Parõmba võro keele tundja koolinoorõ omma teedä

Minevä nädäli saiva  olümpiaadil «Ütski tark ei sata taivast» selges kõgõ parõmba võro keele tundja koolinoorõ. Võitja omma Hollasõ Anett Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Rahmani Hebo Osola kooli 8. klassist.

Olümpiaadilõ kutsuti veebiviktoriinil «Ütski tark ei sata taivast» kõgõ inämb punktõ saanu opilasõ. Tulli 13 opilast 11. klassist  ja  15 opilast 8. klassist.

Edimädse kolmõ hulgan olli vanõmban vannusõrühmän viil  Ravva Madli-Greete (Vahtsõliina gümnaasium) ja Ilvese Merli (Võro Kreutzwaldi gümnaaasium, VKG). Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Kikka Liis (VKG) ja kolmanda kotussõ Vodi Ilmar (Haani kuul).

Tiidmiisivõigõlusõ pääteema oll’  seo aasta Põlva kihlkund. Tull’ teedä kihlkunna kuulsambit kotussit ja inemiisi.

Pääle seo tull’ võrokeelitsest jutust arvu saia ja pisokõnõ eesti keelest võro kiilde kah panda. Küsüti tuud kah, midä piässi tegema, et võro kiil alalõ jäässi. Opilasõ löüdse ütel’ meelel, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla.

Viktoriini «Ütski tark ei sata taivast» kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Rõuge vald jagas aunimetusi

Aasta tulevikulootus 2012 - Risto Kööts.Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Foto: Jaanus Mark
Aasta tulevikulootus 2012 – Risto Kööts.Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Foto: Jaanus Mark

Eile tähistati Rõuge rahvamajas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusega. Vallavanem Tiit Toots ja volikogu esimees Jaak Pächter andsid kätte 2012. aasta Rõuge valla aunimetused, millele eelnes Rõuge segakoori kontsert.

Tänavused tiitlisaajad on:

Aasta tegu – Olaf Hermani poolne panus Viitina küla arengusse. Ennekõike miljööväärtusliku mõisaaegse võimsa maakivihoone lagunemisest päästmise ning taastamise eest Viitinas. Nüüdsest püüab korrastatud ümbrusega hoone oma asukohaga pilke Viitinasse sissesõidul ja külast lahkudes.

Aasta kohaliku elu edendaja – Vivian Helekivi on panustanud oma vabatahtliku tööga Rõuge valla arengusse, tegusa projektikirjutajana algatanud ja vedanud mitmeid projekte, sealhulgas kuus viimast aastat valla traditsioonilist suurüritust Sänna Laat. Osaleb aktiivselt mitme Rõuge vallavolikogu komisjoni töös. Möödunud aastal said just tema eestvõtmisel uue hingamise naiste ja tütarlaste korvpallitreeningud Rõuges. Entusiastlik tiitlisaaja laulab ja mängib pilli, on Rõuge segakoori president ning lööb kaasa Rõuge Põhikooli hoolekogus ja Sänna Külakogus. Ta on hea huumorimeelega väsimatu ideede generaator ning sportlik ja eeskujulik pereema, kelle peres kasvab kolm tublit last.

Kauni sündmuse peakorraldajad Riina ja Ive. Foto: Jaanus Mark
Kauni sündmuse peakorraldajad Riina ja Ive. Foto: Jaanus Mark

Aasta kultuurielu edendaja – MTÜ Helikoor. Aasta kultuurielu edendajaks sai vabaühendus, kelle missiooniks on tõsta Rõuge tuntust, samaegselt tunnustades seda kodukohana. Samuti kohalike inimeste kaasamine piirkonna arendamisse, kultuurisündmuste mitmekesistamine, erinevate põlvkondade ühendamine ning traditsioonide ja väärtuste teadvustamine.

Aasta hariduselu edendaja – Rõuge Põhikooli hoolekogu. Mitme aasta pikkuse aktiivse hoolekogu töö tulemusena on Rõuge Põhikooli jaoks välja töötatud koolivorm. Koolivormi kasutuselevõttu toetasid Rõuge valla aukodanik hr Alexander von Samson ja Kohaliku Omaalgatuse programm.

Aasta sportlane – Kail Piho. Aasta sportlaseks valitud noormees alustas sporditreeninguid juba 5 – aastaselt. Praegu Eesti kahevõistluse koondisse kuuludes võistleb edasipüüdlik sportlane maailmakarika etappidel, tuues võõrsil tuntust Rõuge vallale. Karjääri esimesed maailmakarika sarja punktid said teenitud 2012. aasta veebruaris Tšehhimaal Liberecis ning edasi kulges aasta juba tõusvas joones. Maailmakarikasarjas tema hetke parim – 16.koht – sai saavutatud eelmise aasta novembris Norras Lillehammeris toimunud võistlusel. Varasemate aastate saavutustest on ette näidata head kohad Juunioride maailmameistrivõistlustel, Põhjamaade noortemeistrivõistlustel ning esikohad Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassis.

Aasta tulevikulootus – Risto Kööts. Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Lauldes praegu Kreutzwaldi Gümnaasiumi segakooris pälvis ta eelmisel aastal Võrumaa Laulukaruselli võistlusel eripreemia isikupärase esituse eest. Ta on silmapaistev oma õpingutes ja kultuuri tundmises, millest annab aimu eelmisel aastal vastu võetud Kreutzwaldi stipendium, mis antakse ühele tublile gümnasistile. Maakonna ühe parima võru keele ja kultuuri tundjana on ta pälvinud esikoha Võru Instituudi võistlusel “Ütski tark ei sata taivast”. Ta on aktiivne valla kultuurielus kaasalööja, olles Rõuge segakoori laulja ja Sänna segarahvatantsu rühma “Käsikäes” tantsija.

Aunimetuste kätteandmise järel esinesid Indrek Kalda ja Toomas Lunge kontsertkavaga “Lugusid ja laule laiast ilmast”.

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Võrumaa pärjab väärikamaid

Helgi Noormets

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel autasustab Võru maavalitsus väärikamaid. Maakonna kõrgeima autasu – Võrumaa vapimärgi – pälvis tänavu Helgi Noormets. Helgi Noormetsa südameasjaks on eakate inimeste heaolu eest seismine. Helgi Noormetsa asutatud ansambel Vannamuudu on rõõmustanud inimesi Kandle lavalt ja viinud külakosti Lõuna-Eesti Haiglasse ja Sõmerpalu Hooldekodusse. Tema organiseeritud esinemisi on toimunud kaugemalgi: Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Venemaal.

Helgi Noormets on Võrumaal õpetajaametit pidanud 33 aastat: andnud kehalist kasvatust, juhendanud ja saatnud akordionil arvukaid rahvatantsuringe. Tema sulest on ilmunud raamat “Võrumaa spordist läbi aegade”. Kaasautorina on ta olnud tegev raamatu “Koorilaulu ja puhkpillimuusikaga läbi kolme sajandi” väljaandmisel. Helgi on toimetanud Võru valla lehte 1997. aastast kuni 2011. aastani, kaasautorina kirjutab ta tänaseni. Helgi Noormets on Võru vallas kodukaunistamise liikumise eestvedajaks, tema enda hobiks on väike aed ja lilled.

2003. aastast tegutseb Helgi organiseerimisel Võru vallas reisiklubi, milles on osavõtjaid üle 100, käidud on 22 välisreisil.

Helgi kodukohas, Parksepa alevikus, on loodud Helgi eestvedamisel MTÜ Kodukotus Parksepa, üheskoos peetakse talguid.

Võrumaa teenetemärk omistatakse pillimees Elmar Ruusamäele, kes  “tohterdab” ainulaadse kauni kõla ja välimusega August Teppo Lõuna-Eesti tüüpi lõõtsapille. Kui palju Elmar neid oma elu jooksul on teinud, vanameister enam ei mäletagi. Aga lisaks vahelõõtsa tegemisele oskab Elmar pilli juures ka muid vigu parandada, sellepärast käivad tema juures pillimehed üle Eesti. Elmar remondib lõõtsapille suurest armastusest pillide vastu. Tema suurim rõõm selle töö juures on olnud korras pill ja rahulolu pilliomaniku näol.

Tunnustuse pälvisid ka  mitmed teised Võrumaa väärikad inimesed.  Võrumaa kultuurielu edendaja 2012  on Misso rahvamaja kunstiline juht Edda-Karin Luht, Võrumaa külaelu edendaja  MTÜ Tagaküla Laulu Mängu Selts Kungla juhatuse esimees Ene Andrejev,  Võrumaa maaelu edendaja nime pälvis  Võrumaa Talupidajate Liit MTÜ, parim kohalik omavalitsus aga Rõuge vallavalitsus.

Võrumaa ettevõtluse Suur Veduri tunnustuse pälvis puidufirma  AS Barrus ning Väikese Veduri nimetuse polüuretaantooteid valmistav Estelaxe OÜ.

Tunnustused antakse üle EV 95. aastapäeval.

Osulas toimub muusikalaat “Pärimusmuusikast levimuusikani“

Fotomeenutus 2009. aasta muusikalaadast foto: Sõmerpalu valla kodulehekülg

16.märtsil toimub Sõmerpalu vallas  Osula koolimajas muusikalaat 2013„Pärimusmuusikast levimuusikani“

 Muusikalaat 2013 „Pärimusmuusikast levimuusikani“ avab võimaluse osalejatel tutvuda  ja koos musitseerida teiste maakondade muusikute ning huvilistega. Muusikalaat tutvustab kohalikel traditsioonidel põhinevat rahvamuusikat, rahvapille, rahvalaule ning kaasaegsemat muusikat. Samalaadne üritus on edukalt toimunud Sõmerpalu vallas juba kahel korral  2009 ja 2010 aastal.

Muusikalaada raames toimuvad õpitoad, kus on võimalus tutvuda erinevate muusikainstrumentidega. Üles astuvad ka erinevad muusikud.

Kohal on pillimüüjate infoletid ja pillid ning samas on võimalik osta, müüa, vahetada seismajäänud muusikariistu.

Päeva lõpetab  konkurss „ Muusik 2013“, kus  selgitatakse Võrumaa parimad üksikpillimehed ja pillimuusikaga tegelevad kollektiivid. Antakse välja ka eriauhinnad tublimatele pillimeestele ja kollektiividele. Auhinnaks on pillipoodide  kinkekaardid.

Loe edasi: Osulas toimub muusikalaat “Pärimusmuusikast levimuusikani“

Eestimaa talimängudeni on vähem kui kaks nädalat

1.-3. märtsini toimuvad Võrus ja Võrumaal 12. Eestimaa talimängud.

Talimängud korraldatakse iga nelja aasta järel. Talimängudele oodatakse üle 3000 osaleja. Talimängudel võivad osaleda kõigi Eesti maakondade, linnade ja valdade võistkonnad.

Kontakt Merike Õun, merike.oun@gmail.com, tel 51 657 20.

Eestimaa talimängude kava.
Eestimaa talimängude kava. Allikas: Eestimaa talimängude Facebooki lehekülg.

Haanja valla vastlapäev

Haanja-valla-vastlapaevHaanja valla vastlapäev toimub 17. veebruaril algusega kell 12.00 Plaanil.

Kavas on suusa- ja kelguslaalom, täpsuskelgutamine, köievedu, vildivise, saanisõit ja erinevad jõukatsumused. Samuti on ette nähtud mõnusad seltskonnatantsud ning vastlavurri õpituba.

Kõigile osavõtjatele on kosutuseks vastlasupp ja kuum tee!

Vastlapäevale viivad bussid nii Haanjast kui Ruusmäelt. Buss Plaanile väljub Haanjast kell 11.45 ning Ruusmäelt kell 11.15.

Kogu päev on kõigile tasuta!

Lisainfo: Sirje Pärnapuu, tel 5165 728

 

Jututarõ kõmri keelest ja keelepoliitikast

Puulpäävä, 23. veebr kell 18.00 Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusen (Lossi 3-134, Tarto) jututarõ kõmri (walesi) keelest ja keelepoliitikast. Küläline om Kali Stuart, jutt tulõ inglüse keelen. Tarvidusõ perrä lühküid seletüisi võro keelen.

Kõmri ja võro keele huvilinõ ja mõlõmba keele mõistja Tarto/Helsingi keeletiidläne Santeri Junttila um kirotanuq teema tutvustusõs: „Kõmrimaal ehk Walesin ommaq kõmrikeelidseq joba viiskümmend aastakka tagasi uma keele kaitsmisõs organisiirünüq. Pall’o om kätte võidõt: näütüses opvaq pia kyik Walesi latsõq koolin kõmri kiilt kas imä- vai vyyrkeeles, nink pia egän liinan ommaq kõmrikeelidseq kooliq. Aga 2011. aastaga rahva kokkolugõmisõl oll’ kõmri keele kynõlõjidõ hulk siski vähämbäs jäänüq: kyigist Walesi elänikest mõist ynnõ 19% kõmri kiilt kynõldaq, a kümme aastakka varrampa mõist’ 21%.

Keele kaitsjaq olõ-i passiivsõs jäänüq. Om kõrraldõt suuri meeleavalduisi egäl puul Kõmrimaad nink nõvvõt vahtsõt muudu keelepoliitikat. Walesin toimuvast tulõ meile kynõlõma parhillaq Baltikumin elläv waleslanna Kali Stuart.“

Tulkõq kullõma ja üteh kõnõlõma!

Manoq saa küssüq: juvasul@ut.ee, santeri.junttila@helsinki.fi

Jüvä Sullõv

Meremäe tervise teisipäeval valmistati lihata kotlette

Meremäel toimus 12. veebruaril Meieselts Meroosi õpitoas tervise teisipäev. Osa võttis hulk tublisid perenaisi, kes teadsid tervislikust toidust nii mõndagi.

Meremäe tublid naised esitlesid omatehtud lihata kotlette. Üheskoos mekiti kaasavõetut ja avaldati koosviibijatele kotlettide valmistamise saladusi ning koostist. Vahetati omavahel retsepte ning Lea kaalikakotlett, Eevi punapeedi, Lilia kaerahelbe, Liisi punapeedi , Ruthi aedvilja kotletid olid kiiduväärselt maitsvad.

Esmakordselt MS Meroosi üritusele tulijad avastasid töötoast enda jaoks palju huvitavat. Oldi üllatunud, et on välja pandud palju kauneid ja huvitavaid käsitöö esemeid, mis on kohapeal ja seltsi naiste poolt valmistatud. Nii mõnigi kaalus otsust lüüa kaasa edaspidi MS Meroosi ettevõtmistes ja töötubades.

Lahkuti rõõmsameelselt ning sooviti taaskohtumist samalaadsetel üritustel.

Milvi Jõe

Kõik vana Võromaa omavalitsused saavad võrokeste lipu

15. veebruaril kell 15 toimub Võrus Võro instituudis võrokeste uue lipu  pidu.

Lipuvalmise korraldanud Võro selts tänab rahvahääletusele läinud  kahe lipukavandi autoreid ja kõiki lipukonkursil kaasa löönud ja abiks olnud inimesi. Võrokeste uue lipu saavad kingitusena 26 omavalitsust ja neli maavalitsust, mille maadel vana Võromaa tänapäeval on.

Lipuvalimisest räägivad Kaido Kama ja seda nõustanud ning abiks olnud riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed.

Uus võrokeste lipp on kuusemetsavärvi tausta ja valge kaheksakannaga selle keskel, mis sümboliseerib vana Võromaa 8 kihelkonda (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva). Esimest korda tõmmatakse võrokeste lipp masti Põlva kihelkonnas Kääpa põhikooli ees 14. veebruaril kell 9.50.

Peale lipujagamise on 15. veebruari peol veel plaanis kuulata Parksepa segakoori ansamblit Silja Otsari juhatamisel ja Uma Pido lavastajat Tarmo Tagametsa, kes räägib sellest, kuidas Umal Pidol uus võrokeste lipp välja tuuakse. Lisaks võtab Urmas Kalla üles rahvalaulu ja tervitama tulevad külalised Seto- ja Mulgimaalt.

Tiidmises kõigilõ, kiä tahtnuq võro kiilt oppiq

Tarto Ülikoolih um seol keväjäsemestril kats võro keele kursust:

Lõunõeesti kiil II (FLLE.00.006, 3 EAP)
Sisu: võro keele grammatiga, kõnõlõmisõ ja kirotamisõ järgkursus.
Aig: veebr-mai riidilde kl 10.15-11.45, edimäne tunn 15. veebr.
Kotus: Tarto Ülikooli päähoonõq (Ülikooli 18, Tarto) tarõ 139 .
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võro keeleoppus (FLLE.00.014, 3 EAP)
Sisu: Vahtsõnõ kursus, koh opitas süvembält tundma võro keeleoppust, innekõgõ helü- ja mooduoppust.
Aig: tõõsõpäivilde 14.15-15.45, edimäne tunn 12. veebr.
Kotus: Lossi 3, Tarto, tarõ 328.
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Lisas um keväjä (apr-mai) märgit edesi pitäq võro keele järgkursust Võromaal Tsiistrih. Kursus um plaanit iispääväõdakis.
Kõrraldaja: Võro Instituut.

Ligembält saa uuriq:
e-post juvasul@ut.ee, tel 5554 3727
Jüvä Sullõv, võro keele oppaja

Kontsert “Kontrastid” kahel korral Kagu-Eestis

Muusikasõprade Selts esitleb:

KONTRASTID

Kavas:
Bartok – Kontrastid
Prokofjev – Viiulisonaat nr 2 D-duur
Brahms – Klarnetisonaat nr 1 f-moll

Pillidel:
Tõnu Kalm – klarnet
Eva-Maria Sumera – viiul
Kadri-Ann Sumera – klaver

Kontserdid toimuvad 15. veebruaril 2013

Kell 10:20 Värska Gümnaasiumis
Kell 13:00 Rogosi mõisas

Pilet 2 eurot

www.kammermuusika.ee

Kokkukukkumine esineb Haanjas

KOKKUKUKKUMINE on sõpruskondlikust köögipõhisest rõõmsast koosmusitseerimisest alguse saanud koosseis, kus väga oskuslik pillivaldamine kohtub spontaansete oma-laulude ja oma-viisidega. Seda algset kokkumängu-üllatust loodame lavale kaasa tuua.

Neljapäeval, 21. veebruaril 2013 algusega kell 19 astub Võrumaal Haanja rahvamajas üles kollektiiv Kokkukukkumine:

Jaak Johanson – laul, kitarr
Krista Citra Joonas – india bambusflööt
Mai Jõgi – basskitarr
Ain Agan – kitarr

Perepilet 6 €, täiskasvanu 4 €, õpilased 2 €.

Suusarajad Meremäel ja Obinitsas on talvenautijatele avatud

OLYMPUS DIGITAL CAMERASuusarajad on juba möödunud aasta lõpus OÜ Peko poolt sisse aetud Meremäel ja Obinitsas. Korras ja uuendatud rajad arvestavad kohapealset maastiku ja aluspinnast. Suusatada saab klassikastiilis ja ka uisusammus. Obinitsa rada asub külakeskuse vahetus läheduses, raja pikkus on 0,6 km. Kokkuleppel külakeskusega on võimalik nautida saunateenust, seda hüve on võimalik kasutada ka Meremäe koolimajas. Meremäe rada kulgeb vana katlamaja juurest põldude vahel, kaasates maastiku künkaid ja orgusid. Lõuna-Antsu talumaadel asuv suusarada on 1,6 km pikk. Obinitsa suusaraja kohta lausus Meremäe kooli sportlik meesõpetaja Rein Tarros, et suusatama on kõik oodatud ning väga mõnusa ja hoogsa liu saab suuskade või kelguga samas läheduses olevast Riitsaare mäest alla sõites.
Pille Malkov

2014. aasta tantsupeo juhid õpivad Võrumaal tantse

Tänasest reedeni on Võrumaal Rõuges 2014. aasta tantsupeo “Puudutus” eestvedajad. Koos õpitakse suure peo tantse,  kuulatakse kohalike inimeste kogemusi ja mõtteid puudutuse teemadel. Kolme päeva jooksul käiakse Sänna kultuurimõisas, metsamatkal, ronitakse Suure-Munamäe tippu, kohtutakse kohaliku elu edendajatega. Sel moel püüavad peo üldjuhid ning mentorid püüavad koondada sõnumi, mis pooleteise aasta pärast tooks kokku 8000 tantsijat üle Eesti.

XIX tantsupeo ideekavand “Puudutus” autoriks on Sten Weidebaum. Teema sündis igatsusest, soovist olla avatud märkama ja väärtustama seda mis on päris ega raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Tantsupeol osalevad 2-3 klassi ja 5-6 klassi lasterühmad, naisrühmad, noorte- ja täiskasvanute segarühmad ning neidude – ja naiste liikumisrühmad. Peo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht  Toomas Lunge.

XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

Sänna kutsub taevaraja kogemusmatkale

Sänna Kultuurimõis kutsub kõiki Võrumaa koole osalema aktsioonis ”Päikesesüsteem – minu kosmiline kodukant”. Kümnel Võrumaa kooli klassil on võimalus osaleda tasuta ekskursioonil Sänna Taevarajal läbi meie päikesesüsteemi (Päike, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, kangematele matkajatele ka Neptuun). Ekskursiooni käigus omandatakse kogemuslikult teadmised meie päikesesüsteemist, galaktikast ja universumist laiemalt. Arutletakse meie planeedi bioloogilise mitmekesisuse unikaalsusest võrdluses teiste planeetidega. Matkajuht juhib tähelepanu loodushoiu tähtsusele kosmilises kontekstis. Matka pikkus Päikesest Uraanini (piknikupaviljon) on ca 2,5 km, mille läbimine võtab 3 h.

Matkale järgneb tervisliku toitumise õpituba “Maailmapäästja pitsa”, (samuti tasuta). Õpitoas räägitakse tervislikust toitumisest ja iga osaleja saab endale valmistada kohalikust toorainest maitsva ja tervisliku “Maailmapäästja” pitsa. Pitsasid küpsetatakse Kultuurimõisa itaalia-stiilis puuküttega pitsaahjus (aias). Tule ja koge, et maailmapäästmine võib olla maitsev. Selleks, et saada osalemisvõimalust ekskursioonil ja toiduõpitoas, ootab Sänna Kultuurimõis vabas vormis kosmose-teemalisi kunstiteoseid, mis teostatud kogu klassiga. Teosed tuleb saata postiga või tuua Sänna Kultuurimõisasse. Juurde  tuleb lisada ka kiri, mis klassiga tegemist ja kindlasti enda kontaktandmed. Osalejate vahel valitakse välja 10 klassi, kes saavad selle suurepärase matka ja õpitoa osaliseks. Matkad/õpitoad toimuvad mais-juunis ja septembris-oktoobris.

Postiaadress:
MTÜ Sänna Kultuurimõis
Päikesesüsteem
Sänna küla
Rõuge vald
Võrumaa
66710

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Ekspert annab Sännas loengu seksuaalkasvatusest

Neljapäeval, 7. veebruaril kell 19 toimub Sänna kultuurimõisas loeng laste ja noorte seksuaalkasvatusest. Juhendab Shanti Limnell (Soome). Shanti Limnell on seksuaal- ja paarisuhte terapeut, tantra õpetaja ning perekonstellatsiooni terapeut. Toimub tõlge eesti keelde. Shantil on aastatepikkune kogemus seksuaalkasvatuse vallas ning ta on pidanud sellel teemal loenguid Soomes, Rootsis ja mujal. Seda tundlikku teemat käsitleb ta nelja lapse emana, seksuaalterapeudi ja koolitajana. Huvilised on oodatud kuulama ja kaasa arutlema. Korraldajad julgustavad oma kogemusi ja küsimusi esitama. Osavõtutasu 3 eurot.

Loengu teemad:

Kuidas lapsevanemana käituda nii, et lapse suhe oma seksuaalsusesse võiks areneda võimalikult tervel moel?

Mida lapsele rääkida seksist ja millal?

Kuidas mõjub lapsele oma vanemate armatsemise nägemine?

Kuidas käituda seksuaalsusega seonduva häbitundega ning kuidas seda oma lastele mitte edasi anda?


Loengut toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb Balttour 2013 messil

8.-10. veebruaril toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2013, mis on Lõuna-Eesti jaoks oluline, arvestades, et Läti on Lõuna-Eesti turismisektorile üks tähtsamatest sihtturgudest. SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Valgamaa Arenguagentuuri, MTÜ Sangaste Turismiküla, SA Põlvamaa Arenduskeskusega ning Viljandi ja Võrumaa esindajatega.

Lõuna-Eesti ühispinna suuruseks on 27 ruutmeetrit ning messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud kalja ja putru ning Põltsamaa Muuseumi poolt veini ja juustu. Tegevust pakuvad veel Vudila Mängumaa, kellel on kaasas maskott ja puidumedalite templimasin, Palamuse Muuseum õpetab kasutama tahvlit ja krihvlit ning Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomulikud autod ja tõukeratta. Samuti saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale materjale Teater Vanemuine, Aleksandri Hotell, Tartu Ülikooli Muuseumid ja Võhandu Maraton.

Messi ametlik koduleht: www.balttour.lv

Vaskna talus saab heegeldada seto pitsi

DSC_8642

Vaskna talu Võrumaal ootab sel pühapäeval kõiki käsitöö- ja rahvalauluhuvilisi.

Võimalusel võta kaasa heeglenõel, sest töötoas hakatakse heegeldama seto pitsi motiive. Juhendab Kärt Pettai.

Paralleelselt toimub ka rahvalaulu õpituba Anu Tauli eestvõtmisel. Laul ja käsitöö käsikäes!

Osavõtt prii. Üritus algab kell 14.

 

Kohalejõudmiseks saab juhised allolevalt lingilt:
http://www.vaskna.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=177&m_id=210

Oma osalemisest anna võimaluse korral teada Ivi Rausile telefonil 5287 044.

Rõuge noorteklubi valiti Euroopa Noorte maakondlikuks partneriks

Alates 1. veebruarist 2013 on programmi Euroopa Noored maakondlikuks partneriks Võrumaal noorsooühing Rõuge noorteklubi.

Partneri eesmärgiks on infotöö, nõustamis- ja koolitus- ning vajadusel muude tegevuste kaudu informeerida oma maakonna noori ja organisatsioone programmi Euroopa Noored võimalustest ning toetada neid taotluste esitamisel SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroole.

Programm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte omaalgatust ja rahvusvahelist koostööd. Toetust on võimalik taotleda ka välismaal vabatahtlikuna tegutsemiseks, organisatsioonidel välisvabatahtliku vastuvõtmiseks ja noorsootöötajatel rahvusvaheliseks
enesetäiendamiseks. Rahastatakse noortevahetusi, -algatusi, -seminare, demokraatiaprojekte, Euroopa vabatahtlikku teenistust ning koolitustegevus- ja võrgustikuprojekte.

Järgmised taotlustähtajad projektitaotluste esitamiseks Euroopa Noored Eesti büroosse on 1. mai ja 1. oktoober.

Rohkem infot programmi võimaluste ja taotlemise kohta leiate aadressilt www.euroopa.noored.ee.

Lisaks igapäevasele projektide nõustamisele ja info jagamisele, viib noorsooühing Rõuge noorteklubi enne igat taotlusvoori läbi programmi tutvustavaid infopäevi, projektikirjutamise koolitusi ning mitmepäevaseid stimulatsioonikoolitusi, kus on võimalik jagada oma kogemusi ning õppida läbi praktilise läbitegemise.

Kontakti saamiseks kirjutage e-posti aadressil rouge.noorteklubi@gmail.com, kasutage skype´i (kasutajanimi rougeNK) või
helistage telefonil 53 40 3309.

Rõuge Purakas toimub juba sel laupäeval

Püügivõistlus Rõuge Purakas toimub Rõuge Suurjärvel laupäeval, 9. veebruaril. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise

peale.

Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning -võistlused.

Tänu headele sponsoritele on tänvuse aasta võistlusel valida umbes 60 auhinna vahel. Kõige suurema panuse auhinnalauale on andnud SALMO.

Lisaks püügivõistlused toimuvad rahvale ka talimängud, kus jagatakse samuti auhindu.

KÕIGI PÜÜGIVÕISTLUSEL OSALENUTE VAHEL LOOSITAKSE VÄLJA LOOSIAUHIND. Loe edasi: Rõuge Purakas toimub juba sel laupäeval

Mille võrokõisi lippu vaia om?

Jaan KaplinskiKaplinski Jaan,
kirämiis

Mõni aastak tagasi ma kai, et Eestimaale om tulnu pall’o egätsugutsit lippe: bensujaamul omma lipu, kaubamaiul omma lipu, kinkäl kõigil viil. Tull’ mõte, et Eestimaa omgi nigu rohkep egätsuku äriseltse ja firmade käsih, omgi rohkep näide ku eesti rahva uma.

Rahvuslipp vai riigilipp, tuu vana hää trikoluur om illos lipp, a timä kõnelas toda, et om olemah Eesti riik ja rahvas. A tollest, et Eestih om mitut muudu rahvast, omma saarlase ja setokese, virulase ja võrokese, tuu vana hää lipp joht ei ütle. Tä om riigilipp, ei ole kodolipp, maalipp.

Tarto-Võro suurtii pääl om sildikene «Vana Võromaa». Tuust sildist sõida ma egä nätäl müüdä, ku Saberna poodih käü. Ja sis ma mõtle, et võissi Saberna poodi man ka olla üts lipp, miä kõnelesi, et olemi jo Võromaal.

Võro liinah võissi ka riigi ja liina lipu man mõnel kotsil tuu vana Võromaa lipp olla. Mu meelest piässi tuu lipp olema just vana Võromaa lipp, niida, et Põlva vai Hargla inemise ka võissiva tedä umas pitä ja üles nõsta.

Mu vanaesä om peri Eoste küläst Põlva lähkölt, a suguseltsih ei ole konagi peet hinnäst põlvakeisis, iks võrokeisis, umma kiilt võro keeles.

Mi aol om umandus (omand) küll nigu suur ja tähtsä asi, a seo tähtsä as’aga om nii, et egälütel om inäpvähäp sammamuudu umandus. Ole-i suurembat vahet, kas inemine eläs Viruh vai Võrol, Hiiumaal vai Inglismaal, as’a omma väegade üttemuudu. Samasugutse autu, ii-päädi ja aifõuni, läpäkä ja leevämassina. Sis omgi hää ja illos, ku meil om ka midägi, mis om inne mi ja ei kinkägi tõse uma. Uma kiil, uma lipp, uma nimi, uma pere…

Nii et luuta om, et ilosal suveaol joba saami Võromaal nätä inemiisi uma lipu all Umma pito pidämäh vai mõnda Võromaa seltskunda tuu lipuga kohki marsmah vai timä all laulu vai tandsu löömäh.

Uma Leht

Piksepühä pidäminõ pühäpääva, 3. veebruaril Haanihn

Piksepühä Haanihn. Foto: maavald.ee
Piksepühä Haanihn. Foto: maavald.ee
Piksepühä um Pikse-esä meelehnpidämise ja avvostamise pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisest Võhandu jõõst, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ja anniga meelehn pitäq. Vanõmbal aol loeti viil mano piksepalvõq.

Piksepühä tege talvõ poolõs. Tarbõpuu piät olõma raot. Puul eläjäsüüki piat viil alalõ olõma. Lõpõtadas arq ketramine niq alostõdas kanga kudamisega. Alostadas lugunädälide lugõmist.

Aokava:
8.00 Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga
10.00 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise lepingu tegemine
17.00 Kontsert Haani rahvamajahn, päält kontsõrti tands

Pilli mängva ja laulva:
Margus Põldsepp – lõõtspilliq, laul
Ruslan Trochynskyi – tromboon, duduk, laul

Kogo programm um tasuta.

Allikas: Haanimiihhi nõvvokoda, www.haanimaa.ee