Pärnu

Tallinna Ülikool ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi allkirjastavad koostöölepingu

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo allkirjastavad homme Tallinna Ülikoolis kahe kooli vaheliste sidemete tihendamiseks ja koostöö arendamiseks koostöölepingu.

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska sõnul on mõlema poole peamiseks eesmärgiks parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti. “Koostöö võimaldab kaasata Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppetöösse meie ülikooli õppejõude, üliõpilasi ja tehnilisi võimalusi ning ühtlasi populariseerida akadeemilist haridust, teadust ja teadlase elukutset Eesti ühiskonnas,“ avaldas Reiska heameelt sõlmitava lepingu osas

Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori Indrek Kaldo märkis, et koostöö Tallinna Ülikooliga ühtib gümnaasiumi akadeemilisuse põhimõttega ning ühtlasi aitab õpilasi paremini ette valmistada tulevasteks kõrgkooliõpinguteks. „Usun, et meie vastastikune koostöö annab Koidula kooli õpilastele võimaluse loodussuunal kasutada Eesti kõige kaasaegsemat teadusmaja, kus õpilased saavad laborites katseid teha ja kus ülikooli õppejõud saavad õpilasi innustada loodussuunda edasi õppima minema,“ avaldas Kaldo lootust.

Koostöö avab mõlema poole jaoks mitmeid võimalusi – näiteks saavad ülikooli õppejõud ja tudengid pakkuda oma tuge Pärnu Koidula Gümnaasiumi valikkursuste või uurimustööde juhendamisel või kaasata õpilasi ülikooli erinevatesse teadusprojektidesse. Koostööleping sõlmitakse tähtajatuna.

Maarja-Magdaleena gildis tuleb taas luuleõhtu

10. detsember kell 18-21 toimub Pärnus Uus tn 5 Maarja-Magdaleena gildis luuleõhtu, kus astuvad üles Aleksandra Tšoba Viljandist, mikromegas, Alari Janson (seekord oma ahjusooja luulega), Anli Eha ja
Inge Vallandi. Nimekiri täieneb.

Muusikat teeb Purakas Tartust. Õhtut juhib Hille Kõrgesaar. Pilet 2 eurot (mitteesinejatele).

Väitlemise keskkoolide Eesti meistrivõistluste 1. etapi võitsid Pärnu noored

Nädalavahetusel toimus Pärnus keskkoolide väitlemise Eesti meistrivõistluste 1. etapp teemal “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta.” Osales 38 võistkonda, etapi võitis Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ühisvõistkond.

“Väitlemine on intellektuaalne sport, millega tegelemine arendab kiire analüütilise mõtlemise, oma mõtete sõnastamise, avaliku esinemise ja kuulamise oskuseid. Uue õppekava alusel õpetatakse sellest sügisest väitlemist paljudes koolides valikainena või kasutatakse aktiivõppemeetodina teiste ainete tundide raames. Samas on üle Eestis ka üle 600 noore, kellele väitlemine nii palju meeldib, et nad tegelevad sellega ka väljaspool tundi ja kooli. Pärnus kogunenud õpilaste jaoks on väitlemine huviala, nagu mõnel teisel on jalgpall või male,” selgitas Eesti Väitlusseltsi väitlusjuht Sigrid Solnik.

Väitlemises korraldatakse keskkoolidele Eesti meistrivõistluseid 1994. aastast. Osalevad kolmeliikmelised võistkonnad ja Eesti meister selgub kolme etapi kokkuvõttes kevadeks. Igal etapil toimub viis eelvooru, poolfinaalid ja finaal. Kõik väitlused on ühel ja samal teemal, milleks sel korral oli erakondade rahastamispõhimõtete muutmise vajadus. Teema tehakse teatavaks kolm nädalat enne iga etappi, mis jätab õpilastele võimaluse põhjalikult valmistuda. Nädal aega tagasi toimus kõikidele osalejatele ka Allar Jõksi teemaloeng. Loe edasi: Väitlemise keskkoolide Eesti meistrivõistluste 1. etapi võitsid Pärnu noored

Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

laulupealinnn — Laulupealinna finaalsaade läheb täna otse-eetrisse Pärnust. Foto: TV3

Täna õhtul selgub muusikasaate „Laulupealinn“ võitja, kellele kuulub ihaldusväärne tiitel ja 20 000 eurot kohalikuks heategevuseks. Finaalis madistavad esikoha pärast Kärdla ja Kohtla-Järve.

Muusikasaate finaal jõuab televaatajateni Pärnu Kontserdimajast. Nii Tanja Mihhailova kui Ott Lepland lubavad vägevaid muusikalisi etteasteid selle nimel, et võit just oma kodukohta viia. Mõlemad lauljad lähevad võistlustulle kolme lauluga, mis tulevad esitusele nii vanade kui uute partneritega. Ekspertidena kommenteerivad finaaliesitusi Anne Veski, Ivo Linna ja Ženja Fokin.

Saate võidu korral soovib Ott taastada 2008. aasta tulekahjus hävinud Kärdla laululava. Tanja toetab saate võidu korral aga Kohtla-Järve lastekodu. Võidusumma võimaldaks lastel puhata eesti peredes, et õppida eesti keelt. Loe edasi: Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

„Igavene Suvi“ esitluskontserdid erinevates kohtades

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox – tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate.

Kontserdid:
10.11 Viljandis klubis Rubiin
12.11 Võru Kultuurimajas Kannel
18.11 Pärnu Kuursaalis
19.11 Tartu Genialistide Klubis
02.12 Tallinnas Von Krahlis

Täpsem info: Facebookis, MySpace’s, Koduleht

Kas Pärnus on parem elada kui pealinnas?

TÜ Pärnu Kolledžis toimunud väitlusel debateerisid Pärnu linnavolikogu esimees Vahur Mäe ning maavanem Andres Metsoja kolledži tudengite Kristel Lauritsa ja Mihkel Lemberiga teemal “Pärnus on parem elada kui pealinnas”. Mäe ning Metsoja ülesandeks oli tuua välja argumente teema toetuseks ja tõestada, et just Pärnu on parima elukeskkonnaga linn.

Andres Metsoja viitas oma kõnes Pärnu heale logistilisele asukohale Tallinna ning Riia vahel ja seda just loodava Rail Balticu valguses. Oponendid haarasid kiirelt transpordiküsimusest kinni ning kritiseerisid omakorda just halvasti organiseeritud bussiliiklust. Pärnus elamise võlude ning valude kõrval mõtisklesid debateerijad veidi ka ääremaastumise probleemi üle.

TÜ Pärnu Kolledžis toimunud väitlus oli teine Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös korraldatud avalike väitluste seeriast. Täpsemat infot tulevate väitluste kohta leiad aadressil www.stat.ee/vaitlus.

Marleen Pedjasaar,
Eesti Väitlusseltsi projektijuht

TTÜ-s väideldakse iibetõstmise meetmete üle

Täna, 7. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus teemal „Riik peaks pakkuma meetmeid iibe tõstmiseks”. Kokku toimub üle Eesti nädala jooksul kuus
rahvastikuteemalist väitlust.

„Rahvastik on iga maa ja rahva kõige olulisem teema, seepärast väitleme nädala jooksul sellega seotud küsimused läbi. Eesti eri paigus toimuvatel väitlustel on tähelepanu all väljaränne, sündimus, vananemine, pärimuskultuuri säilitamine ja muudki rahvastikuga seotud teemad,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus keskendub rahvastiku iibeteemadele ja sellele, kas ja mida saaks riik ette võtta iibe tõstmiseks. Eesti Väitlusseltsi vastu väitlevad Riigikogu liikmed Urve
Palo ja Liisa Pakosta. Väitlus algab kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas (Tallinn, Ehitajate tee 5). Sissepääs üritusele on tasuta.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis
kuus väitlust.

Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab
http://www.stat.ee/vaitlus.

Lisainfo: Marleen Pedjasaar, Eesti Väitlusselts, tel 5515 011, e-post: marleen.pedjasaar@debate.ee

Pärnu Keskraamatukogus avatakse kaks Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste tööde näitust

Laupäeval, 5. novembril avatakse Pärnu Keskraamatukogu I korruse fuajees Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) üliõpilaste joonistuste näitus “Joonega või jooneta” ning nahadisaini osakonna näitus “Kordumatu kooslus”.

Näituse “Joonega või jooneta” suureformaadilised muinasjutuliste motiividega või figuraalsed tööd on valminud aastatel 2010-2011 kursuste “Meistriklass — loominguline joonistamine” ja “Vabajoonistamise kursus” käigus. Tööde autoriteks on: Heiki Arge, Mirjam Hinn, Artjom Jurov, Liis Kaljo, Kadi Kusnets, Timo Kähara, Jerl Norden, Sirje Piir, Kadri Riives, Taavi Viikman. Kursuseid juhendas Udo Vool.

Nahadisaini osakonna näitusel “Kordumatu kooslus” on esitletud lai spekter nahakunsti ja -disaini võimalustest. Näitusel saab näha nii klassikalises laadis nahka köidetud raamatuid kui ka mängulisemaid köitelahendusi, kus esmatähtis on idee. Köited ja laekad on valminud õppejõud Rutt Maantoa ja Tõnu Ojaperve juhendamisel. Samuti on esindatud pilkupüüdvad aksessuaaridisaini näited – erineva vormi- ja materjalikasutusega ridikülid, käekotid kindad ja kingad. Töid on juhendanud õppejõud Kaia Lukats ja Maila Käos. Tudengite töid iseloomustab vahendite ja ideede mitmekesisus, pakkudes üllatusi nii materjali, teostuse kui ka vaimuka disaini poolest.

Loe edasi: Pärnu Keskraamatukogus avatakse kaks Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste tööde näitust

Endla teatris tulekul sajandipidu

Sel kuul möödub sada aastat ajast, mil valmis ajalooline Pärnu Endla teatrimaja, mille rõdult kuulutati 23. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariik. 22. oktoobril tähistab Endla kutselise teatrina oma 100. juubelit.

Endla teatrimajale pandi Pärnus nurgakivi 23. mail 1910. Rahalistest raskustest hoolimata edenesid ehitustööd ja jõudsid lõpule 1911. aasta sügiseks. 22. oktoobril toimus Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus ning sel päeval tähistab Endla teater nüüd Eesti kolmanda kutselise teatrina oma 100. juubelit.

23. oktoobri 1911 päeval korraldati vastvalminud Endla majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul ning õhtul toimus August Kitzbergi “Libahundi” esietendus. 23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatrimaja rõdult välja Eesti Vabariik. 1944 aasta sügisel süütasid teatrimaja taganevad Saksa väed.

Juubelipidustused Pärnus algasid juba 20. oktoobril ja jätkuvad kogu nädalavahetuse. 21. oktoobri pärastlõunal toimub praeguste ja endiste teatritöötajate traditsiooniline ühine külaskäik Pärnu Metsakalmistule. Õhtul kell 21:30 on Teatrikohvikus Endla Jazzklubi erikontsert, kus astub üles ansambel Airipos, koosseisus Airi Allvee, Tõnu Raadik, Ants Õnnis, Tiit Saluveer ja Argo Toomel.

22. oktoobril kell 18 esitletakse Teatrikohviku I korrusel teatri juubeliraamatut „Endla teater 100“, mis annab saja lavastuse kaudu sissevaate kutselise Endla teatri esimesse tegevussajandisse. Raamatu on koostanud teatri dramaturg Triinu Ojalo.

Raamatuesitlusele järgneb Suures saalis kell 19 William Shakespeare’i/Andres Noormetsa „Hamlet Andersoni“ esietendus, lavastajaks Andres Noormets. Esietenduse lõppedes algab teatrimajas sünnipäevapidu, kus meeleolukat muusikat teevad Endla teatri praegused ja endised näitlejad.

Margit-Mariann Koppel

Pärnus alustab taas Väärikate ülikool

Väärikate ülikool Pärnus alustab kolmandat hooaega. Kolmapäeval, 14. septembril kell 16 alustab Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis oma kolmandat hooaega Väärikate ülikool. Osalema on oodatud pärnumaalased, kellel on vanust 50+.

Eesmärk on anda teavet ümbritsevas ühiskonnas toimuvate protsesside ja muutuste mõistmiseks, eluteel võrdväärseks liikumiseks. Eakate inimeste isiksuse, loovuse, annete, initsiatiivi, sotsiaalse vastutustunde arendamine. Ümbritseva elukeskonnaga suhtlusvõimaluste avardamine läbi ühiskonnas toimuvate muutuste teadvustamise ning nendest tulenevate väljakutsetega toimetulekuks, uute oskuste ja teadmiste omandamine, toetades nii eakate kohanemist pidevalt muutuvas maailmas.

Loengud hakkavad toimuma TÜ Pärnu Kolledži korraldamisel üle nädala kolmapäeviti
Sanatooriumi “Tervis” konverentsisaalis, Seedri 6.

Auditoorne õppetegevus toimub kaks korda kuus. Õpikodades osalemine on vabal valikul. Kavas on vestlused, loengud, seminarid, õpikojad, õppekäigud, väljasõidud. Aktiivne osaleja saab palju uusi teadmisi ning TÜ Avatud Ülikooli tunnistuse.

Loengute temaatika: Pärnumaa areng ja tuleviku võimalused; õigusalased probleemid igapäevaelus; ühiskonna projektiseerumine ja selle tagajärjed; hariduse osa ja roll elutee kujunduses; kodanikuühiskond, vabatahtliku töö; välispoliitika ja naabrussuhted; aktiivse osaluse võimalused igapäevaelus; teadusuudised, majanduselu; sotsiaalne keskkond ja meie turvalisus; väärtustel põhinev Euroopa.

Õppekäigud ja praktilised õpikojad: arvutiga sõbraks (okt, nov, dets); minu aed – õppekäik Räpinasse 03.09.11; hõbejuusne ettevõtja (okt, nov, dets); Riigi valitsemine ja juhtimine – Riigikogu külastused (okt, nov, jaan, veeb); uued võimalused tegutsemiseks kodanikuühendustes vabatahtlikuna; õigusabi: käsitletakse teemasid, mis aitavad mõista elus ettetulevaid õigusalaseid probleeme ja leida neile võimalikke lahendusi. Teemad kajastavad inimese elu sünnist surmani, toetades võimalust elada õiguskuuleka kodanikuna.

Lisainfo telefonidel: +372 445 0531; +372 501 6715

Pärnus Steineri aias tuleb nädalavahetusel taluturg

Laupäeval, 10. septembril toimub Pärnus Steineri aias taluturg, mille seekordne teema on seened.

Merike Palginõmm keskkonnaametist korraldab kell 12.30 seeneteemalise õpitoa. Kohapealt saab osta kaasa seenehoidiseid ja ka kuivatatud seeni.

Kultuuriprogrammi pakub sel korral Gabriele moe- ja tantsukool. Seenelkäijad saavad esinejatelt ka omale tantsuliigutusi noppida.

Olemas ka kõik muu hää, mis alati taluturul on olnud: vabajooksukanade munad, mahepiimatooted, suitsukala, saunasuitsuliha, erinevad meesegud, kodused juuretisega leivad ja karaskid, kitsepiimajuustud, mahlad, juur- ja köögiviljad, jahud, moosid ja hoidised, tatar ja tatrajahud, ürdisegud…

Taluturg toimub Steineri ikka aias kella 10-14.

Lisaks toimuvad meisterdamistoad nii suurele kui ka väikesele, ja seda nii värskes õhus kui ka Maarja-Magdaleena Gildi majas (Uus 5).

NB! Steineri aed asub Pühavaimu 8, Pärnu kunstide maja vastas.

Pärnus toimub pühapäeval autovaba päev

Pärnu Linnavalitsus, MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi ning GoBus Pärnu korraldavad 4. septembril autovaba päeva. Päeva eesmärk on propageerida tervislikke eluviise ja alternatiivsete transpordivahendite kasutamist. Pärnu on jalgrattaga sõitmiseks ning jalgsi käimiseks sobilik linn.

3.-4. septembril on ratturite rõõmuks üles seatud tasuta valvega jalgrattaparkla. 3. septembril asub valvega rattaparkla Pärnumaa Rahvaspordituru ning Jüri Jaansoni Kahe Silla lastejooksu keskuses – Port Arturite vahelisel väljakul.

4. septembril asub valvega parkla Pärnu Sadama parklas vana silla kõrval. Parklad on avatud 3. septembril kell 10-16 ning 4. septembril kell 9.30-15. Rattaparklasse saab jätta rattaid, mis on lukustatud!

Autovabal päeval kutsutakse inimesi üles kasutama ka ühistransporti.

29. augusti linnavalituse istungil otsustati, et autovabal päeval on kõigil linlastel ja meie külalistel võimalik kasutada tasuta ühistransporti, sest mida rohkem me eelistame ühistransporti autodele, seda enam vähendame müra- ja heitgaasireostust linnas.

Pärnu linn on aastast 2002 WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku liige ja 2010. aastal koostati Pärnu linna terviseprofiil, millest tulenevalt kavandatakse elanikkonna tervist väärtustavale hoiakule ja käitumisele ning eluviisi kujundamisele suunatud tegevusi. Järgides WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku põhimõtteid ning arengustrateegiaid kogu Euroopas, on asutud tervist toetava linnakeskkonna sihipärasele arendamisele, väärtustatakse ümbritsevat linnakeskkonda ja elutingimusi.

Lisainformatsioon:
Tarmo Meresmaa, Kahe Silla jooksu peakorraldaja, info@2silda.ee

Algavad taas Maarja-Magdaleena gildi luuleõhtud

10. septembril kell 18-20 oodatakse luulehuvilisi taas Pärnusse Maarja-Magdaleena gildi muusikakambri luuleõhtule.

Uue hooaja avaürituse avapaugu annavad Orelipoiss Jaan Pehk ja Contra. Veel esinevad

Terje Heinmets ( Pärnu)
Ando Riiman (Tallinn)
Auli Lehola (Tallinn)

Fil (Pärnu)
Punkbänd M.A.A. (Pärnu). M.A.A. astub lavale ka oma n-n hittlooga, millega alles hiljuti võideti merelaulude konkurss.

Esinejate nimekiri veel täie

neb. Pilet kaks eurot.

Kelle veel huvi esineda, siis on mõned vabad kohad!
Lisainfo: Margit Peterson, tel 5904 3234.

Pärnus on taskukohaste asjade laadapäev

Täna kell 14 – 19 toimub Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja uue õppehoone parklas Kooli 6b (vihma korral majas sees) taskukohaste asjade laat ja töötubade päev.

Tule müü või vaheta kasutult kapis, toas, garaažis seisvaid asju ja saadud rahaga osta endale midagi vajalikku, kasvõi kõrvalistuva kaupmehe käest. Müüa ja vahetada võib kõike: riideid, jalanõusid, toalilli, mööblit, elektroonikat, tehnikat jms.

Kohal on Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja õpetajad, kes ootavad lapsi majaga tutvuma ja töötubadesse meisterdama.

Pärnus toimub ainulaadne koolituslaat

12. augustil 2011 leiab Pärnus aset ainulaadne koolituslaat, mille raames pakutakse kõigile soovijatele võimalust osaleda kohapeal erinevatel praktilistel koolitustel. Laadale omaselt on „kaupa“ palju ja haridustooteid saab terve päeva jooksul „maitsta“. Eesmärk on teada saada, mis teema huvitab ja millesse tahaks tulevikus süveneda.

Laadal on võimalik osaleda järgnevatel lühikoolitustel: avalik esinemine, võru keel, kuivviltimine, sotsiaalne meedia, kalligraafia, fotograafia, taaskasutus, „liftijutt“ ehk 30 sekundi mulje kujundamine, tooli värvimine, looduslaulud, tervisejuhtimine, lapsevanema jutud.

„Koolituslaada raames tehakse päeva jooksul igal täistunnil 45-minutilisi koolitusi, see on hea võimalus saada kiiresti ülevaade väga erinevatest teemadest, mida sügisel rahvaülikoolides üle Eesti edasi õppida. Osalejatele antakse kaasa ka informatsioon pikemate kursuste toimumisaegade ja -kohtade kohta,“ tutvustas ainulaadset ettevõtmist Eesti Vabaharidusliidu programmijuht Tiina Jääger. „Mõtlesime, et haridusmessid on inimese jaoks siiski passiivne infovoldikute kogumine ja seega otsustasime külastaja jaoks luua atraktiivsema ürituse – koolituslaada, kus inimesel on võimalik kohe asjadest osa saada.“

Koolituslaata rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ kaudu. Programmi eesmärgiks on luua täiskasvanud elanikkonnale tasuta õppimisvõimalused võtmekompetentside (õppimisoskus, infotehnoloogiline kompetents, võõrkeelte oskus, emakeeleoskus, kultuuriteadlikkus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, sotsiaalne ja kodanikukompetents, matemaatikakompetents) arendamiseks ja tööalaseks koolituseks vabahariduslikes koolituskeskustes. Üle Eesti koolitatakse programmi raames vähemalt 40 000 inimest.

Programmi elluviijaks ja koolituslaada organisaatoriks on Eesti Vabaharidusliit (EVHL), mis on üleriigiline valitsusväline haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi ühendav katusorganisatsioon.

Koolituslaat algab Pärnus Nooruse Majas 12. augustil kell 10 ja kestab kella 17-ni. Laat on külastajale tasuta. Täpsemat päevakava võib vaadata Vabaharidusliidu kodulehelt.

Lisainformatsioon:
Tiina Jääger
Eesti Vabaharidusliidu programmijuht
tiina.jaager@vabaharidus.ee
Tel +372 5646 3834

Algab projekt Käsitööga tööle 2

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta.

Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2

Lukas Groen: Kui on Gergievi festival, siis miks ei võiks olla Järvi festivali?

Järgmisel nädalal algab Pärnus esimene rahvusvaheline Järvi suvefestival. Järvi dirigentide kursusest välja kasvanud festivalil saab kuulata kümmet kontserti, mida annavad esinejad Eestist ja välismaalt. Festivalil on kolm olulist tahku – Järvide suguvõsa, dirigentide meistrikursus ning festivaliorkester, mis koondab nii Eesti kui välismaa noori muusikuid ning mida juhatab Paavo Järvi.

Festivali juhatuse liige ja üks korraldajatest Lukas Groen andis kylauudised.ee portaalile enne festivali algust intervjuu. Kuigi Groen on hollandlane, rääkis ta eesti keeles.

Järgmisel nädalal on Pärnus algamas esimene Järvi suvefestival. Kas kõik on festivaliks valmis?

Muidugi. Muidugi mitte (naerab).

Mis siis veel on vaja teha?

Tegelikult on kõik korras. Kava on korras, kõik solistid ja muusikud on olemas, teeme praegu viimaseid asju. Kavaraamat on veel teha, finantsasjad vajavad üle vaatamist, aga kõik on korras.

Minnes päris algusesse, siis kuidas sündis Järvi suvefestival?

Kaks aastat tagasi korraldasime esimest korda koos Jüri-Ruut Kanguriga Neeme Järvi meistrikursusi, mis olid enne Oistrahhi festivali osaks. Korraldasime seda Leigol ning see õnnestus hästi. Paar päeva oli ka Paavo Järvi kohal. Siis oli Paavo ja Neeme soov, et läheksime tagasi Pärnusse, seal on alati parem, parem kontsertimaja ja paremad võimalused. Eelmisel aastal olimegi Pärnus tagasi. Mõlematel aastatel oli palju kontserte. Eelmisel aastal oli neid kaheksa või üheksa ja hakkasime juba siis rääkima, et see on festival ja hea tasemega festival. Elasin Hollandis Rotterdamis ja seal korraldati Gergievi festivali. Nii ma mõtlesingi, et kui on olemas Gergievi festival, siis, miks ei võiks olla Järvi festival. Seda enam, et Järvide peres on juba kolm tuntud dirigenti, Neeme Järvi on väga tuntud, ka Paavo Järvi teeb maailmas ilma ja kuulub dirigentide tippu. Ka Kristjan on tubli, teda küll sel aastal pole, aga loodame, et ta tuleb järgmisel aastal. Siis on Teet ja Marius ja teised Järvid, kes käisid eelmisel aastal ja tulevad jälle. Järvidel on ka palju tuntud sõpru maailmas, nii et tuleb esinejaid välismaaltki, näiteks Mikhail Zemtsov Hollandist, Ivry Gitlis on täiesti tippu kuuluv viiulimängija. Festivalile tuleb ka väga palju eestlasi, kes õpivad või töötavad kuskil maailmas, peaaegu kõik tulevad siia ja mängivad festivaliorkestris. Loe edasi: Lukas Groen: Kui on Gergievi festival, siis miks ei võiks olla Järvi festivali?

Pärnus toimub Eesti esimene Rannaspordi festival

Esmakordselt toimuval Rannaspordi festivalil on ühendatud neli suurepärast rannaspordiala: rannajalgpall, rannavõrkpall, footvolley ja rannatennis! Mängima on oodatud nii mehed kui naised, nii noored kui vanad, sõpruskonnad, võistkonnad, firmad!

Festivali avamine toimub 29. juuli õhtul Pärnu rannas, rannaspordialade turniirid algavad laupäeval, 30. juulil, finaalidepäevaks saab pühapäev, 31. juuli.

Kogu festivali patrooniks on heategevusorganisatsioon UNICEF, läbi kelle toetab festival laste- ja noorte vabaajaveetmise võimalusi!

Registreeri oma võistkond sellele lahedale festivalile ja veeda suurepärane nädalavahetus Pärnus! Juuli lõpus oodatakse Pärnu randa ligi 25 000 inimest ja kõigile pealtvaatajatele on rannas toimuvad üritused tasuta!

Tutvu festivali kodulehega!

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Kevadpealinn andis tiitli üle suvepealinnale

Eile andis Eesti kevadpealinn Türi tiitli üle suvepealinnale Pärnule.

Pärnus tervitati kell 20.16 alanud suve vee-etenduse ja sellele järgneva tseremooniaga Vallikäärus. Kava kohaselt põrisesid trummid, esinesid tantsijad ja anti sõna suvepealinna tervitajatele. Suvepealinna tervitustseremoonia jätkus kontserdiga, kus esinesid Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Kaire Vilgats ja Estraadiraadio.

Türil toimub kevadpealinna hooaega lõpetav pööripäevapidu täna, 22. juunil algusega kell 20.30.

Pärnus tuleb suveseminar “Linn kui õpikeskkond”

Pärnus toimub 11.-13. augustini EFFE suveseminar „Linn kui õpikeskkond“: neljapäev on linnalooduse päev, reede ajaloo päev ja laupäev inimese päev. Seminarist osavõtt on tasuline (sisaldab ööbimist, toitlustamist ja lektoritasusid). Vaata täpset päevakava siit. Registreerimine ja lähem info: Katrin Uutsalu, katrin.uutsalu@lv.parnu.ee, tel 55643064.

Homme lõpetatakse pidulikult
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest

attila — PromFest ja Endla teater tõid suveks lavale Verdi "Attila".

1996. aastal alguse saanud Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss on 15 aastaga kindlustanud endale koha Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.

Pärnusse rahvusvahelisele ooperimuusika festivalile PromFest saabusid sel nädalal ooperimaailma tulevikutähed, noored ooperilauljad üle maailma osalesid VII Klaudia Taevi nimelisel lauljate konkursil. Konkursi teeb ainulaadseks see, et üks võidupreemiatest on laulda peaosa enda poole valitud ooperis, mis lavastatakse just võitja jaoks järgmisel, kahe aasta pärast toimuval PromFestil nagu tänavu Attila.

Konkursile registreerus 83 lauljat, helisalvestite põhjal kutsuti Pärnusse 32 solisti 17st riigist: USA-st, Prantsusmaalt, Austriast, Argentinast, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Norrast, Lätist, Bulgaariast, Kanadast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris.

Enne pidulikku finaalkontserti läbisid lauljad kaks vooru. Eile, 10. juunil kõlas edasipääsenute esituses kohustusliku palana Franz Schuberti vokaalset meisterlikkust nõudev ”Ave Maria”. See on üks Taevi konkursi tunnusmärke ja kohustuslik alates esimesest võistlusest.

Konkursi žürii on igati väärikas: Ingrid Kremling-Domanski – Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor (žürii esinaine, Saksa), Henri Maier – Opera Eventsi juht (Saksa/Prantsusmaa), Alain Surrans – Rennes’i ooperi peadirektor (Prantsusmaa), Peter Theiler -Nürnbergi ooperi peadirektor (Saksa), Hans Nieuwenhaus – ooperistuudio Nederlands juht lavastaja (Holland), Vladimiras Prudnikovas – Leedu rahvusooperi solist, Leedu muusikaakadeemia professor (Leedu), Erkki Alste – Opera-Connection Alste & Mödersheimi (Soome/Saksamaa), Tatjana Zozulja – lavastaja (Ukraina), Paul Mägi – Vanemuise teatri peadirigent (Eesti), Erki Pehk – dirigent, PromFesti kunstiline juht (Eesti).

Täna toimub Ammende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu. Taevi õpilaste kõrval astuvad üles Vladimiras Prudnikovas, Urve Tauts, Therese Raide, Malle Raid jt, kontsertmeister Helin Kapten.

VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest lõpevad homme Pärnu kontserdimajas suurejoonilise finaalkontserdiga, millel selguvad võitjad ja laureaadid.

Parim ajalooraamat valmis 12 aastaga

Laupäeval Pärnus välja kuulutatud 2010. aasta parima Eesti ajalooraamatu tiitli võitis Mart Kalmu koostatud „Eesti kunsti ajalugu. 5. osa.1900–1940”. Raamatu koostamine algas juba 1998. aastal ning tegu on esimese kunstiajaloost rääkiva teosega, mis pälvis selle auhinna.

Žürii esimehe Inna Jürjo sõnul olid peaaegu samaväärsed veel kaks teost: „Sõja ja rahu vahel” (II köide); „Esimene punane aasta: okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” (peatoimetaja Enn Tarvel,teise köite toimetaja Meelis Maripuu) ja Tiina-Mall Kreemi doktoritöö „Viisipäraselt ehitatud: luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881)”.

Preemiat vastu võttes ütles võiduteose koostaja Mart Kalm, et polnud ise piisavalt järjekindel, nõudmaks autoritelt nende osi kokkulepitud tähtajaks, mistõttu venis Eesti kunsti 1900.–1940. aastate kokkuvõtte koostamine üle kümne aasta pikaks. Samas oli Kalm tunnustuse üle rõõmus, sest kunstiajalootöid pole varem Eesti ajalookirjanduse preemiavääriliseks peetud.

Pärnu muuseumis ehk ajaloolises Ülejõe koolimaja klassitoas alanud auhinnatseremooniale lisas meeleolu kokkuvõtete tegemine Johann Voldemar Jannseni töötoas, kus koostati maarahvast esmakordselt Eesti rahvana kõnetav Perno Postimehe juhtkiri.

Ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmise algatajad 1995. aastal olid ajalooarhiiv ja ajalooinstituut. Praeguseks on preemia väljaandmiseks koondunud juba suurem hulk Eesti mäluasutusi.

Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor

Vibulaskur Reena Pärnat purustas Eesti rekordi

Noor vibulaskur Reena Pärnat (fotol) tuli täna Pärnus toimunud täiskasvanute ja veteranide Eesti karikavõistlustel harjutuses FITA-1 1281 silmaga võitjaks ning püstitas ka Eesti rekordi.

50m distantsil lasi ta 331 silmaga (360st võimalikust) uue rekordi, mis ületab eelmist tervenisti 6 silmaga. Peale selle lasi Pärnat 30m distantsilt uue isikliku rekordi, mis tänasest on 346 silma. Märkimisväärne on, et Pärnat on alles juunioride klassi kuuluv 17aastane vibulaskur.

Naiste sportvibu klassis võidutsenud Pärnatile järgnesid klubikaaslased Anneli Preimann 1251 silmaga ning Siret Luik 1190 silmaga (kõik Järvakandi vibuklubi Ilves). Meeste samas klassis võitis Jaanus Gross (Sagittarius) 1227 silmaga. Sama tulemuse, kuid vähema arvu kümnetega tuli teiseks Jaan Lott (Tartu Vibuklubi). Kolmanda koha saavutas Siim Aaver 1185 silmaga.

Naiste plokkvibu klassis tuli karikavõitjaks Mariel Jäätma oma ema Maarika Jäätma ees (mõlemad Türi Vibukool) ning kolmandaks tuli Piret Luik (Ilves). Meeste arvestuses võitis Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi), Jaan Kookla ja Harri Köhleri ees (mõlemad Viljandi Spordikool/ Vana-Võidu Vibuklubi).

Veteranide klassis tulid karikavõitjateks Katrin Froš (Pärnu Meelis) ning Aleksander Kiskonen (JAK). Võistkonnavõistluse võitis sportvibu klassis nii meeste kui naiste arvestuses Järvakandi Ilvese esindus ning meeste plokkvibu klassis Viljandi SK/Vana-Võidu VK meeskond.

Nädala pärast toimub Järvakandis eriti vastupidavate laskurite osavõtul võistlus Visa Hing F-2, kus ühe päeva jooksul lastakse harjutust FITA-1 kaks korda järjest.

Aivo Agu

Pärnus tulevad vabatahtlike töötoad

Reedel toimub Pärnus Gildi majas Euroopa vabatahtliku tegevusaasta päev Pärnumaa vabatahtliku tegevuse päev.

Päev algab kell 12 töötoaga vabatahtliku tegevuse võimalustest kesk- ja vanemaealistele niing jätkub kell 15 töötoaga noorte rahvusvaheliste ning kodumaiste vabatahtliku tööde tutvusamisega.

Samal ajal on huvilisel võimalus kohtuda erinevate vabatahtlike kaasajatega leidmaks endale sobiv vabatahtliku tegevuse rakendus. Ühtlasi saab ka Töötubades tutvuda Gildi maja meistritega, proovida ise kätt ja valmistada endale midagi põnevat.

Kohtumistel osalevad:

Maarja – Magdaleena Gild, kes lisaks käsitöö ja kunsti tegemisele korraldab mitmeid üritusi kus vabatahtlikud alati abiks saavad olla.

Pärnumaa Vabatahtlik Keskus, Pärnumaa Kodukant , vabatahtlike oodatakse osalema kohalike külasletside tegevuses , maakondlike ürituste korraldamisel, projektide juurde. Vabatahtlike keskusest saab küsida ja uurida erinevaid vabatahtlike andmebaase, infolinke, võimalusi maakonnas ja rahvusvaheliselt vabatahtlikuna tegutseda.

Loomade Varjupaik ootab vabatahtlike nii loomadega tegelemda kui ka varjupaiga muude tööde ja tegemiste juurde.

Punane Rist ootab eelkõige vabatahtlike, kes on valmis ennast pikaajaliselt siduma organisatsiooniga, Punase Risti poolt pakutakse vabatahtlikele põhjalikku koolitust ja võimalust osaleda meeskonnaga pea kõikidel Pärnumaa suurüritustel esmaabi pakkujatena.

Eesti 4H Pärnumaa piirkonna inimesed, kes otsivad vabatahtlikke oma noorteklubisid eest vedama, nooteürituste korraldamisele appi.

MTÜ Pärnu Motoclub ootab vabatahtlikke appi 1.-3. juulil toimuvale veespordi peole.

MTÜ Kastan Taskus, mis korraldab Augustiunetust 13. augustil ja vajab sel päeval appi liiklust korraldama, piirdeid seadma umbes 12 vabatahtlikku.

MTÜ Shalom tegutseb abikeskusena korraldades riide ja toiduabi pakkumist abivajatele, eraldi tegutseb ka ühenduse juures lastemaja.

MTÜ Tulevik, mille Ringlusepood tegeleb töötute ja teiste abivajajtega.

Pärnu Toidupank, mis ootab vabatahtlike appi toidu pakendamisele ja jagamisele.