Jaan Viska,
Vigala valla kodanik
Õpilased küsivad, miks meiega ei arvestata? Mis meist saab?
Vana-Vigala põhikool on mõisakool, mis asub Raplamaal, Vana-Vigala külas. Põhikoolis õpib 2015/2016 õ-a päevases õppevormis 67 õpilast, õpetab 18 õpetajat-tunniandjat ning töötab 13 töötajat. Koolil on oma õpilaskodu, kus kohti on 25 lapsele. Koostöös Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooliga pakutakse eelkutseõpet. Käitumisprobleemidega õpilaste 8.-9. klassis õpib kokku 24 õpilast. Kivi-Vigala põhikool on Vigala valla munitsipaalkool, mis asub Vigala vallas Kivi-Vigala külas. 1. septembri 2015 seisuga õpib koolis 46 õpilast. Õpetab 14 õpetajat-tunniandjat ning töötab veel kuus töötajat.
Koole saab võrrelda: Vana-Vigala kool töötab õpilaste arvult nagu põhikool, Kivi-Vigala tegutseb „külakoolina“ poole väiksema õpilaste arvuga. Kivi-Vigala toob enda plussiks kooli koolimajaks ehitatust, aga teisalt nagu paneelmajas ikka on ruumid talvel päeva algul jahedad, kevadel palavad. Vana-Vigalas on õpilaste järelkasv suurem, lisaks on kooli piirkond suurem ning ulatub Teenusele. Vana-Vigalas 2003. a valminud õpilaskodu toob õpilasi piirkonda veel juurdegi, ka käitumisprobleemidega, õpiraskustega õpilasi. On ka teistsuguseid arvamusi vallast: õpetame ainult kohalikke lapsi. Aga seejärel kaovad paljud töökohad, seega tulubaas. Vana-Vigala on polüfunktsionaalne kool mitmete võimalustega. Kooliruumid on väga soojad tänu uuele ja odavamale keskküttele üleminekule. Vana-Vigala kooli kõrval on renoveeritud kutsekool, sealtki tuleb võimalusi koostööks, mitte eemaletõmbumiseks.
Vaatame sissepoole. Need pole tellitud lood, vaid tähelepanekud selleks, kui vähe märkame tegelikku töötegijat ja tehtud. Olgu see kasvõi kooli tunnustamise koht. Nüüd annaks sõna kõigepealt lastekaitse spetsialistile Pärnumaalt. Irma Vaher kirjutab: V-Vigalas jäi silma erakordne pühendumine ja soov õpilasi toetada, lugupidamine inimeste suhtes, hoolivus, tolerantsus., õpilaste eripäradega arvestamine. Väärikas koolimaja on täis positiivseid emotsioone. Avaldab tunnustust vallale, kes on suutnud õpilaste vajadusi arvestava kooli käigus hoida. Teisena saab sõna Keila valla haridusnõunik Milvi Brokko: nende vald teeb koostööd V-Vigalaga 9 aastat. Toetust Vana-Vigalast on saanud 10 meie valla last. Positiivseid näiteid on palju. Sel aastal õpib V-Vigalas 5 õpilast. Õpilaskodusse-Vigalasse jõudmisel kasutavad mitmed transpordivahendeid, aga neile meeldib V-Vigala kompaktsus. Õppe ja elukeskkond turvaline . Hinnatakse töötajate sõbralikku suhtumist murdeealistesse lastesse. Kooli, õpilaskodu ja õpilaste koduvalla koostöö hea. Kuulame veel kolmandagi arvamuse ära. Kelleks on Sirve Salu Rapla valla lastekaitsespetsialist. Sel aastal Vana-Vigalas 5 õpilast. Vigalasse on suunanud kasvatusraskutega õpilasi. Kodud ei suuda paljudel juhtudel noori õigele teele suunata. Arendav keskkond on edu taganud paljudele õpilastele. Kool teeb koostööd laste koduvalla sotsiaaltöötajaga. Kooli tegevused on suunatud õpilaste arendamisele ja eelkutsele. Vana-Vigala kool on loonud erivajadustega lastele sobiliku ja vajaliku õpikeskkonna.
Milles on probleem. Vana-Vigala põhikool on peamiselt vallavalitsusele jalgu jäänud ja nüüd koostatud eelnõu Vigala valla haridusvõrgu ümberkorraldamiseks uue kooli asupaigaga Kivi-Vigalas. Selle eelnõu on ilma igasuguse ettevalmistuseta, analüüsita laiali saatnud Vigala volikogu esimees M. Andreller. Eelnõu pole isegi hariduskomisjoni jõudnud, rääkimata kooskõlastamisest mitmete haridust puudutavate instantsidega. Nüüd pakutakse kohtumisi koolide esindajatega. 19. Veebruaril toimuval kohtumisel volikogu ja vallavalitsuse räägiti, et mõisakooli on kulukas pidada. Inetu alatooniga koosolek, kus Vana-Vigala oli kritiseerimise objektiks. Tahaks kuulda vallavalitsuselt mitte kriitikat, vaid just pöördumist, millega saan teie kooli aidata, selleks ma palgal olen. Vaatamata kõigele on mõisakoole Eestis 60. Teadmiseks: mõis saadi Uexküllidelt koolimajaks juba 1920.a. Üldsegi ei räägitud õpilastest, liitklassid pidid pahad olema. Koosolekul jäi veel kõlama mõte, et hääletus toimub volikogus kahe kooli vahel. Aga uus eelnõu võtab selle võimaluse. Polegi midagi valida, V-Vigala poolelt küüditamine märtsis. Alternatiiv puudub. Selline töökultuur asuurendab veelgi lõhet kahe Vigala vahel. Kuna on ikkagi avalikuks tegev kirjutis lastevanemate palvel, teame Vigalas ei armastata inimestega suhelda, kaasata küsimuste lahendamisel, isegi on nõutud salajast hääletamist volikogus. Enne otsust peame plaani pidama, mitte pärast targutama. Nagu ütleb Ü. Vooglaid: ilma analüüsita pole võimalik otsustada. Kas ühepoolse eelnõu tingib mulle öeldud elanike arvamus, saaks teha ära enne haldusreformi. Selle väitega tuleb nõustuda, et kool Kivi-Vigalasse on rohkem teatud vähemuse probleem. Teisalt vallas puudub terviknägemus ühtsest vallast. Kahju, et väiklust jätkub, ei tunnustada toimivat hariduskorraldust. Kool Kivi-Vigalasse nõrgestab veelgi kutsekooli positsioone. Õpilased koolis küsivad. Mis neist neist saab? Selle teadmatusega on paljud oma kodupaika läinud. Segadust kui palju. Facebookis ülekutse Vana-Vigala mõisakooli toetuseks kogub allkirju. Tuntud maadlustreener Olev Nisumaa peab lugu Vana-Vigala traditsioonidest ja seal tehtavast. Aastaalguses mõisas kostnud kontserdihelinad annavad tunnustust nendele, kes toetavad hariduse andmist mõisamajas. Kool olgu mõisamajas, nõnda hoiame korras ühe väärika hoone. Ekskoolijuhina pean sellist olukorda (segadust) taunimisväärseks ja laiemale avalikkusele tutvustamiseks vajalikuks. Sest paljudel juhtudel lihtsalt ei kuulata, ei arvestata inimestega. Millepärast selline kohatu tormamine, paljud volikogu ja vallavalitsuse liikmed otsustavad kokkuhoidu rakendada seal, kus pole tarvis. Õppeaasta keskel võeti ootamatult lisaraha ainekabinetidelt, mis olid V-Vigalas suuremate klassside korral. Siia juurde peab lisama , koolide kinnitatud arengukavades ei ole ühendamisest juttugi, teisalt Vigala valla arengukava 2016-20 kinnitab , et valla põhikoolid ja lasteaiad viiakse 2016/17õppeaastal ühtse juhtimise alla ja neist moodustakse üks asutus. Seegi eelnõu sündis volikogus pakkumiste tulemusel ilma aruteluta komisjonides, seega eirates valla põhimäärust, nagu on seda tehtud paljudel juhtudel. Veel on öeldud, säilib sama koolivõrk rahastamise tagamiseks liitklassidega. Kas need dokumendid ei olegi elu korraldamisel vallas aluseks. Toimunu kohta saab vastata Nissi põhikooli direktori Annely Ajaotsa (Kivi-Vigala lõpetanu) sõnadega „Haridusega ei mängita.“ Kahju, et Vigala volikogust ei ole saanud esinduskogu, kes aitaks lahendada inimeste probleeme. Teisalt on selle aasta eelarves raha koolidele olemas. Viimasel volikogul umbusaldati volikogu esimeest M. Andrellerit kohatu esinemisega Eesti Vabariigi aastapäeva üritusel. Püüdsin hinnata olukorda mitmete inimeste arvamusi arvestades ja juhtida tähelepanu tegematajätmistele.
Aga nüüd tuletame meelde vallavanema Priit Kärsna sõnu, kui ta tegi Vigala koolide tulevik vahekokkuvõtet pärast Vana-Vigalas toimunud nõupidamist, küll aastal 2014. Kiputakse väljaöeldut unustama, millega siis inimesed arvestama peavad. ….. Parim lahendus hääletusel pidi saama 75% häältest, juhul kui tehakse rahvaküsitlus. Algatajad ise leiavad oma plaanidele toetuse, vallavalitsus protsessi ei vea. Juriidiliselt täiesti õigesti siis käituti, miks nüüd vallavanem „seotud isikuna“ tahab kooli Kivi-Vigalasse, kus ta koos abikaasaga tunde annab. Kokkuvõte lõpeb lausega, st. Volikogu iseseisvalt järgnevatel aastatel uusi muudatusi ei algata, kui ei tule muud paremat 75% lahendit. Kui suudetakse erapooliklikkus luua valla juhtimisel, siis on võimalik edasi minna, vastasel juhul peame nõu küsima mujalt. Mida peaks valla kodanik sellistest lubadustest, arengukavadest, koolide põhimäärustest arvama?