Tartu linn

Tartu naistekliinik saab digitaalsed vererõhuaparaadid

Novembri kahel viimasel nädalal aset leidnud SA TÜK Lastefondi ja raadiojaama Ring FM heategevuskampaaniat saatis edu: tänu headele inimestele saab SA TÜ Kliinikumi naistekliinikule soetada vöhemalt neli digitaalset vererõhuaparaati.

Oma panuse naistekliinikusse aparaatide soetamiseks ning seeläbi tulevastele emadele südamerahu kinkmiseks said kõik soovijad anda helistades ajavahemikul 18.-30. novembrini annetusnumbritele. Kokku koguti kahenädalase annetuskampaania käigus 475 eurot.

Ring FMi kvaliteedi-projektijuhi Brit Mesipuu sõnul on raadiojaam varasemaltki erinevaid heategevusprojekte korraldanud, kuid sedalaadi ühiskampaania Lastefondiga oli esmakordne. „Soovisime Lastefondiga koostööd teha, sest projekte, mida fondi kaudu toetada saab, on palju ning nii on meil võimalus ka väikse panusega oma abikäsi ulatada. Loodame, et toimunud kampaania oli algus meie pikale partnerlusele,“ ütles ta.

Naistekliiniku ämmaemand Aira Aleksejeva selgitab, et vererõhu mõõtmine on rasedusaegsete ämmaemanda/arsti vastuvõttude käigus väga oluline, sest vererõhu tõus võib põhjustada enneaegset sünnitust ning eeskätt just normist kõrgema vererõhuga rasedad peavad olema teravdatud tähelepanu all. „Annetuste toel soetatavad digitaalsed vererõhuaparaadid hõlbustavad vererõhu jälgimist ja on patsiendile mugavamad. Lisaks vererõhule mõõdab aparaat ka patsiendil pulssi,“ toob ta välja. „Nii on TÜK naistekliiniku meditsiinipersonalil võimalik veelgi täpsemalt ning tõhusamalt lapseootel naiste vererõhku jälgida.“
Loe edasi: Tartu naistekliinik saab digitaalsed vererõhuaparaadid

Reedel esitletakse Tartus uut Linnumängu

Reedel, 20. detsembril kell 16 esitleb Eesti Ornitoloogiaühing Tartu loodusmajas (Lille 10) uut Linnumängu. Räägitakse lindudest ja nende tundmaõppimisest ning tutvustatakse Linnumängu ja selle võimalusi.

Loodud kaardimäng pakub võimalust mängulise tegevuse käigus tundma õppida 20 Eesti linnuliiki. Mängida saab vähemalt 10 erinevat mängu alates lihtsamast memoriinist kuni teatevõistluseni. See on hea õppevahend lasteaedadele ja kooli esimesele vanuseastmele, kuid sobib mõnusaks seltskondlikuks olenguks ka vanematele.

Mängu on loonud Elo Hermann ja kujundanud kunstnik Marge Nelk firmast ÕÄ. Mäng on alates laupäevast müügil nii raamatukauplustes kui Eesti Ornitoloogiaühingus. Esitlusel on mängu võimalik osta soodushinnaga.
Riho Kinks

Vanemuise draamatrupiga liitub uuel hooajal seitse noort näitlejat

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli tuleval kevadel lõpetavast XXVI lennust on otsustanud Vanemuise teatrisse tööle tulla neli nais- ja kolm meesnäitlejat.

Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Jaanika Arum, Linda Kolde, Markus Dvinjaninov, Reimo Sagor ja Veiko Porkanen omandavad akadeemilise näitlejahariduse kursuse juhendaja Tiit Ojasoo käe all.

“Vanemuine on läbi aegade olnud ansambliteater, mis koondab erinevaid koolkondi ja põlvkondi,” ütles Vanemuise draamajuht Tiit Palu. “Viimase 10 aastaga on draamatrupp vähenenud 10 näitleja võrra. Teatrikoolist Vanemuisesse tulev grupp andekaid noori näitlejaid võimaldab planeerida julgemat repertuaari ja laiendada teatritegemise võimalusi. Seitsmele kursusekaaslasele annab kokkujäämine kindluse, et nende ideed ja energia ei lähe kaotsi. Vanemuise sõnateatri kuvand on viie aasta pärast suuresti nende noorte näitlejate nägu ja tegu.”

Esimese lavastuse vastselt teatrikooli lõpetanud näitlejatega teeb Gruusia lavastaja Avtandil Varsimashvili, kes on Tbilisi Gribojedovi nimelise teatri kunstiline juht ning Gruusia teatri- ja filmiülikooli professor ja režiikateedri juhataja. Boris Vahtini jutustuse põhjal kirjutatud näidendi “Ma armastan sind” tegevus toimub Gruusia mägikülas järjekordse Gruusia-Venemaa sõja ajal ja järel. Vanemuise 145. teatrihooaja esimene uuslavastus “Ma armastan sind” esietendub 2014. aasta augusti lõpus Sadamateatris.

Krista Leipsig

Lastefond kogub annetusi tuleõnnetuses kannatada saanud pisipoisi toetuseks

SA TÜ Kliinikumi Lastefond pakub kõikidele soovijatele võimalust toetada fondi vahendusel omapoolse annetusega detsembri alguses Tartus toimunud korteripõlengus kannatada saanud 3-aastast poissi, kes viibib hetkel raskes seisundis TÜ Kliinikumis.

Lapsel on põletushaavad mitmes kehapiirkonnas, mistõttu tema ravi saab olema pikaajaline ja kompleksne ning vajalikud on korduvad nahasiirdamise operatsioonid, ütles lasteanestesioloog ja intensiivraviarst dr Tuuli Metsvaht.

TÜ Kliinikumi lastekliiniku sotsiaaltöötaja Helve Maripuu sõnul saadi tõuge annetuskampaania korraldamiseks headelt inimestelt, kes omaalgatuslikult kliinikumi poole pöördusid, et lapsele erinevat laadi abi pakkuda. “Pärast juhtumi meediakajastust on abipakkuvaid e-maile saanud nii kliinikumi sekretärid, avalikkussuhete juht ja sotsiaaltöötaja kui ka Tartu Linnavalitsuse spetsialistid. Et luua soovijatele konkreetne võimalus aidata, pöördusime Lastefondi poole. Mänguasju on poisile juba kogunenud, tema täpsemad vajadused selguvad aga mõne aja pärast,” ütles ta.

Nüüd ongi kõigil soovijatel võimalik pisipoissi toetada, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, lisades selgituseks “3-aastane poiss”:

Tartus peetakse jõululaata ja tantsupidu

Laupäeval toimub Tartu raekoja platsil ja Küüni tänaval suur jõululaat, kell 13 algab laadaplatsil talvine tantsupidu. Jaani kirikus kõlavad nädalavahetuse õhtutel jõululaulud ja pühapäeval kell 16 süüdatakse kolmas advendiküünal.

Tartu kesklinna tuleb laupäeval kohale ligi 200 kauplejat, kes pakuvad ka jõulukingitusteks sobivat käsitöö- ja talukaupa. Tavakohaselt peetakse Tartus jõululaada ajal ka talvist tantsupidu, kus tänavu teeb kaasa 23 tantsurühma ühtekokku 340 tantsijaga. Raeplatsil tantsitakse eesti tuntud rahvatantse ja mängitakse vanu laulumänge. Tantsupidu lõpeb tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis. Laupäeval kell 17.00 toimub Jaani kirikus Eesti Segakooride Liidu advendikontsert .

Pühapäeval kell 16.00 süüdatakse raekoja platsil kolmas advendiküünal. Jõulumeeleolu hoiavad üleval üliõpilaskoorid ja kell 17.00 saavad kõik huvilised minna Jaani kirikusse, et üheskoos laulda kaunimaid jõululaule.

Lapsi oodatakse nädalavahetusel osalema „Tubase advendikalendri“ tegemistesse – reede õhtul on võimalus kiigata mänguasjamuuseumisse, laupäeval osa saada pillimängu rõõmust Genialistide klubis ja pühapäeval tegutseda koos kollaste kassidega Vanemuise teatris.

Kristall-helikausid hakkavad kõlama: kontsert “Helid on valgus”

3. advendil, 15. detsembril kell 15.00 toimub Tartu Katoliku Kirikus (Veski 1) Meditatiivne advendikontsert kristall-helikaussidel ja rahvapillidel, kus kostuvad improvisatsioonid ja pühad laulud kaugemalt ja lähemalt.

Kontserdil kuuleb advendiaega sobivaid palu regilaulust kuni gregoriuse koraalini. Üheks kontserdiks tulevad seekord kokku ja võtavad oma lood ning pillid kaasa: Mikk Sarv (laul, trumm …) Raho Langsepp (keskaja flöödid, otu) Tarmo Tabas (laul, raamtrumm) Ahto Täpsi (laul, väikekannel) Aivar Täpsi (Päikesegong, kristall-helikausid).

Sissepääs on annetusena, kontserditulu eraldatakse Mäe-Kodu Lastekodule Tartus (www.vahtraleheke.ee)

Värskas toimub Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus

Esmaspäeval, 16. detsembril kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus. “Peko” salvestis on müügil nii Vanemuise teatrimajades kui ka kauplustes.

“Peko” esietendus toimus juulis 2011. aastal. Värska laululaval käis kolmel järjestikusel suvel (kokku mängiti etendust 24 korda) Pekot vaatamas ühtekokku 19 tuhat inimest. Lavastus valmis koostöös Värska vallaga.

ETV võttis lavastuse üles viimasel etendusel tänavu 14. juulil. Salvestuse režissöör on Elo Selirand. Setokeelse lavastuse paremaks mõistmiseks on DVD varustatud eestikeelsete subtiitritega.

“Peko” on seto ajaloo ja seto pärimuse teemaline muistne muinasrokk, mis jutustab läbi ühe seto mehe loo pisikesest rahvakillust ja tema ellujäämispüüdlustest.

“Peko” teksti autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastas Ain Mäeots ning nimiosa mängis Andres Mähar. Lavastuses osalesid ka ansambel Zetod, Pärimusteater “Taarka” noortestuudio ja laulukoorid. Kokku tegi lavastuses kaasa ligi 70 inimest.

“Peko” DVD esitlusüritusele järgneb pidulik Anne Vabarna nimelise omakultuuri preemia üleandmine. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelised omakultuuri preemiad aasta jooksul seto kultuuri arengusse panustanud inimestele või kollektiividele. Pidulikul sündmusel laulavad Anne Vabarna laule Värska leelokoorid. Samuti esineb ansambel setu pärimusikat esitav ansambel “Klapp”. Õhtu jätkub meeleoluka tantsuklubiga.
Krista Leipsig

Elleri Muusikakool kutsub Jõulumuusika festivalile

3. detsembril algab Elleri Muusikakooli Jõulumuusika festival, mis kestab ligi kolm nädalat.

Festivali jooksul näitavad nii nooremad kui vanemad muusikakooli õpilased mitmel pool Tartus toimuvatel avalikel kontsertidel, mida nad on sügissemestril õppinud oma teekonnal meisterlikkuse poole.

Esinejate hulgas on mitmed Elleri Muusikakooli juures tegutsevad kollektiivid, teiste hulgas orkester Eller Sümfoniett ja Elleri Kontsertkoor. Festivali kaks tippsündmust ongi Eller Sümfonieti esinemine Tartu Jaani kirikus ja traditsiooniline Aastapäevakontsert Tartu Ülikooli aulas, millega sel aastal tähistame kooli 94. sünnipäeva.

Festivali 17 kontserdi hulgas on ka erinevaid intiimsemaid pillikooslusi ja muusikalisi värve, kõiki kontserte iseloomustab tõsine pühendumine muusikale kõrgtasemel õpetajate juhendamisel.

Iga kontsert loob ainuomasel moel jõulumeeleolu. Kontserdid on tasuta, festivali kavaga saab tutvuda siin.

Järgmine Tartu tantsuklubi keskendub Hiiu kandlele

Esmakordselt on Tartu tantsuklubis lava hiiu kanneldel musitseerivate rahvamuusikute päralt, kirjutab Triinu Nutt . Hiiu kanneldel

Eva Väljaots puu all hiiu kannelt harjutamas Vormsi hiiu kandle laagris 2012. aastal. Foto: Karoliina Kreintaal.

mängivad tantsuks Anni Vitsberg, Eva Väljaots, Janne Suits, Liisa Koemets, Maali Käbin, Marko Veisson ja Sänni Noormets. Nende repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ja teistelt Eesti aladelt pärit rahvatantse.
Hiiu kannel peab ikka üks hea pill olema, kuna selle instrumendi kohta on käibel väga palju erinevaid nimetusi nagu hiiu kannel, hiiurootsi kannel, rootsikannel, vibukannel, kintsuviiul, poogenlüüra, talharpa… Eestis levinuim nimetus “hiiu kannel” eksitab suisa topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga ja tagatipuks pole siiski tegemist kandlega tänapäevases tähenduses. Tegelikult oli talharpatraditsioon ikkagi peamiselt Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Arvatakse, et sel ajal, mil see instrument Eestisse jõudis, võis sõna “kannel” olla kasutusel hoopiski laiemalt keelpille tähistava sõnana. Igal juhul hiiu kandled on olemas ja nendel musitseeritakse praegugi siinmail.
Vahepeal on tantsuklubis lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt ja kõlavad harjumuspärased tantsulood nii Eestist kui võõrsilt.

Järgmine Tartu tantsuklubi toimub:

4. detsembril 2013 kell 20.00–24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

Homme, 23. novembril kell 13 toimub Tartus Riia 12 kaitseväe ühendatud õppeasutuste aulas Hiie Väe tunnustamise sündmus. Kuuendat korda kogunev Hiie Vägi on looduslike pühapaikade sõprade aasta tähtsündmus, mida korraldab Maavalla koda.

Sündmusel tutvustatakse hiljuti lõppenud hiite kuvavõistlust ja autasustatakse selle võitjaid. Antakse ülevaade aasta jooksul toimunud pühapaikadega seotud sündmustest ja arengutest. Tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja aasta hiie sõber.

Tervituseks võtavad sõna Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esindaja Juku-Kalle Raid, Eesti rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas ning Soome omausuühenduse Taivannaula, Eesti rahvaluule arhiivi, Võro instituudi jt asutuste esindajad. Kõlab rahvamuusika. Müügil on järgmise aasta sirvikalender ning pühapaikade toetuseks annetatud paelad. Sündmust juhib kirjanik ja ajakirjanik Sulev Oll.

Tänavu jagatakse tunnustust neljale hiiesõbralikule ettevõtmisele:

1) Rein Maranit tunnustatakse tänavu kevadel esilinastunud dokumentaalfilmide “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis” valmistamise eest. Eesti esimeste, üksnes pühapaikadele pühendatud filmide loomisega on Rein Maran aidanud oluliselt kaasa pühapaikadega seotud väärtuste ja murede tundmisele ja mõistmisele ühiskonnas.

2) Nabala keskkonnakaitse ühingu esindajat, EELK Jüri koguduse vaimulikku ning Saku vallavolikogu esimeest Tanel Otsa tunnustatakse Saku valla Tõdva küla Animäe kui oletatava pühapaiga tutvustamise ja kaitsmise eest. 2011. aastal saavutas kohalikke elanikke esindav Tanel Ots Animäge valdava metsafirmaga AS A&P Mets kokkuleppe, mille kohaselt omanik loobus seal
puid raiumast ning lubas kinkida pühapaiga kohalikule kogukonnale.
Loe edasi: Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

Tervislikul neljapäeval kõneldakse gripist

21. novembril kell 17.20 on kõik oodatud Eesti Õdede Liidu ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tervisetubade sarja Tervislik neljapäev novembrikuisesse tervisetuppa, kus seekord räägitakse gripist.

Kohapeal saab mängida teadusmängu „Vaktsineerida või mitte, selles on küsimus!“. Mängus osalejatel on võimalik avaldada arvamust ja arutada vaktsineerimisega seotud ohtude ja kasulikkuse üle. Samuti saab osaleda kahes vestlusringis: „Minu laps – jälle haige!“ ja „Kas gripp tuleb ka sel aastal?“.

Lisaks terviseteemalistele vestlusringidele toimub ka tervisenäitajate mõõtmine ja individuaalne tervisenõustamine: mõõdetakse vererõhku, pulsisagedust, vere suhkru-, hemoglobiini- ja kolesteroolisisaldust, keha rasvasisaldust ja kehamassi indeksit, vingugaasi hulka väljahingatavas õhus, määratakse veregruppi ja hinnatakse nikotiinisõltuvuse tugevust. Kohapeal tegutseb lastehoiutuba koos erinevate tegevustega. Vestlusringides osalemine ja tervisenäitajate testimine on kõikidele tasuta.

Kohapeal on võimalik laste ka ennast vaktsineerida ning tutvuda erinevate tervisetoodetega ja neid ka endale soetada.

27. septembril, Teadlaste Ööl avastardi saanud sari Tervislik Neljapäev toimub igakuiselt: kord kuus neljapäeviti kõneldakse Nooruse 5 õppehoones terviseteemadel ja testitakse tervisenäitajaid. Oktoobrikuine tervistuba keskendus vaimsele tervisele.

Vanemuise teater teeb mängukavas muudatusi

Vanemuise teater vähendab uuslavastuste arvu ja loobub muusikali “Cats” lavale toomisest.

Vanemuise teatri repertuaaris on hetkel kuus muusikali – “Cabaret”, “Grease”, “Helisev muusika”, “Mary Poppins”, “Detektiiv Lotte” ja “Evita” ning neid mängitakse jätkuva publikumenuga. Juba praegu käivad teatris ka tuleval sügisel esietenduva muusikalide absoluutse tipu – “Ooperifantoomi” – ettevalmistustööd.

Sellest lähtuvalt langetas Vanemuine otsuse loobuda “Catsi” lavaletoomisest 3. mail 2014. aastal.

Teatrijuht Toomas Petersoni sõnul on tegemist väga ratsionaalse käiguga, mis annab võimaluse keskenduda Vanemuise teatri seni kõige mastaapsema lavastuse ettevalmistamisele – teadaoleva põhjal tõotab Vanemuise “Ooperifantoom” tulla oma tehniliste lahenduste poolest enneolematu. Lisaks pakub “Catsist” loobumise otsus publikule võimaluse kiirustamata osa saada senise repertuaari etendustest nii Tartus kui Tallinnas.

“Catsi” esietendus pidanuks toimuma tuleva aasta 3. mail ning etenduma 15 korda nii Tartus kui Tallinnas. Teater ostab “Catsi” piletid tagasi või vahetab need mõnele teisele meelepärasele Vanemuise etendusele.

Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

Vanemuise väikeses majas esietendub sel laupäeval, 16. novembril uuslavastus lastele – „Totu kuul“, mis viib noorema teatripubliku lavategelaste seltsis lustakale reisile Kuu peale.

Nikolai Nossovi samanimelise raamatu põhjal valminud „Totu kuul“ on fantaasiarikas, lustakas, seikluslik ja samas ka mõtlemapanev ulmemuinasjutt, mis saab alguse sellest, et marakann Totu ja teised Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Ulmelist rännakut Kuule saadavad nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused, mis tekivad enamasti Lillelinna marakannide ja Kuu elanike erineva elukorralduse tõttu.

Lavastaja Kaili Viidas: „”Totu Kuul” kuulub minu lapsepõlve lemmikute hulka. Lugesin korduvalt juba isa poolt kapsaks loetud raamatut. Mind võlusid Totu lugude illustratsioonid ja seikluslikkus. Paljude jaoks võrdub “Totu Kuul” raamat kapitalistliku ja sotsialistliku maailmasüsteemide kriitilise kõrvutamisena. Mina ei pööranud sellele tähelepanu ei lapsepõlves ega tee seda ka praegu. Keskmes on igihaljad ja inimlikud teemad nagu sõprus, teineteise mõistmine, andestamine, empaatilisus. Oluline on lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele meelde tuletada, et iga inimene on võimeline suurteks tegudeks. Maailma vastu tuleb tunda huvi, tuleb olla uudishimulik ja just see on asi, mida peaksime õppima “Totu Kuul” marakannidelt.“ Loe edasi: Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

AHHAA kutsub isadepäeva meisterdamismöllule

Pühapäeval, 10. novembril kutsub Teaduskeskus AHHAA kõiki lapsi koos oma isade ja vanaisadega Tartusse AHHAA keskusesse suurele AHHAA meisterdamismöllule, kus saab ehitada asju hambaharjarobotist elektrimootorini.

„Me tahame oma isadepäeva erisündmusega saada isad kätte töölt ja lapsed virtuaalmaailmast ning panna nad koos midagi vahvat meisterdama. Kutsun kõiki isasid ja vanaisasid AHHAAsse – tulge ja nautige koos tegemise rõõmu,“ ütles AHHAA juhatuse liige Andres Juur.

Kunagi varem pole AHHAAs ühe päeva jooksul nii palju meisterdada saanud. Selleks tuleb AHHAAle appi Teadusbussi meeskond, kelle eestvedamisel on üle maja korraga üles seatud kümmekond meisterdamispunkti.

Koos isade ja vanaisadega saab muuta mündid kuldseks ning ehitada laavalampe, õhupallikitarri ja linnumaju. Lisaks kasvatame kemikaalidega vesikasvusid ning paneme vikerkaare piima sisse. Etendusi annab AHHAA teadusteater ning usinamaid peresid premeeritakse isevalmistatud limonaadiga.

Päeva juhivad ning peredele korraldavad võistlusi Rakett 69 kohtunikud Aigar Vaigu ja Juhan Koppel.

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal". — Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister

Tartu Keskkonnahariduse keskus ootab homme lapsi külla

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-7-aastaste lastega laupäeval, 26. oktoobril kell 11.00 Tartu Loodusmajja (Lille 10, Tartu).

Näitleja Maarja Jakobson tutvustab oma pere keskkonnahoidlikke valikuid, arutleme keskkonnateemadel ning puhume veidi ka teatrijuttu. Loovate ja lõbusate tegevuste teel õpime lastega tundma õuna eluringi ning valmistame maitsvaid õunapulgakomme. Kõigile osalejatele on kaetud suupistelaud.

Sündmuse orienteeriv kestus on 1,5 tundi. Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120. Osalustasu 4 eurot pere kohta. Kohtade arv on piiratud.

Tartu Keskkonnahariduse Keskus alustas käesoleva aasta septembrist lapsevanemate keskkonnaklubi sarja, mis kutsub vanemaid arutlema keskkonnateemadel. Samal ajal pakume 3-7-aastastele lastele harivaid keskkonnahoidlikke tegevusi.

Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Reedel toimuvad Eesti Lennuakadeemias ja Tartu Ülikoolis soolisi stereotüüpe murdvad karjääripäevad, mille eesmärgiks on juhtida uudsel moel noorte tähelepanu võimaluste paljususele erialavalikutes.

Seekordsel karjääripäeval tutvustatakse poistele õpetaja eriala, mida tavapäraselt peetakse “naiste” erialaks, ja tüdrukud teevad tutvust “mehelike” lennunduserialadega.

Lennunduse õpitubades saavad tüdrukud käe valgeks lennuki juhtimisel ja maandamisel. Samuti tutvuvad tüdrukud angaaris õhusõiduki hooldusega. Õpetaja elukutse töötoas avaneb poistel võimalus viia läbi maailma huvitavaim koolitund.

Soolise võrdõiguslikkuse teavituskampaania raames toimuvatele karjääripäevadele on valitud noortele tutvustamiseks elukutsed, kus domineerib üks või teine sugu. Nii teevad poisid pilootprojekti käigus tutvust medõe, õpetaja, juuksuri ja rätsep-stilisti erialadega, kus hetkel töötavad 90% ulatuses naised. Tüdrukud saavad omakorda ülevaate autotehniku, keevitaja, programmeerija, energeetiku, automaatiku, kaevandustöötaja, lennukimehaaniku ja piloodi elukutsetest, mida valitsevad mehed.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri sõnul on naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele suuresti põhjustatud ühiskonnas kujunenud eelarvamustest ja arusaamadest naistele ja meestele sobilikest tegevustest. Loe edasi: Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Tartu Sügispäevad 2013 täidavad linna tudengipärimusega

Täna saab avapaugu tudengite sügisene vaimupuhkus Tartu Sügispäevad 2013, mis kuni 20. oktoobrini pakub meelelahutus-, kultuuri- ja spordiüritusi.

Festivali seekordseks läbivaks teemaks on tudengipärimus, mis käesolevast kultuuripärandi aastast ajendatuna kutsub seiklema tudengikultuuri ning -pärimuse radadel. Uurime, millised olid tudengid kunagi ja millised on praegu ning kuidas saame meie, praegune põlvkond ennast tudengikultuuri ajalukku kirjutada.

Traditsioone hoides on tudengipäevade kavas tagasi kunagine menuüritus Bambus, mis on vaatemänguline iseehitatud sõidukite demonstratsioon ning jõuproov. Pühapäeval pannakse Vanemuise taksopargi ja Kaubamaja vahelisel alal rattad veerema. Festivali keskse teema auks toimub neljapäeval Tartu Üliõpilasmaja etno-folgi teemapidu ning Viljandi folgigrupi Curly Stringsi kontsert.

Kavast ei puudu ka traditsioonilised Tudengibänd ja Tudengifilm, millest viimases valitakse seekord parimad filmid kahes kategoorias – filmitudengid ja filmientusiastid ehk harrastajatest filmitegijad. Samuti on taas programmis Tudengiteater, Sügisaeroobika, mille raames tudengite aeroobikakuninganna valimine, loengusari Akadeemiline pikapäevarühm, vabalava Luulevabadus ning palju muud harivat, sportlikku ning meelelahutuslikku.

Festivali mitmekülgne programm saab teoks peakorraldaja Ülikooli Kultuuriklubi ning kaaskorraldajate koostöös. Lisainfot kõikide ürituste kohta saab Tartu Tudengipäevade ametlikult koduleheküljelt.

Tartus tähistatakse eakate päeva

Laupäeval, 12. oktoobril korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Tartus Eesti eakatele kodanikele pühendatud päeva.

Laupäeval, 12. oktoobril tähistatakse Tartus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) eestvedamisel eakate päeva. Üritus algab kell 12 Raekoja platsil virgutusvõimlemisega. Edasi suundutakse Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, kus neuroloog Riina Vibo peab loengu teemal “Insult – mis see on ja kuidas ennetada?”. Kohapeal pakutakse nii kehakinnitust ja võimalust mõõta veresuhkrut.

Kuu keskpaigas toimuv üritus seob nii rahvusvahelise eakate päeva, mida tähistatakse ametlikult 1. oktoobril, ja rahvusvahelise insuldipäeva, mida peetakse 29. oktoobril.
Priit Tohver

Hõimurahvaste tantsud Tartu tantsuklubis

Röntyskä esinemas Eesti ingerisoomlaste XIX laulu- ja tantsupeol Jõhvis 14.06.2009. Foto: Röntyskä arhiiv.

9. oktoobril kell 20.00-24.00 on Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) hõimurahvaste tantsude õhtu. Eestis on tavaks saanud oktoobrikuus tähistada hõimupäevi, mida seekord peetakse 25. korda. Seoses sellega on järgmise Tartu tantsuklubi sisu tavapärasest rohkem soome-ugri aladelt pärit rahvatantsude päralt. Huvilistel on võimalus õppida tantsurühma Röntyskä liikmete juhendamisel ingerlaste ja teiste hõimurahvaste seas levinud rahvatantse. Seekord keskendutakse kadrillidele ja paaristantsudele, mida tavatseti tantsida Ingerimaal, Karjalas, Soomes ja Vepsa aladel.

Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks. Lisaks on nad aastatega omandanud oskuse süvitsi käsitleda tantsupärimust ja meelsasti jagatakse oma tantsuoskusi teistega. Loomulikult ei puudu tantsuklubist ka tuttavlikud eesti rahvatantsud.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust

Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest. Foto: Eesti Unemeditsiini Selts

Üleriigilise teavituskampaania „Ära istu unisena autorooli!“ raames peatub Unebuss 7.-11. oktoobril viies suuremas Eesti linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Kampaania keskmes on sõidukijuhtide unisus ja väsimus, sellega seonduvad haigused ja riskid ning väsimuse mõju ulatus liiklusohutusele.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

„Unisena auto juhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,“ selgitab hetkeolukorda Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru.

Teavituskampaania käigus kogunevad huvigrupid Tallinnas 4. oktoobril toimuvale konverentsile, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisainfo konverentsist. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Loe edasi: Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust

Unearstid võitlevad liiklusohutuse nimel

4. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”

Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.

“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.

Lisainfo Unebussist.

Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.

Tartu Kunstimuuseumis avatakse Urmas Tartese fotonäitus

Kolmapäeval, 2. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis Urmas Tartese fotonäitus „Loodus lähivaates“.

Väljapanek on mõeldud saatma kuni 2014. aasta jaanuarini avatud suurnäitust „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal“.

Urmas Tartes (sünd. 1963), bioloog ja loodusfotograaf, on töötanud Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktorina ja Eesti Maaülikooli professorina, aastast 2010 aga tegutsenud vabakutselise loodusmehena. Tartes on tuntud eelkõige mikrofotograafina, sagemini kuuluvad tema modellide hulka putukad ja mutukad, kes on ka käesoleva näituse peategelased. Tartes on öelnud: “Enamik meie looduse elurikkusest ja huvitavatest vormidest on tillukesed olendid, kelle suurust mõõdame sentimeetritega ja millimeetritega. Samuti on nautimist väärt suuremate organismide peenemad detailid. Tilluke maailm on valmis pakkuma avastamisrõõmu ka seal, kus maastikufotograafid oma kaamerad kotti pakivad.” Loe edasi: Tartu Kunstimuuseumis avatakse Urmas Tartese fotonäitus

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab lastemängude kogumise võistluse

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse homme, 26. septembril kell 16 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.

Kogumisvõistluse koordinaatori, mängu-uurija Astrid Tuisu sõnul muutub mängutraditsioon kiiresti ning see on tihedalt seotud konkreetsete mängijate ja ajastuga. “Seetõttu on oluline ühelt poolt fikseerida praegune seis erinevate põlvkondade mängu-teadmises ja mäletamises, teisalt propageerida vanade ja unustatud mängude uuskasutust,” selgitas Tuisk.

Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu.

Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935”, mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.

Maanteemuuseum tutvustab Motoshow’l unikaalset kabrioletti

27.-29. oktoobril Tartus toimuval Motoshow’l on kõigil huvilistel võimalus näha täies hiilguses 1956. aasta kabrioletti ZIS-110B. Hiljemalt novembriks kolib väärikas suveauto Eesti Maanteemuuseumisse, kus teda kuni kevadeni kõigile külastajatele vaatamiseks eksponeeritakse.

Haruldase ZIS-110B restaureeris Lõuna-Eesti vanatehnika klubi “Levatek” president Heino Jaanus. Kabriolett-kerega auto ülesehitamiseks kulus 12 pikka aastat. “Restaureerimiseks vajalikud detailid on kokku otsitud mitmest riigist – nii idanaabritelt kui ka näiteks Rootsist. Palju osi on valmisatud koopiana, kuna originaalosi pole lihtsalt saada,” rääkis maanteemuuseumi restauraator Einari Jaanus. “Erilist tähelepanu väärib liigendkatuse konstruktsioon, mis on restauraatori poolt järele tehtud tehase jooniste alusel.”

ZIS-110B on 1956. aastal Nõukogude Liidus ZIS autotehases toodetud kabriolett-kerega paraadauto. Hilisematel aastatel leidis sõiduk kasutust ka taksona. Tema mootori töömaht on 6,0 L ja võimsus 140 hj. Auto restaureeriti Tartu Bussipargi ruumides.

Motoshow raames toimub auto ametlik esitlus 27. septembril kell 14 Tartu Näituste messikeskuses. Restaureerimise protsessist räägib Heino Jaanus. “Talveks tuleb aga uhke masin Eesti Maanteemuuseumi masinahalli, vahetades välja kinnise ZIS-110,” rääkis restauraator Einari Jaanus, kutsudes kõiki huvilisi muuseumisse külla.