Külauudised

Külastusmäng Unustatud Mõisad algab taas

Hõiva

Külastusmängust Unustatud Mõisad on saanud teismeline. Mõisakoolides tehakse ettevalmistusi üheteistkümnendaks hooajaks. Möödunud kümne aastaga on kogunenud üle 150 000 külastuse.

Kultuuriministeeriumi toel on ka sel aastal kakskümmend kolm mõisat, milles asuvad koolid, külalistele kuuel päeval avatud. Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Mängu formaat pole muutunud: huvilised saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt 10 mõisat külastanute vahel loositakse välja kutseid sügisel ühes Eestimaa mõisas toimuvale lõpupeole. Sel aastal on võõrustajaks Räpina mõis. Loositakse välja 25 üksikkutset ja 10 kolmele inimesele mõeldud perekutset. Lisaküsimusele õigesti vastanute vahel läheb loosimisele 10 ajalugu ja Eesti mõisaid tutvustavat raamatut.

Külastusmängust saab ülevaate www.unustatudmoisad.ee

Räpina Aianduskool 90 ja vilistlaste kokkutulek

Veidi alla 8000 on neid inimesi Eestimaal, kellele Räpina Aianduskoolis on ulatatud lõputunnistus. Seega on raske leida kedagi, kes ei tunneks kedagi, kes…

Räpina Aianduskooli 90. juubeli tähistamiseks korraldatav vilistlaste kokkutulek toimub laupäeval, 7. juunil. Kohale maksab tulla juba varakult või isegi eelmisel päeval, sest lisaks aianduskooli poolt pakutavale toimuvad samal ajal, 6.-7. juunil, ka Räpina Hea kodu päevad koos kõikvõimaliku põneva – nii hariva, meelelahutusliku kui kaubandusliku – programmiga.

Räpina Aianduskooli vilistlaste kokkutuleku info!

Räpina Hea Kodu Päevade info!

Elupäästjatele pühendatud mälestuspingi avamine Sõrul

Soome mootorpurjekas Gullkrona. Soome Meremuusem, SMK 90060:27

Laupäeval, 31. mail kell 13 avatakse Hiiumaal Sõru sadamas mälestuspink 1941. aastal Hiiumaa lõunarannikul uppunud Soome laevalt Gullkrona päästetud meeskonna neljale elupäästjale.

1941. aasta 10. jaanuari öösel tegid neli vaprat hiidlast, Berhard Kaljo, Jegard Kõmmus, Anton Pöitel ja Harry Õispuu väikese mootorpaadiga riskantse 7-tunnise päästeretke tormisele ajujääs merele ja tõid eluga kaldale 6 meremiili kaugusel Sõru rannast lekkima hakanud 4-mastilise Soome kaubalaeva Gullkrona seitse soomlasest meekonnaliiget. “See oli elutöö ühe ööga!” kirjutas oma mälestustes üks päästjatest, kapten Jegard Kõmmus.

Juba kuu aega hiljem õnnelikult koju jõudnud soomlaste initsiatiivil autasustati päästemeeskonda 1976. aastal Helsingis Soome Vetelpääste Seltsi kuldse elupäästjamedaliga number 518. Avaldamaks suurt tunnustust teiste elude päästmiseks oma eluga riskinud neljale julgele sõrulasele avavad päästjate järeltulijad ja kohalik kogukond laupäeval, 31. mail kell 13 Sõru sadamas kunstnik Ivo Männilt tellitud mälestuspingi ja -märgi. Avamisele järgneb mälestusüritus Sõru sadama kõrtsis. Sõru muuseumis on kell 12-15 avatud Gullkrona meeskonna päästmisele pühendatud näitus. Kõik on oodatud!

Üritust korraldavad Jegard Kõmmuse ja Harry Õispuu järeltulijad, Sõru muuseum, Emmaste vallavalitsus ja Sõruotsa kogukond.

Suve eel räägi lapsele elektriohtudest

Kõige rohkem elektriõnnetusi toimub igal aastal suvekuudel. Seetõttu on suve algus õige hetk ka lapsele elektriohte meelde tuletada ja õiget käitumist õpetada.

Vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti statistikale toimus mullu kokku 45-st elektriõnnetusest 22 ajavahemikul juunist augustini. Ehkki põhjuseks on peamiselt elektriseadmete kasutamise hoogustumine, on suvi ka äikeseaeg ning periood, mil lapsed lähevad maale ja liiguvad tavalisest rohkem väljas. Seega tasub kindlasti meelde tuletada ka elektrivõrguga seotud ohte.

“Kahjuks juhtus viimane tõsisem õnnetus vähem kui kuu aega tagasi, mil alajaama katusele ronis teismeline. Lastele tuleks maast-madalast kindlasti selgitada, et elektriohumärgiga varustatud kohtadest ja mahakukkunud liinidest tuleb kauge kaarega mööda käia,” selgitas Elektrilevi varahalduse strateegilise planeerimise osakonna juhataja Raivo Rebane. Loe edasi: Suve eel räägi lapsele elektriohtudest

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Pildil vasakult: parim noor taluperenaine Keidi Sadam, II koht Tony Jürisaar, I koht Günter Kuru, III koht Jaan Piigert. Foto: SA Innove

Kolmapäeval Järvamaal mõõtu võtnud noortalunike seast selgitati välja parim, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru.

Teisele kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskusest õpilane Tony Jürisaar ning kolmandale sama kooli õpilane Jaan Piigert. Naiste arvestuses võitis Keidi Sadam, samuti Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Taime- ja loomakasvatus on mõlemad huvitavad ja vajalikud alad,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru. „Põllumajandus on tuleviku seisukohalt kindlasti väga hea erialavalik.”

„Võistlus oli pingeline ja oli näha, et noored on valmistunud ja kõvasti harjutanud,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. „Eriti rõõmustav on, et võitjad nii naiste kui meeste arvestuses on sel aastal esimese kursuse õpilased.“

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 30 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ning Põltsamaa Ametikoolist. Võistelda tuli kümnel alal, mh veiste eluskaalu määramises, traktori täpsussõidus, põllutööriistade traktorile haakimises ning arvuti kasutamises.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Tule Arvamusfestivalile vabatahtlikuks!

15.-16. augustil peetakse Paides Arvamusfestivali, kuhu inimesed igast Eesti kandist olulistel teemadel arutlema tulevad. Selleks, et festivali korraldus sujuvalt läheks, on sinna vaja inimesi, kes vastutavad selle eest, et kõik asjad ja osalejad oleksid õigel ajal õigel kohal.

Miks tulla vabatahtlikuks? Saad lähedalt näha, kuidas tehakse üht nii suurt üritust. Rääkimata sellest, et saad olla osa Eesti kõige ägedamast korraldusmeeskonnast. Uued tuttavad ja kasulikud kontaktid veel pealekauba! Saad enne festivali osa meeskonnatöö ja avaliku esinemise koolitustest Eesti parimate näitlejate ja koolitajate käe all. Arvamusfestivali särgi saad selga, kõhu saad täis ja pärast teeme korraldusmeeskonnaga vinge lõpupeo ka.

Kõlab hästi? Siis anna endast märku aadressil piiauuspold@gmail.com ja räägime edasi.

Lisainfo: facebook.com/arvamusfestival

Viljandi vanakraamiturg alustab hooaega

Laupäeval, 24. mail alustab Viljandi Lastepargis suvehooaega Viljandi Vanakraamiturg.

Täika saab alguse kell 10 hommikul ning kestab kuni kauplejaid ja ostjaid jagub. Vanakraamiturule on oodatud kõik, kes soovivad osta, müüa või vahetada vana kraami.

Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud juba viis aastat nii talvisel kui suvisel ajal. Alates 2014. aastast on Viljandi Vanakraamituru korraldajaks Sakala Keskus. Talvisel perioodil toimus kauplemine keskuse ruumides. Nüüd, kui ilmad on soojemad ja päikselisemad, kolib turg taas vabasse õhku.

„Soovime kauplemiseks katsetada erinevaid kenasid kohti Viljandi linnas. Lastepark on täika jaoks sobiv kuna pargis on müüjatele varju pakkuvaid puid ning lastelgi on tegevust, mis on oluline, sest täikale tullakse tihti just kogu perega,“ selgitab vanakraamituru korraldaja Helena Hiiesalu.

Möödunud suvedel kogunesid kauplejad Viljandi Raekoja prki. Uue asukoha valiku tingis peagi raekoja pargi kõrval algavad ning vanalinnas jätkuvad tänavate remonditööd.

Lastepargis on vanakraamiturgu varemgi korraldatud ning kauplejad on pargile omapoolse heakskiidu andnud.

Suvised kauplemispäevad toimuvad laupäeviti, kaks korda kuus. Erinevalt talvisele hooajale ei ole suvel kauplemiseks vajalik eelnev registreerimine ega kauplemistasu maksmine. Kauplemine on kõigile tasuta.

Turu toimumise ajad suvekuudel Lastepargis on: 7. juunil, 21. juunil, 5. juulil, 19. juulil, 2., 16 ja 30 . augustil. Vabas õhus planeeritakse kaubelda kuni oktoobri alguseni.

Tour of Estonia ja Tartu Rattaralli jõuavad kaasaelajateni otsepildis

Tartu Rattaralli kuulsad (esiplaanil Jaan Kirsipuu) ja kummalised jõuavad kaasaelajateni sel aastal otsepildis. Foto: Karli Saul

1. juunil toimuv Ida-Euroopa suurim maanteratturite sõit SEB 33. Tartu Rattaralli ning sellele eelnev profiratturite kahepäevane võidukihutamine Tour of Estonia jõuavad täies mahus otsepildis kaasaelajateni. Otseülekanne on nähtav veebis.

“Selle aasta Tartu Rattarallil ja Tour of Estonial püüame astuda veel ühe tänapäevase sammu edasi tipptasemel rattavõistluste korralduses ja kuigi me ei ole suutelised tegema nendest võistlustest televisiooni otseülekannet, siis meie eesmärk on teha nii Tour of Estoniast kui ka Tartu Rattarallist esmakordselt internetitelevisiooni otseülekanne,” ütles võistluste direktor Indrek Kelk.

Ülekannet teostab Rockstick Production ja pildi edastamiseks kasutatakse 4G võrku. “Pilti edastavad vastava tehnikaga varustatud mootorrattad, mis võistlejate kolonniga kaasa liiguvad. Lisaks traditsioonilised statsionaarsed kaamerapunktid stardis ja finišis ning mõnes kohas rajal,” lisas Kelk.

Interentiülekannet testiti juba SEB 32. Tartu Jooksumaratonil ning test osutus edukaks. Tol korral polnud otsepilt avalik ning seda nägid ainult lähemad asjaosalised. Tänu õnnestunud testidele on aga nüüd plaanis otsepilt ka kõigile kaasaelajatele avalikuks teha. Esialgsete plaanide järgi peaks otsepilt olema nähtav Klubi Tartu Maraton kodulehe kaudu.

Tour of Estonia koosneb sel aastal kahest päevast. Reedel, 30. mail sõidavad ratturid 190km Tallinnast Tartusse, laupäeval, 31. mail toimub aga Tartu GP, kus tugevad ratturid Eestist ja mujalt maailmast kihutavad 12,5km pikkusel linnaringil kokku 150km.

1. juunil toimub aga SEB 33. Tartu Rattaralli, kus profiratturid asuvad joonele koos harrastajate ja pühapäevaratturitega. Kavas on 133km ja 70km pikkused distantsid. Soodsam registreerimine on avatud veel ainult täna.

Rohkem infot ja registreerimine: https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/rattaralli/33/

Algab 2014. aasta parima mahetootja ja -toote konkurss

2013. a parima mahetootja konkursi võitja Margus Lille Kiltsimäe talust. Foto: M. Vetemaa

Alates tänasest, 23. maist saab esitada kandidaate konkurssidele “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014”. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

“Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub juba viiendat korda. Aastatega on konkursilt läbi käinud kümneid väga professionaalseid ja mahepõllumajandust südamega viljelevaid talunikke. Nende hulgas on olnud nii aastakümnete pikkuse kogemustepagasiga põllumehi kui ka noori, kes on täis indu areneda ja õppida,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Kodumaiste mahetoodete valikul on veel palju kasvuruumi – igal aastal on konkursil olnud häid üllatusi nii uute töötlejate kui ka toodete näol. Loodame tugevat konkurssi ka sel aastal,” lisas Airi Vetemaa.

Konkursile “Parim mahetootja 2014” saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajanduse üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni 2014.

Konkursile “Parim mahetoode 2014” saavad oma tooteid üles seada ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks enne toodete ankeetide esitamise tähtaega turul saada. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 15. august 2014.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused: Loe edasi: Algab 2014. aasta parima mahetootja ja -toote konkurss

Targa Töö Ühing: rohkem koostöökeskusi toetaks noorte perede maale kolimist

Täna avatakse Kose vallas, Harmi külas Veskimäe talu Koolituskodu, millega Targa töö ühing tähistab ühtlasi suvekontorites töötamise hooaja algust.

“Hea meel on tõdeda, et maapiirkondadesse tekib paindlikult töötamist ja koostööd toetavaid keskusi järjest juurde,” ütles Targa töö ühingu eestvedaja Kadri Seeder. “Paljud väikeste lastega pered eelistavad linnakeskkonnale maaelu, kui mitte aastaringselt, siis vähemalt suvel. Kolimisotsuse teeb lihtsamaks, kui saab töö kaasa võtta või on võimalus kohapeal töine rakendus leida. Teadmine, et piirkonnas on “kaugtöötajate staap” annab kindlasti julgust juurde,” rääkis viis aastat tagasi perega maale kolinud Seeder.

Veskimäe talu Koolituskodu perenaise Kati Eenmaa sõnul on see eelkõige hea energiaga koht. “Inimesed avanevad palju kergemini mõnusas koduses keskkonnas – seepärast sobib Koolituskodu väga hästi meeskonnakoolitusteks ja ajurünnakuteks. Maitsev ja tervislik toit ning värske õhk on lisaväärtused, mida linnainimesed iga päev nautida ei saa. Seepärast julgustan kõiki mõtlema raamist väljas ja lubama endale üks mõnus kaugtööpäev meie juures,” ütles Eenmaa. Loe edasi: Targa Töö Ühing: rohkem koostöökeskusi toetaks noorte perede maale kolimist

Lastefondi luulekonkursist võttis osa suur hulk lapsi üle Eesti

Märtsi- ja aprillikuu jooksul viis SA TÜK Lastefond läbi algkoolilastele suunatud luulevõistluse „Mõmmiku head teod“, kuhu laekus kokku 387 tööd lastelt üle Eesti. Keerulise hindamistöö tulemusena selgitas žürii välja parimad tööd kolmes vanusegrupis.

1.-2. klassi laste seas tunnistati parimaks 8-aastase Pühajärve Põhikooli õpilase Ander Alliksaare luuletus „Haige olla väga paha“. Talle järgnesid Karl Markus Kallas (7-aastane, Lümanda Põhikool) luuletusega „Kuidas Peep sõi magusat“ ning Nelle-Ann Vare (9-aastane, Ülenurme Gümnaasium) luuletusega „Mõmmiku kevad“. Eriauhinna vääriliseks pidas žürii Kristi Malmi (8-aastane, Lümanda Põhikool) värsirida „Kui lont ei kuula sõna…“.

Järgmise vanusegrupi (3.-4. klass) võitjaks kuulutati 11-aastane Simuna Kooli poiss Tony Priks, kes saatis võistlustulle oma luuletuse „Mõmmiku heateod“. II-IV kohta jäid jagama Jonete Visnapuu (11-aastane, Simuna Kool) luuletusega „Mõmmiku heategu“, Liisa Oks (11-aastane, Miina Härma Gümnaasium) luuletusega „Headusering“ ning Anete Otti (3. klass, Rapla Vesiroosi Gümnaasium ) luuletusega „Sul olen mina!“. Eriauhinna pälvis Helena Siimsoo (4. klass, Lähte Ühisgümnaasium) salm „Kunagi, midagi, kedagi“.

5.-6. klassi õpilaste vanuserühma silmapaistvamad luuletuse kirjutasid 13-aastane Valgu Põhikooli poiss Markus Heinla („Headus-teadus-seadus“) ja 12-aastane Viljandi Kesklinna Kooli tüdruk Marie Ruut („Mõmmik aitab alati“), kes jäid jagama I ja II kohta. Kolmandale kohale tuli 12-aastane Madeleine Monika Mandre oma luuletusega „Mõmmiku head teod“. Loe edasi: Lastefondi luulekonkursist võttis osa suur hulk lapsi üle Eesti

Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit

Pilt, mille Dušan tegi oma kodu rõdult enne evakueerimist.

Dušan Sisic oli 2013/2014 aasta hooajal üks kahest TYCO Rapla korvpallimeeskonna võõrleegionäridest. Serblasest pallur oli meeskonnas hinnatud kui kompromissitu võitleja. Nüüd, kus hooaeg on läbi ja Dušan kodumaale siirdunud, on mees sunnitud taas võitlema, seekord enda ning oma pereliikmete elu nimel.

Teatavasti on Balkanimaid tabanud ootamatu looduskatastroof. Üleujutustes on hukkunud veel teadmata hulk inimesi, üle miljoni on kaotanud kogu oma maise vara ning kodudest evakueeritud. Ühes teiste piirkondadega on katastroof tabanud ka Dušan Sisic-i kodulinna Obrenovacit. Dušani ja tema pereliikmete elud on päästetud, kuid olukord ei ole tema jaoks teps mitte lihtne.

Dušani pere elas Obrenovaci linnas majas, mille oli tema isa oma kätega ehitanud. Hoone, kus elas Dušani vanaema, on täielikult üle ujutatud. Majas, kus Dušan oli sünnist saati elanud, on üle ujutatud terve esimene korrus. Üleujutus jõudis Obrenovaci linna reedel, 16.mail. Dušan ja tema pere veetsid 24 tundi maja teisel korrusel ilma toidu, vee ja elektrita. Seejärel evakueeriti nad Belgradi. Loe edasi: Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit

Puhta vee teemapargis saab vaatlustarus jälgida mesilaspere elutegevust

Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega. Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.

Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.

Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Pärast ringkäiku saavad osalejad lahendada eakohaseid ülesandeid.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Priit Adler
MTÜ Ökokratt

Muuseumiööl sündis kõigi aegade publikurekord

Täpsustatud andmetel võttis 17. mail toimunud järjekorras kuuendast üle-eestilisest Muuseumiööst osa rohkem kui 84 000 inimest, mis on kõigi aegade Muuseumiöö publikurekord. Muuseumiöö koordinaatorite Laura Kipperi ja Külli Lupkini sõnul on Muuseumiööst kuue aastaga saanud tõeline üle-eestiline muuseumipidu, mida aitavad eriliseks muuta sajad muuseumides töötavad inimesed ning vabatahtlikud, kes üheks ööks muuseumidesse appi tulevad.

Külastajate seas läbi viidud küsitluse tulemusel selgus, et muuseumiöö publikule on oluliseks Muuseumiööl osalemise põhjuseks just spetsiaalselt selleks ööks kokku pandud erilised muuseumiprogrammid ja erilise suursündmuse meeleolu. Hinnatakse ka võimalust muuseumi tasuta külastada – muuseumidesse minnakse Muuseumiööl terve perega, millest annab tunnistust ka elav osavõtt selle-aastase öö lasteprogrammidest. Korraldustoimkonna sõnul mängis uue publikurekordi löömisel oma rolli kindlasti ka suurepärane ilm, tänu millele tuli ööst osa saama erakordselt palju lastega peresid.

Eriti rõõmustavad öö korraldajad selle üle, et rohkem kui kolmveerand vastanutest külastas sel Muuseumööl mõnda muuseumi, kuhu ta varem kunagi sattunud ei olnud.

Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on tähti”, inspireeris muuseume kokku panema põnevaid ööprogramme taevatähtede, sporditähtede, kirja-, muusika- ja filmitähtede teemal, mitmel pool valiti koos publikuga kollektsioonidest välja täht-museaale, eriti mitmekesine oli lastele mõeldud sündmuste kava. Kokku lõi selleaastasel Muuseumiööl kaasa 130 muuseumi, sh arhiivid, näitusepaigad, samuti kirikud ja ajalooseltsid. Muuseumid avasid tasuta külastusteks oma uksed kell 18-23. Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks “Öös on asju”, 2010. aastal “Öös on lugusid”, 2011. aastal “Öös on aardeid”, 2012. aastal “Öös on kino” ja 2013. aastal “Öös on inimesi”.

Triin Männik

Viljandis tulevad taas hansapäevad

Nagu aastatega tavaks on saanud, omandab Viljandi juunikuu esimesel nädalavahetusel keskaegse rüü, et tähistada hansalinnaks olemist.
6.-8. juunil toimuvad Viljandis taas hansapäevad. Harjumuspärase nimetuse, «hansapäevad», juurde tagasipöördumise põhjuseks on järgmisel aastal Viljandis toimuvad rahvusvahelised hansapäevad. «Võimalik, et 2016. aastal on Viljandis taas Hansaööd, kuid liigse segaduse vältimiseks otsustasime sel aastal hansapäevade kasuks,» selgitas ürituse peakorraldaja Jaanus Kukk.
Hansapäevadel täituvad Viljandi vanalinna tänavad kaubandusliku meluga, ordulinnuse nõlvadel taaselustub unustusse vajunud ajalugu ning külalist kostitatakse teatri ja kunstiga. Lavadel kõlab muusika ja keerleb tants ning kaunis järve rand ootab sportijaid.
Viljandi hansapäevade programm saab alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika Aidas. Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents «Ettevõtja ja tööjõud». Viljandi maavalitsuse saalis kogunevad kell 12 konverentsile elava ajaloo huvilised.
Hansapäevad avatakse ametlikult 6. juunil kell 20 avatseremooniaga Viljandi raekoja pargis, kust suundutakse ühises rongkäigus edasi avakontserdile pealaval Viljandi lauluväljakul. Hansapäevad laulavad avatuks Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor. Loe edasi: Viljandis tulevad taas hansapäevad

Toidukogumispäeva tulemus – enam kui 16 000 ühikut toidukaupa

Sel korral vaid ühe päeva väldanud toidukogumisaktsiooni vältel koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 16 021 ühikut toidukaupa. Osales kokku 9 Rimit, 3 Prismat, 6 ETK kauplust, 7 Selverit ning Tallinna Solarise keskuse toidukauplus.

Kõige lahkemad Toidupanga toetajad olid sel korral pealinna poodide külastajad, ennekõike Sõpruse Rimi ja Kristiine Prisma kliendid, vastavalt 1319 ja 1015 ühikut. Vastasutatud ja esmakordselt toidukogumispäevadel osalenud Jõgeva Toidupanka toetati kohalikus Konsumis 561 ühiku toidukaubaga (üks ühik võib olla nii suur pakk jahu kui väike maiustus), mis on aga väikese linna jaoks igati tubli algus.
Jätkuvalt juhivad annetatavate kaubagruppide edetabelit makaronid, maiustused, konservid ja kuivained. Üle-eestilise pingerea lõpetasid sel korral kaubagrupid, millesse on koondatud tee ja kohv (kokku 193 ühikut), toiduõli (460) ning kuivsupid, kastmed ja maitseained (483 ühikut).

17. mail toimus toidukogumine esmakordselt vaid ühel päeval. Kuigi alustati varem ning lõpetati hiljem kui seniste aktsioonide ajal, jäi tulemus tavapärasesse suurusjärku.

Toidupangad tänavad kõiki vabatahtlikke, kes aitasid toidukogumispäevad läbi viia, osalenud kauplusi ning ennekõike igat poekülastajat, kes otsustas kohalikku Toidupanka toetada.
Järgmised toidukogumispäevad toimuvad oktoobris.

Nele Hendrikson

Rongiaegade muutus korrigeerib 1.juunist alates ka Viljandi linnalähiliinide bussiaegu

Alates 1. juunist muutuvad Viljandi – Türi – Tallinn liinil rongide sõiduajad. Rongiaegade muutumine toob endaga kaasa vajaduse muuta Viljandi linnalähiliinide nr 2, 6, 8, 9 ja 10 sõidugraafikuid selliselt, et kindlustada mõistliku ajavahega Viljandi linna elanike jõudmine Viljandi raudteejaama ning raudteejaamast tagasi kesklinna.

Infot toimuvate muudatuste kohta saab vahetult enne 1.juunit bussipeatustest ja portaalist: peatus.ee (muudatused on nähtavad muudatuse toimumise kuupäevast alates) ja kohe Viljandi maavalitsuse veebilehelt aadressilt: viljandi.maavalitsus.ee/linnaliinid/

Rongiajad alates 1.juuni 2014 http://elron.ee/wpcontent/uploads/2014/03/Edelasuund1.06.pdf

Tiina Pihlak

Homme algab Nõmme Kevad

Eeloleval nädalavahetusel, 23.-25. maini toimuvad Nõmme linnaosa kevadpäevad. Nõmme Kevade ajal on Nõmme erinevais paigus üritusi igale eale ja maitsele: alates näitustest, töötubadest ja kontsertidest ning lõpetades spordivõistluste ja rabamatkadega.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on Nõmme Kevad pikkade traditsioonidega üritus. Nõmmel korraldati kevadpäevi ka enne Teist maailmasõda. Taas hakati linnaosapäevi pidama 1980. aastate lõpus. Nõmme Kevade nime all on üritus toimunud juba 1989. aastast alates, tähistades tänavu 25. sünnipäeva.

Temaatiliselt võib sel aastal Nõmme Kevade jaotada kolmeks. Reede on noortepäev. Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja Nõmme põhikooli korvpalliväljakul tehakse palju põnevat eelkõige noortele, kuid uudistama tasub tulla ka vanematel. Päeva lõpetab kontserdiga Birgit Õigemeel. Laupäev on pühendatud kunstile ning tantsu- ja laulupeole. Suusahüppetorni jalamil avatakse rõivadisainer Marilin Sikkali eestvedamisel pop-up loovala. Mitmed Nõmme kunstnikud teevad sel päeval lahti oma ateljeed, külastajad saavad ise kätt proovida või niisama mõnusalt aega veeta Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios, Kadri Kaerma keraamikahoovis ja Helina Tilga stuudios. Õhtul toimub aga Nõmme spordikeskuses Nõmme laulu- ja tantsupäev, kus astub üles 27 koori, üheksa rahvatantsurühma ja kolm puhkpilliorkestrit. Kontsert algab rongkäiguga Glehni lossi juurest. Loe edasi: Homme algab Nõmme Kevad

Tartu on neil päevil heade mõtete päralt

19.-24. maini on Tartu sõna otseses mõttes heade mõtete päralt, sest siis toimub esmakordselt vaba mõtlemist populariseeriv DD Mõtlemisfestival.

Kuue päeva jooksul on võimalik mõtlemiskohvikuteks muutunud Vilde Tervisekohvikus, Feel Good Music Cafés ja Arhiivis kuulata põnevaid arutelusid teemadel, mis ulatuvad tuleviku ettevõtlusest inimvõimete piiride kompamiseni.

Rohkem infot festivali ja konverentsi kohta leiate veebilehelt
www.motlemisfestival.ee ja Facebookist www.facebook.com/motlemisfestival .

Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber

Teavituskampaania juhib tähelepanu ohutule lõkketegemisele.

Prügist, mida põletame lõkkes, tekivad ohtlikud ained, mida hingavad sisse inimesed ja loomad.

Esmaspäeval alanud kampaania „Säästad või saastad?“ juhib elanike tähelepanu lõkketegemise seostele tervisega. Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber. Kõige muu põletamisel paiskuvad õhku ohtlikud ained, mis kahjustavad inimeste ja keskkonna tervist.

Keskkonnaportaal Bioneer koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustas KIKi toel teavituskampaaniat, et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.

Igasugune tarbimine toob kaasa ka jäätmete tekkimise. Olmejäätmete liigiti kogumiseks on Eestis paigaldatud hulgaliselt jäätmekonteinereid ning enamus jäätmetest saab ära anda tasuta. Paraku näitavad Keskkonnainspetsiooni kontrollkäigud, et osa jäätmeid põletatakse ära kodustes majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Iga inimene, kes süütab prügilõkke, ohustab sellega ümberkaudseid elanikke ja keskkonda.

Parim viis tekkivate jäätmetega toimetulemiseks on need liigiti sortida ja panna viia vastavasse konteinerisse või kogumispunkti.

Pärijad Tartumaal prügi põletamas. Annika Osja fotod

Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Seega koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik otse aiast korjatuna süüa armastame.

Projekti läbiviija on MTÜ Ökomeedia, kes on tuntud keskkonnaportaali www.Bioneer.ee eestvedajana. Keskkonnaministeerium koos allasutustega on projekti koostööpartner. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Katrin Jõgisaar

Jõgeva “lõvid” hakkavad heategevuslikul eesmärgil pannkooke küpsetama

Jõgeva Lionsklububi president Jaan-Ivo Lukas Jõgeva Ärikeskuses asuvas kohvikus Panther pannkoogieinet võtmas. Foto: erakogu

31. mail Jõgeva linna päevade raames ja MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedamisel avatavas lastelinnakus hakkavad pannkooke küpsetama Jõgeva Lionsklubi liikmed.

LC Jõgeva sekretäri Vahur Kuke sõnul võttis Jõgeva Lionsklubi vastu MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedaja Liina Stammi ettepaneku tulla Jõgeva kesklinnas avatavasse lastelinnakusse pannkooke küpsetama ning müüma.

“Ettevõtmisega aitame kaasa meie pikaajalise koostööparneri Jõgeva perekeskuse tegevusele,” lausus Kukk.

“Püüame teha pannkooke, mis oleksid maitsvad, kuid ühtlasi võimalikult tervislikud ja valmistatud ökoloogilistest toorainetest,” ütles Jõgeva Lionsklubisse kuuluv arst Kalle Piiskoppel. “Lisandina kasutame vaid eestimaistest toorainetest keedetud moosi.”

Vahur Kukk lisas, et pannkoogiküpsetamises osalemise vastu tunnevad huvi ka Jõgeva linna päevadele saabuvad külalised Soome sõpruslinnast Keuruust. Nii tõotab küpsetajate seltskond kujuneda rahvusvaheliseks.

“Lastelinnakus seatakse üles batuudid ja meisterdamisetoad, tegutseda saab seiklusrajal,” ütles MTÜ Jõgeva Perekeskus juhatuse liige Liina Stamm. “Artaktiivseid ja õpetlikke tegevusi juhendavad politseinikud ja päästeteenistujad. Showd teeb mullimeister.”

Jaan Lukas

Pühapäeval on Laiuse kirikus taas heategevuslik kontsert

Pühapäeval, 25 mail EELK Laiuse Püha Jüri koguduses toimuva heategevusliku kontserdi sisustavad laulev näitlejanna Hele Kõrve ning muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu.

EELK Laiuse Püha Jüri koguduse juhatuse esimehe Epp Järve sõnul tekkis mõte heategevuskontsertite korraldamiseks seoses kiriku lühtrite renoveerimise vajadusega.

“Kontserte oleme korraldanud juba aastaid,” rääkis Epp Järv. “Esimesena haakusid selle mõttega tuntud muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu. Neid me kutsume hellitavalt oma kiriku õuemuusikuteks. Esimese advendi kontserdid on algatanud Jõgeva vald. Kevadkontserdid lisandusid tänu sellele, et muusikud on kirikus esinemisega hea meelega nõusse jäänud.”

Järv märkis, et Hele Kõrve laulab Laiuse kirikus esimest korda ning oli rõõmuga nõus esinema tulema. “Loodame, et meie kodukandist võrsunud näitlejanna ja hõbehäälne lauljanna toob kontserdile rohkesti kaasaelajaid,” lisas ta.

Epp Järve sõnul kõlab pühapäevasel heategevuskontserdil valdavalt eesti muusika.

Loe edasi: Pühapäeval on Laiuse kirikus taas heategevuslik kontsert

Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Noortaluniku võistlusel veise eluskaalu määramine. Foto: SA Innove

Kolmapäeval, 21. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus üle 30 kutseõppuri asub võistlustulle Eesti parima noortaluniku tiitli eest.

“Noortalunikul peavad olema väga mitmekülgsed oskused ja teadmised, sest põllumajandustootmine põhineb aina enam kaasaegsetel tehnoloogiatel ja uutel teadmistel,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Võimalus põnevas ametis ja tugevas konkurentsis end proovile panna innustab loodetavasti noori aina rohkem taluniku mitmekülgset ametit valima.”

Võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnul on võistlus oma 14 aasta jooksul olnud väga populaarne. “Osalejate arvust näeme, et noored tahavad väga end võistlussituatsioonis proovile panna ja oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda,” sõnas Külli Marrandi. Loe edasi: Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts

Kõik huvilised on oodatud laupäeval, 24. mail 2014 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale VI kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Koostöö”.

Juba kuuendat aastat koguneb rahvas Rosmale, et lahti harutada haridusmaastikul toimuvast – ikka optimistlikult ja eluliste näidete varal. Sel korral võetakse fookusesse koostöö: nii kitsaskohad kui võimalused. Varem on räägitud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast ja tervest ühiskonnast, nüüd koostööst. Rosmale oodatakse ikka koos perega – lastele on omad tegemised!

Koostöös peitub jõud, vahel ka valu ja vaev. Koostöö on paljudele meist ainus ellujäämise võimalus, samas ka isikliku arengu ja õppimise koht. Kuidas teha koostööd nii, et ei peaks alla suruma enda soove ja saaks arvestada kõigi teiste osapooltega? Kuidas märgata koostöö õppetüki kallal pusides oma varjukülgi ja arengukohti? Kuidas leida sobiv koostööviis kodanikualgatuse ja kohaliku omavalitsuse jaoks? Kuidas muuta koostöö ühiseks väestavaks kogemuseks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents pakub taas võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind Rosmale koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii koos kui ka eraldi toimetamist. Päeva lõpetame traditsiooniliselt muusikaga: seekordse muusikalise kingituse toovad kaasa helivõlurid Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Kõhutäie eest hoolitsevad meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemine on tasuta. Samas kutsume üles annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et oleks lihtsam päeva planeerida.

Anna oma tulekust teada hiljemalt 16. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee. Loe edasi: Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Ökokogukondade ühendus alustab õhtuseminaride sarja

Hetk ökokogukondade ühenduse kokkutulekult. Foto: Katrin Jõgisaar

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub neljapäeval, 5. juunil kell 17.00 ökokogukondade esimesele õhtuseminarile, kus tutvustatakse ökokogukondade olemust, räägitakse kogukondade algatamisest ning tutvustatakse uusi ökokülade algatusi. Üritus toimub Lilleoru ökokogukonnas Rae vallas Aruvalla külas.

Kava:
16:00-17.00 Saabumine Lilleorgu ja ringkäik. MTÜ Lilleoru ja MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse üks eestvedajaid Ave Oit tutvustab Lilleoru keskust ja kogukonda. Kogunemine Lilleoru suure valge välitelgi ees.

17:00-20:00 Kogunemine indiaani püstkotta Lilleoru Elulille pargis. Algusring. Liina Järviste tutvustab ökokogukondade ehk teadlikult loodud kogukondade olemust. Räägime milliseid samme on ökokülade loomiseks ette võetud. Ennast tutvustavad Kulina ja Väikese Jalajälje kogukondade algatused.

Igaüks võiks midagi ühisele lauale näkitsemist kaasa võtta. Lilleoru poolt tee ja väikesed suupisted. Registreerumine hiljemalt 2. juuni õhtuks: kadri@kogukonnad.ee või 537 477 04. Palun anna meile märku, kas saad ka kellelegi transporti pakkuda või vajad seda ise.

Seminar toimub projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. www.kysk.ee Vaata ka teisi projekti tegevusi: www.kogukonnad.ee ja www.facebook.com/kogukonnad

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus on organisatsioon, mis toetab kestliku elukorralduse teket.

Allikas: MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus