Tallinn

Avalik väitlus Tallina Ülikoolis – Keskerakond vs Eesti Väitlusselts

8. aprillil kell 14.30 toimub Tallinna Ülikooli Astra hoone foorumis avalik väitlus teemal “Valija saagu enda riigikogulast tagasi kutsuda”. Teemale oponeerib Keskerakonna võistkond kooseisus Jüri Ratas ja Olga Sõtnik ning teemat kaitseb Väitlusseltsi võistkond koosseisus Viktor Nikonov ja Anna Karolin.

Väitlusteema on valitud Rahvakogul kogutud ideede seast. Üritus on avatud kõigile ning on tasuta. Väitlusele eelneb pool tundi argumendiõpetust ning pärast väitlust saab publik hääletada võitja poolt, esitada küsimusi ning ise sõna võtta.

Tallinna avalik väitlus on esimene Väitluskuu avalike väitluste sarjas. Lisaks toimuvad väitlused veel Tartus, Pärnus ja Narvas. Peale avalike väitlustele toimub Väitluskuu raames ka muid üritusi. Lisainfot ürituste kohta leiab koduleheküljel.

Väitluskuu patrooni Anvar Samosti sõnul on väitlusel oluline koht ühiskonnas: “Ma ei mäleta ühtegi otsust oma kogemusest, mis oleks sündinud ilma väitluseta või kuhu väitlus ei oleks lisanud teatud aspekte, mis selle otsuse paremaks ja kergemini rakendatavaks oleks teinud.”

Eesti Väitlusseltsi missioon on levitada mõtteviisi, et ühiskondlikus diskussioonis peaks saama määravamaks tugevam argument. Väitlusselts pakub väitlusharidust noortele, koolitusi täiskasvanutele ning arendab avalikku diskussiooni laiemalt. Väitlusega tegeletakse Eestis aktiivselt enam kui 60 gümnaasiumis ning kõikides ülikoolides. Väitlusseltsi tegevust Eestis toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu, Avatud Eesti Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital jt.

Heiki Hanso vallutas esimesena köite abil teletorni

Aprillis 35-aastaseks saav Heiki Hanso, kes on rohkem tuntud arboristina puu otsa ronimisega, vedas end neljapäeval köite ja rakmete abil esimese inimesena maapinnalt otse üles Tallinna teletorni 176 meetri kõrgusele restorani platvormile.

Eesti Muusika Päevadel tuleb esiettekandele Jonas Tarmi uus teos

Eesti Muusika Päevadel tuleb pühapäeval esiettekandele Eesti päritolu USA-s elava helilooja Jonas Tarmi uus heliteos keelpilliorkestrile. Iga-aastane festival Eesti Muusika Päevad tutvustab eesti heliloojate värskeimat loomingut.

19-aastase andeka helilooja Jonas Tarmi looming tuleb esimest korda ettekandele tema kodumaal Eestis. USA-s noorte heliloojate konkurssidel tippauhindu võitnud praegu Bostonis elav ja õppiv Tarm võtab kogu nädala kestvast festivalist Tallinnas ka ise osa.

Tarmi keelpillikontserdi “Pealkirjud” (Headline Hues) kannab ette Tallinna Kammerorkester dirigent Risto Joosti juhatusel. Teosel on kolm osa: “Eresinine valgus”, “Punane vaikus” ja “Kollane ajakirjandus”.

Teose jaoks ideede visandamiseks kulus Tarmil neli kuud, nende noodikirja panemiseks veel kaks kuud ja teos valmis märtsis. Heliteoses on kasutatud Eesti regilaulu vorme, ühes osas tsiteeritakse legendaarse eesti helilooja Heino Elleri “Kodumaist viisi” ja teises esitab iga orkestriliige lühikese soolo, märgib Tarm.

“Igal osal on erinev värving, eriomane hõng,” lisab ta. “Esimene osa on kirgas, teine vaoshoitud ja kolmas keerukam. Teos peaks kuulajat üllatama.”

Tarm õppis kümnenda eluaastani Vanalinna Hariduskolleegiumis ning kolis koos vanemate Eve ja Michael Tarmiga 2004. aastal USA-sse. Ta õpib Bostonis New Englandi Konservatooriumis ja mängib viiulit Bostoni Filharmoonia Noorteorkestris.

Jonas Tarm saavutas 2012. aastal esimese koha USA üleriigilisel Muusikaõpetajate Riikliku Assotsiatsiooni (inglisekeelse lühendiga MTNA) korraldataval noorte süvamuusika heliloomingukonkursil. Tänavu võitis Tarm USA kõrgeima noorte loomekunstiauhinna, USA Üleriigilise Noorte Loomekunstifondi (National YoungArts Foundation) aastapreemia, mis omistati 150 noorele erineva loomekunsti valdkonna esindajale 10 000 kandidaadi seast.

Jonas Tarmi teos “Pealkirjud” tuleb ettekandele kontserdil, mis toimub pühapäeval, 7. aprillil kell 18 Mustpeade maja valges saalis. Tegemist on tänavuste Eesti Muusika Päevade lõppkontserdiga, kus saab kõrvuti kuulda välismaal elavate eesti heliloojate ja Eesti kultuuriruumis tunnustatud välisheliloojatega USA-st, Islandilt ja Hispaaniast. Jonas Tarmi teose kõrval saab kuulda näiteks palju tähelepanu äratanud Eugene Birmani teost “Nostra culpa”. Eesti Muusika Päevi on Eesti Heliloojate Liit korraldanud juba alates 1979. aastast ning selleaastase festivali teema on kõrvutused.

Smuuti meistrivõistlused ootavad osa võtma

Taimetoidupäeval, 14. aprillil kell 14 oodatakse kaheliikmelisi võistkond osalema Telliskivi loomelinnakus toimuvale smuutide meistrivõistlustele.

Võistluse eesmärk on kummutada arusaama, et smuuti on vaid piimakokteil marjadega. Grüne Fee Eesti toetusel kasutatakse võistlusel smuutides ka värsket kurki, salatit või ürte, mis sobivad hästi smuuti komponentideks ning aitavad süüa päeva jookul rohkem rohelisi lehtvilju. Smuutidesse roheliste lehtviljade lisamine muudab nende söömise ka lastele meelepärasemaks.

Võistlustel valminud smuutisid hindab žürii koosseisus Eesti Toitumisteraapia Assotisatsiooni ETTA president Annely Soots, Taimetoidumessi korraldaja Annika Lepp, F-Hoone esindaja.

Smuuti meistri tiitli saanud võistkonnale on auhinnaks maitsev taimetoiduõhtusöök kahele F-Hoones väärtuses 30 eurot, ajakirja “Toitumisteraapia” kuus ilmunud numbrit ja Toivo Niibergi värskelt ilmunud raamat “Toorsalatid”.

Loe edasi: Smuuti meistrivõistlused ootavad osa võtma

Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Kohe-kohe on algamas jürikuu, kuid enne kui tutvustame Eesti Vabaõhumuuseumi sündmusi aprillis, kutsume kõiki tähistama koos meiega lihavõttepühi. Pühapäeval, 31. märtsil toimub muuseumis palju põnevat, kus ise kaasa lüüa saab.

Värvime looduslike vahenditega mune, korraldame kaunima pühademuna konkursi ja munakoksimise võistluse, meisterdame kartulist lihavõttejäneseid ja punume paelu. Kell 12 algab linnuvaatluspäeva jalutuskäik. Kell 15 algab Sutlepa kabelis I ülestõusmispüha jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul. Müügil on valik kauneid pühadepostkaarte 1930ndate aastate stiilis, kaarte saab kohe ka posti panna. Ürituse täpse kava leiab muuseumiveebist www.evm.ee.

* Lihavõttest algas Lõuna-Eestis kevadine kiigeaeg, ning muuseumi külakiiged kutsuvad lahkesti kiikuma. Ole ettevaatlik ja järgi täpselt kiigel antud juhiseid!

* 5.-7. aprillil saab Härjapea talus näha leivategu! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Kuie kooli haridusprogramm: 2-4 klassidele 15.–19. aprillini „Muuseumitund taluperest“, kus kehastume talupere liikmeteks – peremeheks, sulaseks, perenaiseks, lapseks või hoopiski saunikuks ning saame endale ka uue nime ja vanuse. Nagu töökale perele kohane, teeme erinevaid talutöid – saeme puid, teritame nuge, teeme võid, koorime kartuleid ja palju muud. Lisainfo: www.evm.ee, registreerumine: kuiekool@evm.ee; tel 6549 126. Broneeringuid saab teha ka koolilõpu- jt programmidele! Loe edasi: Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Nõmmel tähistati sotsiaaltööpäeva

Sel nädalal tähistatud rahvusvahelise sotsiaaltööpäeva puhul korraldas Nõmme linnaosa valitsus täna sotsiaaltöötajatele Nõmme kultuurikeskuses kontsertvastuvõtu, kus esinesid Helin-Mari Arder ja Teet Raik.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul osales üritusel ligi sada sotsiaaltöötajat, laistekaitsetöötajat, hoolekandeasutuse juhti ja noorsootöötajat nii linnaosa erinevatest asutustest kui ka mujalt. „Sotsiaaltöö on ühiskonnas väga vajalik valdkond, mida sageli piisavalt ei väärtustata. Nõmmel on sotsiaaltööpäeva tähistamisest kujunenud traditsioon. Enne kontsertosa rääkis Kaido Pajumaa sotsiaaltöötajatele enesemotivatsioonist,“ lisas linnaosavanem.

Sotsiaaltöötajaid oli tervitama tulnud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Jaanika Luus.

Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva

Täna ja homme toimuvad Tallinnas ning Ida-Virumaal lõimumisarutelud, kus Eestis elavad teiste riikide kodanikud saavad teha ettepanekuid uude valmivasse arengukavva “Lõimuv Eesti 2020”. Aruteludesarjas toimub lähinädalatel kokku 6 kohtumist üle Eesti, kuhu on kaasatud ligi 200 mitte-eestlast.

Osalema registreerunud inimesed said ise valida, millistele olulisematele probleemidele on lähiajal lahendusi vaja leida. Lisaks tööturu ja haridusvaldkonnaga seotud probleemidele valisid osalejad küsitluse alusel välja neli teemat, mis neile antud hetkel Eesti ühiskonnas kõige enam muret valmistavad.

“Nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal peetakse hariduse valdkonnas üheks peamiseks probleemiks muukeelsete noorte puhul võrdsete võimaluste puudumist, seda just kõrghariduse omandamisel,” selgitas arutelude üks eestvadajaid Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist . “Samuti tekitab inimestes jätkuvalt muret venekeelse gümnaasiumi reformimine ehk üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Üleminekut pidas probleemsemaks just Ida-Virumaa vastaja,” lisas Kallas. Tööturu teemal olid Tallinna ja Ida-Virumaa vastajatel sarnased seisukohad selles, et eri rahvusest inimeste võimalused tööturul ei ole võrdsed ning et tööle kandideerimisel eelistatakse Eesti kodanikke.

“Ühe teemana valisid Ida-Virumaa vastajad arutelulauale ka eesti keele õpetamise ja õppimisega seonduva. Peamiseks probleemiks peetakse just rahaliste vahendite puudumist eesti keele õppimiseks, kuid välja toodi ka eesti keele tasemeeksamite liigne keerukus,” tutvustas Kallas arutelule tulevaid probleeme. Loe edasi: Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva

Tallinn Music Week toimub 4.-6. aprillini

Johan Randvere, Marike Kruup ja Marten Altrop. Foto: klassikaraadio.ee

Kolmandat aastat korraldab Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) koostöös Eesti Interpreetide Liiduga (EIL) talendifestivali raames klassikaartistide esitluskontserdi (showcase’i) ning esmakordselt koostöös Eesti Muusika Arenduskeskusega ka noorte talentide esitluse.

Klassikaartistide esitlus Tallinn Music Week`il toimub 6. aprillil kell 19 Estonia Kontserdisaalis: Irina Zahharenkova ja Ralf Taal (klaver), Ivi Ots (viiul), Adan Delgado Illada (trompet, Hispaania), Kristel Pärtna (sopran), Artimus Ensemble koosseisus Magdalena Filipczak (viiul, Poola), Ula Ulijona (vioola, Leedu), Henry-David Varema (tšello) ja Irina Zahharenkova (klaver), Andreas Lend (tšello), Virgo Veldi (saksofon), keelpillikvartett Prezioso & Pirjo Püvi (sopran).
Noorte klassikatalentide esitlus Tallinn Music Week’il 6. aprillil kell 15.15 Hopneri majas (end Matkamaja): Johan Randvere (klaver), Marlena Keine (sopran, Läti), Marike Kruup (viiul), Neeme Ots (trompet); Klaveritrio: Linda-Anette Suss – Theodor Peeter Sink – Sten Heinoja, Gert-Ott Kuldpärg (saksofon), Johannes Välja (tšello), Heili Rosin (flööt); Klaveritrio: Robert Traksmann – Marcel Johannes Kits – Rasmus Andreas Raide.
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinn_music_week_2013/?concert=120835
Pille Lille Muusikute Fond

Aasta betoonehitis on Tallinna Lennusadama vesilennukite angaar

Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012” võitjad.

Aasta betoonehitis 2012 – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine (Vesilennuki 6, Tallinn). Konkursi peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.

Eriauhind arhitektuurse kontseptsiooni eest – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Raekoja plats 2, Narva) – Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Karl Õigerile ja Heiki Ontonile – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide restaureerimise eest.

Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomid pälvisid:

Priit Luure ja Riho Märtson – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari rekonstrueerimine, konstruktsiooniosa projekt;

Maari Idnurm ja Siim Randmäe – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone konstruktsioonide projekt;

Kaido Sooru – Muuga sadama idaosa viadukti projekt.

Ajakirja Ehitaja eriauhind – AS-ile Nordecon – Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaariumi ehituse eest.

Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2012. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Toomas Kään

Tallinna koolinoored meisterdasid lasteaedadele lindude pesakaste

Eesti Tööõpetajate Selts koostöös Lehola Keskkonnahariduskeskusega viivad läbi projekti “Pesakast 2013”, mille raames valmistasid nelja Tallinna üldhariduskooli õpilased pealinna lasteaedadele erinevate suurustega lindude pesakaste.

Esimesed pesakastid pannakse üles esmaspäeval, 18. märtsil kell 11 Tallinna Lehola Lasteaias aadressil Mustamäe tee 187. Korraldajate kinnitusel on tegemist juhtprojektiga ning järgmisel aastal on kavas ettevõtmist juba üle-eestiliselt korraldada.

Lehola Keskkonnahariduskeskuse juhi Mairi Enoki sõnul on projekt vajalik ja õpetlik ning lasteaiad on pesakastidest väga huvitatud. “Lasteaedade ümber on kõrghaljastusega suured õuealad, kus lindudel on hea pesitseda. Pesakastide olemasolul saavad lapsed erinevaid linnuliike vaadelda ja tundma õppida. Linnas on lindudel keeruline leida pesa ehitamiseks vajalikku materjali, seetõttu suurendab pesakastide paigaldamine lindude pesitsusvõimalusi lasteaedade läheduses,” ütles Enok.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juht ning Tallinna Ristiku Põhikooli õpetaja Jürgo Nooni selgitas, et projektis osalenud koolid said kingituseks binoklid, et loodusõpetuse- või bioloogiatundide raames oleks võimalik ka linnuvaatlusega tegeleda. Nooni sõnul on projekti kaasatud ka Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna tudengid, kes selle raames olid nõus pesakastedisainima. “Üliõpilaste valmistatud pesakastide funktsionaalsusele annab hinnangu Georg Aher MTÜ-st Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Aher käis ka projektis osalevates koolides linnuvaatlusest rääkimas,” selgitas Jürgo Nooni.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pesakastid aitavad üles panna Tallinna Keskkonnaameti töötajad.

Gábor Bereczki mälestusnäitus tutvustab Eesti ja Ungari tõlkekirjandust

Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.

Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.

2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.

Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.

Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.

Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.

Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

Insafe võrgustik arutab Tallinnas, kuidas muuta internet lastele ja noortele paremaks keskkonnaks

Täna algab Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa Hotellis kolmepäevane Euroopa 30 riigi Turvalise Interneti Keskust ühendava Insafe võrgustiku kohtumine. Keskaegse vanalinna läheduses asuv toimumiskoht on ideaalne kontrast asetleidvatele arutlustele, kuna Insafe’i liikmed vaatavad tulevikku, planeerimaks tegevusi, millega muuta Internetti lastele ja noortele paremaks .

Kohtumise pearõhk on digitaalsel pädevusel, kuna digitaalsed suhtlusvahendid ja 24/7 arvutikasutus on muutnud oskuste pagasit, mida noored turvaliseks internetikasutuseks vajavad. Kohtumisel tutvustatakse eri riikides toimuvat teavitustöö, nõustamise ja noorte osaluse parimaid praktikaid.

Kohtumisel on kavas alustada ka 2014. aasta Turvalise Interneti Päeva tähistamise planeerimist. Turvalise interneti päeva tähistamisega tõstetakse üle kogu maailma fookusesse online tehnoloogiate ja mobiiltelefonide turvaline ja mõistlik kasutamine laste ja noorte seas.

“Insafe koolitusseminarid annavad hea võimaluse koos eelseisvatele väljakutsetele vastu astuda ning arutada strateegiaid, mida Tallinnas osaleva 30 riigi esindajad saavad hiljem koju minnes kaaluda ning oma riikides kasutusele võtta,” ütles Insafe’i koordinator Janice Richardson.

Eesti Turvalise interneti keskuse projekti Targalt internetis koordinaatori Malle Hallimäe sõnul on esmakordselt Tallinnas toimuval Insafe-i koolitusseminaril kavas oluline arutelu teemal, kuidas kool saab parimal viisil edendada laste ja noorte pädevust interneti ja digitaalsete suhtlusvahendite kasutamises.

Lisainfot Insafe võrgustiku töö ja väljatöötatud teavitus- ning õppematerjalide kohta leiab kodulehelt www.saferinternet.org. Eesti Turvalise Interneti keskuse projekti “Targalt Internetis” kohta leiate rohkem infot lehel www.targaltinternetis.ee .

Turvalise Interneti Päeva info leiate veebilehelt www.saferinternetday.org.

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu toetuste planeerimise protsess. Selleks, et vabaühenduste osalus oleks tulemuslik, tuleb teha omavahel koostööd. Eesti Roheline Liikumine korraldab kaks strateegiaseminari, kus arutletakse koostöövõimaluste ja korralduse üle.

Esimene strateegiaseminar toimus 28. veebruaril Tallinnas. Seminari eesmärk oli saada ülevaade, kas ja kuidas on vabaühendustel võimalik osaleda struktuurirahade kasutamise kavandamisel ning sellega seotud otsustusprotsessides. Ettekanded leiab siit: http://www.ngo.ee/node/4389.

Teine seminar toimub juba teisipäeval, 12. märtsil kella 11-14 Tallinnas pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt seminariruumis (Tartu mnt 44, kohalejõudmise juhised: http://www.seiklusjutte.ee/kontakt.html). Seminar toimub arutelu vormis. Arutletakse, kuidas eurofondide võrgustiku tööd tõhusamalt korraldada. Uuritakse, millsed on võrgustiku võimalused toetada vabaühenduste osalemist ja seisukohtade koondamist: kui ulatuslik võiks olla koostöö ja milliseid protsesse hõlmata. Püütakse jõuda kokkuleppele selles, kuidas omavahelist koostööd korraldada (info ja ülesannete jagamine, erinevate teemavaldkondade vahel sünergia loomine) ning selgitatakse välja, millist tuge osalejad vajavad.

Loe edasi: Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut

11. märtsil esitleb TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika üliõpilane Mari Tammar Kapsad raamatupoes oma hiljuti ilmunud esikraamatut „Sõna Raamat. Vaimuilmast nüüd ja muiste.“

Kirjastuses Tänapäev ilmunud raamat räägib sõna jõust ja meie esivanemate usust sellesse. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et see jõud ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, vaid eksisteerib meie kõigi jaoks käeulatuse kaugusel. Raamatusse on kogutud valik regilaulutekste ning rahvaste loitse ja palveid, mis aitavad avardada sisemist silma ja ühendavad meid universumi harmoonilise tervikuga. Tegemist on uudse lähenemisega meie esivanemate suulisele pärandile. Loe edasi: Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut

Jääkeldrist välja!

Kui Su hing ei ole jäätunud, siis tule täna kell 11 Tallinna Ülikooli aulasse Avatud Ruumi kokkusaamisele Jääkeldrist välja! Otsime koos viise, kuidas elu siin maal avatumaks ja mõnusamaks muuta.

Ühiste aruteludega tähistame kümne aasta möödumist Eesti esimesest Avatud Ruumi koolitusest Tartu Ülikoolis 2. veebruaril 2003. aastal. Koolitajaks oli meetodi sõnastaja Harrison Owen.

Kümne aasta jooksul on juhtunud palju head tänu ruumi avamisele vabaks unistamiseks ning tegutsemiseks. Siiski on liigagi sageli ikka veel tunne, nagu viibiksime jahedas jääkeldris, kus mõte ei liigu ja soe sõbrakäsi jääb kaugele. Meie endi käes on võimalus selle muutmiseks.

“Avatud Ruumi meetodi aluseks on enesejuhtimine, vastutus, kohapeal spontaanselt sündiv koostöö. Meie eludes terviklikkust ja kooskõla loov rahu saabub vaid siis, kui kaose, segaduse ja riiu vältimise asemel rakendame neid rahu tegemisel” ütleb Harrison Owen, raamatus “Rahu tegemine”.

Osalemine on tasuta, kehakinnituseks ja keelekasteks võib igaüks tuua kaasa midagi ühisele lauale.
Kokkusaamise korraldavad ruumiavajad Mikk Sarv, Kristel Vilbaste, Arno Baltin, Ann Seilenthal, Ülo Vihma, Kaupo Saue, Robert Oetjen, Karin Reinberg
Kristel Vilbaste

Lasnamäe noortekeskus saab 13aastaseks

Homme, 1.märtsil, kutsub Tallinna kõige vanem noortekeskus kõiki oma sünnipäevale.

Lasnamäe noortekeskuse (Kahu 4) sünnipäeval saab osa käevõrude meisterdamise ja žongleerimise töötubadest, osaleda piljardi- ja lauamängude turniiril ning õppida tantsutrupi Mahabbati juhendajatega kõhutantsu. Külalisi oodatakse alates kella 16.00-st ja planeeritav lõpuaeg on kell 18.00.

Keskus on populaarne noorte vaba aja veetmise koht. Igal nädalal külastab keskust ligikaudu 300 noort. Traditsioonilised huvitegevused millest noored meeleldi osa võtavad on loovus- ja savistuudiod, piljarditurniirid ning lugematud tantsutrennid. Keskuses saab kasutada bändiruumi, suurt ja väikest peegelsaali ning väiksemaid ruume õppe- ja huvitegevusteks.

Eelmise aasta üks huvitavamaid sündmusi Lasnamäe noortekeskuse eestvedamisel oli Õuduste öö tähistamine. Õuduste öö näol on tegemist Lasnamäe noortekeskuse traditsioonilise üritusega, mida noored alati ootavad. Sel päeval valmistatakse noortekeskuse köögis “jubedaid” hõrgutisi, vaadatakse üheskoos õudusfilme, otsitakse kapist välja kõige põnevamad kostüümid, toimub näomaalingute joonistamine ning leiavad aset mitmed põnevad võistlused eri vanuses noortele.

Noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikud Martin Venski ja Erki Teemant. Foto: erakogu

Sel kevadel toimub esmakordselt kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013.

8.-9. märtsil kella 10-18 Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas toimuvad kutsemeistrivõistlused 21 erialal: võistlejaid üle 300.
13 töötuba ametite proovimiseks. Kutseharidusmessil on kohal ametikoolid üle Eesti. Sissepääs tasuta. www.noormeister.ee

Mehhatroonikaharidus kindlustab töökoha ja põneva ameti

Mehhatroonikaõpingud pakuvad tulevikuks kindlat tasustatud töökohta ja võimalust tegeleda igapäevaselt oma huvidega, kinnitavad seda ala Võrumaa kutsehariduskeskuses õppivad Martin Venski ja Erki Teemant.

Viimasel ehk 3. kursusel õppivad noormehed toovad välja, et neid kannustas eriala valima huvi elektroonika, elektri, masinate ja arvutite vastu. “Ka minu isa on mehhatroonik ning seega olen juba poisikesest saati ninapidi juures olnud, kui ta mõnd elektri- või elektroonikasüsteemi on remontinud või lausa ise ehitanud,” jutustab Venski. Teemant lisab, et erialavalikul mängis rolli ka see, et Võrumaa kutsehariduskeskus asub ta kodupaigale lähedal. Sama kinnitab ka Ventski, lisades, et koolil on hea maine ja laborid, kus toimub oluline osa õppetööst, on nende koolis väga hästi sisustatud.

Loe edasi: Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Pühapäeval peetakse 16. Tallinna suusamaraton

Pühapäeval leiab aset Estoloppet 2013 pikamaasuusatajate sarja viies etapp, vabastiilis sõidetav 16. Tallinna suusamaraton. Lähe 40 km pikkusele distantsile antakse kell 11.00 ja 20 km rajale minejad stardivad veerand tundi hiljem.

Sportliku ettevõtmise organisaatori Jüri Voodla sõnul on tänavu plaanis mitmeid muudatusi. “Suurejoonelise ühisstardi asemel minnakse seekord rajale viitstardist. Gruppide vahe on üks minut ja iga suusataja aeg fikseeritakse ajavõtumatil sportlase jala külge kinnitatud kiibi abil,” tuleb üldvõitja Voodla sõnul ilmselt küll esimesest stardigrupist, kuid vanuseklassi parimaks võivad tulla ka tagantpoolt rajale minejad. “Valest koridorist startinud diskvalifitseeritakse,” soovitab korraldaja reeglitest kinni pidada ja parema positsiooni nimel pigem trenni teha.

Traditsiooniliselt on nii start kui finiš Kõrvemaa Suusa- ja Matkakeskuses, muudetud on aga raja skeemi. “Jätsime välja distantsi neljandal kilomeetril oleva järsema laskumise ja tõusu, kus suusatajad tihti kukkuma kipuvad ning mis on seetõttu pisut ohtlik,” lisab Voodla.

Täpsema info ja maratoni ajakava leiab siit.

Kuidas teha kogukonnakroonikat audiovisuaalsete vahenditega

Rahvakultuuri Keskus korraldab koolituse huvilistele, kes soovivad õppida käsitsema kaamerat ja muid tehnilisi vahendeid filmi tegemiseks, et jäädvustada olulisemaid hetki pere- või kogukonnasündmustelt.

Koolitus sisaldab loenguid, praktilisi tunde ja individuaalset e-õpet õpetaja
juhendamisel. Materjali salvestamis- ja monteerimisoskuse omandamiseks peab õppima asujal olema videosalvestusvahend ja arvutioskus (Word, PowerPoint).
Koolitus toimub neljal päeval – 7. märtsil, 4. aprillil ja 9. mail ning ühel
päeval septembris 2013 Rahvakultuuri Keskuses Tallinnas, J.Vilmsi t 55.
Kursust juhendab meediaprojektide juht ja režissöör Jüri Tallinn.
Koolituse üks eesmärk on siduda uued tegijad ka kultuuripärandi aasta
sündmuste jäädvustamisega, mis leiavad aset kõikjal üle Eesti.
Registreerumine telefonil 6009291 ja aadressil www.rahvakultuur.ee –kursused
ja registreerumine-25.veebruarini 2013.

Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvad kontsert ja õpituba

Sel reedel on Pirita Vaba Aja Keskuses võimalik harida nii meelt kui keha:

22. veebruaril kell 14.00 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse saalis Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased, Valju Kasuk (viiul) ja lauluansambel Sirjelind. Sissepääs prii!

22. veebruaril kell 18.15–20.15 Alexanderi tehnikat tutvustav õpituba Pirita Vaba Aja Keskuses. Juhendaja Karin Brown. Alexanderi tehnika on praktiline eneseabi meetod, terviseõpe, mida võib rakendada igaüks, et teada saada, vabaneda ja hoiduda pingeid tekitavatest harjumustest kehakasutuses. Osalustasu 10 eurot. Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com, 52 19 097.

Reportaaž väsinud transpordist: „Tulgu või kruvikeeraja, mina järgmine aasta enam tööle minna ei taha!“

Anu-Mari Kivisiv, abiturient

Varavalges puhub juht bussile hinge sisse. Kohe on algamas minu tööpäev. Mõtlete, et see on lugu viimase allesjäänud reisisaatja argipäevast? See pole lugu reisisaatjast, kuigi iseloomult me üksteisest eriti ei erinegi. Kui te veel ei ära ei arvanud, siis mina olen tuhandeid tallinlasi teeniv väsinud bussiiste. Olen erinevalt uute läikivate äärtega toolidest nii mõndagi näinud, olen tundnud külma ja kuuma, saanud üheks nii okse kui magava asotsiaali ilaga.

Asun koos teiste minusugustega katkise bussikolu tagaotsas.Siin liigub igasugu rahvast, nooremaid kui vanemaid, edukamaid, aga ka täiesti põhja käinuid. Ma pole ehk nii puhas ja hoolitsetud kui bussijuhi taga asuvad kaaslased, aga see-eest tunnen ma rõõmu kirevast elust, mida bussijuhi juures peaaegu kunagi ei näe.

Hommikuti ei juhtu üldiselt midagi, eriti argipäeviti. Nagu alati, õõtsuvad unised töömesilased mornidel nägudel tööle. Kooliskäijad tukuvad akna najal. Ainus kõrghetk on, kui täiesti ettearvamatul hetkel astub uksest sisse kontroll, just unelenud nägudele tekib selginemise hetk ja käe paarid asuvad usinalt otsima, millega oma tasuta või tasutud sõiduõigust tõendada, mõni paaniline pilk seirab koti avarusi. Üldiselt neid rohelisi mehikesi ei sallita, eriti need jänesed, kes ei suvatse meid toetada.

Loe edasi: Reportaaž väsinud transpordist: „Tulgu või kruvikeeraja, mina järgmine aasta enam tööle minna ei taha!“

Noored disainerid esitlevad Pirital oma kollektsioone

Homme, 16. veebruaril toimub Pirita vaba aja keskuses noorte omaloominguline moeshow NEO:N ehk Noorte Enda Oma Nägu. Üritusel kohtuvad Tallinna ja Harjumaa moeloojatest noored, et esitleda loodud kollektisoone ning pakkuda publikule vaatemängulist showd.

Noored moekunstnikud vanuses 12-20 esitlevad taustamuusika saatel oma kollektsioone, mille loomisel on korraldajad andnud nii materjali kui ka idee osas vabad käed. Disainerite originaalsust ja fantaasiarikkust hindab kolmeliikmeline žürii kosseisus Maria Vaakmann, Ester Soidla ja Kenneth Bärbel.

„Üritus eesmärgiks on toetada noorte omaalgatust ja loomingulisust, kuid NEO:Ni korraldajad peavad oluliseks rõhutada ka noorte omavahelist suhtlemist ja meeskonnatööd,“ sõnas Dagne Press, üks Neo:ni eestvedajatest. Press lisab, et üritus annab hea võimaluse tunnustada noori nende saavutuste eest ning julgustada moehuvilisi ka edaspidi moeloomisega tegelema.

Ürituse eestvedaja Hanna Mark lubab, et osalevaid disainereid ootab kohapeal üllatus, mis paneb proovile noorte loomingulisuse ning pakub põnevat jälgimist ka pealtvaatajatele. Muusikalist vahepala pakub Tallinna ülikooli ajakirjandustudengite bänd The Journalist ning Dan-Erik Tamm.

Noorte Enda Oma Nägu sai alguse 2005. aastal ning toimub tänavu juba üheksandat korda. Üritus on nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele tasuta ning ei toimu tulu teenimise eesmärgil.

Kirjanik Margus Karu
hakkab Eestis uut supermodelli otsima

Pildil modelliagentuuri MeediaMarketing esimodell Marie-Heleene Ventsel

Hiljuti Eestis filiaali avanud Itaalia juurtega rahvusvaheline modelliagentuur ICON alustab 16. veebruaril Tallinnas üle-eestilise modelliotsinguga, et leida siit modelle, keda maailma moelavadele lähetada. Firma ridades aitab talente leida ka pikaajalise reklaamitootmise ning castingute korraldamise kogemusega noorkirjanik Margus Karu.

ICONi modelliotsingud külastavad esmalt nelja Eesti linna: Tallinnat, Pärnut, Tartut ja Rakvere. Castingule on oodatud neiud vanuses 14-22, kel pikkust vähemalt 173 senimeetrit, ning noormehed, kes on pikemad kui 183 senimeetrit ning kel vanust 16-24 eluaastat.

“Otsime eelkõige inimesi, kes on piisavalt eripärased ja isiksustena huvitavad ning piisavalt tugeva iseloomuga, et maailma suurtel moelavadel läbi lüüa,“ ütles Margus Karu, kes liitus ICON Nordic’u meeskonnaga selle aasta alguses. “ICONil on võimalused aidata neil oma unistusi teostada, kuna firmal on laialdane klientide ja kontaktide pagas üle maailma – ICONi modellid on olnud Armani, D&G, Cavalli, Valentino ja paljude teiste tuntud kõrgmoe brändide moeshowdes ja reklaamidel.”.lisas ta.

Firma juhi Terje Kissa, kes on töötanud ka Itaalia ICONis, sõnul ei otsi nad Eestis n-ö klassikalisi iludusi.

“Head modelli ei tee vaid välimus, sellest enam loeb isikupära ja karismaatilisus,” ütles Kissa. Tema eesmärk on hakata potentsiaalsete noortega nii tõsiselt tööle, et neil oleks võimalus jõuda moemaailma tippu, Tiiu Kuiki, Karmen Pedaru ja Claudia Meriküla kõrvale.

Castingute ajad:
16.02 Tallinn – Clubi Prive’s (Harju 6) kella 13-18
18.02 Pärnu – Pärnu Kontserdimajas kella 15-19
20.02 Tartu – Cafe Werneris (Ülikooli 11) kella 15-19
21.02 Rakvere – Rakvere rahvamajas kella 15-19

Lisainfo: Terje Kissa, kissa@iconmodels.it, tel 5557 8570.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses avati kaks illustratsiooninäitust

282671_502409213131204_2000790632_n — Marko Pikkat näituse avamisel

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis saab näha kujunduskunstniku ja illustraatori Tiia Metsa (1973) suurejoonelist isikunäitust „Pildid sahtlist”.

Tiia Mets näitusest: „„Pildid sahtlist” on väike tagasivaade kümne aasta jooksul joonistatule. Esimene illustratsiooninäitus, millel osalesin, oli 2003. aastal toimunud Tallinna Illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Osa pilte on sündinudki vaid eksponeerimiseks. Olles küll raamatutekstidel põhinevad illustratsioonid, on need teostatud vabamas vormis ja suuremas formaadis, et oleksid huvitavad vaadata ka näitusekülastajale. Spetsiaalselt raamatu jaoks tehtud pildid on rangema lahendusega, arvestades trükkimiseks vajalike omadustega. Näitus on pühendatud raamatu, sõna ja pildi olulisusele kultuuriloos, tänu millele teame möödunud aegade inimeste elust, tavadest, elukeskkonnast.” Käesolev on autori kuues isikunäitus.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Trepigaleriis on väljas noore kunstniku, Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse eriala üliõpilase Marko Pikkati (1987) isikunäitus „Kuupuu”.

Marko Pikkat tegutseb karikaturistina (Nelli Teataja nädala karikatuur, kaastöö huumoriajakirjale Pilkaja) ja koomiksiautorina, teeb kaastööd lasteajakirjadele, on illustreerinud ka ühe lasteraamatu (Eve Rist. „Külakoolikell”, 2009). Kujundab kaarte, kutseid jm, joonistab tellimisel pilte. Alates 2010 annab välja autorikalendrit (ise kirjutab muinasjutud, illustreerib ja kujundab).

Marko Pikkat näitusest: „See on minu kolmas isikunäitus. Näitust iseloomustavad kõige enam sõnamängud. Eesti keel on väga rikkalik ja mänguline ning see on mind alati paelunud. Nii ongi viimasel ajal sündinud palju mitmetähenduslikke pilte – ühendades enda lemmikteemad. Need on kõik iseseisvad tööd, mille läbiv joon on siirus ja soojus. Natuke naiivsed ja kohmakad tegelased oma laias mängumaailmas.”

Kose Vaba Aja Keskuses toimub täna tervise- ja teraapiaringis “Häälejooga”

Õpituba juhendab häälejooga looja, hääle- ja muusikaterapeut, TÜ õppejõud Eve Lukk. Häälejoogaga tegelemine aitab vähendada stressi, parandada inimese üldist kehalist ja tervislikku seisundit. See tugevdab siseelundeid ja korrastab nende tööd, suurendab painduvust ja tasakaalu. Häälejoogast on abi nina-neelu-kurgu-kõri piirkonna probleemide, nõrga, jõuetu hääle ja ülakeha pingete, samuti enesevalitsemise- ja keskendumisraskuste puhul. Häälejooga soodustab ebakindluse ületamist eneseväljendamisel ja suhtlemisel.

Õpituba leiab aset 12. veebruaril kell 18 – 19:45 Kose Vaba Aja Keskuses (aadressil Puhkekodu tee 55b, Tallinn). Osalemiseks ei ole vaja lauluoskust, piisab joogamatist, mugavatest riietest, soojadest sussidest-sokkidest. Osalustasu on 10 €

Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com või tel 52 19 097. Täpsemat infot leiab ka kodulehelt