Tartu linn

Tartu kutsub taasiseseisvumispäeva jooksule

20. augustil kell 12.00 korraldab Treenitus MTÜ Tartu A. le Coq Sport spordihoone juures esmakordse Suvejooksu, mis kutsub osalejaid läbima 10 km pikkust jooksudistantsi. Kavas on ka Mr. Pritt lastejooksud (400 m) ja Suvekõnd (10 km). Koos lastejooksude ja tervisekõnniga ootavad korraldajad starti ligi 700 osalejat. Nimekamatest sportlastest osalevad vanameister Vjatšeslav Košelev ning Tartu linnamaratoni võitja Dmitri Aristov.

Suvejooksu näol on tegemist ka Tartu Jooksusarja teise etapiga. Sari lõpeb Novembrijooksuga 23. novembril. Ühtlasi on Suvejooks pühendatud ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva sportlikule tähistamisele.

Lisainfo:www.treenitus.eu

Jooksusarja ja Suvejooksu suursponsorid on Puma, Salomon, Skechers, Polar, A le Coq ja Värska Vesi.

Emajõe festival toob elu veele

Sel nädalavahetusel Tartus toimuva VIII Emajõe festivali alateema on „Elu veel“. Võidu ja Kaarsilla vahelisel festivalialal peetakse mitmeid võistlusi, imetletakse erinevaid Emajõel liikuvaid aluseid, püütakse kala ja kuulatakse head muusikat.

Emajõe paremkaldal toimuv festival püüab tuua elu veele ja näidata, kui palju erinevaid võimalusi on tegevusteks jõel. „Üsna sageli ei märka Tartu inimene oma igapäevaaskeldustes kodulinna läbivat kaunist Emajõge. Meie soov on tuua jõge tartlastele lähemale ja näidata, milliseid võimalusi Emajõgi meile pakub,“ selgitas Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo.

Festivali avab juba neljandat aastat toimuv Emajõe Karikas avaveeujumises, eelregistreerimine e-mailile: info@ujumine.ee. Võistlusele järgneb Laululahing, kuhu oodatakse laulusõpru kaasa laulma koos Estraadiraadio ja perekond Mõtsmehega tuntud jõe- ja merelaule. Festivali ajaks sildub kahe silla vahelisele alale praam, kus on avatud kohvik. Kaldapealsel esinevad ansamblid Estraadiraadio ja Zorbas. Õhtuhämaruses kell 21.15 toimub traditsiooniline päikeseloojangu paraad, kus saab imetleda Tartu väärikaid rauast laevu. Reedese festivaliõhtu lõpetab öökino „Siin me oleme“. Loe edasi: Emajõe festival toob elu veele

Tulekul on seminar “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad seminarile “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”. Seminar keskendub toidu ja keskkonna vahelistele seostele: selgitatakse toidutootmise keskkonnamõju, tutvustatakse projekti jooksul loodud õppematerjale, veebirakendusi ja näitust.

Seminar toimub neljapäeval, 29. augustil Tartus teaduskeskuse AHHAA konverentsisaalis Lektoorium (Sadama 1). Seminarile saab registreerida kuni esmaspäeva, 26. augustini vormi /goo.gl/K43UL5/ kaudu. Seminar on osalejatele tasuta.

Seminari päevakava

10.30 Tervituskohv

11.00 Sissejuhatus – Eva-Liisa Orula (Tartu Ülikooli loodusmuuseum)

11.15 Ettekanne “Mis on toote olelusring?” – Siret Talve (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum)

12.00 Ettekanne “Eesti inimeste teadlikkus toidutootmisega kaasnevatest keskkonnamõjudest” – Liisi Vassar (Eesti Maaülikool)

Loe edasi: Tulekul on seminar “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”

Tartus vuntsiti parki

8. augustil kell 17 avatakse Tartu Loodusmaja ja Tartu Loomemajanduskeskuse vahel olev põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud pargiala. Pidulikule avamisele eelnevad parki tutvustavad ringkäigud, mis algavad kell 15 ja 16 loodusmaja eest (Lille 10).

Samal ajal on lapsed oodatud pargimängudele. Avamisele järgneb kell 17.30 Wrupk Urei kontsert, mis juhatab sisse algava Tartu muusikanädala.

Tartu loomemajanduskeskuse ja septembris avatava Tartu loodusmaja vahelisel alal korrastati umbes 9000 ruutmeetrit põneva reljeefiga pargiala, kuhu rajati loodusliku kattega jalgteed, valgustus ja rohkelt erinevaid väikeehitisi. Pargis on lastele liivakastid, kiiged, tasakaalurada, koprapesa ja liurada. Kasvamas on pajutunnel ning rajatud on kompostialad. Pargis on rändkivirada, päikesekell, vaateplatvorm, veesilm ja välilava, kus esimesena leiavad aset mitmed 8.-10. augustini toimuva Tartu muusikanädala kontserdid.

“Iga atraktsioon ja ehitis uues pargis kannab loodushariduslikku eesmärki,” kinnitas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa. “Pargis saab tundma õppida nii taimi, loomi kui kive, kuid samas pakub park ka silmailu ja võimalust puhata. See on väga inspireeriv koht.” Pargi avamisega antakse avalöök Tartu muusikanädalale, mille mitmed kontserdid toimuvad vastses pargis asuval välilaval.

Pargiala projekti autor on Karisma Arhitektid ja haljastusprojekti tegi TajuRuum OÜ.

Täna on Tartu mänguasjamuuseumis piletivaba päev!

Piletita pääseb täna uudistama nii muuseumi põhimajja, õuemajas olevale ajutisele näitusele kui ka teatrinukkude muuseumisse. Vaid mängutuba on koristamiseks suletud.

Muuseum asub ise Lutsu 8, Tartu. Infot on ka Tartu mänguasjamuuseumi Facebooki lehel

Kassitoomel saab nautida klassikalist muusikat

28 juulil etendub Tartus Kassitoome orus Vanemuise teatri suvekontsert, kus kõlavad kaunid ooperiaariad ja avamängud.

Kontserdil kõlab Tšaikovski, Rossini, Mozarti, Offenbachi, Straussi ja Kàlmàni muusika. Solistideks on Pirjo Püvi, Karmen Puis, Merle Jalakas, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul.

Vanemuise teater taastas sümfooniaorkestri suvekontsertide traditsiooni 2010. aastal. Linnarahvas saab kaunis Kassitoome orus kaunist klassikalist muusikat nautida tasuta. Suvekontserdi tarbeks ehitatakse Kassitoome orgu suur lava. Teater soovitab kontserdile tulijatel kaasa võtta sobiva istumisaluse, et ennast Kassitoome nõlvadel mugavalt tunda. Publik on oodatud alates kella poole seitsmest.

Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.

Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.

Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.

Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.

Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Tartu hansapäevad kutsuvad üles linna nuusutama

Sel nädalavahetusel, 19.-21. juulil toimuvad 18. Tartu hansapäevad pööravad tähelepanu lõhnadele ning kutsuvad inimesi üles neid märkama, avatud lõhnameelega ringi käima ja ümbritsevaid aroome teadvustama.

Hansapäevade kava sisaldab mitmeid lõhnateemalisi õpitube ja mänge, aga mõistagi levib köögiakendest, hoovidest ja ventilatsioonitorudest kõikvõimalike toitude-jookide lõhnu.

Lõhnavate Tartu hansapäevade projektijuht Ants Johanson ütleb, et kuigi lõhnad me ümber on alati kaasaegsed, siin-ja-praegu nähtus, on see aisting üks kõige kiiremaid ajalüliteid, tuues meile kõige tugevamalt meelde kunagisi, juba unustatud tundeid, mälestusi ja inimesi. „Tartu hansapäevadel püüame tuua külastajateni ka seda, kuidas võis linn lõhnata sadu aastaid tagasi,” kirjeldab Johanson.

Seekordsetel hansapäevadel on võimalik külastada Jaanilinna, Teaduslinna, Kunstilinna, Lastelinna, Raualinna ning Keskaeda. Loe edasi: Tartu hansapäevad kutsuvad üles linna nuusutama

Rannavalvurid päästsid vooluga kaasa läinud vanaproua

Pildil rannavalvur Lauri Ööpik. Foto: G4S

4. juulil kell 15.25 tõid G4Si rannavalvurid Tartus Emajõe vabaujulas veest välja vanaproua, kes oli vooluga kaldast eemale triivinud ning ei jaksanud enam tagasi ujuda.

Rannavalvur Lauri Ööpiku sõnul patrullisid nad koos töökaaslasega parajasti ranna vastas oleval heinaalal, sest sealt on ujujatest hea ülevaade. “Märkasime, et vanaproua läks vooluga kaasa, poide alast välja. Ta vajus ka 2-3 korda vee alla, kuid ei vehkinud kätega ega teinud häält appi hüüdmaks.”

Rannavalvurid lähenesid naisterahvale paadiga ning Lauri hüppas paadist vette ja tõi vanaproua kaldale. Hiljem rannavalvuritega vesteldes ütles ta, et ujudes oli jõud otsa saanud. Rannavalvurid toimetasid naisterahva randa pingile toibuma ning seda märkasid ka tema lähedased, kellega koos proua rannas viibis, ning tulid üllatusega uurima, mis oli juhtunud. Naisterahvas arstiabi ei vajanud, lähedased toimetasid ta koju.

Allikas: G4S

Baltica 3.-7.juulil Tartus, Iisakus, Sangastes, Kalamajas ja Vabaõhumuuseumis

3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.

Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.

Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.

Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee

Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.

2014. a tantsu – ja laulupeo esimene puudutus Tartus Raadil

27. juunil 2013 kohtuvad Tartus Eesti Rahva Muuseumi mõisapargis Raadil pärandi kandjad ja hoidjad.

Kõiki huvilisi oodatakse osa saama 2014. aasta laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” esimesest õrnast puudutusest. Kontsert, filmi esilinastus, töötoad, ühe kiviaia sünd ja kodumaa pildid ERM-ile. Kohal on laulu- ja tantsupeo tegijad ja tegelased.

27. juunil kell 17.00 ootavad XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” loojad ja peoks valmistujad kõiki Tartus ERM-is. Räägitakse lähenevast laulu- ja tantsupeost, tutvustatakse ERM-is hoiul olevat pärandit, ERM-i uue hoone juurde kerkib kiviaed, näidatakse väikest põimikut 2014. aasta laulu- ja tantsupeo repertuaarist ning õhtu lõpuks vaadatakse J. Tusty filmi “Üheshingamine” maailma esilinastust. Räägitakse ka laulu- ja tantsupeo tuletulemisest, mis Tartust alguse saab 2014. aasta juunis. Sel juunikuu õhtul kultuuripärandi aasta keskpaigas on meil kõigil kui oma kaasaja pärandi loojatel ja kandjatel võimalus kohtuda pärandi hoidjatega ERM-is.

Tulijatel palutakse võtta kaasa üks kivi oma kodupaigast, mille saab jätta ERM-i uue hoone parki valmivasse kiviaeda.
Samuti palub ERM kaasa tuua pilt Kodumaa piltide võistlusele. Täpsema info leiab siit.

Loomahaiguste diagnoosimine koondub Tartusse

Alates 1. novembrist koondab Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) kõik loomahaiguste diagnostikaga seotud uuringud kesklaboratooriumisse Tartus.

Seni on loomahaiguste diagnostikaga tegelenud lisaks Tartu kesklaborile ka Tallinna VTL diagnostika talitus, mis lõpetab tegevuse alates 1. novembrist. Tallinna laboratooriumis jätkub toidutoorme, toidu ja loomasööda mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside läbiviimine ning veterinaarravimijääkide uuringud.
VTL on Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev riiklik laboratoorium, mille põhitegevus on loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine ning toidutoorme, toiduainete ja loomasööda laboranalüüside läbiviimine.
VTL kesklaboratoorium asub Tartus, selle piirkondlikud laboratooriumid asuvad Tallinnas, Rakveres ja Kuressaares.

Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Pärt

2013/2014. õppeaastal asub Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametisse maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Sellest tulenevalt toimub Tartu ülikoolis seminaride sari ”Sõna ja muusika”, mille peamine läbiviija on Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

„Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises, teoloogilises, kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse,” põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.

Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks, talle on määratud hulk autasusid, aunimetusi ja preemiaid, nende seas väga kõrgelt hinnatud Lėonie Sonningi muusikapreemia (2008), Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia (2010), Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (2010) ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus (2011). 2011. aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks.

Vabade kunstide kutsutud professori ametikoht on TÜ filosoofiateaduskonnas loodud ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks. Vabade kunstide professori nimetab rektor ametisse üheks akadeemiliseks aastaks. Alates 1993. aastast on TÜ vabade kunstide professori ametit pidanud teiste hulgas Hando Runnel, Jüri Arrak, Jaan Kross, Elmo Nüganen, Vello Salo, Sirje Helme, heliloojatest Veljo Tormis ja Helena Tulve.

Virge Tamme

Erametsakeskus kutsub jahiseaduse, metsaseaduse ja ulukihajustuste koolituspäevadele

Erametsakeskus kutsub kõiki huvilisi 13. ja 14. juunil toimuvatele koolitustele Tallinnas ja Tartus. Teemad: metsaseadus, jahiseadus ja selle praktiline rakendamine ning ulukikahjustuste ennetamise võimalused. Palume edastada kutse kõigile võimalikele huvilistele.

Koolitus on tasuta ja toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Koolituspäevade kava:

Tallinn 13.06, KUMU auditoorium

15:00-15:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
15:45-16:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
16:45-17:15 Kohvipaus
17:15-18:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / esineja selgitamisel
18:15-19:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Taavi Ehrpais

Tartu 14.06, Atlantise konverentsiruum

13:00-13:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
13:45-14:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
14:45-15:15 Kohvipaus
15:15-16:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / Jüri Tõnisson
16:15-17:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Olavi Udam

Lisainfo: Kaiko Kell, kaiko.kell@eramets.ee või Priit Jõeäär, priit.joeaar@eramets.ee, tel 683 60 67.

Tartumaa tantsupeo kõige noorem osavõtja sai just 4. aastaseks

13 aastat on möödunud suurejoonelisest Tartumaa tantsupeost. Nüüd saab ta toimuma 9. juunil 2013 Tartu Raadi mõisapargis algusega kell 17. Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasrühmas tantsivad Tartumaa peo kõige väiksemad rahvatantsijad.

Koos Tartu Riikliku Ülikooli muutumisega Tartu Ülikooliks muutus ka Rahvatantsuansambli nimi, kuid on rida inimesi, kes oma kõrghariduse omandasid just Riiklikus ülikoolis samal ajal ka tantsides TRÜ RKA s (praegune nime lühend TÜRKA). Tantsijad on praeguseks jõudnud seeniorite segarahvatantsurühma ehk siis D-rahvatantsurühma ja neil on Tartumaa tantsupeol austav ülesanne tantsida oma endise tantsujuhi Helju Mikkeli loodud tantsu “Emakene – memmekene”. Algselt naisrühmadele loodud tants on ümber seatud segarühmale, kuhu kaasatakse ka lapsed. Enamus väikestest on vilistlasrühma liikmete lapselapsed või väikesed sugulased, kes kõik on veel lasteaialapsed. Kõige noorem, kes tantsib koos oma isa Vara vallavanem Väino Kivirüüdiga, sai 2. juunil 4-aastaseks.

Loe edasi: Tartumaa tantsupeo kõige noorem osavõtja sai just 4. aastaseks

3D-kursused töötutele noortele ja lapsevanematele

“Loovuse ja innovatsiooniga tööturule” on Tartu Kunstikooli tööalase täienduskoolituse projekt, mille raames toimuvad 3D-modelleerimise ja kujundusgraafika kursused töötutele noortele ja lapsevanematele.

Veel 5 päeva on aega Tartu Kunstikooli 3D-modelleerimise täienduskoolituse avalduse esitamiseks.

3D koolitustsükli avalduste esitamise tähtaeg läheneb. Lae avaldus alla TK kodulehelt ja saada see koos vabas vormis motivatsioonikirjaga aadressile kunstikool@art.tartu.ee hiljemalt reedel, 7. juunil kl 13ks.

Juba reede õhtuks selguvad avalduste põhjal kandidaadid, kes saavad võimaluse osaleda 10.-21. juunini toimuval karjäärinõustamisel ja eelpraktikal Tartu Kunstikoolis ja 3D ettevõttes. Karjäärinõustamise ja eelpraktika eesmärk on aidata kandidaatidel oma valikus veenduda, koostada karjääriplaan ja tegeleda vajadusel sisseastumisportfoolio ettevalmistamisega. Eelpraktika tulemuste põhjal portfooliovooru pääsenutel on portfoolio esitamiseks aega 26. juunini. Osalejad selguvad 3. juulil ja õppetöö läheb lahti 2. septembril.

Asja kohta saad lähemalt pärida ka kolmapäeval, 5. juunil toimuval lahtiste uste päeval, meili teel kunstikool@art.tartu.ee või telefonil 5333 5088. Tutvu projektiga ka meie kodulehel www.art.tartu.ee.

Reedel esietendub Vanemuises kontsert-tantsuetendus “Thriller – Tribute To Michael Jackson”

7. juunil kl 19 jõuab Vanemuise suures majas vaatajate ette kontsert-tantsuetendus “Thriller – Tribute To Michael Jackson”. Sellega jätkab Vanemuine muusikalavastuste traditsiooni, mis sai alguse 2009. aastal lavastusest “Queen – The Doors of Time”.

“Thrilleri” koreograaf-lavastaja on Cedric Lee Bradley (USA), muusikajuht Tarmo Leinatamm, kostüümikunstnik Mare Tommingas, valguskujunduse teeb Palle Palmé Rootsist, muusikalised seaded Alari Piispea ning video- ja arvutigraafika Janek Savolainen.

Hittidest koosnevat muusikavalikut esitavad Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Sergei Morgun (Semy), ansambel Noorkuu ja taustajõududena Lauri Pihlap, Kaire Vilgats, Dagmar Oja ja Susan Lilleväli. Lavastuses osalevad bänd ja Vanemuise balletitrupp.

Cedric Lee Bradley: “Praeguse ajahetkeni on “Thriller” minu lavastajakarjääri suurim ja silmapaistvaim professionaalne väljakutse. See on austuseavaldus kunstnikule, kes on mõjutanud kogu mu karjääri ja peaaegu iga artisti ning inimest üldisemalt. Näidata ja anda enda poolt vastu midagi sellest, mida tema on andnud mulle, oli väga raske ja isegi heidutav ülesanne, kuid tulemus on nüüd teie ees.”

Lisaks Tartus toimuvatele etendustele saab lavastust näha ka Tallinnas Nokia Kontserdimajas 15. ja 16. juunil.

Vaata lisaks Vanemuise kodulehelt!

Suur rattanädalavahetus tõi Klubi Tartu Maraton üritustele kokku üle 7600 ratturi

SEB 32nd Tartu Rattaralli. Foto: Karli Saul

Estonian Cycling Weekend, mis koondab enda alla SEB 32. Tartu Rattaralli üritused ning Tour of Estonia tõi kokku enam rattureid kui varasemalt – kokku ületas esialgsetel andmetel rattanädalavahetusel finišijoone 7673 ratturit.

Eile toimunud SEB 32. Tartu Rattarallil sõideti 135 ja 65 km distantsid, kokku ületas eile finišijoone 3945 ratturit. Päev varem toimusid SEB 32. Tartu Rattaralli lastesõidud, kus osales kokku rekordilised 3604 last – sellist arvu ei ole Klubi Tartu Maraton lasteüritustel varasemalt nähtud.

SEB 32. Tartu Rattaralli parimaks klubiks tunnistati Hawaii Express, edukaima firma karika viis endaga Eesti Post.

Kokku oli SEB 32. Tartu Rattarallil esindatud ligi 30 riigi esindajad, nende seas ka Tour of Estonial osalenud profiratturid.

UCI esimese kategooria mitmepäevasõit Tour of Estonia tõi kokku 124 profiratturit 17st meeskonnast. Selle aasta meeskondade tase oli ühtlaselt tugev, kontinentaalmeeskonnad näitasid, et saavad ka pro-kontinetaalmeeskondadele vastu. Ajaloolise võidu, esimese Tour of Estonia võitis Gert Jõeäär, kes tuuri ajal võistles Eesti Rahvusmeeskonnas.

Võistluste direktor Indrek Kelk võtab nädalavahetuse kokku: “Tour of Estonia ellukutsumise eesmärk sai täidetud – tõmmata tähelepanu rattaspordile ja seda eelkõige harrastustasandil. Vaadates meediakajastusi ja asjaolu, et suurem osa profimeeskondadest startis koos harrastajatega rattarallil – isegi Androni Giocattoli – Venezuela pro-kontinentaalmeeskond, kelle ajakava ei lubanud tervet sõitu kaasa teha, läksid rattarallil starti, et asuda teele üheskoos tuhandete rahvasportlastega. Selles valguses oli esimene Tour of Estonia tõesti edukas ning täitis oma eesmärki. Loodan, et see pani aluse ja vundamendi ilusa ja uhke traditsiooni sünnile, mis omakorda viib rattaspordi armastuse veelgi suuremate ringkondadeni.”

Estonian Cycling Weekend algas profiratturite võidusõitudega – 30. maist 1. juunini toimus Tour of Estonia, mis viis ratturid Viimsisse, Tallinna vanalinna, stardiga Jürist Tallinnast Tartusse, tuuri lõpetas Tartu Grand Prix. Lastesõidud toimusid 1. juunil vahetult enne Tartu Grand Prix starti, rattanädalavahetuse kulminatsiooniks oli 2. juunil toimunud SEB 32. Tartu Rattaralli.

Fotod suurest rattanädalavahetusest leiab galeriidest:

Tour of Estonia 2013

SEB 32. Tartu Rattaralli

TÜ ajaloo muuseumist leitud hauakastist paljastus elusuuruses skelett

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud keskaegse hauakasti sügavustest paljastus meesterahvale kuuluv elusuuruses skelett. Toomkirikust pärit üksi asetsev hauakast ja surnu matmisviis viitavad väärika isiku matmispaigale.

Märtsikuus TÜ ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud hauakast on kõrge arheoloogilise väärtusega, kuna sedavõrd tervena säilinud keskaegset hauakasti pole Toomkirikust varem leitud. Pärast augu seest kindlustamist asusid arheoloogid hauakasti seest tühjaks kaevama. Kaevetööde käigus leiti umbes 1,8 m sügavusele maetud inimese skelett. Tartu ülikooli arheoloogia kabineti tehniku, luuarheoloogi Martin Malve jaoks oli leiu juures üllatuseks tervikliku luustiku säilimine: „Kuna Liivi sõja ajal keerasid vene sõdurid hauakastid segi, siis meil ei olnud väga suurt lootust leida tervet luustikku.“

Surnu oli asetatud laudkirstu, mis oli naeltega kokku löödud. „Surnu juurest me esemeid ei leidnud, küll aga hulgaliselt kirstust pärinevaid kirstunaelu ja veidike kõdupuitu, mille analüüsimisel loodame teada saada puuliigi, millest kirst tehti – selle järgi saame dateerida ka matuse,“ räägib Malve. „Hetkel võib öelda, et skelett pärineb 13.–15. sajandist, kui hauakast oli aktiivselt kasutuses matmiseks. Luustik kuulus mehele vanuses 40-50 aastat. Esialgse vaatluse järgi võib öelda, et hambad olid küllaltki vähe kulunud, oli näha eluajal väljalangenud hambaid ning hambakivi ja kaariest. Parema käe küünarvarreluu kaugeimas otsas oli eluajal paranenud luumurd, mis võis olla tekkinud kukkumisel kätt ette pannes,“ kirjeldab Malve leidu.

Luustik viiakse Tartu ülikooli arheoloogia inimluude hoidlasse edasisele analüüsimisele. TÜ ajaloo muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul soovitakse leidu eksponeerida hiljemalt suve lõpuks.

Virge Tamme

Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Mai on keskkonnakuu! Meie piirkonna üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks on Läänemere saastumine, milles põllumajanduslik hajareostus mängib oma rolli. Sellega seoses toimub 29. mail Tartus Eesti Maaülikooli peahoones konverents „Põllumajandus ja keskkond“.

Konverentsil antakse ülevaade, milline on meie tänasest põllumajandusest lähtuv saaste, kuidas see mõjutab vett, mulda ja elusorganisme ning arutletakse võimalike keskkonnasäästlike tehnoloogiate üle tagamaks loodushoidlikkust.

Konverents toimub Läänemere piirkonna programmi Interreg projekti BERAS Implementation (Läänemere ökoloogiline taaskasutav põllumajandus) toel, lisainfo: www.beras.eu
Loe edasi: Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.

„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.

Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste

Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed

Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vana tühja klubi elustab teater

Praegused noored tartlased jätavad vastuse võlgu, kui neilt küsida, kus asub omal ajal kuulus kammivabriku klubi. Emajõe Suveteater teeb oma uue lavastusega selles mõttes selgitus-tööd – lisaks teatrielamuste jagamisele.

Emajõe Suveteatri juht ja ühtlasi uue lavaloo, Urmas Vadi «Nukitsamees 2» lavastaja Andres Dvinjaninov rääkis, et seekord käis etenduspaiga otsimine valminud näidendi järgi.

«Kui tükk oli Urmasel kirjutatud, siis selgus, et materjal on kiire pildivahetusega ja tahab saada etendusteks siseruumi,» ütles lavastaja. Loe edasi: Vana tühja klubi elustab teater

Festival toob indiekultuuri Tartusse

21.-25. mail toimub Tartu Indiefest, mis toob publikuni kohaliku ja välismaise indiemuusika, -filmid ning arutelud. Festival tutvustab nii erinevaid artiste kui kaindiekultuuri laiemalt.

Festivali programm on jagatud kolmeks. 21. mail alustab Tartu Elektriteater kolm päeva vältava filmiprogrammiga. Kolmapäeval, 22. mail võtab teatepulga üle Domus Dorpatensis oma aruteluplatvormidega, kus põnevate külaliste seas saab kohata kultuurikriitik Tõnis Kahu, muusikut ja luuletajat Jaan Pehki, riigikogu liiget Eiki Nestorit ning paljusid teisi huvitavaid persoone.

23. mail liitub festivaliga muusikaprogramm, mille pealaval, Genialistide klubis astuvad üles näiteks Argo Vals Band, Zebra Island ja Tenfold Rabbit. Lisaks kodumaistele muusikutele esinevad festivalil Cats Park Venemaalt, NEØV Soomest, Julia Spada & Saturday, Monday Rootsist ja ReedNoBrass Leedust.

Viie päeva jooksul toimub 23 üritust. Festivali passid hinnaga 10€ on müügil Tartu Elektriteatris, üksikpileteid filmidele ja Genialistide klubi kontsertidele on müügil kohapeal. Päevased aruteluprogrammid ning välilavad on tasuta. Rohkem infot ürituse kohta leiab siit.

„Indiefest on sündinud soovist luua Tartus linnafestival, mis erinevaid valdkondi ühendades looks nendeks päevadeks ühtse hingamise – sellest ka selleaastane muusika ja filmi sümbioos, mille sõlmib üheks festivalil taustaks toimuv arutelude programm,“ rääkis Tartu Indiefesti eestvedaja Sten Otsmaa.

Mai lõpus toimuv Tartu Indiefest on esmakordselt toimuv alternatiivkultuuri festival. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Rootsi Suursaatkond.

Täna algavad Karlova linnaosa päevad

Karlova päevade rongkäik. Foto: Toomas Liivamägi

13.-18.mail toimuvad Karlova päevad, kus saab avastada Karlovat kui jõeäärset linnaosa, arutleda koos spetsialistide ja Tartu linnavalitsuse esindajatega vanade puumajade tuleviku üle, osaleda linnaosa ekskursioonidel ning mitmetel kultuuri- ja meelelahutusüritustel. Nädala sündmused tipnevad laupäeval, 18. mail toimuva Karlova päevaga.
Nädala avab esmaspäeval, 13. mail kella 14-20 Tartu Kunstikoolis toimuv infopäev “Vana puumaja – õnn või õnnetus?”. Infopäeval räägitakse vanade hoonete korrastamisest, hoonete ja miljööpiirkondade kaitsest üldiselt ning arutletakse selle üle, kuidas sobivad ajaloolisesse konteksti tänapäevased remondivõtted ja “koopiamajade” rajamine.
Esmakordselt toimub teisipäeval, 14.mail kell 18 rattaekskursioon Karlova kirikutesse. Kutsume Karlovast ja mujalt inimesi tutvuma kirikute arhitektuuri ning koguduste tegevustega.
Kultuuri- ja elamustehuvilised saavad osaleda kolmapäevasel (15.mai) kirjandusliku Karlova ringkäigul, millele järgneb Eharoosa kirjandusõhtu, kus oma loomingut esitavad teiste seas Aare Pilv, Kristiina Ehin ja Maarja Pärtna. Reedel, 17.mail etendub loomemajanduskeskuses Tartu spotnaansusteatri etendus “Karlova lood”. Reede õhtul ootab oma hoovi muusikaõhtule Tolstoi kommuun, õhtu peaesinejaks on Laika Virgin.
Sel aastal on väga mitmekülgne programm lastele ja peredele. Lastehommikuid korraldavad Karlova-Ropka raamatukogu (teisipäeval, 14. mail ja kolmapäeval, 15. mail) ja Anna Edasi kohvik (laupäeval, 18. mail). Perepäevale ootavad Karlova lasteaiad Karoliine (neljapäeval, 16. mail)ning Helika (reedel, 17. mail). Kevadisi nõgesekotlette kutsub küpsetama Lille maja (kolmapäeval, 15.mail) ning Tähe noorteklubi suurel perepäeval tutvustatakse välisvabatahtlike ja -üliõpilaste abil erinevaid kultuure (reedel, 17. mail).
Karlova päevade kulminatsioon on laupäeval, 18.mail kella 12-17 Tähe ja Pargi tänava vahelisel haljasalal toimuv Karlova päev. Selle juhatab sisse kell 11 Rebase sadamast algav karlovlaste rongkäik, mis suundub läbi Karlova peoplatsile. Päeva jooksul saab osaleda karlovlaste laadal ja põnevates õpitubades nii suurtele kui ka väikestele, nautida muusikaprogrammi kohalike ja kutsutud kollektiivide esituses. Karlova päevad lõpevad lõõtspillimuusika kontserdiga Rebase sadamas laupäeval kell 20.
Karlova päevade täpse kava leiab Karlova seltsi koduleheküljelt www.karlova.ee.
Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos paljude heade koostööpartneritega, toetab Tartu linn, Tartu Kultuurikapital ja Kohvik Anna Edasi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Irma Mets,
Karlova päevade peakorraldaja
Karlova Selts

Tartu Jooksumaratoni esikoha võitis Roman Fosti

12. mail ideaalsetes ilmastikuoludes peetud SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võidu võttis ajaga 1:15:50 Roman Fosti. II kohale jooksis end eelmise aasta võitja Viljar Vallimäe, kelle ajaks oli 1:15:57. Kolmanda koha saavutas sügisel 1. Tartu Linnamaratoni võitnud Dmitri Aristov ajaga 1:18:15.

Naiste arvestuses sai esikoha Natalia Sokolova ajaga 1:26:19 (üldarvestuses 24. koht), II koha eelmise aasta võitja Evelin Talts (üldarvestuses 49.) ajaga 1:30:36 ning kolmanda Lily Luik ajaga 1:30:55 (üldarvestuses 51.).

Roman Fosti, tänane kiireim mees, on oma võiduga väga rahul: „Hindan esikohta kõrgelt, kuna tegemist on Eesti ühe parima võistlusega. Selliseid suurjooksu võite mul varasemalt ei ole, seetõttu on tänane mulle üks meeldivamaid. Kuskil 6km peal oli tõus, kus jäin Viljarist ca 100 m maha, siis mõtlesin küll, et täna tuleb leppida II kohaga, aga pärast 10 km sain jala lahti.“ Fosti võttis ka mõlemad vahefiniši võidud.

Viljar Vallimäe, selle aasta II koht: „Täna kahjuks esikohta kaitsta ei õnnestunud, aga eelmise aasta võit kindlasti viimaseks ei jäänud. Loodan ikka tulevikus ka võistelda ja võita ka, pole hullu midagi,“ kommenteeris Vallimäe oma tulemust. Vormi kohta sõnab Vallimäe: „Kevadel on valmistumine üle kivide ja kändude läinud. Olin vahepeal tõbine ja ei ole veel õiget käiku üles leidnud,“ rääkis Vallimäe.

III kohale jooksnud Dmitri Aristov: „Olen kolmanda kohaga väga rahul! Valisin lihtsa taktika – püsida grupis. Järgmisel aastal tulen kindlasti jälle ja üritan ka võita. Kõik võib olla,“ rääkis Aristov. Loe edasi: Tartu Jooksumaratoni esikoha võitis Roman Fosti