Laikmaa kunstis ja poetess Underi luules
oli palju tunnete tärkamist

Etenduse „under Under Marie Underist“ osatäitjad: (vasakult) Lea, Marko, Anto ja Anneli. Fotod: erakogu
Etenduse „under Under Marie Underist“ osatäitjad: (vasakult) Lea, Marko, Anto ja Anneli. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Neljapäeval, 5. mail kogunesid Kadarpiku külla Ants Laikmaa majamuuseumisse Ants Laikmaa 150. sünniaastapäeval paljud kunstihuvilised, Laikmaa talendi austajad, ilmselt peamiselt Läänemaalt. Kolm tundi kestnud sünnipäeva mahtusid tervitused, jalutuskäik hauale, uue näitusega tutvumine Laikmaa elust ja inimestest, Puola ja Turo Mannineni raamatu  „Anu Kilpiö, Ants Laikmaa tütar“ esitlus. Osta sai nii raamatut kui ka kunstnikule pühendatud marki. Sünnipäevapeo lõpetas kammeretendus „under Under Marie Underist“, kes oli Laikmaa lähedasi sõpru. Kunstihuvilistest saabus eakam põlvkond, kel olid mitmed eelteadmised ja kokkupuuted Ants Laikmaaga ja tema loominguga.

Kolm tundi möödus märkamatult rõõmsa ja naeratava kevadpäikese all. Läänemaa muuseumite juhataja Anton Pärn avas külalisterohkes pargis sünnipäeva. Rõõm oli tõdeda, et paljud olid tee leidnud Kadarpiku tallu. Kõigepealt tervitas kunstihuvilisi Lääne maavanem Neeme Suur, kes imestas ajaloo üle. 150 aastat tagasi polnud kergeid võimalusi kuulsaks kasvada. Vahel tundub: nüüd on võimalused, mis paljudel juhtudel kujunevad hoopis rikastumiseks. Rõõm on tõdeda, kui hästi oli maavanemal lühike ülevaade Läänemaa suurmehest olemas. Kingitusena kaasas Laikmaa parki õunapuu „Valge klaar“.  Loe edasi: Laikmaa kunstis ja poetess Underi luules
oli palju tunnete tärkamist

Jaan Viska: Laikmaa pidas oma kodu kõige aluseks

Hillar ja Sirje Aiaots, Erich Jõendi ja Uuno Hints Laikmaa mälestuskivi paika panemas. Foto: erakogu
Hillar ja Sirje Aiaots, Erich Jõendi ja Uuno Hints Laikmaa mälestuskivi paika panemas. Foto: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

“Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” (Juhan Liiv)

Mõttetera Juhan Liivilt on igati asjakohane, sest lähenemas on Ants Laikmaa 150 sünniaastapäev. Kohalikud Vigala inimesed Jaan Laanemets ja Kaie  Bergmann on varasemates kirjutistes maininud: vähe teatakse Laikmaa tegemistest ja tema loomingust. Mäletama peaksime seetõttu, et olevik ja tulevik võiksid olla just sellised, kus meie süda on rahul ja meel rõõmus. Seetõttu väärivad märkimist mineviku suurkujud ja nende kuulsusrikkad saavutused. Eelmisel aastal tähistasime Bernhard Laipmanni 150. sünniaastapäeva, nüüd venna oma.

Tähelepanekuid kohapealt. A. Laikmaa teostest on väljapanek Mare Ülemaantelt Vana-Vigala raamatukogus, sest kunstnik oli ka tubli kirjamees. Öeldi, et Vana-Vigala kool korraldab viktoriini vanemale kooliastmele,  juhendajaks õpetaja Mare Kivi. Siit üks küsimus lugejaile: kellena ta tegutses aastatel 1913-1932? (vastus:  tegutses loovkunstnikuna ja pedagoogina, tema ateljeekooli lõpetas 800 õpilast).

Küla ekskursioonidel oleme jõudnud käia Laikmaa muuseumis, Kumus tema näitusel. Nüüd jõudsime ajaloohuvilistest perekond Sirje ja Hillar Aiaotsaga Araste küla Paiba tallu, et uurida kohalikku võimalust kunstniku sünnikoha tähistamisel. Koha omanik Rauni Lilleväli oli igati vastutulelik ja teda toetas naabrimees Erich Jõendi. Palju kordi meelde tuletatud tähelepanek Laikmaa sõnastuses võiks kõlada nii: iseseisvas Eestis on aeg ükskord peremeesteks saada. Nõnda lausus  Laikmaa 1921.a. Vana-Vigala pargis röövraiet ja lohakat hooldust nähes. Siis oli iseseisvat riiki ainult kolm aastat olnud. Laikmaa oli tubli organisaator ning ootas alati kiiremat tegutsemist. Loe edasi: Jaan Viska: Laikmaa pidas oma kodu kõige aluseks

Vigala valla eakate tervisepäev –
turvalisuse laiapõhjaline edendamine

Elmar Tekkel ja Endel Koorep Vigala eakate päeval. Foto: erakogu
Elmar Tekkel ja Endel Koorep Vigala eakate päeval. Foto: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Üritus toimus Vana-Vigala rahvamajas, osavõtjad kogunes üle 40. Õppepäev näitas kohalikku huvi mitmete eluvaldkondade vastu. Pakutud teadmiste valik oli väga laialdane, tuletas meelde mitmeid eluks-toimetulekuks vajalikke tõekspidamisi, lisaks võimaldas uusi omandada. Kokkusaamine oli kogemuste vahetamine, sai vastanduda kogetule, et lihtsalt ei peaks valima numbrit 112.

Kõigepealt tervitas Vigala vallavanem P. Kärsna. Vigala püüab teha kõik valla turvalisemaks saamisel. Samas tuletas meelde, et on võimalik täita küsitlusankeeti 20. aprilliks. Ankeedis tuli märkida liitumissuund kas Märjamaa, Halinga või hoopis Kullamaa poole. (Kirjutaja märkus: tegelikult hiiliv haldusreform toimib aastaid, Märjamaa oma ujulaga ja kinoga omab mõjupiirkonda vähemalt 25 kilomeetri raadiuses.) Teisalt paluti ankeedis märkida 375 mõttelise euro kulutamist oma piirkonna arenguks.

Vana-Vigala ei olnud kokkusaamiskohaks juhuslikult. Juba viis aastat tagasi asutatud tuletõrjeselts jõudis nüüdseks juba endise metskonna garaaži ümber ehitamiseni, et luua tuletõrje depoo. Kasutusest väljas olnud hoone leidis uue rakenduse kogukonna turvalisuse tagamisel.

Loe edasi: Vigala valla eakate tervisepäev –
turvalisuse laiapõhjaline edendamine

Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Meeskoor esinemasVana-Vigala Rahvamajas esines talve lõpupäeval Paide meeskoor. Külla ei tuldud juhuslikult, vaid taheti näha oma dirigendi Malle Nööbi kodupaika. Mitte ei tuldud ainult vaatama Vigalat, kaasas oli suur valik laulusid. Repertuaarivalik pidi päris rikkalik olema, rahva ette jõudis oma paarkümmend lugu.

Koori omapäraks on oma pillimeeste punt, neist kaks tõid saali meeldivaid akordionimeloodiad. Esitatud lugusid kommenteeriti, tutvustati helilooja ja sõnade autori poolest. See oli meeldiv kontsertetendus, kus jagati teavet,  kokkuvõtlikult hea muusikalektoorium. Temaatika oli väga lai: merekultuuri aastale, emakeelele pühenduvus, pereliikmetele ning kõikidele, kellele meeldib meeskoori laul.

Nimetagem mõnda esitatust – „Su Põhjamaa päikese kullast“, „Ilus oled, isamaa“, „Kodukeel“ (V. Tormis), „Rukkivihud rehe all“, „Rohelised niidud“,  „Tule lase  nüüd valsikest“  olid kontserdil pühendatud esitatusega. Südametesse läksid need meeldivad  helid – ehk aitasid kahe Vigala vahel sumbunud õhustikku klaarimaks luua.

Loe edasi: Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Kool olgu seal, kus on lapsed ja neile loodud võimalused

Jaan Viska,

Vigala valla kodanik

Õpilased  küsivad, miks meiega ei arvestata? Mis meist saab?

Vana-Vigala mõis
Vana-Vigala mõis

Vana-Vigala põhikool on mõisakool, mis asub Raplamaal, Vana-Vigala külas.  Põhikoolis õpib 2015/2016 õ-a päevases õppevormis 67 õpilast, õpetab 18 õpetajat-tunniandjat ning töötab 13 töötajat. Koolil on oma õpilaskodu, kus kohti on 25 lapsele. Koostöös Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooliga pakutakse eelkutseõpet. Käitumisprobleemidega õpilaste 8.-9. klassis õpib kokku 24 õpilast. Kivi-Vigala põhikool on Vigala valla munitsipaalkool, mis asub Vigala vallas Kivi-Vigala külas. 1. septembri 2015 seisuga õpib koolis 46 õpilast. Õpetab 14 õpetajat-tunniandjat ning töötab veel kuus töötajat.

Koole saab võrrelda: Vana-Vigala kool töötab õpilaste arvult nagu põhikool, Kivi-Vigala tegutseb „külakoolina“ poole väiksema õpilaste arvuga. Kivi-Vigala toob enda plussiks kooli koolimajaks ehitatust, aga teisalt nagu paneelmajas ikka on ruumid talvel päeva algul jahedad, kevadel palavad. Vana-Vigalas on õpilaste järelkasv suurem, lisaks on kooli piirkond suurem ning ulatub Teenusele. Vana-Vigalas 2003. a valminud õpilaskodu toob õpilasi piirkonda veel juurdegi, ka  käitumisprobleemidega, õpiraskustega õpilasi. On ka teistsuguseid arvamusi vallast: õpetame ainult kohalikke lapsi. Aga seejärel kaovad paljud töökohad, seega tulubaas. Vana-Vigala on polüfunktsionaalne kool mitmete võimalustega. Kooliruumid on väga soojad tänu uuele ja odavamale keskküttele üleminekule. Vana-Vigala kooli kõrval on renoveeritud kutsekool, sealtki tuleb võimalusi koostööks, mitte eemaletõmbumiseks.

Loe edasi: Kool olgu seal, kus on lapsed ja neile loodud võimalused

Ants Laikmaa kui rahvusliku kunsti teerajaja

Ants Laikmaa maal "Vallinkoski".
Ants Laikmaa maal “Vallinkoski”.

Jaan Viska,

Vigala vald

Kunst on kõikide päralt oli Ants  Laikmaa põhitees.

Võiksime olla uhked  Laikmaa teed rajavate sammude ja tegemiste üle Vigala valla Araste küla Paiba talumaadelt kuni Põhja-Aafrikasse.

Juba 2003. a Vigala vallalehes märkis Jaan Laanemets: ” Vigala rahvas! Kas ei peaks ka meie oma kodukandi ja kogu Eesti rahvuskultuuri suurmehe vääriliseks mäletamiseks midagi tegema?” Kuidas tema sünnipaika jäädvustada? Mida selleks teha? Noorematele on jäänud märkamatuks eesti kunstikultuuri algusaastad. Samas Laikmaa on öelnud: kodu on kõige alus, mida saab toetada kool oma ettevõtmistega. Laikmaa oli väga õpihimuline, käis koolis  Veliselt Pärnu-Lihula-Haapsaluni.

Kõigepealt peaks alustama tutvumist tema loominguga, selleks kaasama valla elanikke ja kutsuma koole kunstniku pärandist osa saama. Seoses läheneva A. Laikmaa 150. sünniaastapäevaga oli kavas tutvuda kunstniku elu ja loominguga. Eelmisel aastal külastasime Taeblas asuvat muuseumi ja nüüd Kumus tema loomingu paremikku. Näituse avamisel osales peamiselt Haapsalu rahvas, teadagi tema muuseum asub Läänemaal, seega peavad Laikmaad  nagu omainimeseks.

Haapsalu kant sai Laikmaale armsaks Vigala kohaliku mõisniku kiusamise tõttu. Suurmehe juubelil Taeblas 5. mail püüame osaleda, et näidata ühtsust Laikmaa oluliste rollide hindamisel.  Ja nüüd läheme näitusele. Kumut külastas 35-liikmeline Vigala külade rühm. Seoses Kumu 10. aastapäevaga on öeldud, et näitusele peaks jõudma iga 18-aastane elanik kasvõi kord. Aastapäeva Terevisiooni saade oli just Laikmaa maalide saalist. See fakt muidugi rõõmustas. Paraku ei kulge ega arene kunstihuvi nii kiiresti ja iseeneslikult. Selleks korraks on näitus suletud, osa töid rändab Haapsalu poole.

Loe edasi: Ants Laikmaa kui rahvusliku kunsti teerajaja

Looduse Omnibuss viib Velise kultuuriloolisele retkele

Neil päevil möödub 110 aastat 1905. a sündmustest, milles mängis olulist rolli ka Velise. Selle meenutamiseks on valminud muusikalis-sõnaline lavastus “Saagu nad rahu”, mida mängitakse Velise seltsimajas Laupäeval, 16. jaanuaril.

Haimre mõisa kabeli varemed Foto Urmas Saard
Haimre mõisa kabeli varemed. Foto: Urmas Saard

Enne etendust tehakse ekskursioon Velise Vabariigiga seotud paikadesse. Märjamaa kirikus võtab vastu koguduse õpetaja Illimar Toomet. Märjamaa raamatukogus näeb näitust “110 aastat pöördelistest sündmustest”, mida tutvustab Aet Reinhold. Jalutuskäigul Haimre mõisavaremetes ja pargis on teejuhiks külavanem Agu Raadik. Valgu mõisakooli näitab kooli direktor Ants Riismaa. Velisel ootavad huvilisi Jürgen Kusmin Velise kultuuri ja hariduse seltsist ja kodu-uurija Sergei Seeland. Ühiselt tehaks kilomeetrine matka ümber Velise.

Peale matka ja etenduse eel pakutakse seltsimajas kuuma teed kodusaiaga, samas töötab ka puhvet.
Videopildis saab näha Velise Vabariigi sajandaks aastapäevaks valminud etendust “Tulevarjud”. Peale seda algab etendus “Saagu nad rahu”. Tekst Martin Ellermaa, esitus Mait Joorits, muusika Märjamaa Lõõtsanaised ja Ove Averin.

Loe edasi: Looduse Omnibuss viib Velise kultuuriloolisele retkele

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.
Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud  paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid  investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Loe edasi: Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Taldrikulennutajate konflikt maausulistega
hingedeaja palvusel

Discgolf või hiiemägi? Foto: A. Heinapuu.
Discgolf või hiiemägi? Foto: A. Heinapuu.

Eile saatis Maavalla Koda keskkonnaametile, Rapla maavanemale, muinsuskaitseametile, muudelegi asutustele ja Valtu spordimajale märgukirja konfliktist, mis tekkis 1. novembril Paluküla hiiemäel hingedeaja palvust pidanud maausuliste ja discgolfi harrastajate vahel.

Hiiemäele ebaseaduslikult paigaldatud discgolfirajale ilmus kaks rühma, kelle visatud ketas tabas ühe maausulise jalga, teine lendas väikese lapse peast napilt mööda. Tekkinud sõneluses arvasid mängijad, et kodalased segavad neid ja peaksid lahkuma, sest asuvat rajal. Agressiivsed mängijad lõhkusid ühe vihmavarju ning lõid jalaga elektroonilist aparatuuri sisaldavat pappkarpi.

Sellesarnaste konfliktide edaspidiseks vältimiseks soovitab Maavalla Koda peatada mistahes arendustööd Paluküla hiiemäel (üks arendajaist taotleb parasjagu Euroopa raha). Uute tehniliste rajatiste ehitamise puhul hiiemäele või selle lähedusse soovitakse sinna meelitada veel suuremaid rahvamasse. Sel juhul suureneb analoogsete konfliktide oht veelgi, lisaks suureneb kaitseala inimkoormus.

Kui klientidelt hakatakse mäe „sportliku“ kasutamise eest raha küsima (mis on äriplaanides), saavad nad veelgi suurema õiguse peletadamäelt neid, kelle jaoks see on püha. Tavalised suusatajad-kelgutajad ning tervisejooksjad maausulisi ega hiie pühadust ei ohusta.

Paluküla hiiemägi on juba üle 10 aasta olnud absurdsete arendusteobjektiks. Mäge pühaks pidavad inimesed on pidanud võitlema nii mäetõstukite kui ka kunstlumemasinate rajamise vastu kohtuskäimiseni välja. Oleks ometigi aeg jätta püha mägi rahule. Kõiki ilusaid kohti Eestis ei pea raha pärast ära rikkuma.

Loe edasi: Taldrikulennutajate konflikt maausulistega
hingedeaja palvusel

Rändnäitus „Pärand elab!“ jõudis Märjamaale

Lõõtsanaiste tervitus.
Lõõtsanaiste tervitus.

Märjamaale jõudis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut puudutav näitus. Rändnäitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile ja kaaskodanikele olulised ja omased.  Elavale pärandile juhitakse tähelepanu säilinud traditsioonide järgi.

Teame kuidas  võrulased hindavad oma keelt, kihnlased körti, hiidlased kiiktooli,  Lääne-Virulased regilaulu, muhulased oma saare murret…

Liivi Miil õpetab seentega lõnga värvima.
Liivi Miil õpetab seentega lõnga värvima.

Vaimset kultuuripärandit tuleb mõista laiemalt. Liivi Miil Sillaotsa muuseumist tutvustas näituse avamisel villase lõnga värvimist, eriti seentega. Näiteid tõi ta paljude taimedega värvimise võimalustest. Sekka kõlasid Märjamaa lõõtsanaiste lood. Maiu Linnamägi ja pillinaiste trio esitasid regilaulu.

Kultuuripärand ei ole ainult käsitöö, tants, pillimäng, vaid ka igapäevane tegevus, olgu selleks kalapüük, moosi keetmine, õlle tegemine, saunas käimine või liha suitsutamine…

Lapsi ootavad näitusel töölehed ja värvi ise pildid.

Elavad  traditsioonid teevad pered tugevaks, panevad hindama möödunut, jälgima tehtud. Hoidkem oma kultuuripärandit, siis ta elab. Aarded, mis oleme oma vanematelt pärinud, tuleb pärandada ka järeltulevatele põlvedele.

Polegi muud, kui seada sammud näitusele. Lapsevanematel ja koolidel oma õpetajaskonnaga on palju teha selleks, et saaksime öelda: pärand elab.

Jaan Viska

Toimumas on festival Jutupühad

Jutupühad1.-8. novembrini peetakse Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Märjamaal lugude jutustamise festivali Jutupühad. Jutupühad jätkavad ammustest aegadest pärit traditisooni ‒ tuua sügistalvisesse pimedasse aega lugude jutustamisega õdusaid koosolemise hetki. Festivali raames toimuvad kogukondlikud jutuõhtud, loengud, jutuvestmise töötoad ning koolitused täiskasvanutele.

Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel tuleb mitme maa ja mere tagant, Kanadast, meile lugusid vestma Dan Yashinsky. Dan on professionaalne jutuvestja, kirjanik ja kogukonna aktivist. Armastatud jutuvestjana on ta esinenud ja õpetanud festivalidel maailma eri paigus. Ka oma kodumaal on ta teinud uskumatult palju tänapäevase jutuvestmistraditsiooni edendamiseks. Dan olnud Kanada suurima jutuvestmisorganisatsiooni, lugude jutustamise festivali ja jutuvestmiskooli asutajate hulgas.

Lisaks kaugele Kanada külalisele on huvilistel võimalus kuulata ka Ildikó Sándori, ungari rahvakultuuri spetsialisti ja jutuvestja, ülesastumist. Kogukonna jutuõhtul Märjamaal, saavad sealsed jutuhuvilised kokku omavahel, et kuulata ja jutustada üksteile oma lemmiklugusid.

Loe edasi: Toimumas on festival Jutupühad

Hingedeaja hiiepüha Paluküla hiiemäel

Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet soovitasid disc-golfi rajatised Hiiemäelt maha võtta.
Keskkonnaamet ja muinsuskaitseamet soovitasid disc-golfi rajatised Hiiemäelt maha võtta.

Tänavust hingedeaja hiiepüha Paluküla hiiemäel (Rapla mk) peetakse sel pühapäeval, 1. kooljakuul (1. nov). Kogunetakse mäel kell 11.

Hiiesõbrad on oodatud lähemalt ja kaugemalt. Tehakse lõket, keedetakse putru, lauldakse mõni regilaul, kõnnitakse mäel, kuulatatakse ja meenutatakse. Kaasa võiks võtta veidi toitu, mida kodusemat, seda parem.

Kell 12 algab hingedeaja talitus, mida juhib Ahto Kaasik.

Hiis vajab jätkuvalt toetust, sest Rapla maakonna uues projektis “Kõnnumaa külastuspiirkond” (Piirkondade Konkurentsivõime Tugevdamise programm) on Paluküla hiiemäe alla ja küljele taas planeeritud teenindusmaja (Mäemaja), palliplatsid ja kunstlume tootmine. See kõik segaks hiie rahu ja kahjustaks kokkuvõttes Hiiemäge kui looduslikku pühapaika.

palukyla.maavald.ee

Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing ja Härjapea koja juhatus

Mõtteid fotokuusse ja
Lüüli Suuki näituse avamine Märjamaal

Fotokunstnik+Lüüli+Suuk+II
Fotokunstnik Lüüli Suuk

Substants on lihtsalt aine või ollus, levinuma arusaama kohaselt füüsiline ese. Piltidel olevad kohad paiknevad laiali Eestimaal: Suurupi, Tapa, Kurgja, Vääna, Rummu karjäär, Tuhala… Kohad ei ole määrava tähtsusega. Meile tuttavad igapäevased asjad on asetatud erinevatesse keskkondadesse. Piltidel kujutatu paremaks mõistmiseks peame mõtisklema asjade tähenduse üle. Võib-olla, millest meil puudub jääb, on vaatlusoskus, fantaasia. Seda kõike püütakse vaatlejas arendada.

Lüüli Suuk on näituse kohta öelnud: „Emulsioon koos põhimikuga moodustab filmi. Üks aine jäädvustab teist. Millise vormi ja tähenduse mateeria omandab, sõltub reaalsusest.”

Mida võis fotodel näha? Ühel neist oli maalitud südamed valgustatuna lisavalgusallikast, teisel mängukaardid segamini (ega elus ei teagi, millise kaardi võtad pakist), lestad vee alla jäänud vangla ehiste piiril; kingad, lilled bussipeatuse märgi all, tagurpidi kell sauna trepil, kindla tähendusega raamatud aknalaual, ilma objektiivita leitud fotoaparaat puu otsas.

Loodusfotograaf Arne Kiin oli selle fotonäituse soovitajaks Märjamaale. 120 mm filmile pildistatuna fotod on positiivideks suurendatuna sündinud Nõmme Noortemaja Fotoklubi pimikus. Suuk on 2009. aastast Nõmme Noortemaja Fotoklubi liige. Sealt sai alguse ka tema armastus traditsioonilise mustvalge fotoprotsessi vastu ningnäitusel olevad tööd on valminud sealses pimikus. Suuk tutvustas Nõmme fotoringide tööd: ringiliikmete käsutuses on korralik valgustehnika, arvutid valgustöötluse jaoks ja veel palju võimalusi.Raamatukogu juhataja Ede Talistu tänas Lüüli Suuki mälestusmeenega.

Loe edasi: Mõtteid fotokuusse ja
Lüüli Suuki näituse avamine Märjamaal

Kaasaegne kino annab jälle põhjust Märjamaale tulla

Vaade uuenenud kinosaali avaseansile
Vaade uuenenud kinosaali avaseansile

Alles olime Märjamaal Vigala rahvaga Vana Baskini teatri juubelietendust „Õnnenumbrid“ vaatamas. Nüüd on jälle põhjust Märjamaale minna, uude kinno. Remondiaja jooksul olid kino seinad ja lagi saanud tumehalli värvi, uue hõbedase katte parema peegelduse tarvis ekraan.

29. mai oli see tähtpäev, mil täissaal vaatas 3D koguperefilmi „Käsna-Kalle Kantpüks“. Filmi vaatajaskond ostis ruumiliseks nägemiseks vastavad prillid, mil kasutuskordi üle 30-e.  Projektor on uuenenud tehnikaga 3D ja 4K filmide vaatamiseks, seni esimene nii kaasaegse tehnoloogiaga projektor väikses maa-asulas.

Selles osas, et Märjamaal kino välja ei surnud ja nüüd hoopis tugeva jätku sai, on palju teeneid kinomehaanik Hans Veimannil, kel sel suvel täitub 45 kinoaastat. Hansu visadus ja entusiasm leidis toetust maakonnast kindlasti noorte huviliste seas, keda oli seansile üsna palju kohale tulnud

jalgratastel.

Loe edasi: Kaasaegne kino annab jälle põhjust Märjamaale tulla

Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal

Jaan Viska,

Vängla külavanem, Vigala vald

“Maa tuleb täita lastega…” – nii algab Hando Runneli luuletus. Eestlased olid oma taasiseseisvumise algul lootusrikkad, nüüd ollakse maaelu hääbumise pärast tühjenevates külades mures pärast üht inimpõlve kestnud iseseisvust.

Raplamaa rahvastik
Raplamaa rahvastik

Võib küsida, et miks lähevad sõnad ja teod lahku. Miks on usk tulevikku kadunud ja otsitakse mujalt tuge ja raadio ütleb just praegu, et Soomes väärtustatakse töötajat? (29. jaan. kell 10.02) Meenutame veel laulusõnu: maa tuleb täita lastega, maa oma enda lastega, sest lastele jääb tulevik.

Tavaliselt öeldakse, et ega naabritel paremini lähe. Vaatame ja veendume. Kõige algus on Vigala mehelt doktor Jaak Uibult, kes on öelnud: “Olen juba kaks aastakümmet riigivõimu hoiatanud Eesti üha kahaneva rahvaarvu pärast – trendi jätkudes pole rahvas enam jätkusuutlik.” Appi on ta kutsunud ühisele arutelule riigikogu liikmeid, ministreid, loomeliitusid, ülikoole…. Pöördumised on jäänud peamiselt vastuseta või on vastatud mitte midagi ütleva vormitäitena. Uibu viimane teleesinemine jaanuaris  pani kaasa mõtlema, sest kohalikke volikogusid huvitab rohkem palganumber kui elanike arv omavalitsustes. Loe edasi: Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal

Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Eesti Arhitektide Liit koostöös omavalitsustega kuulutavad jaanuaris välja arhitektuurikonkursid linnakeskuse arhitektuurikavandi leidmiseks Kärdlas ja Raplas ning veebruari alguses Valgas. Konkursid toimuvad projekti “Hea avalik ruum” raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 14 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Täna kell 17.30-19.00 toimub Arhitektuurikatla I korruse suures seminariruumis (Tallinnas, Põhja pst 27A) Kärdla, Rapla ja Valga keskväljakute ja ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluste arutelu.

“”Hea avalik ruum” on kahtlemata üks mahukamaid taasiseseisvumise ajal üle Eesti läbi viidud arhitektuuriprojekte, mille eesmärgiks on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks,” selgitas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog, “Linnakeskuste korda tegemises nähakse seost ka ettevõtluse arendamisega, sest kui täna on kauplused ja ärid koondunud pigem linnade äärealadele, motiveerib elu tagasi tulek keskusesse ehk ka ettevõtjaid oma ärisid sinna tagasi tooma ning investeerima rohkem keskuses asuvatesse hoonetesse. Arhitekti ülesandeks ei ole antud projekti näol seega pelgalt kosmeetilised parandused, vaid tuleb mõtestada avalik ruum ja pakkuda ideid, kuidas siduda keskus ja sellega piirnevad alad ühtseks tervikuks, mis annaksid linnale tagasi tema isikupära ning väldiks linna laialivalgumist.”

Loe edasi: Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Matkajate arvates on Läti sild Vigala kauneim

53719-Indrek Viska-8_12_2014_Page_0153719-Indrek Viska-8_12_2014_Page_12Vigala on sildade maa ja jõgede maa. Läänemaa sillad olid kevadisel roheliste rattaretkel suurteks huviobjektideks. Üldiselt puudub Raplamaal süsteemne piirkonda tutvustav tegevus.  Kriitiline mõtlemine viis selleni, et otsustasime koostada valla kalendri, valla sildadest.

Sillad ja jõed on minu tähelepanu alati köitnud. Jõed olid esimesed looduslikud piirid ja suuremad takistused teelisele,  jõe äärde jõudes tuli hoog maha võtta, peatuda. Sillad on osa meie kultuuripärandist, seetõttu tasub neist rääkida. Tänaseks on jõe kui takistuse mõju teelisele kõrvaldatud, samas oleks hea kui silla juurde oleks märgitud jõe nimetus, rääkimata silla nimetustest. Üle jõe sõites ei märgatagi enam sildu. Osa sildu on miljöö-väärtusega ja nende juures tasub peatuda: Konuvere, Kasari, Sipa, Läti.  Juhul, kui sild pole muinsuskaitse all, võib tema märgiline tähendus kaduda. Hea näide on Läti silla renoveerimine vanade projektimaterjalide põhjal 2009.aastal.

53719-Indrek Viska-8_12_2014_Page_02Suuri sildasid Vigalas ei olnud, liiklemisteed suunati koskede järgi, vastavalt sellele, kust suvel hobuse ja vankriga läbi pääses. Suureks takistuseks liiklemisele oli kevadine jääminek, samuti sügisesed vihmaajad. Jõest üleminekuks kasutati ka palkparvesid. Parvemehe kohustused pandi lähemale talupidajale, näiteks oli parvemees Vati silla juures.

Järgmine samm tuli ujuvsildadega, kohapeal nimetati neid nahksildadeks, talveks tõmmati sillaosad jõest välja.  Esimene ja ühtlasi ka suurim paekivist (kohalikust kivist) sild valmis Vigala jõele, just Vigala ja Märjamaa kihelkonna piirile (praegu on sild korralike viitadega märgistatud). Sild valmis Eesti rüütelkonna toel. Ehitusmaterjali vedu toimus Vigala ja Märjamaa talupidajate poolt sundkorras ja tasuta. Lisaks pidi iga talu andma ühe päevatöölise silla ehitusele. Sild valmis aastaga ja läks käiku 1861.a. Märjamaa vald  võttis Konuvere silla oma vapimärgiks. Muidugi Vigala sildade nimekirjas peaks olema ka Velise (Tahka) sild. Teatavasti Velise valla maad läksid Märjamaa külge.

53719-Indrek Viska-8_12_2014_Page_03Vati sild avati 1884.a, silla raud-detailid toodi Pärnu sadamast hobuveokitega, killavoori aeti kogu Vati valla rahvas. Vati sild oli algusest peale kitsas, ning 1973.a. valmis uus raudbetoonsild. Vati silla raudfermi kasutati asesillana mitmete sildade renoveerimisel Raplamaal. Lõpuks jõudis ferm Põlvamaale maanteemuuseumi.

Alati ei olegi sillad nime saanud. Sageli ületame nimetuid sildasid. Majanduslikult ei olnud Läänemaa jõukas, kuid ehitas uhkeimad ajaloolised sillad. Sildade ehitusel valitseb märkimisväärne töökultuur, nagu ka raudteejaamade ehitusel. Sillad tehti hoolikalt, kindlasti teatud tugevusvaruga. Sillad ehitati peremehetundega. Kõik see kannustas sildasid kalendris jäädvustama.

Vigala valla kalender sündis erainitsiatiivil, poeg Indrek aitas kalendri kujundada trükikõlbulikuks. Esialgu sai 65 kalendrit 1300 elaniku kohta. Algus tehtud, ehk tuleb ka järgmine. Väike kogus tingis hinna.  Aga usun, et oma kodupaiga kalender on väärtus ometi.

Olen mõelnud, et ehk saavad kohalikud põhikoolid innustust ja läbivad kevadel jalgratastel kogu sildade vahelise ala.  Kodupaika väärtustav kultuur saab  alguse meist endist.

Ilusat sildade ületamist!

Jaan Viska, kalendri koostaja

Riigigümnaasiumid Raplamaal ja Viimsi vallas alustavad 2018. aastal

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnutsi võttis riik endale kohustuse avada aastaks 2020 riigigümnaasiumid kõikides maakonnakeskustes. Raplasse ja Viimsisse rajatavate koolidega suureneb maakondlike riigigümnaasiumide arv kolmeteistkümneni. Viimsis ehitatakse riigigümnaasiumi tarbeks Haabneeme alevikku Tammepõllu tee äärde uus hoone. Raplas hakkab riigigümnaasium tegutsema Kooli tänav 8 hetkel tühjalt seisvas koolimajas, millele lisandub juurdeehitus. Mõlema hoone ehitust korraldab Riigi Kinnisvara AS, rahastavad Eesti riik ning Euroopa Regionaalarengu Fond.

Raplas asutakse ajaloolises koolimajas. Rapla Ühisgümnaasiumi, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi baasil luuakse riigigümnaasium, mille juures saab haridust omandada ka mittestatsionaarses vormis. Käesoleval õppeaastal on Raplas 305 gümnasisti- ehk 10.–12. klassi õpilast, kellele lisanduvad 147 õpilast mittestatsionaarses õppes. Tulevasse riigigümnaasiumisse on planeeritud 360 õppekohta. Õpilaste arv Raplas väheneb, 2018. aastaks 10. klassi jõudvaid ehk täna veel 6. klassis õppivaid noori on Raplas praegu 109.

Haabneemes töötav Viimsi Gümnaasium jätkab pärast riigigümnaasiumi starti põhikoolina. Rajatavas riigigümnaasiumis on planeeritud õppekohad 540 õpilasele. Käesoleval õppeaastal on Viimsis 196 10-12. klassi õpilast, kuid õpilaste arv Viimsi vallas on viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud, näiteks on 2018. aastaks kümnendasse klassi jõudvaid lapsi ehk praeguseid 6. klassi õpilasi täna Viimsis 192 ehk pea sama palju kui praegu kõiki gümnasiste kokku.

Loodavate riigigümnaasiumide eesmärk on pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust mitte ainult Viimsi ja Rapla, vaid ka kogu Harju- ja Raplamaa noortele.

Hiiepüha Palukülas. Kümne aasta jooksul pole oht hiiemäele vähenenud

Omausuliste Härjapea koda peab täna, 9. novembril Paluküla hiiemäel iga-aastast hingedeaja hiiepüha. Toimub hingedeaja palvus ning ühine söömaaeg, meenutatakse kümne aasta tagust kogunemist, mis peatas hiiemäele suusakeskust rajama tulnud buldooseri ja kõneldakse ka hiiemäge praegu ähvardavatest kavadest.

2004. aasta 8. novembril suutsid umbes 50 hiie kaitsjat regilaule lauldes peatada Kehtna valla buldooseri, mis oleks asunud tegema hiiemäel mullatöid suusatõstukiga spordikeskuse rajamiseks.

Praegu aga soovib MTÜ Paluküla Klubi taas rajada kaitsealale Paluküla puhke- ja spordikeskust. Kavas on taotleda raha Leaderi programmist mäetõstuki ostmiseks. Praeguseks on Valtu spordimaja pühakohta paigaldanud disc-golfi raja.

Härjapea koja ja Paluküla hiiemäe hoiu seltsingu esindajad on kõnelnud Kehtna vallavolikogu liikmete ja valla ametnikega sel teemal. Vastavalt kokkuleppele edastas maausuliste ja taarausuliste Härjapea koda vallale oma seisukoha, milles on öeldud: „Härjapea koja suurkogu 04.10.2014 otsustas mitte nõustuda tõstuki paigaldamisega Paluküla hiiemäele. Nii maausku inimesed kui ka suur osa külastajatest soovivad hiies kui looduslikus pühapaigas leida rahu ja vaikust selle koha loodusesse ja pärimusse sisseelamiseks.“

Kojale pole vastuvõetav inimkoormuse suurendamisele suunatud tõstuk ja tõstukipiletite müük. Tõstuk kahjustaks looduslikku pühapaika, mis on pühapaigaks ka talvel. Liulaskmise ja suusatamisega selles pühapaigas ollakse nõus, kuid mitte uute
võistlusspordi rajatiste mäele püstitamisega.

Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Ökokogukonna Väike Jalajälg tuumik Mõisamaa mõisa ees. Foto: Paavo Eensalu
Ökokogukonna Väike Jalajälg tuumik Mõisamaa mõisa ees. Foto: Paavo Eensalu
Raplamaal alustab tegevust ökokogukond Väike Jalajälg, kes plaanib rajada Märjamaa valda Mõisamaa mõisakompleksi ökoloogilise eluviisi keskuse. Väikese Jalajälje ökokogukonna liikmed kutsuvad kõiki huvilisi septembri teisel nädalavahetusel Mõisamaa ökoloogilise eluviisi keskuse loomise toetuseks korraldatavatele esimestele talgutele ja avatud uste päevale.

Väikese Jalajälje ökokogukond, mis liidab sarnase maailmavaatega inimesi, on teinud juba kaks aastat eeltööd, et luua Eestisse omanäoline ökoloogilise eluviisi keskus. Sobiv hoonetekompleks koos piisava suuruse maaga leiti Märjamaalt Mõisamaa külast, kus AS Hoolekandeteenused oli pannud enampakkumisele seni hooldekoduna kasutusel olnud Mõisamaa mõisa. Leping kaks aastat tühjana seisnud Mõisamaa mõisa ostmiseks sõlmiti augusti alguses.

Ökokogukonna Väike Jalajälg üks eestvedajaid Riinu Lepa ütles, et Mõisamaa mõis on küll suur ning selle kordategemine ja keskkonnasõbralikuks kujundamine tõeline väljakutse, ent kogu kompleks vastab ökokogukonna visioonile majutada ja pakkuda koolitusi tulevikus kuni sajale inimesele. „Toome Märjamaa valda uut energiat aktiivsete inimeste näol, plaanime panustada paikkonna elu arengusse läbi ettevõtluse, turismi ja keskkonnahariduse edendamise,“ rääkis Lepa. Ta lisas, et Väikese Jalajälje kogukond on avatud koostööle sarnaste eesmärkidega ühingute ja üksikisikutega.

Riinu Lepa sõnul moodustab ökokogukonna tuumiku hetkel kümnekonnast leibkonnast koosnev grupp inimesi, kelle eesmärgiks on rajada keskus, kus pühendutakse jätkusuutliku elu loomisele, väärtustades seejuures hoolimist nii meie koduplaneedist kui inimestest. „Väikese Jalajälje kogukonna tegevus on ajendatud soovist panustada sihipäraselt lahendustesse, mis aitavad parandada globaalset keskkonnaolukorda, vähendavad taastumatute loodusvarade liigtarbimist, toovad inimesi lähemale ühiskonnaelule, toetavad harmoonilisi inimsuhteid, soodustavad laste turvalist ja igakülgset arengut ning väärtustavad inimese tervist,“ selgitas Lepa.
Loe edasi: Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis

Pärnu täiskasvanute varjupaiga õuel. Fotod: erakogu
Pärnu täiskasvanute varjupaiga õuel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa

Vigala vallavolikogu sotsiaalkomisjoni külaskäik jätkus pärast idaviru reisi Maie Üürikese eestvõttel Pärnumaa kohaliku MTÜ aktiviseerimiskeskuse Tulevik tööga tutvumisel. See on täielikult uus valdkond, mis omavalitsustes kohalike probleemide lahendamiseks loodud.

Oma juhitavat MTÜd Tulevik tutvustas Mirjam Vabrit, kelle initsiatiivil on keskus käivitatud. Eesmärgid on laiaulatuslikud, hädavajalikud: tekitada või taastada tööharjumus inimestes, aidata kohalikel ettevõtetel luua töökohti; anda toimetulekualast õpetust – ikka neile, kes eluga ise toime ei tule. Seega on teenuste hulk lai alates puidutööst mööbliremondil, jalgrataste pisiremondist, pakutavast transporditeenusest, abitööde teostamisest, territooriumide korrashoiust jne.

Taasiseseisvunud vabariik oma üle 20 tegutsemisaasta jooksul osadele taganud edu, teisalt jätnud osa elanikkonnast niiöelda unarusse. Hea, kui piirkondades tekivad kohalikud MTÜd, esialgu projektipõhisel rahastamisel, paljuski vabatahtlikkusel. Võib küsida, kas kutsekoolid oma õppekavadesse uute erialade loomisega saavad ühiskonna jätkusuutlikkuseks omapoolset abi osutada.  Igal juhul mõtlemise koht, enne kui öelda: hiljaks jäime. Vabandades, kuidas me ei märganud täiskasvanuid abistamast. Süvenev õpilaste vähesus sunnib ka ametikoole ühiskonda tervikuna vaaatlema.

Loe edasi: Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis

Reisikiri kodumaalt: Ida-Virumaa – lähedane või kauge?

Reisiseltskonna ühispilt Rannapungerja kiriku ees. Fotod: erakogu
Reisiseltskonna ühispilt Rannapungerja kiriku ees. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa

Eelmisel aastal väljaöeldud ekskursiooni sihtkoht Toila leidis küllalt palju toetajaid. Grupi moodustasime peamiselt nelja küla baasil: Päärdu, Kurevere, Läti ja Vängla. Jällegi üle 40 huvilise üle valla otsustas Kirde-Eesti vaatamisväärsuste kasuks. Reisil saatis meid järjekordne kuumalaine, külastavate kohtade pikk nimekiri lisas pinget, võib-olla ka eneseületamist. Üldiselt püüdsime olla rahulikus tempos uudistajateks. Teiseks on Vigala vald oma eelarve piires andnud raha külaelu elavdamiseks, kui jätkuks eestvedajaid. Enne kui minna tähelepanekute juurde, tahan öelda teile suur aitäh, kallid reisikaaslased, eneseületamise eest pika reisipäeva jooksul. Reipust teie suvistesse tegemistesse!

Enne Avinurmele jõudmist tuli arvestada teeremondiga. Millal siis  kui suvel tuleb teid parandada. Nägime ka tee äärde rajatavaid ja olemasolevaid kergliiklusteid. Paljude sõitjate suust kuuldus: teeb lihtsalt kadedaks. Teisalt, maanteeamet koos valdadega panustab jalakäijatele ja jalgratturitele ohutumatute liikumisvõimaluste loomisse ehk teisisõnu näitab kergliiklusteede rajamine hoolivust inimestesse.

Simunas tegime esimese peatuse, et sirutada jalga ja vaadata kaardilt, kus paikneme. Simuna lähedal on üks kolmest Struve geodeetilise kaare punktidest, mille abil määrati maa kuju ja suurus. Laekvere poole sõites maantee pidevalt tõusis ning eemalt nägime Pandivere kõrgustiku Kellavere mäe 156 m tippu, kuhu on rajatud õhuvägede radarikeskus – ikka kõrgemale, kus parem nähtavus. Loe edasi: Reisikiri kodumaalt: Ida-Virumaa – lähedane või kauge?

Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult  orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.

Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.

Festivali kava:

 11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)

13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik

Oreliduo

14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed

15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust

Loe edasi: Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.

“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”

PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.

“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”

Loe edasi: Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani