Tallinn

Tallinnas tuleb sisetantsupidu

Leigarite lasteaiarühm Kalamiest tantsimas

28. aprillil toimub Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25.sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, erinevad algklasside rühmad, põhikoolide, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela. Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

Tallinna päeval toimub teatejooks “Toompea 18.45”

Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga korraldavad 15. mail Tallinna päeval teatejooksu “Toompea 18.45”, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse organisatsiooni moodustamise 23. aastapäeva.

15. mail 2013 möödub 23 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidsid ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks luua organisatsioon Eesti Kodukaitse. Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu “Toompea 18.45”. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal.

2012. aastal Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi poolt taaselustatud ajalooline teatejooks lülitati Tallinna p äeva kavva. Ka sel aastal, nüüdseks juba viiendat korda toimuvale jooksule oodatakse Eesti jõu- ja riigikaitsestruktuuride, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, sõpruskondade ja õppeasutuste võistkondi.

Teatejooksule registreerumine kuni 30. aprillini e-posti aadressil kodukaitse@gmail.com või Tallinna Kesklinna Valitsuses kuni 30.aprillini kell 17.00. Täiendav informatsioon ja teatejooksu juhend aadressil: www.kodukaitse.ee

Heategevuskontsert Pikakannu kooli toetuseks

17.aprillil kell 19.00 toimub Tallinna Jaani kirikus kontsert “Päästame Pikakannu kooli”

Pikakannu kool on väike kogukonnakool Võrumaal. Pärast Lasva vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse. Eelmise aasta sügisest tegutseb keskuses lisaks 6-klassilisele koolile ka lastehoid ning huvikool.

Lasva vald on ainuke omavalitsus Eestis, kes maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste pealt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pearahast ainult pool. Ülejäänud raha tuleb lastevanematel kui kooli pidajatel leida ise . Seni on kooli ülalpidamise kulusid kaetud õppemaksu ning annetajate abiga. Kontserdi eesmärgiks ongi leida koolile toetajaid ning samas juhtida avalikkuse tähelepanu laste ebavõrdsele kohtlemisele.

Kontserdil esinevad Tallinna Ülikooli Meeskoor, Jaak ja Mart Johanson, Age Juurikas, Ivi Ots, Johanna Randvere ning Kait Tamra.

Projekt “Maale elama” on pealinlaste seas menukas

Huvi linlasi maale kutsuva algatuse “Maale elama” vastu on osutunud suureks. Kodulehte maale-elama.ee on kolme nädala jooksul külastanud 11 000 inimest, kellest pooled on tallinlased ning viiendik tartlased. Neljandik kodulehe külastajatest on teinud seda korduvalt, mis lubab korraldajatel oodata homme, 13. aprillil Tallinna Tehnikülikoolis toimuvale “Maale elama” messile publikumenu.

Algatust on asunud toetama ka 14 Lõuna-Eesti ning pealinna ettevõtet, kes on pannud õla alla messi korraldamisele, turundamisele ning kodulehe arendamisele pärast projekti.

Messil “Maale elama” jagavad 26 Lõuna-Eesti kogukonda ausat teavet oma kandi võimalustest: haridusasutustest, teenustest, seltsitegevusest, ettevõtlusvõimalustest ning vabadest elu- ja töökohtadest.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo: http://www.maale-elama.ee/mess-maale-elama

Esmaspäeval algab Kristiine noortekeskuses keskonnanädal

15.-19. aprillil toimub Kristiine noortekeskuses keskkonnatemaatikale pühendatud nädal, mille raames soovime suurendada teadlikkust keskkonnasõbralikust käitumisest. Plaanis on korraldada teemakohaseid õppekäike, vestlusringe, filmiõhtuid ja taaskasutusele suunatud töötubasid.

Nädala jooksul külastatakse Ülemiste veepuhastusjaama ja AHHAA keskust, meisterdatakse mahlapakkidest rahakotte ning õpitakse vanapaberist ise uut paberit tegema. Kõikidel õhtutel on kavas vaadata mõnda põnevat dokfilmi mis räägib keskkonnaprobleemidest. Filmiõhtud toimuvad koostöös DOFF filmiklubiga. Keskkonnanädala kava ning kogu lisainfo leiab Kristiine noortekeskuse kodulehelt ja samuti Facebooki kontolt.

Lisaks on iga päev võimalus mängida keskkonnateemalisi lauamänge, joonistada pilte rohelisest loodusest ja osaleda viktoriinis „Kõige keskkonnateadlikum noor.“

Kristiine noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

Rohkem infot meie kodulehel: www.taninfo.ee

Allikas: Kristiine noortekeskus

Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

3. mail 2013 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses viies TEDxTallinna konverents alateemaga “Piiri peal“.

Esinejad jagavad oma visiooni piiri peal meditsiinist, kirjandusest, keskkonnast, valitsemisest, muusikast, kunstist, tulevikutrendidest, teatrist, haridusest ja muust huvitavast. Üles astuvad teiste hulgas futurist ja ettevõtja Michael Vassar, eestivene kirjanduse edendaja Igor Kotjuh, ökotsiidi vastase võitluse eestvedaja Polly Higgins, avatud andmete ja avatud valitsemise propageerija Ton Zijlstra, helilooja ja pianist Kristjan Randalu, kunstnik Okeiko, haridusuuendaja Frida Monsén, ennustusturgude ekspert Robin Hanson, teatrijuht Peeter Jalakas ja filmimees Rein Maran.

Selleks, et saada osa inspireerivatest ja piiri peal ideedest, korralda oma kogukonnas, töökollektiivis või lihtsalt sõpradega ühisvaatamine.

Mis on TEDxTallinn 2013 ühisvaatamine? Ühisvaatamine on võimalus koos sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsioonikaaslastega ja ka inimestega erinevatest valdkondadest jälgida reaalajas TEDxTallinn 2013 otseülekannet. Selleks, et ka Sinu sõbrad, tuttavad, kaaslased ja sama kandi inimesed osa saaksid, tule meie korraldustiimi üheks ühisvaatamise eestvedajaks. Loe edasi: Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

Eroakadeemia tähistab 15. sünnipäeva näitusega Rahvusraamatukogus

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 9. aprillil kell 16 Euroakadeemia 15. aastapäevale pühendatud näitus, mis annab ülevaate erakõrgkooli senisest tegevusest.

Välja on pandud parimad diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööd ning Euroakadeemia kirjastatud monograafiad, sõnastikud ja ajakirjad. Näha saab kujunduskunsti teaduskonna sisearhitektuuri- ja moedisaini üliõpilaste praktilisi töid. Lisaks fotokollaažid aastate jooksul toimunud üritustest.

Euroakadeemia rektor on professor Jüri Martin, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Kõrgkoolis on viis teaduskonda: rahvusvaheliste suhete, tõlke-, ärijuhtimise, keskkonnakaitse ja kujunduskunsti teaduskond. Euroakadeemial on ligi 2000 bakalauresekraadiga, rakenduskõrgharidusõppe diplomitega ja magistrikraadiga lõpetajat. Kõrgkool on Euroopa kaugõppe ja e-õppe võrgustiku (EDEN) liige, üliõpilased ja õppejõud võtavad osa Euroopa Komisjoni mobiilsusprogrammidest ERASMUS ja DoRa, partnerina osaleb kool Läänemeremaade säästva arengu ja Balti Ülikooli programmis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini.

Tallinna noorte karjäärikeskuses õpetatakse kodulehe tegemist

Kolmapäeval, 10.aprillil, algusega kell 16.00, toimub Tallinna noorte karjäärikeskuses (Suur-Ameerika 35) tasuta seminar algajatele “Kuidas teha lihtsat kodulehekülge?”

Kas ilma erialase hariduseta saab kodulehte teha? Millest alustada? Mis programmi kasutada jne? Vastused küsimustele saad, kui külastad seminari.

Seminar on vene keeles.

Registreerimine kuni 9.aprillini e-maili: jelena@taninfo.ee või telefoni teel 641 2271

Pääsküla noortekeskuses on avatud rulatamisest inspireeritud kunstinäitus “Siin Olen!”

Tallinnas resideeruva ungari kunstniku Attila Jágeri suurimaks kireks ja inspiratsiooniallikaks on rulatamine. Kunstniku jaoks on oluline rääkida oma lugu rulatamise vaatenurgast ning teisendada see välismaailmale mõistetavasse keelde.

Näitust on kõigil huvilistel võimalik külastada Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (aadressil Rännaku pst.1).

Näitus on avatud 1.aprill-13.mai 2013, tööpäevadel kell 14.00-20.00

Avalik väitlus Tallina Ülikoolis – Keskerakond vs Eesti Väitlusselts

8. aprillil kell 14.30 toimub Tallinna Ülikooli Astra hoone foorumis avalik väitlus teemal “Valija saagu enda riigikogulast tagasi kutsuda”. Teemale oponeerib Keskerakonna võistkond kooseisus Jüri Ratas ja Olga Sõtnik ning teemat kaitseb Väitlusseltsi võistkond koosseisus Viktor Nikonov ja Anna Karolin.

Väitlusteema on valitud Rahvakogul kogutud ideede seast. Üritus on avatud kõigile ning on tasuta. Väitlusele eelneb pool tundi argumendiõpetust ning pärast väitlust saab publik hääletada võitja poolt, esitada küsimusi ning ise sõna võtta.

Tallinna avalik väitlus on esimene Väitluskuu avalike väitluste sarjas. Lisaks toimuvad väitlused veel Tartus, Pärnus ja Narvas. Peale avalike väitlustele toimub Väitluskuu raames ka muid üritusi. Lisainfot ürituste kohta leiab koduleheküljel.

Väitluskuu patrooni Anvar Samosti sõnul on väitlusel oluline koht ühiskonnas: “Ma ei mäleta ühtegi otsust oma kogemusest, mis oleks sündinud ilma väitluseta või kuhu väitlus ei oleks lisanud teatud aspekte, mis selle otsuse paremaks ja kergemini rakendatavaks oleks teinud.”

Eesti Väitlusseltsi missioon on levitada mõtteviisi, et ühiskondlikus diskussioonis peaks saama määravamaks tugevam argument. Väitlusselts pakub väitlusharidust noortele, koolitusi täiskasvanutele ning arendab avalikku diskussiooni laiemalt. Väitlusega tegeletakse Eestis aktiivselt enam kui 60 gümnaasiumis ning kõikides ülikoolides. Väitlusseltsi tegevust Eestis toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu, Avatud Eesti Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital jt.

Heiki Hanso vallutas esimesena köite abil teletorni

Aprillis 35-aastaseks saav Heiki Hanso, kes on rohkem tuntud arboristina puu otsa ronimisega, vedas end neljapäeval köite ja rakmete abil esimese inimesena maapinnalt otse üles Tallinna teletorni 176 meetri kõrgusele restorani platvormile.

Eesti Muusika Päevadel tuleb esiettekandele Jonas Tarmi uus teos

Eesti Muusika Päevadel tuleb pühapäeval esiettekandele Eesti päritolu USA-s elava helilooja Jonas Tarmi uus heliteos keelpilliorkestrile. Iga-aastane festival Eesti Muusika Päevad tutvustab eesti heliloojate värskeimat loomingut.

19-aastase andeka helilooja Jonas Tarmi looming tuleb esimest korda ettekandele tema kodumaal Eestis. USA-s noorte heliloojate konkurssidel tippauhindu võitnud praegu Bostonis elav ja õppiv Tarm võtab kogu nädala kestvast festivalist Tallinnas ka ise osa.

Tarmi keelpillikontserdi “Pealkirjud” (Headline Hues) kannab ette Tallinna Kammerorkester dirigent Risto Joosti juhatusel. Teosel on kolm osa: “Eresinine valgus”, “Punane vaikus” ja “Kollane ajakirjandus”.

Teose jaoks ideede visandamiseks kulus Tarmil neli kuud, nende noodikirja panemiseks veel kaks kuud ja teos valmis märtsis. Heliteoses on kasutatud Eesti regilaulu vorme, ühes osas tsiteeritakse legendaarse eesti helilooja Heino Elleri “Kodumaist viisi” ja teises esitab iga orkestriliige lühikese soolo, märgib Tarm.

“Igal osal on erinev värving, eriomane hõng,” lisab ta. “Esimene osa on kirgas, teine vaoshoitud ja kolmas keerukam. Teos peaks kuulajat üllatama.”

Tarm õppis kümnenda eluaastani Vanalinna Hariduskolleegiumis ning kolis koos vanemate Eve ja Michael Tarmiga 2004. aastal USA-sse. Ta õpib Bostonis New Englandi Konservatooriumis ja mängib viiulit Bostoni Filharmoonia Noorteorkestris.

Jonas Tarm saavutas 2012. aastal esimese koha USA üleriigilisel Muusikaõpetajate Riikliku Assotsiatsiooni (inglisekeelse lühendiga MTNA) korraldataval noorte süvamuusika heliloomingukonkursil. Tänavu võitis Tarm USA kõrgeima noorte loomekunstiauhinna, USA Üleriigilise Noorte Loomekunstifondi (National YoungArts Foundation) aastapreemia, mis omistati 150 noorele erineva loomekunsti valdkonna esindajale 10 000 kandidaadi seast.

Jonas Tarmi teos “Pealkirjud” tuleb ettekandele kontserdil, mis toimub pühapäeval, 7. aprillil kell 18 Mustpeade maja valges saalis. Tegemist on tänavuste Eesti Muusika Päevade lõppkontserdiga, kus saab kõrvuti kuulda välismaal elavate eesti heliloojate ja Eesti kultuuriruumis tunnustatud välisheliloojatega USA-st, Islandilt ja Hispaaniast. Jonas Tarmi teose kõrval saab kuulda näiteks palju tähelepanu äratanud Eugene Birmani teost “Nostra culpa”. Eesti Muusika Päevi on Eesti Heliloojate Liit korraldanud juba alates 1979. aastast ning selleaastase festivali teema on kõrvutused.

Smuuti meistrivõistlused ootavad osa võtma

Taimetoidupäeval, 14. aprillil kell 14 oodatakse kaheliikmelisi võistkond osalema Telliskivi loomelinnakus toimuvale smuutide meistrivõistlustele.

Võistluse eesmärk on kummutada arusaama, et smuuti on vaid piimakokteil marjadega. Grüne Fee Eesti toetusel kasutatakse võistlusel smuutides ka värsket kurki, salatit või ürte, mis sobivad hästi smuuti komponentideks ning aitavad süüa päeva jookul rohkem rohelisi lehtvilju. Smuutidesse roheliste lehtviljade lisamine muudab nende söömise ka lastele meelepärasemaks.

Võistlustel valminud smuutisid hindab žürii koosseisus Eesti Toitumisteraapia Assotisatsiooni ETTA president Annely Soots, Taimetoidumessi korraldaja Annika Lepp, F-Hoone esindaja.

Smuuti meistri tiitli saanud võistkonnale on auhinnaks maitsev taimetoiduõhtusöök kahele F-Hoones väärtuses 30 eurot, ajakirja “Toitumisteraapia” kuus ilmunud numbrit ja Toivo Niibergi värskelt ilmunud raamat “Toorsalatid”.

Loe edasi: Smuuti meistrivõistlused ootavad osa võtma

Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Kohe-kohe on algamas jürikuu, kuid enne kui tutvustame Eesti Vabaõhumuuseumi sündmusi aprillis, kutsume kõiki tähistama koos meiega lihavõttepühi. Pühapäeval, 31. märtsil toimub muuseumis palju põnevat, kus ise kaasa lüüa saab.

Värvime looduslike vahenditega mune, korraldame kaunima pühademuna konkursi ja munakoksimise võistluse, meisterdame kartulist lihavõttejäneseid ja punume paelu. Kell 12 algab linnuvaatluspäeva jalutuskäik. Kell 15 algab Sutlepa kabelis I ülestõusmispüha jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul. Müügil on valik kauneid pühadepostkaarte 1930ndate aastate stiilis, kaarte saab kohe ka posti panna. Ürituse täpse kava leiab muuseumiveebist www.evm.ee.

* Lihavõttest algas Lõuna-Eestis kevadine kiigeaeg, ning muuseumi külakiiged kutsuvad lahkesti kiikuma. Ole ettevaatlik ja järgi täpselt kiigel antud juhiseid!

* 5.-7. aprillil saab Härjapea talus näha leivategu! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Kuie kooli haridusprogramm: 2-4 klassidele 15.–19. aprillini „Muuseumitund taluperest“, kus kehastume talupere liikmeteks – peremeheks, sulaseks, perenaiseks, lapseks või hoopiski saunikuks ning saame endale ka uue nime ja vanuse. Nagu töökale perele kohane, teeme erinevaid talutöid – saeme puid, teritame nuge, teeme võid, koorime kartuleid ja palju muud. Lisainfo: www.evm.ee, registreerumine: kuiekool@evm.ee; tel 6549 126. Broneeringuid saab teha ka koolilõpu- jt programmidele! Loe edasi: Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Nõmmel tähistati sotsiaaltööpäeva

Sel nädalal tähistatud rahvusvahelise sotsiaaltööpäeva puhul korraldas Nõmme linnaosa valitsus täna sotsiaaltöötajatele Nõmme kultuurikeskuses kontsertvastuvõtu, kus esinesid Helin-Mari Arder ja Teet Raik.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul osales üritusel ligi sada sotsiaaltöötajat, laistekaitsetöötajat, hoolekandeasutuse juhti ja noorsootöötajat nii linnaosa erinevatest asutustest kui ka mujalt. „Sotsiaaltöö on ühiskonnas väga vajalik valdkond, mida sageli piisavalt ei väärtustata. Nõmmel on sotsiaaltööpäeva tähistamisest kujunenud traditsioon. Enne kontsertosa rääkis Kaido Pajumaa sotsiaaltöötajatele enesemotivatsioonist,“ lisas linnaosavanem.

Sotsiaaltöötajaid oli tervitama tulnud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Jaanika Luus.

Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva

Täna ja homme toimuvad Tallinnas ning Ida-Virumaal lõimumisarutelud, kus Eestis elavad teiste riikide kodanikud saavad teha ettepanekuid uude valmivasse arengukavva “Lõimuv Eesti 2020”. Aruteludesarjas toimub lähinädalatel kokku 6 kohtumist üle Eesti, kuhu on kaasatud ligi 200 mitte-eestlast.

Osalema registreerunud inimesed said ise valida, millistele olulisematele probleemidele on lähiajal lahendusi vaja leida. Lisaks tööturu ja haridusvaldkonnaga seotud probleemidele valisid osalejad küsitluse alusel välja neli teemat, mis neile antud hetkel Eesti ühiskonnas kõige enam muret valmistavad.

“Nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal peetakse hariduse valdkonnas üheks peamiseks probleemiks muukeelsete noorte puhul võrdsete võimaluste puudumist, seda just kõrghariduse omandamisel,” selgitas arutelude üks eestvadajaid Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist . “Samuti tekitab inimestes jätkuvalt muret venekeelse gümnaasiumi reformimine ehk üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Üleminekut pidas probleemsemaks just Ida-Virumaa vastaja,” lisas Kallas. Tööturu teemal olid Tallinna ja Ida-Virumaa vastajatel sarnased seisukohad selles, et eri rahvusest inimeste võimalused tööturul ei ole võrdsed ning et tööle kandideerimisel eelistatakse Eesti kodanikke.

“Ühe teemana valisid Ida-Virumaa vastajad arutelulauale ka eesti keele õpetamise ja õppimisega seonduva. Peamiseks probleemiks peetakse just rahaliste vahendite puudumist eesti keele õppimiseks, kuid välja toodi ka eesti keele tasemeeksamite liigne keerukus,” tutvustas Kallas arutelule tulevaid probleeme. Loe edasi: Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva

Tallinn Music Week toimub 4.-6. aprillini

Johan Randvere, Marike Kruup ja Marten Altrop. Foto: klassikaraadio.ee

Kolmandat aastat korraldab Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) koostöös Eesti Interpreetide Liiduga (EIL) talendifestivali raames klassikaartistide esitluskontserdi (showcase’i) ning esmakordselt koostöös Eesti Muusika Arenduskeskusega ka noorte talentide esitluse.

Klassikaartistide esitlus Tallinn Music Week`il toimub 6. aprillil kell 19 Estonia Kontserdisaalis: Irina Zahharenkova ja Ralf Taal (klaver), Ivi Ots (viiul), Adan Delgado Illada (trompet, Hispaania), Kristel Pärtna (sopran), Artimus Ensemble koosseisus Magdalena Filipczak (viiul, Poola), Ula Ulijona (vioola, Leedu), Henry-David Varema (tšello) ja Irina Zahharenkova (klaver), Andreas Lend (tšello), Virgo Veldi (saksofon), keelpillikvartett Prezioso & Pirjo Püvi (sopran).
Noorte klassikatalentide esitlus Tallinn Music Week’il 6. aprillil kell 15.15 Hopneri majas (end Matkamaja): Johan Randvere (klaver), Marlena Keine (sopran, Läti), Marike Kruup (viiul), Neeme Ots (trompet); Klaveritrio: Linda-Anette Suss – Theodor Peeter Sink – Sten Heinoja, Gert-Ott Kuldpärg (saksofon), Johannes Välja (tšello), Heili Rosin (flööt); Klaveritrio: Robert Traksmann – Marcel Johannes Kits – Rasmus Andreas Raide.
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinn_music_week_2013/?concert=120835
Pille Lille Muusikute Fond

Aasta betoonehitis on Tallinna Lennusadama vesilennukite angaar

Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012” võitjad.

Aasta betoonehitis 2012 – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine (Vesilennuki 6, Tallinn). Konkursi peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.

Eriauhind arhitektuurse kontseptsiooni eest – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Raekoja plats 2, Narva) – Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Karl Õigerile ja Heiki Ontonile – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide restaureerimise eest.

Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomid pälvisid:

Priit Luure ja Riho Märtson – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari rekonstrueerimine, konstruktsiooniosa projekt;

Maari Idnurm ja Siim Randmäe – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone konstruktsioonide projekt;

Kaido Sooru – Muuga sadama idaosa viadukti projekt.

Ajakirja Ehitaja eriauhind – AS-ile Nordecon – Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaariumi ehituse eest.

Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2012. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Toomas Kään

Tallinna koolinoored meisterdasid lasteaedadele lindude pesakaste

Eesti Tööõpetajate Selts koostöös Lehola Keskkonnahariduskeskusega viivad läbi projekti “Pesakast 2013”, mille raames valmistasid nelja Tallinna üldhariduskooli õpilased pealinna lasteaedadele erinevate suurustega lindude pesakaste.

Esimesed pesakastid pannakse üles esmaspäeval, 18. märtsil kell 11 Tallinna Lehola Lasteaias aadressil Mustamäe tee 187. Korraldajate kinnitusel on tegemist juhtprojektiga ning järgmisel aastal on kavas ettevõtmist juba üle-eestiliselt korraldada.

Lehola Keskkonnahariduskeskuse juhi Mairi Enoki sõnul on projekt vajalik ja õpetlik ning lasteaiad on pesakastidest väga huvitatud. “Lasteaedade ümber on kõrghaljastusega suured õuealad, kus lindudel on hea pesitseda. Pesakastide olemasolul saavad lapsed erinevaid linnuliike vaadelda ja tundma õppida. Linnas on lindudel keeruline leida pesa ehitamiseks vajalikku materjali, seetõttu suurendab pesakastide paigaldamine lindude pesitsusvõimalusi lasteaedade läheduses,” ütles Enok.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juht ning Tallinna Ristiku Põhikooli õpetaja Jürgo Nooni selgitas, et projektis osalenud koolid said kingituseks binoklid, et loodusõpetuse- või bioloogiatundide raames oleks võimalik ka linnuvaatlusega tegeleda. Nooni sõnul on projekti kaasatud ka Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna tudengid, kes selle raames olid nõus pesakastedisainima. “Üliõpilaste valmistatud pesakastide funktsionaalsusele annab hinnangu Georg Aher MTÜ-st Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Aher käis ka projektis osalevates koolides linnuvaatlusest rääkimas,” selgitas Jürgo Nooni.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pesakastid aitavad üles panna Tallinna Keskkonnaameti töötajad.

Gábor Bereczki mälestusnäitus tutvustab Eesti ja Ungari tõlkekirjandust

Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.

Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.

2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.

Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.

Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.

Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.

Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

Insafe võrgustik arutab Tallinnas, kuidas muuta internet lastele ja noortele paremaks keskkonnaks

Täna algab Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa Hotellis kolmepäevane Euroopa 30 riigi Turvalise Interneti Keskust ühendava Insafe võrgustiku kohtumine. Keskaegse vanalinna läheduses asuv toimumiskoht on ideaalne kontrast asetleidvatele arutlustele, kuna Insafe’i liikmed vaatavad tulevikku, planeerimaks tegevusi, millega muuta Internetti lastele ja noortele paremaks .

Kohtumise pearõhk on digitaalsel pädevusel, kuna digitaalsed suhtlusvahendid ja 24/7 arvutikasutus on muutnud oskuste pagasit, mida noored turvaliseks internetikasutuseks vajavad. Kohtumisel tutvustatakse eri riikides toimuvat teavitustöö, nõustamise ja noorte osaluse parimaid praktikaid.

Kohtumisel on kavas alustada ka 2014. aasta Turvalise Interneti Päeva tähistamise planeerimist. Turvalise interneti päeva tähistamisega tõstetakse üle kogu maailma fookusesse online tehnoloogiate ja mobiiltelefonide turvaline ja mõistlik kasutamine laste ja noorte seas.

“Insafe koolitusseminarid annavad hea võimaluse koos eelseisvatele väljakutsetele vastu astuda ning arutada strateegiaid, mida Tallinnas osaleva 30 riigi esindajad saavad hiljem koju minnes kaaluda ning oma riikides kasutusele võtta,” ütles Insafe’i koordinator Janice Richardson.

Eesti Turvalise interneti keskuse projekti Targalt internetis koordinaatori Malle Hallimäe sõnul on esmakordselt Tallinnas toimuval Insafe-i koolitusseminaril kavas oluline arutelu teemal, kuidas kool saab parimal viisil edendada laste ja noorte pädevust interneti ja digitaalsete suhtlusvahendite kasutamises.

Lisainfot Insafe võrgustiku töö ja väljatöötatud teavitus- ning õppematerjalide kohta leiab kodulehelt www.saferinternet.org. Eesti Turvalise Interneti keskuse projekti “Targalt Internetis” kohta leiate rohkem infot lehel www.targaltinternetis.ee .

Turvalise Interneti Päeva info leiate veebilehelt www.saferinternetday.org.

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu toetuste planeerimise protsess. Selleks, et vabaühenduste osalus oleks tulemuslik, tuleb teha omavahel koostööd. Eesti Roheline Liikumine korraldab kaks strateegiaseminari, kus arutletakse koostöövõimaluste ja korralduse üle.

Esimene strateegiaseminar toimus 28. veebruaril Tallinnas. Seminari eesmärk oli saada ülevaade, kas ja kuidas on vabaühendustel võimalik osaleda struktuurirahade kasutamise kavandamisel ning sellega seotud otsustusprotsessides. Ettekanded leiab siit: http://www.ngo.ee/node/4389.

Teine seminar toimub juba teisipäeval, 12. märtsil kella 11-14 Tallinnas pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt seminariruumis (Tartu mnt 44, kohalejõudmise juhised: http://www.seiklusjutte.ee/kontakt.html). Seminar toimub arutelu vormis. Arutletakse, kuidas eurofondide võrgustiku tööd tõhusamalt korraldada. Uuritakse, millsed on võrgustiku võimalused toetada vabaühenduste osalemist ja seisukohtade koondamist: kui ulatuslik võiks olla koostöö ja milliseid protsesse hõlmata. Püütakse jõuda kokkuleppele selles, kuidas omavahelist koostööd korraldada (info ja ülesannete jagamine, erinevate teemavaldkondade vahel sünergia loomine) ning selgitatakse välja, millist tuge osalejad vajavad.

Loe edasi: Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut

11. märtsil esitleb TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika üliõpilane Mari Tammar Kapsad raamatupoes oma hiljuti ilmunud esikraamatut „Sõna Raamat. Vaimuilmast nüüd ja muiste.“

Kirjastuses Tänapäev ilmunud raamat räägib sõna jõust ja meie esivanemate usust sellesse. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et see jõud ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, vaid eksisteerib meie kõigi jaoks käeulatuse kaugusel. Raamatusse on kogutud valik regilaulutekste ning rahvaste loitse ja palveid, mis aitavad avardada sisemist silma ja ühendavad meid universumi harmoonilise tervikuga. Tegemist on uudse lähenemisega meie esivanemate suulisele pärandile. Loe edasi: Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut

Jääkeldrist välja!

Kui Su hing ei ole jäätunud, siis tule täna kell 11 Tallinna Ülikooli aulasse Avatud Ruumi kokkusaamisele Jääkeldrist välja! Otsime koos viise, kuidas elu siin maal avatumaks ja mõnusamaks muuta.

Ühiste aruteludega tähistame kümne aasta möödumist Eesti esimesest Avatud Ruumi koolitusest Tartu Ülikoolis 2. veebruaril 2003. aastal. Koolitajaks oli meetodi sõnastaja Harrison Owen.

Kümne aasta jooksul on juhtunud palju head tänu ruumi avamisele vabaks unistamiseks ning tegutsemiseks. Siiski on liigagi sageli ikka veel tunne, nagu viibiksime jahedas jääkeldris, kus mõte ei liigu ja soe sõbrakäsi jääb kaugele. Meie endi käes on võimalus selle muutmiseks.

“Avatud Ruumi meetodi aluseks on enesejuhtimine, vastutus, kohapeal spontaanselt sündiv koostöö. Meie eludes terviklikkust ja kooskõla loov rahu saabub vaid siis, kui kaose, segaduse ja riiu vältimise asemel rakendame neid rahu tegemisel” ütleb Harrison Owen, raamatus “Rahu tegemine”.

Osalemine on tasuta, kehakinnituseks ja keelekasteks võib igaüks tuua kaasa midagi ühisele lauale.
Kokkusaamise korraldavad ruumiavajad Mikk Sarv, Kristel Vilbaste, Arno Baltin, Ann Seilenthal, Ülo Vihma, Kaupo Saue, Robert Oetjen, Karin Reinberg
Kristel Vilbaste

Lasnamäe noortekeskus saab 13aastaseks

Homme, 1.märtsil, kutsub Tallinna kõige vanem noortekeskus kõiki oma sünnipäevale.

Lasnamäe noortekeskuse (Kahu 4) sünnipäeval saab osa käevõrude meisterdamise ja žongleerimise töötubadest, osaleda piljardi- ja lauamängude turniiril ning õppida tantsutrupi Mahabbati juhendajatega kõhutantsu. Külalisi oodatakse alates kella 16.00-st ja planeeritav lõpuaeg on kell 18.00.

Keskus on populaarne noorte vaba aja veetmise koht. Igal nädalal külastab keskust ligikaudu 300 noort. Traditsioonilised huvitegevused millest noored meeleldi osa võtavad on loovus- ja savistuudiod, piljarditurniirid ning lugematud tantsutrennid. Keskuses saab kasutada bändiruumi, suurt ja väikest peegelsaali ning väiksemaid ruume õppe- ja huvitegevusteks.

Eelmise aasta üks huvitavamaid sündmusi Lasnamäe noortekeskuse eestvedamisel oli Õuduste öö tähistamine. Õuduste öö näol on tegemist Lasnamäe noortekeskuse traditsioonilise üritusega, mida noored alati ootavad. Sel päeval valmistatakse noortekeskuse köögis “jubedaid” hõrgutisi, vaadatakse üheskoos õudusfilme, otsitakse kapist välja kõige põnevamad kostüümid, toimub näomaalingute joonistamine ning leiavad aset mitmed põnevad võistlused eri vanuses noortele.

Noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.