Pärnumaa

Pärnu linn leidis vibustaadionile uue sobiva asukoha

Pärnu linnavolikogu andis nõusoleku koormata osa senise vibustaadioni kõrvalkinnistust MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis kasuks 30 aasta pikkuse hoonestusõigusega, sest vibusportlased peavad senisest asukohast ära kolima.

Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni, rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto Urmas Saard — „Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto: Urmas Saard

[pullquote]hinnanguliselt katab raietöödest saadava puidu realiseerimisel tekkiv tulu olulise osa vibustaadioni ehitamise maksumuses[/pullquote]Tammiste tee 6a maatükk, kus on vibusporti harrastatud ligikaudu 50 aastat, tagastati õigustatud isikule MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas. Spordiselts kavatseb sinna rajada 24 krundiga elamurajooni.

Selleks, et vibusportlased saaksid oma tegevusega jätkata, annab linnavalitsus MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis käsutusse ligi kolm neljandikku (ca 21652 ruutmeetrit) naaberkinnistust, et ehitada sinna uus vibustaadion. Kinnisasja osal asub aiamaja ja kasvuhoone, mis on püstitatud ilma õigusliku aluseta ja mille omanikku on informeeritud selle lammutamiskohustusest hiljemalt 1. oktoobriks 2019.

Loe edasi: Pärnu linn leidis vibustaadionile uue sobiva asukoha

Pärnu volikogu tunnustas nelja pärnakat

Pärnu linnavolikogu otsustas anda Pärnu teenetemärgi neljale inimesele, kellel on silmapaistvaid teeneid Pärnu linna ees.

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto Urmas Saard — Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto: Urmas Saard

Teenetemärgi number 113 saab Pärnu toidupanga koordinaator Erika Kukk kauaaegse pühendumise eest vähekindlustatud inimeste hoolekandele ja toidupanga eestvedamisele. Kukk hakkas toiduabi Pärnus organiseerima 2009. aastal EELK Pärnu Eliisabeti kiriku diakooniatöö raames. Lisaks toiduainete kogumisele ja nende jagamisele hakkas ta pakkuma töötute toimetulekut toetavaid koolitusi. Alates 2010. aastast on MTÜ EELK Diakooniakeskus osutanud lepingu alusel Pärnu linnale vältimatu toiduabi ja riideabi teenust.

Teenetemärgi number 114 pälvis Pärnu Ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann pikaaegse ja pühendunud töö eest koolijuhina ning hariduselu arendajana. Kuuskmann on ühisgümnaasiumi juhtinud 20 aastat, järgides ja arendades kooli pikaajalisi traditsioone. Tema eestvedamisel mindi üle valikainete moodulõppele, mis annab õpilastele võimaluse osa õppekavast kokku panna oma võimetest ja huvidest lähtuvalt. Lisaks kooli juhtimisele on Kuuskmann olnud aastaid seotud Lions liikumisega, olles üks LC Pärnu Strand klubi loojatest ja president ning täites erinevaid liikumise piirkondliku juhi ülesandeid.

Loe edasi: Pärnu volikogu tunnustas nelja pärnakat

Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto Urmas Saard — Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė[/pullquote]Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.

Loe edasi: Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Juhtraja automudelismi tänavuse Eesti Karika kolmanda etapi sõidust Sindis

Laupäeval, 11. mail kogunes Sinti ca 20 mudelisportlast, et võtta üksteiselt mõõtu järjekordsel Eesti Karika etapil automudelismi juhtrajasõidus. Kavas oli kolm klassi: N-14; F1-32 ja Open- 12 – sellest ka osalejate väike arv.

Sindi automudelismi juhtrada. Foto Urmas Saard — Sindi automudelismi juhtrada. Foto: Urmas Saard

N-14 klassis osales 12 võistlejat. Rõõmu tegi see, et eelsõitudest pääses esimest korda edasi finaali meie noorim Sebastian Roosaar. Finaalis sõitis ta päris kenasti, olles päris alguses isegi kolmandal kohal, kuna vanadel tegijatel juhtus äpardusi. Järgmiste sõitudega pandi asjad siiski paika ja lõpuks jäi Sebastian 7. kohale, kuigi oli enne viimast sõitu 6. kohal kahe ringiga jälitajast ees. Ka teine meie sõitja Karin Mets pääses finaali, kus jäi lõpuks kolmandaks, kuigi poolel võistlusel oli ta isegi liider.

F1-32 klassis startis 13 võistlejat. A grupis, kus meie Karmen Metsa ja Andy Aroni kõrval sõitis ka Kaiar Tammeleht, kulges võistlus kuni kuuenda sõiduni Karmeni ja Kaiari vahel väga tasavägiselt. Siis läks Kaiar oma teed ja võitis esikoha Karmeni ees kuue ringiga. Andy mudelil oli vaja neljandas sõidus ülekanne vahetada, kuid sellele vaatamata suutis ta lõpuks ikkagi võtta 3. koha.

Open-12 klassis osales 10 võistlejat. A grupis pakkus meie duole poole võistluseni tõsist konkurentsi Rasmus Blitner Äksist. Teises pooles aga Rasmuse hoog rauges ja nii tõid Karmen ja Andy sel korral kaksikvõidu meile – Karmen esimese ja Andy teise koha. Võistluse lõpus möödus Rasmusest omakorda Aleksei Tšebõkin Tallinnast.

Juhtrajasõitjad jäävad nüüd suvevaheajale ja karikasari jätkub septembris. Juulikuus toimub Tallinnas enduro (pikamaasõit).

Johannes Mets
MTÜ Sindi Mudelisport

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta lõpetamine

Neljapäeval, 9. mail täitsid taas hotell Strand Jurmala saali TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetajad, keda tervitasid kolledži direktor Garri Raagmaa, Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Sindi gümnaasiumi näiterühma viis noort näitlejat. Loenguga ja küsimustele vastamisega esines Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, teemaks “Kuhu liigub Euroopa ja kuidas see mõjutab Eestit”.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši Juku koolis. Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši “Juku koolis”. Foto: Urmas Saard

Tänavu jagati välja 461 enesetäiendaja tunnistust. Kõigil kümnel aastal on ennast täiendanud 59 õppurit vanuses 50+. Raagmaa käepigistusega said lõputunnistuse 18 õppurit, kelle vanus on 85+. Traditsiooniliselt jätkati seegi kord teenetemärgi andmisega tublimatele. Need said Väärikate ülikooli nõukoja liikmed Endel Mölder, Jaak Suurväli, Maika Safin ja Malle Erend.

Loe edasi: TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta lõpetamine

„Saame kokku Tomi juures”, Endla Jazzklubis

Eile hilisõhtul toimunud Endla Jazziklubi kontserdil „Saame kokku Tomi juures” oli peaesineja Marta Lotta Kukk, kes on Toomas Volli solistiõppes laulmist õppinud jumalatosin aastat.

Toomas Voll ja Marta Lotta Kukk Pärnus Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard — Toomas Voll ja Marta Lotta Kukk Pärnus Endla Jazzklubis. Foto: Urmas Saard

Ülle Ots ja Marta Lotta Kukk kontserdi vaheajal Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard

[pullquote]Võtan Tomiga koosveedetud ajast kaasa tohutu vokaalse arengu, aga ühtlasi ka kapaga lustakaid mälestusi.[/pullquote]Endla Jazzklubi on järjepideva eduga kestnud pisut pikemalt. „Käimas on kuraditosinas hooaeg,” ütles Marta Lotta ema Ülle Ots, klubi asutaja ja vedaja. „Üle mitme aasta täitsid jazzklubi lava noored kohalikud muusikud Pärnust ja Pärnumaalt,” rõhutas Ots ja tundis head meelt rahvast pungil täis Teatrikohviku saalist. Arvatavalt võis kohal olla kuni 120 muusikasõpra. Ligemale paari tunni pikkusest kontsertõhtust saadud elamus polnud sõnadesse väänatav. Koos noorte lauljatega oli laval ka juhendaja Toomas Voll ise. Marta Lottale ulatasid esinemisel abikäe ka klaverivirtuoos Robi Salumets ja hea sõber ning andekas muusik Frederik Küüts kitarriga. Samuti esinesid Mirjam ja Kätlin Kits. Nemadki ei vaja palju tutvustamist. Alles mai alguses osalesid õed Moostes Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil Elohelü, kus peapreemia noppis neljaliikmeline ansambel Marbuus.

Loe edasi: „Saame kokku Tomi juures”, Endla Jazzklubis

Laine Järvemäe – In memoriam

Veel kolmapäeval, 8. mail tähistas Laine Järvemäe koos muuseumi sõpradega Seljametsa muuseumi 18. sünnipäeva. Eile saime kurva teate Seljametsa muuseumi looja ootamatust lahkumisest.

Laine Järvemäe Seljametsa muuseumis. Foto Urmas Saard — Laine Järvemäe Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ma arvan, et suutsin 25 aastat nende raskete poistega töötada seetõttu, et oskasin neis näha inimest, seda positiivset, mis neis igaühes oli[/pullquote]Seljametsa muuseumi asutamisest kuni 2017. a veebruari lõpuni töötas ta mäluasutuse juhatajana. Sama aasta 1. märtsist jätkas ta tööd muuseumipedagoogina.

Tunamullu, vahetult enne jaanilaupäeva, kui väsimatult tegutsev Laine tähistas oma 80. juubelit, jutustas ta põhjalikumalt oma pikast teekonnast maises elus. Meenutagu üksikud märkmed sellest vestlusest Lainet, Paikuse valla Vapimärgi kavaleri ja väga suurepärast isiksust.

Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval.

„Minu põhiliseks tööks oli lapsepõlves karjaskäimine. See oli üldiselt tore ja lõbus, kuigi tõusta tuli väga vara, “ meenutas Laine tollel mälestusväärsel kohtumise päeval. Umbes 10 korda päevas käidi naabrilastega jões ujumas, kivide alt otsiti vähkisid, ehitati võsastikes onne, meisterdati puust loomi. Neile ehitati laudad, karjakoplid, nendega mängiti tihti. Laine armastas hobuseid, juba üsna noorena käis põllul äestamas, loorehaga riisumas. Vanaisaga sai käidud kalal.

Loe edasi: Laine Järvemäe – In memoriam

Paikuse lõviklubi kinkis kahele Pärnumaa koolile kettagolfi tarvikud

LC Paikuse president Mart Nõmm ja sama klubi projekti vedaja Kuno Erkmann andsid täna Sindi gümnaasiumile üle discgolf’i harjutamiseks vajalikud tarvikud, mille hulka kuulub kolm mobiilset korvi ja kettakomplekti. Samasuguse komplekti sai eelnevalt ka Paikuse põhikool.

Sindi gümnaasiumi õpilased valmistuvad kettagolfi harjutusteks. Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpilased valmistuvad kettagolfi harjutusteks. Foto: Urmas Saard

Kooli staadionile kingitust vastu võtma tulnud Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tegi esimese õnnestunud kettaheitega käe valgeks. Proovivise toimus küll kaunis lähedalt, aga seegi sooritus vajas täpset silma ja osavat kätt.

Loe edasi: Paikuse lõviklubi kinkis kahele Pärnumaa koolile kettagolfi tarvikud

Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile

Eeloleval pühapäeval on emadepäev. Sindi gümnaasiumis on tavaks selleks päevaks pikalt ja põhjalikult ettevalmistusi teha. Eile toimus kooli aulas emadele ja vanaemadele pühendatud kontsert, mis jutustas lauludes, sõnades, liikumistes ja lühinäidendis lugusid neist endist ning üksnes neile.

Õnneli Pilliroog ja Chätlyn Parts sketšis Armastus kolme apelsiini vastu. Foto Urmas Saard — Õnneli Pilliroog ja Chätlyn Parts sketšis “Armastus kolme apelsiini vastu”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil[/pullquote]Tänavune kontsertõhtu oli pealavastaja Eneli Arusaare jaoks eriline. Kolm tema näiterühma õpilast lõpetavad gümnaasiumit ja sellises koosseisus koolilavale tulek jäi ilmselt viimaseks. Chätlyn Parts tegutses erilise innukusega kooli näiterühmas alates kolmandast klassist, tema klassivennad Egon Gentalen ja Martin Salundi liitusid õpilasteatriga kümnendast klassist ning omandasid näitlemise vilumust hoolsusega, mis on õpetaja Arusaare hinnangul eeskujuks noorematele harrastusnäitlejatele.

Lisaks näitlejatele esines täissaalile palju teisigi õpilasi, ühtekokku 77 koolnoort. Kaheksateistkümnest etteastest koosnev kava algas 2.a klassis õppiva Annabeli lauluga. Laulu “Unenäoriik” saatis klaveril muusikaõpetaja Marje Tilk. Mudilaskoori esituses kõlanud laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil Sindi seltsimajas.

Loe edasi: Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile

Majda Koren: koren tähendab porgandit

„Minu nimi on Majda Koren, ma tulen Sloveeniast, ma kirjutan raamatuid, mulle meeldivad kollid, tulnukad ja võlujoogid,” ütles lastekirjanik ja õpetaja kohtumisel Sindi gümnaasiumi esimese kuni neljanda klassi õpilastega.

Majda Koren (paremal) ja Katrin Reinmaa kohtumisel Sindi gümnaasiumi õpilastega. Foto Urmas Saard — Majda Koren (paremal) ja Katrin Reinmaa kohtumisel Sindi gümnaasiumi õpilastega. Foto: Urmas Saard

Katrin Reinmaa, Majda Koren, Imbi Jalakas. Foto Urmas Saard — Katrin Reinmaa, Majda Koren, Imbi Jalakas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ükskõik kuhu ma ei läheks, mul on alati kaasas väike märkmik[/pullquote]Tänast külalist saatis kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa, kes tegi laste ja kirjaniku vahelise vestluse mõlemale arusaadavaks. Kuid Koren ei rääkinud üksnes inglise keeles. Ta õpetas lastele pisut ka sloveenia keelt ja alustas oma nimest. „Minu nimi on Majda Koren, aga koren tähendab sloveenia keeles porgandit. Sellepärast ongi minu kõrvarõngad porgandid.” Kirjaniku arvates on täiskasvanutel üsna raske sloveeni keelt õppida, aga lastel minevat õppimine päris hõlpsasti.

„Õpime, kuidas öelda tere hommikust. Kuulame ja kordame minu järgi: dobro jutro!”. Järgmisena said lapsed teada, et lahko noč tähendab head ööd. Koren hindas laste hääldust suurepäraseks. Siis võeti käsile numbrite loendamine: ena, dva, tri, štiri, pet. Jätkuvalt polnud kirjanik kiitustega kitsi.

Loe edasi: Majda Koren: koren tähendab porgandit

Sindi multifunktsionaalne traktor sai olulise lisaseadme

Tänavu 18. aprillil alustas Sindi Kommunaalis tööd uhiuus multifunktsionaalne traktor Kubota STW37, mis soetati eelkõige lehtede koristamise eesmärgil. Kui paar nädalat pidi keegi traktori kõrval puulehtede imuri voolikut hoidma, siis täna saadi väga vajalik lisaseade juurde, mis võimaldab lehti järelhaagise punkrisse koguda ka ilma abistava tööliseta.

Kubota ja puulehtede imuriga Sindis Lohu pargi kraavi puhastamas. Foto Urmas Saard — Kubota ja puulehtede imuriga Sindis Lohu pargi kraavi puhastamas. Foto: Urmas Saard

Sindi kommunaali juhataja Heli Ruus ütles, et uut seadeldist hakatakse juba homme katsetama. Juhataja sõnul oli varasem tehnika täielikult oma aja ära elanud ja nõudis väga suurt lisatööjõudu nii masina seadistamisel kui ka lehtede kogumisel. Seetõttu jäid sügisel lehed koristamata. Kõige halvem on olukord kraavidesse jäänud lehtedega, mis on vettinud ja osaliselt kõdunenud. Selline kõdu ummistab vooliku ja ühendused. Täna mässas Mati Oks pooleldi kõdunenud lehtedega Lohu pargi servas Raudtee tänava ja Pärnu maantee vahelise kraavi puhastamisel. Ruus kiidab nii imuriga töötavat meest kui traktoristi Vassili Razlivajevit.

Loe edasi: Sindi multifunktsionaalne traktor sai olulise lisaseadme

Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus

Sel aastal möödub 150 aastat Pärnu muulide valmimisest. Tähistamaks muulide juubeliaastat, paigaldatakse 7. mail Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale näitus „Pärnu Muulid 150“.

Näitus Pärnu Muulid 150 Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale. Foto Urmas Saard — Näitus Pärnu “Muulid 150” Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.[/pullquote]Näitus seatakse üles üheksa ruutmeetri suurusesse klaasist kuubikusse, mis on valmistatud Art & Craft Productions OÜ poolt. „Tegemist on installatsioonnäitusega, mis annab ülevaate Pärnu muulide ajaloost ning legendist. Näituse üheks osaks on ka Pärnu muulidega postkaardid. Muulid on üks armastatumaid motiive Pärnu postkaartidel ja on põnev vaadata, milliseid sõnumeid on läbi aastate kaartidega saadetud,“ rääkis turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend.

Näituse teeb eriliseks asjaolu, et tänu projektsioonile toimib see erinevates valgusrežiimides erinevalt. Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.

„Kindlasti on põhjust näitust külastada mitu korda, kuna tänu mitmekesistele efektidele on kogemus iga kord erinev,“ lisas Reilend.

Loe edasi: Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus

Jannseni preemia pälvib legendaarne kergejõustikutreener Ando Palginõmm

Tänasel, 6. mai linnavalitsuse istungil otsustati määrata Pärnu linna 2019. aasta Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind kauaaegsele kergejõustikutreenerile ja õpetajale Ando Palginõmmele.

Ando Palginõmm. Foto Urmas Saard — Ando Palginõmm. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Palginõmme juhendamisel said tuult tiibadesse paljud tuntud Eesti koondislased nagu Gerd Kanter, Moonika Aava, Roman Fosti, Elerin Haas[/pullquote]Jannseni-nimelise auhinna laureaat Hando Palginõmm tegi treeneritööd 54 aastat. Aastate jooksul kasvatas ja õpetas treener paljusid andekaid õpilasi, kes esindasid Pärnut nii Eesti noorte, juunioride kui ka täiskasvanute koondvõistkondades. Palginõmme juhendamisel said tuult tiibadesse paljud tuntud Eesti koondislased nagu Gerd Kanter, Moonika Aava, Roman Fosti, Elerin Haas jne. Treenerina valdas Palginõmm täielikult kergejõustikualade tehnikat ja metoodikat ning oskas õpetada kasvandikke individuaalseid iseärasusi arvestades. 2006.aastal avati Pärnus kergejõustikuhall, mis oli Ando Palginõmme eluunistus ja mille loomisele ta tugevasti kaasa aitas. Lisaks igapäevasele õppe-treeningtööle oli tema vedada ka SK Altiuse tööd ja tegemised ning Pärnu kergejõustiku aastaraamatu koostamine ja toimetamine. Samuti oli Ando Palginõmm aastaid TV 10 olümpiastardi pikaaegne korraldaja Pärnumaal.

Loe edasi: Jannseni preemia pälvib legendaarne kergejõustikutreener Ando Palginõmm

Piltuudis: tänavune mootorrattahooaeg on taas avatud

Eesti mootorrattahooaja avapäeva paraadsõit algas Pärnus Supeluse tänavalt kell 18.00 ja kümmekond minutit enne seitset oli arvukas ratturite rivi läbinud ka Sindi linna.

Mootorrattahooaja avapäeva paraadsõitjad läbivad Sindit. Foto Urmas Saard — Mootorrattahooaja avapäeva paraadsõitjad läbivad Sindit. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Piltuudis: tänavune mootorrattahooaeg on taas avatud

Pärnu segakoor Endla tähistas seltsi 141. aastapäeva

Endla lauljad alustasid tänast päeva Pärnu Metsakalmistul mälestushetkega Herbert Pulga kalmul, edasi liiguti jalgratastel kesklinna suunal, peatuti ja lauldi mitmes kohas, suurem kontsert toimus Iseseisvuse väljakul.

Segakoor Endla tähistab Pärnus oma 141. aastapäeva. Foto Urmas Saard — Segakoor Endla tähistab Pärnus oma 141. aastapäeva. Foto: Urmas Saard

Herbert Pulk juhatas koori peadirigendina 30 aastat, tehes seda tänuväärset tööd alates Endla taasloomisest 1958. aastal. Kauaaegne dirigent lahkus mullu 27. mihklikuu päeval. Seepärast koguneti hommikul kella kümnest Metsakalmistule.

Raekülast pedaalis enamik koorirahvast jalgratastel kesklinna. Kellel ratast polnud, leidis liikumiseks mõne muu mooduse. Vanal turul üllatati inimesi minikontserdiga.

Loe edasi: Pärnu segakoor Endla tähistas seltsi 141. aastapäeva

Sindi gümnaasiumi „Naljanina 2019” on Braian Kulp

Fotod!

„Konn istus järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõndis temast mööda rebane ja küsis: kuule, konnake, ütle kas vesi on soe? Konn vastas: rebane, ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter,” jutustas 4a õpilane Braian.

Braian Kulp, Naljanina 2019 suure auhinna võitja. Foto Urmas Saard — Braian Kulp, “Naljanina 2019” suure auhinna võitja. Foto: Urmas Saard

Tänavu soovis naljalugusid vesta 38 õpilast. Kõigil oli võimalus esitada kaks lugu. Enamasti jutustati üksinda, aga mõnel juhul kahekesi või kolmekesi. Naljavõistlust hindas viieliikmeline žürii, kuhu kõigil aastatel on kuulunud Sindi gümnaasiumiga seotud inimesed. Tänased hindajad olid Anne Sammelselg, kooli medõde; Anne Urban, kooli vilistlane ja Fein-Elast Estonia OÜ töötaja; Reine Tänav, kooli endine õpetaja, kes praegu on Sindi lasteaia õppealajuhataja; Ain Keerup, kooli direktor ja Imbi Jalakas, kooli raamatukogu juhataja, Naljanina võistluse ellukutsuja ning peakorraldaja.

Võistluse hakatuseks rääkis Keerup samuti ühe anektoodi ja teine oli tal varuks hilisemaks etteasteks, sest direktor oskab hinnata head nalja.

Lisaks „Naljanina” suurele auhinnale valis žürii kuus tillemat „Naljaninakese” auhinna saajat, keda ei reastatud tähtsuse järjekorda. Žürii arvates ilmestasid nad kõik oma headuses erinevaid külgi: kellel oli ilmekus mõjusam, kellel selgem hääldus, kellel loo valik paremini õnnestunud, kes oskas laval kenasti näidelda jne.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi „Naljanina 2019” on Braian Kulp

Juhtraja automudelismi võistlusreisil Soomes

26.-28. aprillini toimusid Soomes, Lappeenrantas, Soome meistrivõistlused juhtrajasõidus. Võistlejaid tuli kohale Soomest, Venemaalt ja Eestist. Eestlased võistlesid Soomes kuuekesi. Sindi mudelispordi klubist osalesid Andy Aron, Karmen Mets ja Karin Mets. Peale meie klubi esinduse osalesid veel EinarViira, Margus Jõgilaine ja Heiko Tamme. Viimased kaks elavad ja töötavad hetkel Soomes.

EM-24 klassi võistlus- Karin paremalt kolmas. Foto Johannes Mets — EM-24 klassi võistlus- Karin paremalt kolmas. Foto: Johannes Mets

[pullquote]Andyl jäi finaalikohast puudu 1,5 ringi![/pullquote]Sõiduks läks reede varahommikul ja peale lõunat olid meie võistlejad viperusteta kohal. Võistlustel oli kavas viis klassi: EM-24; EL-24; F1-32; ES-32 ja ES-24.

Esimesena oli kavas klass ES-32. Kokku osales 27 võistlejat. Meie klubist platseerus Andy 12. kohale ja Karmen 21. kohale. Karmeni mudel ei saanudki õiget hoogu sisse ja nii tuli leppida tagasihoidliku kohaga. Soome meistriks tuli selles klassis Olli Kantamaa.

Järgmisena oli meie klubist võistlustules Karin Mets noortele mõeldud klassis EM-24. Võistlejaid oli 13. Selles klassis antakse noortele kaks sõitu. Esimeses sõidus oli Karin üheksas ja teises sõidus seitsmes. Kokkuvõttes 8. koht. Nii Karinile kui ka Karmenile tegi peavalu raja vasakpoolne ülemine kurv, kus nad andsid teistele võistlejatele palju ringe ära.

Loe edasi: Juhtraja automudelismi võistlusreisil Soomes

Tänavu peeti kevadpühi viiendat korda toimunud Sindi laadaga

Sindis on laatasid toimunud ka varematel aegadel, seega pole kordade arvu nimetamine kroonika pidamise seisukohalt mitte väga kohane, aga täpsustava märkusena käib jutt nüüdse aja järjepidevusest. Igal aastal on linna sünnipäeval korraldatud laat seotud mingi kindla teemaga, tänavu keskenduti 125-aastasele Sindi lasteaiale.

Rohkelt fotosid

Sindi viienda laada korraldajate kolmik Ülle Ots, Alice Laanemaa, Anneli Uustalu. Foto Urmas Saard — Sindi viienda laada korraldajate kolmik Ülle Ots, Alice Laanemaa, Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard

Viies Sindi laat. Foto Urmas Saard — Viies Sindi laat. Foto: Urmas Saard

[pullquote]LC Paikuse liige Mart Nõmm ütles, et sedakorda kogutakse raha Sindi ja Paikuse koolide esimeste klasside õpilastele raha silmakontrolli läbiviimiseks[/pullquote]“Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” lausus eelmisel aastal vahetult pärast Sindi laada sulgemist Ülle Ots, üks kevadlaada korraldajatest. „Alati peale õnnestunud üritust uusi mõtteid mõlgutades ollakse optimistlikumad, kui tegelikkuses toimuma hakkab. Erinevatel põhjustel kadus pimedal ajal motivatsioon laadaga jändamiseks ära, aga õnneks leidus kaks vahvat sintlast, seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ja igale poole jaguv rõõmsameelne Alice Laanemaa. Nii võib nüüdseks õnneliku, aga väsinuna hõigata: tehtud!”

Loe edasi: Tänavu peeti kevadpühi viiendat korda toimunud Sindi laadaga

Kevadpühal laulsid Sindi lapsed oma emadele

Jättes tänase Sindi laada omasoodu kulgema kogunesid Sindi lasteaia aiarühmade lapsed seltsimaja suurde saali, kus erinevas eas mudilased pühendasid uhkelt kõlanud kevadkontserdi emadele.

Sindi lasteia kevadpüha kontsert emadele. Foto Urmas Saard — Sindi lasteia kevadpüha kontsert emadele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Loomulikult ei jäänud direktorile alla ka õppealajuhataja, kes krimpleeniajastu moevoolu tutvustamisel pani endale selga tolle ajastu hõberebase kraega mantli[/pullquote]Saal oli puupüsti rahvast täis, osad kuulajad pidid kontserti seistes kuulama.

Kuigi kavas leidus mitmeid lugusid lasteaia juubelikontserdilt, oli igal rühmal ka siira sõnumiga laul just oma emmele ja memmele. Lasteaia 13 rühmast oli laval üheksa. „Sõimerühmad mängivad ja trallivad emmedega emadepäeva nädala eel ja järel,” osundas lasteaia muusikaõpetaja Ülle Ots. Kontserti juhtis Sindi gümnaasiumi õpilane Annabel Vilgats, kes rühmade lavale tulekut ja mahajuhatamist oma jutuga põnevamaks muutis. Lisaks lauludele ja tantsudele kõlasid kontserdil ka mitmed laste poolt esitatud luuletused, valik koostati emakeele päeval toimunud luulekonkursi parimatest paladest.

Loe edasi: Kevadpühal laulsid Sindi lapsed oma emadele

Pärnumaa maitsete aasta lipp lehvis Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskuse õue kõrges lipumastis

Suur pildigalerii

Teisipäeval, 30. aprillil toimus Tori valla Randivälja külas asuvas Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskuses Pärnumaa maitsete aasta tänuüritus, kus tehti tagasivaade 2018. aasta toidupiirkonna ettevõtmistele.

Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste on vedanud 12 kuud maakonna maitsete aastat. Foto Urmas Saard — Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste on vedanud 12 kuud maakonna maitsete aastat. Foto: Urmas Saard

Kutsetega üritusele oodati inimesi, kes olid möödunud aasta kestel ühel või teisel viisil Pärnumaa maitsete aasta hea kordaminekuga seotud. Erilist tähelepanu ja tänu pälvisid suuremad tegijad ning toetajad.

Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp tuli tänuüritusele suure kingituste korviga. Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tänas omalt poolt ministeeriumit. Tänukirja vastu võttes lausus Raudsepp, et kindlasti ei ole see lõpp, vaid millegi algus. Tegijatele oli rõõm teada, et mullune maitsete aasta pani aluse mitmetele uutele algatustele ja maitsetele.

Loe edasi: Pärnumaa maitsete aasta lipp lehvis Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskuse õue kõrges lipumastis

Laulukonkursi Lauluaias suure auhinna võitjad on Rõõmsameelsed ja Even Nestor

Pildigaleriis üle 100 foto

Raeküla Vanakooli keskuses toimunud Pärnu linna ja maakonna mudilaste laulukonkurss Lauluaias 2019 Viisiratast veeretades lõppkontsert selgitas välja ansambli ja solisti Grand Prix saajad.

Laulukonkursi Lauluaias 2019 ansambli Grand Prix võitnud ansambel Rõõmsameelsed Audru lasteaiast, juhendaja Evi Vaher. Foto Urmas Saard — Laulukonkursi Lauluaias 2019 ansambli Grand Prix võitnud ansambel Rõõmsameelsed Audru lasteaiast, juhendaja Evi Vaher. Foto: Urmas Saard

Laulukonkursi Lauluaias 2019 solisti Garnd Prix võitnud Even Nestor Pärnu lasteaiast Trall, juhendaja Hilja Vainula. Foto Urmas Saard — Laulukonkursi Lauluaias 2019 solisti Garnd Prix võitnud Even Nestor Pärnu lasteaiast Trall, juhendaja Hilja Vainula. Foto: Urmas Saard

Tänasele lõppkontserdile valis žürii välja 17 väikest lauljat ja neli ansamblit. Hindajateks olid rahvamuusik ja koorijuht Terje Ojaste Pärnu Aianduse ja mesinduse seltsist, laulja ja ansambli juht Imbi Tõnisson Kaisma rahvamajast ning muusik ja õpetaja Agnes Leemet Raeküla Vanakooli keskusest.

Ansambli Grand Prix võitis ansambel Rõõmsameelsed Audru lasteaiast, juhendaja Evi Vaher. Lauldi laulu „Vanaema juures”. „Alati naeratus ja lalud suul ning kõik jääb neile nagu iseenesest meelde,” öeldi Audru Vikerkaare majast oma rühma toredate ja rõõmsameelsete laululaste kohta. Ansamblile omistati eelvoorus ka säravate tähtede tiitel.

Solisti Garnd Prix võitis Even Nestor Pärnu lasteaiast Trall, juhendaja Hilja Vainula. Lauluks oli „Suve päkapikk”. Lisaks suurele auhinnale pälvis Even ka kõige enesekindlama esituse tiitli. Võitjat iseloomustatakse rõõmsameelse, nutika ja vahva poisina. Teda huvitavad uued kogemused ja aktiivne tegevus, olgu selleks ujumine, motosport või lihtsalt rattasõit. Even naudib jäätist ja suveaega, samuti on väga oodatud jõuluaeg koos päkapikkude ja jõuluvanaga.

Loe edasi: Laulukonkursi Lauluaias suure auhinna võitjad on Rõõmsameelsed ja Even Nestor

„Võlupuuga” Pärnumaa vähiühingus

EELK Eliisabeti koguduse pühapäevakooli lapsed esitasid Pärnumaa vähiühingu inimestele lühikese näitemängu „Võlupuu”.

Eliisabeti koguduse pühapäevakooli näiterühma lapsed Pärnu sotsiaalkeskuse ees. Foto Urmas Saard — Eliisabeti koguduse pühapäevakooli näiterühma lapsed Pärnu sotsiaalkeskuse ees. Foto: Urmas Saard

Täna külastasid Pärnu sotsiaalkeskuse majas tegutsevat Pärnumaa vähiühingut väikese meelahtusliku kavaga Eliisabeti koguduse pühapäevakooli õpetaja Melle Vister ja lastetöö koordinaator Kaidi Suviste koos pühapäevakooli üheksa lapsega.

„Kui Kihnus on Kihnu Virve, siis Toris on Mari Andrekson ehk Muraka Mann” lausus Torist pärit Kaidi Suviste, kes luges kohtumist sisse juhatades oma kandi legendaarse vanaproua luulet. Muraka külas elav põline torilane Muraka Mann on kirjutanud luuletuse „Soovide kaev”.

Loe edasi: „Võlupuuga” Pärnumaa vähiühingus

Pärnu linnavalitsuses valmis nimeliste pinkide paigaldamise kord

Pärnu linnavalitsus töötas välja nimeliste pargipinkide paigaldamise korra ja eelistatavad kohad, kuhu pinke võiks paigutada.

Maestro Neeme Järvile avati nimeline pink Pärnu Lastepargis 2017. a 6. juunil. Fotod Urmas Saard — Maestro Neeme Järvile avati nimeline pink Pärnu Lastepargis 2017. a 6. juunil. Fotod: Urmas Saard

Nimelise pargipingiga avaldatakse austust Pärnuga seotud olulistele isikutele ja nende saavutustele. Tänamisel ja tunnustamisel on ka kodu- ja kultuurilooline tähendus. Lisaks isikutele võib pingiga austada mõnda olulist sündmust, tunnustada kollektiivi, organisatsiooni, tegevust või paigaldada pink millegi või kellegi mälestuseks.

Pärnus on seni nimeline pink paigaldatud Neeme Järvi, Valter Ojakääru, Arbo Valdma, Naima ja Arnold Ebroki, Elisabeth Aspe, Armas Kuldsepa, kõigi vanavanemate, Eesti Vabariigi ja Pärnu linna elanike austamiseks. Enamik nimelisi pinke asub Lastepargis.

Uute nimeliste pinkide asukohana on eelistatud Lastepark, Vaasa park ja Ringi tänava äärne, kuid paigaldamist võib taotleda ka mujal asuvale linnamaale. Pühendusega pargipink peab välisilmelt antud paika sobima, harmoneeruma varem lähikonda paigaldatud pinkide disainiga ja olema varustatud ilmastikukindla infotahvliga. Pingi paigaldamist korraldab linnavalitsuse linnavara- ja heakorrateenistus, pingi maksumuse ja paigalduse eest tasub taotleja.

Nimelise pingi paigaldamiseks vajalik info on avaldatud Pärnu linna kodulehel.

Pärnu volikogu kiitis heaks uue autosilla sillakoridori

Pärnu linnavolikogu võttis vastu ja saatis avalikustamisele Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu silla ja sillakoridori asukoha ulatuses.

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto Urmas Saard Pealmisel pildil silla 3D-mudel möödunud aastast. Foto Pärnu linnavalitsus — Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto: Urmas Saard. Pealmisel pildil silla 3D-mudel eelmisest aastast. Foto: Pärnu linnavalitsus

Planeering näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.

Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.

Lai 28 elumaja muinsuskaitseamet lammutada ei luba, samuti jääb endisesse asukohta AS Pärnu Vesi peahoone. Silla laius ja sillalt maha ja pealesõitude liikluslahendus otsustatakse projekteerimisel.

Loe edasi: Pärnu volikogu kiitis heaks uue autosilla sillakoridori

Marko Šorin: kõige sobivam aeg päev pärast jüripäeva Asutavast Kogust rääkimiseks

Kolmapäeval oli Sindi ajalooklubi teemaks Asutav Kogu ja Eesti Riigikogu. Ettekandega esines ja juhtis vestlust klubi oma liige Marko Šorin.

Marko Šorin. Foto Urmas Saard — Marko Šorin minemas Sindi muuseumis toimuvale ajalooklubi kogunemisele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]vaatamata küllaltki tuntavale revolutsioonilisele meelsusele mõistsid punased, et nad kuigi suurt toetust ei leia[/pullquote]Märtsis pensionile läinud Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend kutsus Markot juba mitu kuud tagasi meie seadusandliku kogu teemal rääkima. Aga Marko eelistas võimalike vääriti mõistmiste tõttu vastata kutsele pärast valimisi, sest kandideeris samal ajal riigikogusse. Ta on vähest aega asendusliikmena juba parlamendis töötanud (riigikogu liige 24. novembrist 2016 kuni 19. juuni 2017) ja ajalooklubi liikmed teda Toompealgi külastanud. Seetõttu oli teatavate kogemustega ja vahetuid muljeid omava mehe suust kuuldud jutt suuremat huvi pakkuv.

Marko tutvustas viis päeva varem Postimehe lisas avaldatud ajaloolase Jaak Valge artiklit „Asutav Kogu: vasakpoolne, rahvuslik ja demokratistlik”, mille päises rasvaselt trükitud nüüdse riigikogu liikme juhtmõte: „Parlamentarismi kogemust saja aasta eest kokku tulnud Asutava Kogu liikmetel nappis, see-eest oli teotahet palju ning toonased rahvaasemikud teadsid, et vanaviisi enam edasi ei saa.”

Loe edasi: Marko Šorin: kõige sobivam aeg päev pärast jüripäeva Asutavast Kogust rääkimiseks