Kati Voomets hoiatas petuskeemide eest

Kui mullu jaanuaris rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele finantskirjaoskusest, pettustest, pärimisest ja uuest tulumaksuseadusest, siis kolmapäeval tutvustas ta kaheksat enim levivat petuskeemi.

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto Urmas Saard
Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse[/pullquote]Tegelikult on erinevate petuskeemide hulk suuremgi. Peamiselt vene keelt kõnelevad või vigases eesti keeles kirjutavad petturid on kuritegelike kavaldamistega muutunud järjest leidlikumaks ja suutnud osava petujutuga oma võrku meelitada valdavalt just neid, keda muul juhul peame täiesti arukateks inimesteks. Petmisviiside valik on lai: investeerimis-, armu-, laenupettused, samuti internetipanga, tundmatu päranduse, arve, juhi või õnnetusjuhtumiga seotud pettused.

Hea tootlikkusega investeeringut pakkudes helistatakse ja suunatakse veebilehele, kus näidatakse raha kasvama hakkamist. Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse. Ja ära räägitud inimene teebki ülekande suuremas summas. Rohkem petised kontakti ei võta või lubavad summa tagastada juhul kui tasutakse erinevaid lisatasusid. Kõige selle tulemusena kaotab pettuse küüsi langenud inimene kogu investeeringu ja lisaks veel juurde makstud summad.

Kuidas pettust ära tunda? Enamasti kõneleb helistaja üksnes vene keelt ja muutub agressiivseks kui temast aru ei saada. Skype’i videovestluses püütakse inimese arvutiekraan üle võtta, et „näidata midagi olulist”. Seejuures pakutakse riskivaba võimalust kiiresti väga suurt kasumit teenida. Igasugune liiga optimistlik pakkumine peaks olema hoiatav märguanne, et asi ei pruugi õige olla. Kui ilmavõrgust ei leia investeeringu pakkuja kohta mingitki teavet ja koduleht puudub, siis see üksnes kinnitab eelnevate kahtluste tõsidust.

Voomets tõi näiteks rohkelt mitmesuguste ajalehtede artiklite kirjeldusi, kui kalliks võivad tegelikult maksma minna need „ülisoodsad” investeerimiste pakkumised. Väga kurb näide oli ühest heausksest Tallinna venelannast, kes tahtis korteriühistu juhina oma majale head teha ja kandis majarahva kogutud 140 000 eurot välismaisele arveldusarvele. Pärast teo sooritamist mõistis küll oma rumalust, aga asja tagasipööramiseks oli juba hilja. Naine ei näinud enam mingit väljapääsu ja lõpetas oma elu.

« armupettuste ohvriks langevad just haritud ja rikkad inimesed

Sotsiaalmeediast võib leida väga soodsa intressiga laenupakkumisi. Laenu vormistamiseks nõutakse notari-, lepingu-, kindlustustasu jne. Ettevaatlikkusele manitseb tähelepanek, et pakkumise teeb näiliselt ettevõte, aga enne laenu väljastamist nõutud lisatasud kästakse maksta hoopis eraisiku kontole. Ja taas tõi Voomets hoiatavaid näiteid ajalehtedest. Hoolimata sellest, et kelmid petavad Facebookis laenunäljas eestlastelt tuhandeid eurosid välja, minnakse ikkagi endist viisi liimile.

Tundub uskumatuna, aga armupettuste ohvriks langevad just haritud ja rikkad inimesed. Ühe ajalehe loo pealkiri ütleb tabavalt: „Armupettus netis tühjendab rahakoti ja hinge”.

Mari Suurväli tänab Kati Voometsa kasuliku ettekande eest. Foto Urmas Saard
Mari Suurväli tänab Kati Voometsa kasuliku ettekande eest. Foto: Urmas Saard

Väga tähelepanelik tasub olla internetipanga SMS või elektronposti kirjadega. Petukiri, milles palutakse SEB Panga või Swedbanki nimel avada link ja sisse logida, on paroolide väljapetmise katse. Seepärast tasub alati kontrollida, kas näiteks SEB Panga puhul on ikka kirjutatud https://www.seb.ee või asub selle asemel mingi teistsugune tähemärkide rägastik. Petukirjas palutakse internetipanga vahendusel kinnitada mingit toimingut: andmete uuendamist, konto blokeeringust avamist jne. Kirjas olevale lingile vajutades suunatakse klient kodupangale sarnanevale lehele. Küsitakse kasutajatunnust ja paroole, mõningatel juhtudel ka kaardiandmeid või PIN-koodi. „Mitte ükski panga töötaja ei tule teie käest PIN-koodi küsima. See kuulub igale inimesele isiklikult,” rõhutas Voomets. Andmete sisestamisel võivad petturid saada kontrolli internetipanga üle.

Teabekeskuse juhi ettekanne ärgitas kuulajaid tavatult rohkelt küsimusi esitama. Sooviti teada pankuri arvamust bitcoiniga kauplemise kohta ja räägiti, et ei saada selle põhimõttest päris hästi aru. Voomets vastas, et asjadega, millest pole lõpuni aru saadud, ei tasuks väga tegeleda.

Urmas Saard & Kärt Saard

Samal teemal:

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajate ees esinemas Foto Urmas Saard

 

 

 

Kuidas olla rahatark?