Rubriik: Harjumaa

Klassikaraadio saade Areaal kutsub tasuta stuudiokontsertidele

Klassikaraadio sünnipäevakuu raames toimub aprillis taas neli tasuta kontserti “Areaal LIVE”. Raadiomaja I stuudios esinevad ansamblid, kes külastanud värske eesti muusika levikuala tutvustavat saatesarja “Areaal”.

Seekord esinevad otse-eetris teise hooaja saadetes käinud Tolmunud Mesipuu, Galaktlan, Mari Pokinen ja Wrupk Urei. Kontserdid toimuvad kell 22-23 raadiomaja I stuudios aadressil Kreutzwaldi 14. Piletivaba sissepääs algab kell 21.30 sissepääsuga vana raadiomaja uksest aadressil Kreuzwaldi 14.

Klassikaraadio korraldab “Areaal LIVE” kontserte teist aastast. Möödunud aasta aprillis olid raadiomaja I stuudios toimunud Mari Kalkuni, TNVVNÜM-i, Maikameikersi ja Kirtana Rasa kontserdid äärmiselt menukad, kuulajaid oli palju nii stuudios kui ka raadio vahendusel. Tänu väikesele kontserdisarjale sai Klassikaraadio otsekontakti kuulajaskonnaga, keda toimetus varem vähe tundis.

Saatesari “Areaal” on teise hooaja lõpuks portreteerinud ligi 70 eesti bändi ja artisti. Iga saade annab võimaluse tutvuda ühe artisti või ansambliga, süveneda muusikasse ja selle tausta. Sarja roll on praegu õhus oleva potentsiaalselt kultusliku muusikakultuuri
kaardistamine, ideede laiali kandmine ja tuleviku tarbeks talletamine.

“Areaal” on eetris pühapäeva õhtuti kell 21 ja kordusena esmaspäeviti kell 23, lisaks sobival ajal internetis. Saadete autorid on kordamööda Tõnu Karjatse, Tauno Maarpuu ja Maria Mölder, saatesarja toimetaja ja koordinaator Maria Mölder.

AREAAL LIVE
Tasuta sissepääs alates 21.30

Areaal Facebookis: http://www.facebook.com/pages/Areaal/117614104947337
Areaal Klassikaraadios: http://klassikaraadio.err.ee/saated?saade=873

Maria Mölder, Areaali toimetaja, maria.molder@gmail.com

Valimisjärgne ümarlaud heast tavast ja valimiskompassist

Kuigi kõrgema võimu kandja on rääkinud  ja uus Riigikogu koosseis ametisse astunud, pakuvad 2011. aasta Riigikogu valimised kõneainet kauemaks. Toimus ju nende valimiste eel ja tulemusena uusi olulisi arenguid, mille  mõtestamine pakub huvi mitte ainult  toimunu mõistmiseks  vaid ka tuleviku kavandamiseks.  Ümarlaual neljapäeval, 7. aprillil on kavas teha kokkuvõtteid  valimiskampaania ajal tegutsenud hea valimistava valvurite tegemistest ja  valijakompassi  kasutamise tulemustest.
Ümarlaud toimub algusega kell 13.00 Riigikogu teabekeskuses Toompea tn 1.
13.00     Avasõnad – Heiki Sibul
13.10     Hea valimistava valvurite kokkuvõte –  Agu Uudelepp, valvur
Küsimused ja arutelu
13.50     Valijakompassi  kasutusstatistika ja vastukajad –  Liia Hänni ja Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia
Küsimused ja arutelu
14.20    Kokkuvõte
Palutakse osalemisest teada anda 6. aprilliks priit.vinkel@vvk.ee või 631 6548.
Ümarlaua korraldab Vabariigi Valimiskomisjon koostöös e-Riigi Akadeemia ja EMSLiga, arutelu modereerib Ülle Madise

Keila vald kogub ümarlauda erinevad ühendused

Keila vallvalitsus ootab homme kell 18 tegusaid kodanikuühenduste esindajaid  ümarlaua taha.  Arutluse alla tulevad Keila linna ja Keila valla päevaga seonduvad küsimused, kauni kodu selgitamise korraldamine Keila vallas, lähenevad talgud “Teeme Ära 2011”, Kaugtöökeskuse maja kasutamise võimalustest ning paljudest muudest huvitavatest teemadest.

Täna alustab tööd eetikakohvik

Tartu Ülikooli eetikakohvik avab täna kell 18 Tallinnas Teatri Puhvetis eetikakohviku. Vaatluse alla võetakse teema “Kas kõigel ühiskonnas peab olema eetiline mõõde?”. Vestlust modereerib Tartu ülikooli eetikakeskusese poolt Aive Pevkur. Kohvikus arutletakse eri sektorite vaatenurgast järgmiste küsimuste üle:

– milline roll on eetikal riigisektoris, ettevõtluses ja kodanikuühiskonnas;

– kas eesmärk pühitseb abinõud või eetika pühitseb abinõud;

– kas halb ärimees saab olla hea kodanik;

– kas eetika aitab kaasa või pärsib ühiskonna arengut?

 Eetikakohvikus esinevad Hans H Luik kui ärisektori esindaja, Kristina Mänd kolmanda sektori eestkõnelejana ning riigisektori tahke avav Vilve Kalda.

Aruküla Käsitöökojas tuleb seebi valmistamise õpituba

Aruküla Käsitöökojas (Arukülas, Tallinna mnt 38) tuleb 14. aprillil kell 18.00 seebi valmistamise õpituba. Õpitubades ning käsitöö müügist teenitav tulu läheb Aruküla Waldorfkooli käsitööruumide ülalpidamiseks. Osalustasu 5 eurot, iga osaleja saab kaasa enda tehtud seebi ja seebiretseptide raamatu. Eelregistreerimine arukoda@gmail.com, tel 5131817.

Eesti noored aserid mälestasid genotsiidiohvreid

Eesti aseri noorte ühing UGUR. Foto: erakogu

31. märts on ametlikult välja kuulutatud Aserbaidžaani Vabariigi genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Neljapäeval kogunesid Aserbaidžaani noorte ühingu UGUR noored üle terve Eesti, et mälestada kunagist traagilist sündmust. Mälestamiseks tuldi kokku nii Tallinnas, Tartus kui ka Kohtla-Järvel.

 

Vaatamata kõikidele löökidele on Aserbaidžaani rahvas võidelnud ja jäänud püsima. Paljud inimesed ei mäleta ja nooremad eurooplased isegi ei tea, kuidas aseri rahvas esimesena moslemi riikidest kuulutas 1918. aastal välja Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi. Ei saa ka mainimata jätta, et sooline võrdõiguslikkus kehtestati märksa varem kui mõnes Lääne riigis. Kuid saavutatud iseseisvus koos hilisema Nõukogude Liidu lagunemisega toimunud taasiseseisvusega ei jäänud vabaks traagilisest pitserist Aserbaidžaani rahvuse ajaloos nii nagu ka teistes iseseisvuse eest võistelnud riikides.

Noor Demokraatlik Aserbaidžaani Vabariik, mis esimese iseseisvuse ajal tootis ligi 50 protsenti kogu maailma naftast, ei andnud meelerahu tuleviku kommunistidele ja nende poolt loodud Armeenia natsionalistlikule ja terroristlikule organisatsioonile “Дашнакцутюн”. Armeenia bolševiku Stepan Shaumiani eestvedamisel hävitati 1918. aastal Põhja-Aserbaidžaanis ligi 25 000 aserit ja 3000 juuti, paljud neist olid naised, vanurid ja lapsed. Kui kommunistliku okupatsiooni massimõrvad ja tagakiusamised Aserbaidžaanis olid peatatud, lakkas Aserbaidžaani Vabariik 1920. aastal olemast. 

Ajalugu peab mäletama ja tähtsustama, mis ajastul me ka ei elaks. Aseri Noorte Ühingu UGUR aseri rahvusest noored liikmed tunnevad leina, mälestavad hukatuid, teadvustavad seda traagilist sündmust ning loodavad, et enam ajalugu ei kordu.

31. märts jääb meelde kui Aserbaidžaani rahva suhtes toime pandud genotsiidi mälestamise päev ja me loodame, et sellised tragöödiad ei taba ühtki teist rahvast.

Allikas: Aserbaidžaani noorte ühing UGUR

Fakte Aserbaidžaanist:

  • Vabariik taastati 30. augustil 1991
  • Pindala: 86 600 km2
  • Rahvaarv: 9 000 000
  • Pealinn: Bakuu
  • President: İlham Əliyev

Noortele korraldatakse esseekonkurss ja suvelaager

Tulemas on noortelaager ja esseekonkurss “Ettevõtja vs palgatöötaja”, mille eesmärgiks on suunata kohaliku Leader tegevusgrupi MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna noori mõtlema oma tulevase elukutse peale. Millised head ja vead kaasnevad ettevõtja kui ametiga ning kuidas tavaline palgatöötaja võiks pääseda lõputuna näivast oravarattast?

Esseekonkursile oodatakse Tapa, Kadrina, Ambla, Vihula, Kuusalu valla ja Loksa linna keskkoolide ja gümnaasiumide õpilaste kirjatükke. Parimad saavad väärt auhinnad ja prii pääsu juuli alguses toimuvale ettevõtluse ja internetiturunduse noortelaagrisse.

Konkursi soovitatavaks aruteluteemaks on:
– Mis saab minust pärast keskkooli või gümnaasiumi lõpetamist?
– Kas ma hakkan tegema plaane selles suunas, et minust saab palgatööline, kes tõuseb igal hommikul üles selleks, et minna tööle ja teha seda, mida ülemus ütleb?

Kas mulle meeldiks töötada ja õppida selle nimel, et;
• saaksin ise otsustada, kuidas ma oma tööd korraldan
• võiksin ise määrata aja, millal reisin ja puhkan
• tohiksin endale ise sobiliku tasu maksta Loe edasi: Noortele korraldatakse esseekonkurss ja suvelaager

Harjumaa omavalitsuste liit kuulutas välja ideekonkursi

Harjumaa omavalitsuste liit (HOL) on kuulutanud välja ideekonkursi, et leida Harjumaad iseloomustavaid nähtusi, sümboleid, objekte ning neile vastavat tunnuslauset, sloganit.

Võidukavandeid kasutatakse VOLi kingitusena mõeldud graafilise lehe kujundamisel ning teistel maakonda tutvustavatel trükistel ja meenetel.

Kavandite esitamise tähtaeg on 30. aprill 2011. Need palutakse saata aadressil: Harjumaa Omavalitsuste Liit, Sirge 2, 10618 Tallinn.

Töid hinnatakse kahes alagrupis: koolinoored ja täiskasvanud.
Parimate kavandite autoreid premeeritakse.

Rohkem infot: www.hol.ee.
 

Tallinnas avati Kreutzwald Hotell

käik ootTallinnas Endla tänaval avati Kreutzwald Hotelli nime kandev majutusasutus, renoveeritud endine hotell Mihkli. Hotell kuulub Unique Hotels ketti, kellel Eestis on juba Citi Hotell ja  von Stacelberg Hotell Tallinnas ning hotell Vihula mõisas.

Kas innustas von Stacelbergi nime kasutamine leidma analoogset nime ka renoveeritavale Mihkli hotellile? Tulemus on igatahes see, et üks väga soodsas kohas asuv heatasemeline Tallinna hotell kannab nüüd arsti, kirjaniku ja eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi austavat nime. Lauluisa muuseumi poole pöörduti mõni aeg tagasi palvega aidata hotelli kujundamisel Kreutzwaldi puudutava teabe ja materjalidega. Esialgu võõristasime – kas Kreutzwaldi nimega mitte liiga meelevaldselt ei talitata? Ebalus möödus ja muuseum andis igakülgset abi firmale Restor, kes kujundas hotelli kreutzwaldlikuks.

Sisenedes võtavad külastajat vastu Kreutzwaldi elu ja loomingut tutvustavad tekstid mitmes keeles, teksti taustaks portreefotod. Seintel  eepose tõlgete kaanepildid. Lifti sisenedes loeb külastaja hotelli poolt pakutavate teenustega koos ka read Kreutzwaldi luuletusest, mis ülistab eesti keelt. Korrustel on raamituna illustratsioonid Kreutzwaldi muinasjuttudest. Tubades reproduktsioonid G. Reindorffi ja teiste kas ajastu, või teemalt sobilike kunstnike töödest. Kogu kujundus on maitsekas ja diskreetne. Kreutzwald Restoranis on kirjaniku  hotellile väga sobilikult raamaturiiulid meie ilukirjandusega.

Muuseumi poolt kinkisime mõned Kreutzwaldi muinasjuttude tõlkeraamatud. Väikese sõnavõtus sai meenutatud Kreutzwaldi käiku Tallinna tema enda  kirja põhjal akadeemik Schiefnerile (1872), Kreutzwald meenutab, kuidas ta üritas 1871.a. Soome sõita, tuli Tallinna, aga tormine meri ei lase laevadel liikuda. Tallinnas püüdis ta siis kottpimedas vanalinnas leida tuttavate maju : “.. kuskil ei kübetki valgust, niisama vähe võis elavat hinge leida; kätega kobades leian siin ja seal mõne ukse, kuid ei ühtki kellanööri…“ Ja edasi: „Tallinn on raudtee mõjul kasvama hakates suurlinna jume saanud, nagu mulle tundub, rohkem suure linna varju- kui valgusekülgi omaks võtnud. Võõrastemajas elatakse üleüldiselt üsna mõnusasti, kuid kukkur saab järelvalusid tunda.“ Mingu Kreutzwaldi nime kandval võõrastemajal ikka hästi!  

Siiri Toomik

Kose kunstikool võitis laulupeo rongkäigu pea kujunduse

Selle suve üks tähtsündmusi on kahtlemata 11. noorte laulu-ja tantsupidu. Samal ajal kui lauljad-tantsijad harjutavad esinemiseks, toimuvad mitmed kunstikonkursid, mille tulemused eksponeeritakse suvisel peol.

11. Noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigu pea kujundamise, mis oli laulupeo tähtsaim ja olulisim konkurss, võitis stuudiumi õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk. Nemad võitsid ka Harju maakonna rongkäigu kujunduse võitis õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk

Ees on veel ehtekonkurss „Eesti oma ehe“, mis toimub aprillis. Kose kunstikooli esitatud ehete idee pälvis zürii heakskiidu ning laulupeol on meile eraldatud töötuba Ehtetelgis, kus peolistele õpetavad ehete tegemist 5. kursuse õpilane Evi Schults ja õpetaja Tiia Rodi.

Tiia Rodi,

Kose Kunstikooli juhataja

HOL kuulutab välja ideekonkursi

Harjumaa Omavalitsuste Liit kuulutab välja Harjumaad iseloomustavate kohtade, objektide ja sümbolite ideekonkursi, mille eesmärk on leida Harjumaad kui tervikut iseloomustavaid nähtust, sümbolit, objekti ja /ning sellele vastavat lauset, sloganit. Võidukavandeid kasutatakse HOL-i poolt kingitava graafilise lehe kujundamisel ning teistel maakonda tutvustavatel trükistel ja meenetel.

Kavandite esitamise tähtaeg on 30 aprill 2011. Kavandid palume saata aadressile Harjumaa Omavalitsuste Liit, Sirge 2 10618 Tallinn.
Töid hinnatakse kahes alagrupis, õpilased/koolinoored ja täiskasvanud.
Parimaid kavandeid autasustatakse rahaliste preemiatega.

Ruth Jürisalu,

HOLi kultuurinõunik

Enn Kasak külas Tuulemaa hariduskeskuses

Enn Kasak
31. märtsil kell 17 kõneleb Tallinnas Tuulemaa hariduskeskuses Liivakella Seminaris Enn Kasak, tunnustatud astrofüüsik ja teadusfilosoof.

Millest Enn räägib? Ei ole ilmselt uudis, et inimene saab loobuda ainult sellest, mis tal olemas on. Selleks, et loobuda rikkusest, peab kõigepealt rikkaks saama. Akadeemilised otsingud aitasid Ennu tarkade sekka ja siis otsustas ta sellest tarkusest loobuda. See samm on tekitanud paljudes …imetluse, aga veel rohkemates hirmu …

Palusin Ennu meile rääkima teaduse ja religiooni seostest. Mis neid kahte näiliselt vastandlikku asja seob? Kas on võimalik, et ka teadus on religioon? Kas tarkus võib tõesti olla ka kahjulik? Kes on sunnitark ja kuidas vältida sunnitargaks muutumist? Kust algab äärmus ja kuidas seda ära tunda?

Keda need küsimused mõtlema panevad, soovitan lugeda Ennu esseed “Mis tunne on olla loll?” www.obs.ee/enn või kuulata tema mõtteid sel teemal Ööülikoolis www.ylikool.ee.

Liivakella Seminarist, meie aruteludest, esinejatest ja osalustasust loe lähemalt www.liivakell.eu ning tule ja veeda hariv kolmapäevaõhtu koos Enn Kasaku, Fred JÜssi, Einar Laigna ja paljude teiste uue kultuuriruumi loojatega.

Aivar Haller

Peeter Lauritsa fotograafiline koomiks

Homme, 24. märtsil avatakse Kiek in de Kök´is eesti postmodernse digitaalkunsti veterani Peeter Lauritsa näitus keskaja päriselu tragöödia lainetel „Mattise martüürium”.
16. sajandit kujutava fotograafilise koomiksi sisuks on lugu, kuidas talupoeg Mattis põgeneb oma Riisipere mõisniku Uexkülli ülekohtu eest Tallinnasse. Nigul, kes tegelikult on Mattise vend, aitab tal ennast sisse seada. Uexküll laseb oma sõjasulastel Mattise kinni võtta ja piinab ta surnuks. Tallinna Raad vahistab Uexkülli, mõistab kohut ja langetab surmaotsuse. Uexküll ei usu oma kõrvu, et sõnakuulmatu matsi mahalöömist võiks panna süüks. Aadlik on sattunud Tallinna linnavõimude ja rüütelkonna majanduslike intriigide ohvriks. Sõjasulased, kes tegelikult on rüütelkonna mehed, tahavad Uexkülli Võllamäel vabastada. Raad näeb plaani läbi ja hukkab Uexkülli linnaväravate vahel.
Kui püüda selle fotograafilise koomiksi lugu ette manada tänases Tallinnas, siis peaksid linnaametnikud veristama mõne Riigikogu saadiku näiteks Solarise kaubanduskeskuse liftis, on näituse kontseptsioon.
Väljapanek jääb avatuks 29. aprillini.

http://linnamuuseum.ee/kok/

Algas festival Eesti Muusika Päevad

Täna, 21. märtsil algas olulisim Eesti heliloojate loomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad (EMP). 21.–26. märtsini kestval festivalil on tänavu rohkem väliskülalisi kui kunagi varem – Tallinnasse saabuvad heliloojad ja nende loominguga lähedalt seotud ansamblid kõigist neljast naaberriigist. Eesti Muusika Päevadel on au kuuluda Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmis esile toodud muusikasündmuste hulka.

Naaberriikide muusikat tutvustavad kontserdid tunneb festivali kavas ära „Naabrivalve“ sildi järgi. Igaüks neist kontsertidest toob kontserdisaalis kokku kaks heliloojat – välishelilooja naaberriigist ning meie oma helilooja –, mõlema helilooja muusikat esitab aga külalisega kaasa reisinud ansambel.

Nõnda kohtuvadki Läti kontserdil Andris Dzenītis ja Jüri Reinvere, kelle teosed toob kuulajateni Sinfonietta Rīga Keelpillikvartett. Rootsi kontserdil saavad kokku kaks heliobjektidest huvitatud naisheliloojat teine teiselt poolt Läänemerd, Malin Bång Rootsist ja Tatjana Kozlova Eestist, muusikat esitab rootsi avastusliku nüüdismuusika esindusansambel Curious Chamber Players. Soome kontserdil kohtuvad heli sisemusse kiikavad Jarkko Hartikainen ja Helena Tulve (esineb Soome tippansambel Uusinta) ning Venemaa kontserdil on luubi all Pavel Karmanov ja René Eespere, kes mõlemad oma eri viisil on muusika lihtsaks mõelnud. Loe edasi: Algas festival Eesti Muusika Päevad

Tallinna Ülikool asetas nurgakivi uuele hoonele

Tallinna Ülikooli uue õppehoone makett.

Tallinna Ülikoolis toimus pidulik nurgakivi asetamine uuele teadus- ja õppehoonele, mis valmib 2012. aasta esimeses pooles.

Aadressile Narva mnt 27/29 valmib ehitusprojekti tulemusena 6-korruseline valgusküllane Silva-nimeline teadus- ja õppehoone, mis ühendab ülikooli Narva maanteel asuva hoonetekompleksi tervikuks. Silva hoone põhikasutajateks saavad Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Informaatika Instituut, Ökoloogia Instituut, Psühholoogia Instituut, Kommunikatsiooni Instituut, Riigiteaduste Instituut ning Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Lisanduvad ruumid üliõpilaskonnale, karjäärinõustajatele, teadmussiirde keskusele, ülikooli kirjastusele ja akadeemilisele raamatukogule; samuti valmib mitu suuremahulist auditooriumit ning uus kohvik.

Ehitustööde tulemusena nüüdisajastatakse ja lisandub uut pinda teadus- ja arendustegevuseks üle 12 000 ruutmeetri. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 12 miljonit eurot, millest 6,4 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondidest teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetmest ja ülejäänud ülikooli omavahenditest. Hoone arhitektuurilise lahenduse väljatöötaja on Arhitektuuribüroo Ignar Fjuk OÜ, ehitustöid teostab AS Oma Ehitaja.

Foto: Toomas Kongi

Maa ja ilma lood saavad alguse kevade saabumise päeval Tallinna lauluväljakul

pidu21. märtsil, kui suvise noorte laulu- ja tantsupeoni jääb napilt 100 päeva, kogunevad Eestimaa lapsed Tallinna Lauluväljakule, et koos veeta päev täis maa ja ilma lugusid, laule, tantse, mänge ning meisterdamist! Sajad laulu- ja tantsulapsed alustavad noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm». Esmaspäeval jääb suvise peoni 100 päeva. Edelaraudtee toel saavad tasuta Tallinnasse sõita Viljandi- Tartu-, Järva-, Valga- ning Lääne-Virumaa lapsed. Lauluväljakule oodatakse üle 600 lapse. Rohkem lihtsalt ei ole ruumi, ehkki soovijaid oleks veelgi. Päev algab kell 10 laululava klaassaalis maa ja ilma lugudega ning lõpeb pärastlõunal laulukaare ees, kus selgub laulupeosupi tiitlivõistluse võitja. Lastele pakutakse tihedat programmi, nad saavad tutvuda platsiga, kus suvel lauldakse ja tantsitakse. Laulu- ja tantsupeo lugu aitavad teiste hulgas avada ja avastada peo programmijuht Raul Talmar, liigijuht Ando Kiviberg ning tantsupeo kunstiline juht Märt Agu.

Louis Kahni kontserdilaev väisab suvel Eestit

Saaremaa päritolu maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni konstrueeritud kontserdilavaga laev väisab käesoleva aasta suvel Kuressaaret ning laeva meeskonda kuuluvad muusikud annavad siin ja mitmel pool Eestis kokku 15 kontserti.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Robert Austin Boudreau valis mullu sügisel Roomassaare sadamas välja koha, kus laev võiks kontsertide ajal seista. Foto: Alver Kivi

Louis Kahni projekteeritud ainsa laeva Point Counterpoint II kapten ja American Wind Symphony Orchestra asutaja Robert Austin Boudreau (83) pakkus Kuressaare linnale neljaks kontserdiks välja juuli esimesed neli päeva.

Kontserdiajad täpsustamisel

“Linnapoolne palve on pakutud nädalalõpp ära vahetada, kuna siis on koolinoorte laulupidu,” ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. Täna kohtub linnapea Tallinnas Eesti Arhitektide Liidus Robert Boudreau`ga uuesti ning siis on kavas kontsertide toimumise aega täpsustada. Ilmselt toimuksid kontserdid Roomassaare sadamas, kuhu 65 meetri pikkune alus ära mahuks. Möödunud sügisel käis Boudreau isiklikult Kuressaares ka Roomassaare sadamaga tutvumas. Toona kohtus Boudreau ka linnajuhtidega ja siis jäi kõlama mõte, et laev võiks rikastada Kuressaare merepäevade programmi. Nüüd Boudreau väljapakutud ajagraafik aga välistab selle.

Kuressaares toimuvad kontserdid oleksid üks osa Eestit ja teisi Läänemere riike hõlmavast kontsertturneest. Lisaks Kuressaarele antakse Eestis juuni lõpus–juuli alguses kontserte veel Tallinnas, Narvas ja Pärnus.

Kontsertturnee korraldamise peamine mõte on katta laeva USA-st Louisianast Eestisse toomise kulud, et siis tulevikus laev lõplikult Eestisse jätta. Laeva jäädavalt Eestisse tuua oli ka 1974. aastal manalateed läinud Louis Kahni ja tema sugulaste soov.

“See oleks Louisi mälestuseks hea ja mulle meeldiks laev Eestisse tuua, isegi kui selle müügist eriti raha ei saa,” ütles Boudreau Meie Maale möödunud sügisel. Loe edasi: Louis Kahni kontserdilaev väisab suvel Eestit

Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.

Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.

Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?

Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.

Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Loe edasi: Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Eestis kohtuvad parimad jutuvestjad üle maailma

Kultuuripealinn Tallinn 2011 võõrustab paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid.

Märtsist novembrini on oodata jutuvestjaid pajatama lugusid jutuõhtutel. Iga esineja viibläbi ka ühe töötoa, kus huvilistel on võimalik lugude jutustamisega seotud teemadel küsida, arutleda ja lugude rääkimise saladustele lähemale saada.

Avaüritus toimub 20. märtsil ning toob külaliseks indiaani jutuvestja Dovie Thomasoni. Jutuõhtu toimub Tallinnas Hobuveskis, Lai tn 47, algusega kell 18. Jutuvestmist veab Piret Päär. Tõlge Veronika Kivisilla.

Järgmisel päeval, 21.märtsil, kell 15 -17  Dovie Thomasoni töötuba Tallinna Keskraamatukogus.

Dovie Thomason on rahvusvaheliselt tunnustatud jutuvestja ja kirjanik. Tal on oskus oma lugudega viia kuulajad kaasa „paika, kus aeg ei kehti”, neisse sündmustesse, mida ta koges lapsena, kui kuulas vanu indiaani lugusid. Pajatajateks tema Kiova apatši ja Lakota indiaanlastest sugulased, eriti Vanaema Dovie ja ta isa. Neilt sai ta esmakordselt kuulda loodusrahva lugusid. Need olid lood, mis õpetasid teda tegema õigeid valikuid.

Juba 30 aastat on Dovie Thomason põiminud kokku lõimesid vanadest lapsena kuuldud pärimuslikest ja oma elus juhtunud lugudest. Nõnda valmib kaunis ja kirglik põlisrahvast jutustav vaip. Tema lood aitavad säilitada väärtusi läbi mitme põlvkonna ja õpetavad õiget käitumist ja valikuid. Oluline on, et õpitakse lugudest, mis loovad isikliku väärtushinnangute süsteemi.

Seejärel läheb jutuvestmissari rändama 23. märtsil Võrru ja 25. märtsil Pärnusse.

Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Täna kell 16 antakse Eesti Rahvusraamatukogus viiendat korda üle Eduard Wiiralti kunstiauhinnad ja avatakse Eesti nüüdisgraafika näitus.

2011. aasta auhinna žürii otsustas anda Eduard Wiiralti peapreemia Evi Tihemetsale (s. 1932), kelle kunst väärtustab eesti klassikalise graafika traditsiooni ja kõrgtaset 21. sajandil. Noore autori preemia pälvis Lembe Ruben (s. 1974) kujundlikult vaimuka ja ebatüüpilise materjalitrüki sihikindla viljelemise eest.

Igal neljandal aastal toimuvast konkursist võttis osa 45 autorit 106 tööga. Žürii valis Rahvusraamatukogu näitusesaalides eksponeerimiseks 41 autori 90 tööd. 6. korruse galeriis tutvustatakse varasemate laureaatide loomingut. Esimene peapreemia võitja oli 1998. aastal Vive Tolli, noore autori preemia sai Urmas Viik. Loe edasi: Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Liivakella Seminaris kõneleb homme Fred Jüssi

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 17:00 – 20:30 toimub Tallinnas Tuulemaal Fred Jüssi osavõtul Liivakella Seminari järjekordne arutelu teemal “Looduse suhe inimesega”.

Seminari korraldajad usuvad, et just Fred Jüssi teab, kuidas Looduse kui terviku olemust paremini mõista. Kas meil on selles tervikus mingi roll? Kas see on oluline? Mida teha või kuidas olla, et see oleks oluline? Kuidas toimida nii, et lapselaste ees piinlik poleks?

Tuulemaa 12 koolimajja pääseb paremast tiivast, edasi juhatab valvur. Eelnevalt võib läbi lugeda Einar Laignaga toimunud arutelu kokkuvõtte ning täpsema teabe leidmiseks ka Liivakella Seminari arutelude kava tervikuna. Vaata lähemalt siit.

Allikas: Aivar Haller