Eesti-Läti programm korraldab seoses taotlusvooru avamisega reedel, 8. oktoobril Pärnus kontaktfoorumi, kuhu oodatakse inimesi, kes on huvitatud koostöö arendamisest Läti partneritega ja ühisest raha taotlemisest.
Kontaktfoorum annab võimaluse kohtuda erinevate Läti asutuste ja organisatsioonidega ning leida tulevikuks koostööpartnereid. Üritus toimub inglise keeles, kuid tõlge eesti ja läti keelde on tagatud. Kontaktfoorumil osalemine on tasuta. Loe lisa siit.
Allikas: www.estlat.eu
Laupäeval, 9. oktoobril kella 10 – 14 toimub Pärnus Steineri aias hooaja viimane taluturg.
Seekordsel turul on pakutakse Kabli Pagari tooteid, Vaike talu koduleiba, Susimetsa talu istikuid, mett, soolaseeni ja hapendatud seeni, köögivilju, suitsuliha ja -kala, ka õunu. Uudiseks on sedapuhku Olevi talu küüslauk. Näha saab Pihlaka looduskeskuse koduloomi. Esineb rahvatantsuansambel Nooruse Vöö.
Maarja-Magdaleena gildis on kella 11–15 avatud töötoad. Saab mitmesugustes tehnikates kätt proovida ja oma kätega midagi ainulaadset valmistada.
Gildi pööningusaalis on avatud täika „Minu vana = sinu uus”. Huvilised on oodatud müüma-ostma käsitööks kasutatavaid materjale (lõngad, kangad, niidid jms), tarvikuid (vardad, nõelad, töökorras masinad, tisleritööks vajalik jms) ja kirjandust (raamatud, ajakirjad, lõikelehed).
Nii Steineri aias kui ka gildimajas jagatakse Pärnumaa ettevõtlusnädala raames kogemusi väikeettevõtluse võimalustest. Kella 10–15 toimuv ettevõtmine kannab pealkirja „Ettevõtlik kättevõtlus”.
9. oktoobril toimuvad Soomaal sügistalgud, kus astutakse võitlusse pealekasvava võsaga. Plaanis on saagida ja koristada võsa Oksa luhtadel, valmistades ühtlasi küttepuid Soomaa rahvuspargi lõkkeplatsidele.
Pärast tööd tehakse lühike matk Soomaa huvitavamatesse paikadesse ja köetakse sauna.
Eskiislahenduses on märgitud võimalikud elektrituulikute arenduspiirkonnad, mis on välja valitud sobivusanalüüsi alusel ning omavalitsuste seisukohti arvestades. Tegemist on esialgsete piirkondadega, mida saab soovi korral täpsustada ja muuta.
OÜ Hendrikson & Ko teatel oodatakse eskiislahenduse avalikel aruteludel tagasisidet nii esialgselt väljavalitud võimalike elektrituulikute arenduspiirkondade kui ka planeeringu seletuskirjas välja toodud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete kohta.
Tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustavad avalikud arutelud toimuvad järgnevalt:
Esmaspäeval, 11. oktoobril 2010 kell 12.00 Saare maavalitsuses; kell 16.30 Lihula kultuurimajas
Teisipäeval, 12. oktoobril 2010 kell 12.00-16.00 Pärnu maavalitsuses
Kolmapäeval, 13. oktoobril 2010 kell 10.00 Käina Huvi ja Kultuurikeskuses väikeses saalis; kell 17.00 Taebla kultuurimajas.
Täpsem info Hendrikson & Ko kodulehel.
Allikas: hiiumaa.ee
Audru saja-aastase silla remont on jõudnud sinnani, et täna hakkavad sellest taas üle sõitma bussid, muule liiklusele jääb sild esialgu veel kinni, kirjutas Pärnu Postimees.
Lääne regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Margus Eisenschmidt ütles, et sillal on tehtud peale- ja mahasõidud ning pandud kaks kihti katet nii, et ühistranspordiliikluse võib 4. oktoobrist taastada. Tema sõnul on silla kõrval veel päris palju teha: kergliiklustee asfalteeridada ja muldnõlvad kindlustada.
Peatöövõtja AS Teede REV-2 peab 25. oktoobriks objekti üle andma tellijale, see on Lääne regionaalsele maanteeametile. Tööde kogumaksumus on ligi 8,3 miljoni krooni.
Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.
Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.
Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).
Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.
Täna hommikul algas Pärnu hotellis Strand Pärnu linnapea Toomas Kivimägi avasõnadega Euroopa ökoturismi konverents. Konverentsil osaleb külalisi 25 riigist, nende seas Nepalist, Hiinast, Austraaliast, Rumeeniast, Kanadast jne.
Päeva esimesel poolel võtsid sõna Richard Denman Suurbritannia turismikompaniist ja professor Wolfgang Strasdas Saksamaalt Eberswalde jätkusuutliku arengu ülikoolist. Kõige värvikama ja atraktiivsema ettekande pidas Pål Knutsson Medhus (pildil) Norrast, kes kohe oma esinemise alguses teatas: „Kui teil on küsimusi, palun ärge küsige neid!”
“Kui paljud teist on helistanud panka ja saanud teada, et teie pangaarve on täis?” esitas Medhus 70liikmelisele publikule küsimuse. “Mitte keegi. Järelikult on meil võimalik teenida. raha.”
„Enam ei ole meil teenindusmajandus. Kas te teadsite seda?” jätkas Medhus. „Me oleme edasi liikunud elamusmajandusse.”
Medhusi ettekanne oli fokuseeritud teemale, mis vahe on teenusel ja elamusel. Tema sõnul maksab inimene meeldejäävatest sündmustest saadud elamuste eest rohkem kui lihtsalt teenuste eest. Ahel edukas ökoturismis peaks olema selline, et kõigepealt on näiteks rebane, järgmiseks astmeks on loomapark, seejärel telk, kust rebast vaadelda, ning kõige lõpuks tulevad elamused, mida inimene saab rebase tegevust jälgides. Siis toimub ka inimese sees muutus. Ökoturism peab inimese viima kuskilt kuhugi, oluline on tekitada muutus inimese sees.
Elina Kononenko, Pärnu
Euroopa ökoturismi konverents kestab 30. septembrini. Lähemalt uuri konverentsi kohta siit.
Pål Knutsson Medhusi kodulehekülg
Täna kell 15 avatakse Pärnu Endla Teatrigaleriis fotonäitus “Maailm arlekiini kuues”, kus Laura Peterson, Eneli Raud, Ott Aardam ja Karol Kuntsel toovad vaatajani fotovaliku maailma eri paigus saadud teatrikogemustest.
Endla teatrikohvikus ja Küüni koridorides on näituse raames üleval 34 fotolõuendit, mis kajastavad 2008.-2009. aastal toimunud reisil saadud teatrikogemusi Aasiast ja Lõuna-Ameerikast. Fotod heidavad pilgu nähtud etendustele, teatraalsetele rituaalidele, etenduste ettevalmistamisele, mängupaikadele ja rahvapidustustele.
“Näitus annab aimu, mis oludes erinevais maailma paigus teatrit tehakse ning õpitakse, milline on teatri ja teatraalsete ettevõtmiste funktsioon erinevates kultuuriruumides, pakkudes ainest ja teistsugust lähenemisnurka mõtisklusteks teatri koha üle meie ühiskonnas,” rääkis üks näituse koostajatest, näitleja Ott Aardam.
Näitus “Maailm arlekiini kuues” jääb Endla Teatrigaleriisse üles 24. oktoobrini. Edasi on näitus eksponeeritud veel Kuressaare linnateatris, Ugala teatris, Vanemuise teatris ja Theatrumis. Näitust toetavad Eesti kultuurkapital, Eesti kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp, Endla teater, Kuressaare linnateater, Ugala teater, teater Vanemuine, Theatrum. Lõuendid trükkis ja viimistles ArtPrint.
10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.
10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.
Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.
Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.
Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.
Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.
Maal elavate inimeste sagenevad kohtumised karuga on tekitanud küsimuse, kui palju neid suuri kiskjaid meie metsades liigub ja kui verejanulised karud tegelikult on, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnumaa naised, kes augusti lõpul Ikla kandis, Jaagupi lähedal ja Häädemeestel karu kohtasid, arvavad, et olukord on väljunud kontrolli alt ja küla lähedale tunginud ohtlikud loomad tuleks maha lasta.
Jaagupis Juta Häidma aiamaal porgandeid närinud noorest karust ajalehes kirjutamise järel helistas toimetusse naine Iklast. Tema koduõue läheduses oli noor karu end näidanud 27. augustil, paar päeva enne Jaagupi porgandivargust.
Täna ja homme, 25. ja 26. septembril on kõigil võimalik Pärnumaal Tori vallas Võlli külas
kelgukoerte ja rakendispordi keskuses vaadata, kuidas Baltikumi nobedamaid koerad kihutavad võidu koerakrossis, jalgratta-, tõukeratta- ja käruveos. Toimub Baltic Cup 2010 II osavõistlus – Sügiskross 2010.
Kõigile pealtvaatajatele tasuta.
Täpsemat ajakava ja infot leiab siit.
Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.
Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.
Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!
Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.
Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.
Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html
RMK Kabli looduskeskus Pärnumaal ootab huvilisi 24. septembril osa saama linnupäevast.
Sissejuhatus päeva tehakse hommikul kell 10 looduskeskuse juures. Seejärel kuulatakse Mati Kose loengut lindudest ja vaadatakse slaidiprogrammi „Edevad Eesti linnud”. Kavas on ka retked Kabli linnujaama, et uurida, mida põnevat seal tehakse.
Päeva parema sujumise nimel palutakse enne registreeruda telefonil 5302 0833 või kabli.looduskeskus@rmk.ee.
Pressinõukogu arutas Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna peaspetsialisti Raul Kivi kaebust Pärnu Postimehes ilmunud toiduabi jagamisest rääkivate artiklite peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Ajavahemikus 9.-11. juuni 2010 ilmunud artiklites kirjeldati toiduabi jagamist Pärnu linnas ning nimetati seda tarbetult keeruliseks ja saamatuks.
Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna peaspetsialist Raul Kivi kaebas Pressinõukogule, et artiklites on avaldatud ebatäpset ja eksitavat infot, kõiki osapooli ei ole ära kuulatud ning tõsiste süüdistuse puhul kommentaariks sõna ei antud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ajakirjanik on kajastatava asutuse – Punase Risti – teenistuses.
Pärnu Postimees vastas Pressinõukogule, et leht pakkus Pärnu linnavalitsuse töötajatele võimalust oma arvamuse avaldamiseks, kuid
kõiki rahuldavat teksti pole toimetus seni neilt saanud. Toimetuse kinnitusel on ajakirjanik Kalev Vilgats Eesti Punase Risti tegevuses
osalenud vabatahtlikuna.
Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksit mitmes punktis.
Allikas: Pressinõukogu
Täna õdakul kell 19 alustab Pernau Rahwateater oma esimest hooaega, kaasa lööma oodatud on kõik huvilised! Kohtumispaigaks on Pärnu Nooruse maja Ülejõe linnaosas.
Harrastusteater on Eestis olnud populaarne rahvuslikust ärkamisajast saadik. Ka Pärnus on aegade jooksul püütud asjaarmastajatega teatrit teha, kord edukamalt, kord vähem edukamalt. Nüüd, üle aastate, on taas ideed ja on lava ja on näitejuht. Loodetavasti leidub ka tahtmist täis inimesi, kes täis kirge ja tungi tegelemaks teatrimaagiaga.
Teatrit juhendab vabakutseline näitleja, Tartu ülikooli Pärnu kolledži tudengiteatri juhendaja ja Täna va’ teatri eestvedaja Meelis Sarv.
„Esmane eesmärk on moodustada tugev ja toimiv tuumik, kellega saab hakata tööd tegema. Järgmisel aastal tähistab Pärnu oma 760. aastapäeva ja Pernau Rahwateatril peaks selleks puhuks valmima suur vabaõhuetendus,“ kergitas Sarv saladuseloori Pärnu Postimehes.
Juba täna alustatakse trupi koostamist. Kõik huvilised on teretulnud.
Esimene rahvusvaheline Euroopa ökoturismi konverents toimub 28.–29. septembril Eestis. Peakorraldajad on Eesti Ökoturismi Ühendus koos rahvusvahelise ökoturismi ühinguga.
Konverents koosneb kahest osast: eel- ja järeltuuridest ning konverentsist. Eel- ja järelkonverentsi tuurid toimuvad 26.–27. ja 30. septembril, mil on võimalus külastada erinevaid looduslikke paiku ja erinevate vahenditega reisida/matkata (Pärnu linna mere poolt kajakis sõudes või jahil purjetades, luusida huntide ja põtrade radadel, nautida sügisest linnurännet rannikul või matkata Soomaa soodes). Põhikonverents toimub 28.–29. septembril Pärnus Strandi spaa- ja konverentsihotellis.
Ettekannetega astuvad üles oma ala asjatundjad, ettevõtjad, ametnikud ja aktivistid Ameerikast, Armeeniast, Eestist, Hispaaniast, Lätist, Mehhikost, Norrast, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tšehhist, Ungarist.
Lisaks saab konverentsil tõstatada olulisi teemasid ja kaasa lüüa rühmatöödes, mis toimuvad maailmakohviku ja avatud ruumi põhimõtetel. Konverentsi töökeel on inglise keel.
Häädemeeste valla Soometsa elanike heameeleks pandi külateele nädala alguses tolmuvaba kate, kirjutas Pärnu Postimees.
Kuigi Uulu-Soometsa-Häädemeeste 24kilomeetrisest kruusateest on nüüd tolmuvaba vaid kaheksandik, jääb see lõik Soometsa 150 elanikuga külas olulisimale kolme ja poole kilomeetri pikkusele lõigule, mis algab esimese talu kohalt Leemeti bussipeatuse juures ja lõpeb külamaja juures.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) on avanud registreerumiseks oma talgureisid. Talgulisi ootavad septembris Sõmeri Pärnumaal, Teorehe ja Haeska Matsalus ning Vana-Lahetaguse Saaremaal. Kohti jagub 4 x 12-le kiiremale!
Kel võimalust üks reede vabaks saada, tasub haarata suurim tükk sügist Saaremaal — Vana-Lahetagusel ja Vilsandi rahvuspargis. Sõmeri talgutel on maiuspalaks hommikune linnuretk, Teorehel ühiskäik loodusfilmide festivalile. Haeska talgud pakuvad Matsalu sügise võlusid oma parimas vormis.
12. septembril ootab C. R. Jakobsoni talumuuseum Kurgjal jälle meie esivanemate tarkustest osa saama. Kell 12 algab juba neljateistkümnes Talukultuurikooli õppepäev.
Kui aastat alustati tubaste töödega – valmistati talutoite, kooti vööd, meisterdati pulgaloomi ja rätinukke, siis imeline suvi on lasknud ka palju väljas toimetada. Nii sai meelde tuletada vikatiga niitmise ja heina hangumise, tehti saunavihtasid ja värviti lõngu. Ja loomulikult mesilatööd – neid on tutvustatud terve suve jooksul. Jäänud on veel mesilaste haigused, aga nendest räägitakse 10. oktoobril. Praegu aga on viimane aeg hakata talvevarudele mõtlema.
P
ole vist saladus, et kõige tervislikum on värske toit. Kahjuks ei püsi toiduained kaua värskena ja tuleb leida võimalusi nende säilitamiseks. Kui nüüdisaja perenaised on harjunud kasutama erinevaid idamaiseid vürtse ja õlisid, siis millised olid meie esiemade võimalused? Pere toidulaud on alati väga palju sõltunud sellest, mida oli keldrist, sahvrist või aidast lauale tuua. Ja ka kitsal ajal on perenaiste leidlikkus olnud otsatu – mida kõike andis soolata, kuivatada, hapendada. Aastatega on võimalused avardunud, kogemusi on juurde tulnud ja 12. septembril oodatakse kõiki, kel huvi „vanade-uute“ retseptide ja maitsete vastu. Proovitakse koos keeta, soolata, hapendada, maitsta erinevaid hoidiseid ja vahetada retsepte. Kui jaanuaris sai iga külastaja kaasa „Kurgja Kokaraamatu“ esimese osa, siis sel korral täiendatakse seda hoidistega.
Lastelegi on tegemist – nende tööks jääb purkide kaunistamine.
Öeldakse küll, et tühi kõht on kõige parem kokk, aga head asjad mahuvad isegi täis kõhtu!
Osalustasu on täiskasvanule 40 krooni ja lapsele 25 krooni.
Kell 16 etendub muuseumis Mai Talvesti “Varrud” Vändra kultuurimaja näitetrupi esituses, pilet 50 krooni.
Allikas: Carl Robert Jakobsoni talumuuseum
Täna last Pärnus Mai rannaniidule 34 Šoti mägiveist, kes asuvad seal pilliroogu hävitama. Veised jäävad rannaniitudele seniks, kuni neile jätkub ninaesist.
Esialgu mai keskele planeeritud karjalaskepäev lükkus halbade ilmastikuolude ning mägiveiste napi ninaesise tõttu edasi. Samuti osutus mägiveiste niidule laskmine suvel ohtlikuks, kuna Mai rannaniitudel ei ole loomadel päikesepaistelise ilmaga varjulist kohta. Praeguseks on loomade omaniku Georg Artma hinnangul pilliroogu söömiseks piisavalt, samuti on ilmastikuolud soodsad ning aeg mägiveiste rannaniidule lubamiseks küps.
Ligikaudu 10 hektarile asub pilliroogu sööma esialgu 34 mägiveist. Töö teostamise tingimused on ära määratud keskkonnaametis koostatud kaitsekorralduskavas, see näeb ette, et rannaniitusid karjatatakse tulevikus väiksemate koplite kaupa.
Mägiveised on piiratud elektrikarjusega, samuti valvab loomi karjus. Karjaaiad paiknevad niitudel nii, et linnarahva kasutuses olevad mere äärde viivad jalgteed jäävad avatuks.
„Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniitude seisund on praegu väga halb, niidud on roostunud ning võsastumas. Rannaniitude elupaigakomplekside soodsa seisundi saavutamisel on kõige tõhusamaks meetodiks karjatamine“ ütles keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsilist Agu Leivits.
Ettevõtja Georg Artma esitas möödunud aasta 4. novembril Pärnu linnavalitsusele taotluse saada viieks aastaks Pärnu rannaniidu kaitsealal paiknevatele katastriüksustele kasutusõigus. Pärnu rannaniitude hoolduseks taotles Georg Artma rahalisi vahendeid keskkonnaametilt. Artma on olnud keskkonnaameti pikaajaline partner ka Soomaa luhaniitude hooldusel.
Pärnu Linnavalitsus otsustas 22. veebruari 2010 istungil anda Georg Artmale tähtajaga 15.02.2010 kuni 31.10.2014 otsustuskorras tasuta kasutusse maa-ala, kokku 56 hektari võsa ja pilliroo niitmiseks ning mägiveiste karjatamiseks.
Allikas: Pärnu linnavalitsus
Homme, 11. septembril koguneb Pärnu luuleklubi Luuletaeva-Latern Port Artur 1 fuajeekohvikus. Koos minnakse edasi Lõuna tänavasse Ingeri-Soome seltsimajja, kus toimub luuleetenduse proov. Etenduse lavastab Margus Oopkaup.
Kuigi seeneaeg on endiselt hoos, tasub pilk puude alt seeni taga ajades ka
juba veidi kõrgemale tõsta. Nimelt annab mets oma värvumisega märku üha
lähenevast sügisest. Nädalavahetusel kanuuga mööda Soomaa jõgesid kulgedes on huvitav jälgida seda sügisvärvide mängu nii puudel kui ka põõsastel. Nii
ruttu on see muutus toimunud, kuid just vaikselt värvi muutev looduspilt teeb matka kuidagi eriliselt rõõmsaks kohe.
Soomaa teated:
* Seenehuvilistel on endiselt metsa asja – kuuseriisikad on ka nüüd valmis!
* C. R. Jakobsoni Talumuuseumis peetav Talukultuurikooli õppepäev 12. septembril võimaldab osa saada meie esivanemate tarkustest. Seekord proovitakse koos valmistada hoidiseid vanade retseptide ja nippide järgi.
* Köögiviljakasvatuse infopäev mahetootjatele toimub täna, 10. septembril Tori vallas Klaara-Manni talus.
* Ussi urguminemise päeval 8. septembril pidavat ussid maausu kohaselt talvituma minema ja oma mürgi kaotama: vaata lisaks.
* Räätsamatkade hooaeg alustab. Kuigi räätsadega saab matkata igal aastajal, on just sügis üks neist aastaaegadest, mida tasub rappa uudistama minna.
* Kõigi septembrikuus soomaa.com tagasiside ankeedi täitnute vahel loositakse välja auhid, milleks on seekord räätsamatk kuuele inimesele. Täida ka sina Soomaa.com ankeet ja osale oktoobrikuu loosimises!
Homme, 11. septembril kell 12 on kõik viie- kuni kaheksa-aastased lapsed oodatud Pärnu keskraamatukogu karude jututuppa.
Koos esimese sügiskuuga saavad raamatukogu karude jutunurgas taas hoo sisse jutuvestmised. Iga kuu teisel laupäeval täpselt kell 12 oodatakse sinna kõiki viie- kuni kaheksa-aastaseid raamatusõpru, kel tahtmist toredaid lugusid kuulata, põnevaid pilte vaadata, joonistada ja üheskoos maailma asju arutada.
Seekord tuleb juttu autode põnevast maailmast. Autolugusid kuulates selgub, et neilgi võib olla oma iseloom ja omad lemmiktegevused, koguni lemmiksöök. Üheskoos vaadatakse autopilte ja aetakse autojuttu. Joonistamata ei jää ka pildid väikese autopildinäituse tarvis.
Laupäeval, 11. septembril saab Looduse Omnibussiga sõita Tallinnast RMK Varbla looduskeskuse seenepäevale.
Tegemist on eelkõige õpperetkega, kuid üht-teist saab korjata ka korvi. Retke juhendab ja seeni õpetab tundma Ilmar Lumiste.
Võileib kaasa.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi jõutakse Tallinnasse kell 19. Sõidu hind täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 150 krooni, õpilastele 100 krooni.
Info ja registreerimine 6481 740, 56476297 , info@looduseomnibuss.ee
Pärnumaa Kodukandi projekt „Pärnumaa vabatahtliku tegevuse koordineerimine” sai rahastuse Kodanikuühiskonna sihtkapitalilt ning alustab septembris oma tegevustega.
Projekti ideeks on saavutada olukord, kus maakonnas toimib vabatahtliku tegevuse koordineerimine, pakutakse koolitust ja nõustamist, teavitust ning vabatahtlike vahendamist nii vabatahtlikele kui ka organisatsioonidele.
Praegu Pärnumaal vabatahtlike tegevuse süsteemset koordineerimist ega koolitusi ei toimu. Koordineerimatuse ja vähese teavituse tõttu jääb Pärnumaal kasutamata väga paljude potentsiaalsete inimeste vabatahtlik panus, juurde jäävad loomata lisaväärtused, mida just vabatahtlikud saaksid anda.
Kuidas vabatahtlike koordineerimine Pärnumaal võiks toimuda, ongi projekti arutelude põhiteemaks. Kaasates erinevate organisatsioonide, avaliku sektori ja ettevõttjate esindajaid, töötatakse välja maakondliku vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudel. Peale aruteludele toimuvad projekti käigus koolitused, käivitatakse maakondlik vabatahtliku tegevust kajastav koduleht, koostatakse vabatahtlike ja organisatsioonide andmebaas, koondatakse elektroonilised juhendmaterjalid vabatahtlike kaasamiseks.
Tõstmaks Pärnumaa kodanike, ühenduste, ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate teadlikkust, huvitatatust ja motiveeritust osalemaks vabatahtliku tegevuse arendamises, toimub projekti vältel pidev teavitustöö vabatahtliku tegevuse võimalustest kohalikus meedias, toimuvad kohtumised koolides erinevate organisatsioonide esindajatega ja infopäevad maakonnas. Projekti tegevused võetakse kokku projekti lõpuseminaril mais 2011. Projekti tegevuskava ja käiguga on võimalik kõigil huvilistel tutvuda Pärnumaa Kodukandi kodulehel www.parnumaakodukant.ee.
Projekti kogumaksumus on 226 975 krooni, sellest rahastas KÜSK 199 775 krooni ning kaasfinantseering on 27 200 krooni. Projekti partnerid on Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus, MTÜ Nooruse Maja, MTÜ Kodanikujulgus, Eesti 4H ja Punase Risti Pärnumaa selts. Kaasatud on Pärnu maavalitsus ja Pärnumaa omavalitsuste liit.
Projekti esimene arutelu, mis on suunatud organisatsioonide esindajatele, toimub juba 28. Septembril Pärnu maavalitsuse IV korruse saalis. Kõik, kes tunnevad, et tahaksid maakonna vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudeli väljatöötamisel osaleda, on oodatud.
Lisainfo: Eha Paas, MTÜ Kodukant Pärnumaa projektijuht ehapaas@gmail.com
