Puna-valged Poola õhupallid täitsid Suure-Jaani kooli

Poola-teemaline Euroopa päev Suure-Jaani gümnaasiumis. Vasakul (laua taga) seisab Poola suursaatkonna I sekretär Tomasz Grzybkowski.

10. mail korraldasid Europe Directi Viljandimaa teabekeskus ja Viljandi maavalitsus koostöös Poola suursaatkonna ning Suure-Jaani gümnaasiumi ja vallavalitsusega Suure-Jaanis Poola-teemalise päeva.

“Pilt oleks siis ilmselt samasugune, sest lapsed on igal pool sarnased,” ütles Poola suursaatkonna majandus- ja turismiekspert Oksana Kustova üht valges kirjas sõna “POOLA” kandvat punast õhupalli teise järel õhuga täites ning teda ümbritsevatele õpilastele ulatades. See kõlas nimelt vastuseks küsimusele, kas Eesti värvides õhupalle mõnes Poola koolis jagades oleks laste elevus sama suur.

Varem olid aga Oksana Kustova ja suursaatkonna I sekretär Tomasz Grzybkowski pidanud Euroopa päeva tähistamiseks korraldatud teemapäeval kooli vanematele õpilastele loengu, kus nad tutvustasid nii Poola ajalugu kui tänapäeva, samuti erinevaid Poola linnu.

Loengus leidsid käsitlemist ka kuu aja pärast algavad 2012. aasta Euroopa jalgpalli meistrivõistlused, mis peetakse Poolas ja Ukrainas. Tomasz Grzybkowski jutu järgi tõi see suurvõistlus lisaks staadionite turniiriks ettevalmistamisele ühtlasi kaasa ka mitu korda suuremad investeeringud lennujaamade jm. oluliste objektide renoveerimisse.

Samuti jagati koolis õpilastele erinevaid Poola ja Euroopa Liidu (EL) teemalisi teabematerjale. Ette oli valmistatud väike mälumäng Poola ja ELi teemaliste küsimustega, millele õigesti vastanute vahel loositi hiljem välja Europa Directi sümboolikaga meeneid.

Gümnaasiumist suundusid saatkonna esindajad vallamajja kohtumisele maavanema ja valla esindajatega. Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu andis ülevaate Suure-Jaani linna ja valla ning Poola Hajnowka linna kultuuri-, spordi- ja ka plaanitavast tihedamast ettevõtluse alasest koostööst. Just hiljuti, aprilli keskel käis Suure-Jaani delegatsioon taas Hajnowkas ning sealset delegatsiooni oodatakse vastukülaskäigule juunis Suure-Jaani muusikafestivali paiku.

Viljandi maakonnal on sõprussidemed Poola Podlaskie vojevoodkonnaga, kuhu kuulub ka Hajnowka linn. Podlaskie ja Viljandimaa suhted said alguse 2002. aastal, kui president Arnold Rüütlit saatis tema ametlikul Poola visiidil toonane maavanem Helir-Valdor Seeder. Kahe piirkonna vaheline sõprusleping kirjutati alla 2004. aasta mais.

Viljandimaale kogunevad käsitöömeistrid

Homme ja ülehomme toimuvad Viljandimaal XVII üle-eestilised käsitööpäevad. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvedamisel toimuva ürituse eesmärgiks on paikkondlike käsitöötraditsioonide tutvustamine liidu liikmetele, kogemuste vahetamine ja uute koostöökontaktide loomine. Ürituse käigus tutvustatakse kõiki olulisemate Viljandimaa käsitöökeskuste, õppeasutuste ja organisatsioonidega.

Reedel, 11. mail algab üritus Olustvere käsitöökodade külastusega ja jätkub peale lõunat erialase ekskursiooniga Viljandis. Muuhulgas külastatakse Viljandi Loomeinkubaatorit, Bonifatiuse Gildi ja Käsitöökoda. 150 registreerunud osalejat lõpetavad päeva piduliku õhtuga Heimtali koolis ja rahvamajas.
Laupäeval liituvad käsitööpäevalised kell 11 algava Heimtali laadaga, mis tänu toetavale üritusele tõotab sellel aastal tulla kirjum ja kaasahaaravam. Lisaks tavapärastele tegevustele toimub laadal kell 12.00 uute käsitööraamatute esitlus ja kell 13.00 võistlus KÄI JA KOO, mille eesmärgiks on välja selgitada osavaim käigupealt kuduja.

Ettevõtmise peakorraldajaks on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond ja see on pühendatud akadeemia 60. juubelile. Viljandi kultuuriakadeemias on professionaalset käsitööharidust pakutud 1994. aastast, mil Anu Raua eestvedamisel loodi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala. Tänaseks on sellest välja kasvanud 4 õppekavaga osakond, kus teadmisi omandab kokku 100 üliõpilast.

Juba täna saab vaadata Viljandi Kultuuriakadeemia juubeliaastale pühendatud rahvusliku käsitöö osakonna koguni viit näitust  Kondase Keskuses, Pikk tn 8.
Näitused tutvustavad käsitöö osakonna kõigi kolme eriala – tekstiili, ehituse ja metallitöö – tegemisi. Väljas on parimad palad kõige erinevamates tehnikates alates kudumitest kuni kaelarahadeni ja majaehituseni. Lisaks õppetöid tutvustavatele ekspositsioonidele on eraldi väljapanekud ka rahvusliku tekstiili vilistlaste loomest ja õppejõu Christi Küti põimevaipadest.

1994. aastal alustanud talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala – nüüd tuntud kui rahvuslik tekstiil – on alates 2005. aastast järjepanu omale sõsarerialasid juurde saanud, moodustades nüüdseks nelja õppekavaga osakonna. Esimesena lisandus rahvuslik ehitus, käesolevast õppeaastast on võimalik õppida ka rahvuslikku metallitööd või jätkata õpinguid pärandtehnoloogia magistrantuuris. Kui esialgu õppis käsitööd umbkaudu 15 õppurit, siis tänaseks on osakonnas üliõpilasi saja ringis. Üheltpoolt on see tingitud tekstiili erialal neli aastat tegutsenud kaugõppe vormi tõttu, teisalt aga on ühiskonnas aine enam kasvanud ka huvi ja vajadus antud erialade vastu.

Näituste pidulik avamine toimub täna kell 16. Samas esitleb oma uut raamatut „Kihnu kördid eile ja täna. Semiootiline esemeuurimus” tekstiili õppejõud Kristi Jõeste.

Ümber Viljandi järve jooks muudab 1. mail liikluskorraldust

Seoses 83. Suurjooksuga ümber Viljandi järve ja 8. Energiakõnniga on teisipäeval, 1. mail 2012. a ajavahemikul kella 8.00–15.00 Viljandis liikluseks suletud Tartu, Järve ja Aasa tänav.

Seetõttu ei sõida sellel ajavahemikul Järve peatuseni bussiliini nr 2A buss (väljumine Järve peatusest kell 12.50) ja bussiliini nr 2 buss (väljumine Järve peatusest kell 10.06). Viiratsi suunas jätkavad bussid sõitu Kösti peatusest graafikus ettenähtud ajal.

Palume mõistvat suhtumist liikluses toimuva muudatusega kaasneva ajutise ebameeldivuse pärast.

Suurjooksuga ümber Viljandi järve saad tutvuda siin ning kodulehel:

Saada oma kasutatud triiksärgid Viljandi folgile

Anna oma vanale triiksärgile uus elu Viljandi folgi laval. Foto: osta.ee
Sel aastal saavad kõik huvilised osaleda Viljandi pärimusmuusika festivali lavade kujundamisel. Kogu kokku oma vanad triiksärgid ja vii Viljandi folgi korraldajatele – nõnda annad vanadele särkidele uue elu ning kohtad suvel oma rõivaid folgifestivali laval!

Traditsioon igal aastal esinemispaigad erinevalt kujundada ulatub tagasi 1997. aastasse. Möödunud 15 aasta jooksul on lavade kaunistamisel kasutatud palju erinevaid materjale. Uute materjalide kõrval on tihti käiku läinud korduvkasutatud materjalid ja tööstuslikud tootmisjäägid: üle paljude aastate lemmikmaterjaliks olnud trikotaaži ribad on kangatootmise jäägid. Ka oma aja ära elanud lavakujundused harutatakse tihti üles, et siis seejärel anda neile uus elu mõnes uues lavakoosluses.

Võimalusel on lavakujundused olnud ühel või teisel moel seotud aasta teemaga. 2012. aasta festivali teema „Mehe laul” on inspireerinud end siduma lavakujundustega uue nurga alt, tehes seda hoopis teemakohase materjalikasutuse läbi. Ave Matsin, kes on festivali lavasid kujundanud 2003. aastast, otsustas seekord meeste kasutatud triiksärkide kasuks, mille kogumise aktsiooni on just nüüd õige aeg alustada. Loe edasi: Saada oma kasutatud triiksärgid Viljandi folgile

Abja Gümnaasium avas spordisaali korvpallilahinguga

Viljandi maavanem Lembit Kruuse (vasakul) ja Abja vallavanem Peeter Rahnel. Foto: Viljandi maavalitsus
Pikaaegsete sporditraditsioonidega Abja vald näitas üles eht mulgilikku jonni ning ehitas Gümnaasiumi juurde täismõõtmetes spordisaali.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul, kes avamistseremoonial osales, väärivad kõik maakonna elanikud ja kooliõpilased korralikke sportimistingimusi: „nüüd on peamine see, kuidas saal sisuka tegevuse ja sportivate lastega täita.“

„Leiduks ikka entusiastlikke eestvedajaid, siis tuleb nii tervist, spordirõõmu kui tähelepanuväärseid saavutusi,“ avaldas maavanem lootust.

Abja vallavanem Peeter Rahnel avaldas tänu kõikidele saali valmimisega seotud inimestele, ehitajatele, projekteerijatele ja teistele asjaosalistele.

Abja Gümnaasiumi direktor, kes avatseremoonia lõpetuseks mulgi värvides musta-punase palli korvpallilahinguks õhku viskas, uskus, et järgmises ehitusetapis valmivad riietus- ja pesuruumid võimaldavad Apja tuua erinevate spordialade maakonna- ja miks mitte ka ülevabariiklikke võistlusi.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Rahvatantsupäev osutus korraldajatele oodatust populaarsemaks

Noored rahvatantsijad kogunevad 25. aprillil Viljandi spordihoonesse. Kuna tantsupäeval osaleda soovijate hulk ületas märgatavalt korraldajate ootusi, otsustati algselt Hallistesse plaanitud Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäev kolida ümber Viljandi spordihoonesse, kus on ruumi rohkem.

Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäevale on end kirja pannud 29 rühma, tantsivad lapsed 1.–6. klassini. Kokku astub tantsupäeval üles 432 last.

Kontsert algab kell 12 ja kestab umbes tund aega. Kell 13 ootab aga tantsulapsi üllatus.

Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud seda vaatama. Teadlikult valisid korraldajad kontserdi ajaks lõunatunni, et ka tööl käivad inimesed soovi korral kontserdist osa saaksid.

Rahvatantsupäeva peakorraldajaks on Halliste põhikool. Sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maavalitsus, Viljandi linnavalitsus ja Rahvakultuuri Keskus.

Kati Grauberg-Longhurst

Viljandis näidatakse pulmatraditsioone

20. aprillil kell 14 avatakse Viljandi muuseumis Viljandimaa pulmatraditsioone tutvustav näitus „Pulm pani paari, tanu tegi naiseks“.

Näituse valmimisele eelnes ligi poole aasta pikkune kogumis- ja uurimistöö. Koguti pruutpaari riideid, pulmakutseid, kingitusi, fotosid, dokumente, erinevaid pulmadega seotud esemeid ja ka mälestusi. Valminud näitus tutvustab Viljandimaa pulmatraditsioone kaugemast minevikust kuni tänapäevani.

Avamisele oodatakse kõiki annetajaid, mälestuste kirjutajaid, kaasaaitajaid ja huvilisi.

Näituse koostasid ja kujundasid Tiina Jürgen, Ebe-Triin Arros ja Liina Järvekülg.

Näitus on muuseumi näitusetoas avatud 5. augustini 2012.

Juunis saab Loodi mõisas õppida tohutööd

15.-20. juunil saavad algajad ja edasijõudnud õppida Viljandimaal Loodi mõisas Veliki Novgorodi tohumeistri Vladimir Yarishi käe all tohutööd. Õpitakse valmistama kasetohust tarbeesemeid.

Koolituse eesmärk on kaasa aidata tohutöö tehniliste oskuste taastamisele Eestis ning praeguste ja tulevaste tohumeistrite inspireerimisele lootuses, et tohutöö leiab jälle väärika koha ja loob uusi töökohti Eesti käsitöömaastikul. Tegemist on 2011. aasta juulis aset leidnud samalaadse tohukoolituse jätkuga. Sel aastal on koolitust plaanis teha kahes rühmas.

Eestist ida poole jäävatel aladel on tohutöö olnud tunduvalt mitmekesisem ja tehniliselt arenenum. Tohutöö tegemise traditsioon ning oskused on seal kõrgel tasemel säilinud tänapäevani, ulatudes lihtsate tohtnõude valmistamisest filigraansete lõikeornamentide ja piltidega kaunistatud tarbekunstiteosteni.

Koolitaja Vladimir Yarish tuleb Veliki Novgorodist, linnast, kust on leitud kõigile tuntud tohuürikud. Vladimir on teinud ja õpetanud tohutööd mitmel pool maailmas üle 24 aasta. Lisaks on ta kirjutanud tohutööst arvukalt artikleid, osalenud näitustel, avaldanud USAs mahuka tohutöö käsiraamatu. Praegu on tal käsil materjalikogumine oma doktoritöö jaoks, teemaks loomulikult tohutööd. Vladimir on TÜ VKA magistrandi Andres Rattasepa Eesti tohutöötraditsioone käsitleva magistritöö juhendaja. Vladimiri Eestis viibimise ajal on plaanis teha ühine uurimustöö Eesti rahva muuseumis.

Rohkem infot Vladimir Yarish’i kohta www.yarishbasketry.com Loe edasi: Juunis saab Loodi mõisas õppida tohutööd

Viljandimaa külade tervisetoetajad kutsuvad südamenädalal tervisepäevadele

Küla tervisetoetajate koolitus Viljandimaal.

Viljandi maakonna küla tervisetoetajad korraldavad koostöös Viljandi Maavalitsuse Tervisetoaga südamenädala raames tasuta tervisepäeva Saarepeedil ja Mõisakülas.
Eeloleval reedel ja laupäeval on kavas kolmas koolitustsükkel, mille teema on „Kasulikud mõtlemisviisid ja enese juhtimine”.
Tulevased küla tervisetoetajad on moodustanud Põhja grupi ja Lõuna grupi sooviga üheskoos midagi korda saata. Südamenädala raames korraldavad tervistoetajad kaks kogupere tervisepäeva: 15. aprillil Saarepeedil ja 22. aprillil Mõisakülas.
Viljandi ja Põhja-Viljandimaa tervisepäev kannab nime „ Südame rütmis” ning see peetakse pühapäeval, 15. aprillil Saarepeedi rahvamajas. Kell 11 algava tervisepäeva kavas on toitumisspetsialisti loeng südame tervist toetavast toitumisest, lustakad võistlused ja mängud kogu perele, jooga, aeroobika ja seltskonnatants. Perearst Ülle Gurjevi abiga on soovijatel võimalik lasta mõõta keha üldist rasvasisaldust, jagatakse infomaterjale tervisliku toitumise kohta. Tervisepäeva külalised on Riigikogu liige Helmen Kütt ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Kogu perele mõeldud
tervisepäeva tegevuste vahel pakutakse kosutavat terviseampsu.
Korraldajad paluvad võimaluse korral rahvamajja kaasa võtta vahetusjalatsid.
Pühapäeval, 22. aprillil kell 11 algava Lõuna-Viljandimaa tervisepäeva kavas on lisaks sammumisele erinevad tegevused nii noorematele kui ka vanematele huvilistele: kepikõnd ja rattasõit, pilatese trenn, massaaži õpituba, ammulaskmine, looduse õpituba lastele ja orienteerumine (maastikumäng). Samuti saab lasta mõõta vererõhku ja veresuhkru taset.
15.–22. aprilini tähistatakse Eestis igakevadist südamenädalat, mis sel aastal on pühendatud liikumisele.

Elo Paap
Lähem info Saarepeedil ja Mõisakülas peetava tervisepäeva ning teiste südamenädala ettevõtmiste kohta Viljandimaal www.viljandimaa.ee/tervis

Kuninglikud kvartetid selgitatakse välja juba sel laupäeval

Laupäev, 14. aprill toob Paide Kultuurikeskusesse üleriigilise kvartettide konkursi „Kuninglik nelik”, kus selgitatakse välja 2012. aasta parim kvartett.

Üleriigilisel kvartettide konkursil „Kuninglik nelik”, osalevad 18 noorte ja täiskasvanute kvartetti Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Võrust, Viljandist, Kärdlast, Orissaarest, Raplast, Türilt ja Paidest.  Kõlab nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusika .

 Vaata lisa: www.paidekultuurikeskus.ee

Viljandimaa aasta terviseedendaja tiitli saab
Viljandimaa puuetega inimeste nõukoda

Viljandimaa puuetega inimeste nõukoja maja.

Maailma tervisepäeva tähistamiseks korraldab Viljandi maavalitsuse tervisetuba täna, 9. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus
kuulutatakse ühtlasi välja Viljandimaa 2012. aasta tervisedendaja, kelleks saab Viljandimaa puuetega inimeste
nõukoda.

“Aasta tervisedendaja nimetus koos auhinnaga antakse tunnustusena isikule või organisatsioonile, kelle töö, tegevus ja eeskuju tervise edendamise alal on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ning mõjutanud oluliselt selle valdkonna arengut Viljandimaal,” selgitas auhinna algataja, Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist
Elo Paap.

Organisatsooni on iseloomustatud järgmiselt: Viljandimaa puuetega inimeste nõukotta kuulub 24 ühingut ligi 2000 inimesega
haiguste järgi. Igal ühingul on oma esindaja ja see on loodud on puuetega inimeste huvide kaitseks. Tegeletakse inimeste teavitamisega ja harimisega oma haigusest ja haigusega toimetulemisest. Haaratud on nii noored kui ka vanad. Inimesed selles organisatsoonis on aktiivsed. Kutsutakse külla erinevaid lektoreid ja spetsialiste, et ennast ikka rohkem harida ja teada saada oma haigusest.Ühingud teevad aktiivselt projekte ja ühisüritusi. Palju tehakse haiguste ennetamiseks. Organisatsoon on oma aktiivse hoiaku ja rõõmsa meelega meile kõigile eeskujuks. Loe edasi: Viljandimaa aasta terviseedendaja tiitli saab
Viljandimaa puuetega inimeste nõukoda

MAAjaILM esitleb: Vene päev

14.04.2012 algusega 16:00 toimub Pärimusmuusika aidas Vene päev.

Pilet: Päevapilet 9 € / 7 € (soodushinnaga piletid kehtivad õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele). Piletid on müügil Piletilevis.

Viljandi pärimusmuusika festivali väike veli MAAjaILM jätkab uues formaadis. Seekordsel rahvuspäeval keskendume  idanaabrite traditsioonidele, pärimusele ja muusikalisele indentiteedile. Kohaletulnud saavad ära küsida oma seni hinges kripeldanud küsimused vene traditsioonide ja muusika kohta, õppida selgeks nii mõnedki idanaabrite pärimustantsu sammud ning tantsida, tantsida, tantsida seni, kuni hommik koidab.

Lisinfo:www.folk.ee

Jõhvis selgitatakse välja keskkoolide Eesti meister väitlemises

Sel aastal toimub keskkoolide Eesti meistrivõistluste kolmas ja ühtlasi viimane väitlusetapp esimest korda Jõhvi Gümnaasiumis. Erilist tähelepanu pälvib üritus seetõttu, et etapp toimub teadusaasta puhul korraldatava Eesti Väitlusseltsi õpilasvõistluse “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” raames. Laupäeval, 7. aprillil toimuva etapi eelvoorude teema on „Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on põhjendatud“ ja finaalis on teema „Sõjatehnika arendamine toob ühiskonnale kasu“. Turniiri ettevalmistamiseks tuli õpilastele appi Teadusaasta kõneisik ja Tartu Ülikooli loodus – ja tehnoloogiaosakonna õppeprodekaan Mart Noorma, kes pidas Tartu Ülikoolis etapile eelnevalt maha teemaloengu mõlema teema kohta ja vastas väitlejate
küsimustele.

Kokku osaleb väitlusmeistrivõistlustel õpilasi neljast Eesti linnast – Tartust, Tallinnast, Viljandist ja Pärnust. Keskkoolide Eesti meister selgitatakse välja pühapäeval, 8. aprillil, Jõhvi kontserdimaja kammersaalis.
Birgit Mones

Kevadhooaeg Viljandi muuseumis

Viljandi muuseumis algab 3. aprillil kevadhooaeg ning sel päeval on näitusemaja külastajaile avatud tasuta. Aprilli esimesel nädalal on veel võimalik vaadata muuseumi müntide ja paberraha fondinäitust «Eestlase raha».  Peatselt avatakse näitus «Hõissa pulmad!», mille tarvis kestis mitmeid kuid kogumistöö.

Uuenenud on muuseumitundide nimistu ning Viljandimaa õpilastele algab 2. aprillil muuseumimäng.
Uued ja soodsamad hinnad on näitusemaja muuseumipoes müüdavatel raamatutel jm kaubal.

Näitusemaja on avatud T-L kell 10-17. Maja on avatud ka suurel reedel, 6. aprillil.

Teavet saab jälgida ka Facebooki kaudu.

Politsei võõrustas Viljandimaa riigiasutuste ja omavalitsuste juhte

Viljandi maavanem, maakonna omavalitsusjuhid ja Viljandimaal tegutsevate riigiasutuste juhid oli teisipäeval, 27. märtsil kutsutud Viljandi politseimajja iga-aastasele traditsioonilisele kohtumisele politsei esindajatega.

Maavanem Lembit Kruuse tõdes kohtumist kokku võttes, et maakonna turvalisuse nimel tehtav koostöö maavalitsuse, riigiasutuste ja
omavalitsuste vahel on hea ja edasiviiv. Seda näitab ka Viljandimaa ühinemine mullu novembris rahvusvahelise turvaliste kogukondade (Safe Community) võrgustikuga, mis on maakonnale suureks tunnustuseks.Samuti rõhutas Lembit Kruuse ennetustöö vajalikkust turvalisuse
tagamisel. “Ennetustöö osatähtsus on väga suur. Kuritegusid ja õnnetusi saab suuresti vältida just nimelt neid ennetades,” ütles maavanem. Ennetus- ja teavitustöö olulisust käsitleti ka kõigis kohtumisel peetud ettekannetes. Loe edasi: Politsei võõrustas Viljandimaa riigiasutuste ja omavalitsuste juhte

Kaks Viljandimaa kooli saavad hiina keele õppe


Homme allkirjastavad Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land, Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ning Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi direktor Aavo Palo koostöölepingu, mille toel saavad gümnaasiumiõpilased õppida valikainena hiina keelt.
Järgmisest õppeaastast alates asub kahes Viljandimaa gümnaasiumis tööle hiina keele õpetaja, kes saabub Eestisse Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi toel. Konfutsiuse Instituut varustab gümnaasiumi ka vajalike õppevahenditega, sh õpikud, töövihikud, e-raamatud jmt.
Esialgne koostööleping kestab kuni 14. juunini 2014.

Allikas: Tallinna Ülikool

Viljandi maavanem ei luba esmaspäevast jääle minna

Viljandi maavanema korraldusega on alates 26. märtsist maakonna kõikidel veekogudel jääleminek keelatud. Keeld kehtestati ilmastikutingimusi, jääkatte seisukorda ning kaluritelt saadud infot arvesse võttes selleks, et tagada ohutus ja vältida õnnetusjuhtumeid.

Teiste veekogude seas on jääleminek keelatud Võrtsjärve Viljandi maakonna territooriumile jääval osal. 26.märtsil hakkavad kehtima ka Valga ja Tartu maavanema samalaadne korraldus ja sellest lähtuvalt on jääleminek keelatud kogu Võrtsjärve ulatuses kuni jää sulamiseni.

Korralduse alusel lubatakse 13. nädalal erandina jääle isikud, kes tegelevad ja on seotud angerjamaimude Võrtsjärve laskmisega ning seda juhul kui on võetud tarvitusele kõik vajalikud täiendavad ohutusabinõud jääl viibimiseks.
Loe edasi: Viljandi maavanem ei luba esmaspäevast jääle minna

Tulekul on üle-eestilised käsitööpäevad Viljandimaal

Vilditud sussid. Foto: Saare talu vildikamber

11. ja 12. mail saavad teoks 17. Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu üle-eestilised käsitööpäevad. Seekordne kohtumispaik on Viljandimaa.

Käsitööpäevade registeerimine ja tervituskohv leiavad aset 11. mail kell 10.30 Olustvere mõisas. Samal päeval tutvutakse Olustvere käsitöökodadega ning sõidetakse ekskursioonidele Viljandisse ja Heimtalisse.

Järgmisel päeval, 12. mail toimub ERMi Heimtali muuseumi esisel välul suur Heimtali käsitöölaat. Käsitööpäevadest osavõtjad on oodatud laadal ringi vaatama ja oma ehedat käsitööd müüma. Laadaplatsil kõlab elav muusika ja saab osaleda õpitubades.

Laadal toimub esimest korda võistlus “Käi ja koo 2012”. Võistu kootakse käies ja ilusaima ning kiireima töö tegijaid ootavad auhinnad. Kaasa võtta enda kudumisvarustus!

Täpsem info käsitööpäevade kohta: Ave Matsin, ave.matsin@kultuur.edu.ee, tel 526 2510.

Käsitööpäevadele saab end registreerida siin.

Viljandi hariduskonverents tõi saali huvilisi täis

Laupäeval, 17. märtsil Viljandi maavalitsuse saalis peetud hariduskonverents “Valikuvabadus — hariduse loomulik osa!” tõi kokku paarsada haridushuvilist, neist pooled väljapoolt maakonda.
Hariduskonverentsi korraldasid Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.
Konverentsi juhtisid EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

“Konverentsi juhtmõte oli esile tõsta inimene ning tema elu laiemalt, mitte ainult akadeemilised oskused, mida tänane kool valdavalt rõhutab,”
ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi. “Eesmärk on neid ideid Eesti haridusmaastikul rohkem kõlama panna.”

Üks konverentsi korraldajatest, Katri Tammekand ütles usutluses Eesti Rahvusringhäälingule, et õpetajal peaks olema rohkem julgust õppekava
ise rohkem läbi mõtestada; kasutada erinevaid meetodeid, mitte ainult üksi klassi ees seistes rääkida; ning lisada õppetöösse erinevaid nüansse. Tema hinnangul on waldorfkoolis õpetajatel julgus asju teistmoodi teha praegu mõnevõrra suurem kui tavakoolis.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis rääkis konverentsil teemal “Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ning Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitles oma ettekandes väärtuskasvatust. Pedagoogikaekspert ja lapsevanemate koolide üks eestvedaja Norrast Godi Keller kõneles teemal “Kool kui elupädevuste õpetaja”. Veel tutvustati konverentsil Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu tulemusi; räägiti palju poleemikat tekitanud õppekavadest ning arutleti selle üle, kas Eesti hariduses on olemas valikuvabadus.

Täna lähevad huvilised traditsioonilisele Sakala tee matkale

Kurgja.

18. märtsil algusega kell 10 toimub Vanaõuelt Kurgjale C. R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline matk ”Sakala teel”, mida korraldavad ühiselt RMK Loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum. Tänavu möödub C. R. Jakobsoni surmast 130 aastat. Matka alustatakse Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vanaõue Puhkekeskuse vastas Sakala tee matkaraja alguses.
1961.aastast alates korraldatud Sakala tee matk kulgeb mööda metsateed Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda C.R. Jakobson käis Viljandisse ajalehte toimetama. Matka pikkus on 12, 2 km. Kui lumeolud võimaldavad, siis on võimalik matka läbida nii jalgsi kui suuskadega. Retke juhendavad kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski metsaonni juures, kus retkelisi ootavad lõke, tee, suupisted ja metsa kõrvalkasutust tutvustavad tegevused.
Kurgjal ootab kõiki soovijaid soe supp (2 eurot) ja kohupiimakook (1 euro). Kohapeal on võimalus tutvuda talumuuseumi tegemistega ja õppida valmistama rahvuslikku paela. Talumuuseumi veskis räägib Hendrik Relve Jakobsonist ja loodusest, temaatilisi muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.
Ühiselt külastatakse Jakobsonide perekonnakalmistut.
Osalejate vahel loositakse välja C.R. Jakobsoni Talumuuseumi ja RMK Loodushoiuosakonna meeneid.
Kohtumiseni Kurgjal!

Üle-eestimaaline puuetega inimeste 17. kultuurifestival toimub suvel Viljandis

Saaremaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Viu tunnistati 2010. aastal toimunud kultuurifestivalil parimaks. Allikas: meiemaa.ee

Vabariiklik puuetega inimeste XVII kultuurifestival toimub 9.-10. juunil Viljandi Maagümnaasiumis. Festivalile ootame kõiki üksikesinejaid ja taidluskollektiive, kus osalevad puudega inimesed. Festivali kava pikkuseks on kollektiivile 20 – 30 min,  üksikesinejatele kuni 10 min. Festivali ajal on võimalik korraldada käsitööde või kunstiesemete näitust ja müüki, millest palume korraldajaid eelnevalt informeerida.

Majutus on soovijatele Männimäe külalistemajas, hostelis Oma Kodu ja Vana-Võidu ühiselamus. Osalustasu toitlustuseks on 3 eurot (toidukord  inimese kohta), mis tuleb tasuda Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja a/a 10302007138003. EÜP hiljemalt 4. juuniks. 

Festivalil osalemiseks esitada registreerimisleht 1. juuniks Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukojale, Posti tn 20, Viljandi 71004 või e-postiaadressil: kimmel@hot.ee.

Esinemisajad ja muu vajaliku informatsiooni teatame hiljemalt 6. juuniks.

Kõik festivaliga seotud küsimused, soovid ja ettepanekud esitada festivali projektijuhile Urve Kimmelile kimmel@hot.ee või telefonil: 5661 8546. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda

Viljandis kõneldakse täna valikuvabadusest hariduses

Viljandis peetakse täna, 17. märtsil kell 12–17 konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!”, et käsitleda laiemalt inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) toimuva konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”.

Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop kõneleb väärtuskasvatuse teemal. Väitlust ”Kas hariduses on valikuvabadus?” juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus.

Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Loe edasi: Viljandis kõneldakse täna valikuvabadusest hariduses

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

Viljandi Pärimusmuusika Ait saab juba neljaseks. Foto: folk.ee
24. märtsil peab Viljandi Pärimusmuusika Ait oma neljandat sünnipäeva. Seda rõõmupäeva tahame tähistada ka Sinuga, kallis sõber, kes Sa ikka ja jälle leiad Aidast üles pärimusepärlid ning annad oma panuse meie hingeelule. Selleks puhuks toob pärimusebuss, mis sünnipäeval kulgeb liinil Setomaa-Šotimaa, püünele tantsulise kolmiku nimega Klapp ning armastatud laululinnu Kate Youngi koos sõpradega.

Et kevade meeleolu rõhutada ning külaliste suunurki kergitada, sirisevad sünnipäeval ka kevadetnolised. Õndsas meeleolus saadab pidulised hommikusse etnobiidipidu Folkloob, kus seekord asuvad pulti DJ HU alias Hannaliisa Uusma ning DJ Suits alias Juhan ja Janne Suits. Tule meiega rõõmu jagama, hää sõber!

Ajakava:
18:00 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
19:00 Kate Yong ja sõbrad suures saalis
20:15 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
21:00 tantsuks mängib ansambel Klapp suures saalis
22:00 avatud kohvik väikeses saalis Loe edasi: Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

“Tagasi kooli” nädal viis Viljandi maavanema Paalalinna gümnaasiumi abiturientide ette

12.-16. märtsini leiab Viljandimaal aset “Tagasi kooli” nädal, mil maakonna 13 kooli ootavad külalisõpetajaid tundi andma. Tegelik tundide andmine kestab kogu märtsikuu. Eilse emakeelepäeva hommikul andis Viljandi maavanem Lembit Kruuse külalisõpetajana Paalalinna Gümnaasiumi XII klassidele koolitunni “Riigi funktsioneerimine, ülesanded ja halduskorraldus”.

“Olete homsed elluastujad, kes peavad oma arvamust hakkama avaldama ning selleks on vaja teada erinevaid rolle ning nende vajalikkust. Edukaks toimimiseks on tarvis ka head plaani. Nii teil endil, riigil kui ka maakonnal,” alustas maavanem tundi. Kõne all oli muu hulgas veel nii riigi kui maavalitsuse institutsionaalne toimimine ja ülesanded, seaduseloome, riiklike registrite tähtsus, arengukavade vajalikkus, halduskorraldus ning inimeste osalemisvõimalused demokraatlikus riigis. “Me kõik üheskoos, ka Teie kujundate tänast Eestit, kas midagi tehes või tegemata jättes, midagi öeldes, või ütlemata jättes,” lausus maavanem tunni lõpetuseks.

Lembit Kruuse sõnul tekib just noorte ees seistes kõrgendatud vastutustunne: “Õpetajaamet vajab ühiskonnas kindlasti enam positiivset tähelepanu ning väärtustamist. Oluliseks pean ka ise edaspidi sagedamini diskuteerida just noortega meie maakonda puudutavates küsimustes. Esimene võimalus selleks on kaasamine maakonna arengustrateegia väljatöötamisse.”

27. märtsil kohtub maavanem koolitunnis Kildu Põhikooli õpilastega.