Põlvamaa

Looduslodi avab sügissõitude hooaja laiendades sõidupiirkonda Valga-, Viljandi- ja Põlvamaale

Looduslodi avab saabuval pühapäeval Suursoo-Peipsi jõhvikaretkega sügissõitude hooaja. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel laieneb seni vaid Tartumaal toimunud Looduslodja õuesõpperetkede sari ka teistesse Võrtsjärve ja Peipsi äärsetesse maakondadesse. Käesoleval sügisel toimuvad ainulaadsed õuesõpperteked Valga-, Viljandi- ja Põlvamaal, tuleval kevadel ka Jõgevamaal ja Ida-Virumaal.
Emajõe Lodjaseltsi Looduslodja retked toimuvad varakevadest hilissügiseni Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi piirkonna erinavais paigus, retkede teema sõltub parasjagu looduses toimuvast.
Looduslodja õuesõpperetked on kolme aasta kestel muutunud üha menukamateks, pakkudes põnevust nii lasteaialastele kui täiskasvanutele, koolilastest rääkimata. Kooliklassidele ja lasteaiarühmadele mõeldud Looduslodja õuesõpperteked toimuvad esimese ja viimase kooliveerandi ajal. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toele saavad nüüd lisaks tartumaalastele oma koduümbruse veekogusid avastada ka valga-, viljandi-, põlva-, jõgeva- ja ida-virumaalased.
Käesoleval sügisel toimuvad Looduslodja õuesõpperteked:
11.-23. september ning 21.-30. oktoober Tartumaal alguse ja lõpuga Tartus ja RMK Suursoo Looduskeskuses;
26.september-1.oktoober Valgamaal Väikesel Emajõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Pikasillas;
3.-7. oktoober Viljandimaal Õhne jõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Suislepas;
12.-18. oktoober Põlvamaal Peipsi lõunaosas alguse ja lõpuga Võõpsus ja Värskas.

Looduslodja retkedega soovib Lodjaselts tutvustada laiemalt Eestimaa põnevaid ja ainulaadseid paiku, kuhu väga sageli ei satuta. Looduslodja meeskond on veendunud, et mida rohkem inimesed oma koduümbruse loodusest teavad, seda kõrgemalt nad seda hindavad ja seda paremini hoiavad.
Looduslodja retkede sari on pälvinud ka riigipoolset tunnustust, võites 2009. a teaduse populariseerimise konkursil hõbemedali ning leides äramärkimist keskkonnateo konkursil.
Täiendav teave: Liisa-Lota Kaivo, tel 555 99 100, info@lodi.ee
Emajõe Lodjaselts

Vanavanemad ja Moskvitšid maanteemuuseumis

10. septembril on Eesti maanteemuuseumis põlvkondi siduv vanavanemate päev, mille põhiteema on sel aastal sõiduauto Moskvitš, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Tänavu täitub 65 aastat esimese sõiduauto Moskvitš mudeli valmimisest Nõukogude Liidus. Koostöös Eesti Moskvitši klubiga koguneb laupäeval, 10. septembril kell 13 muuseumisse hulk vanu ja uuemaid Moskvitše. Toimuvad masinate tutvustus ja võistlused. Muu hulgas selgitatakse välja kõige vanem auto ja erilisem käigukastinupp.

Päeva muudavad rõõmsamaks lõõtsalood uue põlvkonna pillimehelt ning magus õpituba, kus vanavanemad ja lapselapsed saavad koos valmistada nn asfaldiampsu. Teeajas oleva Valkla kõrtsi ees on selle hooaja viimane laadalaupäev. Kõik külastajad, kes saabuvad vanavanemate päevale sõiduautoga Moskvitš, saavad erilise kohtlemise osaliseks (priipääsmed ja tasuta ekskursioon vabaõhu näitusekeskkonnas Teeaeg). Palume oma tulekust ette teatada telefonil 518 6684.

Põlvast väljub vanavanemate päevale eribuss – vana ja väärikas uunikum Saurer. Vajalik on eelbroneering telefonil 5302 5373.

Vanavanemate päevale pääseb muuseumipiletiga.

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Põlvamaal hukkus tulekahjus mees

Ööl vastu neljapäeva kell 1.43 sai häirekeskus teate tulekahjust Põlva vallas Aarna külas.

Päästjate saabudes põles silikaatvoodriga puidust talumaja lahtise leegiga ning osa katusest oli juba sisse kukkunud. Kiirabi toimetas sündmuskohalt haiglasse põletushaavadega mehe, kes oli süttinud majast iseseisvalt välja pääsenud. Kustutustööde käigus leiti majast mehe surnukeha, kelle isik on tuvastamisel.

Päästjatel õnnestus ära hoida tule levik saunahoonele, kustutustööd lõppesid kell 4.37. Tulekahju põhjus on selgitamisel.

Eesti häirekeskused said möödunud ööpäeval kokku 664 teadet, neist 631 kuulusid kiirabi ja 33 pääste valdkonda.

Perimüslaagrist vaibaga kodo

lapsed — Latsõ perimüslaagrin. Foto: Uma Leht

8.–10. põimukuu pääväni Räpinäl peetüst Võro instituudi suvitsõst perimüslaagrist lätsi latsõ kodo esitettü hainast vaiba kangli all.

Perimüslaagrin sai viil pakutrükkü tetä, lõõdsamuusikat kullõlda, lavavõigõlust oppi.Võro kiilt ni kirändüst opati muidoki kah. Üte pääteema andsõ Räpinä uhkus – park. Tutvas saiva puiõ-puhmõ nime, a ka pargiviinamarju mekk.
Koolilatsõ kävevä viil Räpinä paprõvabrikun, näile tetti paisjärve veeren viist pästmise oppust ja tsukõlda sai kah.

Laagri lõpõtus oll’ Zerna talon Võukülän, kon kasvatõdas terävillä kihvtildä (mahhelt). Latsõ saiva maitsa õkva massinast tulnuid lämmit kaarahelbit, mekki tatrõjahust pannkuukõ, mängi sõbraliidsi pinnega, kaia tsiko ja tsiapõrssit.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Vaba Eesti 20. aastapäävä aigu tulõt’ egäüts miilde, midä tä tuudaigu tekk’. Eesti vabas saamisõ hääs tetti är suuri asjo ka mikandin, mitte õnnõ pääliinan. Valgjärve telemast jäi Vinne väel är võtmada teno toolõ, et kats nuurt miist, Hassi Maanus ja Manglusõ Gunnar, märkse vällä väiku, a mõosa kavalusõ.

A nigu arvudi-as’atundja Hassi Maanus (42) noid herevit päivi miilde tulõtas, andsõ uma tähtsä osa ka timä naanõ Riina, parhillanõ Pikäjärve mõisaherrä Värtoni Relvo ja esieränis tähtsä roll oll’ ütel seoniaoni anonüümses jäänül Valgjärve vanainemisel…

Ollit 20 aastat tagasi Valgjärve telemastin tüül. Miä sõs tuudaigu juhtu?
Ma olli vahetusõ liigõ, 12 tunni oll’ vahetus: tuusama üü vasta 20. põimukuud ollimi Gunnariga õdagu katsast hummugu katsani. Ja sis naas’ki tuu tramburai pihta…

Kost ti teedä saiti, et ülepää midägi sünnüs?
Naanõ kotost helist’, maa oll’ värisnü ja klaasi klirisnü, ku tangi sõitsõva. Sõs naas’ Tal’nast kah teedüst tulõma, et määnegi jama om vallalõ. A midägi kimmäst es üteldä. Ku tangi olli Savõrnan tunn aigu är olnu, kell oll’ 11 paiku, sõs Värton helist’, et tangi naksi liikma, otsva Valgjärve masti. Nigu perän kuulsõ, oll’ Värton soldanit tii veeren viinaga juutnu ja näide käest tuu teedä saanu.
Ollimi Gunnariga katõkõistõ, edimäne asi – lassõmi mastitulõ är, nuu omma kavvõlõ nätä. A ümbre masti territooriumi om häste suur valgustõt aid ja tuu oll’ poolõ Savõrna tii pääle nätä, selle et om korgõ mäe otsan. Jagasimi är, et nuu tulõ piässi kah är laskma.
Telekast es saa määnestki teedüst: Kesktelevisioon näüdäs’ õnnõ balletti ja ETV pilti oll’ nii kavvas, ku soldani Aegviitu jõudsõva. Raadiosignaali võeti kah är. Lühkü lainõ saatjaga võtsõmi Eesti Raadio signaali vasta ja lassõmi eetrile. Pildis pandsõmi tuu värvilidse tabõli. Loe edasi: Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ»

Kaido Kama ja Epp Margna — Kama Kaido ja Margna Epp. Foto: Uma Leht

Vana Võromaa kõgõ esierälidsembä kirändüsavvohinna «Kanepine hamõ» võit timahava Kama Kaido, kuulutõdi vällä 13. põimukuu pääväl Kanepin Kaika suvõülikoolin.

«Kanepine hamõ» om Kanepi raamatukülä avvohind ja tuu saa kümme aastakka tagasi vällä tulnu raamadu iist. Avvohinnas omgi kanepidsest rõivast ummõld hamõ.

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ» 2001. aastagal vällä tulnu «Ümbreilma reisikirä» iist. Autor oll’ korgõst preemiäst üllätünü ja arvas’, et tulõ iks viil elon mõni raamat kirota.

Kah’os olõ-i võrokiilset reisikirja purjõlaiva Lennuk ümbre ilma sõitmisõst inämb koskilt saia. Suvõülikoolin olnu kirändüshuvilidsõ tiidse kõnõlda, et ku väega pääle passi, sis internetioksjonnõ pääle pantas mõni vaihõpääl müüki.
Ka avvohinda hinnäst, hamõt, es saa Kama Kaido kõrraga sälgä panda. Põhjus oll’ lihtsä: suvõülikooli kõrraldaminõ võtsõ Kanepi raamatukülä vidäjä Margna Epu võhma är ja hamõ es saa tuus aos valmis.

Suvõülikooli peräst es nakka Kanepi rahvas timahava kõrraldama ka eräle Kanepi raamatukülä päivä, midä om tettü kolm perämäst aastakka.

Margna Epp ütel’, et no om hamõ valmis ja tuu üleandmisõ jaos oodõtas mõnt pidolidsõmbat ja suurõmbat ettevõtmist. Kanepidse hammõ omma inne saanu Kõivu Madis, Kauksi Ülle ja Rahmani Jan (üten Laaksose Heliga kirotõdu raamadu iist).

Harju Ülle, Uma Leht

Jälki «uma» kotus man

Põlva üts vähätsit kunsti kaemisõ kotussit kand nimme Gallõrii ja pakk kunstitöie näütämise võimalust innekõkkõ umilõ inemiisile.

«Mi elämi iks Võromaal,» põhjõndas umakeelist nimevalikut Gallõrii ni kõgõ maja pernaanõ-umanik Möldre Karin.
Gallõrii om Põlvan Võro uulitsan. Sinnä sisse astõn kaes edimält vasta Karini maalit pilt umast esäst.
«Mu esä Möldre Rein om peri Kasaritsa kandist,» nimmas Karin.

Naane astsõ Eesti kunstiakadeemiähe 35aastadsõlt ja lõpõt’ klaasi eriala minevä aasta. Ütsjago ummi klaasitöid om täl ka gallõriin nätä.

Karini minevä aasta ilmunun kunstitöie kataloogin om klaasiteosõ «Kaja» man timä hindä võrokeeline luulõtus.
Uma gallõriiga taht Möldre Karin kunsti näütämise kotust pakku innekõkkõ umilõ, paigapäälitsile inemiisile.
Parhillaki omma sääl kaemisõs vällän Põlva kunstikooli lõpõtanu ja TÜ maaliosakunnan opmist alostanu Valge Alo maali.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Olge sularahas arveldamisel ettevaatlikud

Lõuna Ringkonnaprokuratuur manitseb sularahaga arveldamisel olema ettevaatlik.

27. augustil toimub Jõgeva kesklinnas IV Küüslaugu Festival, kus külastajatele pakutakse kodumaist kaupa. Maksmine toimub peamiselt sularahas. Kuna kaks nädalat tagasi Võrumaal toimunud laadal avastati viis võltsimistunnustega rahatähte, palutakse müügimehi ja ostjaid sularahas arveldamisel ettevaatlik olla.

15. augustil pöördus Lõuna Prefektuuri kaks laadal kaubelnud meest, kes avaldasid, et kauba müügist saadud raha hulgas leiti viis võltsimistunnustega 50-eurost rahatähte. „Rahatähtedel oli ühine seerianumber X46522223219 ja puudusid turvaelemendid,“ kommenteeris Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg ning lisas, et asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. Kuigi laadal on reeglina palju külastajaid, tuleks müüjal leida aeg, et vastuvõtmisel kupüürid üle vaadata ja veenduda, et tegemist pole võltsinguga. Ning eriti sellistel juhtudel, kus suurema nimiväärtusega kupüüri eest tehakse väga väikene ost.

Prokurör soovitab ka euromündid üle kontrollida. Viimase nädala jooksul avastati Tartumaal võltsimistunnustega kaks 1-eurost ning üks 2-eurone münt. Igale müüjale on abiks euro pangatähtede ja -müntide turvaelemente tutvustav materjal, millega saab tutvuda SIIN. Samal lehel on materjali, kus saab ka tutvuda Eestis levitatud eurovõltsingutega.

Kui avastate võltsimistunnustega kupüüri, helistage koheselt politseisse tasuta lühinumbril 110 ning edastage valeraha andnud inimese välimuse detailne kirjeldus.

Matkahuvilised kohtuvad Leevakul

MTÜ Leevakk ja Põlva Matkaklubi kutsuvad laupäeval, 27. augustil kõiki huvilisi Võhandu jõe ääres Leevakul kell 14 algavale matka-alasele perepäevale.

Kell 14, 15 ja 16 toimub instruktorite juhendamisel kanuude ja süstade kasutamise tutvustamine, sellele järgneb sõitmine Võhandu jõel.

Päevaprogrammi kuuluvad veel liikumine matkarajal, telgi püstitamine lõkkeplatsil, jalgratastega liikumine vigursõidurajal (osalejatel tuleb oma rattad kaasa võtta), takistuste ületamine köiel ronides, sõlmede tutvustamine, võistlused ja mängud lastele ning orieneteerumismälumäng Leevaku moodi.
Alates kella 17.30 jätkub üritus Leevaku külaplatsil külaseltsingu kümnenda aastapäeva tähistamisega. Kontsertkava pakuvad nii kohalikud kui külalised, tantsuks mängib Leevaku bänd. Kell 21 läheb käima öökino ”Jõujaam”. Üritus on kõigile tasuta.
Lisainfo: ruusakultuur@rapina.ee

Talurahvamuuseumis köetakse laupäeval suitsusauna

Laupäeval, 27. augustil köetakse Põlva Talurahvamuuseumis Karilatsis suitsusauna. Huvilised võivad osa saada nii sauna kütmisest kui ka saunamõnudest.

Saun pannakse küdema kell 11 ja kell 15 saab esimene seltskond juba sauna minna. Teise seltskonna päralt on väärt leiliruum kell 15.45 ning kolmas seltskond saab lavale minna kell 16.30.
Saunaskäiguks tuleb registreeruda telefonil 797 0310 ning sauna kasutamisel tuleb kinni pidada muuseumi poolt seatud reeglitest. Saunaskäik maksab 3 € inimesele (see on ühtlasi muuseumipääse). Oma viht ja seljapesija tuleb vajadusel kaasa võtta. Kohal on seebimeister, kelle käest saab osta seepi ja uurida ka seebitegemise tagamaid.
Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Sel nädalal toimuva Põlvamaa ökofestivali „Rohelisem elu 2011“ lõpetab laupäeval, 20. augustil toimuv perepäev, mis koondab üheks loodusesõbralikud ideed, teadmised ja tooted.

Festivalinädala õpitoad, retked ja seminarid keskendusid meie metsade eluslooduse tutvustamisele ning metsarikkuste heaperemehelikule kasutamisele. Nii näiteks heakorrastati Postitee äärset alleed, õpiti loodust pildistama ning aia- ja metsasaadusi uut moodi hoidistama. Roigasmööbli õpitoas valmistati metsakuivast puidust ja roigastest mööbliesemeid ja osaliste ühistööna valmis ka kiik, mis kingitakse Pokumaale. SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Metsa sõnul on õppimise ja isetegemise huvilisi selle aasta festivalinädala 17 retkel ja õpitoas rohkesti. „Eriti tahan tunnustada neid, kes ise käed külge on pannud, et looduskeskkonda hoida ja väärtustada,“ lisas Mets.

Ökofestival kulmineerub Karilatsis laupäeval, 20. augustil kell 10 algava perepäevaga, kui Põlva Talurahvamuuseumi õuedes pakutakse ligi 170 tootja looduslikke ja omamaiseid kaupu ning avatud on kõik muuseumi hooned ja ekspositsioonid. Lisaks saab osaleda potipõllunduse seminaril ning koguda teadmisi aiapidamiseks kasvõi korteri aknalaual. Keskkonnateabe-telgis jagatakse loodusteadmisi, seenenäitusel saab uudistada erinevaid seeneliike ning rohelise energia toas antakse bioenergeetika alast nõu. Loe edasi: Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Soovid küsida otse presidendikandidaadilt?

Mida sooviksid küsida otse presidendikaandidaadilt (Toomas Hendrik Ilveselt või Indrek Tarandilt)? Milline peaks olema presidendi roll Eestis?

Rahvusringhääling kogub inimeste küsimusi ja arvamusi tuleval nädalal toimuva presidendikandidaatide televäitluse tarbeks. Kui soovid küsida küsimust või avaldada arvamust, võta ühendust ja kaamera tuleb.

Võru- ja Põlvamaal vahendab lõunaeestlaste küsimusi Igor Taro, tel 5273985, igor.taro@err.ee

Põlva linna aumärgi pälvis tänavu kirurg Enno Toss

Põlva linna 18. sünnipäeva tähistati Põlva järve rannas pillipeoga Harmoonika, kus anti üle ka tunnustus Põlva Linna Aumärk.

Tänavu pälvis linna kõrgeima autasu Enno Toss, kes on töötanud 30 aastat kirurgina Põlva haiglas. Teda tuntakse kui väga lugupeetud inimest ja arsti. Patsiendid hindavad temas täpsust, hoolsust ja huumorimeelt, mis aitab üle saada paljudest hirmudest.

Spordiarmastajana hindab Enno turvavarustuse kasutamist. Oluliseks on tema jaoks traumade ja õnnetuste ennetamine nii liikluses, töö- kui ka mängukeskkonnas. Neil teemadel on ta kirjutanud mitmeid harivaid artikleid ja paljud patsiendid on saanud temalt esmast asjatundlikku abi traumade puhul ning nõuandeid edasiseks turvalisemaks käitumiseks.
Enno Toss on oma aastatepikkuse tööga andnud olulise panuse Põlva haigla arengusse ja toonud tuntust linnale.
Põlva linna aumärgi tunnustuse on varematel aastatel pälvinud Eha Kivi, Heino Hiiesalu, Aasa Kaasik, Kalmer Musting, Heli Raidla, Pilvi Liivamägi, Nikolai Järveoja.
Allikas: polvamaa.ee

Maanteemuuseumis tähistatakse 20. augustil 115 aasta möödumist Eesti esimesest autoesitlusest

Eesti Maanteemuuseumi poolt välja kuulutatud fotokonkursi „Maanteede uhkus“ eesmärk oli leida üles ja tunnustada eripäraseid ja omanäolisi sõidukeid Eestimaal. Konkursile laekunud töödest hinnati ümberehitatud sõidukite kategoorias peapreemia vääriliseks Janne Eespäeva ZAZ 965A, mis koos omapärase järelkäruga kokku moodustavad poolteist Maanteemuhku. Tööde vähesuse tõttu oma-ehitatud sõidukite kategoorias auhindu välja ei jagatud. Kasutamata jäänud auhinnafond (Olerexi kinkekaardid kokku 500€ väärtuses) lähevad ümberjagamisele 20. augustil muuseumis toimuva ise ehitatud ja ümber ehitatud masinate näitusel osalevate sõidukite vahel. Nende hulgast valivad oma lemmikud välja muuseumi külastajad. Eriauhinna, ühe õlivahetuse jagu õli, on oma lemmikule välja pannud Addinol.
Toimunud fotokonkurss oli toredaks soojenduseks Eesti Maanteemuuseumis 20. augustil toimuvale üritusele, millega tähistatakse 115 aasta möödumist esimesest Eestis toimunud autoesitlusest. Ootame kõiki konkursil osalenud sõidukeid ja nende omanikke oma eripäraseid ja ainulaadseid sõidukeid tutvustama ja näitama.
Kohtumiseni 20. augustil maanteemuuseumis!

Muuseum.mnt.ee

Täna algav ökofestival kutsub metsa

Täna, 15. augustil algab Põlvamaa ökofestival “Rohelisem elu”, mis tutvustab erinevates õpitubades, retkedel ja seminaridel loodust ning looduslähedasi eluviise.
Sel aastal keskendub festival metsa kui looduskoosluse tundmisele ja heaperemehelikule kasutamisele. Festivali patrooni, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on kohalike taastuvate kütuste ja materjalide eelistamine, säästlik suhtumine loodusesse, kohaliku värske ja puhta toidu väärtustamine ehk elamine mõtte järgi “Rohelisem elu” aktuaalsem kui kunagi varem. “Põlvamaal on, mida selles kontekstis rääkida. Järjekordne ökofestival kutsub kõiki looduse sõpru Põlvamaale,” ütles Urmas Klaas.

Ökofestival algab täna, 15. augustil kell 15 talgutöödega ajaloolisel Postiteel ning sellele kell 19 Varbuse muusikamõisas järgneva simmaniga, kuhu on oodatud kõik huvilised. Festivalinädala jooksul saab omandada teadmisi ja oskusi roigasmööbli valmistamisest, loodusfotograafiast, hoidistamisest, maitsetaimede kasutamisest, looduskosmeetikast, restaureerimisest ja muust. Looduse tundmaõppimise retked koos Aleksei Turovskiga viivad Kiidjärvele ja Valgesoosse, koos mükoloogidega minnakse aga metsa seenele. Mõttemustrite murdmine rohelisema elulaadi suunas saab toimuma õhtustel lõkkeloengutel. Kokku toimub seekordse festivalinädala jooksul seitseteist erinevat ettevõtmist.
Festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on küll enamik kohtadest broneeritud, kuid üksikuid vabu kohti leidub mitmetes õpitubades ja retkedel.
Laupäevane perepäev kutsub kõiki huvilisi Karilatsi. Põlva talurahvamuuseumi õuedes saab teoks omamaiste toodete laat ja potipõllunduse seminar, avatud on töötoad ja näitused. Laste päralt on mängutelk, toimuvad metsaretked, hobusõidud ja tõukerattamatkad, paitada saab mägiveiseid ja küülikuid ning mekkida kohalikku toitu. Päeva musitseerivad rõõmsaks Tuulelõõtsustajad, Kagu-Kabujalakesed ning ansambel Jäääär.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Keskkonnaameti, Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali sponsor on AS Värska Vesi ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Polvamaa.ee

Süvahavval valmistutakse omakandipäevaks

21. augustil tähistatakse Süvahavva külade päeva, kuhu on oodatud endised, praegused ja tulevased selle kandi* elanikud.

Päev algab kell 12 Süvahavva (Viia) veski ees. Avatud on kohvik Puruvana. Kavas on vibulaskmine, matk, ekskursioon, näitus jne. Kell 15 algab piknik, kell 16 simman. Esineb orkester Elurõõm.

Kella 16.30-18.30 saab vaadata slaidisarja Süvahavva sündmustest 2005-2011. Kell 19 algab villavabrikus filmiõhtu klassikalise filmiprojektoriga.
Filmikava: Süvahavva villavabrik (digi 2007)Entusiastid (16mm 1984)(Õnnestumisel toimub 1984. aasta 16mm amatöörfilmi avalik ümbersalvestus digitaalse arhiivi tarvis, film on tehtud kohalikust külakapellist.)

Info telefonil 5345 9632 (Reet) või 513 3910 (Peep).

*Kant on sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine meietunne. Ala, mida asustab konkreetne kogukond. Moodustub enamasti mitmest asulast. Süvahavva kandi all arvame olevat veel Viira, Vareste, Soohara, Sarvemäe, Vinso ja Haavapää küla. Kõigi ühiseks nimetajaks on Võhandu jõgi.

Põlvas peetakse täna pillipidu

Täna kell 19 tasub sammud seada Põlva linna randa, kus toimub üle 40 lõõtspillimängija osavõtul lõõtspillipidu „Harmoonika”.

Lisaks pillipeole toimub Põlva linnas täna hulk lõõtspilliga seotud tegevusi: kella 12-14 on Põlva keskpargis kõigil huvilistel võimalik lõõtspilliga tutvust teha (õpituba juhib Heino Tartes);

kell 14 lõõtsaetteaste Edu keskuses;

kell 15 lõõtsaetteaste Põlva keskpargis;

kell 16 kontsert Põlva Maarja kirikus, kauneimaid klassikalisi laule esitab sopran Laili Jõgiaas;

kella 17.30-18.15 Rapla segakooride ja tantsurühma esinemine Swedpanga ees.

Kell 18.30 algab Põlva keskpargist rongkäik peopaika järve kaldal, kus algab pillipidu. Pillipeol antakse kätte ka Põlva linna aumärk, et väärtustada ja avaldada tunnustust isikule, kelle aastatepikkune töö või tegevus ja eeskuju on positiivselt mõjutanud linna arengut ja tuntust. Autasu antakse välja alates 2004. aastast.

„Harmoonika” on osa Euroopa kultuuripealinn 2011 programmist.

Rohkem infot: www.polva.ee.

Talurahvamuuseum kutsub lambapäevale

Täna, 13. augustil kella 11-15 on Karilatsi oodatud kõik lambakasvatusest huvitatud: talurahvamuuseumi laupäevakute sarjas toimuv järjekordne teemapäev kannab pealkirja „Lambapäev”.

Huvilistele tutvustatakse lammastega seonduvaid töid-tegemisi. Saab näha ja proovida, kuidas käib lambapügamine praegu ja kuidas toimus see vanemal ajal. Tutvustatakse veel villapesu, kraasimist ja ketramist. Lapsed saavad lambaid silitada.

Kehtib muuseumipääse. Kõik on lahkesti oodatud!

Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee, tel 797 9310.

Põlva ökofestivalil keedetakse moosi

16. ja 17. augustil toimuvad Põlva ökofestivalil hoidistamise õpitoad. Need toimuvad Postitee ääres asuvas Kopli taluköögis ja õpitoa viivad läbi Food Studio kokad Indrek Kivisalu ja Risto Toome.

Hoidistamise õpitoad toimuvad ökofestivali raames esimest korda, kuid festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on festivali raames igal aastal toimunud ka kokkamise õpitoad, mis on täitunud imeruttu.

Hoidistamise õpitubades saab teada, kuidas tooraineid ning maitseid purki ja pudelisse panna. Praktilises osas tehakse veidi teistsuguseid keediseid ning vürtsmoose ehk chutney’ sid, maitseõlisid ja infusioone. “Keedetakse ja degusteeritakse ning koju kaasa saab kõik retseptid kui ka omavalmistatud hoidise,” tutvustas Ulla-Maia Timmo.

Lisaks hoidistamisele toimub Kopli taluköögis 18. augustil ka Setu toidu kursus, kus saab õppida ehedaid ja traditsioonilisi setu toite
valmistama — muuhulgas tehakse sõira, vatska, setupärast seenehautist ja pelmeene. Kursuse viib läbi seni ainsa setu kokaraamatu autor Inara Luigas.

Kokkamishuvilised saavad õpitubade kohta lisateavet netikülgedelt www.ecofest.ee

Põlvas algab täna Uue Ajastu Festival

Täna algab Põlvas neli päeva vältav muusika- ja visuaalkunstisündmus Uue Ajastu Festival “Rahu sagedus”. Esimene õhtu kulgeb kunstinäituste ning filmiprogrammi tähe all. Näitustel eksponeeritavale maalikunstile lisaks näeb videoinstallatsioone, klaasikunsti ja graafikat.

“Olen näituse tarbeks teinud spetsiaalselt viis tööd lähtudes kontseptsioonist rahu. Maaliseeria koloriid on samuti rahulik,” rääkis Põlvas Kesk tn 7 täna avatava kunstinäituse üks autoreid Kadri Toom. “Kasutusel on kujundid, mis lähtuvad rahu teemast. On
Jerusalemma linnavaade ja teine töö lennumasinast, sest ka lendamine või hõljumine on rahuga seotud.”

Samal näitusel näeb ka Tartu ja Tallinna noorkunstnike Alar Tuule, Margus Loki ja Kristi Kongi töid. Videokunsti eksponeerivad Hille Karm ja Külli Mariste.

Võru tänava kunstigaleriis Gallõrii aadressil Võru tn 4 avatakse noore kunstniku Alo Valge näitus “Suuline offer”. Samas on avatud ka
klaasikunsti püsinäitus.

Õhtuhämaras kuvatakse välikinos Põlva kunagise kinomaja Võit seinale film pealkirjaga “Kundun”. 1997. aasta linateos (režissöör Martin Scorsese) räägib dalai-laama elust tänapäevani, Hiina ülemvõimuga tekkinud probleemide lahendamisest ning ühes sellega Tiibeti kultuurist ning argipäevast.

Homme ja ülehomme näeb festivali pealaval ühtekokku 16 artisti või koosseisu pluss klubiüritusi DJ-de ja üllatuskülalistega. Neljal festivalipäeval aitavad külalistel rahu sageduseni jõuda Moskvast pärit post-rocki viljelev Mooncake, Peterburist Superficial Random Knowledge Porridge, Outloudz, Mimicry, Mahavok, Vaiko Eplik ja Eliit, Silvi Vrait-Wright & Co jt.

Nagu eelmiselgi aastal, nii ka tänavu kutsuvad korraldajad külalisi üles pildistama rahu sagedust.
Täpsem info on kättesaaadav festivali kodulehel www.uueajastufestival.ee

Mahavok annab Uue Ajastu Festivalil kaks kontserti esitades nii vana kui uut

Neljapäeval, 11. augustil algab Põlva kultuurimeka parklas, nõlvadel ja ümbruses rahu kuulutav sündmus Uue Ajastu Festival 2011: «Rahu sagedus». Festivali teisel päeval saavad kõik Mahavoki fännid osa enneolematust bändi loomingu esitusest. Ühes E STuudio tütarlastekooriga esitub läbilõige bändi tuntumatest lugudest. Lisaks tuntumatele vokaalesitustele kuuleb õhtu saabudes Mahavoki kosmilist instrumentaalkava «Galaktikad».

E STuudio tütarlastekoor on loodud 2002. aastal Põlvas dirigent Külli Lokko poolt ning oli ka käesoleva aasta 23. jaanuaril Estonia Kontsertsaalis toimunud Eesti Kooriühingu aastakontserdi üks Aasta Koori nominente.

Ansambli Mahavok üks asutajaid ja heliloojaid Heini Vaikmaa sõnul on bändi ja koori vaheline koostöö juba pikemat aega aktiivsena püsinud. «Möödunud aastal vahetult enne jõule osalesin küll üksi, aga Mahavoki repertuaarile keskendunult, E STuudio kontserdil. Kuna Uue Ajastu Festivaliks sattusime mõlemad esinejate nimekirjas olema, mõtlesime, miks mitte kogu bändi koosseisuga koori saata,» avas Vaikmaa idee tagamaid.

Lisaks Põlva esikoori saatmisele kuuleb kavas Mahavoki viimase instrumentaalplaadi «Galaktikad» materjali. «Oleme nüüdseks juba üsna mitu aastat uuema materjaliga esinenud. Koguaeg ei saa ju vana juures ka olla,» põhjendas Vaikmaa. Küll aga lubas muusik, et Mahavoki õhtusel kontserdil tulevad esitusele ka mõned vokaaliga lood, mis laiemale publikule veel vähemtuntumad on.

Koostööd E STuudioga hindab Vaikmaa väga heaks. «Vaheldust on vaja ja selline tegutsemine on väga kihvt,» lisas muusik. Veel paotas Vaikmaa saladuseloori järgmise aasta plaanidelt kui Mahavok saab 30-ne aastaseks. «Loodetavasti esineme siis koos Kare Kauksiga ning publikuni jõuab ka uut materjali.»

Uue Ajastu Festivali 2011: «Rahu Sagedus» ametlik kodulehekülg, infot leiab ka Facebookist festivali ürituse lehelt.

Nädalavahetusel toimub Põlvas pillipidu Harmoonika

Pillipidu Harmoonika näitab, et lõõtspill on ka noorte inimeste pill. Juba sellel laupäeval, 13. augustil 2011 toimuval lõõtspillipeol Harmoonika näitavad noored oma lõõtspillimängu oskusi.

Lõõtspillipeo Harmoonika õhtujuht-lavastaja Ain Mäeots sõnab, et osalevates kollektiivides on palju noori. „Lõõtspill pole mitte mingi vanemate inimeste ja eelmise või üle-eelmise sajandi asi. See on äärmiselt elus, huvitav ja kaasaegne muusikariist. See on muusikariist, millel on oma hing.” Mäeots kinnitab, et pilli hing tuleb läbi esinejate ka kontserdil välja. Lõõtspillipeo raames avatakse pealtvaatajatele lõõtspilli erineva kandi pealt – vestlused esinejatega toovad lõõtspilli olemuse publikuni. Pillipeo raames esinevad nii algajad mängijad kui ka nn „lõõtsakuningas” Juhan Uppin, aga ka ansambel „Heino Tartes ja sõbrad”. Eraldi etteaste teevad ka noored lõõtsamängijad Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ning Kristi Kool.

Et lõõtspill on inimestes väga suurt huvi tekitanud, soovibki pillipidu seda huvi edasi kanda ning lõõtspilli inimestele veel lähemale tuua. Harmoonika on eriline lõõtspillipidu, sest koos mängivad üle 40 lõõtsamängija – sellist koosmängimist juhtub folklooriajaloos esimest korda.

Lisaks toimub 13. augustil Põlva linnas mitmeid lõõtspilliga seotud tegevusi:
Kell 12-14 on Põlva keskpargis kõigil huvilistel võimalik lõõtspilliga tutvust teha (õpituba juhib Heino Tartes).
Kell 14 toimub lõõtsaetteaste Põlva Edu keskuses.
Kell 15 toimub lõõtsaetteaste Põlva keskpargis.
Kell 16 kontsert Põlva Maarja kirikus muusikapooltund “SÜDAME SUVI”. Kauneimaid klassikalisi laule esitab sopran Laili Jõgiaas. Orelil Anna Humal. Kontsert on tasuta!
Kell 17.30-18.15 – Rapla segakooride ja tantsurühma esinemine Swedpanga ees.
Kell 18.30 alustab Põlva keskpargist rongkäik peopaika järve kaldal.
Kell 19 algab pillipidu Harmoonika.

Pillipidu Harmoonia korraldavad Põlva linn, Põlva Muusikakool ja MTÜ Lõõtspilliselts. Sündmust toetavad Kultuuriministeerium ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit. Põlva linn kuulub Eesti kultuurilinnade võrgustikku ja Harmoonika on osa Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmist.

Lisainformatsioon kodulehelt!

Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Urmas Kivirand — Kiviranna Urmas. Foto: Uma Leht

Koorastõ mõisa nimmamisõ 500. aastapäävä kõrraldaja Kiviranna Urmas (42) om Koorastõ küläelo käümä tõmmanu.A et maaelo alalõ jäänü, pidänü riik timä meelest iks pääliinast kavvõmbalõ küündümä.

Olõt eloaig Koorastõn elänü?
Iks eloaig elänü, tansaman mõisamajan sündünü. Seo om mõisavalitsõja maja. Õigõ mõisa oll’ sääl takanpuul, kon puu omma. Seo oll’ kar’amõisa: ütel puul jõkõ olli kar’alauda, tõsõl puul kanalaut ja tsigala.

Olõt saanu seo kandi küläelo vidäjäs. Midä tuu tähendäs?
Mõistaki-i üteldä… (Naanõ Kristel avitas: kohustuisi!) Jah, kohustuisi, tüüd, kats nädälit om puhkust är, a umma tüüd ei olõ saanu tetäki!

Midä miildüs kõgõ inämb tetä?
Tassakõistõ nokitsõda. Ku es pidänü riigitüüd (Urmas om Kanepi gümnaasiumi majandusjuhataja – UL) tegemä, sis nokitsõs koton, kütäs õdagu sanna ja es tennügi midägi muud.

Kon tuu kirän om, ku vana Koorastõ mõis om?
Tuud om kõnõldu joba latsõst saadik. Professor Ahasõ Rein, kes siin suvitas, võtsõ arhiivist vällä, et seo om iks õigõ aastaarv – innegi om juhtunu, et nakatas pito pidämä ja lõpus tulõ vällä, et tulõ 700 hoobis!

Kas Koorastõ külä eläs?
Mu meelest külh eläs. Tan oll’ hulga tühje maiu, nüüt omma suurõmbaltjaolt suvila.
Ku rahvast hõikat, tulõva iks kõik kokko. Talguki – «Teemi är!» – olli meil seokõrd Põlva maakunna kõgõ suurõmba. Kaibsõmi mõisaaigsõ kivitii vällä. Tull’ vällä, et all oll’ viil tõnõ kivitii – 20 cm sügävämbäl. Puhastimi parki ja järveviirt. Loe edasi: Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Maanteemuuseum pakub Põlva ökofestivali ajal eriprogramme

16.-20. augustil toimuvad maanteemuuseumis ökofestivali eriprogrammid ”Roheline tee”.

Ökofestivali eriprogrammi eesmärk on heita pilk erinevatele liikumisviisidele minevikust ning tutvustada rohelisi alternatiive tänases liikluses.
Mida pakume:
•Ringkäik Teeajas – arutleme ja vaatame, milliseid liikumisviise ja liikumisvahendeid on inimene läbi aja kasutanud. Milliseid materjale kasutati teedeehituses ja liiklusmärkide valmistamiseks? Miks ja kuidas asendus keskonnasäästlik hobune raudruuna ja autoga? Millal võidutsesid jalgrattad? Kõike seda näeb ja kuuleb liikudes koos giidiga mööda unikaalset ajaloolist teeruumi, mis kulgeb muinasajast tänapäeva.
•Elektriauto tutvustus. Vaatamiseks on väljas Eestis toodetud elektrikabriolett ZEV Seven. Kuuleme, millised on elektriauto eelised sisepõlemismootori ees ning kuidas aitab elektriauto kasutamine keskkonda säästa.
•Keskkonnateemaline viktoriin.
Viktoriini võitja saab preemiasõidu elektriautoga ZEV Seven (autojuhi kõrval).
Programmis saab osaleda muuseumipiletiga
Allikas: Eesti Maanteemuuseum