LAHKUV SUVI KANNAB TEEMAPEALINNA TIITLI PÄRNUST NARVA

Lahkuv suvi on viinud eelnevatelgi aastatel teemapealinna tiitli Pärnust Narva. Pildil Pärnu linnavalitsust esindas 2018. a Narvas abilinnapea Marko Šorin. Foto: Külauudised

Troopilises leitsakus alanud suvi saab ülehomme, 22. septembril, ühele poole ning kell 22.21 algab kalendrisügis. Tänavu 26. korda Eestimaa suvepealinna tiitlit kandnud Pärnu loovutab teemapealinna tiitli ühes valitsemissauaga sügispealinn Narvale, regaali annab piirilinlastele üle Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.

Nagu ikka suve lõpus, langetatakse Pärnu rannahoone rõdul ja Vaasa pargis suvepealinna lipud.

Pärast lippu langetamist rannas, heiskab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ajaloolise seenrõdu lipumasti Green Destinationsi (rohelised sihtkohad) lipu. Rahvusvahelise rohelise sihtkoha tunnustuse pälvinud Pärnu linnal on Green Destinationi lipu kasutusõigus 2024. juunini.

Mis jääb peagi lõppevat Pärnu suve meenutama?

Esiteks kindlasti ilm, mis oli suve esimestel nädalatel lausa vahemerelikult kuum, küttes kuurortlinna lahe madala merevee kui jõegi juba juuni alguseks suplussoojaks. Oli päevi, mil merelained pakkusid igatsetud jahutust alles hilistel tundidel. Nii tulist suppi nagu sel suvel Pärnu lahesopis kogeda võis, ei mäleta elupõlised rannalõvidki.

Juunis lõppesid keskrannas Side tänava pikendusest promenaadi keskel asuvate puitplatvormideni ulatuva rannapromenaadi osa uuendamistööd, mis läksid maksma ligi pool miljonit eurot. 15 aastat vana promenaadi osaline renoveerimine võeti ette selleks, et parandada promenaadi üldist väljanägemist ning pakkuda külastajatele kvaliteetsemaid ja mugavamaid teenuseid ning nüüdisaegsemaid söömise- ja vaba aja veetmise võimalusi.

Uue hingamise saanud osa promenaadist võib iseloomustada nii: kaunim, parem, avaram ja funktsionaalsem.

Juulis kolis Pärnu rannaparki kolmeliikmeline elevandipere. Mururoheline londiliste trio muutus kohe ülipopulaarseks, pakkudes ohoo-elamusi ning meelitades kõiki enda seltsis pilte tegema.

Sealsamas rannapargis, aga ka keskrannas, südalinnas ning Pärnu jõe ääres lõi suve jooksul uksed valla ridamisi uusi kohvikuid, tänavasöögikohti ja restorane.

Teist suve vaid jalakäijate ja ratturite päralt olnud Supelusele lisaks oli sel suvel osaliselt autovaba ka Kuninga tänav vanalinnas.

Värvikaid suvesündmusi jagus kõikjale üle linna. Eriti melu- ja rahvarohkelt möödusid suvekuud rannas – ennekõike promenaadil ja rannaspordiareenil – ning Pärnu jõe vasakkaldal Jaansoni raja ääres. Küllap (taas)avastasid vasakkalda jõeäärset linnakülaliste kõrval huviga ka kohalikud, sest muutused vastavatud toidukohtade, vanas õlletehases toimetava Pärnu loovlinnaku ning lisandunud vaba aja veetmise võimaluste näol olid uudiseks neilegi.

Nagu mullu, õitses ka sel suvel Pärnus siseturism, tehes rekordnumbreid: võrreldes 2020. aastaga kasvas 2021. aasta juunis siseturistide ööbimiste arv 33 protsenti ning juulis koguni 65 protsenti.

2021. aasta juunis veetsid siseturistid Pärnu linnas 51 409 ööd ning juulis 72 547 ööd. Augustikuu numbrid selguvad oktoobri alguses.

Suvepealinn saab uhkusega enda nimele jätta veel teisegi tähtsa tippmargi – riigi ilmateenistuse andmetel oli Pärnu oma 19,5-kraadise keskmise õhutemperatuuriga lõppeval suvel Eesti kõige soojem koht. Seejuures oli tänavune suvi Eestis üleüldse läbi aegade kõige soojem (arvestatuna 1922. aastast).

KU päevatoimetaja