Eesti Muuseumide Liit tegi eile, 13. märtsil avaliku pöördumise kultuuriminister Heidy Purga, Narva linnapea Jaan Tootsi ja Narva muuseumi nõukogu esimehe Krista Nelsoni poole seoses SA Narva Muuseumi nõukogu liikmete Vadim Orlovi ja Aleksei Mägi avaldusega, milles nad üritavad kujundada Eesti riigi vastaseid hoiakuid.
„Lugesime üllatusega SA Narva Muuseumi nõukogu liikmete Vadim Orlovi ja Aleksei Mägi etteheiteid muuseumijuhile Maria Smorževskihh-Smirnovale seoses näitusega „Narva 44“ ning sellega kaasnenud lendlehtede postitamisega Narva linna elanikele,” vahendab Eesti Muuseumide Liidu koordinaator Kadri Valner mäluasutuste juhte koondava ühenduse arvamust. Ühiselt peetakse oluliseks toonitada, et SA Narva Muuseumi asutajad on Eesti riik ja Narva linn ning muuseumi tegevus tugineb Eesti Vabariigi ametlikele seisukohtadele, k.a. toetab Eesti riigi seisukohti seoses sõjaga Ukrainas.
Liit selgitab, et muuseumi ülesanne on tegeleda ühiskonnas tundlike teemade ja aktuaalsete probleemidega, olla kogukondade teenistuses ja toetada ühiskonnas aktsepteeritud väärtusi. „Seda on SA Narva Muuseum ka teinud.”
Pöördumises viidatakse sihtasutuste seaduse § 24 ja 25, mis kirjeldavad nõukogu ülesandeid ja kus on kirjas nõukogu pädevus kavandada sihtasutuse tegevust. „Kuid nõukogu ei tohi sekkuda muuseumi igapäeva sisutegevusse.” Ei peeta õigeks, et omaniku esindajateks määratud nõukogu liikmed avaldavad Eesti riigi vastaseid hoiakuid ja arvamusi ning õhutavad ka läbi sotsiaalmeedia inimesi vaenutegevusele.
Seepärast tehtigi ettepanek kaaluda nimetatud nõukoguliikmete tagasi kutsumist ja uute liikmete määramist, kelle tegevus lähtuks Eesti riigi seadustest.
Narva muuseumi ajaloo esimene märtsipommitamisele pühendatud näitus avataks avati tänavu 6. märtsil Lossipargis, pommitamises kõige rohkem kannatada saanud vanalinna ja kindluse piiril.
80 aastat tagasi tabas Eestit tragöödia, mille haavad ei ole tänaseni paranenud. 1944. aasta märtsis toimus Nõukogude lennuväe laastav õhurünnak Eesti linnadele. 6.–8. märtsil korraldas Punaarmee Narvale suurpommitamise, milles osales ligi 100 lennukit. Märtsipommitamise käigus hävis suurem osa seni tervena püsinud linnast, sh ajalooline vanalinn. Nõukogude relvajõud jätkasid pommitamisi ka järgmistel kuudel kuni 26. juulini 1944.
Ajaloolised faktid ja vähetuntud fotod räägivad linna hävingutest teise maailmasõja ajal.
KU Päevatoimetaja
Samal teemal:
MÄRTSIPOMMITAMISE OHVRITE MÄLESTAMINE KÜÜNALDE SÜÜTAMISEGA HARJU TÄNAVAL
KUIDAS SAAB SILMA TORGATA MISKI, MIDA ENAM EI OLE?
80 AASTAT NÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄE BARBAARSUSEST EESTI LINNADELE