Konstantin Possieti kodumaja saab mälestustahvli

Kindraladjutandi ja admirali, Pärnu linna aukodaniku Konstantin Possieti (2.01.1820 – 8.05.1899) 200. sünniaastapäeval – 2. jaanuaril algusega kell 15.00 – toimub Pärnus Suur-Posti 2 majal mälestustahvli avamine.

Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto Kärt Saard — Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto: Kärt Saard

[pullquote]Konstantin Possieti tunnustati kõikide Vene Impeeriumi kõrgemate ordenitega[/pullquote]Konstantin Possieti 200. sünniaastapäeva eel tegid Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts Pärnu linnavalitsusele ettepaneku tähistada seda tähtpäeva mälestustahvli avamisega Possieti kodumajal Suur-Posti 2. Tahvli valmistamist korraldas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Tahvli valmistas hallist graniidist kiviraidur Ülo Kirt. Kõik mälestustahvli valmistamise, paigaldamise ja avamise kulud kandis Pärnu linnavalitsus.

Tahvli avab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Konstantin Possietist kõneleb Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, vaimuliku talituse viib läbi EELK Pärnu praostkonna praost Tõnu Taremaa.

Loe edasi: Konstantin Possieti kodumaja saab mälestustahvli

Matteuse evangeeliumi sõnumiga on ühinenud ka Eesti

Sõnum, mis saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” ja lõpuks võetakse vastu ÜRO rahvusvahelise laste õiguste konventsioonina ja millega neli aastat hiljem ühines taastatud Eesti Vabariik.

Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard — Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Joosep Tammo jõululaupäeval Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Traditsioonidega vanas koolimajas

[pullquote]See sõnum saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” 1924[/pullquote]Traditsioonilisel jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Raeküla Vanakooli keskuses jutlustas Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor Joosep Tammo. Laulis Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi dirigeerimisel ja keskuse juhataja Piia Karro-Selg luges Johanna Grauvergi värsse.

Karro-Selg ütles, et tegemist pole päriselt harjumuspäraste tunnustega jumalateenistusega, kuigi just nii on seda jõululaupäeval toimuvat oma linnaosa rahva kogunemist paljude aastate kestel Raekülas nimetatud. Pigem on tegu sõnumi kandmisega. „Mina ei ole kauni traditsiooni algataja, vaid jätkaja ja loodan selle jätkumist ka pärast mind.”

Loe edasi: Matteuse evangeeliumi sõnumiga on ühinenud ka Eesti

Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks

55 fotot

Eile õhtupoolikul Raeküla Vanakooli keskuses toimunud traditsioonilisel naistelaulupäeval esinesid Sindi naisansambel Šal-lal-laa ning Pärnjõe rahvamaja rahvaliku muusika lauluansambel Krõõt ja Kraaded. Pärnu Y-klubi algatusel korraldati kontserdi ajal heategevuslik loterii, millest laekuva tuluga soovitakse abistada kodulinna noort vibusportlast Reena Pärnatit teekonnal Tokyo suveolümpiamängudele.

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard — Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Klubi on väike, aga tubli rakuke rahvusvahelises Y’s Men liikumises, millel Eestis pea 100 aastat vanust[/pullquote]Šal-lal-laad juhendab 150 aasta vanust Sindi laulukoori dirigeeriv Kristel Reinsalu, keda tänavu pärjati Tori valla aasta kultuuriedendaja aunimetusega. Ka Põhja-Pärnumaa valla Pärnjõe rahvamaja lauluansambli Krõõt ja Kraaded juhendaja ning Tori segakoori dirigent Kalli Rõõmusaare pälvis samasuguse aunimetuse – Tori valla aasta kultuuriedendaja.

Šal-lal-laa laulis esimese loona lustliku laulu „Nääritaadile”, mida saatis naiste kelmikas lavaline liikumine. Järgnes pühalik „Halleluuja” ja „Valged jõulud”. Aasta tagasi Pärnust väljunud viimase rongi mälestuseks ja uhkema reisirongi saabumise ootuses lauldi „Kui jaamast lahkub rong”. Reinsalu küsis mälumängu küsimuse: „Kes on Mikk Targo?” Mitme pakkumise peale, millest mitte ükski polnud vale, arvati lõpuks ühisel meelel, et Mikk Targo on kergemuusika vend!” Selle järel lauldi Heldur Karmo sõnadel ja Mikk Targo viisil loodud „Head uut aastat!”. Aga rahvas kutsus viimase laulu järel Šal-lal-laa tagasi ja vaatamata õues valitsevast mustast maast kõlas naiste suus ikkagi „Taas talveteedel”.

Loe edasi: Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks

Andres Tolts 70: näitus Pärnu linnagaleriis ja Arvi Tapveri luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlus

Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus 4) avatakse reedel, 27. detsembril kell 17.00 Eesti avangardi klassiku Andres Toltsi (1949-2014) 70. sünniaastapäeva tähistav mälestusnäitus.

[pullquote]Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi.[/pullquote]Avamisel esitleb oma klassikutest inspireeritud luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” Arvi Tapver. Seni pigem proosakirjanikuna esinenud autor jagab oma luulekogus maailma mõtteliselt kaheks – klassikuteks ja kassikullaks. Luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlusel vastab poeet ka võimalikele tekkinud küsimustele ja jagab autogramme.

Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi. Argised objektid astuvad lõuenditel dialoogi kunstniku sisemaailmaga ning tulemuseks on puhas esteetika või täiuslik harmoonia, mida Tolts kogu oma loomeaastate vältel peatumatult otsis. Lisaks on näitusel väljas kümme mustvalget, osaliselt koloreeritud litograafiat aastaist 1982-1989, millel Tolts interpreteerib talle laia tuntuse toonud maale.

Loe edasi: Andres Tolts 70: näitus Pärnu linnagaleriis ja Arvi Tapveri luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlus

Pärnu aasta tegu on muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee

Rahvas valis 16 nominendi seast Pärnu aasta teoks muulile viiva kergliiklustee valmimise. Teiseks tuli rahvahääletusel Pärnu võrkpalliklubi meeskonna Eesti meistri tiitel ja kolmandaks Pärnu loomade varjupaiga päästeoperatsioon 30pealise koerakoloonia aitamise nimel.

Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto Urmas Saard — Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto: Urmas Saard

Aasta teo valimisel andis oma hääle 4258 kodanikku.

Et ülekaalukalt suurima poolehoiu võitis rahvahääletusel just nimelt muuli kergliiklustee, paneb lõppevale aastale ilusa punkti, sest oli ju 2019. aasta Pärnus kuulutatud muulide aastaks.
Suvepealinna muulide valmimisest möödus tänavu 150 aastat. Selle ümmarguse tähtpäeva puhul avatigi idapoolsele muulile viiv kergliiklustee. Rajatise avaüritus toimus tähendusrikkal kuupäeval – 14. veebruaril.

Keskranna ja jõe suudme vahel merre ulatuv muul on romantikute seas kõrgelt hinnatud ja Pärnu sümboliks kujunenud koht. Legend räägib, et noored armunud peavad kõndima koos muuli lõppu ja kinnitama seal oma armastust suudlusega. See kindlustavat igavese armastuse.

Aasta teoks valitud kergliiklustee võimaldab kõigil, ka romantikutel, jalutada Rannapargist otse muuli juurde igal aastaajal.

Loe edasi: Pärnu aasta tegu on muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee

Pärnu ühisgümnaasiumi kuuendal Jõuluolümpial osaleti 16 riigi lipu all

Eile toimus Pärnu ühisgümnaasiumi jõuluaja oodatuim sündmus, Jõuluolümpia. Tegemist oli kuuendat korda toimuva meeleoluka spordisündmusega, kus klassid võistlevad nii sportlikes kui loomingulistes ülesannetes.

Esiplaanil Mehhiko lipu all võistlejad. Foto Pärnu ühisgümnaasium — Esiplaanil Mehhiko lipu all võistlejad. Foto: Pärnu ühisgümnaasium

Väike-Kuke tänaval asuvas Pärnu Spordikooli kergejõustikuhallis peetud olümpiamängudel osales kogu koolipere. Tiina Saarits, direktori asetäitja noorsootöö alal, ütles, et esmakordselt osalesid ka külalisvõistkonnad Mai koolist ning Kuninga tänava põhikoolist. Iga klass oli omale loosi teel valinud riigi, mida tutvustati ning mille lipu all võisteldi. Kohal olid Hispaania, Soome, Holland, Jamaica, USA, Itaalia, Iirimaa, Mehhiko, Hiina, Saksamaa, Kanada, Prantsusmaa, Venemaa, Brasiilia, Kreeka ja Eesti.

Loe edasi: Pärnu ühisgümnaasiumi kuuendal Jõuluolümpial osaleti 16 riigi lipu all

Kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak

Pärnu kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak, mille poolt hääletas 448 pärnakat.

bty — Pärnus Hirve ja Merimetsa tänava nurgal asuv nn „Sepa plats“. Foto: Urmas Saard

Teiseks jäi avaliku liikumis- ja õppelinnaku rajamine Mai kooli õuealale, mida eelistas 360 hääletamisest osavõtnut. Kolmandaks tuli discgolfipargi rajamine Loode-Pärnusse 274 häälega. Lemmikloomaparki soovis 105 pärnakat, ülejäänud ettepanekud kogusid vähem kui sada häält.

Loe edasi: Kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak

Braian Kulp: luuletust ei esitata näideldes, seda oli raske õppida

XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi “Koidulauliku valgel” peaauhinna pälvis Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Braian Kulp. Mõjuvat ja nauditavat etlemist õpetas võitjale õpetaja Eneli Arusaar.

Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto Urmas Saard — Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto: Urmas Saard

Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto Urmas Saard — Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar rõhutab, et kindlasti pole etlemine üksnes soravalt peast lugemine. Luuletaja looming tuleb viia kuulajani nõnda, et sõnad teda mõjutaksid ja pakuksid kõrvadele naudingut. Üleriigilisele konkursile pääses edasi 3. detsembril Pärnumaal saavutatud esimese kohaga. Arusaar soovib, et Braian räägiks etlemise õppimisest ise.

„Peaaegu iga päev peale kooli läksin ma õpetaja Eneli juurde harjutama. Harjumusest asusin ma alguses luuletuste lugemisel näitlema,” rääkis Braian, kes juba mitmendat aastat õpib Arusaare juhendamisel kooli näiterühmas näitlemise kunsti ja on osalenud juba reklaamfilmide rollides. „Õpetaja Eneli õpetas mulle, et näitlemine ei ole õige. Ta ütles kohe alguses, et omadus- ja asesõnu ei rõhutata. Aga minu arvates on kõige tähtsam asi luuletuses — mis õpetaja Eneli mulle õpetas — et pausid pole rea lõpus, vaid seal kus on punkt, koma, hüüu- või küsimärk. Pausid on eriti head selleks, et lasta kuulajal mõelda,” jätkas Braian selgitustega. „Mõnikord me harjutasime pimedas klassis, et saada kätte luule tunnetust. Tunnetus on tähtis, sest ilma selleta ei saa ma anda publikule edasi emotsioone. Järgmisena lugesin ma rahva ees, et harjutada silmsideme loomist. Peale lugemist oli selline ilus hetk, kus teised minu koolikaaslased hakkasid nutma.”

Loe edasi: Braian Kulp: luuletust ei esitata näideldes, seda oli raske õppida

Uuring: Soome turistid armastavad Pärnus puhata ja ostelda

Sel suvel ja sügisel Pärnut külastanud Soome turistidele jättis Eesti suvepealinn sedavõrd hea mulje, et lõviosa Pärnus viibinud soomlastest plaanib Pärnusse peagi naasta, selgub vastvalminud külastajauuringust.

Pärnu rand ja Tervise Paradiis. Foto Urmas Saard — Pärnu rand ja Tervise Paradiis. Foto: Urmas Saard

Soovi lähema paari aasta jooksul uuesti Pärnut väisata, kinnitas tervelt 92 protsenti uuringus „Soome turist Pärnus 2019“ osalenutest.

Mainitud uuringus osales kokku 300 Soome kodanikku, kes viibisid Pärnus tänavu juulis, augustis, septembris ja oktoobris. Suurem osa neist peatus suvepealinnas juba mitmendat korda.

Uuringu põhjal võib öelda, et suvisel ajal on põhjanaabrite meelistegevusteks Pärnus rannas puhkamine, väljas söömine ja šoppamine, sügisel enamjaolt söögikohtade külastamine ja ostlemine.

Et küsitlus toimus lisaks suvekuudele ka septembris ja oktoobris, tõi rannapuhkust, suplemist ja teisi rannategevusi välja 2/3 vastajatest. Samas juulikuus Pärnus viibinud Soome turistide puhul olid need tegevused kindlaks osaks puhkusest koguni 90 protsendil vastanuist.

Loe edasi: Uuring: Soome turistid armastavad Pärnus puhata ja ostelda

Pärnu Siinmaa park vajab uuendamist

Eesti ja viie välisriigi noored avaldasid mõtteid Siinmaa pargi ümberkujundamiseks.

Siinmaa pargi uuendamist aitavad kavandada Euroopa noored. Foto Urmas Saard — Siinmaa pargi uuendamist aitavad kavandada Euroopa noored. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel oli pärast noorte esinemisi hämmeldunud[/pullquote]Riia maantee ja Kooli tänava vahel asuv park sai Siinmaa nime Pärnu linnavolikogu otsusega 1998. aasta novembris. Viis aastat tagasi palus Mark Soosaar tõsta käsi nendel Pärnu linnavolikogu liikmetel, kes teavad Siinmaa pargi asukohta. Vastuseks tõusis üksnes kolme rahvaesindaja käsi. Käesoleva aasta jõulukuuks on teadlikus tõusnud ja Siinmaa pärandit ning tema nimelise pargi asukohta teavad isegi Austria, Portugali, Itaalia, Sloveenia ning Prantsusmaale kuuluva Kariibidel asuva Martinique’i saarelt pärit noored.

Loe edasi: Pärnu Siinmaa park vajab uuendamist

Mari Suurväli: õpilaste ettevõtlus on võimalus oma ettevõtlikkuse arendamiseks

Riigikogu liige Annely Akkermann ütles õpilaslaada “Pärnumaa jõulud 2019” avamisel, et ärikeskkond on nagu meri: mõnikord puhub purjedesse taganttuul, teinekord peksab laine vastu laeva nina. Ettevõtjad peavad taluma tegutsemist ettemääramatuse tingimustes. Iga vastutulev laine on uus.

Kärolin Heinmäe, Mihkel Juhkam, Rene Rebbase – Pärnu Keskuse auhinna pälvinud Kohila gümnaasiumi ÕF Puit-Est. Foto Urmas Saard — Kärolin Heinmäe, Mihkel Juhkam, Rene Rebbase – Pärnu Keskuse auhinna pälvinud Kohila gümnaasiumi ÕF Puit-Est. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa jõulud 2019 päevajuhid Kaileen Umal ja Deniel Žubri, projektijuht Mari Suurväli. Foto Urmas Saard — Pärnumaa jõulud 2019 päevajuhid Kaileen Umal ja Deniel Žubri, projektijuht Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõige rohkem tunnustusi noppis Pärnu ühisgümnaasium[/pullquote]Laupäeval, 7. detsembril hõivasid Pärnu Keskuse teise ja kolmanda korruse mitmelt poolt üle riigi kohale tulnud õpilasfirmad, minifirmad ja miniminifirmat, et omandada ettevõtluse kogemusi ja loota ka kasumi teenimisele. Kogu laada läbimüük oli päeva lõpuks 2698,64 eurot. Ühtekokku kaubeldi 56 müügilaua taga või osutati mõnd teenust teisiti. Näiteks punase draakoni kehastuses Sindi gümnaasiumi õpilane Braian Kulp jalutas mööda kaubanduskeskust ringi tillukese karbiga, mille sisse võis iga anekdoodi kuulaja poetada väikese summa ulatuses münte. Braian on ka ilma draakoni rollita hästi vastutulelik ja rääkis päris naljakaid anekdoote neilegi, kellel juhtumisi rahakott tühjusest haigutas.

Keskuse kolmanda korruse estraadil esinesid meelelahutusliku kavaga Pärnu muusikakooli rütmimuusikaosakonna noored.

Loe edasi: Mari Suurväli: õpilaste ettevõtlus on võimalus oma ettevõtlikkuse arendamiseks

Kaheteistkümnes Jäärmark – aastate suurim

Eile toimus Pärnu Kaubamajakas ettevõtlike noorte poolt korraldatav õppefirmade laat Jäärmark. Igal aastal on Jäärmark olnud oma korraldajate nägu. Õpilastel on olnud võimalus korraldada seda päeva täpselt nii nagu nemad seda näevad – keda kutsuda esinejateks, kuidas korraldada, kujundada atribuutika, leida toetaid jne.

Sindi gümnaasiumi 11. klassi parima väljapanekuga ÕF MAPM - Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, õpetaja Kristi Suppi, Annabel Leotoots, Milena Kostjukova. Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi 11. klassi parima väljapanekuga ÕF MAPM – Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, õpetaja Kristi Suppi, Annabel Leotoots, Milena Kostjukova. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eliria Kaup, kes oli ise Jäärmarki korraldusmeeskonna juht 2015. aastal ning mentor 2016. aasta laadal[/pullquote]Kui eelnevatel aastatel on korraldajateks olnud Pärnu Ülejõe Gümnaasium (kui veel oli gümnaasium) ja edasi Pärnu Raeküla Kool, siis sel aastal olid toimkonnas erinevate koolide õpilased, moodustades ühtse ja väga hästi toimiva tiimi, kellele pani õla alla SA Pärnumaa Arenduskeskus, eesotsas pr Viivika Viljaga. Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas (Sindi Gümnaasium) hoolitsesid toetajate leidmise ning paberimajanduse eest, päeva juhtis Jonathan Petrelius (Tallinna Tehnikakõrgkool), kunstniku töö tegi Johanna Roos (Pärnu Ühisgümnaasium) ja meeskonda juhtis ning helitehniku töö tegi Sander Anderson (Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium).

Loe edasi: Kaheteistkümnes Jäärmark – aastate suurim

Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto Urmas Saard — Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto: Urmas Saard

Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel. Foto Urmas Saard — “Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel” Foto: Urmas Saard

[pullquote]ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav[/pullquote]„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.

Loe edasi: Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kui Eesti lipp tõuseb inimliku eksituse tõttu mõnekümneks sekundiks Pika Hermanni lipumasti tagurpidi, siis kirjutab kõmuajakirjanduse päevatoimetaja sellest ilmse mõnuga, aga kui päevade kaupa heisatakse Tallinna koolimajadel Eesti lipp valesti, siis jääb see märkamata. Kuidas valesti? Nii küsib kohviku omanik, omavalitsuse ametnik, koolijuht, hotelli administraator, seadusandliku kogu esindaja ja paljud teised kodanikud üllatusest silmi kergitades.

Laualipud aknal. Foto Urmas Saard — Laualipud aknal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kui Tallinnat väisas Kanada kindralkuberner Julie Payette, kes on muide paaril korral ka kosmost külastanud astronaut[/pullquote]Kehtib seadusest tulenev üldtunnustatud kord, et Eesti Vabariigi pinnal heisatakse sinimustvalge lipp kõige auväärsemale kohale kõigi ülejäänud lippude reastuses. Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti lipp lipurivi tagant vaadates kõige parempoolsemasse masti. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Paaritu lippude arvu korral võib Eesti lipp asuda ka keskel – näiteks kolmesel alusel. Ükski heisatud lippudest ei või olla suurem Eesti lipust.

Loe edasi: Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kati Voomets hoiatas petuskeemide eest

Kui mullu jaanuaris rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele finantskirjaoskusest, pettustest, pärimisest ja uuest tulumaksuseadusest, siis kolmapäeval tutvustas ta kaheksat enim levivat petuskeemi.

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto Urmas Saard — Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse[/pullquote]Tegelikult on erinevate petuskeemide hulk suuremgi. Peamiselt vene keelt kõnelevad või vigases eesti keeles kirjutavad petturid on kuritegelike kavaldamistega muutunud järjest leidlikumaks ja suutnud osava petujutuga oma võrku meelitada valdavalt just neid, keda muul juhul peame täiesti arukateks inimesteks. Petmisviiside valik on lai: investeerimis-, armu-, laenupettused, samuti internetipanga, tundmatu päranduse, arve, juhi või õnnetusjuhtumiga seotud pettused.

Hea tootlikkusega investeeringut pakkudes helistatakse ja suunatakse veebilehele, kus näidatakse raha kasvama hakkamist. Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse. Ja ära räägitud inimene teebki ülekande suuremas summas. Rohkem petised kontakti ei võta või lubavad summa tagastada juhul kui tasutakse erinevaid lisatasusid. Kõige selle tulemusena kaotab pettuse küüsi langenud inimene kogu investeeringu ja lisaks veel juurde makstud summad.

Loe edasi: Kati Voomets hoiatas petuskeemide eest

Eesti Muuseumraudtee arendamiseks tuleb jõud ühendada

22. novembril Eesti Muuseumraudtee ruumides kohtunud omavalitsuste, sihtasutuse Pärnu Muuseum ja raudteefirmade esindajad leppisid kokku, et Eesti tehnikapärandi säilitamiseks ja eksponeerimiseks tuleb jõud ühendada.

Lavassaare muuseumraudteel. Foto Urmas Saard — Lavassaare muuseumraudteel. Foto: Urmas Saard

Osa Eesti Muuseumraudteest asub Pärnu linna, osa Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Tehnikapärandi tähtsus on üleriigiline. Seni on muuseumi eest hoolitsenud entusiastidest koosnev mittetulundusühing.

Arutlusel on mõte ühendada Eesti Muuseumiraudtee kultuuriministeeriumi ja Pärnu linna poolt asutatud sihtasutusega Pärnu Muuseum. See eeldab konkreetset arengu- ja tegevuskava, mille muuseumiraudtee lubas koostada. Pärnu linn ja erinevad raudteefirmad olid valmis muuseumi toetama, alustades kõige hädapärasematest muuseumi atraktiivsust suurendavatest ja tehnikapärandi säilitamist tagavatest töödest.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Muuseumraudtee viib tulevikku

Rännumees Ameerikast

Läinud nädala kolmapäeval rääkis Ene Eisenberg-Lindqvist oma rännuelamustest Ameerikas. Suure auditooriumi toolidel istusid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õpitoa Rännumees kuulajad. Jutustaja peatuspaikadeks olid Belize, San Pedro, Bonita saar, Fort Lauderdale Floriidas ja New York.

San Pedro laguun. Foto Ene Eisenberg-Lindqvist — San Pedro laguun. Foto: Ene Eisenberg-Lindqvist

Ene Eisenberg-Lindqvist ja Malle Erend, loengute sarja „Rännumees” korraldaja. Foto Urmas Saard — Ene Eisenberg-Lindqvist ja Malle Erend, loengute sarja „Rännumees” korraldaja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mõtlesin, et kui tahad varbad külge jätta, kobi parem paati[/pullquote]„Esmalt vaatame, mida me teame, milles kahtleme või mida usume,” alustas Ene. Iga esitatud väide jäi esmalt lõpuni selgitamata. Neid oli kokku kaheksa huvitavat teadasaamist. Nii sai kuulaja oma seniseid teadmisi meenutades otsustada või enda sisetunnet usaldades mõelda, kas öeldu on usutav või vajab korrigeerimist.

Esimene väide: „Guatemala peab Belize’id oma territooriumiks ja kaebas Belize’i rahvusvahelisse Haagi kohtusse. Kas väide on õige või väär?” Ja hetk hiljem, pärast vastuste saamist lausus Ene: „Näen siin informeeritud inimesi. See on tõsi.” Kõhklusi tekitas väide, et marihuana omamine on Belize’is täiesti legaalne tegevus. „Usute? Alles hiljuti legaliseeriti. Uimastit võib olla 10 milligrammi ja seda ei või kasutada avalikus kohas.” Kas kookospähkel on ikka maailmas suurim seeme? Selgub, et seišellipalmi seeme on 30 cm pikk ja kaalub 18 kg. Kookospähkel on sellele päris lähedal, aga ei jõua siiski järele.

Loe edasi: Rännumees Ameerikast

Seljametsal peeti kadripulma

Ülisuur pildigalerii

Kadripulma puhul mõistetakse Kadri ja Mardi „paariminekut“. Pulmatava jäljendamine on iseloomulik Läänemaale ja lähipiirkondade kadripidudele. Sobis hästi kadripäeva eel ka Pärnumaal, Paikuse osavalla Seljametsa rahvamajas, kus laupäeval mängiti läbi ehtsate vanade kadrikommetega pulmapidu.

Kadripulm Seljametsal. Foto Urmas Saard — Kadripulm Seljametsal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pulmas on vaja nalja teha ja möllata ja täie rinnaga elada! Vaat sedasi![/pullquote]Kadripulm sai teoks Seljametsa rahvamaja ja muuseumi koostöös Seljametsa külateatri ja Häädemeeste harrastusnäitlejatega. Väärib mainimist, et möödunud nädalal rikastus Rahvakultuuri Keskuse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu Häädemeeste piirkonna harrastusnäitemängu tegemiste sissekandega. Sissekande tegi Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop, kes on väga paljude näitemängude teksti looja ja lavastaja. Sellegi näidispulma stsenarist ja lavastaja oli Koop, aga ka pulmaema. Seljametsa poolelt vedas ühistegemist Seljametsa rahvamaja juhataja Annika Põltsam, keda toetasid Paikuse osavalla naisteühing Marta liikmed, lisaks suur hulk ansamblite lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid.

Loe edasi: Seljametsal peeti kadripulma

Muuseumraudtee viib tulevikku

22. novembril tutvusid Pärnumaal Lavassaares sealse kitsarööpmelise raudtee muuseumiga Eesti raudtee-ettevõtete esindajad, samuti Pärnu linna ja Põhja-Pärnumaa valla ning Pärnu muuseumi juhid. Muuseumraudtee ühingu esimees Mehis Helme tutvustas lageda taeva all paiknevat ulatuslikku tehnikamälestiste kogu. Järgnes ümarlaud, mille käigus otsiti lahendusi muuseumi elushoidmiseks.

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto Urmas Saard — Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Velliste kutsus kõiki osapooli – raudtee-ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja ka pädevaid riigiasutusi – ühendama oma jõud, et säästa ning päästa tulevikule, meie pealekasvavale põlvkonnale Lavassaares asuv haruldane tehnikapärand.[/pullquote]Lavassaare raudteemuuseum on algselt välja kasvanud omaaegsest rohujuuretasandil sündinud muinsuskaitseliikumisest. Kokkutulnuid tervitas Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kes mõtestas muuseumi tähendust ja tähtsust laiemas ajapeeglis. Ta meenutas muinsuskaitse algtõdesid ja kirjeldas uuema aja mõtteviisi olnusse põimumist.

Lennart Meri armastas kunagi rõhutada: kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, muutub – muinsuseks. Vanade asjade hulk on alati piiratud, neid ei saa kunstlikult juurde tekitada. Nõnda on ka oksjonitel ammuloodud kunstiteosed ja antiikesemed väga hinnatud, sest nad kannavad mingit vana, asendamatut hõngu ja sõnumit.

Loe edasi: Muuseumraudtee viib tulevikku

Piltuudis: Raeküla rahva madripidu

Raeküla Vanakooli keskuses peeti madripidu rändteater Vaba Vanker külalisetenduse vaatamisega, hiljem tantsiti ühiselt koos Rahvuskultuuriselts Kirmase väikeste ja suurte tantsijatega. Peo kahe osa vahel loositi Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast loteriivõite.

Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto Urmas Saard — Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg selgitas, et nende keskusel on tavaks tähistada madripidu, mille tähendusest sageli päris hästi aru ei saada, sest rahvakalendrist madripäeva ei leia. Kuid Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab novembris nii mardipäeva kui kadripäeva.

Loe edasi: Piltuudis: Raeküla rahva madripidu

Vaba Vankriga hingedeajast jõuludeni

Raeküla Vanakooli keskusel on tavaks igal aastal tähistada madripidu. Rahvakalendrist madripäeva ei leia, aga Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab kooljakuul nii mardipäeva kui kadripäeva.

Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto Urmas Saard — Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meil on nii vabad hinged, et oleks raske kuhugile riigiteatrisse ühele kohale ennast naelutada[/pullquote]Eile õhtuks veeres Raplamaalt Raeküla rahvale külla rändteater Vaba Vanker. Lavastuses “Eestlaste muistne jõululugu” jutustasid Maili Metssalu ja Ragne Veensalu naljakalt lustlikul ja õpetlikul moel vanarahva kombeid ning tavasid. Väikseid ja suuri naerutav jant kestis hingedeajast kuni jõuluperioodi lõpuni välja. 35 minuti sisse mahtus hingedepäev (2. november), kadripäev (25. november), andresepäev (30. november), luutsinapäev (13. detsember), toomapäev (21. detsember), jõulud (25. detsember).

Loe edasi: Vaba Vankriga hingedeajast jõuludeni

Arvo Pärdi Keskus peidab ennast noore männiku varjus

Kodulehelt: Arvo Pärdi Keskus on Eesti helilooja Arvo Pärdi isikuarhiiv ning loominguline kohtumispaik kõigile, kes tunnevad huvi tema muusika ja mõttemaailma vastu.

Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Foto Urmas Saard — Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Paljude huvitavate kaadrite seas paelus enim tähelepanu Pärdi pedaalimine pilvedesse, mis sai alguse tema kodulinnast Rakverest[/pullquote]Hingekuu viimasel päeval tegid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teadmishimulised õppurid väljasõidu Laulasmaale, kus enamvähem aasta tagasi avati Arvo Pärdi Keskus. Suur buss peatus Kellasalu tee alguses asuvas parklas, umbes 250 meetri kaugusel keskusest. Selleni jõudmiseks võis valida asfaltkattega sõidutee või viitadega tähistatud metsaraja. Enamus valis miskipärast laiema tee ja sattus segadusesse, kui leidis ennast lõpuks maja tagaküljelt. Eksitusest saadi siiski kiiresti jagu ja leiti ka peauks üles.

Pooleks jaotatud seltskonnast sisenes üks osa esmalt keskuse väikesesse filmituppa, kus linastus möödunud aastal valminud paarikümne minuti pikkune Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi dokumentaal „Muusikajanu“. Keskuse tellimusel vändatud linateos heidab pilgu Pärdi elule ja loometeele. Paljude huvitavate kaadrite seas paelus enim tähelepanu Pärdi pedaalimine pilvedesse, mis sai alguse tema kodulinnast Rakverest. Filmis kehastub Pärdi rolli nukufilmikunstnik ja -režissöör, amatöörnäitleja Pärtel Talli. Seega on tegemist mängufilmile omaste elementidega dokumentaalfilmiga.

Loe edasi: Arvo Pärdi Keskus peidab ennast noore männiku varjus

Venemaa nädal Pärnus tuleb 2020. aasta septembri lõpus

Arvukate teemanädalate korraldamisega suuri kogemusi omavad Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse töötajad käisid käesoleval nädalal seoses järgmist kavandatavat viljenädalat ettevalmistades töökohtumisel Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnas.

RVK arendusspetsialist Marina Mesipuu-Rhun, RVK juhataja Piia Karro-Selg,Venemaa saatkonna nõunik Dmitry Litskay ja Venemaa saatkonna atašee Sergei Tambi arutavad Pärnus toimuva Venemaa nädala võimalusi. Foto Mikko Selg — RVK arendusspetsialist Marina Mesipuu-Rhun, RVK juhataja Piia Karro-Selg,Venemaa saatkonna nõunik Dmitry Litskay ja Venemaa saatkonna atašee Sergei Tambi arutavad Pärnus toimuva Venemaa nädala võimalusi. Foto: Mikko Selg

[pullquote]läbi aegade kõige külalisterohkem[/pullquote]Nüüd saab kinnitada, et Venemaa nädal toimub Pärnus ja maakonnas tuleva aasta sügisel kahel järjestikusel nädalal: 27. septembrist kuni 10. oktoobrini. „Täpsem ürituste hulk ja esinejate nimed selguvad töö käigus, aga praeguseks on kindel, et nädala korraldajate ja saatkonna esindajate kava kohaselt tuleb Venemaa nädal läbi aegade kõige külalisterohkem,” teatab Mikko Selg, pressiesindaja ja üks teemanädalate peamisi korraldajaid.

Urmas Saard

Pärnu elanike arvu kahandas andmete korrastamine

Sotsiaalmeedias levitatavad väited nagu lahkuks Pärnu linnast pea 500 inimest aastas, ei vasta tõele. Oktoobri alguse seisuga on Pärnu linna tänavu elama asunud 371 inimest rohkem kui siit lahkus, eelmisel aastal oli saabujate ja lahkujate vahe 339 inimest saabujate kasuks.

Pärnu Ülejõe linnaosa. Foto Urmas Saard — Pärnu Ülejõe linnaosa. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Iive on endiselt negatiivne, vaid juulis sündis üks inimene rohkem kui suri.[/pullquote]Andmeid võimaldab erinevalt tõlgendada rahvastikuregistri andmete korrastamine selle aasta alguses. 2. jaanuarist muutusid kõikjal Eestis kehtetuks nende isikute elukoha aadressid, mis olid registrisse kantud omavalitsuse täpsusega. Pärnu omavalitsusele tähendas see 611 „surnud hinge“ kadumist.

Ilmselt elasid need inimesed juba ammu teistes Eesti omavalitsustes või välismaal, kuid polnud enda uut elukohta registreerinud. Andmete korrastamise tõttu kaotas elanikke enamik Eesti omavalitsustest.

2018. aastal suurenes Pärnu linna elanike arv 243 inimese võrra. Inimesi suri rohkem kui sündis, elanikkond kasvas seetõttu, et mujalt Eestist ja välismaalt saabujaid oli 339 inimese võrra rohkem kui lahkujaid.

Loe edasi: Pärnu elanike arvu kahandas andmete korrastamine

Peterburi luterlikul Volkovi kalmistul avati hauatähis

„MTÜ Eesti Lipu Seltsi varasemat üleskutset on tähele pandud ja seda oli tunda ka Peterburis, diplomaadi ja Pärnu aukodaniku professor Friedrich Fromhold von Martensi hauatähise avamisel,” kinnitas diplomaat ja lipu seltsi esimees Jüri Trei.

Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto Jüri Trei — Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto: Jüri Trei

Trei sõnul tunnistasid sealsed professorid ja kõrged riigiametnikud ning diplomaatilise korpuse esindajad, et mälestusmärgi kiirele avamisele aitasid palju kaasa Eesti lipu seltsi ja diplomaatide tegevus, kes juba aasta varem paigaldasid suurmehe kalmule väikese Eesti lipu ja mälestusküünla.

Loe edasi: Peterburi luterlikul Volkovi kalmistul avati hauatähis