Rahvusvaheline internetipõhine kunstigalerii on peagi valmis oma liikmeks võtma Kadrina pabermassi-huvilist, kellele ei jää tundmatuks paberi voolime, töötlemine ja kunstiks muutmine.
Jutt käib Kadrina lasteaia õppelajuhatajast Maia Mägist, kelle e-postkasti peaks lähitulevikus saabuma rõõmustav uudis tema ametlikust vastuvõtust papiermache.co.uk liikmeks. Maia enda sõnul trambib ta juba jalgu, sest tahaks kannatamatult avada seda kaua oodatud kirja.
Mägi nimetab pabermassiga tegelemist ja voolimist tagasihoidlikult oma suureks hobiks. Tegelikult on ta käinud ka teisi huvilisi koolitamas ning tema magistritööna valminud uurimus avaldus raamatuna “Vahva paber” lasteaiarüblikute käelise tegevuse mitmekesistamiseks.
Maia Mägi räägib õhinal ka nimetatud netileheküljest, kus vaid registreeritud kasutajad saavad aktiivselt oma pabermassi-kunstitöid eksponeerida, foorumites kirjutada ja muidki huvitavaid asju teha.
Suure asjahuvilisena oli Maia valmis selle pika liikmeks astumise protsessi ette võtma, sest on leidnud teiste kunstiharrastajate galeriidest “vapustavalt häid asju”.
Kohe-kohe tuleva e-kirja saabudes on Maia Mägi teine eestlane selles kirjus papiermache-klannis, millest paljudel ehk aimugi ei ole. Hoiame Maiale pöialt!
Pühapäeval, 7. novembril kell 12 on Kadrina sauna juures puuvedamistalgud. Õues olevad puidujäägid, mis pärinevad erinevatest ajalookihistustest, tuleb ära saagida ja tuttuude kuuri kuivama vedada. Iga mees ja naine ka on teretulnud. Vihaga, kuid vihata! Vaid kohutav lausvihm saab ettevõtmist takistada.
Tapa vald sai 21. oktoobril viieaastaseks, sünnipäevapidu tähistati laupäeval 23. oktoobril.
Üritustega alustati Tapa linnaraamatukogus inseneri ja kodulooruurija Harri Allandi raamatu “140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis” esitlusega ning tema isikunäituse avamisega. Raamatu esitluse ja näituse avamisega tähistas Harri Allandi ühtlasi ka enda 80. aasta juubelit.
Tapa kultuurikojas toimus traditsiooniline sündmus, kus Tapa vallavanem Alari Kirt tervitas Tapa valla uusi kodanikke, kes sündisid Tapa valla viienda tegevusaasta jooksul. Rahvastikuregistri andmetel sündis Tapa valla viiendal tegevusaastal rekordarv lapsi – 85 uut ilmakodanikku. Väikestele lastele ja nende vanematele jagati tunnistusi ja meeneid.
Õhtune kontsert-aktus kujunes erakordseks. Tapa valda tulid tervitama Lääne-Viru maavanem, naabervaldade vallavanemad jpt.
Omamoodi üllatuskingiks ja ka pretsedeniks taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos kujunes Kadrina valla kingitus Tapa vallale, kus vastavalt Kadrina vallavolikogu otsusele 20. oktoober 2010 nr 98 “Arvamuse andmine Tapa vallavolikogu piirimuudatuse ettepanekule” kingiti Tapa vallale 1,8 ha suurune Valgejõe saar.
Kontsert-aktusele järgnes ühise sünnipäevapildi tegemine, sünnipäevatordi söömine ning tantsuhuvilised said tantsida ansamblite Sailors ja Koosolek muusika saatel Tapa Kultuurikojas ning klubis Zik-Zak diskomuusika saatel.
Kadrina keskkool võõrustas 30. septembrist 5. oktoobrini kaugeid külalisi Itaaliast, Portugalist, Poolast ja Türgist, tutvustades neile Eestit, meie kultuuri ning põgusalt ka ajalugu.
Kadrina keskkool on juba teist ja viimast aastat seotud õpetaja Merike Siku juhtimisel Comeniuse projektiga Top School Calendar Events. Projekti eesmärgiks on tutvustada erinevaid maid ning nende tähtpäevi, arendada tolerantsust ja avardada maailmapilti. Külastatud on juba kolme riiki: eelmise aasta sügisel Türgit, selle aasta talvel Itaaliat, kevadel Portugali, nüüd oli kord Eesti käes. Nelja riigi õpilased ning õpetajad said võimaluse avastada meie väikest maad kohalike juhatusel.
Külalised olid oodatud Eestisse 30. septembriks. Selleks hommikuks oli planeeritud ekskursioon Tallinnas. Edukalt tutvuti Tallinna enda, Rocca al Mare vabaõhumuuseumi ning Tallinna vanalinnaga. Eestit ja Eesti ajalugu tutvustas mitmekesisele rühmale Kadrina keskkooli õpetaja Hegi Soosaar. Esimese pika ja hariva päeva lõpetuseks oli aeg viia rahvusvahelise grupi õpilased oma uutesse kodudesse, noortel oli võimalus nõnda näha ka eesti elu õige lähedalt.
Järgmisel päeval toimus külaliste tervitamine ning Kadrina kooli, Kadrina ja Lääne-Virumaa tutvustus ning kontsert, kus iga riik end esitles. Pidulikum esitlus oli avatud tervele Kadrina keskkooli vanemale astmele. Nii said ka eesti õpilased näha ja kuulda välisriikide eripäradest presentatsiooni, laulu, mustkunsti näol, kuid ka Kadrina koolipinginühkijad andsid ülevaate meie tantsudest, lauludest, mis nii külalistele kui kohalikele sügava mulje jättis. Õhtul toimus moeshow ning võõramaalased said teha omad järeldused Kadrina keskkoolis toimuvatest sellelaadsetest üritustest.
Nädalavahetusel oli itaallastel, portugallastel, poolakatel, türklastel ning võõrustajatest eestlastel võimalus imetleda Lahemaa loodust, piiluda Eesti põnevat varjukülge Ida-Virumaa põlekivimuuseumis, lehvitada Venemaale ning näha vene õigeusku Kuremäe kloostris. Paljudele külalistele jäigi kõige enam meelde Lahemaa köitev rohelus ning õigeusu kloostri külastamine, enamik puutus selle usuga kokku esmakordselt.
Foto: Maarja Sammelselg
Esmaspäev, 4. oktoober oli tööpäev, terve hommik olid nelja rühma jaotatud õpilased ametis tähtpäevade kalendri koostamisega. Igas grupis juhatas ning aitas tehniliselt üks-kaks eesti õpilast. Pärast lõunasööki esitlesid rühmad oma kokku kogutud tähtpäevi ülejäänud comeniuslastele. Samal päeval oli külalistel kaRakveres kohtumine Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumiga. Tiheda päeva lõpetuseks oli meeldejääv hüvastijätupidu Viitna kõrtsis, kus peale söömise ka kõik projekti liikmed tantsima kutsuti, kaerajaan oli ülipopulaarne ning vaid väga vähesed, kui üldse keegi, jäid välja.
5. oktoober, viimane päev langes kokku õpetajate päevaga. Hommikul oli Eestit avastavatel õpilastel võimalus viibida abiturientide läbi viidud tundides, hiljem viidi kõik välismaalased Rakvere linnust vallutama. Pärastlõunaks oli Eesti reis ametlikult läbi ning aeg oli Kadrinast lahkuda. Mõned eesti õpilased läksid külalisi ohutult Tallinna saatma. Pärast pikka pisaraterohket hüvastijättu pealinnas sai projektikohtumine siin riigis ka mitteametlikult läbi.
Laupäeval, 25. sügiskuud asutati Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koda. Asutav kogu kinnitas põhikirja, valis juhatuse ning arutas tegevuskava. Viru koda olid tervitama tulnud maausuliste teiste kodade esindajad. Koja asutamine algas Ilumäe Hiieniinepuu juures toimunud palvusega.
Uus koda soovib edendada viru maausku, elma (kultuuri) ja samuti viru keelt. Tähelepanu pööratakse kindlasti hiite ja teiste looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja kasutamisele. Kavas on jätkata juba varem tavaks saanud sündmuste nagu Samma Tammealuse suvistepüha ning Kunda Hiiemäe päeva korraldamist. Koda hoiab kindlasti silma peal põhiseadusliku usuvabaduse järgimisel, et vältida näiteks laste seadusevastast usulist pööramist üldhariduskoolides ja lasteaedades.
Viru koja vanemaks sai Ahto Kaasik, kes juhib Tartu ülikoolis looduslike pühapaikade arengukava rakendamist ning juhib ühiskondlikus korras ka üle-eestilist Maavalla koda. Juhatusse kuuluvad veel ettevõtja Ülle Männik ning sõjaväelane Meelis Kütt.
Suurem osa koja liikmeid elab Virumaal ning nende hulgas on õpetajaid, talunikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, kunstnikke, toimetajaid ning teiste elualade esindajaid.
Põhikirja kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaaga seotud maausulised. Koda on vadjalastele avatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige püham paik. Lisaks on vadja keel üks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.
Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kümmekond aastat. Seni Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepühade pidamise tava.
Maausuliste Viru Koda on Eesti põlisusuliste katusühenduse Maavalla koja viies kohalik koda.
Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade – varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pühadega, näiteks jõulude ja munapühaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.
Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas. Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov õppida ning järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.
Uksed avas virtuaalne Innovatsioonimuuseum, kuhu on kogutud põhiliselt Lääne-Virumaa leiutised. Külastajatel on võimalik vaadata, kuidas lähemad või kaugemad naabrid on osanud aja jooksul välja mõelda asju, mis aitavad neil oma elukvaliteeti parandada.
Muuseumieksponaatide seas on mitu suitsuahju, lampi, elektriorel, muruniiduk, aga ka näiteks mesitaru soojenduskotid, autoratastel laste mängumaja jne.
Muuseum on mõeldud igas vanuses külastajatele, nii lastele kui täiskasvanutele. Samuti võib igaüks oma leiutise või ka lihtsalt hea idee muuseumisse tuua ehk internetti üles riputada.
Muuseum valmis põhiliselt Tapa, Ambla, Kadrina ja Vihula vallaelanike eestvedamisel ja on avatud ööpäevaringselt aadressil www.innovatsioonimuuseum.ee
