Rubriik: Häädemeeste vald

Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Uhla – Rotiküla jooksud on pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid kunagi mõlema piirkonna arengut. Sellest ka korraldajate tahe kinkida Eesti Vabariigi sajanda juubeli aastatel tervisliku liikumise harjumus Pätside radadel.

Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed Foto Urmas Saard
Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaatamata väga vihmasele ilmale osales Uulu staadionil 32 last ja Raeküla staadionil oli väikseid sportlasi 28.[/pullquote]Korraldustoimkonna liige Mikko Selg ütles, et tänavu registreerus jooksule umbes sama palju, kui kahel esimesel aastal kokku. Kuigi rada on muutunud kergemini läbitavaks, mõjutas eeldatud tulemustest veidi pikemaid ajanäite pidev vihmasadu.

Esimesena jooksis läbi finišilindi Karl Mäe, kelle ajaks fikseeriti 0.35.53. Esimese jooksu võitja Andrus Veerpalu parandas sedakorda oma aega pea kahe minutiga, saades tulemuseks 0.36.43. kolmandana finišeerunud Martin Tarkpea ajaks mõõdeti 0.37.47. Parim Raeküla meesjooksja Raio Piiroja jäi nelja sekundiga neljandaks: 0.37.51.

Naistest eelmise aasta teise koha omanik Jaana Õunaid tuli tänavu õrnema soo esindajaist ajaga 0.44.48 esimeseks ja mullune võitja Anu Teppo saavutas ajaga 0.44.58 teise koha. Kolmandana lõpetas Klaarika Kuusk, tulemuseks 0.44.59, mis tähendas kõigest ühe sekundilist vahet eespool jooksjaga.

Loe edasi: Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Mäletades lähiminevikku

Üheksandat korda peeti taasiseseisvumise päeval Tahkurannas hapukurgi festivali ja sama palju kordi on seda päeva alustatud Eesti esimese presidendi mälestusmärgi juures väikese ajalootunniga.

Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu Foto Urmas Saard
Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga imet saadeti eestlase talupoja tarkuses korda juba mitu aastakümmet varemgi siinsamas Tahkurannas[/pullquote]Hoolimata lakkamatust vihmasajust tuli kohale umbes 30 inimest. Kui Häädemeeste vallavalitsuse liige Maia-Liisa Kasvandik oli avasõnad öelnud, avas kogunenud rahvas suud ja südamed laulule „Mu isamaa armas”, mida saatis akordionil Õnnela Teearu. Pärast Sindi ajalooklubi liikme Urmase sõnavõttu jätkus ühislaulmine veel mitme hästi tuntud lauluga.

Urmas avaldas arvamust, et ajavahemikku aastatel 1987 kuni 1994 mahub nii umbes kümmekond või tosin mäletamist, mida võiks kestvalt ja põlvest põlve jutustada. „See on terviklik legend, mis aitab ühe rahva iseolemist meie endi jaoks selgemini mõtestada.” Rahvuslik taasärkamine tõusis märgatava julgusega esile 1987. aastal ja jõudis ühe vahemaa läbimise järel võiduka tulemuseni, kui 1994. aastal vaenuliku riigi armee viimse meheni Eestimaa pinnalt lahkus. „Kõigi asjade loetlemine tollest ajast nõuaks kiirkäigul märksõnadena nimetamisel sedavõrd palju tähelepanu, et eelistan siiski piirduda vaid mõne üksiku asjaga.”

Loe edasi: Mäletades lähiminevikku

Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest Foto Urmas Saard
Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm[/pullquote]Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.

Loe edasi: Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.

Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele Foto Urmas Saard
Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest[/pullquote]Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.

Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.

Loe edasi: Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Maaeluminister toob 2018. aasta toidupiirkonna suure rändkahvli Pärnumaale

Reedel, 4. mail toimub Pärnumaal Reius 2018. aasta toidupiirkonna avaüritus, kus maaeluminister Tarmo Tamm annab pidulikult üle 2018. aasta Eesti toidu piirkonna tiitli ja osaleb avaõhtusöögil. Tiitliga kaasneb rändauhind, milleks on vineerist rändkahvel.

Tarmo Tamm
Tarmo Tamm, maaeluminister

Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi. Esimesel aastal kandis seda nimetust Hiiumaa, mullu Peipsimaa. Maaeluministeerium kuulutas konkursi 2018. aasta Eesti toidupiirkonna tiitli kandja leidmiseks välja eelmise aasta oktoobris. Kokku laekus konkursile neli taotlust, millest toidu- ja turismivaldkonna ekspertidest koosnev komisjon valis välja 2018. aasta tiitlikandjaks Pärnumaa.

Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp selgitas toona, et seekordne konkurss oli väga tasavägine ja kõik neli konkursile esitatud taotlust sisaldasid head programmi ning plaani, kuidas oma piirkonda toidu kaudu esile tõsta ning kohaliku toiduga tegelevate ettevõtjate vahel koostööd edendada. „Saaremaa, Läänemaa ja Vana-Võromaa tegid kandideerimisel ära suure ja tunnustamist väärt töö ja me ootame neid aasta pärast taas kandideerima,“ märkis Raudsepp.

Loe edasi: Maaeluminister toob 2018. aasta toidupiirkonna suure rändkahvli Pärnumaale

Sindi muusikakool valmistus talvelaagris Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiks “Ma armastan Eestit!“

4. ja 5. jaanuaril veetis suur seltskond Sindi muusikakooli õpilasi ja õpetajaid Jõulumäe Tervisespordikeskuse talvelaagris kasuliku meeldivusega oma vaba aega. Laagri peamise eesmärgina valmistuti kontserdiks, mille Sindi muusikakool kingib Eestile 100. sünnipäevaks.

Sindi muusikakooli talvelaager Jõulumäel Foto Merike Teppan-Kolk (3)
Sindi muusikakooli talvelaager Jõulumäel. Foto: Merike Teppan-Kolk

Laager toimus erinevate koosmängude ja laulu koosseisudega. Harjutustunde tuli kokku suisa üheksa! Hoolimata pikkadest pillimängudest ja laulutundidest olid laagrilised rõõmsad ja koosmängu nautivad. Laagri lõppedes uuriti õpetajatelt, millal juba järgmine laager peaks toimuma?

[pullquote]9. veebruaril kell 18.00 kutsub Sindi muusikakool kõiki muusikahuvilisi ja Eestit armastavaid inimesi Sindi seltsimajja kontserdile “Ma armastan Eestit”[/pullquote]Laagris saime õpetajatena taaskord kinnitust, et koosmäng on pilliõppe väga oluline osa. See motiveerib, innustab ja annab tunde, et pillimäng võib olla lõbus ning nauditav tegevus, erinevalt üksi mängimisest.

Loe edasi: Sindi muusikakool valmistus talvelaagris Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiks “Ma armastan Eestit!“

Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.

Vasakult Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet Foto Urmas Saard
Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.

Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.

Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.

Loe edasi: Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Jälle näeb Pärnus “Järelmängu”

Andrei Prozorov “Kolmest õest” ja Sonja Serebrjakova “Onu Vanjast” on Anton Tšehhovi kahe kuulsa näidendi tegelased, kes kohtuvad „Järelmängus“.

Illustratiivne pilt, kus Ivo Eesmäe ja Marju Aasma on 2014 a Sindi seltsimajas nelja maakonna provintsiteatripäeval Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt, kus Ivo Eesmäe ja Marju Aasma on 2014. a Sindi seltsimajas nelja maakonna provintsiteatripäeval. Foto: Urmas Saard

Häädemeeste Huviteater esitleb 15. jaanuaril taaskordselt Pärnus Nooruse majas „Järelmängu“, mille alusteose autor on Iiri näitekirjanik Brian Friel. Eesti teatrikülastajad on seda etendust näinud juba tublisti üle kümne aasta mitmetes erinevates lavastustes. Häädemeeste Huviteatris on lavastajaks Aire Koop ja Andrei rolli mängib Ivo Eesmäe ning Sonjat Marju Aasma. Harrastusnäitlejate “Järelmäng” pälvis 2014. aastal Pärnumaa harrastusteatrite festivali Suure preemia ja pääses edasi Harrastusteatrite riigifestivalile, kus Aasma sai parima naisnäitleja preemia.

Küllap on Brian Friel sagedasele teatrikülastajale päris hästi tuttav, ka pärnakatele. Meenuvad „Lõikuspeo tantsud“, “Imearst”, „Aristokraadid“, „Tõlkijad“. „Järelmängu“ tõlkis inglise keelest eesti keelde Krista Kaer.

Tegevus kulgeb eelmise sajandi kahekümnendate alguse Moskva kõrvalises kohvikus, kus kohtuvad kaks üksildast inimest. Psühholoogiliselt imeliselt õrn pilt jutustab mehest ja naisest, kes unistavad, kurvastavad ja naeravad. Taustamuusikana kasutatakse etenduses Ciacomo Puccini fantaasiat ooperist „Tosca“.

Loe edasi: Jälle näeb Pärnus “Järelmängu”

Merekultuuriaasta rannaretk Pärnust Häädemeestele

Merekultuuriaasta esimene rannaretk toimus eile Pärnus ja Häädemeestel. Päeva esimeses pooles tutvuti Pärnu kuurordivõimaluste ja kapteni villaga. Pärastlõunal sõitis 60 rannaretkel osalenut Häädemeestele, kus kuulati sealse kandi kuulsatest laevaehitajatest. Päev lõppes Häädemeeste müstilisi juhtumeid kirjeldava filmi vaatamisega.

Tiit Kask, muuseumipedagoog, Pärnu kuursaali juures Foto Urmas Saard
Tiit Kask, muuseumipedagoog, Pärnu kuursaali juures. Foto: Urmas Saard

Alustati nullpunktist

Rannaretke huvilised hakkasid skulptor Voldemar Melliku loodud vett sülitavate poistega kuju juurde kogunema juba aegsasti enne määratud aega. Täpselt kell kümme osundas muuseumipedagoog Tiit Kask kuue sambaga uhkele neoklassitsistlikule hoonele, mille kohal valmis algselt 1838. aastal hoopis tagasihoidlikuma välimusega linna esimene supelasutus. Hoone hävines 1915. a puhkenud tules. Aastatel 1926-1927 ehitati samale asukohale Olev Siinmaa, Aleksander Nürnbergi ja Erich von Wolffeldt projekti alusel uus hoone, millele 1929. a liideti juurde vasak tiib. Pärnu muuseumi teaduri teadmised siinse kuurordi eduloost on põhjalikud, seepärast alati huvitavad ja usaldusväärsed ka siis, kui kummutab veenvatele tõenditele toetudes mitmeid levinud eksiarvamusi. Kask on kirjutanud magistritöö Pärnu kuurordi kujunemis- ja arenguloost aastatel 1838–1940. Doktoritööks oli Pärnu kuurordi ruumi ja ruumipraktika ajavahemikul 1940–2005, aga eilsel õpperajal jalutades ta neljakümnendatest aastatest uuemasse aega ei tulnud.

Loe edasi: Merekultuuriaasta rannaretk Pärnust Häädemeestele

Rannametsa Luitejooksu üheks osaks on Eestis ainulaadne Koerte Luitekross

19. aprillil Rannametsa külas Häädemeeste vallas toimuv Rannametsa Luitejooks tähistab Pärnu Kahe Silla Klubi ja kevad-suvise liikumishooaja algust.

Meenutus 2013 a Koerte Luitekrossist Foto Urmas Saard
Meenutus 2013 a Koerte Luitekrossist. Foto; Urmas Saard

Luitemaa looduskaitseala läbiv 8,3 km pikkune männimetsaalune rada pakub kauneid loodusvaateid ning mõõdukat sportlikku väljakutset igaühele. Spordipäeva programmis jagub tegevust kogu perele, lisaks põhijooksule on kavas käimine-kepikõnd (Luiteretk), kus esmakordselt saavad soovijad minna ka ajavõtuga käimisdistantsile.

Kõikide koerasõprade rõõmuks toimub taaskord ka Eestis ainulaadne Koerte Luitekross (5,4 km). Koertekross ehk koerte maastikujooks (canicross) on spordiala, mis sobib harrastamiseks metsa- ja maastikusörki armastavale koeraomanikule. Rahulikumat jalutustempot eelistavad koeraomanikud on aga oodatud esmakordselt toimuvale matkadistantsile – Koerte Luiteretkele (8,3 km).

Lisaks saavad lastejooksudel oma võimed proovile panna pere noorimad. Lastejooksudele on oodatud on kõik 2-11. aastased poisid ja tüdrukud, kellel tuleb läbida ca 400m pikkune metsaalune rada. Pärast lastejooksusid on avatud laste hoiu- ja mänguala nendele, kelle vanemad jooksma või kõndima lähevad.

Loe edasi: Rannametsa Luitejooksu üheks osaks on Eestis ainulaadne Koerte Luitekross

Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud

Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre

Tule koeraga Luitekrossile

15.aprillil toimub Pärnumaal, Rannametsa külas  Luitejooks 2012. See on ülipopulaarne Pärnu Kahe Silla klubi poolt organiseeritav jooksuvõistluste sarja I etapp, mis on avavõistluseks Jüri Jaansoni Kahe Silla- ning Kahe Staadioni jooksule. Juba teist aastat leiab sarja raames aset ka koeraomanikele suunatud koerakrossi võistlus Koerte Luitekross, millest oodatakse osa võtma looduses krossimist, sörkimist või siis kiiresti kõndimist armastavaid kahejalgseid ühes oma lemmikutega.

Pärnu varjupaik pakub vabatahtlikele välja 3 koera, kes oleksid sobivad jooksule minema: West, Kerttu ja Pätu. Tungivalt soovitatav on koeraga eelnevalt tutvust tulla tegema, et saavutada vajaminev klapp. Inimesed saaksid pakkuda vaheldusrikka päeva nii endale kui ka koerale. Kui soovid varjupaiga koeraga krossile minna, siis võta ühendust Pärnu varjupaigaga tel 52 46 705 või e-posti aadressil parnu@varjupaik.ee.

Luitejooksu info www.2silda.ee
Koerte Luitekrossi info www.lemmikloom.eu

Matsi ja Kabli rannas vormitakse täna liivast loomaaeda

RMK Varbla ja Kabli looduskeskused kutsuvad peresid ja sõpruskondi  täna, 6. augustil kell 13 Pärnumaale Matsi ja Kabli randa valmistama liivakujusid teemal „Liivast loomaaed“.
Võta kaasa labidas, ämber ja muu vajalik inventar. Liivakujude valmistamiseks tuleb moodustada kuni viieliikmeline võistkond. Parimatele auhinnad!

Kabli päikeseloojangu festival kestab 6. augustini

Juba neljandat korda toimuv Kabli päikeseloojangufestival pakub Kabli rannapuhkajatele õdusaid päikeloojanguõhtuid kauni muusika ning põnevate inimeste seltsis. Kavas leidub nii intiimseid salongiõhtuid kui ka ehedaid külasimmaneid.

Ees on ootamas:

Teisipäeval, 2. augustil kell 20 Lepanina hotellis operetiõhtu – Voldemar Kuslap, kontsertmeister Ülla Millistfer

Neljapäeval, 4. augustil kell 20 Kosmonautika puhkekeskuses luule- ja muusikaõhtu “Kosmiline kirjandus”. Üles astuvad Aapo Ilves, Contra, Tuuli Taul, Kaupo Meiel.

Neljapäeval, 4. augustil kell 22 Kabli külaplatsil öölaulupidu – merelaulud Margus Põldsepa ja Sulev Salmiga.

Reedel, 5. augustil kell 20 Kabli külaplatsil Jüri Aarma vestlusõhtu – astroloog Edda  Paukson.

Laupäeval, 6. augustil kell 22 Kosmonautika puhkekeskuses kontsert – Peeter Dudnik (akordion) rahvalike lauludega.

15. juuli-6.augustil Kosmonautika puhkeskuses Tartu Ülikooli maaliosakonna tudengite maalinäitus. Tasuta.

Penu külas kõlab kosmiline kirjandus

Neljapäeval, 4. augustil kell 20 toimub Pärnumaal Häädemeeste vallas Penu külas kosmonautika keskuses luule- ja muusikaõhtu “Kosmiline kirjandus”.

Looduslikult kaunis paigas etlevad, vestlevad ja ristlevad Tuuli Taul, Contra, Aapo Ilves ja Kaupo Meiel. Kirjandusõhtu toimub vabas ja värskes õhus Kabli Päikeseloojangu festivali raamides.

Lisainfot: http://www.kosmonautika.ee​/
Veel lisainfot: http://www.kablifestival.e​e/
Ja veel lisainfot: https://www.facebook.com/p​ages/Kosmonautika-Puhkekes​kus/133141500056679

Häädemeeste valmistub kodukandipäevadeks

5. ja 6. augustil toimuvad Häädemeestel XXV kodukandipäevad.

5. augustil seltsimajas kell 15 kontsert „Meloodiaid Georg Otsa repertuaarist”, Rainer Vilu, Eesti Filharmoonia Kammerkoori solist.

Ajalootund-ettekanded:

kl 16 „Laevaehitus ja kaugsõidu algus Pärnumaal”, Aldur Vunk;

kl 16.30 „Killukesi purjelaevanduse ajaloost Pärnumaal”, Dora- Alviine Kesper;

kl 17.30 „25 aastat esimestest kodukandipäevadest Häädemeestel”, Evi Põrk;

kl 18 „Häädemeeste suvekülalised ja hooaja elanikud”, Merle Looring;

kl 18.30 noorte slaidi- ja filmiprogramm „Augustist augustini”, Kadri Teor, Jüri Looring & Co.

Seltsimajas üleval päevakohased näitused.

6. augustil staadionil kl 12  jalgpallitreening, treener Argo Tali;

kl 13  karikavõistlused Häädemeeste–Saarde (võistlused kahes vanuserühmas).

Lauluväljakul kl 19 kontsertetendus „Merereis kruiisil Fantaasia”. Tantsuõhtu. Ansambel Ah sa Raks!

 

Rae järve ääres peetakse kalapäeva

9. juulil kell 9 on kõik huvilised oodatud Kabli looduskeskusse Rae järve ääres, kus saab suvist loodust nautida ja kala püüda.

Härrad Saarde kalameeste seltsist jagavad kalastamisnippe igas vanuses kuulajatele, saab jälgida allveesukeldujate tegevust järvel ja hiljem ka sellega lähemalt tutvust teha.

Seejärel juhendab Vladislav Koržets (pildil) õngitsemise õpituba. Pärast seda on kõigil võimalus maitsta tema valmistatud kalasuppi.

Kohale võib minna juba eelmisel päeval (telkimisvõimalus). NB! Võimaluse korral võiks kaasa võtta oma kalastustarbed ja sööt selleks, et kalapüük ikka õnnestuks.

Teavet Rae järve asukoha ja ürituse kohta saab tel 5302 0833 või e-posti aadressil: kabli.looduskeskus@rmk.ee

Häädemeeste valmistub festivaliks

4. juunil toimub Häädemeestel Põhja-Liivimaa festival, mille raames on plaanis ka merelaulude konkurss.

Päev algab kell 9 kaubandustegevusega suveaias. Ettevõtmisi jätkub aga seltsimajja, laululavale ja mujalegi.

Kell 13 algab Häädemeeste seltsimajas merelaulude konkurss. Pärastlõunal on kavas lavastatud merelaulude konkurss. Paremaid autasustatakse.

Peale selle on Põhja-Liivimaa festivali kavas veel hulganisti toredaid ettevõtmisi: Liivi tantsude õpituba ja konkurss, noortebändide rahvalaulukonkurss, rahvakultuuri töötoad jm.

Rohkem infot: www.haademeeste.ee.

Korstnapühkijad saavad kokku Häädemeestel

20. mail toimub Häädemeeste seltsimajas korstnapühkijate konverents, osalejaid oodatakse kogu Eestist ja Lätistki.

Konverents on kaheosaline: päeva esimene pool on mõeldud elukutselistele korstnapühkijatele, samuti selleks elukutseks valmistujatele ning vabatahtlikus tuletõrjes osalejatele. Õhtul toimuvad loengud ja praktilised õppetunnid elanikele. Lektorid on oma ala asjatundjad.

Konverentsil osalemine on kõigile tasuta. Eelregistreerimine aadressil tonukiiver@gmail.com või telefonil 5559 5601, 446 5228.

Jooksuhooaja avastart antakse Häädemeeste vallas

Kõiki tervisespordisõpru oodatakse 17. aprillil Häädemeeste valda Rannametsa külla, kus avatakse Pärnumaa tänavune jooksu- ja käimishooaeg.

Kell 12 antakse start Luitejooksule ja Luiteretkele. Vahelduval maastikul kulgev ligi 5 km pikkune rada läbib muu hulgas ainulaadset luitemaastikku ning ületab Baltkumi kõrgemaid luiteid.

Tegevust jagub ka kõige pisematele spordisõpradele. Lastejooksud algavad juba kell 11. Eraldi arvestust peetakse ka firmade, spordiklubide ja teiste kollektiivide seas.

Esimest korda toimub Luitejooksu raames koertekross, millest oodatakse osa võtma looduses sörkimist või kiiresti kõndimist armastavaid spordisõpru ühes oma neljajalgsete lemmikutega.

Südamenädal kestab 17.-23. aprillini ja selle moto on „Sinu sammud loevad”. Luitejooks ja Luiteretk on selle avaüritus Pärnumaal.

Kohapeal saab soovi korral mõõta oma tervisenäitajaid ning igale lõpetajale antakse kaasa liikumispäevik.

Eelregistreerimine Luitejooksule ja Luiteretkele toimub kuni 15. aprillini Kahe Silla klubi kodulehel www.2silda.ee ning Pärnus Port Arturi infopunktides.

 

MTÜ Häädemeeste Ettevõtluskoda ärgitab kohalikke ettevõtjaid

Häädemeeste valla lipp

28.veebruar kell 16:00- 18:00 toimub Häädemeeste Seltsimajas ettevõtjate kohtumine.

 Kavas on

-Projekti „ Julge Unistada“ tutvustus. Marika Kose, projektijuht
-LEADER toetused ettevõtjatele ja tähelepanekud projektide ettevalmistamiseks. Mercedes Merimaa, Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht.
.-PEAK – ettevõtjate partner. Peeter Strikholm, PEAK, ettevõtluse projektijuht.
-Kuidas tõhustada kohapeal ettevõtjate vahelist koostööd. Ettevõtluskoja projekti „ Ettevõtlikud ettevõtjad“  tegevused. Krista Habakukk, juhatuse liige.
-Häädemeeste Ettevõtluskoja logokonkursi preemiate üleandmine ja koja logo tutvustus.               

 Kava täieneb jooksvalt ja korraldajatel on õigus teha täiendusi! Kohvipausi toetus 2 EU. Tasuda saab kohapeal. 

Info ning eelregistreerimine 
Tea Hanson
tel: 528 4061 
e.posti aadressil: tea@puurvesi.ee

Kablil tuleb loodusõhtu „Hunt – laane lambuline”

Reedel, 21. jaanuaril algusega kell 16 toimub RMK Kabli looduskeskuses loodusõhtu „Hunt – laane lambuline“. Külla  tuleb eestlaste lemmikzooloog  Aleksei Turovski.

Loodusõhtul tutvustatakse hallivatimeest ehk hunti. Juttu tuleb tema eluviisidest, põlvnemisest, paljunemisest ja järeltulijate eest hoolitsemisest, samuti meeskonnatööst loomariigis.

Ilmselt on meil, inimestel, huntidelt nii mõndagi õppida – julgust, vastupidavust ja üksteisega arvestamist. Vanasõnagi ütleb: julge hundi rind on rasvane.

Üritus on tasuta. Oma osalemissoovist palutakse teatada  telefonil 5302 0833 või e-posti aadressil kabli.looduskeskus@rmk.ee.

Treimani küla otsib oma logo

Treimani Külaselts korraldab avaliku konkursi  Treimani külale logo leidmiseks.
Konkursi eesmärgiks on leida logo, mis iseloomustab Treimani küla, lähtudes küla nimedest –  Kolmemeeste, Dreimannsdorf, Treimani.
Logol peab olema kiri Treimani. 
Logo peab olema kasutatav värvilise ja mustvalgena, paberil ja kangal trükituna, võimaldama vähendamist ja suurendamist ning olema kasutatav veebikeskkonnas.
  Loe edasi: Treimani küla otsib oma logo

Karud näitavad end Pärnumaal

Maal elavate inimeste sagenevad kohtumised karuga on tekitanud küsimuse, kui palju neid suuri kiskjaid meie metsades liigub ja kui verejanulised karud tegelikult on, kirjutab Pärnu Postimees.

Pärnumaa naised, kes augusti lõpul Ikla kandis, Jaagupi lähedal ja Häädemeestel karu kohtasid, arvavad, et olukord on väljunud kontrolli alt ja küla lähedale tunginud ohtlikud loomad tuleks maha lasta.

Jaagupis Juta Häidma aiamaal porgandeid närinud noorest karust ajalehes kirjutamise järel helistas toimetusse naine Iklast. Tema koduõue läheduses oli noor karu end näidanud 27. augustil, paar päeva enne Jaagupi porgandivargust.