Rubriik: Viljandimaa

Kaks Viljandimaa kooli saavad hiina keele õppe


Homme allkirjastavad Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land, Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ning Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi direktor Aavo Palo koostöölepingu, mille toel saavad gümnaasiumiõpilased õppida valikainena hiina keelt.
Järgmisest õppeaastast alates asub kahes Viljandimaa gümnaasiumis tööle hiina keele õpetaja, kes saabub Eestisse Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi toel. Konfutsiuse Instituut varustab gümnaasiumi ka vajalike õppevahenditega, sh õpikud, töövihikud, e-raamatud jmt.
Esialgne koostööleping kestab kuni 14. juunini 2014.

Allikas: Tallinna Ülikool

Viljandi maavanem ei luba esmaspäevast jääle minna

Viljandi maavanema korraldusega on alates 26. märtsist maakonna kõikidel veekogudel jääleminek keelatud. Keeld kehtestati ilmastikutingimusi, jääkatte seisukorda ning kaluritelt saadud infot arvesse võttes selleks, et tagada ohutus ja vältida õnnetusjuhtumeid.

Teiste veekogude seas on jääleminek keelatud Võrtsjärve Viljandi maakonna territooriumile jääval osal. 26.märtsil hakkavad kehtima ka Valga ja Tartu maavanema samalaadne korraldus ja sellest lähtuvalt on jääleminek keelatud kogu Võrtsjärve ulatuses kuni jää sulamiseni.

Korralduse alusel lubatakse 13. nädalal erandina jääle isikud, kes tegelevad ja on seotud angerjamaimude Võrtsjärve laskmisega ning seda juhul kui on võetud tarvitusele kõik vajalikud täiendavad ohutusabinõud jääl viibimiseks.
Loe edasi: Viljandi maavanem ei luba esmaspäevast jääle minna

Tulekul on üle-eestilised käsitööpäevad Viljandimaal

Vilditud sussid. Foto: Saare talu vildikamber

11. ja 12. mail saavad teoks 17. Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu üle-eestilised käsitööpäevad. Seekordne kohtumispaik on Viljandimaa.

Käsitööpäevade registeerimine ja tervituskohv leiavad aset 11. mail kell 10.30 Olustvere mõisas. Samal päeval tutvutakse Olustvere käsitöökodadega ning sõidetakse ekskursioonidele Viljandisse ja Heimtalisse.

Järgmisel päeval, 12. mail toimub ERMi Heimtali muuseumi esisel välul suur Heimtali käsitöölaat. Käsitööpäevadest osavõtjad on oodatud laadal ringi vaatama ja oma ehedat käsitööd müüma. Laadaplatsil kõlab elav muusika ja saab osaleda õpitubades.

Laadal toimub esimest korda võistlus “Käi ja koo 2012”. Võistu kootakse käies ja ilusaima ning kiireima töö tegijaid ootavad auhinnad. Kaasa võtta enda kudumisvarustus!

Täpsem info käsitööpäevade kohta: Ave Matsin, ave.matsin@kultuur.edu.ee, tel 526 2510.

Käsitööpäevadele saab end registreerida siin.

Viljandi hariduskonverents tõi saali huvilisi täis

Laupäeval, 17. märtsil Viljandi maavalitsuse saalis peetud hariduskonverents “Valikuvabadus — hariduse loomulik osa!” tõi kokku paarsada haridushuvilist, neist pooled väljapoolt maakonda.
Hariduskonverentsi korraldasid Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.
Konverentsi juhtisid EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

“Konverentsi juhtmõte oli esile tõsta inimene ning tema elu laiemalt, mitte ainult akadeemilised oskused, mida tänane kool valdavalt rõhutab,”
ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi. “Eesmärk on neid ideid Eesti haridusmaastikul rohkem kõlama panna.”

Üks konverentsi korraldajatest, Katri Tammekand ütles usutluses Eesti Rahvusringhäälingule, et õpetajal peaks olema rohkem julgust õppekava
ise rohkem läbi mõtestada; kasutada erinevaid meetodeid, mitte ainult üksi klassi ees seistes rääkida; ning lisada õppetöösse erinevaid nüansse. Tema hinnangul on waldorfkoolis õpetajatel julgus asju teistmoodi teha praegu mõnevõrra suurem kui tavakoolis.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis rääkis konverentsil teemal “Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ning Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitles oma ettekandes väärtuskasvatust. Pedagoogikaekspert ja lapsevanemate koolide üks eestvedaja Norrast Godi Keller kõneles teemal “Kool kui elupädevuste õpetaja”. Veel tutvustati konverentsil Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu tulemusi; räägiti palju poleemikat tekitanud õppekavadest ning arutleti selle üle, kas Eesti hariduses on olemas valikuvabadus.

Täna lähevad huvilised traditsioonilisele Sakala tee matkale

Kurgja.

18. märtsil algusega kell 10 toimub Vanaõuelt Kurgjale C. R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline matk ”Sakala teel”, mida korraldavad ühiselt RMK Loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum. Tänavu möödub C. R. Jakobsoni surmast 130 aastat. Matka alustatakse Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vanaõue Puhkekeskuse vastas Sakala tee matkaraja alguses.
1961.aastast alates korraldatud Sakala tee matk kulgeb mööda metsateed Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda C.R. Jakobson käis Viljandisse ajalehte toimetama. Matka pikkus on 12, 2 km. Kui lumeolud võimaldavad, siis on võimalik matka läbida nii jalgsi kui suuskadega. Retke juhendavad kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski metsaonni juures, kus retkelisi ootavad lõke, tee, suupisted ja metsa kõrvalkasutust tutvustavad tegevused.
Kurgjal ootab kõiki soovijaid soe supp (2 eurot) ja kohupiimakook (1 euro). Kohapeal on võimalus tutvuda talumuuseumi tegemistega ja õppida valmistama rahvuslikku paela. Talumuuseumi veskis räägib Hendrik Relve Jakobsonist ja loodusest, temaatilisi muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.
Ühiselt külastatakse Jakobsonide perekonnakalmistut.
Osalejate vahel loositakse välja C.R. Jakobsoni Talumuuseumi ja RMK Loodushoiuosakonna meeneid.
Kohtumiseni Kurgjal!

Üle-eestimaaline puuetega inimeste 17. kultuurifestival toimub suvel Viljandis

Saaremaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Viu tunnistati 2010. aastal toimunud kultuurifestivalil parimaks. Allikas: meiemaa.ee

Vabariiklik puuetega inimeste XVII kultuurifestival toimub 9.-10. juunil Viljandi Maagümnaasiumis. Festivalile ootame kõiki üksikesinejaid ja taidluskollektiive, kus osalevad puudega inimesed. Festivali kava pikkuseks on kollektiivile 20 – 30 min,  üksikesinejatele kuni 10 min. Festivali ajal on võimalik korraldada käsitööde või kunstiesemete näitust ja müüki, millest palume korraldajaid eelnevalt informeerida.

Majutus on soovijatele Männimäe külalistemajas, hostelis Oma Kodu ja Vana-Võidu ühiselamus. Osalustasu toitlustuseks on 3 eurot (toidukord  inimese kohta), mis tuleb tasuda Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja a/a 10302007138003. EÜP hiljemalt 4. juuniks. 

Festivalil osalemiseks esitada registreerimisleht 1. juuniks Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukojale, Posti tn 20, Viljandi 71004 või e-postiaadressil: kimmel@hot.ee.

Esinemisajad ja muu vajaliku informatsiooni teatame hiljemalt 6. juuniks.

Kõik festivaliga seotud küsimused, soovid ja ettepanekud esitada festivali projektijuhile Urve Kimmelile kimmel@hot.ee või telefonil: 5661 8546. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda

Viljandis kõneldakse täna valikuvabadusest hariduses

Viljandis peetakse täna, 17. märtsil kell 12–17 konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!”, et käsitleda laiemalt inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) toimuva konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”.

Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop kõneleb väärtuskasvatuse teemal. Väitlust ”Kas hariduses on valikuvabadus?” juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus.

Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Loe edasi: Viljandis kõneldakse täna valikuvabadusest hariduses

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

Viljandi Pärimusmuusika Ait saab juba neljaseks. Foto: folk.ee
24. märtsil peab Viljandi Pärimusmuusika Ait oma neljandat sünnipäeva. Seda rõõmupäeva tahame tähistada ka Sinuga, kallis sõber, kes Sa ikka ja jälle leiad Aidast üles pärimusepärlid ning annad oma panuse meie hingeelule. Selleks puhuks toob pärimusebuss, mis sünnipäeval kulgeb liinil Setomaa-Šotimaa, püünele tantsulise kolmiku nimega Klapp ning armastatud laululinnu Kate Youngi koos sõpradega.

Et kevade meeleolu rõhutada ning külaliste suunurki kergitada, sirisevad sünnipäeval ka kevadetnolised. Õndsas meeleolus saadab pidulised hommikusse etnobiidipidu Folkloob, kus seekord asuvad pulti DJ HU alias Hannaliisa Uusma ning DJ Suits alias Juhan ja Janne Suits. Tule meiega rõõmu jagama, hää sõber!

Ajakava:
18:00 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
19:00 Kate Yong ja sõbrad suures saalis
20:15 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
21:00 tantsuks mängib ansambel Klapp suures saalis
22:00 avatud kohvik väikeses saalis Loe edasi: Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

“Tagasi kooli” nädal viis Viljandi maavanema Paalalinna gümnaasiumi abiturientide ette

12.-16. märtsini leiab Viljandimaal aset “Tagasi kooli” nädal, mil maakonna 13 kooli ootavad külalisõpetajaid tundi andma. Tegelik tundide andmine kestab kogu märtsikuu. Eilse emakeelepäeva hommikul andis Viljandi maavanem Lembit Kruuse külalisõpetajana Paalalinna Gümnaasiumi XII klassidele koolitunni “Riigi funktsioneerimine, ülesanded ja halduskorraldus”.

“Olete homsed elluastujad, kes peavad oma arvamust hakkama avaldama ning selleks on vaja teada erinevaid rolle ning nende vajalikkust. Edukaks toimimiseks on tarvis ka head plaani. Nii teil endil, riigil kui ka maakonnal,” alustas maavanem tundi. Kõne all oli muu hulgas veel nii riigi kui maavalitsuse institutsionaalne toimimine ja ülesanded, seaduseloome, riiklike registrite tähtsus, arengukavade vajalikkus, halduskorraldus ning inimeste osalemisvõimalused demokraatlikus riigis. “Me kõik üheskoos, ka Teie kujundate tänast Eestit, kas midagi tehes või tegemata jättes, midagi öeldes, või ütlemata jättes,” lausus maavanem tunni lõpetuseks.

Lembit Kruuse sõnul tekib just noorte ees seistes kõrgendatud vastutustunne: “Õpetajaamet vajab ühiskonnas kindlasti enam positiivset tähelepanu ning väärtustamist. Oluliseks pean ka ise edaspidi sagedamini diskuteerida just noortega meie maakonda puudutavates küsimustes. Esimene võimalus selleks on kaasamine maakonna arengustrateegia väljatöötamisse.”

27. märtsil kohtub maavanem koolitunnis Kildu Põhikooli õpilastega.

 

Viljandi maavalitsust külastas emakeelepäeval Lepakäbide rühm

Lapsed autasustavad maavanemat. Foto: Viljandi Maavalitsus

“Meie ülesanne on teha kõik, et inimestel oleks Viljandimaal hea elada, et nad oleksid rahul,” selgitas maavanem Lembit Kruuse väikestele külalistele maavalitsuse ülesandeid vastuseks küsimusele, mida maavanem üldse teeb. “Selleks peab ikka päris-päris palju asju tegema,” lisas Kruuse.

Maavanema juures said lapsed uudistada maavanema ametiketti, Eesti presidentide pilte ning erinevaid laualippe. Samuti põnevaid meeneid, mida maavanem on aegade jooksul kingituseks saanud. Koos heideti pilk ka maavalitsuse külalisteraamatusse ja tõdeti ühte sissekannet vaadates, et küll see hiina keel on ikka raske.

Et täna tähistatakse Eestis kauni emakeele päeva, siis said külalised kingituseks kaasa Soomaast ja haabja ehitamisest rääkiva raamatu “Lootsiku loomine”, mille teksti on kirjutanud “Sakala” ajakirjanik Hans Väre ning pildid joonistanud kunstnik Olja Korts. Loe edasi: Viljandi maavalitsust külastas emakeelepäeval Lepakäbide rühm

Omakultuuriakadeemias kõneldakse linnaühiskonna lemmikloomakultuurist

Viljandi pärimusmuusika aida väikeses saalis toimub teisipäeval, 13. märtsil kell 18 järjekordne omakultuuriakadeemia loeng.

Omakultuuriakadeemia tutvustab ja arendab eesti kultuurimõtet. Loengute fookuses on kultuurikandja ja teda ümbritsev keskkond. Läbi terve hooaja Pärimusmuusika Aidas aset leidvad kohtumised toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga.

13. märtsil on külaliseks teadlane ja folklorist Marju Kõivupuu (pildil). PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse kultuuriuuringute vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks võrdlev rahvausund (etnomeditsiin, surmakultuuri suundumused) rituaalsed maastikud ning lokaalkultuurid (Lõuna-Eesti ning Eesti vene vanausuliste folkloor ja kultuur).

Seekordseks teemaks on linnaühiskonna lemmikloomakultuur, sealhulgas lemmikloomade matused ja kalmistukultuur, kui suhteliselt uus nähtus meie nüüdisaegses kultuuripildis.
Ürituse korraldajad on Eesti Pärimusmuusika Keskus ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Allikas: folk.ee

Kunst läheb müügiks

Naistepäevast läheb taas käima Loov Eesti seminaridetuur Kunst müüa”, kus jagatakse loomeettevõtjatele müümise nippe.

Seminaridel antakse kõigile huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa. Seminari läbiviijad aitavad otsida teid, kuidas täna, kus tundub, et kõik tooted on juba leiutatud ning müügistrateegiad muutuvad aina keerulisemaks, ikkagi oma toodet või teenust edukalt pakkuda ning kuidas üldse kliendini jõuda?

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.

Oma mõtteid jagavad videointervjuudes teiste hulgas David Magliano (UK), Kira Sjöberg (FIN) ja Monika Järg.

Müügiseminaridele oodatakse eelkõige loomeettevõtjaid: turismitalusid, kes pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid jt.

Esimesed õpetussõnad “kunstimüügist” jagatakse neljapäeval Valgas, reedel Viljandis. 15., 16. ja 23. märtsil on loomeettevõtjad oodatud vastavalt Rakverre, Jõhvi ja Haapsallu.  Seminarid on eelregistreerimisel tasuta. Kohtade arv on piiratud ning eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.

Viljandimaal sünnib uus tervisetoetajate võrgustik

Viljandi maavalitsuse Tervisetoa eestvedamisel luuakse maakonnas küla tervisetoetajate võrgustik, sellealasele 80-tunnisele tasuta koolitusele saab ennast kirja panna kuni 9. märtsini.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et projekti „Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal“ käigus on kavas maakonnas n-ö rohujuure tasandil välja koolitada sadakond terviseteadlikku tavakodanikku ehk tervisetoetajat, kes esindavad erinevaid sihtgruppe. „Koolitusel osalemiseks eelnevat tervisedenduse alal tegutsemise kogemust vaja ei ole, küll aga eeldame inimestelt huvi selle valdkonna vastu. Projekti nimi on küll seotud külaga, kuid tulla võivad ka linnainimesed,“ lisas Elo Paap.

Spetsialisti sõnul on tervisetoetajad inimesed, kes tulevikus oskavad oma kodukohas anda informatsiooni tervist toetavate eluviiside kohta ja teavad, kuidas suurendada paikkonna heaolu. Samuti on nad edaspidi vabatahtlikena abiks tervisedenduse alase teavitustöö tegemisel ja erinevate ettevõtmiste korraldamisel oma kodukohas.

„Kui sa oled inimene, kes hoolib oma kodukoha eluolust, ning sa toetad ja osaled kodukandi tegemistes ja toimetamistes, siis nüüd avaneb sul võimalus teada saada, kuidas seda kõike veelgi paremini teha,“ kutsus Elo Paap kõiki asjast huvitatuid koolitusel osalema.
Loe edasi: Viljandimaal sünnib uus tervisetoetajate võrgustik

Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad

Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Hariduskonverents vaatab akadeemilistest oskustest kaugemale

Konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!” peetakse laupäeval, 17. märtsil kella 12–17 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus).

Hariduskonverentsil vaetakse inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop räägib väärtuskasvatuse teemal. ”Kas hariduses on valikuvabadus?”- väitlust juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus. Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Talle sekundeerib Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja, lapsevanem Mati Valgepea ettekandega ”Elupädevused koolist – ilus idee, aga tegelikkus…” Ettekanne on koostatud Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu põhjal.

Konverentsil võetakse jutuks Eesti hariduses palju poleemikat tekitanud õppekavad. Rocca al Mare kooli esimene direktor Rein Rebane käsitleb teemat ettekandes ”Õppekava arendamine – püüdlused ja impulsid”.

Hariduskonverentsi juhivad EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid korraldajad paluvad huvilistel registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-postiaadressil: sydamegakool@gmail.com.

Riina Tootsi

Homme toimub Viljandis kelgutajate võistlus

Viljandi kultuuriakadeemia tudengi eestvedamisel libisevad laupäeva keskpäevast Huntaugu mäest alla isetehtud ja omanäoliselt kaunistatud sõiduriistadel kelgutajad. Esimest korda korraldati taolisi võistlusi 2010.aastal ”Talverõõmu” nime all.

Korraldaja prognoosi järgi koguneb kelgumäele kümmekond võistkonda. Võistkonda kuulub 2-4 liiget, kes on vähemalt 16-aastased. Igal võistkonnal on kaks liulaskmiskatset, mõõdetakse kiirust ja liu pikkust. Sõiduriist peab olema töötavate piduritega, juhitav, sõitjatele ja pealtvaatajatele ohutu ning ilma mootorita.

Võistlusega teenitud tulu läheb heategevusena Viljandi loomade varjupaigale, kuid ega kelgutajadki tühjade kätega jää. Lisaks kiirusele ja liu pikkusele läheb arvesse ka sõiduriista disain. Välja valitakse näiteks kõige folgilikum kelk ja selle kategooria võitjale on pärimusmuusika ait korraldaja Marek Sandermati sõnul välja pannud neli folgi päevapassi.

Lilli küla laulupiiripostil oodatakse 25. veebruaril laulude, lippude ja heade soovidega inimesi

Homme, 25. veebruaril oodatakse inimesi Eesti Vabariigi aastapäeva auks Lilli piirilaulmisele.

Juba viiendat korda tuleb esilauljaks Erich Krieger ja nagu ikka, lisanduvad talle Karksi, Helme, Naukseni ja Ruhja lauljad.

25. veebruaril kell 11.30 kogunetakse Lilli külamaja juurde, et minna Nava tallu, kus öeldakse avasõna ja kõlab ”Jumal, hoia Eestimaad”. Seejärel saavad oma laulud laulda ja sõnavõtud öelda kõik soovijad. Nava talu küünis on lühike soojenduspaus, pidu jätkub Lilli külamajas eeskava ja toidulauaga. Ürituse peakorraldaja on Jaak Kõdar. Erich Krieger on esilauljana üles astunud kõigil piirilaulmistel ja tuleb kohale ka tänavu.

Allikas: ajaleht Sakala

Viljandimaa messistend osutus reisimessil rahva lemmikuks

Tegusad mulgid turismimessil. Foto: Viljandi maavalitsus
Nädalalõpul Tallinnas peetud messil Tourest 2012 oli kõigil messikülastajatel võimalus valida oma lemmik messistend; siseturismile suunatud „Puhka Eestis“ halli eksponentide seas võitis selle tiitli Viljandimaa.

Võitjale saab osaks 1000 euro väärtuses reklaamiteenuseid Turismiweb.ee-lt 2012. aastal. Turismiveebi eestvedamisel korraldatud hääletamisel järgnesid Viljandimaale Saaremaa ja Hiiumaa messistendid.

Viljandimaa oli Tourest messil esindatud koostöös Viljandi maavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu, Viljandi linnavalitsuse ja Viljandi turismiinfokeskusega. Viljandimaa esindajate teatel pakkus siinne turismipiirkond messikülastajatele suurel hulgal kaasalöömise lusti. Rõhku pandi ehedate elamuste ja õpetlike tegevuste pakkumisele juba messihallis, et anda maakonna külalistele teada – seda kõike võib täiel rinnal Viljandimaal nautida.

Viljandimaa pinnal tutvustasid end Hilda Villa, Grand Hotel Viljandi, Energia talu, Olustvere mõis, Pärimusmuusika Ait, Bonifatiuse Gild ja Mulgimaa Arenduskoda. Vaatamist ja tegevust pakkusid meisterdamise ja pärimusmuusika õpitoad, messikülalistele oli maitsmiseks Olustvere lihaleiba, Viiratsi vorstitooteid ja Viljandimaal toodetud spordijooke, samuti mulgi putru ja kama. Kätt sai proovida suure Viljandi linnakaardi värvimisel. Loe edasi: Viljandimaa messistend osutus reisimessil rahva lemmikuks

Viljandimaa majanduse arengut planeeritakse läbi majandusnäitajate analüüsi

“Arengu kavandamiseks tuleb järjepidevalt analüüsida olemasolevat olukorda. Majanduse arenguks tuleb analüüsida majandusnäitajaid, et suudaksime paremini planeerida taristut ning olla oma arendustegevustes ettevõtjale toeks,” kinnitas Viljandi Maavanem Lembit Kruuse, lisades: “Trendide arvestamine on ettevõtluse arendamisel alati väga oluline ning ei tohi ära unustada, et töökohad on need, mis loovad elu.”

Viljandimaa Arenduskeskus korraldas eile lühiseminari “Viljandi maakonna ettevõtete 2006-2009 aasta majandusaasta aruannete töötlusi” ning neli aastakäiku samanimelist vihikuteks köidetud aruandeid leidsid maakonna omavalitsusjuhtide ning arendusinimeste näol tänuväärse omaniku.

Ettekandega esinenud Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski tutvustas rahvastiku rände, hõivatuse ning vanusega seonduvaid muudatusi ajas ning nentis, et töö olemasolu või selle puudumine mõjutab maakonna majanduse arengut rohkem kui rahvastiku vananemine. “Arengu kavandamisel tuleks kõige tähtsamaks eesmärgiks seada see, et tagada piirkonna inimestele töö või töö tegemise võimalus. See on võti püsimajäämiseks,” nentis Servinski.

Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu esitles kokkuvõtvalt maakonna aruannetest võetud numbreid tegevusalade kaupa. “Kuna ka 2010 aasta andmed on koos, hakkame kohe peale nende analüüsiga. Töödeldud andmed on piisavalt head, et neid arendustegevuses kasutada. Näeme, mis valdkondadesse on vaja enam panustada ning milliseid teid edasiminekuks valida,” sõnas Lehtsalu.

Seisuga 01.12 2011 on Viljandimaalt äriregistrisse kantud4664 ettevõtet, sh 1912 FIE-t, 1021 MTÜ-d ja 29 SA-d.

Viljandimaa Vapimärgi saab tänavu Heiki Raudla

Viljandimaa Vapimärgi nõukogu otsustas Viljandimaa Vapimärgiga autasustada maakonna arengus mitmes valdkonnas silma paistnud Heiki Raudlat.

Maavanem Lembit Kruuse ütles, et nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Heiki Raudla on teinud aastakümnete jooksul Viljandimaa heaks nii Viljandi koolides õpetajana töötades, erinevates ametites olles kui aktiivse kodanikuna ühiskonnaelus kaasa lüües.

Heiki Raudla on taasiseseisvumisperioodist alates aktiivselt osalenud Viljandi elus ja kuulunud alates 1989. aastast kõigisse Viljandi linnavolikogude koosseisudesse. Ta on pidanud ka Viljandi linnapea ametit. Ta on Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse ja mitme teise organisatsiooni liige.

Heiki Raudla on ka arvukate õpikute, sisukate koguteoste ja kodu-uurimuslike väljaannete autor. “Eriliselt väärib rõhutamist tema tegevus ja järjekindlus maakonna kirjandus-kultuurilise jätkväljaande “Sakala Kalender” avaldamisel, mis on ilmunud juba 23 aastat,” lisas Kruuse.

Lisaks Heiki Raudlale olid Viljandimaa Vapimärgi nominendiks tänavu seatud Ugala pikaaegne kunstnik Ingrid Agur, kauaaegne peadgoog ning Karksi kultuuri- ja seltsielu edendaja Helve Joon, keskkonnainspektsiooni legendaarne juhtivinspektor Guido Kapp, Viljandi linnaraamatukogu kauaaegne juhataja Evi Murdla, Eesti Rahvusringhäälingu Viljandi korrespondent Piret-Päiv Rist ning kunstnik ja Viljandimaa kunstielu edendaja Aate-Heli Õun.

Maavanema sõnul on kõik esitatud tublid inimesed, kes on oma ametitegevuse või ühiskondliku aktiivsusega kaasa aidanud kogukonna ja Viljandimaa arengule ning tuntuse  Loe edasi: Viljandimaa Vapimärgi saab tänavu Heiki Raudla

Viljandi järvel sünnib Eesti suurim pikselpilt

Laupäeval, 18. veebruaril toimuval ühiskalastamisvõistlusel ”Kuldkala 2012” luuakse  Viljandi järve jääle 20 000 pallist koosnev pikselpilt.

”Kuldkala” suurtoetaja, spordiennustuse ja internetimängude portaali Paf tegevjuhi Allar Levandi sõnul on Baltikumi ja Skandinaavia suurim ühiskalastamine Viljandi järve jääl täiesti eriline üritus, millesarnast ei leia tegelikult ka kogu Euroopast. ”Selleks, et rõhutada ürituse rekordilist mõõdet, otsustasime suurtoetajana kalastusvõistluse käigus teha esmakordselt Eestis 20 000 rohelisest, valgest ja punasest pallist koosneva pikselpildi,” ütles Levandi.

Pikselpildi loomist alustavad kuus Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia noort kell 10.00 hommikul. Levandi sõnul peaks pilt olema hästi vaadeldav ka Viljandi lossimägedest, kus avaneb kogu järvele suurepärane vaade.

Korraldajad ootavad Kuldkala võistlusele Viljandi järvel rohkem kui kümmet tuhandet inimest. Võistlusel osalevad kalastajad pääsevad järve jääle märgistatud ahvenaid püüdma täpselt keskpäeval. Kuldkala programm järve kaldal algab mõned tunnid varem.

Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes

Mulgi uisumaratoni meeleolu. Foto: Veiko Šmidt
Täna peetavaks Mulgi uisumaratoniks valmistatud 4,3 kilomeetri pikkune rada on uisutajate kinnitusel väga heas korras ning korraldajad jätkavad raja kastmist, et pakkuda Viljandi järvele saabuvatele sportlastele parimaid tingimusi.

«Kogu uisuring on kahekordselt kastetud,» teatas Mulgi uisumaratoni korraldava Viljandi rattaklubi president Veiko Šmidt. Alates kolmapäevast on järvel olnud ka hulgaliselt maratoniks treenijaid, kes on jääolusid kiitnud.

Mulgi uisumaratoni start antakse täna kl 12. Maratonil on kavas 50 kilomeetri pikkune põhisõit ja 30 kilomeetrine poolmaraton. Osaleda soovijad saavad end kirja panna ka vahetult enne starti võistluspaigas.

Kell 15.15 on jääle oodatud aga kõik need, kes võidu peale uisutada ei soovi. Neile on kavas 10 kilomeetri pikkune rahvasõit. Reede hommikuks oli end maratonile kirja pannud sada osalejat.

Maratoni stardi- ja finišipaik asub Viljandi järve rannas, kus on kõigile kohalesaabujatele piisavalt parkimiskohti. Võistlejatel on võimalus abi ja kehakosutust saada raja servas olevast teeninduspunktist, finišis ootab neid soe jook ja supp. Ilmaprognoos on uisutajatele soodne, sest lubatakse 5-10 kraadi külma ning kerget lõunatuult. Loe edasi: Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes

Läheneb kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012

Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kutsub kõiki kalapüügihuvilisi laupäeval, 11. veebruaril Limnoloogiakeskuse juurde Võrtsjärve jääle võistu kala püüdma – toimub kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012.

Korraldajate teatel on tegemist juba neljandat korda toimuva üritusega, mille eesmärgiks on populariseerida kalastamist kui virgestavat tegevust värskes õhus ning soodustada kalastajatevahelist suhtlemist. Tänu heale koostööle Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusega on sel üritusel ka hariv eesmärk: võistlusjärgselt on võimalik tutvuda järvemuuseumi ekspositsiooniga ning samas toimub ka kalateadlase Teet Krause loeng Eesti väikejärvede kalastiku olukorrast.

Kalapüügivõistluse reglemendi järgi võisteldakse kolmes individuaalklassis: noorte ehk kuni 16-aastaste; naiste ja meeste arvestuses. Kõigil võistlejatel on võimalus koonduda ka kuni neljaliikmelisteks võistkondadeks, kes siis samuti omavahel mõõtu võtavad. Registreerimine kohapeal algab kell 9.30 ning püügiaeg on kella 11–14.

Võistluspüük toimub selleks ettenähtud akvatooriumis. Püügivahendiks on taliõng, mis võib olla varustatud kas kirptirguga või tirgu ehk siis talipüügiks mõeldud landiga. Kalameeste keeles on esimene niinimetatud marmõssiõng ja teine sikuõng, öeldakse pressiteates. Söötadena võib kasutada traditsioonilisi talikalastamisel kasutatavaid naturaalseid söötasid: usse, tõuke, vastseid.

Võitjad selgitatakse välja saakide kaalumise teel ning autasustatakse karikate või medalitega ja meenetega. Lisaks loositakse kõigi osalejate vahel välja rohkesti loosiauhindu.

Arusaamatuste vältimiseks paluvad korraldajad enne võistlust kindlasti tutvuda täieliku võistlusjuhendiga Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kodulehel www.kalastusinfo.ee.

Kõik osalejad võivad teha ka ühe pisikese heateo Elistvere loomapargi heaks, kui annetavad oma päevasaagi loomapargi asukate toidulaua rikastamiseks. Kalastusklubi liikmed koguvad püütud kalad kokku ning toimetavad loomadele-lindudele maiustamiseks.

Võrokesed, setod, kihnlased ja mulgid tunnustavad ühiselt oma keele ja meele hoidjaid

Võrukeelne aabits

Alates käesolevast aastast annavad Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum koos Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Pärnu maavalitsustega omakultuuri hoidmise auhinda. Sellega tunnustatakse oma piirkonna haridus- ja kultuuriasutusi ning -seltse, kes hoiavad paigapealset põlist keelt ja kultuuri au sees.

Võromaal, Setomaal ja Kihnus kuulutatakse auhinna saajad välja ja auhinnad antakse üle emakeelepäeval, 14. märtsil paikkondlikel pidulikel ettevõtmistel. Mulgid teevad konkursi tingimused teatavaks märtsis ja auhind antakse üle 09. juunil Tõrvas, teisel mulkide laulu- ja tantsupeol.
Auhinnaks on tänukiri ja meene, mida iseloomustavad vastava kultuuriruumi ilu ja omapära. Vanal Võromaal kannab see auhind nime Hindätiidmise Avvuhind, Setomaal Kimmäs Seto, Mulgimaal ”Mulgimaa uhkus” ja Kihnus on see Theodor Saare nimeline pärimuspreemia.
Auhinna väljaandmisel vaetakse nii kirjalike esildiste kui paigapealse külastuse käigus, kuidas ühe või teise kultuurikillu identiteeti ja enesest lugupidamist välja näidatakse; kuidas identiteedi ja enesest lugupidamisega väljaspool kodu silma jäädakse ja kuidas identiteeti ja enesest lugupidamist noortele edasi antakse.
Auhinna kandidaate võivad esitada nii eraisikud kui asutused-organisatsioonid. Auhinna soovija võib ka ise ennast välja pakkuda. Vormikohane kirjalik ettepanek tuleb saata vastava kultuuriinstitustiooni (Võru, Seto ja Kihnu Kultuuriruum) aadressile 20. veebruariks. Mulgi Kultuuri Instituut ootab kandidaatide ettepanekuid 30. aprillini.

Teadus- ja arendusasutus Võru Instituut loodi 1995. aastal, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 1996. aastal,  SA Kihnu Kultuuriruum alustas tööd 2002. aastal ja SA Seto Instituut 2009. aastal. Kõigi nende asutuste eesmärk on oma põlise ja ainulaadse keele ning kultuuri hoidmine ning arendamine tulevaste põlvede heaks.