Tallinn

Kristiina Ehin esitleb oma ajasturomaani ja Kirjanduskambrit

Kristiina Ehini “Paleontoloogi päevaraamat” räägib kiiresti muutuvas ajas kasvavast Rapla tüdrukust, kes oma kasvukeskkonnast juuri leidmata hakkab neid kirglikult otsima eelajaloost, kaevates muuhulgas üles ema porgandipeenra. Romaan koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, samamoodi põimuvad teoses proosa ja luule.

Raamatu autor, toimetaja ja kirjastaja meenutavad teose sünnilugu lähemalt siin.

Lähemate nädalate jooksul on võimalik kunagise porgandipeenra-paleontoloogi ja tema raamatuga kohtuda kolmes linnas.

Teisipäeval, 8. mail kell 21 on esitlus Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17), pärast seda on kõik oodatud kõrvalmajja (Kalevi 13), kus Kristiina Ehin avab oma Kirjanduskambri.

Reedel, 17. mail kell 17 esitletakse raamatut Tallinnas Viru keskuses Rahva Raamatu poes, autoriga vestleb raamatu kirjastaja Epp Petrone.

Viljandis tutvustab autor raamatut neljapäeval, 23. mail kell 19 Värske Loomingu Salongi, Pikk 9 maja ees (vihma korral Kondase keskuses, Pikk 8) ning reedel, 24. mail kell 17 Viljandis Arkaadia aias.

Tutvu raamatuga ja loe katkendeid siit.

Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima

Tallinnas rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 7. mail näitus “Taanlasest maailmamees Søren Kierkegaard”, mis on pühendatud kuulsa filosoofi 200. sünniaastapäevale.

Søren Kierkegaard (5. mai 1813-11. november 1855) oli Taani filosoof ja teoloog, keda peetakse esimeseks eksistentsialistiks. Ta sündis õpetatud ja vagas perekonnas, astus 1830 tollal tugevasti Hegeli mõju all olnud Kopenhaageni ülikooli, mässas nii Hegeli süstemaatilisuse kui ka Taani luterliku kiriku formaalsuse vastu. Enamik Kierkegaardi filosoofilistest kirjutistest käsitleb üksiku ja individuaalse olemust. Tema psühholoogilised uurimused analüüsivad emotsioone, mis mõjutavad inimeste valikuid. Just see osa Kierkegaardi mõttetööst on jätkuvalt oluline, sest inimestel tuleb igal ajal valida ja seista oma otsuste eest, olles silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega.

Kierkegaardi teoloogilised tööd keskenduvad kristluse eetikale, käsitlevad usku jumalasse ja kirikut kui institutsiooni ning analüüsivad teoloogiat üldisemalt. 1843. aastal ilmus Kiekegaardi mahukaim teos – kaheköiteline “Emb-kumb”. Kokku on tema teoseid 28 köidet, millest 14 päevikud.

Loe edasi: Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima

Loomade hoiupaigas saab odavalt loomi kiibistada

01.04.–30.06.2013 (kaasa arvatud) korraldab Hoiupaiga Loomakliinik kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaaniat.

2011. aastal sai loomade hoiupaiga kliinikust pärast remonti ja aktiivset arengut üks Tallinna juhtiv standardset teenuskomplekti osutav veterinaarkliinik, mis on sellest ajast alates oma positsiooni üha tugevdanud.

Kliinik lähtub põhimõttest, et standardprotseduurid, nagu kaitsesüstimised, kiibistamine, ussi- ja kirbutõrje ning muud lihtsamad protseduurid, aga ka mitmesugused operatsioonid (steriliseerimine ja kastreerimine (ka küülikute ja tuhkrute), kolmanda silmalau eemaldamine koertel jne) peavad olema inimestele võimalikult kättesaadavad. Püüame teha selleks kõik endast oleneva. Meie arstid tegelevad pidevalt täiendusõppega. Nad käivad mitmesugustel seminaridel (ka väljaspool Eestit), koolitustel ja loengutel, et oma kliente paremini nõustada. Väga meeldiv on see, et kord juba meie juurde tulnud kliendid jäävad meiega pikaks ajaks ja toovad siia ka oma tuttavaid. Täname neid usalduse eest. Lisainfo pets.ee

Loe edasi: Loomade hoiupaigas saab odavalt loomi kiibistada

Maailmapäev kutsub kõiki huvilisi konverentsile

Kõiki huvilisi oodatakse maailma toiduga varustamise poliitika konverentsile ” Kes peaks toitma maailma?” . Konverents toimub 14. mail Tallinnas Meriton Grand Conference & SPA konverentsikeskuses.

Juba Eesti vanarahvas teadis rääkida, et leib on vanem kui meie ja et toit on elujõulisuse alus. Kutsume Sind üheskoos arutlema päevakajalisel teemal toit kui inimõigus ja Eesti võimalused aidata tagada inimväärne elu tervele ilmale. Selgitame välja, kui hästi on maailmas tagatud inimestele toit kui üks põhiõigus. Avakõneleja Marikki Stocchetti Soome Välispoliitika Instituudist selgitab oma värske uurimuse põhjal kuidas arengukoostöö ja kaubanduspoliitikad saavad aidata inimesi toiduga kindlustada. Globaalset perspektiivi lisab Nicaragua suursaadik Eestis, T.E. Dr. Ricardo José Alvarado Noguera.

Kliimamuutused muudavad rohkem kui üksnes temperatuure. Patrick Worms maailma agrometsanduse keskusest räägib, kuidas mõjutavad kliimamuutused toiduga varustatust ning pakub lahenduseks välja puude kasutamise põllumajanduses. Erasektori olulisest rollist saame aimu uuendusliku Eesti idufirma Vital Fields näitel, mis pakub talunikele põllu-põhist ilmateadet.

Lisaks saavad sõna mitmed eksperdid Eestist ja välismaalt, kellega publikulgi avaneb võimalus dialoogi astuda.

Tallinna Vaba Waldorfkool korraldab
hariduskonverentsi ja mõttetalgud

Tallinna Vaba Waldorfkool. Foto: bioneer.ee

Tallinna Vabas Waldorfkoolis saab alates 1. septembrist 2013 õppida ka gümnaasiumiklassides. Seoses sellega korraldab kool 4. mail Tallinnas hariduskonverentsi ja mõttetalgud, et käsitleda keskhariduse praegust olukorda ning waldorfpedagoogika võimalusi kogemusliku ja mõtestava keskhariduse pakkumiseks noortele.

Tallinna Vabast Waldorfkoolist kujuneb Tartu Waldorfgümnaasiumi kõrval teine waldorfpedagoogikat rakendav täistsükli kool Eestis.

„Oleme waldorfgümnaasiumi avamiseks teinud põhjalikku eeltööd ja läbinud kõik vajalikud ettevalmistused ning praegu võime öelda, et sellest sügisest pakume esimese Tallinna koolina gümnaasiumiõpet waldorfpedagoogika alusel,“ lausus loodava gümnaasiumiosa koordinaator ja 10. klassi õpetaja Kristina Šanin.

Waldorfpedagoogika ja waldorfgümnaasiumi tutvustamiseks toimub 4. mail konverents „Waldorfgümnaasium Tallinnas – mida tähendab keskharidus waldorfkoolis“. Sel päeval saab kuulata loenguid waldorfpedagoogilisest lähenemisest ja töötubades kogeda õppimist waldorfkoolis. Loe edasi: Tallinna Vaba Waldorfkool korraldab
hariduskonverentsi ja mõttetalgud

Sabatantsu festival seisab kodumaise tantsuhariduse eest

Sabatants tuleb taas koos õpitubade, seminaride ja tantsuklubidega, tuues seekord kaasa ka kontserdisarja. Sabatantsu festival toimub 9.-12. mail Tallinnas Von Krahli teatri ja baari ruumides.

Paljude rahvatantsurühmade, mis tegelevad enamasti uusloominguga, ning paljude võõramaiste tantsustuudiote kõrval on eesti omakultuuri ja kohaliku tantsupärandi hoidmine ja õpetamine hindamatult suure tähtsusega. Traditsioonilise tantsu festival Sabatants on mõeldud erineval tasemel tantsuoskajatele ja pakub põnevat ja väljakutsuvat programmi nii neile, kel tantsukogemusi juba palju, kui ka täiesti uutele tulijatele.

Hommikustes seminarides oodatakse arutlema, kaasa mõtlema ja kuulama eesti tantsukultuuri teemadel. Päeval toimuvad õpitoad, mille põhirõhk on eesti tantsudel, kuid traditsioonilise kultuuri paremaks mõistmiseks on palutud õpetama oma pärimustantse ka mõned külalised kaugemalt: Noa Shamir Taanist, Sviatlana Klepikava Valgevenest ja ingerisoome asjatundja Juha-Matti Aronen. Tantsuõpetajad on oma ala parimad asjatundjad.

Õhtul toimuvad külapidude ja tantsuklubide eeskujul tantsuõhtud, kus saab praktiseerida ja kinnistada päeval omandatud oskusi.

Tantsufestivali raames toimub sel aastal ka kontserdisari. Kontsertidel esinevad ansamblid nii kuulamiseks (Mari Kalkun, Pastacas, Anu ja Triinu Taul) kui ka tantsimiseks (Klapp, VEM ja Ülemakstud Rentslihärrad ehk Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaa).

Festivalipassid müügil Piletimaailmas soodushinnaga 22€/20€ vaid aprilli lõpuni, hiljem ja kohapeal 25€/22€

Rohkem infot ja täpsem kava: www.sabatants.ee

FB: http://www.facebook.com/sabatants

FB üritus: http://www.facebook.com/events/231813706957649/

Mais toimub Tallinnas looduslike pühapaikade konverents

9. mail algusega kl 10.00 toimub Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis Toompea lossis (Lossi plats 1a) konverents „Looduslikud pühapaigad kui rahvuslikud kaitsealad – vajadused ja võimalused 2008-2020“.

Konverentsil käsitletakse riikliku arengukava „Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ esimese viie tegevusaasta (2008-2012) olulisemaid tulemusi, järgmiste tegevusaastate (2013-2020) peamisi eesmärke ning nende saavutamise eeldusi.

Sündmuse korraldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm ja Hiite Maja Sihtasutus. Osalemiseks saab end kirja panna kuni 30.04. sellel võrgulehel: http://goo.gl/ppnDq

Konverentsi kava ja lisateave: http://www.fl.ut.ee/1182553

Aastatel 2008-2012 toimunud Kultuuriministeeriumi valdkondlik arengukava “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine” on mõeldud ajalooliste rahvuslike kaitsealade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks. Võrreldes teiste loodus- ja kultuurimälestistega on pühapaigad olnud ajalooliselt eriti ulatusliku ja püsiva surve all ning on ilmselt Eesti kõige ohustatum mälestiste rühm. Loe edasi: Mais toimub Tallinnas looduslike pühapaikade konverents

Kalevi spordihallis tuleb pühapäeval mini-rahvatantsupidu

Pühapäeval, 28. aprillil toimub Tallinnas Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25. sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, algklassid I (2 gruppi), algklassid II, põhikool, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela.

Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

Pidu algab 28. aprillil kell 17 Tallinnas Kalevi Spordihallis (Juhkentali 12). Etendusele järgneb simman ansambliga Untsakad.

Pileti hind 8 on eurot. Piletite ostmiseks tuleb teha ülekanne Rahvakunstiselts Leigarid arvelduskontole nr 221050924698 (Swedbank) või 10220006968013 (SEB) ning saata e-kiri piletite arvu ja oma kontaktiga e-mailile info@leigarid.ee. Saadame 24 tunni jooksul vastu e-pileti. Trükkige see välja ja võtke kindlasti etendusele tulles kaasa!

Rahvakunstiseltsi Leigarid kohta saab lähemalt lugeda koduleheküljel www.leigarid.ee.

Eesti Vabaõhumuuseumis viiakse läbi projekt Linn Lilleliseks

Lillelapsed tegutsevad taas!

Sel aasta on meid õnnistanud erakordselt pika talvega, et suve tulekut veidi kiirendada kogunevad juba seitsmendat korda noored ja tegusad ning erivajadustega noored Käo Puhkekülast, et üheskoos üks tore päev veeta ning sealhulgas ka Eesti Vabaõhumuuseumit korrastada ja suveks ettevalmistada. Heategevuslik üritus toimub 11. mail 2013 algusega kell 11.

Projekti “Linn Lilleliseks” eesmärk on aidata tunda ka neil, kes igapäevaselt oma eluga ise toime ei tule, ennast väärtusliku ühiskonnaliikmena ning vähendata sealjuures eelarvamusi erinevate ühiskonnagruppide vahel.

Linn Lilleliseks on noorte loodud projekt, mis toob kokku noori vanuses 15-25 ning täiskasvanuid Käo Päevakeskusest, et üheskoos heakorratöid teha. Päeva alustatakse erinevate tutvumis- ja soojendusmängudega, ning edasi läheb tõsiseks töö tegemiseks – istutatakse lilli, riisutakse lehti ja kustatakse tekkinud nälg. Linn Lilleliseks nägi ilmavalgust 2006. aastal Tegusate Eesti Noorte (TEN) 13. regionaalsessioonil Tallinnas, mil 9 noort püüdsid leida lahendust küsimusele “Kuidas arendada ühistegevust puuetega noortega Tallinnas?”. Sessioonil tärganud idee viidi ellu juba järgmisel aastal, mil tava- ja erivajadustega noored tegid heakorratöid Kodu pargis. 2008. aastal said lilleliseks lisaks Tallinnale ka Pärnu ning Tartu, ning juba teist korda toimub Linn Lilleliseks Eesti Vabaõhumuuseumis.

Linn Lilleliseks koostööpartneriteks on Eesti Vabaõhumuuseum ja Käo Päevakeskus, ning rahaliselt toetavad projekti Tallinna Spordi-ja Noorsooamet ning Haridus-ja Teadusministeerium.

TEN on üle-eestiline noorteorganisatsioon, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on Euroopa Noorteparlamendi (EYP) esindamine Eestis, kohalike regionaalsessioonide korraldamine ning Linn Lilliseks taoliste noorte omaalgatuste eestvedamine.

Lisainfo: www.ten.ee

Tallinna Noorte Infokeskus kutsub koolikiusamise jätkuseminarile

30.aprillil, algusega kell 18.00, toimub Tallinna Noorte Karjäärikeskuses (Suur-Ameerika 35) seminar Koolikiusamise lõpetamine II – oma vastutuse ja osaluse rajamine.

Tallinna Noorsootöö Keskus on korraldanud mitmeid koolitusi koolikiusamisest. Viimaseks edukaimaks koolituseks osutus käesoleva aasta märtsis läbi viidud Sisekaitseakadeemia Justiitskolledži korrektsioonipsühholoogia õppejõu Erik Rüüteli koolikiusamise lõpetamisele suunatud seminar. Probleemi tõsidusest ja osalejate soovist lähtudes jätkame koolitustesarja ka aprillis.

Koolikiusamise lõpetamine algab kõikide kaasamisest ning igaühe isiklikust vastutusest. Millised on need enesekindluse fundamentaalsed talad mille peale peaks rajama oma vastutuse õpetaja, lapsevanem, õpilane? Kuidas julgeda ja tunda end enesekindlalt astudes esimest ja ka järgnevaid samme koolikiusamise lõpetamise suunas? Koolikiusamise lõpetamise II seminar puudutab osalejate enesetaju ja kontrolli ning kontsentreerub reaalsetele individuaalsetele oskustele teel lõpetamaks koolikiusamist.

Seminari juhib Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi doktorant Erik Rüütel, kes on töötanud Lääne-Tallinna Keskhaiglas kliinilise psühholoogina, Tallinna Laste Turvakeskuses osakonnajuhatajana ja Tallinna Vangla direktori asetäitjana taasühiskonnastamise alal.

Seminar on tasuta!

Lisainfo ja registreerimine:
janne@taninfo.ee

Eesti uhkeim teeauk on pärit Jeti jäähalli eest

Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.

Selgunud on selle kevade uhkeim teeauk, selleks valis maanteemuuseumi žürii Karin Reedla poolt Tallinnas Jeti jäähalli ees tehtud ülesvõtte.

Märtsi alguses kuulutas Eesti Maanteemuuseum välja fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013”, et leida üles ning juhtida tähelepanu kõige silmatorkavamatele ja sõna otseses mõttes põrutavamatele teeaukudele üle Eesti. Osavõtt konkursist oli aktiivne ja pilte oli tehtud erinevatest teekatete lagumise tüüpidest. Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Liina Kuke sõnul tuli pilte igast Eestimaa nurgast.

Saadetud piltide puhul hindas maanteemuuseum väljendusrikkust, isikupärast vaatenurka ja teemale vastavust. “Võidutöö puhul jäi silma teeaugu omapärane kuju, pildi terviklikkus ja hea kompositsioon,” põhjendas Liina Kukk. Tänavune uhkeim teeauk kajastab väga hästi ka Eesti heitlikku talve- ja kevadilma, kus külmumis- ja sulamistsüklite pidev vaheldumine ning liigniiskus on üks peamisi teekatete lagunemise põhjuseid.

Fotokonkursiga soovis muuseum fookusesse tuua teekatete lagunemise põhjused laiemalt ning selgitada nende tekkimise tagamaid. Eesti uhkeim, südamekujuline teeauk väljendab ka sügavamõtteliselt meie igakevadist südamevalu teekatete lagunemise pärast.

Fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013” võidutöö on osa maanteemuuseumi uueneva ekspositsioonikeskkonna Teeaeg teekahjustuste tüüpe ja selle põhjuseid tutvustavast väljapanekust, mis avatakse külastajaile 1. mail.
Liina Kukk
Eesti Maanteemuuseum

FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Tallinna Ülikooli Astra hoones toimub sel nädalavahetusel (19.-21.aprillini) rahvusvaheline FRAGILE sümpoosion „Tants, kunst ja nägemisvaegus”. Parallelselt leiavad reedel ja laupäeval kl 19.30 KUMU auditooriumis aset FRAGILE etendusõhtud.

Sümpoosion on Fragile-nimelise Euroopa Liidu poolt toetatud projekti kulminatsiooniks, mõlemad keskenduvad nägemispuudega inimeste ja kunstide valdkonna kokkuviimisele. Projekti koordineerib Bærum Kulturhus Norrast, seda toetavad ülejäänud partnerid: Tallinna Ülikool (Eesti), Vo’Arte (Portugal) ja Salamanda Tandem (Ühendkuningriik).

“Fragile” (tõlkes ”habras”) algse idee autoriks on Norra koreograaf Kjersti Kramm Engebrigtsen. Kjersti, soovides jagada Euroopaga laiemalt oma tantsukogemust pimedate inimestega ja selle haprust, kutsus Eesti koreograafi Ajjar Ausma ja Portugali koreograafi Ana Rita Barata oma ideed edasi arendama. Loe edasi: FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Tallinnas tuleb sisetantsupidu

Leigarite lasteaiarühm Kalamiest tantsimas

28. aprillil toimub Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25.sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, erinevad algklasside rühmad, põhikoolide, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Tallinna päeval toimub teatejooks “Toompea 18.45”

Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga korraldavad 15. mail Tallinna päeval teatejooksu “Toompea 18.45”, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse organisatsiooni moodustamise 23. aastapäeva.

15. mail 2013 möödub 23 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidsid ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks luua organisatsioon Eesti Kodukaitse. Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu “Toompea 18.45”. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal.

2012. aastal Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi poolt taaselustatud ajalooline teatejooks lülitati Tallinna p äeva kavva. Ka sel aastal, nüüdseks juba viiendat korda toimuvale jooksule oodatakse Eesti jõu- ja riigikaitsestruktuuride, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, sõpruskondade ja õppeasutuste võistkondi.

Teatejooksule registreerumine kuni 30. aprillini e-posti aadressil kodukaitse@gmail.com või Tallinna Kesklinna Valitsuses kuni 30.aprillini kell 17.00. Täiendav informatsioon ja teatejooksu juhend aadressil: www.kodukaitse.ee

Heategevuskontsert Pikakannu kooli toetuseks

17.aprillil kell 19.00 toimub Tallinna Jaani kirikus kontsert “Päästame Pikakannu kooli”

Pikakannu kool on väike kogukonnakool Võrumaal. Pärast Lasva vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse. Eelmise aasta sügisest tegutseb keskuses lisaks 6-klassilisele koolile ka lastehoid ning huvikool.

Lasva vald on ainuke omavalitsus Eestis, kes maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste pealt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pearahast ainult pool. Ülejäänud raha tuleb lastevanematel kui kooli pidajatel leida ise . Seni on kooli ülalpidamise kulusid kaetud õppemaksu ning annetajate abiga. Kontserdi eesmärgiks ongi leida koolile toetajaid ning samas juhtida avalikkuse tähelepanu laste ebavõrdsele kohtlemisele.

Kontserdil esinevad Tallinna Ülikooli Meeskoor, Jaak ja Mart Johanson, Age Juurikas, Ivi Ots, Johanna Randvere ning Kait Tamra.

Projekt “Maale elama” on pealinlaste seas menukas

Huvi linlasi maale kutsuva algatuse “Maale elama” vastu on osutunud suureks. Kodulehte maale-elama.ee on kolme nädala jooksul külastanud 11 000 inimest, kellest pooled on tallinlased ning viiendik tartlased. Neljandik kodulehe külastajatest on teinud seda korduvalt, mis lubab korraldajatel oodata homme, 13. aprillil Tallinna Tehnikülikoolis toimuvale “Maale elama” messile publikumenu.

Algatust on asunud toetama ka 14 Lõuna-Eesti ning pealinna ettevõtet, kes on pannud õla alla messi korraldamisele, turundamisele ning kodulehe arendamisele pärast projekti.

Messil “Maale elama” jagavad 26 Lõuna-Eesti kogukonda ausat teavet oma kandi võimalustest: haridusasutustest, teenustest, seltsitegevusest, ettevõtlusvõimalustest ning vabadest elu- ja töökohtadest.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo: http://www.maale-elama.ee/mess-maale-elama

Esmaspäeval algab Kristiine noortekeskuses keskonnanädal

15.-19. aprillil toimub Kristiine noortekeskuses keskkonnatemaatikale pühendatud nädal, mille raames soovime suurendada teadlikkust keskkonnasõbralikust käitumisest. Plaanis on korraldada teemakohaseid õppekäike, vestlusringe, filmiõhtuid ja taaskasutusele suunatud töötubasid.

Nädala jooksul külastatakse Ülemiste veepuhastusjaama ja AHHAA keskust, meisterdatakse mahlapakkidest rahakotte ning õpitakse vanapaberist ise uut paberit tegema. Kõikidel õhtutel on kavas vaadata mõnda põnevat dokfilmi mis räägib keskkonnaprobleemidest. Filmiõhtud toimuvad koostöös DOFF filmiklubiga. Keskkonnanädala kava ning kogu lisainfo leiab Kristiine noortekeskuse kodulehelt ja samuti Facebooki kontolt.

Lisaks on iga päev võimalus mängida keskkonnateemalisi lauamänge, joonistada pilte rohelisest loodusest ja osaleda viktoriinis „Kõige keskkonnateadlikum noor.“

Kristiine noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

Rohkem infot meie kodulehel: www.taninfo.ee

Allikas: Kristiine noortekeskus

Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

3. mail 2013 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses viies TEDxTallinna konverents alateemaga “Piiri peal“.

Esinejad jagavad oma visiooni piiri peal meditsiinist, kirjandusest, keskkonnast, valitsemisest, muusikast, kunstist, tulevikutrendidest, teatrist, haridusest ja muust huvitavast. Üles astuvad teiste hulgas futurist ja ettevõtja Michael Vassar, eestivene kirjanduse edendaja Igor Kotjuh, ökotsiidi vastase võitluse eestvedaja Polly Higgins, avatud andmete ja avatud valitsemise propageerija Ton Zijlstra, helilooja ja pianist Kristjan Randalu, kunstnik Okeiko, haridusuuendaja Frida Monsén, ennustusturgude ekspert Robin Hanson, teatrijuht Peeter Jalakas ja filmimees Rein Maran.

Selleks, et saada osa inspireerivatest ja piiri peal ideedest, korralda oma kogukonnas, töökollektiivis või lihtsalt sõpradega ühisvaatamine.

Mis on TEDxTallinn 2013 ühisvaatamine? Ühisvaatamine on võimalus koos sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsioonikaaslastega ja ka inimestega erinevatest valdkondadest jälgida reaalajas TEDxTallinn 2013 otseülekannet. Selleks, et ka Sinu sõbrad, tuttavad, kaaslased ja sama kandi inimesed osa saaksid, tule meie korraldustiimi üheks ühisvaatamise eestvedajaks. Loe edasi: Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

Eroakadeemia tähistab 15. sünnipäeva näitusega Rahvusraamatukogus

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 9. aprillil kell 16 Euroakadeemia 15. aastapäevale pühendatud näitus, mis annab ülevaate erakõrgkooli senisest tegevusest.

Välja on pandud parimad diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööd ning Euroakadeemia kirjastatud monograafiad, sõnastikud ja ajakirjad. Näha saab kujunduskunsti teaduskonna sisearhitektuuri- ja moedisaini üliõpilaste praktilisi töid. Lisaks fotokollaažid aastate jooksul toimunud üritustest.

Euroakadeemia rektor on professor Jüri Martin, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Kõrgkoolis on viis teaduskonda: rahvusvaheliste suhete, tõlke-, ärijuhtimise, keskkonnakaitse ja kujunduskunsti teaduskond. Euroakadeemial on ligi 2000 bakalauresekraadiga, rakenduskõrgharidusõppe diplomitega ja magistrikraadiga lõpetajat. Kõrgkool on Euroopa kaugõppe ja e-õppe võrgustiku (EDEN) liige, üliõpilased ja õppejõud võtavad osa Euroopa Komisjoni mobiilsusprogrammidest ERASMUS ja DoRa, partnerina osaleb kool Läänemeremaade säästva arengu ja Balti Ülikooli programmis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini.

Tallinna noorte karjäärikeskuses õpetatakse kodulehe tegemist

Kolmapäeval, 10.aprillil, algusega kell 16.00, toimub Tallinna noorte karjäärikeskuses (Suur-Ameerika 35) tasuta seminar algajatele “Kuidas teha lihtsat kodulehekülge?”

Kas ilma erialase hariduseta saab kodulehte teha? Millest alustada? Mis programmi kasutada jne? Vastused küsimustele saad, kui külastad seminari.

Seminar on vene keeles.

Registreerimine kuni 9.aprillini e-maili: jelena@taninfo.ee või telefoni teel 641 2271

Pääsküla noortekeskuses on avatud rulatamisest inspireeritud kunstinäitus “Siin Olen!”

Tallinnas resideeruva ungari kunstniku Attila Jágeri suurimaks kireks ja inspiratsiooniallikaks on rulatamine. Kunstniku jaoks on oluline rääkida oma lugu rulatamise vaatenurgast ning teisendada see välismaailmale mõistetavasse keelde.

Näitust on kõigil huvilistel võimalik külastada Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (aadressil Rännaku pst.1).

Näitus on avatud 1.aprill-13.mai 2013, tööpäevadel kell 14.00-20.00

Avalik väitlus Tallina Ülikoolis – Keskerakond vs Eesti Väitlusselts

8. aprillil kell 14.30 toimub Tallinna Ülikooli Astra hoone foorumis avalik väitlus teemal “Valija saagu enda riigikogulast tagasi kutsuda”. Teemale oponeerib Keskerakonna võistkond kooseisus Jüri Ratas ja Olga Sõtnik ning teemat kaitseb Väitlusseltsi võistkond koosseisus Viktor Nikonov ja Anna Karolin.

Väitlusteema on valitud Rahvakogul kogutud ideede seast. Üritus on avatud kõigile ning on tasuta. Väitlusele eelneb pool tundi argumendiõpetust ning pärast väitlust saab publik hääletada võitja poolt, esitada küsimusi ning ise sõna võtta.

Tallinna avalik väitlus on esimene Väitluskuu avalike väitluste sarjas. Lisaks toimuvad väitlused veel Tartus, Pärnus ja Narvas. Peale avalike väitlustele toimub Väitluskuu raames ka muid üritusi. Lisainfot ürituste kohta leiab koduleheküljel.

Väitluskuu patrooni Anvar Samosti sõnul on väitlusel oluline koht ühiskonnas: “Ma ei mäleta ühtegi otsust oma kogemusest, mis oleks sündinud ilma väitluseta või kuhu väitlus ei oleks lisanud teatud aspekte, mis selle otsuse paremaks ja kergemini rakendatavaks oleks teinud.”

Eesti Väitlusseltsi missioon on levitada mõtteviisi, et ühiskondlikus diskussioonis peaks saama määravamaks tugevam argument. Väitlusselts pakub väitlusharidust noortele, koolitusi täiskasvanutele ning arendab avalikku diskussiooni laiemalt. Väitlusega tegeletakse Eestis aktiivselt enam kui 60 gümnaasiumis ning kõikides ülikoolides. Väitlusseltsi tegevust Eestis toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu, Avatud Eesti Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital jt.

Heiki Hanso vallutas esimesena köite abil teletorni

Aprillis 35-aastaseks saav Heiki Hanso, kes on rohkem tuntud arboristina puu otsa ronimisega, vedas end neljapäeval köite ja rakmete abil esimese inimesena maapinnalt otse üles Tallinna teletorni 176 meetri kõrgusele restorani platvormile.

Eesti Muusika Päevadel tuleb esiettekandele Jonas Tarmi uus teos

Eesti Muusika Päevadel tuleb pühapäeval esiettekandele Eesti päritolu USA-s elava helilooja Jonas Tarmi uus heliteos keelpilliorkestrile. Iga-aastane festival Eesti Muusika Päevad tutvustab eesti heliloojate värskeimat loomingut.

19-aastase andeka helilooja Jonas Tarmi looming tuleb esimest korda ettekandele tema kodumaal Eestis. USA-s noorte heliloojate konkurssidel tippauhindu võitnud praegu Bostonis elav ja õppiv Tarm võtab kogu nädala kestvast festivalist Tallinnas ka ise osa.

Tarmi keelpillikontserdi “Pealkirjud” (Headline Hues) kannab ette Tallinna Kammerorkester dirigent Risto Joosti juhatusel. Teosel on kolm osa: “Eresinine valgus”, “Punane vaikus” ja “Kollane ajakirjandus”.

Teose jaoks ideede visandamiseks kulus Tarmil neli kuud, nende noodikirja panemiseks veel kaks kuud ja teos valmis märtsis. Heliteoses on kasutatud Eesti regilaulu vorme, ühes osas tsiteeritakse legendaarse eesti helilooja Heino Elleri “Kodumaist viisi” ja teises esitab iga orkestriliige lühikese soolo, märgib Tarm.

“Igal osal on erinev värving, eriomane hõng,” lisab ta. “Esimene osa on kirgas, teine vaoshoitud ja kolmas keerukam. Teos peaks kuulajat üllatama.”

Tarm õppis kümnenda eluaastani Vanalinna Hariduskolleegiumis ning kolis koos vanemate Eve ja Michael Tarmiga 2004. aastal USA-sse. Ta õpib Bostonis New Englandi Konservatooriumis ja mängib viiulit Bostoni Filharmoonia Noorteorkestris.

Jonas Tarm saavutas 2012. aastal esimese koha USA üleriigilisel Muusikaõpetajate Riikliku Assotsiatsiooni (inglisekeelse lühendiga MTNA) korraldataval noorte süvamuusika heliloomingukonkursil. Tänavu võitis Tarm USA kõrgeima noorte loomekunstiauhinna, USA Üleriigilise Noorte Loomekunstifondi (National YoungArts Foundation) aastapreemia, mis omistati 150 noorele erineva loomekunsti valdkonna esindajale 10 000 kandidaadi seast.

Jonas Tarmi teos “Pealkirjud” tuleb ettekandele kontserdil, mis toimub pühapäeval, 7. aprillil kell 18 Mustpeade maja valges saalis. Tegemist on tänavuste Eesti Muusika Päevade lõppkontserdiga, kus saab kõrvuti kuulda välismaal elavate eesti heliloojate ja Eesti kultuuriruumis tunnustatud välisheliloojatega USA-st, Islandilt ja Hispaaniast. Jonas Tarmi teose kõrval saab kuulda näiteks palju tähelepanu äratanud Eugene Birmani teost “Nostra culpa”. Eesti Muusika Päevi on Eesti Heliloojate Liit korraldanud juba alates 1979. aastast ning selleaastase festivali teema on kõrvutused.

Smuuti meistrivõistlused ootavad osa võtma

Taimetoidupäeval, 14. aprillil kell 14 oodatakse kaheliikmelisi võistkond osalema Telliskivi loomelinnakus toimuvale smuutide meistrivõistlustele.

Võistluse eesmärk on kummutada arusaama, et smuuti on vaid piimakokteil marjadega. Grüne Fee Eesti toetusel kasutatakse võistlusel smuutides ka värsket kurki, salatit või ürte, mis sobivad hästi smuuti komponentideks ning aitavad süüa päeva jookul rohkem rohelisi lehtvilju. Smuutidesse roheliste lehtviljade lisamine muudab nende söömise ka lastele meelepärasemaks.

Võistlustel valminud smuutisid hindab žürii koosseisus Eesti Toitumisteraapia Assotisatsiooni ETTA president Annely Soots, Taimetoidumessi korraldaja Annika Lepp, F-Hoone esindaja.

Smuuti meistri tiitli saanud võistkonnale on auhinnaks maitsev taimetoiduõhtusöök kahele F-Hoones väärtuses 30 eurot, ajakirja “Toitumisteraapia” kuus ilmunud numbrit ja Toivo Niibergi värskelt ilmunud raamat “Toorsalatid”.

Loe edasi: Smuuti meistrivõistlused ootavad osa võtma