Veeteede Ameti teatel algavad jäämurdetööd Pärnu ja Liivi lahel 9. jaanuaril.
Alates 14. jaanuarist peab Pärnu sadamasse sisenevatel ja väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatel laevadel olema vähemalt jääklass 1C (Lloyd`s Register) või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass, peamasina võimsus mitte vähem kui 1600kW.
Pärnu lahel ja Liivi lahel hakkab riik jäämurdetöid tegema Veeteede Ameti mitmeotstarbelise laevaga Eva 316, mis ehitatud 1980. a Soomes Savonlinnas.
Varujäämurdjaks on 1995. a Turus ehitatud vedurlaev Protector. Omanikuga AS Alfons Hakans on algavaks jäämurdehooajaks sõlmitud riigihanke leping.
Jäämurdja Eva 316 Pärnu sadamas 2014. a märtsi keskpaigas. Foto: Urmas Saard →
Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis 2015. aasta olulisimaks keskkonnateoks Sindi paisu riigile ostmise ja paisu avamise projekteerimisega alustamise.
Sindi pais ja ebaõnnestunud kalatrepp. Foto: Urmas Saard
Keskkonnakaitse organisatsioone ühendava Sindi paisu ost (EKO) koordinaator Riho Kinksi sõnul takistab Sindi pais siirdekalade juurdepääsu enamusele Pärnu jõe ja selle lisajõgede kudealadele, mistõttu on nende kalade populatsioonid olnud pikka aega madalseisus. „Pikkade arutelude järel on tehtud suur samm – riik ostis Sindi paisu ja alustas paisu avamise projekteerimisega. Kavakohaselt peab säilima väliujula, rajatav kärestik on veesõidukitele läbitav ja kogu kompleks esteetiliselt nauditav. Loodame, et lahendus on hea nii looduse kui inimese jaoks“ selgitas Kinks.
EKO ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni, milleks on: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, SEI Tallinn, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.
Juba nädalapäevad ei pääse Pärnu talisuplejad niisama lihtsalt kaldaliivalt otse jõkke suplema. Iga päev võetakse mootorsaag ja lõigatakse paraja suurusega jääauk uuesti lahti.
Miinus 20 kraadi õhutemperatuuri Pärnus. Foto: Urmas Saard
Kui täna tund pärast keskpäeva Papiniidu silla lähedal asuvale supluskohale lähenesin, oli jäässe tehtud bassein taas külmas vees ujujatele ettevalmistatud ja Pärnu talisuplejate seltsi president Tõnu Kütt järsust kaldaservakust üles ronimas, saag näppus ja teisedki abilised järgnemas. Viimati kohtusime samas kohas 3 aastat tagasi 22. jaanuaril. Ilm oli samasugune päikseline, aga tänase -20 kraadi asemel näitas termomeeter üksnes mõned pügalad allpool nulli. „Tegelikult pole suurt vahet, kui palju kraade õhus on. Palju olulisem on tuulevaikus,“ selgitas Kütt, kes koos valgevenelase Nikolai Bribõlskiga kümmekond aastat tagasi selle paiga alaliseks talisupluse kohaks välja valis. Bribõlski on seltsi asepresident. Nagu tookordki, kinnitasid mehed nüüdki ühest suust, et talisuplus tekitab suurepärast heaolutunnet, toodab organismile ergutavaid hormoone ja ergastab mõttetegevust.
Kui 3 aastat tagasi oli Pärnus registreeritud talisuplejaid 15 ja teatava regulaarsusega talisuplust harrastajaid paarikümne ringis, siis nüüd nimetas Kütt sama arvu ligilähedast kahekordistumist. Praegugi moodustavad endiselt mehed enamiku, aga ka naiste osakaal on märgatavalt kasvanud.
Rahvusvahelise malesuurmeistri Paul Kerese pronksbüst kõrgub graniitsambal kunagise Pärnu poeglaste gümnaasiumi ees, sest 1934. aastal lõpetas ta sama kooli. Tippmaletaja tänasel sajandal sünniaastapäeval toodi juba aegsasti esimesed lilled ja süüdati väiksed küünlad. Pärast päikese loojumist läideti 64 suurt kauakestvat küünalt.
64 küünalt Paul Kerese mälestuseks tema sajandal sünniaastapäeval Pärnus. Foto: Urmas Saard
„Oli aeg, kui öeldi Eesti ja mõeldi Keresest,“ ütles suurt lillekimpu mälestusmärgi jalamile asetanud Pärnu abilinnapea Jane Mets. Veerand tundi enne kogunemist laoti 64 suurt küünalt maha ja Mets lubas kõigil kohale tulnud Kerese austajatel panna leegitsema vähemalt ühe küünla.
Mark Soosaar tuli kohale oma laternaga. Ta pakkus välja mõtte, et Pärnu koolides võiks olla üheks valikaineks male. Seda selleks, et Pärnust võrsuks lõpuks ka maailmameister. „Keresest oleks ju võinud saada maailmameister, kui mitte nõukogude võim ei oleks olnud nii halastamatu meie rahvusliku suurmehe suhtes. Kui Kremlist poleks antud käsku, et võitma peavad teised mehed, mitte Keres…“ Soosaar ei välistanud võimalust, et Kerese infarkti võiski põhjustada tema ebasoosingusse sattumine. Ta suri südamerabanduse tagajärjel 59 aasta vanuses 1975. aastal. Keres maeti suurte auavaldustega Tallinna Metsakalmistule.
„Seistes koolimaja ees, kus on õppinud meie rahvale väga paljud olulised inimesed, Eesti riigi loojad Päts, Vilms, Kuusner, terve plejaad kultuuriinimesi, mõtlen miks ei võiks praeguse nimetusega Kuninga tänava põhikooli vapi kujundiks olla malelaual seisev kuningas,“ tegi Soosaar ettepaneku. „Terve meie elu on üks malemäng, kaotuste ja võitudega käsikäes.“
Sõnavõtu järel mängis malekorüfee mälestuseks Keresest 6 aastat noorem Henno Sepp paarikümne kraadises külmas ühe suupillipala.
Narvas sündinud, lapsepõlve ja noorusaastad Pärnus elanud Keres püsis maailma absoluutses tipus aastakümneid. Rahvusvaheline maleföderatsioon kuulutas aasta 2016 Kerese aastaks. Keres on valitud Eesti 20. sajandi sportlaseks. Kunagise Pärnu Poeglaste gümnaasiumi esisel platsil avati malekuninga Paul Kerese auks büst 1996 a. augustis. Samba autor on Mare Mikof. Mälestusmärgi püstitamiseks asutati 1994. aastal Pärnu maleklubi eestvõtmisel Paul Kerese mälestusfond, mille kaudu koguti raha büsti saamiseks.
Eile toimus Pärnu Väärikate ülikoolis käesoleva õppeaasta teise semestri esimene loeng, millele eelnes TÜ Pärnu kolledži direktori Henn Vallimäe tervitussõnavõtt ja kümnendat aastat tegutseva ansambli Top Ten esinemine.
Lembit Roosimäe, Sindi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, esineb Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard
Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe on varemgi auväärsele kuulajaskonnale Tervise saalis esinenud. Siis oli ta õpetaja Laurina viiulit mängimas. Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ütles pisut naljatledes, et kuna suuresti Roosimäe eestvedamisel toimuvad Sindi ajalooklubi kogunemised ja paljud selle liikmed on samuti Väärikate ülikooli hoolsad kuulajad, siis võis toimunut pidada ka laiendatud ajalooklubi sündmuseks.
Küüditamises pole midagi uut
Roosimäe sündis väljasaadetud vanemate lapsena. Isa pani talle nimeks Lembit oma onu mälestuseks, kes langes Sinimägedes punaste vastu sõdides. Eestisse pääses poiss neljaselt. Seepärast isiklikke mälestusi pole palju, aga ta on suurt tööd teinud arhiividokumentidega ja seepärast tema teadmised ka väga väärtuslikud ning usaldusväärsed. Mälestustest siiski seda, et Eestisse saabujat võeti vastu ilmse jahedusega ja nimetati Venemaa eestlaseks. Aga ema ja isa jutust mäletab Roosimäe sooje sõnu sealsete Siberite asukate kohta. Nemadki olid kunagised väljasaadetud ja mõistsid eestlasi hästi.
Eesti Metodisti Kiriku Pärnu Agape kogudusel on saanud tavaks kutsuda kolmekuningapäeva jumalateenistusele inimesi kõigist teistest linna kirikutest ja palvelatest, et jagada kristlikus usuelus ühist osa erinevate tõekspidamistega usklike vahel.
Ansambel Valge vene esineb Agape kirikus. Foto: Urmas Saard
Lisaks üle linna paistvatele kõrgete tornidega kolmele kirikule on Pärnus veel päris suur hulk rohkem või vähem tuntud nimetustega pühakodasid. Tornideta Immaanueli, Saalemi ja teiste sarnaste kõrval on Agape kogudus üks linna tuntumaid, mis asutati 1921. aastal. Laiemale üldsusele sai ta paremini teatavaks üheksakümnendatel, pärast uue hoone valmimist Rääma männiku servas. Agape toetub ajaloolisele kristlikule traditsioonile ja kohtleb austusega oma naabreid teistes kirikutes.
„Pole teada, kui suursugune see tuleb, kui laiaulatuslikult teised kogudused saavad meie kutsele vastata. Teadaolevalt on vähemalt kahel suuremal Pärnu kogudusel ka oma tavajumalateenistus samal ajal,“ arutles pastor Tõnu Kuusemaa enne teenistuse toimumist. Külastasin taolist koguduste vahelist jumalateenistust esmakordselt. Polnud aimu, mida suursugune täpsemalt peaks antud juhul tähendama ja ei esitanud teadasaamiseks ka täiendavaid küsimusi. Lootsin seda ise näha ja paremal juhul ka kogeda.
„Käsitööplahvatus“ hõlmab kolme eripalgelist näitust, mis käsitlevad Pärnu käsitöö erinevaid aspekte.
Veisenahast joogipudel on vahatatud ja liivaga vormitud. Foto: Urmas Saard
Näitus “Loomast loodud” rõhutab loomsete materjalide olulisust meie käsitööpärandis. Väljapanek tutvustab loomset päritolu materjale nagu vill, nahk ja luu ning nendest materjalidest valminud unikaalseid käsitööesemeid. Näituse eestvedajad Liis Luhamaa ja Julika Roos on näitusele kokku koondanud Pärnumaa käsitöölised ning eelkõige ongi vaatluse all Pärnumaa taludest ja loodusest pärit tooraine ja sellest meisterdatud looming. Tänapäevase kõrval saab tutvuda ka ajalooliste käsitööesemetega, et meenutada meie esivanemate oskusi ja leidlikkust. Ekspositsioon kutsub austama loomseid ande ja pakub inspiratsiooni põnevate loomsete materjalide kasutamiseks.
„Puulased“ ehk Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli rahvusliku puutöö eriala lõpetajaid eesotsas juhendaja Meelis Kihulasega seavad eesmärgiks kasutada puitu just nii, nagu seda tegid meie esivanemad. Esemed on valminud masinaid kasutamata, soovides edasi anda traditsioonilise puutöö oskuseid. Lisaks esemelisele poolele toob näitus vaatajani puidutöö tehnoloogia ning kirjeldab selle käsitööliigi erinevaid tööetappe. Eksponeeritakse ka tööriistu ja puidunäidised.
Paikuse alevi rahvale on aastatega saanud harjumuseks tuua välja visatud jõulupuud Kastani elamukvartali lähedal asuvale jaanituleplatsile, kus need ühiselt ära põletatakse.
Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits ja keskkonnaspetsialist Reet Jalakas pidasid täna nõu ja leidsid, et suure külma püsimise tõttu ei tohiks põletamisega väga kiirustada. Igal aastal on kuuskede toomise järel suure tule ümber ka lustitud, vaevatasuks saadud kompvekke lutsitud ja kõrval oleval liumäel liugu lastud. Lumeta talvel on mäest alla kukerpallitatud ka mööda rohetavat vaipa. Spetsialistid uurisid ilmaennustajate ennustusi ja arvasid kõige sobilikumaks päevaks 12. jaanuari. Siis pidavat õhk soojemaks minema, kuid loodetavasti mitte nii kuumaks, et mäenõlvadelt sulalumi voolama pääseks. Eesti rahvakalendri järgi loetakse kanutipäevaga jõulupühade aeg lõplikult möödunuks ja seega on valitud aeg kõigiti ka sümboolses tähenduses hea valik.
Kuused pannakse leegitsema kell 16.00
Meenutus aastast 2014, kui jaanuarikuisel muruvaibal põletati Paikuse alevirahva jõulupuid. Foto: Urmas Saard →
Sügisel võis kuulda head uudist, et kevadel kaheksa harrastussportlase poolt ellu kutsutud heategevusprojekt “Heategevusjooks 2015″ kogus SA TÜ Kliinikumi Lastefondile 2503 euro suuruse annetuse, millega toetatakse haruldase Otahara sündroomiga viieaastast Kellit.
Aktsiooni raames läbisid kaheksa noort jooksuhuvilist Selveri linnajooksu sarja samal ajal pisikesele Kellile annetusi kogudes ja tema abistamise vajaduse sõnumit levitades. Lisaks rahakogumisele sooviti algatusega juhtida avalikkuse tähelepanu haruldaste haigustega lastele ning nende vajadustele. Heategevusjooksu üks ellukutsujatest Siim Schvede pidas ettevõtmist igati õnnestunuks ja lootis väga, et kogutud rahast on Kellile abi.
[pullquote]Hetkel tuleb välja, et koolitus oli ainult ametnikele, kes päevast päeva sellega ei tegelegi. Jäeti kõrvale kõik need, kes päevast päeva hooldavad oma lapsi ja kelle eluks on abivahendid vajalikud[/pullquote]Täna kirjutab Kelli ema oma facebooki seinal, et väidetavalt on riigi uut abivahendite süsteemi ette valmistatud 3 aastat, aga allkirja vastavale määrusele andis sotsiaalminister 21. detsembril, kehtima hakkas 01.01.2016. „Tore on ju kui ametnikud oma palga välja teenivad, aga miks uuest määrusest tehti koolitus ainult valitud seltskonnale detsembri lõpus. Hetkel tuleb välja, et koolitus oli ainult ametnikele, kes päevast päeva sellega ei tegelegi. Jäeti kõrvale kõik need, kes päevast päeva hooldavad oma lapsi ja kelle eluks on abivahendid vajalikud.“
Allpool on kogutud mõtted, mis ühe või teise inimese poolt erinevatel aegadel öeldud ja millegipärast rohkem meelde jäänud. Teema oli põgusalt jutuks ka Sindi Linnaraamatukogus, kus tänavu alustati tööaastat 4. jaanuaril.
Sindi Linnaraamatukogu naispere aasta esimesel tööpäeval. Foto: Urmas Saard
Tavapäraselt arvatakse, et uusaasta sooviga võib tervitada kuni kolmekuningapäevani, 6. jaanuar kaasa arvatud. Naljahambad lubavad ka pärast kuue päeva möödumist, aga siis juba šampusega. Mõni arvaja ei tee asjast üldsegi probleemi ja kinnitab, et pärast kolmekuningapäeva võib jaanipäevani „headuutada“, pealegi ilma igasuguse täis või tühja pudelita. Välismaised tuttavad soovivat aga head uut terve jaanuari kuu. Ei mõisteta, kust see kuuendani kombe täitmine üldse võetud on? Miks ei võiks „uutamise“ aeg piirduda kõigest aasta esimese kolme päevaga?
Mõni tunneb head uut aastat soovimise viisakuskohustuse vastu lausa vastumeelsust ja nõuab ilmse tigedusega, et mõttetu fraasi nämmutus saaks ajaliselt kindla kuupäevaga paika pandud. Teisi paneb selline suhtumine kulmusid kergitama ja küsima: kas pole tegemist suhtlemisprobleemiga või millest selline piinav tunne head uut aastat soovides?
Kusagilt olen maha kirjutanud sellise vastusmõtte: „Aga kuidas on lood teretamisega? Kas samuti tüütu tegevus?“ Noorte hulgas hakkavatki see tegevus vist kaduma ja soovitatakse vastu võtta Teretamise seadus.
Sindi seltsimajja aastavahetuse peole tulnud rahvas märkas kohe vestibüüli sisenedes sisustuse uuendust.
Uutel toolidel istuvad seltsimaja töötaja Ilme Prenge ja juhataja Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard
Mullu septembris alustati Rannahotellis viimase paarikümne aasta suurimat uuenduskuuri, millega loodetakse valmis saada tänavu maiks. Olev Siinmaa ja Anton Soansi projekteeritud hoonele tahetakse tagasi anda rohkem omaaegset ilmet ka sisustuse osas. Numbritubades asendatakse raskepäraselt mõjuv tume mööbel heledaga. Ka restoran saab uue sisustuse.
Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ütles, et möödunud aastal saadi Rannahotellilt hulga vahetusse minevat mööblit täiesti tasuta. Mööbel on väga eeskujulikus korras. Vaatajale näib kõik täiesti uuena, nagu äsja tehases valminud. Uued lauad fuajees, pehmed ja hästi mugavad toolid nende ümber. Väikeses saalis ootavad uuesti kokku panemist restorani lauad. Lava kõrval asuvates esinejate puhkeruumides on 2 diivanit ja tugitoolid. Saadi ka elegantse välimusega peegleid, seinalampe. Samuti laudlinasid, kardinaid. Kümneid kohvitasse.
Täna mälestati Vabadussõjas Eesti vabaduse eest võidelnuid. Pärnu Alevi kalmistul toimus Vabadussõjas langenute ausamba juures seisak, millega meenutati 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.
Pärjad Pärnu Vabadussõja monumendi jalamil. Foto: Urmas Saard
1919. a viimasel päeval jõuti Eesti ja Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette kahe riigi vahelisel rindejoonel sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Vabadussõda lõppes Eesti võiduga.
Pikka traditsiooni au sees pidades asetasid relvarahu aastapäeval Pärnus Vabadussõjas langenute ausamba jalamile pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esindatus. Arvukalt tuli kohale Eesti Lipu Selts oma liikmete ja lippudega. Tseremooniat juhtis Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko.
„Võibolla see võitlusind saavutada midagi enneolematut oli kergem kui pärast seda vabadust hoida. Esimese iseseisvuse lõpul ei suutnud president mõista oma rahvast ja rahvas presidenti. Juba siis ei arvatud enam rahvast, kes oli vabaduse nimel verd valanud, enam midagi,“ hindas kaplan kriitiliste sõnadega Eesti poliitilist ajalugu ja leidis, et sarnaselt esimese iseseisvusaja lõpuga ei saa ka nüüd meie valitsejad rahvast aru ning kodanikud ei mõista enam oma juhte.
3. jaanuaril kell 10.30 tähistatakse vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu 96. aastapäeva ning mälestatakse Eesti vabaduse eest võidelnuid.
Kapten Viktor Arak on Eesti Vabaduse Risti kavaler, kelle kalmu hoiab korras ja süütab mälestuspäevadel küünla Sindi gümnaasium. Pildil kooli praegused vilistlased. Foto: Urmas Saard
Kaitseliidu malevad ja kaitseväe üksused asetavad sel puhul pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Tallinnas asetab Vabadussõja võidusamba jalamile Kaitseliidu poolt pärja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm. Sõnavõttudega esinevad kaitseminister Hannes Hanso, Tallinna Reaalkooli õpilane ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja.
Pärnus toimub algusega 10.30 Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba juures mälestustseremoonia. Ausamba jalamile asetavad pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Eesti lipu seltsi esindajad.
Tänavu möödub 96 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise, öeldakse Kaitseliidu pressisõnumis. Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande võitleja, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande inimese surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.
Neljatuhande elanikuga Sindis tervitati uue aasta saabumist kümnekonna minuti jooksul kestva tulevärgiga linna mitmes piirkonnas.
Mitte kõik inimesed ei valgunud linna tänavatele. Koduakendel vaatamist eelistasid paljud kõrgemate korruste elanikud. Kui möödunud aasta tihedas udus jäi taevaalune värvide mäng peaaegu täielikult nägemata, siis käesoleva aasta selges taevas oli värvide purunemine kütkestavalt ilus.
Juuresolev pildigalerii on ainult ühe väikese seltskonna elamusest uusaasta ööl.
Tänast vaadet, mida Pärnu linnakividel ei näe, korvab rannaliiva ja kinnikaanetamata mere vahel valendav viirg.
Pärnu rand aasta viimasel päeval. Foto: Urmas Saard
Samavõrd, kuidas langevad pügalad miinuskraadide suunas, eemaldub aegamisi meri kuldse liivaga rannast. Päeval kõikus alanev meretase vahemikus +25 kuni +15 cm üle keskmise ja jätkab Pärnu Sadama andmeil jätkuvat langust veel päris pikalt. Lainetuse tulemusena on külmunud liivale jäänud maha pesulaua pinda meenutav väli. Pesulaud on ammugi muutunud unustusehõlma kaduvaks tarbeesemeks, aga loodus pole vaatamata oma näilisele heitlikkusele midagi kõrvale heitnud.
Piki rannariba kulgevad üsna laiad lumised vaalud tekitavad mulje, nagu oleks üksnes selles laiuses lund sadanud. Nii see muidugi pole olnud, aga jäise õhu ja vee koostöömõjul on loodus loonud sedakorda väga huvitava vaatepildi. Lained loksuvad laisalt jää-äärele.
6. ja 7. detsembri kardetud veetõus jäi õnneks olemata. Õnneks läks ka uisutajatel, sest surfikeskuse juures olev madal ala jäi merevee taganemise järel kenaks madalaks veekoguks, mis ära jäätunult muutus ideaalseks liuväljaks.
Pärnumaa on osalemas eksponendina 25. rahvusvahelisel turismimessil Tourest 2016, mis leiab aset 12.-14. veebruaril Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses.
Kõigil eksponentidel avaneb suurepärane võimalus silma paista pealaval esinedes, kus programmis esinemine on neile tasuta. Eksponendid on teretulnud organiseerima kultuuri- ja meelelahutuslikke tegevusi, laulu- ja tantsukavasid, oksjoneid, loteriisid, mänge jms.
Head sündmuste korraldajad, kui Teile pakub huvi osaleda pealaval laulu- ja/või tantsukavaga või soovite pakkuda mõnda muud põnevat esinemisprogrammi, siis võtke palun ühendust Pärnumaa pinna koordinaatoriga, kelleks on Ave Lääne, SA Pärnumaa Turism projektijuht.
Kontaktandmed: ava.laane@visitparnu.com; tel 526 5794, 447 3001
Kirmas XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus Puudutuse aeg”. Foto: Urmas Saard →
Lääne päästekeskus hoiatab, et kraave ja väiksemaid veekogusid katvale haprale jääkirmele minek on äärmiselt ohtlik.
Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Teele Vespere soovitab lapsevanematel võtta endale aega, et rääkida oma lastele nõrga jääga kaasnevatest ohtudest ja võimalikest tagajärgedest. „Selgitage, mida ohus olles ette võtta ja kuidas käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas.”
Tähelepanuta ei tohi jätta ka lemmikloomi. Vespere tuletab meelde, et loomad nagu lapsedki ei taju hapra jääga seotud ohtusid, nad võivad läbi õrna jää vajuda, ega suuda sealt enam iseseisvalt välja tulla.
Nõrgal jääl viibijatest ei tohi hoolimatult mööduda. Eksijad tuleb kohe ära kutsuda ja abi vajavat inimest märgates peab helistama numbrile 112.
Sindis, Paide maantee ja Raudtee tänava vahel olevat tiiki katab õhuke jääkoorik. Foto: Urmas Saard →
Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi muutumisega põhikooliks avaneb vallarahval võimalus alates 4. jaanuarist valida koolile uus nimi.
Halinga vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liikmete ning õpetajate eeltöö tulemusena esitati valikuvariantideks Pärnu-Jaagupi Põhikool, Pärnu-Jaagupi Kool ja Jakobi Kool.
Hääletada saab Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi kodulehel www.pjg.ee kuni 17. jaanuarini (ka). Oma eelistuse andmisel on nõutud isikut tõendava dokumendi esitamine. Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi õpilased saavad kasutada oma pjg.ee kontot.
Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Foto: Urmas Saard →
Minnie jõudis tänagi esimesena minu koduukse trepile ja ootas avamist, et teha harjumuspäraselt lühivisiiti. Muidugi ei tea tema midagi pühade tähendusest, aga teineteisele silma vaadates mõtlesin täna viivuks väga tõsises enesesse süvenemises jõuludele, Minniele ja endale…
Minnie tänane külastus. Foto: Urmas Saard
Minnie on juba aastaid olnud meie kodus kõige sagedasem külaline. Ta on alati oodatud. Kui mingil juhul jääb mitu päeva vahele, tunneme puudust ja hakkame põhjuse vastu huvi tundma. Minnie elab suurepärases kodus ja ei pea kunagi millegist puudust tundma. Tal on ka piisavalt vabadust ise otsustada, kas olla üksinda, veeta aega omade seltsis, jalutada õuel, vahel ka pisut kaugemal, või astuda viivuks naabrite juurde sisse, mõnikord pikemaltki.
Perenaisele on Minnie ema teada. Isa kahjuks ei tea. Tegemist on kas metsa viidud või ise metsa eksinud kassiga, kes leidjate poolt uuesti kodustati, oskab perenaine jutustada „punase“ sõbra elu algusaegadest. Punane on üksnes geneetilise sümboli üldistav kirjeldus. Päris täpselt ei oskagi värvust määratleda. Olenevalt valguse hulgast tundub olevat valdavalt punakatkollast või apelsinioranži, kohati koguni iiriskompveki värvust. Valitseva arvamuse kohaselt olevat Minnie taoliste iseloom üldjuhul võrreldav sama armsa soojusega nagu nende leegitsev värvuski.
Ilmaennustajatelt aegsasti lubatud paraja tugevusega tuul sundis mere suunas astujat pisut looduse vägevusega jõudu katsuma, aga ka mitte ülemäära pingutama.
Esimesel jõulupühal Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard
Mai tänava kohal oleva linnuvaatlustorni mineku mõttest tuli siiski poolel teel loobuda, sest edelakaarest puhuv tuul paisutab üsna kerge vaevaga vee madalamatele rannaniidu aladele ja nii kattus jupike kergliiklusteedki merevoogude virvendusega. Kingadega läbi ei läinud ja ega kummikutestki poleks abi olnud, sest pärast märja teekonna läbimist polnud võimalik väga pikalt mööda kuiva asfalti astuda. Võibolla kalamehe säärikud oleksid jätnud linnuvaatlustornini jõudmiseks jalad kuivaks. Imestasin, et kõigest 90 cm üle keskmise taseme tähendab mõnes kohas juba randa pääsemise tõkendit. Surusin kootud mütsi uuesti sügavamalt pähe ja pöörasin merele selja.
Seadsin sammud keskranna poole. Tervise kohal olevate lõugaste peale viib kõrgem laudtee ja sellel seistes oli põnev vaadata lohesurfareid. Normaalsetel aastatel lasevad surfarid sobiva tuule korral detsembris ennast lohetrapetsil vedada lumelauaga mööda valgeid välju. Aga tänavune aasta on kõiges täiesti peapeale pööratud. Kui muidu on talvistel surfaritel lumelauariietus või tunked, siis nüüd kattis nende keha suvine kalipso. Sõiduks sobiv tuulekiirus on vahemikus 4 kuni 25 meetrit sekundis. Kusagil selle keskmes täna sõidetigi.
Täna toimus jõululaat Pärnu Raeküla koolis, kus lisaks oma kooli 7 minifirmale ja töötubadele osalesid külalistena kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad, üllatajana tuli kauplema ka Sindi gümnaasiumi õpilasfirma Säde.
Jõululaat Pärnu Raeküla koolis. Foto: Urmas Saard
„Selliselt suuremalt peame kooli õpilaslaata alles teist aastat. Varem oleme müüke teinud mingite teiste sündmuste, nagu reaalainete nädala või projektipäeva raames. Tänavu kutsusin külalistena osalemas ka kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad,“ rääkis majandusõpetaja Kristi Suppi. Eelregistreerimise lehel on kirjas kokku 39 kaupleja nimetust. Kauplevad nii minifirmad kui töötoad. Junior Achievement Eesti kodulehelt saab teada, et minifirma on lihtsustatud variant õpilasfirma programmist, mis mõeldud ettevõtliku mõttelaadi arendamiseks ja ettevõtlusalaste põhiteadmiste andmiseks 7.-9.klassis.
Milles on siis töötubade erinevus? Suppi selgitas, et kui ametlikult registreeritud ÕF ja MF tegutsevad terve õppeaasta, siis töötoad on ühekordsed, konkreetseks ürituseks valmistunud meeskonnad. Suppi hinnangul oli väga suur abi töötubades osalevate õpilaste vanematelt. Õpetajatest abistas oma õpilasi Pille Nurk (3.a), kes on ka Pärnu Ülejõe Põhikooli MF L.A.M konsultant. Veel nimetas ta õpetajaid Anneli Kõrge (6.a), Sirle Sikk (6.b) ja Anu Helemäe (7.a).
19. detsembril toimus Tallinnas Rottermanni soolalaos traditsiooniline mudelisportlaste aasta lõpugala. Tunnustati selle aasta parimaid.
Parim juhtrajamudelist Kaiar Tammeleht, parim juunior Karmen Mets ja parim noor Kaarel Metsalu. Foto: Marko Mets
Rahvusvahelisel areenil on läbi aegade Eestis silma paistnud lennumudelistid ja kiirusautode mudelistid. Teistel aladel on Eesti mudelisportlaste esinemine rahvusvahelistel võistlustel olnud tagasihoidlikum. Ehk vääriks märkimist Kaiar Tammelehe 14. koht juhtrajasõidu MM-il ES-24 klassis Prahas, millega ta ise oli väga rahul.
Kodusel tasandil tunnistati teist aastat järjest parimaks juunioriks juhtrajasõidus Sindis harjutav Karmen Mets. Tugevaks konkurendiks oli talle Bruno Põldäär Haapsalust. Kui Eesti meistrivõistluste arvestuses oli Karmen Brunost veidi parem nii medalite arvu kui ka kvaliteedi poolest, siis karikasarjas oli Brunol tugev eelis neljas klassis. Asjad pandi paika 31. oktoobril Sindis toimunud etapil, kus kavas olnud neljast klassist võitis Karmen kolm ja saavutas ka karikasarja punktiarvestuses eelise Bruno ees. Eks oma osa mängis ka koduraja eelis, kuigi sel aastal toimus Haapsalus kaks etappi. Kõige itrigeerivam oli seis F1-32 klassis, kus Karmen pidi ilmtingimata võitma ja Bruno ei tohtinud saavutada teist kohta. Selle eest hoolitses Kaiar!
Nüüd on aeg pinged maha võtta ja hakata valmistuma järgmiseks hooajaks, kaaludes läbi, mis sel aastal viltu läks. Paremini saab ju alati! Siinjuures kuuluvad meie tänusõnad meie toetajatele: Sindi Linnavalitsus, Fein- Elast Estonia ja Sindi ANK.
Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport, Sindi ANK tehnikaringi juhendaja
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoda sai põhjalikult uuendatud välisukse, mida restaureeris ja paigaldas OÜ Artbrothers.
Viljo Vetik, Ardaljon Keskküla, Kalju Ait, Jaak Tammearu, Martin Toon Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoja uuendatud peaukse ees. Foto: Urmas Saard
143 aasta vanuse jumalakoja peauksed on kogu ehitusega samaealised, aga lähenevate jõulupühade saabudes kutsuvad kirikulisi pühakotta sisenema täiesti uues värskuses. Uste restaureerimist rahastati ilma välise abita kahasse Tahkuranna koguduse ja EAÕK omavahenditest.
Koostöös taastajaga
Suurte kogemustega Art Brothers OÜ restauraator Kalju Ait taastas ajahambast vaevatud uksi mitu kuud. Tema käed on uuendanud ka Kihnu kiriku aknad ja uksed, samuti paljude teistegi sakraalhoonete avade katted. Nii rihtis Ait uuesti õigeks ka Tahkuranna kiriku kõrged uksed. Välise puitkatte vahetas ta täielikult uue vastu, kunagi välispinna kaitseks ja tugevdamiseks naelutatud pleki võis minema visata. Pinnad aaderdati, mis tähendab teatud puiduliigi tekstuuri jäljendamist. Sepa ülesandeks jäi lukuremont, mille tulemusena pöörab suur võti lukuaugus jälle kerge liigutusega. Harjumatu, kuid üldsegi mitte tavatu, oli näha ehitusmehe riietuses ülempreester Ardalion Keskküla ukse paigaldamist abistamas. Artbrothers OÜ tegevdirektor Jaak Tammearu pühkis tööd lõpetades välistrepile kogunenud laastupuru.
„Te kõik saate rikkamaks, kui mitte raha, siis vähemasti kogemuste poolest,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup eile õhtul kooli 15. õpilaslaata avades.
Kauneid vanikuid valmistanud neiud pälvisid looduslaua preemia – RMK raamatu “Lumise metsa rõõm” ja linnapealt saadi kingituseks Sindi linna vapiga tass. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpilaste jõululaadad on omataoliste seas Pärnumaal kõige pikema traditsiooniga ja toimusid käesoleval korral taas tagasihoidliku ümmarguse numbriga tähistatult.
Õpilaslaat Junior Achievement egiidi all
„Tol ajal alustades oli direktoriks Mari Suurväli, mina töötasin majandusjuhatajana ja andsin paralleelselt majandusõpet,“ meenutas algusaastaid praegugi Sindi gümnaasiumis tunde andev õpetaja Kristi Suppi, kes oli esimeste õpilaslaatade üheks peamiseks korraldajaks. Laadal olid esindatud nii õpilasfirmad (ÕF) kui minifirmad (MF). ÕF on Junior Achievement Eesti gümnaasiumiastme õpilaste ettevõtlusõppe programmi osana majandusõppe kõrvale asutatud väike-ettevõte selleks, et tulemuslikumalt omandada äritegevuse aluseid, arendades nõnda noorte algatusvõimet ja tahet iseseisvalt tegutseda. Junior Achievement Eesti peab tähtsaks õppimist tegevuse kaudu. Seepärast on ka Sindi gümnaasium juba aastaid tagasi mõtestanud oma ettevõtmise sõnadesse „Ole tegus“ ja täiendanud öeldut motona Valmar Adamsi sõnaseades: „Tee, mida suudad. Täna veel jõuad, homme on hilja!“
Alates 14. jaanuarist peab Pärnu sadamasse sisenevatel ja väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatel laevadel olema vähemalt jääklass 1C (Lloyd`s Register) või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass, peamasina võimsus mitte vähem kui 1600kW.
