Narva

LAIDONERI NOORTEGA LÄKITATI MÄLESTUSTULI PÄRNUST NARVA

Kaitseliidu Pärnumaa maleva mälestustule toojad on jõudnud Pärnu Iseseisvuse väljakule, nendega on liitunud Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Urmas Saard

Kindral Johan Laidoneri Selts on tublisti üle paarikümne aasta toimetanud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuld läbi Eestimaa ajalooliste kihelkondade võidupüha paraadilinnadesse, tänavu siis Narva.

Loe edasi:

NARVAS OSALEB VÕIDUPÜHA PARAADIL ÜLE TUHANDE RIIGIKAITSJA

Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester on aastast 2012 osalenud järjepidevalt kõigil võidupüha paraadidel ja alates 2015 nii Kaitseväe kui Kaitseliidu korraldatavatel paraadidel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Päevatoimetaja

Kaitseliit tähistab 23. juunil võidupüha Narvas, kus pidupäev algab juba kell seitse hommikul riigilipu heiskamisega Narva linnuses ning kulmineerub paraadi ja maakaitsepäevaga.

Loe edasi:

MUUSEUMIDE LIIT SOOVITAB ALEKSEI MÄGI JA VADIM ORLOVI KUTSUDA NARVA MUUSEUMI NÕUKOGUST TAGASI

Näituse “Narva 44” plakat. Foto: Narva Muuseum

Eesti Muuseumide Liit tegi eile, 13. märtsil avaliku pöördumise kultuuriminister Heidy Purga, Narva linnapea Jaan Tootsi ja Narva muuseumi nõukogu esimehe Krista Nelsoni poole seoses SA Narva Muuseumi nõukogu liikmete Vadim Orlovi ja Aleksei Mägi avaldusega, milles nad üritavad kujundada Eesti riigi vastaseid hoiakuid.

Loe edasi:

LEEDU RAHVUSOOPER SAABUB UHKETE KOSTÜÜMIDE JA REKAGA NARVA OOPERIPÄEVADELE

Leedu Rahvusooper sõidab rekaga Narva Ooperipäevadele.
Foto: Martynas Aleksa / Leedu Rahvusooper

16. augustil algavatel Narva ooperipäevadel annab esimese etenduse Leedu Rahvusooper. Piirilinna uues kultuurikohas Narva Kunstiresidentuuri hoovis (Joala 18) jõuab publiku ette värvikirevate kostüümidega Pergolesi koomiline ooper „La serva padrona“.

Loe edasi:

VII NARVA OOPERIPÄEVADE KAVAS ON BALLETT „ANOTHER WORLD”

Ballett Another World. Foto: Balti Balletiteater

Narva Kreenholmis etenduv ballett põhineb Depeche Mode’i muusikal ja Haruki Murakami romaanil.

Loe edasi:

VALITSUS TEISALDAB NARVAS EESTI TAASOKUPEERIMIST ÜLISTAVAD MONUMENDID

Üle viiekümne aasta Narva purustamist ja Eesti taasokupeerimist ülistav Vene tank T-34 Eesti Vabariigi ja Venemaaa vahelise kontrolljoone lähedal.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Stenbocki maja teatel võttis täna hommikul Valitsus vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist Nõukogude Liidu sõjamonumendid. Tank T-34 viiakse Eesti Sõjamuuseumisse, mis tegeleb sõjaajaloo ja kultuuripärandi säilitamise, uurimise ja tutvustamisega.

Loe edasi:

LAHKUV SUVI KANNAB TEEMAPEALINNA TIITLI PÄRNUST NARVA

Lahkuv suvi on viinud eelnevatelgi aastatel teemapealinna tiitli Pärnust Narva. Pildil Pärnu linnavalitsust esindas 2018. a Narvas abilinnapea Marko Šorin. Foto: Külauudised

Troopilises leitsakus alanud suvi saab ülehomme, 22. septembril, ühele poole ning kell 22.21 algab kalendrisügis. Tänavu 26. korda Eestimaa suvepealinna tiitlit kandnud Pärnu loovutab teemapealinna tiitli ühes valitsemissauaga sügispealinn Narvale, regaali annab piirilinlastele üle Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.

Loe edasi:

IN MEMORIAM ALEKSANDR TŠERNJONOK

Narva Haigla anestesioloogia- ja intensiivraviosakonna juhataja Aleksandr Tšernjonoki mälestuseks süüdatud küünal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eesti Anestesioloogide Seltsi ja arstkonda on tabanud suur kaotus. On lahkunud hinnatud arst ja spetsialist, Narva Haigla anestesioloogia- ja intensiivraviosakonna juhataja Aleksandr Tšernjonok, kes jäi kaotajaks võitluses koroonahaigusega.

Loe edasi:

Jaagu klassivend Jaak tõi bussitäie rahvast Kreenholmi saarele

Omaaegses Tallinna 46. keskkoolis (praegune Pelgulinna gümnaasium) laulis Jaak Joala laulutrios koos Uno Loobi poja Neeme Loobiga teinegi Jaak – Jaak Suurväli. Nüüd rääkis sama mees, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli nõukoja liige, teel Pärnust Narva meenutuskilde oma klassivennast, kelle mälestuseks on Tartu Uus Teater lavastanud kontsertetenduse „Kremli ööbikud”.

Jaak Joala Unustuste jõel. Foto Urmas Saard — Jaak Joala “Unustuste jõel”. Foto: Urmas Saard

Jaagu klassivend Jaak Suurväli. Foto Urmas Saard — Jaagu klassivend Jaak Suurväli. Foto: Urmas Saard

Jaak meenutas rohkem seda, millest kontsertetendus ei jutusta. „Viljandis muusikute peres sündinud Jaak oli läbi ja lõhki Tallinna poiss, kelle peamine kirg olid nooruki enda sõnul kardid, autod ja hoki,” jutustas Jaak, kes korraldas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele reisi eileõhtusele kontserdile.

Tund enne kontserdi algust tervitas Narva saabujaid paduvihm. Kuid bussist maha astudes andis selginev taevas lootust, et vihm kontsertelamust häirima ei tule. Kreenholmi saarele minnes avanes kaunis vaade vähese veega Narva jõele ja koskedele, mis hargnevad kaheks voolusängiks. Läänekülgne asub riikidevahelisest kontrolljoonest Eesti poolel, idapoolne jõesäng kujundab Kreenholmi astangut, mille keskkohta lõikab jätkuvalt Eesti ja Venemaa vaheline demarkatsioonijoon. Enne aastat 1950, kuni jõgi suunati hüdroelektrijaama kanalisse, oli Narva kosk üks Euroopa võimsamaid. Koskede juures tegutses 19. sajandil viis erinevat tekstiilitööstust. 1857. aastal loodud Kreenholmi manufaktuur kujunes puuvilla ketramise ja kudumise hiigeltööstuseks.

Loe edasi: Jaagu klassivend Jaak tõi bussitäie rahvast Kreenholmi saarele

Eesti lipu päeva kõnekoosolek Narvas

Virumaa Eesti Hariduse Selts korraldab 4. juunil kell 17.00 Narva Eesti Gümnaasiumis (Kraavi 1, Narva) Eesti lipu päevale pühendatud kõnekoosoleku.

Narva. Foto Joel Kirber — Narva. Foto: Joel Kirber

[pullquote]Sageli tulevad Eesti riiki esindavad organisatsioonid siia kohale, kaasas vaid venekeelsed voldikud[/pullquote]Kõnekoosolekul räägitakse eesti keele, kultuuri ja eestluse hoidmisest Ida-Virumaal. Narva Eesti Gümnaasiumi direktor ja ajaloolane Uta Kroon-Assafrei räägib Eesti lipu ajaloost ning major Rein Steinfeldt kõneleb rahvussümbolite tähtsusest nüüdisaja Narvas. Narva Eesti Seltsi esimees Ants Liimets räägib Narva ja Ida-Virumaa eestikeelse hariduse olukorrast ning selle tulevikust.

Virumaa Eesti Hariduse Selts kuulutas välja sinimustvalge lipu kirjutiste ning mälestuste kogumise võistluse ning kõnekoosolekul loetakse südamlikumad lood ette. Eesti lipu päeva piduürituse lõpus lauldakse Kirderanniku kooriga neli isamaalist laulu. Narva Eesti Gümnaasiumi noored tantsivad rahvatantse ning esitavad Eesti lipu teemalise luulepõimiku.

Loe edasi: Eesti lipu päeva kõnekoosolek Narvas

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard — HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Loe edasi: Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Teemapealinnade sau liikus Pärnust Narva

Täna hommikul lõppes suvi kell 4.54 ja samal hetkel algas kalendri järgi astronoomiline sügis. Pärnu abilinnapea Marko Šorin poleks tahtnud täna veel teemapealinnade saua suvepealinna käest ära anda, sest veel mõned päevad tagasi valitses tervel Eestimaal tõeline üle paarikümne kraadine suveilm.

Narva Hermanni linnus Foto Marko Šorin — Narva Hermanni linnus. Foto: Marko Šorin

Siiski viis Šorin teemapealinnade saua vastavalt kokkuleppele Narva, kus sügispealinn väärikat tiitlit kolme kuu kestel kuni valitsusaja lõpuni ehk talve alguseni enda käes hoiab. Narva linn on võtnud endale kohustuse saata rändlinnud teele, hoida tormituuled mõõdukuse piires ja tagada kogu valitsemise aja vältel linnakülalistele suurepärase meeleolu.

Esmakordselt sai Narva Eesti sügispealinnaks 1999. aastal. Pärast kümneaastast vahet kannab linn järjepidevalt iga suve lõppedes Eesti sügispealinna tiitlit.

Astronoomilise sügise algus tähendab päeva ja öö võrdse pikkusega osadeks jaotumist. Põhjapoolusel saab polaarpäev läbi ja algab polaaröö, lõunapoolusel läheb vastupidiseks. Ekvaatoril püsib päike seniidis.

Urmas Saard

Pärnu annab pealinnatiitli üle Narvale

Pühapäeva varahommikul algab sügis, Pärnus langetatakse suvepealinna lipp ja pealinna tiitel antakse mõneks kuuks üle Narvale.

Tänavuse Pärnu Weekend festivali esimene päev Foto Urmas Saard — Tänavuse Pärnu Weekend festivali esimene päev. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Suvepealinna kultuuriprogrammi mahtus üritusi igale vanusele ja maitsele.[/pullquote]Imeilusate rannailmade, mitmekesise kultuuriprogrammi ja erinevate spordisündmustega oli Pärnu ka sel suvel igati pealinna tiitli vääriline.

Tänavuse suve väljakuulutamisega avati ühtlasi ka rekonstrueeritud Rüütli plats. Viimati 15 aastat tagasi uuenduskuuri läbi teinud väljak sai uue ilme. Lisaks Rüütli platsile uuendati ka Aia tänava kergliiklusteed ning Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli esist. Uus lahendus võimaldab juba eelnevalt linnarahva poolt populaarseks saanud väljakut kasutada ka suuremate rahvahulkadega sündmuste puhul.

Käesoleval aastal ehitati Pärnus pea 14 kilomeetri ulatuses uusi kergliiklusteid, pakkudes nii linnarahvale kui külalistele suurepärase võimaluse sportlikuks liikumiseks ja niisama jalutamiseks ning Pärnuga tutvumiseks.

Loe edasi: Pärnu annab pealinnatiitli üle Narvale

Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Narva-Jõesuu ja Narva linnapeale ning Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroole pöördumise, milles avaldatakse toetust Narva-Jõesuu ja Narva elanikele, kes soovivad Narva-Jõesuu omavalitsusüksuse alal asuvate riigimetsade kaitse alla võtmist.

Mereäärne männik Narva-Jõesuus Foto Urmas Saard — Mereäärne männik Narva-Jõesuus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eesti pikima, linna äärde jääva 6-7 kilomeetri pikkuse liivaranna atraktiivsus ja säilimine on otseses seoses kohalike männimetsade kaitsega.[/pullquote]Kuu aega tagasi toimus Narva-Jõesuus kodanikualgatuse korras kokku kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kaasamiskoosolek, mis tõi saali üle seitsmekümne inimese. Koosolekust võttis EMA vaatlejana osa ka Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi lektor Tõnu Ploompuu, kes samuti Narva-Jõesuu eriliste männimetsade kaitseks sõna võttis.

Kuna kaasamiskoosolekul käsitleti vaid eelmisel sügisel RMK poolt Narva-Jõesuus ligi 20 hektaril teostatud lageraieid, siis tegi EMA töögrupp Maa-ameti kaartide abil teostatud mõõtmistega kindlaks, et lisaks RMK raietele on Narva-Jõesuu erametsades lähiaastatel teostatud peaaegu 80 hektari ulatuses lageraieid).

Loe edasi: Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu — Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Loe edasi: Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

Pühapäevast tänaseni tegutsesid Narva Laste Loomemaja õpilased ühiselt Paikuse noortega meie prügivaba maailma nimel, harjutati vastastikku eesti ja vene keele kasutamist ning külastati Sindi muuseumit, kus enne käsitöö juurde asumist tutvuti Sindi ja Narva linna ajalooliste sarnasustega.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva Foto Urmas Saard — Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks.[/pullquote]Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva rääkis, et kõik sai alguse tänavu jaanuaris ühelt Tallinnas toimunud koolituselt, kus ta kohtus kahe Paikuse põhikooli õpetajaga: Eve Tannebaum on vene keele õpetaja ja Kadri Jõgi annab õpilastele käsitöötunde. Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks. Kuid keskseks teemaks kujunes ikkgagi nuputamine, kuidas saaks prügiks määratud asjade materjale võtta taaskasutusse ja neist midagi täiesti uut luua.

Esmalt külastasid Paikuse noored Narvat, kus tutvuti linna vaatamisväärsustega ja arendati käelist tegevust taaskasutuses olevat materjali tarvitades.

Loe edasi: Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

Nelja linna jutustused

Sindi Naisliidu ekskursioon peatustega Sillamäel, Narva-Jõesuus, Narvas, Kohtla-Järvel.

Narva Kreenholmi piirkond Foto Urmas Saard — Narva Kreenholmi piirkond. Foto: Urmas Saard

Sillamäe – värskete meretuulte linn

Kesktänava ja Rumjantsevi nurgal asuv kõrge torniga hoone viib esmalt mõtte luteri kirikule. Tegelikult asub selles hoopiski linnavalitsus ja volikogu. Viiekümnendatel ehitatud klubihoone on üks esimesi ühiskondlike kivimaju. Edaspidi ehitati kivist ka elamuid ja teisi hooneid. Kesklinn on terviklikult üks paremaid viiekümnendate arhitektuuri näidiseid Eestis. Astanguserval asuvat kultuurikeskust ümbritseb sümmeetriliste lillepeenardega linnapark. Pargis kõrgub monument, millele kirjutatud vene keelne tekst on ümber pandud ka eesti keelde: mälestussammas on püstitatud Suure oktoobri juubeli auks. Aasta oli siis 1987.

Kõige pikemalt seisime kultuurikeskuse juurest alla mere äärde viiva võimsa trepistiku imetluses. Treppi kaunistavad suured ehisvaasid. Laial Mere puiesteel käis meie külastamise ajal vilgas ehitustegevus. Mina ja enamik teisi meie seltskonnast pole näinud, millisena veel hiljuti nägi välja oma pompoossuses (nagu kirjeldas Ervin) trepistik koos kõrghaljastusega.

Loe edasi: Nelja linna jutustused

Sindi gümnaasiumi õpilased Narvas seebikarbirallil

Eile, 3. juunil toimus Narva päevade raames Narva seebikarbiralli. Oma kardiga oli väljas Sindi gümnaasiumist kaks meeskonda: Pelmeenid ja Sopranod.

https://www.youtube.com/watch?v=SOTsRuPcBxo&feature=youtu.be

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi õpilased Narvas seebikarbirallil

Narva haigla saab nüüdisaegse EMO

Riik eraldab Narva haiglale miljon eurot, et moderniseerida erakorralise meditsiini osakond ning tagada piirkonnas kvaliteetne arstiabi, selgub sotsiaalministeeriumi ja SA Narva Haigla vahel sõlmitud lepingust.

“Riigi eesmärk on, et kõigis Eesti piirkondades oleks elanikele tagatud kvaliteetne arstiabi. Narva haiglal tuleb selleks teha tihedat koostööd Ida-Viru keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kaasajastada praeguseks amortiseerunud erakorralise meditsiini osakond ja uuendada oma arengukava,” ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. “Kõrgema etapi haiglate kaasamisega on Narvas võimalik tagada vajalikul määral eriarstiabi ning arendada välja tänapäevane infrastruktuur.”

SA Narva Haigla saab riigieelarvelise eraldisega 1 000 000 eurot, millega aastaks 2019 kaasajastatakse haigla erakorralise meditsiini osakond. Haigla on raha praeguseks kätte saanud.

Eraldise saamise eelduseks oli Narva haigla tihe koostöö Ida-Viru keskhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumiga. Viimasega koostöös on valminud EMO uuendamise projekt.

Üldhaiglate võrgustumise eesmärk on läbi koostöö kõrgema etapi haiglatega tagada arstiabi järjepidevus ja kvaliteet.

Regionaalhaigla verekeskus korraldab Narva Linnuses doonoripäeva

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab neljapäeval, 29. oktoobril kella 12.00-16.00 Narva linnuses (Peterburi mnt 2, Narva) järjekordse doonoripäeva.

Narva linnus Foto Urmas Saard — Narva linnus. Foto: Urmas Saard

Verekeskus tänab südamest juunis Narvas toimunud doonoripäeval verd loovutanud doonoreid ning julgustab tegema järgmisi heategusid 29. oktoobril toimuval doonoripäeval.

“Ootame väga narvakatega kohtumist, sest Narva doonorid on igal korral meie doonoripäevi heatujuliselt ja rohkearvuliselt väisanud ning tõhusalt meie verevarusid täiendanud.” sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Narvas tänavu 6. juunil ning siis külastas doonoripäeva kogunisti 106 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 85 doonoril ning esmaseid vereloovutajaid oli kogunisti 19, koguti ligi 40 liitrit hinnalist verd. Loe edasi: Regionaalhaigla verekeskus korraldab Narva Linnuses doonoripäeva

Ansambel HELIKRISTALLID Mõtluskontserdite sari valgustab kirikuid

Lähimal nädala jooksul rändab ansambel Helikristallid mööda erinevaid Eesti kirikuid:

16.08.2014 kell 20 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirikus
17.08.2014 kell 16 Põltsamaa Niguliste kirikus
20.08.2014 kell 20 Narva Aleksandri kirikus

Mõtluskontserditel kõlavad meditatiivsed improvisatsioonid Eesti rahvakoraalide, regilaulu ja gregooriuse laulu teemadel. Repertuaar on valdavalt vaimulikel või ülendavatel pärimuslikel tekstidel. Lisaks erinevatele rahvapillidele, nagu setu kannel, lauto, lüüra, on kontserdil instrumentideks ka laulvad kristall-helikausid, mille helid mõjutavad meie keha ning teadvuse erinevaid tasandeid ja loovad esitatule erilise õhustiku. Iidsete keelpillide kõla koos kristallkausside toonidega lasevad kuuldavale igavikulised helid, kus on koos nii minevik, olevik kui tulevik.

Kontserdil üheks osaks on ka ligi meetrise läbimõõduga Päikesegongi meditatsioon. Päikesegongi ülemhelid lasevad kuuldavale justkui inglitekoori laulu, mis vibreerib päikese liikumise helide sagedusel. Võib isegi öelda, et kontsert kokku puudutab meie sisemisi maailmu ja toimib isegi teraapiliselt.

Ansambel HELIKRISTALLID koosseisus mängivad:
Tarmo Tabas — laul, raamtrumm, lüüra;
Toivo Sõmer — lauto, väikekannel, lüüra ja
Aivar Täpsi — laulvad kristall-helikausid, Päikesegong.

Ansambel HELIKRISTALLID

Narvas toimub Põhjamaade ja Balti riikide koostöötoetuste teabepäev

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) esindus Eestis kutsub kõiki avaliku sektori töötajaid, MTÜ-des ja kultuuri valdkonnas tegutsevaid inimesi teisipäeval, 28. jaanuaril Narva teabepäevale. PMNi nõunikud tutvustavad Põhjamaade ja Balti riikide koostöötoetusi ning kõigil huvilistel on võimalik otse nõunikelt toetuste kohta küsida.

PMNi toetuste laiem eesmärk on soodustada Põhjamaade ja Balti riikide koostööd, et ühtlustada piirkonna arengut ning tugevdada ühist konkurentsivõimet maailmas.

Toetused katavad eelkõige reisi- ja majutuskulud ning päevaraha. Täpsemalt saab erinevate toetusvõimalustega tutvuda PMNi Eesti esinduse kodulehel www.norden.ee.

Narva teabepäeva sissejuhatuseks allkirjastavad PMNi Eesti esindus ja Narva Linnavalitsus aastase koostööleppe. Esimene taoline koostöölepe sõlmiti 1998. aastal. “Soovime kaasata koostöösse Põhjalaga kõiki Eesti piirkondi, sealhulgas Virumaad ja piiriäärset Narva piirkonda, kus teeme tihedat koostööd Narva Noortekeskuse ja TÜ Narva Kolledžiga,” selgitab PMNi Eesti esinduse direktor Berth Sundström.

Lisaks Narvale on PMNi Eesti esindusel pikaaegne hea koostöö Valga ja Pärnu maavalitsustega.

Teabepäev toimub koostöös Narva Noortekeskuse ja OÜ Narva Gate. Üritus on tasuta, eesti ja vene keeles ning ilma eelneva registreerimiseta.

Põhjamaade valitsused otsustasid luua PMNi koostöö tugevdamiseks ja tõhustamiseks 1971. aastal. PMNi esindus Eestis avas uksed juba 1991. aasta kevadel. Kui algusaastail kirjeldas Eesti ja Põhjamaade koostööd pigem ühesuunaline abi saamine ja andmine, siis nüüdseks on tegu võrdse partnerlusega, nagu seisab ka sellest aastast uuenenud PMNi ja Balti riikide koostöösuunistes.

PMNi Eesti esindus aitab ellu viia projekte, mis toetuvad Põhjamaade väärtustele ja prioriteetidele, kus leidub ühiseid huve Eestiga. Tegevusvaldkondadeks on roheline majandus, loomemajandus, heaoluühiskond (nt inimkaubanduse vastane võitlus, sooline võrdõiguslikkus), teadus ja innovatsioon ning kultuur.

Aeg: 28. jaanuar 2014 kell 11-13
Koht: Kreenholmi kellatorn, OÜ Narva Gate seminariruum, Kose 12, Narva

Narva-Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine algab uuel aastal

Äsja allkirjastati regionaalministri valitsemisalas Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi raames teostatava Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimistööde projekti toetusleping. Kaks ja pool aastat ette valmistatud projekti eesmärk on rekonstrueerida Narva ja Ivangorodi piiripunktid, et parandada nende läbilaskevõimet. Plaanis on korda teha jalakäijate ja autode piiripunktid nii Eesti kui ka Venemaa poolel.

„Selle projektiga suureneb piirpunkti läbilaskevõime poole võrra, mis on selle regiooni arengu ja kogu Eesti majanduse seisukohast suur samm edasi,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler ning avaldas heameelt, et vaatamata ajutistele raskustele projekti ettevalmistusfaasis on läbirääkimiste käigus leitud partneritega lahendus, mis võimaldab suurprojekti tähtajaks ellu viia.

Projekti „Kompleksne Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine“ toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013 kokku 7,4 miljoni euroga. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot. Regionaalministri valitsemisala eelarvest toetatakse seda 2,5 miljoni euroga. Ehitustööd algavad järgmisel aastal ning projekt tuleb ellu viia hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Lisainfot projekti kodulehelt www.estlatrus.eu.

Allikas: Siseministeerium

Koolitused põlisrahva pärimusest Ida-Virumaal

Juba ammu oleme maarahvast saanud linnarahvaks ja seda nii linnas kui maal, kuid metsa- ning maarahva elutunnetus elab meis edasi. Kuidas siis pidada pärimuslikke tähtpäevi ja pühi tänapäeval nii, et need ei oleks tarbimiskesksed üritused ega ka muuseumihõngulised vaatemängud esivanemate elust? Kuidas teha nii, et pühane puudutaks nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu?

2013. aasta teises pooles keskendub Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu põlisele Virumaale. Teemad, mille üle mõtiskleme, on jutupärimus ning pärimuslikud tähtpäevad tänapäeval. Soovime, et meie koolitused aitaksid kaasa paikkonna pärimuse nähtavamaks muutmisele ning innustaksid inimesi aktiivsemalt osalema oma kogukonnas. Just seetõttu toimuvad koolitused koostöös Narva Eesti Seltsi ja Vaivara, Purtse ning Lüganuse külaseltsidega. Purtse külaseltsi ühel eestvedajal Laila Meisteril on unistus, et Lüganuse kihelkonna jutupärimus on kohapeal tuntud ja kõigile kättesaadav. Folkloristide Kristi Salve ja Reet Hiiemäe ning kohalike koduloo uurijate abiga on see ka võimalik. Kuidas täpsemalt, selgub koolitustel.

Pärimuslike tähtpäevade tähistamine tänapäeval on eriliselt keeruline küsimus, kuid siin tulevad taas appi pärimuse tundjad ning väikeste kogukondade tahe ise ja ühiselt oma asju ajada. Rahvakalendri uurija Mall Hiiemäe ja hiite uurija ning tulihingeline kaitsja Ahto Kaasik tegid jutuotsa lahti 14. augustil Narvas. Päev hiljem peeti ühiselt pisikeses, kuid tegusas Laagna külas Vaivara vallas rukkimaarjapäeva. Võib öelda, et kohal oli kogu küla, lisaks veel külalisi naabervaldadest ja Narvast.

Selgus, et vaade tähtpäeva pidamisele on oluliselt muutunud, sest me ise ning meie elud on muutunud. Laagna imeväikesesse külla on tänaseks alles jäänud kaks põllupidajat, rukkikasvatajat. Meie teiste vaade rukkipõllule on aga pigem pühalik kui asjalik. Võimalus lõigata rukist ei ole meie jaoks niivõrd töö kui ajastuline side esivanematega. Järgmisel kokkusaamisel on tähelepanukeskmes juba sügistalvised tähtpäevad ja pühad, eriti aga mardipäev.

Loe edasi: Koolitused põlisrahva pärimusest Ida-Virumaal

Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

Kohtla-Järve vastas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo ettepanekule asutada riigigümnaasium, et on valmis läbirääkimisteks. Narva võttis mõtlemisaega, kirjutab Põhjarannik.

Jaak Aaviksoo saatis maikuus kirja nendele maakonnakeskustele ja suurtele linnadele, kes ei ole koos ministeeriumiga gümnaasiumivõrgu korrastamisega tegelnud.

Kirjas seisab, et aastaks 2015 tegutseb Eestis juba vähemalt kaheksa riigigümnaasiumi, kuid ministeeriumi sihiks on luua igasse maakonda ja suurematesse linnadesse vähemalt üks nüüdisaegsete õppetingimustega eraldiseisvas hoones tegutsev riigigümnaasium.

Ministeerium lubab aidata koolihoonete ehitusprojektide ettevalmistamisel, et taotleda raha uuel Euroopa Liidu tõukefondide perioodil 2014-2020. Samuti ollakse valmis katma projekti omaosalust.

Ministeeriumi kirjast nähtub, et kuna viimase 20 aasta jooksul on üldhariduskoolide õpilaste arv oluliselt vähenenud, peab koolivõrk ning õppehoonete pind muutustele reageerima.

“Olemasolevate, minevikus suure õpilaste arvu tarbeks ehitatud koolihoonete samas mahus rekonstrueerimine ei ole sageli otstarbekas ning kaaluda tuleks iga hoone puhul uutes funktsioonides kasutuselevõtu võimalusi, ebavajalike või ebamõistlike hooneosade lammutamist, vajaduse korral ehitades gümnaasiumidele või põhikoolidele uued nüüdisaja nõuetele vastavad ja kompaktsed koolihooned.”

Ministeerium ootas kohalike omavalitsuste vastuseid hiljemalt 1. juuniks. Loe edasi: Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi