Pildigalerii kahes osas: artikli keskel ja lõpus
Laupäeval toimunud laulupeoliste rongkäik oli võrreldes eelmiste kordadega märgatavalt motoriseeritum. Elektrimootoritega varustatud tõukeratastel ei sõitnud mitte üksnes Pärnumaalt pärit Tori „põrgulised”.
[pullquote]Külauudiste kaamera liikus samal teekonnal kahes suunas: lauluväljakule ja kesklinna tagasi.[/pullquote]Eestimaa halduspiiride muutumise tõttu võis näha rohkelt uusi omavalitsuste lippe. Sinimustvalgeid lippe oli veelgi rohkem, kui eelmise üldlaulupeo rongkäigus. Koostöös riigikoguga on Eesti lipu selts kinkinud koolidele ja seltsidele kuldsete narmastega esinduslippe. Mitmed koolid on loonud nende lippude juurde oma liputoimkonna. Tallinna 21. koolil on juba väga pikk traditsioon, aga seda on teinud ka Sindi gümnaasium, kelle toimkond piirdub praegu küll ainult kolme noorega, kuid hakatuseks oli sedagi muljetavaldavalt tore näha.
Viie kilomeetri pikkusel teekonnal liikuval rongkäigul kulus aega Vabaduse väljakult lauluväljakule jõudmiseks kuus tundi ja neli minutit. Külauudiste kaamera liikus samal teekonnal kahes suunas: lauluväljakule ja kesklinna tagasi. Sammulugeja näitas enam kui 30 000 sammu.
Laulu- ja tantsupeo pressiteenistuse teatel tegid samal õhtul toimunud XXVII laulupeo avakontserdil 82 000 osalenud inimest ekskursiooniga eesti muusikalukku sügava kummarduse kõikidele õpetajatele. Operatiivteenistuste kinnitusel möödusid nii rongkäik kui ka avakontsert rahumeelselt.
Rongkäiguga lauluväljakule saabunud juubelipeo tule kandsid 25 000 avaühendkooris seisnud laulja silme all peo alguses torni laulupeo kunstilised juhid. Tule süütamisele järgnes kolme ja poole eesti muusika hittide paraad, mida kroonisid õhtu lõpetuseks lava ja rahvaga koos lauldud ühislaulud.
Avakontserdi kava koostati eesti heliloojate ja nende õpetajate loodud muusikast. Ühes rahvaga pöörasid lauljad ja muusikud pilgu oma muusikalistele eelkäijatele. Ajaliselt raamistasid laulupeo esimesel päeval kõlavaid teoseid Jānis Cimze 1872. aastal ilmunud lugu “Rīga dimd” Kaspars Putniņš juhatusel ja Tauno Aintsi 2017. aastal loodud ning kordamisele tulnud laul “Üksi pole keegi”, mida juhatas peadirigent Peeter Perens. Avakontserdil kõlasid 26 eriilmelist teost eesti muusikaklassikast, mida juhatasid meie tippdirigendid Neeme Järvi, Tõnu Kaljuste, Kristina Poska, Olari Elts, Risto Joost ja teised. Villem Kapi soololaulu esitas Ain Anger, keda saatis klaveril avakontserdi muusikajuht Siim Selis.
Lauluväljakul tegutsevale meditsiiniteenistusele möödus päev plaanipäraselt. Kuna platsil oli varasemate päevadega võrreldes rahvast rohkem, siis oli pisut enam ka pisipöördumisi. Politseil tuli põhiliselt tegeleda kaotatud ja leitud asjade ning eksinud lastega.
Urmas Saard