Tallinn

Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul

Rahvusvaheline suvelavastus “köök/keittiö” lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse, et valmistuda 21. juunil toimuvaks esietenduseks.

Suvehooaja täisväärtusliku alguse puhul peeti Rakvere teatri suveköögis koostöös Ööjooksuga maha ka vägev pidu, mida külastas rohkem kui 1000 inimest.

Lisaks köögitrupi kolimisele etenduspaika saatsime reisima ka peol ristsed saanud lavastust tutvustava suveköögi. Väliköögi võimalusi saab kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini ja Käsmus, kus saab kööki põigata 11-13 juuni. Külastajatele on kasutamiseks pliidid ning külmik, nõud tuleb üldjuhul endal kaasa võtta. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval 15. juunil Telliskivi kirbuturul ja 11. juuni Käsmu Kaunitel Kontserditel. Muul ajal on köök vabakasutuses. Loe edasi: Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul

Tallinnas toimub terviseedenduse konverents

Täna toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mille teemaks tänavu on tõenduspõhisus ning tervisealase info usaldusväärsus.

Ühtlasi tähistatakse konverentsiga tervisedenduse kahekümnendat tegevusaastat Eestis. Sel aastal möödub 20 aastat Sotsiaalministeeriumisse rahvatervise osakonna moodustamisest ning 10 aastat Tervise Arengu Instituudi loomisest kolme asutuse – Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi, Eesti Tervisekasvatuse Keskuse ning Rahvatervise- ja Sotsiaalkoolituse Keskuse, ühendamisel. Kahekümne aastaga on tervise edendamise valdkond Eestis oluliselt arenenud ja laienenud ning üha olulisem on tugineda teaduslike uurimuste andmetele ja oskus saadavat informatsiooni kriitiliselt hinnata.

Seetõttu keskenduvadki tänavuse tervisedenduse konverentsi „Toetades teadlikke valikuid“ ettekanded võimalustele kuidas erinevate erialade esindajad saavad inimesi kaasata ja aidata neil langetada oma tervise osas teadlikke otsuseid, tuginedes usaldusväärsetele, teaduslikel uurimustel põhinevatele allikatele. Näitame toitumise, sõltuvuste ennetamise ja vaimse tervise näidetel, kuidas eristada usaldusväärset infot mitteusaldusväärsest.

Tervisekirjaoskuse mõjust tervisele teeb ettekande professor Jürgen Pelikan Saksamaalt Ludwig Boltzmanni Instituudist. Ettekannetega esinevad lisaks Tervise Arengu Instituudi juhid, Haigekassa ning mitme ministeeriumi esindajad, samuti perearstid, teadlased ja psühholoogid.

Konverentsi korraldajad on Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Maailma Terviseorganisatsioon ja Eesti Tervisedenduse Ühing.

Konverents peetakse Tallinna Ülikooli Astra õppehoones (Narva mnt 29) ning see kestab kella 10.30–17.00. Täpse päevakava ja ülevaate esinejatest leiab Terviseinfo veebilehel.

Tallinna Laste Turvakeskuse lapsed lõpetavad aasta preemiapeoga

Tallinna Laste Turvakeskuses saab igal aastal abi mitusada elu hammasrataste vahele jäänud last.
Nende heaoluks toimub heategevuslik ettevõtmine 10. juunil algusega kell 12.00 Tallinnas, Noblessneri kvartalis

Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus pakutakse abi, kaitset ning tuge hoolitsuseta või ohtu sattunud lastele ja ka pereliikmetele, kuni nende elu edasise korraldamiseni. „Turvakeskus on ajutine kodu abivajavale lapsele,“ selgitab keskuse juht Priit Siig pressiteates.
„Meie jaoks on tähtis nii laste kui nende perede toetamine ja nõustamine, sotsiaalse toimetulekuvõime taastamine.“
Igal aastal saab Nõmme tee ja Lilleküla keskusest kokku abi ligi kakssada 3-17 aastast vanemliku hoolitsuseta või muul moel abi vajavat last. „Iga laps on väärtuslik, tema mure ei oota, ta vajab abi kohe!“ on Siig veendunud ning lisab: “Selleks, et abivajajat märgata ja aidata, ei pea olema lastekaitsetöötaja või erialaspetsialist.”

Tallinna Laste Turvakeskuse asukatele pühendatud preemiapeo teoks saamises löövad kaasa Cafe Noblessner, Sailinvest, Bagjump Activity Center, Olde Hansa, Couleur Caramel, Dermoshop, Viljade Maailm ja
Jumestusjutud.

Tallinna Laste Turvakeskuse pidu toimub Noblessneri kvartalis (Tööstuse 48), mere ääres
Esmaspäeval, 10. juunil algusega kl 12.00
Heasoovlikud huvilised on teretulnud.
Palume turvakeskuse lastest nende privaatsuse hoidmiseks mitte pilte avaldada.

Sotsiaalminister tunnustas Heategija 2013 laureaate

Esmaspäeval, 03. juunil kell 15:00 andsid Rotermanni Prooviveskis (US Art kunstigalerii, Roseni 8) sotsiaalminister Taavi Rõivas, Heategevusfondi Dharma juhatuse liige Malle Eenmaa ja MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots üle klaasist tänumeened Heategija 2013 laureaatidele.

Heategija 2013 algatuse kutsusid ellu Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit. Aprilli lõpust mai alguseni sai üle Eesti teavitada neist inimestest, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neist, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neist, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt. Kahe nädala jooksul laekus 46 laureaati, kellest Heategevusfond Dharma, MTÜ Lastekaitse Liit ja Sotsiaalministeerium valisid välja kümme silmapaistvamat.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles tänumeeneid üle andes, et tal on väga hea meel nähes nii palju heategijaid. „Tänu nendele inimestele oleme me ühiskonnana tugevamad,“ rõhutas Rõivas.

Heategevusfond Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa rääkkis tunnustuse vajalikkusest: “Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed ja sellepärast oleme oma heategevusfondis võtnud südameasjaks nende abistamise. Teeme seda koostöös inimestega, kes üle kogu Eesti märkavad ja aitavad lapsi, kuid keda kahjuks selle eest veel piisavalt ei tunnustata.”

Ka Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul on inimestes palju headust, mida teada ja märgata – on ju panus laste heaks panus tugevasse ja turvalisse tulevikku. “See on igaühele võimalus ja meie kõigi vaba valik, mida aga saab ja tuleb järjepidevalt ühiskonnas väärtusena kasvatada,” ütles Loone Ots.

Heategija 2013 laureaadid:

Inge Ojala-Pihlaja

Antti Lääts

Desiree Reva

Svetlana Podtsepajeva

Gert Tiivas

Merle Paat

Iivi Kallaste

Helga Kamõšnikova

Mare Kangur

Jane Snaith

Tänumeened kujundasid Laura Tärn ja Marko Pikkat.

Erametsakeskus kutsub jahiseaduse, metsaseaduse ja ulukihajustuste koolituspäevadele

Erametsakeskus kutsub kõiki huvilisi 13. ja 14. juunil toimuvatele koolitustele Tallinnas ja Tartus. Teemad: metsaseadus, jahiseadus ja selle praktiline rakendamine ning ulukikahjustuste ennetamise võimalused. Palume edastada kutse kõigile võimalikele huvilistele.

Koolitus on tasuta ja toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Koolituspäevade kava:

Tallinn 13.06, KUMU auditoorium

15:00-15:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
15:45-16:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
16:45-17:15 Kohvipaus
17:15-18:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / esineja selgitamisel
18:15-19:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Taavi Ehrpais

Tartu 14.06, Atlantise konverentsiruum

13:00-13:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
13:45-14:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
14:45-15:15 Kohvipaus
15:15-16:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / Jüri Tõnisson
16:15-17:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Olavi Udam

Lisainfo: Kaiko Kell, kaiko.kell@eramets.ee või Priit Jõeäär, priit.joeaar@eramets.ee, tel 683 60 67.

Noored ehte- ja sepakunstitudengid eksponeerivad oma töid

Ruta Petronyte Ruta Petronyte Objekt “Patt” (puit, nailonsokid) 2012. Foto: Triin Kukk

“Alla 50 000 ei tee ma midagi!”

2.juunil avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis näituse ‘’Alla 50 000 ei tee ma midagi!’’. Näitusel on esitatud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite läbilõige õpingute jooksul tehtud töödest. Noored ehtekunstnikud mõtisklevad selle üle, mis läbi ja mis hetkel muutuvad nende teosed väärtuslikuks. Oma loomingus on nad kalliks pidanud ka igapäevaseid materjale. Looma on neid tõuganud usk oma ideede jõusse. Hind selgub hiljem.Eksponeeritud on kontseptuaalne ehe ja sepis. Tööd varieeruvad nii oma suuruses kui ka materjalis – puidust metallini, plastikust luuni.

Skulpturaalsete kompositsioonidega astuvad üles Siim Kuusemäe, Liis Tamm ja Hanna Laur, oma ehteid näitavad Kairin Koovit, Ruta Petronyte, Anneli Oppar, Triin Pukk, Maria Kadarpik, Darja Popolitova.

Ehte- ja sepakunsti eriala tudengite lõpunäitus on avatud: 6.- 19.juunini kell 10 – 18 Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis, Narva mnt 2.

Helen Kristi Loo Kaelaehe “Kroon nr.1” (kahemehesae saeleht, hõbe 999) 2012. Foto: Triin Kukk

TÄHELEPANU! SIHITAKSE!
Suvehaku Tallinnas on palju värsket ehet ja sepist: 22.mail avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Teatris NO99 ehtenäituse “SIHT THIS”. Kas nad saavad pihta sellele, mida sihtisid?
Juba ammustest aegadest on teada, et eesmärgi kinnipüüdmiseks on parimad vahendid kujutlusvõime ja motivatsioon. Veel peetakse kasulikuks töötada välja tugev kontseptsioon, mis tegevat sihtimise kergemaks. Just neid põhimõtteid on järginud EKA ehte- ja sepakunsti eriala II kursuse tudengid Elis Ilves, Getter Ziugand, Helen Kristi Loo, Triin Kukk, Hannes Tõnuri ja Miikael Danieljants. Noored sihtisid ja tulistasid, igaüks hoolikalt valitud eesmärgi suunas. Kes millele pihta sai, näeb kohapeal.

Ehtenäitus “SIHT THIS” on avatud 27.– 31.maini kell 12–16 ja 3.– 7. juunini kell 12–18 Teatris NO99, Sakala 3, Tallinn.

Lisainfo: facebook.com/events/507014512693579

Miikael Danieljants Pross “Vaikuses” (portselan, mäekristall, hõbe 925) 2012. Foto: Triin Kukk

Vabaõhumuuseumis algavad Leigarite rahvatantsuhommikud

Alates laupäevast, 25. maist esitab rahvakunstiselts Leigarid igal laupäeval ja pühapäeval vabaõhumuuseumis Rocca al Mares ehedat eesti rahvatantsu ja -laulu.

Leigarite esinemine koosneb tantsudest, lauludest ja elavas esituses pillilugudest. Alati on kavas tantse ja mänge, mida saab kaasa teha ka publik. Sel aastal, mis on Eestis nimetatud kultuuripärandi aastaks, saab neil eheda rahvatantsu ja -lauluga täidetud hommikutel olema eriline tähendus.

Leigarid on endale eesmärgiks seadnud hoida elus eestlaste vanu traditsioone, tantsides ja lauldes neid lugusid, mis meie vana- ja vanavanavanematele armsad olid. Omaaegsed seltskonnatantsud, kalendri- ja muude tavadega seotud laulud ning mängud jõuavad publiku ette peaaegu samal kujul, nagu folkloristid need kunagi kirja panid.

Igal suvel muuseumi külastajate seas populaarseks kujunenud tantsuhommikud on kestnud katkematu traditsioonina juba üle 40 aasta. Ehe rahvatants ja -laul on toonud kohale nii Eestiga tutvuma tulnud turiste kui ka traditsioonidest või lihtsalt meeldivast ajaviitest huvitatud kaasmaalasi.

Leigarid esinevad vabaõhumuuseumis Rocca al Mares alates 25. maist kuni 1. septembrini igal laupäeval ja pühapäeval kell 11.00. Esinemiskoht on Sassi-Jaani talu õu muuseumi peavärava lähedal. Kontsert on tasuta, vaatama pääseb muuseumi sissepääsupiletiga.

Kuidas üks Leigarite tantsu- ja lauluhommik välja näeb, saab näha siin.

Erki Pütsep tegi Tallinna Rattamaratonil võimsa soolosõidu

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teise etapi võitis ülekaalukalt Erki Pütsep, kes edestas mullust üldvõitjat Caspar Austat ja käesoleva aasta punktiarvestuse liidrit Alges Maasikmetsa nelja minutiga. Kokku osales 16. Tallinna Rattamaratonil 1503 ratturit.

Ligi 30-kraadises kuumuses peetud Tallinna Rattamaratoni 59 kilomeetrisele põhidistantsile startis 1062 ratturit. Kõrvemaale omaselt oli rada vaheldusrikas ning tänu eelmisel päeval sadanud vihmale, oli ka tolmu vähem, mis tegi raja väga kiireks.

Premium7 vahefinišis Pukimäe tõusul, maratoniraja 17-ndal kilomeetril, noppis aktiivsuspunktid sarja möödunud aasta võitja Caspar Austa, Alges Maasikmetsa ja Erki Pütsepa ees. Sellele järgnenud kiiretel kruusasirgetel ja metsateedel näitas oma võimu Alpha Baltic-Unitymarathons maanteeproff Erki Pütsep, kes kodustel maastikurattavõistlustel kaitseb Fixus Sport võistkonna värve. Pütsep alustas raja laugel osal 40-kilomeetri pikkust soolsõitu ning vahe jälitajatega kasvas kiirelt mitmele minutile. Seda, et “Püta” kiirus oli täna teisest klassist, näitas ka raja 46-ndal kilomeetril Venemäel asunud Hansgrohe kiirenduslõik, kus liidrina üksi pedaalinud Pütsep tegi selgelt päeva parima aja.

Pärast finišit tunnistas võitja, et on vigastuse järgselt saanud vähem treenida kui tavaliselt. “Viimase nädala jooksul olen aga teinud 1000 km mahutreeningut,” kommenteeris Erki Pütsep. “Enne otsustavat äraminekut tegin juhtgrupis paar kiiremat lõiku, et näha kuidas konkurendid reageerivad – tundus, et on põhjust proovida eest ära sõita ja nii see edumaa kasvas,” sõnas ta. Loe edasi: Erki Pütsep tegi Tallinna Rattamaratonil võimsa soolosõidu

Tallinna rattamaraton toimub 30 kraadises leitsakus

Tallinna rattamaratoni start. Foto: Tanel Meos

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teisele etapile – 16. Tallinna rattamaratonile on registreerunud 1702 ratturit. Kõrvemaa Matka- ja Spordikeskusesse on seega eeloleval pühapäeval, koos Balbiino lastesõitude osalejatega, oodata rohkem kui 2000 suurt ja väikest ratturit.

Kollases liidrisärgis stardib 59-kilomeetri pikkuse põhivõistluse rajale Samsung Estonian Cup avaetapi võitja Alges Maasikmets ehk Massa. Erinevalt teistest Samsungi-sarja rattamaratonidest, lähetatakse Tallinna rattamaratonil võistlejad rajale viitstartidega. Esimeses stardigrupis numbrid 1-300, seejärel minutilise vahega järgmised 200 jne.

Tallinna rattamaratoni korraldaja Jüri Voodla juhib sõitjate tähelepanu sellele, et 4-5 kilomeetril ootab rattureid uus rajalõik. “Seal asub järsu lõpuosaga tehniline tõus, millest ülessõitmine nõuab ratturilt õigeaegseid käiguvahetusi ning ka sellele järgneval laskumisel tuleks olla tähelepanelik,” märgib Voodla.

Premium7 vahefiniši punktid jagatakse neljale kiireimale 17-ndal kilomeetril asuval Pukimäe tõusul, mis märgib ühtlasi esimese raskema rajaosa lõppu. Jäneda suunas kulgev maratoniraja teine kolmandik on kiire ja viib sõitjad suhteliselt laugetele metsa- ja kruusateedele. Raskem rajaosa distantsi viimasel kolmandikul algab Hansgrohe kiirenduslõiguga, mis sisaldab kahte küllalt rasket tõusu ning lõpeb vahetult enne kolmandat joogipunkti Venemäel. Sealt jääb veel finišini 13 kilomeetrit, mis on traditsiooniliselt mitmekesine ja tõusuderohke rajaosa. Loe edasi:

Kalamaja päevad 18.-19. mail

Sel nädalavahetusel toimub viiendat korda asumifestival „Kalamaja päevad“. Üritus ühendab endas kogukondliku kokkusaamise, mitmekülgse kultuuriprogrammi ning võimaluse tutvuda Kalamajas tegutsevate ühenduste ja ettevõtetega.

Vana-Kalamaja ja Kotzebue tänava ristumispaigas on festivali plats, kus toimub suur vabaõhulaat. Kalma sauna hoovi püstitatud laval esinevad artistid ning ligi 20 Kalamaja eramaja hoovis saab maitsta toitu. Samuti osalevad festivaliprogrammis mitmed Kalamaja organisatsioonid ja ettevõtted, korraldades sel nädalavahetusel erinevaid näitusi, loenguid, kontserte, töötubasid ja palju muud põnevat.

18. mail kogunevad Kalamaja seeniorid Teoteatrisse, et arutleda Kalamaja tänavate ja liikumisruumi üle. 19. mail toimub Kalamaja põhikooli hoovis asumitevaheline võrkpalliturniir ning Linnahalli eest algav jalgrattamatk.

Kalamaja päevade eesmärgiks on lähendada kogukonna elanikke, tuues nad tänavatele koos meeldivalt aega veetma. Festivali korraldavad mitukümmend vabatahtlikku Kalamaja elanikku ja organisatsiooni, sealhulgas MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Meie Kalamaja, MTÜ Loomikud, Kalju kogudus, Teoteater, Kalamaja põhikool, Kalamaja raamatukogu, Lastemuuseum ja paljud teised.

Lisainfo:

Asumifestival Kalamaja päevad 2013

Hoovikohvikute nimekiri

Tallinnas saab suvel tasuta rattaid rentida!

Kõigil huvilistel on Kultuurikatla aias võimalus rentida suvehooajal tasuta jalgrattaid. MTÜ Nabanemi eestvedamisel saab tasuta rentida politsei poolt kohalikule omavalitsusele antud leiurattad, mis on muudetud turvaliseks ning linnapildis hästi nähtavaks. Lisaks jalgratta rentimisele on võimalik muuta oma ratas isikupäraseks ning võtta osa ratta remontimise ja hooldamise töötubadest. Samuti korraldatakse juunis-juulis lastele ühiseid väljasõite mere äärde.

Projekti eesmärk on tervisliku ja loodussõbralikku elustiili läbi edendamine läbi spordi, värske õhu ja linnaruumi avastamise. Lisaks rõhutatakse rataste registreerimise ning märgistamise vajadusele.

Rattaid saab laenutada Kultuurikatla aia (Kalasadama 6) hoovis isikut tõendava dokumendi alusel.

Tallinna Botaanikaaias on 16.-19. maini säntpooliate näitus

Näitusel eksponeeritakse 250 sorti säntpooliaid ja 20 liiki vahalilli.

Säntpooliat (Saintpaulia) või paulikest kutsutakse rahvapäraselt varjukannikeseks ja aafrika kannikeseks. Looduslikult kasvavad säntpooliad Keenia ja Tansaania niisketes varjulistes rannikumetsades ning tänapäeval kasvatatakse rohkem kui 2000 erinevat sorti säntpooliaid.

Näituse ajal on võimalik ka osta haruldasi säntpooliasorte.

Täpsemalt saab säntpooliate kohta lugeda ka Tallinna Botaanikaaia kodulehel

Rahvusraamatukogus avatakse akvarellistide suurnäitus

Eesti Akvarellistide Ühenduse 55. aastapäeva tähistav akvarellinäitus “Värvilised leheküljed” avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ja galeriis neljapäeval, 9. mail kell 16.

Eesti Akvarellistide Ühendus oma 40 liikmega on elav ja tegus näituste korraldaja nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Nagu viimastel aastatel tavaks olnud, esinevad koos ühenduse liikmetega (Christel Allik, Tiia Elken, Sandra Jõgeva, Malle Leis, Ülle Meister, Tiiu Pallo-Vaik, Rein Mägar, Mall Paris, Illimar Paul, Toomas Rein, Mari Roosvalt, Marje Üksine jt.) ka kutsutud külalistena tuntud kunstnikud ja kunstiüliõpilased (Albert Gulk, Eero Ijavoinen, Orest Kormašov, Ilmar Kruusamägi, Krista Laos, Gennadi Lapin, Leo Lapin, Enno Ootsing, Saima Randjärv, Martin Saar, Kadri Toom jt.).

Žürii liikmed valisid suurele näitusele 57 kunstniku teosed, mis esindavad akvarellmaali eri väljundeid. Kuna teemavalik oli vaba, võib näitusel näha urbanistlikke linnavaateid, loodusmaale, animalistikat, floristide töid ning abstraktseid kompositsioone ja kontseptualismi.Võib nautida klassikalisele akvarellile iseloomulikku poeetilist voolavat tehnikat, toonide läbipaistvaid kihistusi paberil, klassikalisi lillemaale, loodusvaateist tuletatud elegantseid kompositsioone ja üksikuid kuivtehnikas teostatud arhitektuurseid vaateid.

Vees lahustuv pigment paberil annab tundliku ja kiire võimaluse jäädvustada koheselt mõnd ideed, seisundit või fantaasiat ja see võimalus on tavaliselt värviline. Tõsiseltvõetav tulemus lähtub eelkõige iga kunstniku individuaalsest olemusest ja esmapilgul lihtsana näiva tehnika valdamisest. Akvarell on üha olnud Eesti kunstnike seas populaarne.
55 aastat tagasi, 1958. aasta sügisel avati Tallinna Kunstihoones esimene vaid eesti akvarellmaalide näitus. Esimeseks rahvuslikuks akvarellistiks tuleb küll pidada Johann Kölerit, ent XX sajandi keskel tuli okupeeritud Eestis mõnigi traditsioon uuesti ausse tõsta. Tollased silmapaistvad kunstnikud Märt Bormeister, Aleksander Pilar, Karl Burman, Lydia Mei, Margareta Fuks ja teised, kes tõid akvarellmaali taas kõrgtasemel eesti kunstimaastikule, on tänaseks lahkunud. Esimesel akvarellinäitusel osalenud kunstnikest on meiega Siima Škop ning Valli Lember-Bogatkina, kes osaleb ka näitusel.

Näituse on kujundanud Mall Paris, Marje Üksine, Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik. Näitus on avatud 4. juunini.

Kristiina Ehin esitleb oma ajasturomaani ja Kirjanduskambrit

Kristiina Ehini “Paleontoloogi päevaraamat” räägib kiiresti muutuvas ajas kasvavast Rapla tüdrukust, kes oma kasvukeskkonnast juuri leidmata hakkab neid kirglikult otsima eelajaloost, kaevates muuhulgas üles ema porgandipeenra. Romaan koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, samamoodi põimuvad teoses proosa ja luule.

Raamatu autor, toimetaja ja kirjastaja meenutavad teose sünnilugu lähemalt siin.

Lähemate nädalate jooksul on võimalik kunagise porgandipeenra-paleontoloogi ja tema raamatuga kohtuda kolmes linnas.

Teisipäeval, 8. mail kell 21 on esitlus Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17), pärast seda on kõik oodatud kõrvalmajja (Kalevi 13), kus Kristiina Ehin avab oma Kirjanduskambri.

Reedel, 17. mail kell 17 esitletakse raamatut Tallinnas Viru keskuses Rahva Raamatu poes, autoriga vestleb raamatu kirjastaja Epp Petrone.

Viljandis tutvustab autor raamatut neljapäeval, 23. mail kell 19 Värske Loomingu Salongi, Pikk 9 maja ees (vihma korral Kondase keskuses, Pikk 8) ning reedel, 24. mail kell 17 Viljandis Arkaadia aias.

Tutvu raamatuga ja loe katkendeid siit.

Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima

Tallinnas rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 7. mail näitus “Taanlasest maailmamees Søren Kierkegaard”, mis on pühendatud kuulsa filosoofi 200. sünniaastapäevale.

Søren Kierkegaard (5. mai 1813-11. november 1855) oli Taani filosoof ja teoloog, keda peetakse esimeseks eksistentsialistiks. Ta sündis õpetatud ja vagas perekonnas, astus 1830 tollal tugevasti Hegeli mõju all olnud Kopenhaageni ülikooli, mässas nii Hegeli süstemaatilisuse kui ka Taani luterliku kiriku formaalsuse vastu. Enamik Kierkegaardi filosoofilistest kirjutistest käsitleb üksiku ja individuaalse olemust. Tema psühholoogilised uurimused analüüsivad emotsioone, mis mõjutavad inimeste valikuid. Just see osa Kierkegaardi mõttetööst on jätkuvalt oluline, sest inimestel tuleb igal ajal valida ja seista oma otsuste eest, olles silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega.

Kierkegaardi teoloogilised tööd keskenduvad kristluse eetikale, käsitlevad usku jumalasse ja kirikut kui institutsiooni ning analüüsivad teoloogiat üldisemalt. 1843. aastal ilmus Kiekegaardi mahukaim teos – kaheköiteline “Emb-kumb”. Kokku on tema teoseid 28 köidet, millest 14 päevikud.

Loe edasi: Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima

Loomade hoiupaigas saab odavalt loomi kiibistada

01.04.–30.06.2013 (kaasa arvatud) korraldab Hoiupaiga Loomakliinik kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaaniat.

2011. aastal sai loomade hoiupaiga kliinikust pärast remonti ja aktiivset arengut üks Tallinna juhtiv standardset teenuskomplekti osutav veterinaarkliinik, mis on sellest ajast alates oma positsiooni üha tugevdanud.

Kliinik lähtub põhimõttest, et standardprotseduurid, nagu kaitsesüstimised, kiibistamine, ussi- ja kirbutõrje ning muud lihtsamad protseduurid, aga ka mitmesugused operatsioonid (steriliseerimine ja kastreerimine (ka küülikute ja tuhkrute), kolmanda silmalau eemaldamine koertel jne) peavad olema inimestele võimalikult kättesaadavad. Püüame teha selleks kõik endast oleneva. Meie arstid tegelevad pidevalt täiendusõppega. Nad käivad mitmesugustel seminaridel (ka väljaspool Eestit), koolitustel ja loengutel, et oma kliente paremini nõustada. Väga meeldiv on see, et kord juba meie juurde tulnud kliendid jäävad meiega pikaks ajaks ja toovad siia ka oma tuttavaid. Täname neid usalduse eest. Lisainfo pets.ee

Loe edasi: Loomade hoiupaigas saab odavalt loomi kiibistada

Maailmapäev kutsub kõiki huvilisi konverentsile

Kõiki huvilisi oodatakse maailma toiduga varustamise poliitika konverentsile ” Kes peaks toitma maailma?” . Konverents toimub 14. mail Tallinnas Meriton Grand Conference & SPA konverentsikeskuses.

Juba Eesti vanarahvas teadis rääkida, et leib on vanem kui meie ja et toit on elujõulisuse alus. Kutsume Sind üheskoos arutlema päevakajalisel teemal toit kui inimõigus ja Eesti võimalused aidata tagada inimväärne elu tervele ilmale. Selgitame välja, kui hästi on maailmas tagatud inimestele toit kui üks põhiõigus. Avakõneleja Marikki Stocchetti Soome Välispoliitika Instituudist selgitab oma värske uurimuse põhjal kuidas arengukoostöö ja kaubanduspoliitikad saavad aidata inimesi toiduga kindlustada. Globaalset perspektiivi lisab Nicaragua suursaadik Eestis, T.E. Dr. Ricardo José Alvarado Noguera.

Kliimamuutused muudavad rohkem kui üksnes temperatuure. Patrick Worms maailma agrometsanduse keskusest räägib, kuidas mõjutavad kliimamuutused toiduga varustatust ning pakub lahenduseks välja puude kasutamise põllumajanduses. Erasektori olulisest rollist saame aimu uuendusliku Eesti idufirma Vital Fields näitel, mis pakub talunikele põllu-põhist ilmateadet.

Lisaks saavad sõna mitmed eksperdid Eestist ja välismaalt, kellega publikulgi avaneb võimalus dialoogi astuda.

Tallinna Vaba Waldorfkool korraldab
hariduskonverentsi ja mõttetalgud

Tallinna Vaba Waldorfkool. Foto: bioneer.ee

Tallinna Vabas Waldorfkoolis saab alates 1. septembrist 2013 õppida ka gümnaasiumiklassides. Seoses sellega korraldab kool 4. mail Tallinnas hariduskonverentsi ja mõttetalgud, et käsitleda keskhariduse praegust olukorda ning waldorfpedagoogika võimalusi kogemusliku ja mõtestava keskhariduse pakkumiseks noortele.

Tallinna Vabast Waldorfkoolist kujuneb Tartu Waldorfgümnaasiumi kõrval teine waldorfpedagoogikat rakendav täistsükli kool Eestis.

„Oleme waldorfgümnaasiumi avamiseks teinud põhjalikku eeltööd ja läbinud kõik vajalikud ettevalmistused ning praegu võime öelda, et sellest sügisest pakume esimese Tallinna koolina gümnaasiumiõpet waldorfpedagoogika alusel,“ lausus loodava gümnaasiumiosa koordinaator ja 10. klassi õpetaja Kristina Šanin.

Waldorfpedagoogika ja waldorfgümnaasiumi tutvustamiseks toimub 4. mail konverents „Waldorfgümnaasium Tallinnas – mida tähendab keskharidus waldorfkoolis“. Sel päeval saab kuulata loenguid waldorfpedagoogilisest lähenemisest ja töötubades kogeda õppimist waldorfkoolis. Loe edasi: Tallinna Vaba Waldorfkool korraldab
hariduskonverentsi ja mõttetalgud

Sabatantsu festival seisab kodumaise tantsuhariduse eest

Sabatants tuleb taas koos õpitubade, seminaride ja tantsuklubidega, tuues seekord kaasa ka kontserdisarja. Sabatantsu festival toimub 9.-12. mail Tallinnas Von Krahli teatri ja baari ruumides.

Paljude rahvatantsurühmade, mis tegelevad enamasti uusloominguga, ning paljude võõramaiste tantsustuudiote kõrval on eesti omakultuuri ja kohaliku tantsupärandi hoidmine ja õpetamine hindamatult suure tähtsusega. Traditsioonilise tantsu festival Sabatants on mõeldud erineval tasemel tantsuoskajatele ja pakub põnevat ja väljakutsuvat programmi nii neile, kel tantsukogemusi juba palju, kui ka täiesti uutele tulijatele.

Hommikustes seminarides oodatakse arutlema, kaasa mõtlema ja kuulama eesti tantsukultuuri teemadel. Päeval toimuvad õpitoad, mille põhirõhk on eesti tantsudel, kuid traditsioonilise kultuuri paremaks mõistmiseks on palutud õpetama oma pärimustantse ka mõned külalised kaugemalt: Noa Shamir Taanist, Sviatlana Klepikava Valgevenest ja ingerisoome asjatundja Juha-Matti Aronen. Tantsuõpetajad on oma ala parimad asjatundjad.

Õhtul toimuvad külapidude ja tantsuklubide eeskujul tantsuõhtud, kus saab praktiseerida ja kinnistada päeval omandatud oskusi.

Tantsufestivali raames toimub sel aastal ka kontserdisari. Kontsertidel esinevad ansamblid nii kuulamiseks (Mari Kalkun, Pastacas, Anu ja Triinu Taul) kui ka tantsimiseks (Klapp, VEM ja Ülemakstud Rentslihärrad ehk Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaa).

Festivalipassid müügil Piletimaailmas soodushinnaga 22€/20€ vaid aprilli lõpuni, hiljem ja kohapeal 25€/22€

Rohkem infot ja täpsem kava: www.sabatants.ee

FB: http://www.facebook.com/sabatants

FB üritus: http://www.facebook.com/events/231813706957649/

Mais toimub Tallinnas looduslike pühapaikade konverents

9. mail algusega kl 10.00 toimub Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis Toompea lossis (Lossi plats 1a) konverents „Looduslikud pühapaigad kui rahvuslikud kaitsealad – vajadused ja võimalused 2008-2020“.

Konverentsil käsitletakse riikliku arengukava „Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ esimese viie tegevusaasta (2008-2012) olulisemaid tulemusi, järgmiste tegevusaastate (2013-2020) peamisi eesmärke ning nende saavutamise eeldusi.

Sündmuse korraldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm ja Hiite Maja Sihtasutus. Osalemiseks saab end kirja panna kuni 30.04. sellel võrgulehel: http://goo.gl/ppnDq

Konverentsi kava ja lisateave: http://www.fl.ut.ee/1182553

Aastatel 2008-2012 toimunud Kultuuriministeeriumi valdkondlik arengukava “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine” on mõeldud ajalooliste rahvuslike kaitsealade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks. Võrreldes teiste loodus- ja kultuurimälestistega on pühapaigad olnud ajalooliselt eriti ulatusliku ja püsiva surve all ning on ilmselt Eesti kõige ohustatum mälestiste rühm. Loe edasi: Mais toimub Tallinnas looduslike pühapaikade konverents

Kalevi spordihallis tuleb pühapäeval mini-rahvatantsupidu

Pühapäeval, 28. aprillil toimub Tallinnas Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25. sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, algklassid I (2 gruppi), algklassid II, põhikool, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela.

Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

Pidu algab 28. aprillil kell 17 Tallinnas Kalevi Spordihallis (Juhkentali 12). Etendusele järgneb simman ansambliga Untsakad.

Pileti hind 8 on eurot. Piletite ostmiseks tuleb teha ülekanne Rahvakunstiselts Leigarid arvelduskontole nr 221050924698 (Swedbank) või 10220006968013 (SEB) ning saata e-kiri piletite arvu ja oma kontaktiga e-mailile info@leigarid.ee. Saadame 24 tunni jooksul vastu e-pileti. Trükkige see välja ja võtke kindlasti etendusele tulles kaasa!

Rahvakunstiseltsi Leigarid kohta saab lähemalt lugeda koduleheküljel www.leigarid.ee.

Eesti Vabaõhumuuseumis viiakse läbi projekt Linn Lilleliseks

Lillelapsed tegutsevad taas!

Sel aasta on meid õnnistanud erakordselt pika talvega, et suve tulekut veidi kiirendada kogunevad juba seitsmendat korda noored ja tegusad ning erivajadustega noored Käo Puhkekülast, et üheskoos üks tore päev veeta ning sealhulgas ka Eesti Vabaõhumuuseumit korrastada ja suveks ettevalmistada. Heategevuslik üritus toimub 11. mail 2013 algusega kell 11.

Projekti “Linn Lilleliseks” eesmärk on aidata tunda ka neil, kes igapäevaselt oma eluga ise toime ei tule, ennast väärtusliku ühiskonnaliikmena ning vähendata sealjuures eelarvamusi erinevate ühiskonnagruppide vahel.

Linn Lilleliseks on noorte loodud projekt, mis toob kokku noori vanuses 15-25 ning täiskasvanuid Käo Päevakeskusest, et üheskoos heakorratöid teha. Päeva alustatakse erinevate tutvumis- ja soojendusmängudega, ning edasi läheb tõsiseks töö tegemiseks – istutatakse lilli, riisutakse lehti ja kustatakse tekkinud nälg. Linn Lilleliseks nägi ilmavalgust 2006. aastal Tegusate Eesti Noorte (TEN) 13. regionaalsessioonil Tallinnas, mil 9 noort püüdsid leida lahendust küsimusele “Kuidas arendada ühistegevust puuetega noortega Tallinnas?”. Sessioonil tärganud idee viidi ellu juba järgmisel aastal, mil tava- ja erivajadustega noored tegid heakorratöid Kodu pargis. 2008. aastal said lilleliseks lisaks Tallinnale ka Pärnu ning Tartu, ning juba teist korda toimub Linn Lilleliseks Eesti Vabaõhumuuseumis.

Linn Lilleliseks koostööpartneriteks on Eesti Vabaõhumuuseum ja Käo Päevakeskus, ning rahaliselt toetavad projekti Tallinna Spordi-ja Noorsooamet ning Haridus-ja Teadusministeerium.

TEN on üle-eestiline noorteorganisatsioon, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on Euroopa Noorteparlamendi (EYP) esindamine Eestis, kohalike regionaalsessioonide korraldamine ning Linn Lilliseks taoliste noorte omaalgatuste eestvedamine.

Lisainfo: www.ten.ee

Tallinna Noorte Infokeskus kutsub koolikiusamise jätkuseminarile

30.aprillil, algusega kell 18.00, toimub Tallinna Noorte Karjäärikeskuses (Suur-Ameerika 35) seminar Koolikiusamise lõpetamine II – oma vastutuse ja osaluse rajamine.

Tallinna Noorsootöö Keskus on korraldanud mitmeid koolitusi koolikiusamisest. Viimaseks edukaimaks koolituseks osutus käesoleva aasta märtsis läbi viidud Sisekaitseakadeemia Justiitskolledži korrektsioonipsühholoogia õppejõu Erik Rüüteli koolikiusamise lõpetamisele suunatud seminar. Probleemi tõsidusest ja osalejate soovist lähtudes jätkame koolitustesarja ka aprillis.

Koolikiusamise lõpetamine algab kõikide kaasamisest ning igaühe isiklikust vastutusest. Millised on need enesekindluse fundamentaalsed talad mille peale peaks rajama oma vastutuse õpetaja, lapsevanem, õpilane? Kuidas julgeda ja tunda end enesekindlalt astudes esimest ja ka järgnevaid samme koolikiusamise lõpetamise suunas? Koolikiusamise lõpetamise II seminar puudutab osalejate enesetaju ja kontrolli ning kontsentreerub reaalsetele individuaalsetele oskustele teel lõpetamaks koolikiusamist.

Seminari juhib Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi doktorant Erik Rüütel, kes on töötanud Lääne-Tallinna Keskhaiglas kliinilise psühholoogina, Tallinna Laste Turvakeskuses osakonnajuhatajana ja Tallinna Vangla direktori asetäitjana taasühiskonnastamise alal.

Seminar on tasuta!

Lisainfo ja registreerimine:
janne@taninfo.ee

Eesti uhkeim teeauk on pärit Jeti jäähalli eest

Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.

Selgunud on selle kevade uhkeim teeauk, selleks valis maanteemuuseumi žürii Karin Reedla poolt Tallinnas Jeti jäähalli ees tehtud ülesvõtte.

Märtsi alguses kuulutas Eesti Maanteemuuseum välja fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013”, et leida üles ning juhtida tähelepanu kõige silmatorkavamatele ja sõna otseses mõttes põrutavamatele teeaukudele üle Eesti. Osavõtt konkursist oli aktiivne ja pilte oli tehtud erinevatest teekatete lagumise tüüpidest. Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Liina Kuke sõnul tuli pilte igast Eestimaa nurgast.

Saadetud piltide puhul hindas maanteemuuseum väljendusrikkust, isikupärast vaatenurka ja teemale vastavust. “Võidutöö puhul jäi silma teeaugu omapärane kuju, pildi terviklikkus ja hea kompositsioon,” põhjendas Liina Kukk. Tänavune uhkeim teeauk kajastab väga hästi ka Eesti heitlikku talve- ja kevadilma, kus külmumis- ja sulamistsüklite pidev vaheldumine ning liigniiskus on üks peamisi teekatete lagunemise põhjuseid.

Fotokonkursiga soovis muuseum fookusesse tuua teekatete lagunemise põhjused laiemalt ning selgitada nende tekkimise tagamaid. Eesti uhkeim, südamekujuline teeauk väljendab ka sügavamõtteliselt meie igakevadist südamevalu teekatete lagunemise pärast.

Fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013” võidutöö on osa maanteemuuseumi uueneva ekspositsioonikeskkonna Teeaeg teekahjustuste tüüpe ja selle põhjuseid tutvustavast väljapanekust, mis avatakse külastajaile 1. mail.
Liina Kukk
Eesti Maanteemuuseum

FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Tallinna Ülikooli Astra hoones toimub sel nädalavahetusel (19.-21.aprillini) rahvusvaheline FRAGILE sümpoosion „Tants, kunst ja nägemisvaegus”. Parallelselt leiavad reedel ja laupäeval kl 19.30 KUMU auditooriumis aset FRAGILE etendusõhtud.

Sümpoosion on Fragile-nimelise Euroopa Liidu poolt toetatud projekti kulminatsiooniks, mõlemad keskenduvad nägemispuudega inimeste ja kunstide valdkonna kokkuviimisele. Projekti koordineerib Bærum Kulturhus Norrast, seda toetavad ülejäänud partnerid: Tallinna Ülikool (Eesti), Vo’Arte (Portugal) ja Salamanda Tandem (Ühendkuningriik).

“Fragile” (tõlkes ”habras”) algse idee autoriks on Norra koreograaf Kjersti Kramm Engebrigtsen. Kjersti, soovides jagada Euroopaga laiemalt oma tantsukogemust pimedate inimestega ja selle haprust, kutsus Eesti koreograafi Ajjar Ausma ja Portugali koreograafi Ana Rita Barata oma ideed edasi arendama. Loe edasi: FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs