Rubriik: Viljandimaa

Enne aastalõppu esitletakse Viljandi Muuseumi toimetisi II

30. detsembril kell 13 esitleb muuseum näitusemajas kogumikku Viljandi Muuseumi toimetised II. Tegemist on muuseumi neljateistkümnenda väljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Kaane kujutisÜle-eestilist mõõdet annab raamatule kaks avaldatud uurimust: Kristjan Sanderi töö malenditest, mis on tulnud päevavalgele arheoloogilistel kaevamistel, ning Made Uusi kirjutis traditsiooniliste valmistamisvõtetega sündinud lambanahksetest kasukatest.

Traditsiooniks on ka Viljandi Muuseumi kogusid tutvustava kirjutise avaldamine. Seekord jätkab Tiina Parre Olev Bendi kollektsiooni käsitlemist Viljandi linna kajastavate fotode kaudu.

Kindel koht toimetistes on Viljandimaa arheoloogial. Helena Kaldre, Martin Malve ja Arvi Haak kirjutavad Mustlas 2010. aasta suvel avastatud külakalmistu uuringutest.

2011. aastal laekus Viljandi Muuseumi ja Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakonna korraldatud mälestuste kogumise võistlusele mitu huvitavat tööd. Neist Evald Korts pälvis tunnustust oma maja ehitamise looga, mida võib nüüd toimetiste lehekülgedelt lugeda.

Järjekindlalt ilmub kogumikus ka Vabadussõja temaatika käsitlusi. Muuseumi direktor Jaak Pihlak on alustanud sarja Vabadussõjas langenutest. Esimene artikkel käsitleb Pilistvere kihelkonna kaotusi. Loe edasi: Enne aastalõppu esitletakse Viljandi Muuseumi toimetisi II

Kaante vahele on saanud raamat “Mulgimaa võlud ja valud”

Raamatu “Mulgimaa võlu ja valu” 562 lehekülge on kokku pannud Abja-Paluojas elav pensionär Salme Vainlo, kellele on
südamelähedane Alistegunde/Halliste kihelkonna mälestuse säilitamine.  Lugude korjamise ja redigeerimisega on ta tegelenud viimased kuus aastat.

Mahuka raamatu üheksas peatükis on läbilõige Halliste kihelkonna ajaloost muistsest ajast kuni tänapäevani. Lugejale pakutakse rännakut
pühadesse hiitesse ning Mulgimaa kaunisse loodusesse, kus tembutab.Vanapagan; ta tutvub siinkandi talumeeste, mõisnike ja üleilma kuulsate
mulkidega läbi ajaloo.Raamatu keskel on väike fotoseeria lugudes käsitletud isikutest ja kohtadest, kaanel on maaliline vaade Kariste
järvele.

Raamatu hind on 15 €, huvilistel on võimalik raamat soetada Abja-Paluoja raamatupoest või pöörduda sooviga MTÜ Kodukuru poole.

MTÜ Kodukuru
E-mail: tuulijes@hotmail.com
Tel: 52 65 464

Suure-Jaani Gümnaasiumi neiud algatasid heategevusprojekti

Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilased on mitmeid aastaid jõulude ajal heategevusega tegelenud. 12. klassi neiud Ave Eerma ja Meeli Laan tulid välja algatusega korjata piparkooke ja jagada need valla sotsiaalosakonna abiga vähekindlustatud peredele. Kampaanias saavad osaleda kõik kooli õpilased, õpetajad ja töötajad. Piparkooke on praeguseks kogutud juba 20 kilogrammi ja neid tuleb kogu aeg juurde. On nii ise küpsetatud kui ostetud piparkooke. Kõige tublimad on siiani olnud 4. ja 12. klass.

Lisaks on käimas veel teisigi projekte – 7. klass korjab mänguasju, mis samuti lähevad vähekindlustatud perede lastele, 8. klassid lähevad uuel aastal Viljandi loomade varjupaika külakosti viima.

Valla sotsiaalosakonna juhataja Aave Toomsalu ütles, et koolis kogutud piparkoogid ja mänguasjad lähevad 16 vähekindlustatud pere laste kingikottidesse. Kokku saab sel moel jõulurõõmust osa 65 last. Veel lisas ta, et Suure-Jaani käsitööringi tublid naised Maive Ottase eestvedamisel olid samuti vähekindlustatud perede peale mõelnud ning 14 käsitöötegijat kudus sokke, kindaid jm – kokku üle 50 eseme. Ka need asjad lähevad nüüd jõulupakkidesse ning jõuavad jõuludeks valla vähekindlustatud peredeni.

Suurteos “Viljandimaa spordielu 1945-1965” sai kaante vahele

Viljandi Maavalitsuse kaasabil ning projektijuhi, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Küti innustusel ilmus sarja “Viljandimaa spordiloost 1945-1965” teine raamat, mis on vääriline järg eelnenud raamatule ning väljakutseks järgnevale.

21. detsembril kell 14 toimub selle pidulik esitlus Viljandis, Vabaduse plats 6 IIk saalis.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on raamat nende inimeste väärtustamiseks, kes neil aegadel Viljandimaa spordielu kujundasid, sest “sõltumata ajastust on sport toonud rõõmu paljudele inimestele, kes just sellisel moel said väljendada oma tahet ja võitlusvaimu”.

Raamatu esikaanelt leiame kolm Viljandimaalt pärit spordi suurkuju, kes on: Maaja Ranniku, Laine Erik ja Hubert Pärnakivi.

Esimene raamat Viljandimaa spordilugu kuni aastani 1944 ilmus aastal 2002. Nüüd on Viljandimaa spordiloo teine raamat, mis algselt oli plaanitud kajastama aastaid 1945-2000 sunnitud lühendama hoopis aastateni 1945-1965. “Huvitavat materjali tuli koostajatele kokku nii palju, et käsiteldavat perioodi lühendati oluliselt,” sõnas Ilmar Kütt. “See on vaid osakene sellel ajavahemikul toimunud spordisündmustest, mälestustest ning sportlastest. Tegu on põhjaliku ülevaate, kuid siiski mitte absoluutsele ajaloolisele tõele pretendeeriva materjaliga. Inimese mälu on piisavalt lühikene: see, mida arvad kindlalt teadvat, osutub fakte kontrollides hoopis teises kohas või teisel ajal toimunuks. Mõningaid mälestusi võib pidada pigem ilusateks unistusteks kui mälestusteks. Neis leiduvaid ebatäpsusi või eksimusi pole püütud õgvendada. Müüti ei saa ega võigi muuta,” usub Kütt.

“Ka praegusele spordihuvilisele peaks olema huvitav selle ajastu sportlaste motivatsioonidest ja edulugudest innustust saada. Oli ju tegemist keeruliste sõjajärgsete aastatega, mil nii mõneski mõttes elu sees hoidmine oli primaarsem, kui sporditegemine. Vaatamata kõigele siiski tehti sporti, võisteldi ning võideti”, lisas Kütt.

Raamat “Viljandimaa Spordiloost 1945-1965” kujutab endast suures osas inimeste ühisloomingut: Elmar Ardma, Hugo Rinaldi, Aita Peters, Rubo Kõverjalg, Tõnu Sõlg, Meinhard Kirm, Urve Bergman, Endel Lõks on vaid osa paljudest nimedest, kes raamatu sünniloole kaasa aitasid. Raamatu on toimetanud Enn Hallik ja Tiit Lääne.

Raamatu plaanitav kolmas osa käsitleks perioodi 1966-1992. Ilmar Küti sõnul on materjalide kogumine alanud ning kõikidel on võimalik selle kirjutamisele kaasa aidata.

Projekti peamised toetajad olid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, EAS kohaliku omaalgatuse programm ja Eesti Kultuurkapitali Viljandi ekspertgrupp.

Nädalaga on Viljandimaal A-hepatiidi vastu vaktsineeritud 206 õpetajat

“Võib öelda, et koostöö Terviseameti ja SA Viljandi Haiglaga on kujunenud väga tõhusaks”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse, viidates viiele eelmise nädala tööpäevale, mil jõuti vaktsineerida 206 õpetajat.

“Sel nädalal on veel maakonna mitmesse piirkonda väljasõidud ning rõõmustav on õpetajate endi vaktsineerimisaktiivsus. Kui keegi ka loobub, siis on nimekirjas ootel järgmine soovija. ”

Praeguse seisuga on Viljandimaal haigestunud A-hepatiiti 110 inimest. Viimasel nädalaga lisandus kolm haigestunut.

Viljandimaal esialgset valmisolekut kinnitanud 345 õpetaja rida, kes olid valmis end soodustingimustel A-hepatiidi vastu vaktsineerima, on suurenenud pea neljasajani.

Viljandimaa õpetajad said Viljandi maavalitsuse ning ravimifirma koostööläbirääkimiste kaudu võimaluse lasta end soodustatud tingimustel vaktsineerida. Võimalus oli valida, kas ainult A- või ka AB-kompleksvaktsineerimise vahel. Vaktsineerides end A-hepatiidi vastu, mis koosneb kahest doosist, on esimene doos tasuta. Vaktsineerides kompleksvaktsiiniga AB-hepatiidi vastu, mis koosneb kolmest doosist, on kaks esimest doosi tasuta. Mõlemal juhul peavad õpetajad tasuma vaid viimase doosi eest vastavalt apteegi hinnakirjale.

Tiina Pihlak

Entusiasmi ja südamega tehtud noorsootöö tõi tunnustuse

Maakondlikult tunnustatud isikud noorsootöö valdkonnas 2011 avalikustatakse traditsiooniliselt täna kell 15 algaval maakondlikul noorsootöö valdkonna tänuüritusel. Maavanem Lembit Kruuse ja Omavalitsuste Liitu esindav Kalevi Kaur avaldavad kiitust noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud noortele ja noortega tegelejatele.

Kandidaate sai esitada viies kategoorias: pikaajaline panus noorsootöösse, aasta koostöö, aasta tegu, aasta noorsootöötaja ja aasta noor.

Maakondlik komisjon on esitatud nominentidest välja valinud laureaadid:

PIKAAJALINE PANUS NOORSOOTÖÖSSE – PIRET KUROPATKIN logopeed, õpetaja, Tarvastu Gümnaasium
AASTA KOOSTÖÖ – INDREK PALU ja Eesti ANK* Noorte Euroopa Päev; Karksi-Nuia Nooretekeskuse projektijuht
AASTA TEGU 2011 – KRIS SÜLD, Viljandi väli skatepargi rajamise algatamine
AASTA NOORSOOTÖÖTAJA – KRISTI PAJUSTE, ringi- ja huvijuht, Paistu rahvamaja tantsuõpetaja
AASTA NOOR – LIISA LONDON, VivaSportFitness, Dancecall; treener

Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Lembit Kruuse sõnul noortele võimalusi luues ja neid arendades kujundame lisaks nende tulevikule ka iseenda oma. Lisades veel, et: “teadmisi ja energiat jagades saavad rikkamaks nii andja kui saaja“.

Pidulikule sündmuse tähistamisele on oodatud Maavalitsuse head koostööpartnerid: omavalitsusjuhid, noorsootöötajad/huvijuhid, maakonna alaealiste komisjonide (sh omavalitsuste) alaealiste komisjonide esindajad,  noorte esinduskogude (maakonna noortekogu, valla noorte volikogu) noored. Samuti maavalitsuse noorsoovaldkonna komisjonide – avatud noortekeskuste komisjoni, tunnustuskomisjoni, noorsootöö arengutöörühma ning uue osalusprojekti töömeeskonna liikmed.

* ANK – Avatud Noortekeskus

Paistu valda plaanitakse ehitada tänapäevane sotsiaalkeskus

Ajaleht Sakala annab teada, et kevadel plaanitakse Paistu vallamaja lähistel lüüa kopp maasse, et rajada sotsiaalkeskus. Maaküttega hoone esimesel korrusel neljas ühetoalises korteris hakkavad elama liikumispuudega inimesed. Kahe korteri peale on avar duširuum ning liikuda saab ratastoolis. Teisele korrusele tuleb kaks kahetoalist ja kümme ühetoalist korterit. Neist igaühes on tualett ja duširuum, kööginurk, interneti- ja telefoniühendus ning pesumasina paigaldamise võimalus. Esimesele korrusele tulevad ka sotsiaaltöötajate ruumid ning ametisse saab asuda hambaarst. Sotsiaalkeskuse elanikel peaks olema mugav kasutada raamatukogu ja sauna, mis on naabruses paikneva vallamajaga ühe katuse all.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib praegu eskiisina paberil olev sotsiaalkeskus järgmise aasta jõuludeks. Foto: Paistu vald.

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.

XX Viljandi pärimusmuusika festival sai rokkiva logo

Viljandi pärimusmuusika festival toimub tuleval suvel juba 20. korda. Äsja lõppes folgi juubeliaasta tunnuskujunduse stipendiumikonkurss, mille võitis tallinlanna Helene Vetik. Kuna 2012. aasta festival kannab nime “Mehe laul”, kannab ka Helene kujundatud logo ürgset ja mehelikku vaimu.

“Viljandi folgi “Mehe laulu” visuaalis saavad kokku üleilma tuntud mehelikkuse sümbolid: vuntsid, rollingud, kannel, keel, helivõim, maaema värvid, käsitöö, ja mis ülitähtis – meeste laulu esmatekitaja – suu,” kirjeldab Helene oma loomingut.

Tunnuskujunduse stipendiumifondi suurus on 1000 eurot. Konkursile saadeti 26 võistlustööd.
XX Viljandi pärimusmuusika festival toimub 26.-29. juulil.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Kolm teenekat Viljandimaa inimest pälvisid Kodanikupäeva aumärgi

Kodanikupäeva aumärgiga autasustati:
Ants Tompi, Kärstna ja Tuhalaane kooli õpetaja, pensionär (aumärk nr 262)
Priit Sillat, endine Kärstna põhikooli ajalooõpetaja, pensionär, Kaitseliidu Noorte Kotkaste instruktor (aumärk nr 265)
Anne Kaljumäed, MTÜ Karksi Kultuuriseltsi juhatuse esimees (aumärk nr 261)

“Kodanikupäeva 17-st aumärgist 3 tulid Viljandimaale, mis näitab meie inimeste aktiivsust ühiskondlikus elus kaasa lüüa, jõudu häid traditsioone elus hoida ning järjepidevust entusiasmi teistega jagada. Paljudest väikestest andmistest saab aja jooksul suur,” rõõmustas autasustatute üle maavanem Lembit Kruuse.

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas 21. novembril käskkirja, mille alusel autasustatakse 17 Eesti kodanikku aumärgiga. 26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele.

Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub täna, 25. novembril.

Siseministeeriumile said esitada kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võisid esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.

Kandidaatide ettepanekud vaatas läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valis välja 17 auväärset kodanikku. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste “Eesti kodanik” ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.

Täna antakse Viljandis üle esimesed 20 noore looduskaitsja märki

Täna kell 15 annab keskkonnaminister Keit Pentus Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimuval loodusõhtul 20 tublimale noorele üle noore looduskaitsja märgid.
Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses. Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele.
Esimesed 20 noore looduskaitsja märgi laureaati on: Anni Männil, Anu Ainsaar, Elina Jantson, Iris Merilo, Jaak Joonas Keldoja, Julia Ertsin, Karoliine Kurvits, Kati Plaan, Laura Pärtel, Maili Lehtpuu, Marko Vainu, Martin Tuul, Maryliis Teinfeldt, Mati Lepikson, Merit Eensoo, Mihkel Keldoja, Oliver Kalda, Rauno Kalda, Robert Jakob Oetjen, Stella Kangur.
Noore looduskaitsja märk on valmistatud valgest vasest ning kujutab emaileeritud tammelehte. Märgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap.

Kaminakontsert – Engede aig

Järgmise nädala reedel, 25. novembril on Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kuulajate-vaatajate ees Anu Taul (laul, kitarr, vile) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, Eesti lõõts).

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest.

Avatud laste mängutuba.

Korraldaja: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Sündmuse Facebook’i lehekülg

Pärimusmuusikatudengid musitseerivad Tartu tantsuklubis

Tartu tantsuklubi:
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid
23. novembril kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis musitseerimas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid Cathy Sommer (viiul), Hans Mihkel Vares (kitarr, mandoliin), Kaisa Nõges (harf), Kristel Kutser (torupill, flööt), Merike Paberits (torupill, flööt), Säde Tatar (flööt, viled), Sänni Noormets (viiul), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Ulvi Võsa (torupill). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Soov näha suuremat pilti tõi Viljandi maavanemale töövarju

Täna, 17. novembril jälgib Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Margit Külaots Viljandimaalt, Tarvastu Gümnaasiumi 11 klassist. “Mõtlesin, et kuhu võiks töövarjuks minna sel aastal. Eelmisel aastal olin “varjuks” vallavanemale, kuid nüüd soovisin näha suuremat pilti, mis tõigi mind siia, Viljandi maavalitsusse ja maavanema juurde. Olen rõõmus, et see võimalus teoks sai,” sõnas Margit Külaots.

Lembit Kruuse hinnangul on eriti väärtuslik töövarjuks olevate noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuleb noorte endi poolt. “Selline algatusvõime näitab, et neid ootab ees ilus ja tegus tulevik. Noor, kes otsib ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omab initsiatiivi ning võtab elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil väga-väga vaja”, tõdes Kruuse. “Me saame koolis kõikvõimalikke tarkusi, kuid enda tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka päris elu.”

17. novembril leiab aset juba 16. üle-Eestiline töövarjupäev. Selle päeva eesmärk on tutvustada noortele erinevate ametite argipäeva. Töövari on vanemate klasside õpilane, kes veedab päeva ühe töötaja kõrval tema “varjuna”.

Üle-Eestiline töövarjupäev on olnud populaarne ja edukas ettevõtmine, igal aastal on selles osalenud umbes 2000 ettevõtjat, spetsialisti ja juhti. Paljud neist on aasta-aasta järel võtnud endale töövarju, kuna nad on leidnud, et see annab neile hea võimaluse oma tegevusvaldkonda tutvustada ning noorte seas populariseerida. Suur hulk noori on saanud just töövarjupäevast kindlust oma erialavalikul või valdkonda rohkem tundma õppinud ning mitmed töövarjuks olnud on mõne aasta pärast kunagiste varjutatavate juurde tagasi jõudnud noorte kolleegidena.

Viljandi uurib pärimuskultuuri säilimise kitsaskohti

Täna, 14. novembril leiab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias aset rahvastikuteemaline väitlus “Pärimuskultuuri säilimine on võimalik vaid kodumaal”, see on eelviimane debatt sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”.

Debatt võtab  luubi alla pärimuskultuuri ja arutleb, kas ja miks on viimase säilimine teostatav ainuüksi kodumaal. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu võtab sõna Viljandi Kultuuriakadeemia sotsioloogia ja kultuurantropoloogia lektor Marko Veisson. Väitlus algab kell 18 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1, Blackbox saal).

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” toimub Eesti Väitlusseltsi ja statistikaameti koostöös. Kokku korraldatakse Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust.

http://www.stat.ee/vaitlus.

Pärimusmuusika aidas tuleb tore kaminakontsert

Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Foto: erakogu
Eesti Pärimusmuusika Keskus annab teada, et 25. novembril astuvad Viljandi Pärimusmuusika aidas kuulajate-vaatajate ette Anu Taul (laul, kitarr, vile,) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, eesti lõõts). Kell 19.00 algav kaminakontsert kannab pealkirja “Engede aig”.

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest. Avatud laste mängutuba.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Viljandi PÖFF tuleb taas

XI Viljandi PÖFF tuleb 1.-3. detsembril 2011 ja toob maailma kinokunsti Viljandi Pärimusmuusika Aita, Männimäe Salongkinno ja Klubisse Rubiin.

Viljandi PÖFF 2011 kavas on traditsiooniliselt kolm põhiprogrammi filmi ning kaks filmi PÖFFi laste ja noorte alaprogrammist Just Film.

Viljandisse jõuab ka Animated Dreamsi programm ning mitmed muud PÖFFi eriüritused. Näiteks sõidab Viljandisse rääkima

filmilavastaja ja -operaator Mati Põldre teemal “1960. aastate Eesti dokumentaalfilm”. Sel aastal on Viljandi PÖFFi filmikavas mitu Põhjamaade filmi. Kava ja värskete PÖFFi uudistega saabend kursis hoida Viljandi PÖFFi Facbooki lehel. Loe edasi: Viljandi PÖFF tuleb taas

„Igavene Suvi“ esitluskontserdid erinevates kohtades

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox – tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate.

Kontserdid:
10.11 Viljandis klubis Rubiin
12.11 Võru Kultuurimajas Kannel
18.11 Pärnu Kuursaalis
19.11 Tartu Genialistide Klubis
02.12 Tallinnas Von Krahlis

Täpsem info: Facebookis, MySpace’s, Koduleht

Suure-Jaanis tähistatakse mitmete tööde valmimist

Suure-Jaani vald tähistab 10. novembril  kell 13 Suure-Jaani keskväljakul pidulikult Köleri tänava rekonstrueerimise ning vee- ja kanalisatsioonitööde I ja II etapi valmimist.

J. Köleri tn rekonstrueerimistööd teostas Maanteeameti lääne regiooni tellimusel AS TRE, tööde kogumaksumuseks 2 024 066,09 krooni.

Suure-Jaani linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehituse I ja II etapi tööde kogumaksumuseks on 1 357 105 krooni. Projektide raames on rajatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid Lauri tn, Pargi tn, Supeluse tn, Lasketiiru tn, Ruusi teele, Pärnu tn, Nurme tn, Tööstuse tn, Pihlaka puiesteele, Oja tn, Karja tn, Veski tn, J. Köleri tn ja osaliselt Tallinna tn ning Ringpuiesteele.

Kokku on valminud Suure-Jaani linnas 8369 m vee- ja 9049 m kanalisatsioonitorustikku ning 2418 m kanalisatsiooni survetorustikku. Sadevee kanalisatsiooni torustikku on valminud 2406 m. Rajatud on 5 uut reoveepumplat.

TTÜ-s väideldakse iibetõstmise meetmete üle

Täna, 7. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus teemal „Riik peaks pakkuma meetmeid iibe tõstmiseks”. Kokku toimub üle Eesti nädala jooksul kuus
rahvastikuteemalist väitlust.

„Rahvastik on iga maa ja rahva kõige olulisem teema, seepärast väitleme nädala jooksul sellega seotud küsimused läbi. Eesti eri paigus toimuvatel väitlustel on tähelepanu all väljaränne, sündimus, vananemine, pärimuskultuuri säilitamine ja muudki rahvastikuga seotud teemad,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus keskendub rahvastiku iibeteemadele ja sellele, kas ja mida saaks riik ette võtta iibe tõstmiseks. Eesti Väitlusseltsi vastu väitlevad Riigikogu liikmed Urve
Palo ja Liisa Pakosta. Väitlus algab kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas (Tallinn, Ehitajate tee 5). Sissepääs üritusele on tasuta.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis
kuus väitlust.

Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab
http://www.stat.ee/vaitlus.

Lisainfo: Marleen Pedjasaar, Eesti Väitlusselts, tel 5515 011, e-post: marleen.pedjasaar@debate.ee

Sõit-sõit-sõit linna, mis sinna minna…

Täna esitleti esitletakse Viljandi Pärimusmuusika Aidas uut cd-kogumikku “Sõit-sõit-sõit külla”, millele on talletatud laulud, mida eesti pärimusmuusikud sageli koos oma laste ja lastelastega laulavad.

Plaat sündis tänapäevase kogmisretke tulemusel: viljandlanna Annika Mändmaa külastas paljusid eesti rahvamuusikuid ning salvestas laule, mida nende kodudes koos lastega lauldakse. Autor tahtis veenduda, et pärimusmuusika ei püsi tänapäeval elus üksnes vanade salvestiste ja arhiivimaterjalide toel, vaid et seda antakse põlvest-põlve edasi elusa traditsioonina.

Et lapsi stuudioatmosfääriga mitte ehmatada, käis Mändmaa kodust kodusse ja salvestas materjali kohapeal.  Kogumisretk näitas, et tänapäeva Eesti perede pärimus pole üksnes eestikeelne. Kuna mõned muusikud on Eestisse elama asunud teistest riikidest, lauldakse tihti ka nende maade laule. Nii näiteks kõlavad Sofia Joonsi kodus sageli rootsikeelsed ja Ruslan Trochynskyi pereringis ukrainakeelsed laulud, millest mõned plaadilgi koha leidsid.

Kokku käis Annika Mändmaa külas 15 perekonnal. Helialbimisse talletati 22 laulu, millest valdav osa on rahvalaulud, aga mõned ka autorilooming. Pladil laulavad Silver Sepp, Ruslan Trochynskyi, Sofia Joons, Aleksander Sünter, Ülle Jantson, Rait Pihlap,
Katrin Laidre, Annika Mändma ja mitmed teised.

Oodatakse kandidaate Viljandimaa rahvakultuuri auhinnale 2011

Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega ootab kuni 1. detsembrini ettepanekuid tunnustamaks Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejaid. Rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist. Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt.

Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud.
Ettepanekuid saab esitada:
a) internetis www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt
b) paberkandjal blanketid on saadaval Viljandi maavalitsusest kabinet 206 kohapeal esitamiseks või võib saata postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse pl 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2011”.

Esitamistähtaeg on 1. detsember 2011 või vastava kuupäeva postitempel. Hilinenud ettepanekuid ei arvestata. Välja antakse kuus auhinda, milleks on rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud taies. Üldjuhul ei anta auhinda kandidaadile, kes on selle juba saanud viimase viie aasta jooksul. Otsuse auhinna väljaandmiseks teeb Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koosseisus Kati Grauberg-Longhurst, Grete Sepp, Ivi Lillepuu,
Kai Kannistu, Leili Kuusk, Pille Kährik, Vaike Rajaste, Leida Mägi ja Märt Tomp.

Viljandimaa rahvakultuuri auhind antakse üle 7. jaanuaril 2012 Viljandis Pärimusmuusika Aidas toimuval tänuüritusel “Pärlipidu” koos Viljandimaa Spordiliidu, Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja Kultuuripärliga.

Eelmisel aastal olid Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid Kersti Vunder, Tiiu Siim, Riina Mankin, Alli Laande, Leida Mägi ja Valeri Velbaum.

Lisainfo:
Kati Grauberg,
Viljandimaa rahvakultuurispetsialist
Tel +372 5567 5414
E-post: kati.grauberg@rahvakultuur.ee

Viljandimaal käivitus võistlus “Suitsuprii klass 2011 – 2012”

Sel aastal toimub Tervise arengu instituudi poolt korraldatav suitsuprii klassi võistlus juba kümnendat korda. Konkursi toimumise aeg on 10.10.2011-10.04.2012.

Suitsuprii klassi võistlus on suitsetamisvastane ennetusprogramm 4.-12. klasside õpilastele. Konkursi peamisteks eesmärkideks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.

Viljandimaal sõlmisid suitsuprii klassi lepingu 50 klassi 18 koolist ja kokku osalevad 707 õpilast ning nende klassijuhatajad.

Võistluses osalevate klasside ja koolide nimed on kirjas Viljandi maavalitsuse tervisetoa veebilehel www.viljandimaa.ee/tervis

Ülemaailmse noorte tubakauuringu (Global Youth Tobacco Survey 2007) andmetel on Eesti õpilastest vähemalt korra elu jooksul suitsu proovinud 80,4 protsenti ning ligi 35 protsenti õpilastest tarbib ka praegu mõnda tubakatoodet. Eesti on nende riikide hulgas, kus on suurim 13aastaste või nooremate
igapäevasuitsetajate arv: ligi 13 protsenti (ESPAD 2007), see tähendab, et tubakaennetusega alustada ei ole kunagi liiga vara.

Kõikide edukalt lõpetanud klasside vahel loosib tervise arengu instituut välja viisteist 320 eurost auhinda.