MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja EELK Võru Katariina koguduse (õpetaja Andres Mäevere) korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 16 Võru Katariina kirikus Eesti riigivanemaid.
EELK Katariina kirik Võrus. Foto: Ulis Guth
[pullquote]Enne mälestustalitust kohtub Võru linnapea Tallinnast saabunud Pätsi muuseumi liikmetega.[/pullquote]Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets ja Võru linnapea Anti Allas. Koos piiskopiga teenivad Võru praostkonna vaimulikud. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenib Eve Harak orelil.
Alates aastast 2006 on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja Haapsalu Toomkirikus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse ning mullu Valga Jaani kirikus.
4. septembril algusega kell 14 avatakse Võru Kreutzwaldi Kooli juures (Kooli tn 7) pidulikult välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak, mis parandavad oluliselt nii kooli kui ka ümberkaudsete elanike sportimisvõimalusi.
Välikorvpalliväljaku ja võimlemislinnaku rajamise peatöövõtja oli Kivipartner OÜ ning alltöövõtjad Spordiareenid OÜ (paigaldas korvpalliväljakule katte) ja Lars Laj Eesti OÜ (paigaldas võimlemislinnaku tooted).
Välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak läksid kokku maksma 160 227,27 eurot, millest 120 000 eurot moodustas riigieelarvest saadud tegevustoetus.
Objekt valmis 21. augustil ja on olnud sellest ajast juba ka aktiivses kasutuses.
Kreutzwaldi Kooli juures avatav välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak. Foto: Võru Linna Leht →
Reedel, 16. augustil algavad Võrus linna 235. sünnipäevale pühendatud pidustused. Kolmepäevane mitmekesine programm ootab kõiki linlasi ja külalisi osalema, sünnipäevamelu pakub põnevust igale vanuserühmale.
Võru. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Võru linna asutamispäevaks loetakse 1784. aasta 21. augustit[/pullquote]„235. sünnipäeval on võrulastel põhjust rõõmustamiseks. Linnaruum areneb iga päevaga silmnähtavalt ja järjest rohkem inimesi on otsustanud oma kodulinnaks valida Võru. Linnapeana olen uhke, et võrulased – linnakodanikud, ettevõtjad, MTÜd, avaliku sektori asutused on otsustanud teha Võrust kasvava ja areneva linna, kus kõikidel on hea elada ning mis suudab pakkuda konkurentsivõimelisi teenuseid kogu piirkonnale,“ sõnas Võru linnapea Anti Allas.
Kolm päeva vältavate pidustuste ühendavaks teljeks on perepäevad „Koton om hää“, mis nagu valdav osa linnapäevade teistest sündmustest toimuvad uuenenud ajaloolisel keskväljakul. Linnapäevad avatakse suurejooneliselt traditsioonilise rongkäiguga, kus osalevad linlased ja külalised ning vanatehnikaklubi Vänt kirev autokolonn. Sünnipäeva suursugune avalöök jätkub samas muusika-, käsitöö-, tantsu- ja kunstiprogrammiga ning vanatehnika näitusega.
Tänavu on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.
Fotol Rait Präätsa teos
[pullquote]aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas 16. augustil kl 18.00[/pullquote]Me elame lainetes, sõna otseses mõttes. Hulbime kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute lainetuste mõõtmatus ookeanis. Lained tekivad võngetest. Heli, valgus, tuulepuhang, äike, konflikt, leppimine, revolutsioon jne, võivad vallanduda silmale nähtamatust väikesest võnkeosakesest. On võnkeid, mille sagedust tajume häiriva mürana ja teisalt, võib teatud sagedus äratada meis emotsioone, tundeid ja mälestusi, mis sellele võnkesagedusele häälestuvad ning resonantse tekitavad. Resonants võib osutuda eluohtlikuks, aga panna ka helisema kauneimad helikeeled.
Missuguste nähtuste või võnkesagedustega me kaasa heliseme ja millistega põrkume? Millised mõjutused vallandavad meis kaose ja millistega me resoneerume? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.
Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid.
Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).
Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.
Näitusel osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas (Katariina allee 11, Võru) 16. augustil kl 18.00 ja jääb avatuks 29.septembrini.
EV100 ja Eesti Arhitektide Liidu algatuse “Hea avalik ruum” raames avatav Võru uus keskväljak taastab linna endisaegse süda, avab vaated Võru ajaloolistele hoonetele ning loob linna keskmesse ajaveetmise ja ürituste korraldamise koht.
Võru Keskväljak. Foto: Maris Tomba
“Võru inimeste aastatepikkune unistus on lõpuks teoks saanud ning me oleme üheskoos pannud Võru linna ajaloolise südame taas tuksuma. Kui Võru linn 235 aastat tagasi kaardile maha märgiti, siis nähti vajadust keskväljaku järele. Vaieldamatult vajab ka tänane linn esindusväljakut, kus toimuksid linna suursündmused, mis oleks atraktiivne ettevõtlus- ja ajaveetmise koht ning kuhu viime uhkusega oma külalised,” ütles Võru linnapea Anti Allas.
“Võru ajalooline peaväljak on omal kohal olnud üle 170 aasta, kuid viimase 70 aasta jooksul nõukogude ajal rajatud ja halvasti hooldatud pargi taustal oli pea olematuks kahanenud. Korrastades linna ajaloolist keskosa ja koondades sinna olulised avalikud funktsioonid ja tegevused anname Võru arengule uue tõuke. Täna on keskväljaku ümber paiknevad ajaloolised hooned jälle täies ilus nähtavad ja loovad võrukate jaoks uue ning piduliku väliruumi. Väliruumi, kus saab korraldada erinevaid avalikke üritusi; linnapäevi, kontserte, spordiüritusi, laatu jne,” ütles arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog.
Täna avati Võrus pidulikult Vana-Võromaa maitsete aasta. Avaüritusel andis maaeluminister Mart Järvik üle maitsete aasta rändkahvli Vana-Võromaa maitsete aasta esindajatele.
Vana-Võromaa maitsete aasta avamine. Foto: Kertu Kärk
[pullquote]Vana-Võromaa koosseisus on Võrumaa, osa Põlvamaast, Valgamaast, lõunaosa Tartumaast ja Setomaa[/pullquote]„Võime rõõmuga öelda, et tänu toidupiirkonna projektile on kõikides senistes piirkondades sündinud uued algatused, tooted ja traditsioonid. See toob kasu nii kohalikele ettevõtetele kui ka piirkonnale laiemalt. Loodame, et ka Vana-Võromaa jätkab samasugusel kursil. Maaeluministeeriumile on suur rõõm, kui oleme saanud anda oma panuse, et toetada piirkonna arengut ja koostööd,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik oma tervituskõnes.
Minister Järvik jätkas: „Suur tänu Pärnumaale, kelle maitsete aasta möödus väga edukalt ning pakkus eestlastele nii palju erilisi maitseelamusi, näidates muuhulgas, et ka umbrohuks peetavaid taimi saab edukalt toiduvalmistamisel kasutada. Loodan, et teie hea töö jätkub samasuguse innuga!“
Täna alustas RMC Ehitus Tamula rannapromenaadil puitosade rekonstrueerimistöödega.
Tamula rannapromenaadi äärse tribüüni uuendamine. Foto: Võru linnavalitsus
Esimese etapina vahetatakse välja tribüünid, laudtee ja pingid. Puitosade väljanägemine olemasolevast suuresti ei muutu, küll aga pannakse pigem rõhku puitosade pikaealisusele ning hilisematele hooldusmugavusele ja -kuludele.
„Näiteks kasutatakse kõikide istumisosadel varasema saare asemel termotöödeldud saart, mille eluiga on umbes kaks korda pikem. Laudteede aluste taladena kasutatakse varasemate töötlemata prusside asemel kvaliteetsemaid, mis on sobivad kasutamiseks ka pinnases. Tribüünide eesmised lauad paigaldatakse hingedele, et tribüünide alust oleks edaspidi võimalik koristada,“ kommenteeris linnapea Anti Allas.
Lisaks korrastatakse varem läbi viidud teehoiutööde raamhanke baasil hädapärased kohad kõnnitee betoonkivisillutises. Neid töid teostab Gartner Grupp OÜ.
Valgustuse uuendamise töid hakkab teostama Kagu Elekter OÜ. „Tartu tänava ja Vee tn 6 vaheliselt alalt likvideeritakse olemasolevad madalad pollarvalgustid ning nende asemele paigaldatakse uued nelja meetri pikkuste mastidega valgustid. Betoonääriste sees olevate süvistatud valgustite valgusallikad vahetatakse tänapäevaste LED-ide vastu. Lisaks paigaldatakse kogu valgustusele ka uus kaabeldus,“ kirjeldas Allas.
Käesoleval aastal on plaanis rannas täiendada laste vabaajaveetmise võimalusi. Randa paigaldatakse kaks uut mänguatraktsiooni. Eemaldamisele läheb olemasolev amortiseerunud jõulinnak, kuna eelmisel aastal valmis uus jõulinnak ranna vahetus läheduses asuva skate-pargi kõrval.
Marianne Mett
Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist
Võru linnas avati täna, 14. veebruari pärastlõunal pidulikult värskelt remonditud eluruumi tagamise teenuse maja ehk Pargikodu, kus praegu on leidnud endale kodu kaheksa eakat linnakodanikku.
Võru linnapea Anti Allas avab pidulikult Pargikodu
[pullquote]teine korrus on katusekorrus ja vajab elamiskõlblikuks saamiseks suuremat investeeringut[/pullquote]„Üks Võru linna auväärne – 1896. aastal valminud maja on saanud endale taaskord uue väärika sisu ja hingamise. Selliseid pansionaaditüüpi maju on tulevikus Võrru palju vaja. Linn kavatseb koos ettevõtjatega selle eest seista. Maju, kus eakal inimesel on oma tuba ja sotsiaalne võrgustik ümberringi, et ennast vanaduspõlves turvaliselt ja väärikalt tunda,“ ütles linnapea Anti Allas avamisel.
Hetkel on kasutuses hoone esimene korrus, kus asuvad kaheksa üheinimese ja kaks kaheinimese eluruumi, ühiskasutuses köök, sanitaarruumid ja hooldustöötaja tööruum. Hoone teine korrus on katusekorrus ja vajab elamiskõlblikuks saamiseks suuremat investeeringut, kuid sinnagi on võimalik tulevikus ehitada vähemalt 12 inimesele eluruumid. Linnapea Anti Allase sõnul soovib linn tulevikus lisaks linna vahenditele kaasata ka programmide toetusvahendeid.
13. detsembril tegi Riigi Tugiteenuste Keskus positiivse otsuse Võru linna esmatasandi tervisekeskuse investeeringutaotluse osas, eraldades projektile toetust summas 1 607 100 eurot.
Võru tervisekeskuse ideekavandi vaade Tartu tn suunalt
[pullquote]perearstide omavahelise koostöö paranedes peaksid lühenema ka eriarstide ravijärjekorrad[/pullquote]Saadav toetus avab võimaluse pakkuda Võrus esmatasandi tervishoiuteenuseid uues hoones ja ühtsel pinnal ning muuta teenused elanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Projekti viib ellu Võru linn koostöös Võru ja Rõuge vallaga.
Projekti käigus ehitatakse esmatasandi tervisekeskuse tarbeks vajalik hoone, kus asuvad oma nimistutega tööle 11 perearsti ja 22 pereõde, lisaks koduõed, füsioterapeut, ämmaemand, psühholoogiline nõustaja ja sotsiaalnõustaja. Keskusse on kavandatud ka apteek, röntgen ja laboriteenused. Tervisekeskus hakkab teenindama Võru linna, Võru valla ja Rõuge valla elanikke.
Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.
HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard
Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.
SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“
Täna istutati Võru linna keskväljakule kuusepuu, millest kujuneb aastate jooksul linna jõulupuu.
Võru linna kuusk
[pullquote]Spetsialistide soovitusi arvestades sellel aastal kuusest veel linna jõulupuud ei saa[/pullquote]Tegemist on hariliku kuusega, mis on hetkel ca 7 meetri kõrgune ning umbes paarkümmend aastat vana. „Jõgevamaalt Karukäpa puukoolist Võrru jõudnud kuusepuu on hetkel transpordist õrnalt räsitud ja kohanemist vajav. Aastatega kasvab puu ca 25 meetri kõrguseks ilusaks kaharaks puuks,“ kommenteeris linnavalitsuse haljastuse ja linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla.
Suurte puude ümberistutamisvalmidus saavutatakse puukoolis mitmekordsete ümberistutamiste tulemusena. „Sügis on parim istutusaeg, kuna puu on ennast juba puhkeseisundisse viinud ja kevadel saab ta uues keskkonnas jõudsasti kasvama hakata,“ sõnas Vahtla ning lisas, et esimesel kahel aastal toimub ainult puu kastmine, kujunduslõikusi hakatakse tegema alles paari aasta pärast.
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse poolt korraldatud üleriiklikul konkursil „Eesti kaunis kodu 2018“ pälvis Võru skatepark eriautasu “Parim tervisespordirajatis“. 25. augustil Viljandi Sakala Keskuses toimunud pidulikul üritusel andsid autasu Võru linna esindajatele üle Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.
Võru linna esindajad – arendusnõunik Tiina Hallimäe, skatepargi idee autorid/teostajad Tanel Tolsting ja Rein-Erik Jõe – ning Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa Viljandi Sakala Keskuse lavalaudadel
[pullquote]See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis[/pullquote]„Investeering Võru skateparki on ilmselgelt läinud õigesse kohta, selles võib veenduda igaüks, kes võtab vaevaks minna kaema noorte pidevat aktiivset askeldamist Vee tänava ääres. Mul on väga hea meel, et nüüd leidis see äramärkimist just tervisespordirajatisena, sest just seda see noorte jaoks on – koht, mis kutsub ja innustab igapäevaselt harjutama ja pingutama oma kehaliste oskuste arendamise nimel. Noorte aktivistide ja linnavalitsuse koostöös saavutatud täistabamus!“ kommenteeris Võru abilinnapea Sixten Sild.
See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis, kuna tänavu kevadel tunnistas Eesti Kommunaalmajanduse Ühing Võru betoonist skatepargi 2017. aasta parimaks kommunaalrajatiseks.
Mullu 14. oktoobril avatud skatepargis on 20 rajaelementi ning arvestatud on erinevate harrastajate ja vanusegruppide nõudmistega. Rula-, uisu-, tõukeratta- ning DH-, FGFS- ja BMX-rataste sõiduks sobiv umbes 1435 m2 ala hõlmav rajatis on oma bowl-elemendi (kauss/bassein) ja korraliku sademeveesüsteemiga Eestis ainulaadne. Samuti saab pargis korraldada kõrgetasemelisi võistlusi.
Lastefestivali ajal antakse Võrus võim lastele ning suur osa linnast muutub kogupere mängumaaks, tänavad täituvad melu ja laste kilgetega. Nädalalõpp tuleb Võrus mänguline, täis põnevust ja harivaid tegevusi.
Võru lastefestivali avajoooks. Foto: Jaanus Tanilsoo
Juba sellel nädalavahetusel, 28. ja 29. juulil leiab Võru linnas aset teist korda toimuv kõikide Eesti laste ühine pidu – lastefestival „Rõkkab rõõmust maakera”.
Festivaliala jaotatakse erinevate teemade ja tegevuste järgi. Nii elustatakse ajalooõpikutest tuntud Tamula muinasasula ja seatakse üles viikingite laager. Linna rajatakse muinasjututehas, kus lapsed saavad muutuda lemmikuks muinasjututegelaseks. Kandles avatakse müstiline filmimaja, kus saab tutvuda filmitegemise ja arvutimaailmaga. Külla tuleb kirev miniloomaaed – ponid, lambad ja kitsed talledega, sikud, jänesed ,haned, kuked-kanad, kalkunid, alpakad, maod. Fantaasiahoovis astuvad üles nii laval kui erinevates töötubades mustkunstnikud, tsirkuseartistid kui ka teadusteater. Teatrihoovis saab nautida erinevaid etendusi ja kohtuda Kalevipojaga. Seiklus- ja atraktsioonidepargis on olemas erinevad batuudid, trossisõidud, kiiking, ronimissein. Tehnikapark, kus saab tutvust teha kaitseväe, pääste, politsei, maanteeameti tehnikaga. Võrukeelses õpihoovis õpivad ja mängivad koos lastega Jänku-Juss ja Jänku-Johanna. Võru uues ja uhkes skatepargis toimuvad võistlused ning programmi pakub noortelava.
Juba 30. korda Võrus peetud Teppo lõõtsa võistumängimise ässade klassi võitjaks kuulutati täna Kuusalu kandi noor lõõtsamängija Kert Krüsban.
Tänavuse Teppo lõõtsavõistluse võitja Kert Krüsban. Foto: Priidu Teppo
[pullquote]Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat.[/pullquote]Noormees tõsteti žürii otsusega otse noorte seast võistlema ässade klassi, kuhu tavaliselt kuuluvad varasemate võistluste täiskasvanute klassi parimad. „Ka varem on otse noorte seast ässade klassi tõstetud selliseid mängijaid nagu hilisemad lõõtsakuningad Juhan Uppin, Toomas Ojasaar ja Richard Ott Leitham,“ meenutas žürii liige Tarmo Noormaa.
Erinevalt ilmaennustusest oli Võru Kandle aias toimunud juubelivõistluse ajal ilm päikseline. „Jumal ikka armastab lõõtsamehi,“ tõdeti arvukate pealtvaatajate seast.
Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat. Traditsiooniliselt jaguneti algajate, noorte, täiskasvanute ja ässade klassi. Ässade klassis võistlevad need lõõtsamehed ja -naised, kes on olnud eelmistel aastatel täiskasvanute parimate seas.
4. mail kell 17 toimub Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumisaalis (Katariina allee 11) Jaan Pärna ehtenäituse “Peomeeleolu” avamispidu.
Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees. Foto: Urmas Saard
[pullquote]“Kuidas nende ehetega trammi peale minna?”[/pullquote]Jaan Pärn on sündinud 1953. aastal Sindis. Pärast keskkooli alustas ta õpinguid ERKIs, mille lõpetas 1976. aastal arhitektina ja 1982. aastal ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline ehtekunstnik, praegu töötab oma galeriis Tallinnas Meistrite Hoovis.
Kunstnikukarjääri algusaastatel valminud filigraantehnikas geomeetrilised ruumilised hõbeehted äratasid maailmas suurt tähelepanu. Hiljem on tunnustust pälvinud kuldehted, kus lisaks metallile on kasutatud rohkesti vääris- ja poolvääriskive, samuti pärleid, koralle, puitu, merevaiku jne.
20 aasta jooksul on Jaan Pärn valmistanud kõik proua Helle Meri kantavad ehted. Samuti on tema looming kaunistanud proua Ingrid Rüütlit ja proua Evelin Ilvest. Kunstniku töid on kingitud Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt). Tema käe all valminud üle 6700 ehtest on väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, suurem osa aga erakollektsioonides üle maailma.
Sel laupäeval kogunevad Võrru enam kui 300 tantsijat, et koos pidada talvetantsupäeva Selline ühistantsimine on seni traditsiooniks olnud suvistel Võru pärimustantsufestivalidel.
Viiskudega lumes. Foto: Urmas Saard
Võru-, Põlva-, Tartu- ja Harjumaa rahvatantsijatel on plaan maha pidada pea tunnine ühine tantsupidu, kavas on 17 pärimus- ja seltskonnatantsu. “Tantse oleme valinud valsist polkani,” selgitas ühistantsimise üks korraldajaid, tantsuõpetaja Maire Udras. “Nii saab ühistantsimisega sümboolselt alguse ka 2018. aasta juuli alguses toimuv XXIV Võru pärimustantsu festival, mis kannab nime “Teppo timm ja polka samm.””
Lisaks tantsurühmadele on ühistantsimisele oodatud ka kõik teised ümbruskonna tantsuhimulised inimesed. Selleks, et vajaminevad sammud selgeks saaks, korraldas tantsupäeva toimkond novembris ja detsembris kaks õpituba.
Suur ühistantsimine toimub laupäeval kell 15.30 Võru Katariina kiriku esisel platsil ja Jüri tänaval.
Sindi gümnaasiumi, Pärnu Koidula ja ühisgümnaasiumi riigikaitse õpilased külastasid Võrus asuvat ajaloolist kaitseväe sõjaväelinnakut, kus Tagalapataljoni veebel Andrus Gross rääkis Kuperjanovi pataljoni, 2. Jalaväebrigaadi ja Tagalapataljoni ülesannetest ning tutvustas muudki huviväärset.
Veebel Andrus Gross. Foto: Urmas Saard
Turvakontrollis toimus suhtlemine läbi tumeda klaasi. Näha polnud kedagi, aga läbi võimendi kostuv hääl oli selgelt kuuldav. Tundus nagu räägiks ruumiga, mitte konkreetse isikuga. Meile tuli vastu Tagalapataljoni veebel Andrus Gross, kelle sõbralik hääl muutis julgemaks ka arglikumad uudistajad. Näha ja kuulda oli palju huvitavat. Grossi sõnul on ajaloolise Taara sõjaväelinnaku perimeeter 2,8 kilomeetrit. Territooriumil asub kolm sõjaeelset ja kaks tänapäeval ehitatud kahekorruselist kasarmuhoonet. Neisse on võimalik majutada kuni tuhat ajateenijat. Suurust on umbes samapalju, kui Viru jalaväepataljon ja Tapa sõjaväelinnak kokku liidetult.
Esmalt suundusime õppehoone avarasse saali. Gross tutvustas kolmandat aastat tegutsevat uut sõjaväeüksust. 2. Jalaväebrigaad loodi 2014. a 1. augustil. Ülesandeks on operatiivse valmisoleku säilitamine, sõjaüksuste ettevalmistamine ja riigikaitse planeerimine. 2. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni põhiülesanne on väljaõpe, tagalatoetus ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ning läbiviimine. Täiendavad ülesanded on ajateenijate tagalavaldkonna väljaõppe läbiviimise toetamine, tule- ja tööohutus, raamatukoguteenuse osutamine.
Täna 106aastaseks saanud Maria Kolk koos tütre ja väimehega. Fotod: Marianne Mett
Täna tähistab Võru linna vanim elanik Maria Kolk oma 106. sünnipäeva. Sel puhul käis teda kodus õnnitlemas linnapea Anti Allas, võõrustajateks olid sünnipäevalapse tütar ja väimees.
1910. aastal Ridakülas sündinud Maria on käinud neli klassi koolis. Edasi tuli tööd teha kodutalus ning hiljem Tartu ja Viljandi vahel asuvas Ulila turbarabas. Suure osa oma elust on Maria teinud rasket füüsilist tööd.
Enne II maailmasõda Maria abiellus ning perre sündis kolm last. Suuremad eluraskused algasid siis, kui lapsed olid väiksed ning abikaasa Saksa sõjaväkke mobiliseeriti. Sealt mees enam tagasi Eestisse ei naasnud ning Marial tuli lapsed üksinda üles kasvatada.
Väärikasse ikka jõudnud linnakodanikku õnnitleb Võru linnapea Anti Allas.
Tütre sõnul oli Maria põhiliseks elueesmärgiks anda oma lastele haridus, mille ta ka saavutas: kõik kolm last said kõrghariduse. Lisaks kolmele lapsele on Marial seitse lapselast ja seitse lapselapselast.
Maria kolis Puhja vallast Võrru oma tütre ja väimehe juurde kümme aastat tagasi. Tütre sõnul on Maria tervis üsna rahuldav, ehkki nägemise on ta kaotanud. Arstiabi pole Maria viimase kolme aasta jooksul vajanud.
Võru linnas elab praeguse seisuga viis üle 100-aastast inimest.
Võrumaa aasta tegusaimad: (vasakult esireas) Aila Kikas, MTÜ Maana esindajad Reet Käär ja Marianne Hermann, Siseministeeriumi Kodanikupäeva aumärgi laureaat Airi Hallik-Konnula, (tagareas paremalt) Võrumaa tegusaim kodanik 2016 Väle Prutt, Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ja Võru maavanem Andres Kõiv.
Neljapäeval tunnustati Võrus Võrumaa tegusaid kodanikke, toimekaid ühinguid ning ettevõtteid, kes neid toetavad. Võrumaa tänavuseks tegusaimaks kodanikuks valiti Väle Prutt, toimekaimaks ühinguks MTÜ Maana ning kodanikuühiskonda toetavaks ettevõtteks Agu Hollo Hartsmäe talu.
Võrumaa tegusaim kodanik 2016 on Suhka vabatahtliku päästekomando eestvedaja Väle Prutt. Tiit Piiskoppel päästeameti Lõuna päästekeskusest: „Tänu Väle pikaajalisele tegevusele on turvalisus Haanja kandis tagatud. Tema tarmukus on viinud Suhkale päästekomando hoone rajamiseni. Väle panustab aktiivselt vabatahtlikkuse arendamisse. Suhka vabatahtlik päästekomando on päästeametile olnud heaks koostööpartneriks juba aastast 2009.“
Internetis korraldatud rahvahääletusel sai enim toetust ning pälvis tunnustuse Aila Kikas, kes omanimelises näpustuudios on aastaid inspireerinud pisikesi poisse ja tüdrukuid asju ise tegema, olles seejuures tihti ka laste rõõmude ja murede esimene kuulaja, kaasarõõmustaja või lohutuseks pea paitaja.
Võrumaa toimekaim ühing 2016 on MTÜ Maana. Muu hulgas öeldi Maana kohta tunnustamiseks esitamisel järgmist: Maana on silma paistnud väga usina heategevusliku tegevusega, organiseerinud kohalikele riide- ja toiduabi jagamist, töötutele konsultatsiooni- ja koolitusteenuseid, pesupesemisteenust ja palju muud. Kõige toredam on see, et MTÜ Maana kutsub ka teisi head tegema, kaasates oma tegevusse ka külaseltse ja kohalikke ettevõtjaid.
Võrumaa kodanikuühiskonna toetaja 2016 on Hartsmäe talu. „Hartsmäe talu on üks lahkemaid ettevõtteid, kes on peaaegu igale Haanja kandi sündmusele välja pannud auhindadeks talus kasvatatud ja jahvatatud jahust küpsetatud südamekujulised leivad. Leivad ei ole lihtsalt südamekujulised, vaid on ka südamega tehtud,“ ütles tunnustamiseks esitamisel Vaskna talu perenaine Margit Utsal.
„Hindan ettevõtjaid, kes lisaks rahalisele toetusele, leiavad aega ka ise panustada ja käe külge panna. Hartsmäe talu peremees Agu Hollo on just selline mees – kui kuskil on vaja kiiresti midagi ära teha, siis saab Agu peale ikka loota,“ ütles tunnustamise komisjoni liige Sixten Sild.
Kokku esitati tunnustamiseks 19 kodanikku, 12 ühendust ning 7 ettevõtet. Laureaadid valis töögrupp, kus oli esindatud SA Võrumaa Arenguagentuuri, Võru maavalitsuse, Võru linnavalitsuse, Võrumaa omavalitsuste liidu, Võrumaa partnerluskogu ja Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi esindajad.
27.-29. oktoobrini peetakse Võru kultuurimajas Kannel juba traditsiooniks kujunenud läänemeresoome sügiskonverentsi, kus käsitletakse läänemeresoome keele, kultuuri ja piirkonna praegust olukorda, kuid pilke heidetakse ka minevikku.
Konverentsi peaesinejateks on soome-ugri keelte uurija Riho Grünthal, keelepoliitika uurija Anitta Viinikka-Kallinen, liivi keele uurija Eberhard Winkler, arheoloog Valter Lang ja folklorist Andreas Kalkun. Lisaks kutsutud külalistele astuvad Soome, Vene ja Eesti teadlased üles põnevate ettekannetega läänemeresoome keelte ning kultuuri kohta. Ettekannetes tulevad vaatluse alla karjala, liivi, isuri, vadja, võro, seto, eesti ja soome keel ning rahvaluule, käsitletakse nii keelepoliitikat, -struktuuri kui ka -õpet ning tutvustatakse arvuti rolli ja pakutavaid võimalusi tänapäevases keeleuurimises.
Interdistsiplinaarset läänemeresoome sügiskonverentsi on korraldatud 1996. aastast. Käsitlemist on leidnud kõik läänemeresoome keeled ja piirkonnad, keelestruktuuri ja -ajaloo kõrval on üha enam arutatud ka läänemeresoome praegusi probleeme ja kestlikkust.
Konverentsi korraldavad Võru instituut, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse osakond ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool. Konverentsi toimumist toetavad riiklik programm “Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)” ning Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).
Täna algav Eesti suurim iga-aastane rahvusvaheline tantsijate kohtumispaik Võru folkloorifestival kannab nüüd oma pikaaegsele sisule veel paremini vastavat nime – XXII Võru pärimustantsu festival. Nagu varemgi, keerlevad ka tänavuse festivali viis päeva ümber maailma rahvaste tantsude ja muusika.
Võrus kohtuvad eesti pärimustraditsioon seekordsete külaliste Ukraina, Itaalia, Slovakkia, Austria, Türgi, Valgevene ja Rootsi folkloorigruppide kaasa toodavate tantsude ja muusikaga. Nii ütleb ka seekordse festivali nimi “Kohtumised ristteel”, et siin kohtuvad erinevate kultuuride rütmid, meeleolud ja värvid. Nagu folkloristid ammu teavad, kõike seda, mis ristteel toimuma hakkab, ei saagi alati ette teada ja pärast seletada. Peab lihtsalt ise kohal olema ja teada saama.
“Oleme aastaid kutsunud Võru linna tantsupealinnaks ja vaieldamatult ta seda meie festivali ajal ka on,” väidab juba aastaid igal suvel festivali legendaarset tänavatantsu eestvedaja ja üle-eestiliste tantsupidude liigijuht, tantsuõpetaja Maire Udras. Ta on ka tänavuse festivaliaegse Öötantsupeo lavastaja.
Kui harjumuspäraselt toimub igal aastal Võrumaa enda rühmade maakondlik tantsupidu, siis seekord midagi hoopis erilist, sest Võrumaa oma tantsurühmadele lisandub suur hulk külalisi nii Eestist kui teistest riikidest. ” Ilmselt on just paljudele festivalikülalistele teistest riikidest selline suur ühistantsimine päris uus kogemus, sest kaugeltki igal pool ei ole ju sellist suurte üldtantsupidude traditsiooni kui meil,” lisas festivali korraldusmeeskonna liige Tiia Must. Loe edasi: Võrust saab sel nädalal jälle tantsupealinn
Alates 2008. aastast olen tervikpildina ainsana kajastanud mälestustule teekonda läbi ajalooliste kihelkondade Pärnumaalt paraadilinnadesse. Viimastel aastatel aga jäänud ootama ka hommikut, et saada osa võidupüha elamusest paraadikeskmes.
Kaido Kivi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpillorkester Saxon dirigent, võidupüha paraadilinnas Võrus. Foto: Urmas Saard
Kaitseliidu Pärnumaa maleva eelmine ja praegunegi pealik on olnud alati abivalmid selles, et ei tekiks muret ööbimise ning tagasisõidu osas. Tänavu võttis Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon mälestustule saatja oma hoole alla ja dirigent Kaido Kivi tuli vaatamata esimesele öötunnile isiklikult Kuperjanovi jalaväepataljoni pääslasse vastu, et juhatada omade juurde.
Nii algas minu, nagu ka paljude teiste paraadile minejate jaoks kaunis päikseline hommik Kuperjanovi linnakus. Kella kaheksast sööma ja seejärel jäi tunnike aega näha kaitseväe suurt territooriumi, mis ainuüksi selle oomamatus avaruses tekitas Eesti sõjaväe vastu mingit seletamatut kindluse tunnet. Kella üheksa paiku rivistas Kivi orkestri ööbimiskoha ette üles ja pani muusika hoonete vahel võimsalt helisema. Siis läks sõiduks, aga väga lähedale südalinnale ei pääsenud, sest tänavad olid kaugelt suletud. Politsei jäi endale kindlaks ja isegi tuntud Saxonit ei lubatud määratud piirist kaugemale. Paraadi toimumise tänavale sammus Saxon üksteise järel hanereas vongeldes. Üles rivistuti madala puumaja ette, kus päikese eest said varju üksnes kahes viimases reas seisjad. Asi seegi. Enamik kolonnidest pidid leppima kuuma päikese eest varju leidmata.
Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.
Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile. Foto: Urmas Saard
Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.
Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.
Võidupüha paraadil annab Vabariigi President koos võidutulega maakondadele üle kingituse Võrumaa ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi poolt. Kingituseks on noored tammed , mis on kasvama pandud Kreutzwaldi muuseumi õuel kasvava tamme tõrudest.
President Toomas Hendrik Ilves tamme istutamisel Pärnus. Foto: Urmas Saard
Et muuseumi õues kasvav harilik tamm oli seal ka juba Kreutzwaldi eluajal, siis on see kui tervitus meie rahvuseepose kirjapannud lauluisalt ja rahvusliku liikumise ühelt algatajalt Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Tammetõrud said mulda pandud kolm aastat tagasi sealsamas Kreutzwaldi aias. Tamm on nii rahvalauludes kui ka “Kalevipojas” tugevuse võrdkuju. “Kalevipojaski” mainitakse puudest tamme kõige sagedamini.
Üleantavaid tammekesi ehib salm “Kalevipojast”:
Mehed seisku sõja mässul,
Raudaseina tugevusel,
Seisku kui tammed tuulessa,
Kaljumüürid marudessa.
(Kalevipoeg, 9. lugu)
Tammesid aitab üle anda Võrumaa noormees Richard Kuklane (16), kes pälvis tänavu ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi korraldatud ajalooalaste uurimistööde võistlusel “Eesti asi” vabariigi presidendi auhinna.
Kolmapäeval, 1. juunil, lastekaitsepäeval algusega kell 18 jookseb Contra Võru linnastaadionil oma elu 50. maratoni. 1. juuni sai valitud seetõttu, et just sel päeval saab Contra maratonivanuseks, ehk 42,195 aastaseks.
Contra. Foto: Urmas Saard
Et on lastekaitsepäev, stardib koos Contra ja teiste maratonijooksjatega koos samal ajal ja samal rajal lastejooks. Lapsed läbivad vastavalt soovile 1-3 staadioniringi, seejärel jätkavad maratonijooksjad vabamas vees oma 105 ringi mõõtmist.
Umbes vahemikus 10 km – 20 km teeb Contra enda peal inimkatse – kas suudab 10 km järjest peast luuletusi lugeda, ise samal ajal joostes.
Maratonijooksjaid ei lubata rajale piiramatult, aga selle pressiteate kirjutamise ajal on igatahes veel vabu kohti. Osavõtumaks on 42,19 EUR, registreerida saab urvaste@gmail.com või 52 83540, maksmine kohapeal.
Staadionil tegutseb Võrumaa Spordiliidu spordikohvik, saab ennustada Contra lõpptulemust, täpsematele auhinnad Silja Spordilt ja Georgi Hotellilt. Kõik tulud lähevad Võrumaa noorsportlaste toetamise fondi.
Maratonile saab kaasa elama tulla tasuta, tasuta on mõistagi ka lastejooksud, vaid ennustusvõistluses osalejatelt ootame väikest annetust.
