Harjumaa

Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Neljapäeval, 20. oktoobril toimub Tallinna Botaanikaaia palmimaja konverentsisaalis meediasuhtlusest huvitatud noortele suunatud konverents. Päeva jooksul räägitakse üle meediasuhtluse põhitõed, sotsiaalmeedia võlud ja valud ning uuritakse ühes ajakirjanikega, mismoodi siis ikkagi noorteühendus ja niisama noor Eestis meediasse pääseb.

Avalike suhete aluseid lahkab avalikult Agu Uudelepp. Silmaringi avardamiseks tuleb Kent Raju rääkima enese ja oma organisatsiooni reklaamimisest ning sellega kaasnevatest ohtudest. Seejärel räägib sotsiaalmeedia võludest ja valudest kolmandas sektoris seda pikalt uurinud Mart Prööm Dreamgrow agentuurist. Mart võtab kaasa ka põneva kaasuse, mida töögruppides lahata.

Päeva lõpus arutatakse koos erineva taustaga ajakirjanikega, mida üks noor või noorteühendus peaks Eestis tegema, et ületada uudiskünnist.

Päeva jooksul saab ka kenasti kõhu täis, liskas hommikul ja pärastlõunal kohvitada.

Päevakava: Loe edasi: Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Mati Heidmets avab täna Studia Generalias Eesti imet

Täna algusega kell 16 peab Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets Studia Generalia avaliku loengu teemal „Eesti ime. Sõnumeid
2011 inimarengu aruandest“. Hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruanne järeldab: võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti mitmes ühiskonnaarengu valdkonnas saanud paremini hakkama.

Loeng analüüsib selle järelduse paikapidavust ning põhjusi, millega Eesti eripärasid seletada. Vaatluse all on viimase 20 aasta arengud kolmes Balti riigis, aga ka regiooni tulevikuvõimalused Euroopas ja laiemalt.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti.
Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised . Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna <http://virtuaal.tlu.ee/> Virtuaalses Ülikoolis.

Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare hoone auditooriumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus).

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sarja loengud on üle-eestilise
Teadusaasta sündmused. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt
www.tlu.ee/teadusaasta või www.miks.ee <http://www.miks.ee/> .

Helilooja Urmas Sisask resideerub oktoobris Lasnamäel

Urmas Sisask on oktoobrikuus Lasnamäe linnaosa resideeruv helilooja. Hiljuti Kadrioru-Lasnamäe piirile kolinud Urmas Sisaski muusikat mõjutab suuresti täheteadus, samuti šamaanirituaalid ja eesti regilaul. Sisaski autorikontsert, loeng-kontsert ning õpilaskontsert tema muusikast kuuluvad läbi aasta kestvasse sündmuste sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale“, millega Eesti Heliloojate Liit annab oma panuse Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Juba reedel, 13. oktoobril kell 18 annab Urmas Sisask Lasnamäe muusikakoolis loeng-kontserdi „Universumi muusikast“, rääkides klaveripalade vahele oma kauaaegsest huvist – täheteadusest. Sisask kõneleb ka enese loomingu seostest tähtedega, näidates teemakohast pildimaterjali. Laupäeval, 21. oktoobril toimub samas aga õpilaskontsert Urmas Sisaski loomingust.

Nagu kõigis linnaosades senimaani, on ka Lasnamäe resideerumisaja peasündmus Urmas Sisaski autorikontsert, mis toimub laupäeval, 22. oktoobril kell 18 Kultuurikeskuses Lindakivi. Autorikontserdi kavas on Urmas Sisaski piiri tagagi tuntuks teinud koorimuusikat, aga ka loomingut, mis Sisaski jaoks eksperimentaalsem – näiteks popmuusikat. Kogu kava kroonib esimest korda kõlav „Koolide regilaul ja hümn“, mis on loodud spetsiaalselt Lasnamäel resideerumise tarbeks. Kontserdil astuvad üles Euroopa Kultuuripealinna Segakoor Veronika Portsmuthi juhatusel ja ansambel Karavan ning solistidena laulja Lea Liitmaa, sopran Maria Šugailo ja bajaanimängija Igor Jermakov. Sissepääs kontserdile on tasuta. Loe edasi: Helilooja Urmas Sisask resideerub oktoobris Lasnamäel

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks

uus juhtorgan töös — Läänemere Linnade Liidule valiti uus juhatus.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu XI peakonverentsil Läänemere Linnade Liidu üheks asepresidendiks, kes hakkab esindama Balti riike uuel valimisperioodil.
Andres Jaadla sõnul tähendab tema valimine Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks ühtlasi suurt tunnustust Rakvere linnale ja avab uusi võimalusi Eesti linnadele.
Samal konverentsil valiti Eesti uueks juhtivlinnaks varasema Kärdla linna asemel Keila linn. Ühtlasi valiti Keila linnapea Tanel Mõistus Läänemere Linnade Liidu juhatusse.
Uueks perioodiks valiti presidendiks tagasi Koldingi linnapea Per Bodker Andersen.
Läänemere Linnade Liit on Läänemere ääres paiknevate riikide linnade ühendus, mis ühendab kümne riigi enam kui sadat linna. Eestist kuulub liitu 18 linna.
Hilje Pakkanen,
info- ja avalike suhete spetsialist

Harku rabas saab end sügisvirgeks joosta

Pühapäeval, 9. oktoobril toimub Harku rabas järjekorras 76. rabajooks.

Seekordne jooks kuulub rahvusvahelise vähinädala programmi. Jooksu korraldavad projekteerimisfirma Sweco Projekt ja Nõmme linnaosa valitsus koos partneritega.

Jooksu järel esineb laulja Erich Krieger.

Rabajooksul on peamine osavõtt, mitte võit, aga esimeses ühisstardis antakse võimalus ka jõudu katsuda. Neil, kes ei ole jooksuga mõnda aega tegelnud, on võimalus läbida rada käies.

Rabajooks pikkusega 6,3 kilomeetrit toimub Harku raba teedel. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11–12, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finiš suletakse kell 13. Esimese ühisstardi kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut (sündinud 1999. a ja hiljem) saavad auhinna. Esimesele 1450 lõpetanule on ette nähtud traditsiooniline vimpel ja loosiõnne korral ka eriauhind. Jooksust osavõtt
on tasuta.

Harjumaa otsib tervislikku toitu

Harjumaal on kuulutatud välja tervisliku toidu kampaania „Harjumaalase tervislik lemmikretsept”. Selle raames kogutakse kõigile kättesaadavast toorainest valmistatava soodsa ja lihtsa tervisliku toidu retsepte.

Kampaania kestab terve oktoobrikuu ja kampaanias osalejate vahel loositakse välja temaatiliste ajakirjade tellimused. Kogutud retseptidest pannakse kokku e-raamat.

Retsepte võib saata Harju maavalitsuse tervisetuppa nii posti teel (Harju Maavalitsus, Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn) kui ka täites veebiankeedi. Retseptide kogumise kampaanias osalejalt oodatakse retsepti, selle saamislugu ja võimaluse korral ka toidust tehtud fotot.

Maavalitsus pakub ka omavalitsustele võimalust taotleda kokandusõhtute korraldamiseks rahalist toetust, et tutvustada ning propageerida tervisliku toidu valmistamist peres. Sihtrühmaks on vähekindlustatud tööealised naised, kelle õlul on perele toidu valmistamine.

Lisainfo: Annika Soa, Harju maavalitsuse tervisetoa spetsialist, tel 611 8547, e-posti aadress annika.soa@mv.harju.ee.

Vöökirju korjama!

Koristades vanu maju, pööninguid, keldreid, kuure, tulevad sageli päevavalgele vanad tarbeesemed, näiteks kangastelgede tükid, toolipõhjad, teki teppimise raamid, luisutaskud, mis on kokku seotud esmapilgul inetute ja kulunud rahvuslike vööjuppidega.

Kui neid sajandivanuseid või veelgi vanemaid ning väga kulunud vööpaelu lähemalt uurida, siis on neis tallel meie ehe rahvuskultuur.

Ükski nn räbal ei ole liiga vana ja kole selleks, et selle mustrid ja värvid üles tähendada ja tulevastele põlvedele jäädvustada.

Hea sõber, kui leiad midagi põnevat, siis pöördu vööpaelade punuja Eve Jakobsoni poole! Tema oskab anda asjatundlikku nõu, kuidas ajaloolist vööd kirjeldada, pildistada-joonistada, värve fikseerida ja kuidas neid eksponeerida.

Vanadest vöökirjadest on huvitatud Harjumaa muuseum. Lähem teave: Eve Jakobson, tel 5342 4532, e-posti aadress evebson@gmail.com.

Tallinnas on tulekul sotsiaalmeedia seminar

25. oktoobril peetakse Tallinnas sotsiaalmeedia seminari „Avalik võim sotsiaalmeedias – kas sõber või kutsumata külaline?“

Seminari eesmärgiks on võtta vaatluse alla sotsiaalmeedia kasutamise olukord riigiasutustes ja arutleda selle üle, kuidas uusi kommunikatsioonikanaleid avalikkusega suhtlemisel tõhusalt kasutada. Seminari peamiseks sihtgrupiks on ametiasutuste pressi- ja infoosakondade spetsialistid.

Seminar leiab aset teisipäeval, 25. oktoobril algusega kell 10 Riigikogu teabekeskuses (Tallinn, Lossi plats 1). Seminari korraldab e-Riigi Akadeemia koostöös Riigikantseleiga. Seminar toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Seminarile osamiseks saab registreerida siin. Registreerimine toimub kuni saali täitumiseni (50 kohta), kuid mitte hiljem kui 21. oktoobri kell 17.

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lõpuks ilmus raamat Mait Agu tantsudega

Ilmunud on legendaarse tantsulooja ja õpetaja Mait Agu tantsude raamat „Tantsutark. AQ ja tantsud”

Raamat valmis Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna poolt koostöös ERRSiga. Raamatu koostaja on Mait Agu õpilane Angela Arraste:
“Raamat sündis soovist avaldada austust oma õpetajale ja kolleegile, Mait Agule, kellel täitunuks tänavu (2011.a.) 1. oktoobril 60. eluaasta. Aga ka soovist tutvustada noortele tantsuõpetajatele, koreograafidele, lavastajatele ja tantsuhuvilistele, kes oli Mait Agu ja missugune on tema eesti tantsu autorilooming. “

Miks kannab raamat pealkirja „Tantsutark?”

20. septembril 1998. aastal pidanuks ETVs vaatajateni jõudma igakuine saatesari „Tantsutark“, saatejuhiks Mait Agu. Saadet tutvustavas tekstis on Mait Agu kirjutanud: „Tants on üks sõnadeta suhtlemise vormidest. „Tantsutark“ sünnib selleks, et seda vaatajatele lähemale tuua, fookusesse viia, omasemaks muuta. Saatetegijate loosungiks saab: „Tants on emotsiooni väljendus!“. Saade jäi tulemata, sest 1. septembril 1998 toimunud traagiline õnnetus võttis tegija.

Raamat „TANTSUTARK„ püüab täita väikest osa Mait Agu teostamata jäänud soovist – tuua huvitatuile lähemale koreograafi ja lavastaja mõtteid ning tegemisi. Kuigi „Tantsutark – AQ ja tantsud“ suunab peatähelepanu Mait Agu eesti autoritantsu loomingule, mahub samade kaante vahele muudki. Raamatu esimeses osas „kõneleb“ Mait ise oma elust ja tegemistest (kasutatud on erinevaid artikleid, materjale) ning mõtiskleb tantsu ja tantsimise üle. Oma mõtetega lisavad värvi ka kolleegid. Teise ossa on koondatud suurem osa Mait Agu autoriloomingu tantsukirjeldustest. Raamatule on lisatud CD saatemuusikaga ja DVD, kus on näha Agu erinevaid rolle ning tegemisi.

Mullu ilmus kirjastuses Fookus Anneli Ammase kirjutatud raamat “Mait Agu. AQ”, kus sellest legendaarsest tantsupidude uuedajast ja vastuolulisest inimesest räägivad

Loksa Lasteaia lapsed saavad mitut kultuuri tundma

Loksa Lasteaed osaleb projektis „Mitmekultuuriline lasteaed“. Projekti rahastavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Loksa Linnavalitsus. Projekti kogumaksumus on 2 680,49 eurot. 95% projekti summast (2 546,46 eurot) rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja 5% (134,03 eurot) Loksa Linnavalitsus. Loksa Lasteaias septembrist detsembrini läbiviidav projekt kannab nime „Eesti keelt kõnelev Loksa“.
Projekti eesmärgiks on Loksa Lasteaia vene keelt kõnelevate 5-7.a lastele eesti keele omandamise toetamine, sobiva keelekeskkonna loomine eesti keele õppeks ning Eesti kultuuri tutvustamine, kaasates õpetajad ning lapsevanemad.

Projekti käigus planeeritakse järgmisi üritusi laste ja vanematega:

– Õppekäik aeda

– Väljasõit Kolgaküla talumuuseumisse

– Väljasõit Rocca Al Mare vabaõhumuuseumisse

– Mardi- ja kadripäeva tähistamine

– Rahvamängud lasteaia hoovis

– Käsitööring ja käsitööde näitus

Projekti lõpuks valmib kokkuvõttev film materjalidest, mis tegevuste käigus läbiviidud.

Tulemused, mida loodetakse projektiga saavutada:

· Lapsed on tundma õppinud Eesti ajalugu ja kultuuri. Lapsed tunnevad ära piltidelt esemeid ja rahvatähtpäevi, oskavad neid nimetada eesti keeles.

· Kontaktid eesti ja vene laste ja lapsevanemate vahel, aktiviseerub ühistegevus. Laste ja lapsevanemate omavaheline suhtlemine. Rohkem ühiseid ettevõtmisi.

· Eesti keele suhtlemisoskuse paranemine. Aktiivsem ja julgem osalemine eesti keelses suhtluses nii lasteaia tegevustes kui ka väljaspool.

· Väheneb eraldumine ja kõrvalejäämine Eesti ühiskonnaelust.

· Luuakse positiivne suhtumine teise rahvusrühma esindajatesse. Eesti ja vene rühmade vaheliste ühisürituste korraldamine.

· Ühe linna elanike suurenenud ühtekuuluvustunne.

Tallinn tunnustab taas suuri tegusid ja valib aasta noorsootöötaja

Juba seitsmendat aastat tunnustab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet parimaid noorteprojekte ja noorsootöötajaid – tunnustuskonkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ saab nominente esitada 12. novembrini k.a.

„Suured teod” tunnustusauhindade konkursi eesmärgiks on esile tõsta tegusid, mis on olnud käesoleval aastal märkimisväärsed ja olulised Tallinna noortele ning aidanud kaasa pealinna noorsootöö edendamisele. Auhind antakse välja kahes kategoorias: “Suured teod Tallinna noortele” ja “Tallinna noorte suured teod”. Konkursi „Suured teod“ raames antakse välja ka eriauhind „Laste- ja noortesõbralik tegu 2011“ mille saaja valib Tallinna laste- ja noortesõbraliku linna komisjon. Parimatest parimate ehk tunnustuskonkursi võitjate üle otsustab Tallinna linna noortenõukogu.

„Aasta noorsootöötaja“ konkursi eesmärgiks on tunnustada noorsootöötajaid, kes on aasta jooksul silmapaistvalt tegutsenud. Nominente tunnustusauhindade konkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ tiitlile saab esitada 12. novembrini 2011 täites selleks Tallinna kodulehel http://www.tallinn.ee/suuredteod asuva ankeedi.

Tunnustusauhindade saajad avalikustatakse 12. detsembril Estonia Talveaias toimuval pidulikul vastuvõtul.

Tallinlane hukkus tules

Eile keskpäeval teatati häirekeskusele tulekahjust Tallinnas Ristiku 9 asuvas elumajas.

Päästjate saabudes põles kolmekorruselise puidust elumaja teisel korrusel asuv korter. Kustutustööde käigus leiti meesterahva surnukeha.

Teiselt korruselt evakueeriti eakas mees. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Jaapani maalinäitus ”Fuji mägi maailmale” näitab jaapanlaste sitkuse sümbolit

Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse neljapäeval, 29. septembril kl 17 Jaapani maalinäitus “Fuji mägi maailmale”.
53 jaapani maalikunstnikku on loonud teose “Minu Fuji mägi”, kujutades Fuji mäge kui Jaapani rahva sitkuse sümbolit. Sel aastal palju kannatanud Jaapani rahvas tahab näidata maailmale, et hoolimata maad tabanud loodusõnnetustest vaatavad jaapanlased lootusrikkalt tulevikku ja suudavad oma kodumaa uuesti üles ehitada.
Näitust toetab Jaapani Suursaatkond Eestis.
Näituse president on Enryu Kano ja korraldaja Art Project Internationale G2.
Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.

Mereväe miinijahtija Ugandi kannab vööris Otepää vappi

Otepää naiskodukaitsjad tähistasid oma esimest aastapäeva sõpruslaeval Ugandi.

23. septembril tähistasid oma tegutsemise esimest aastapäeva Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna liikmed külaskäiguga Otepää sõpruslaevale – miinijahtija Ugandile.
Aastapäeva tähistamisel olid kaasas ka Naiskodukaitse Valga ringkonna Valga jaoskonna liikmed ja Otepää valla esindajana vallasekretär Neeme Sild. Naiskodukaitsjatele tutvustati miinijahtija Ugandi tööd ja tehti väljasõit Tallinna lahele.
19. septembril 2010.a alustas 70 aasta järel taas tegevust Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskond. Juhatuse esinaiseks valiti Helle Kuldmaa ja aseesinaiseks Inga Kotkamäe. Juhatusse kuuluvad veel Mari Mõttus, Kristel Daniel ja Nadezda Alliksaar.
Otepää sõprus miinijahtija Ugandiga on samuti pea aasta otsa kestnud – 28.oktoobril 2010 allkirjastasid mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede ja Otepää vallavanem Andres Visnapuu Tallinna Miinisadamas sõpruslepingu. Mereväe miinijahtija Ugandi kannab nüüd vööris Otepää vappi.
Fotod: Kersti Tamm

Armastajad ja elupõletajad täna Toompea muusikasalongis

Iidse Tallinna südames, endises aadlipalees asuv hubane Toompea muusikasalong ühendab vana ja uue, ajaloohämarused ja säravad kaasaja loojad, armastajad ja elupõletajad, ning toob kuulajateni Tallinna vanalinna endiste aegade legende ja müstilisi kogemusi.

Helilooja Märt-Matis Lille ilmalik müsteerium „Armastajad ja elupõletajad” on Tallinna legendide aineline uudisteos, mis tuleb esiettekandele Toompea eksklusiivses muusikasalongis.

Esineb barokkansambel Corelli Consort (eri ajastute pillidel), jutustaja on Nero Urke (legendide tegelased, kummitused). Müsteeriumi libreto autor on Jan Kaus, lavastaja Taago Tubin, lunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Revo Koplus.
Kontsert-etendused toimuvad ka 30. septembril, 2. oktoobril.

Märt-Matis Lill Foto: EHL / EestiFoto

Täna peetakse heategevuslik kokkade jalgpalliturniir

Pühapäeval, 25. septembril 2011 algusega kl 12 leiab Tallinnas Snelli Staadionil aset esimene kokkade heategevuslik jalgpalliturniir “Chefs’ Cup”, mille piletitulu läheb Johannese Kooli Rosmal köögiseadmete ostuks. Kõik huvilised on oodatud kaasa elama ja ostma ka heategevuslikke loteriipileteid.

Pealtvaatajad ja toetajad saavad osta loteriipileti, mis osaleb loosimises, kus võib võita õhtusöögi Eesti parimates restoranides või jalgpallipileti Eesti- Ukraina sõpruskohtumisele. Konto omanik on MTÜ Rosma Haridusselts (Swedbank 1120075260, SEB 10402010939005; märgusõna “parem koolitoit”). Ühe loteriipileti hinnaks on 10 eurot.

Rosma Haridusselts plaanib saadud toetuse eest osta kööki auruahju, mis võimaldaks teha lastele erinevaid ahjuroogasid, küpsetada leiba ja kooke.

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva külje all 20. sajandi kooliuuendaja Johannes Käisi sünnipaigas. Haridusuuenduslike impulsside hoidmine ja levitamine Kagu-Eestis on üks kooli missioone. Kool on 21 aastane põhiharidust andev waldorfkool.

Allikas: Rosma Haridusselts

Beebid hakkavad rahvatantsu õppima

Rahvakunstiseltsi Leigarid beebirühm alustab oktoobris oma sügishooaega ning ootab endaga liituma kuni üheaastaseid lapsi koos vanematega.

Beebirühma tunnid toimuvad teisipäeviti kell 15.30 Tallinnas Pelgulinna Sünnitusmaja Perekeskuses (Sõle 23), esimene tund on 4. oktoobril.

Beebirühm on mõeldud kuni 1-aastastele lastele ja lapseootel peredele. Tundides liigutakse, lauldakse, tantsitakse ja mängitakse rahvamuusika saatel. Sageli on beebirühm koht, kus tehakse esimest korda tutvust rahvakultuuriga, millest kujuneb tegevusala pikkadeks aastateks.

Leigarite beebirühma õpetaja on Solvi Kruus. Rühmaga liitumiseks tuleb täita sooviavaldus kodulehel www.leigarid.ee

Lisainfo: Solvi Kruus, tel 56486965

Esmaspäeval on Euroopa keeltepäev

Esmaspäeval tähistatakse Tallinnas Euroopa keeltepäeva, et seeläbi tähtsustada kõiki Euroopas kõneldavaid keeli: nii suure kõnelejaskonnaga keeli kui ka murdeid, nii põliskeeli kui ka uusi keelekujusid. Eestis korraldab keeltepäeva Euroopa Komisjoni tõlketeenistus ning sel aastal toimub see Tallinna Ülikoolis koostöös Tallinna Ülikooli kirjastusega.

Tallinna Ülikoolis toimub esmaspäeval keelte ja kultuuride päev, kus oma tegevust tutvustavad kultuuriinstituutide ja saatkondade esindajad. Kogu päeva vältel toimuvad ülikoolis ka tasuta keeletunnid algajaile, õppida saab kihnu, hispaania, prantsuse, taani, saksa, udmurdi, norra, poola, ersa, hiina, portugali, leedu, võru ja ungari keelt.

Samas toimub ka tõlkekonverents, kus ettekandeid peavad Eesti tipptõlkijad, kirjanikud, luuletajad ja kirjandusteadlased. Esinejad kõnelevad oma isiklikust suhtest tõlkimise protsessi, analüüsides, mis neid tõlketöös kõige enam huvitab, inspireerib ja intrigeerib.

Waldorfkool otsib toitlustajat

Tallinna Vaba Waldorfkool Tuulemaa tänaval otsib oma koolile toitlustajat või kokka, et lapsed saaksid tervislikku ja võimalusel taimset toitu. Kooli toitlustamise korraldamine on hetkel veel arengujärgus, kuna soovitakse pakkuda oma lastele ja õpetajatele parimat. Hetkel tuuakse valmistoit kohale ja serveeritakse, kuid puudub võimalus menüü osas kaasa rääkida seal hulgas tellida taimset toitu ja magustoitu. Ka praegune toidu jagaja töötab koolis ajutiselt. Seega head ideed on teretulnud. Huvilistel võtta ühendust kooli direktoriga Kaili Nurgaga (kaili@nurk.eu).

Reumaliidu teabepäev noortele

Lilli Küla Arendamise selts pakub hobusesõnnikut

Käes on aasta parim aeg istutamiseks ja aia kevadeks ettevalmistamiseks. Seoses sellega pakub Lilli Küla Arendamise selts 24. ja 25. septembril Viimsis ja Rae vallas pakkuma kenasti pakitult parimat põllurammu – hobusesõnnikut.

Tegemist on puhta ökoväetisega (ilma saepuru või kõrrelisteta), natuke laagerdunud ja vänge haisu kaotanud. Ühes kotis on 30 l, hind 5 eurot. Sobib hästi roosidele, kurkidele, viljapuudele (vt www.lilliagro.ee). Kasvuhoonesse piisab kahest-kolmest kotist. Andke märku, kes kindlasti soovib! Toome teile kenasti koju kätte!

Kätlin Jäger, MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts

Mikkeli muuseumis saab vaadata portreemaale Eesti erakogudest

Reedel, 16. septembril avati Mikkeli muuseumis näitus “Portree kujutavas kunstis. Eesti erakogude põhjal”. Koostöös St. Lucas Galeriiga ja seitsme erakogu kaasamisel sai võimalikuks mitmekülgne väljapanek, mis eksponeerib kohalikes erakogudes oleva portreekunsti erinevaid avaldumisvorme alates 17. sajandist tänapäevani.
Avamisel tutvustasid näitust tutvustavad kuraatorid Aleksandra Murre Mikkeli muuseumist ja Nikolai Merkurjev St. Lucas Galeriist.

web_image6_show — Johann Conrad Dorner. Noore naise portree diadeemiga. 1838. St Lucas Gallery

Eksponeeritud portreedest moodustavad põhiosa 18. ja 19. sajandi teosed. Esindatud on pea kõik võimalikud portreežanrid alates ametlikust esindusportreest kuni hapra miniatuurini. Sõjaväelaste ja kaunite daamide portreed võimaldavad jälgida moe arenguid ja iluideaale 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni.
Esindatud on ka erakogudes olevad baltisaksa kunstnike – Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Eduard Karl Franz von Gebhardti, Johann Conrad Dorneri jt – maalitud portreed. Ekspositsioon jõuab välja tänapäeva, püstitades küsimuse tõsiseltvõetava portreekunsti võimalikkusest ka nüüdisajal.
Väljapanekus on eksponeeritud järgmiste kollektsionääride tööd (Ursula Jansson, Jaanus Idla, Kalev Klais, Urmas Meedla, Toomas Peek, Mart Sander, St. Lucas Galerii jt).

EKM

Kõrvemaa kutsub korilasmatkale

Korilasmatk – söödavad marjad ja seened – leiab aset Kõrvemaal 25. septembril.

Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse ootatakse perematkale tuleval pühapäeval kell 12.
Seekordse matka teemaks on söödavad ja mittesöödavad marjad ja seened. Matkamise ja varasügisese Kõrvemaa looduse vaatlemise kõrval jagatakse teadmisi ja õpetusi seente valmistamisest. Matka kestvuseks on orienteeruvalt kaks tundi ning sel korral matkatakse keskuse läheduses. Matk on jõukohane alates 5.ndast eluaastast, nooremad matkalised sõltuvad isa-ema abist. Rajal ei saa liikuda lapsevankriga.

Matka juhendab Põhja-Kõrvemaa mükoloog Uku Praks, kes tunneb Kõrvemaa seeneriiki ning jagab vahvaid õpetusi sellest, kuidas maitsvaid seeni purki panna.
Soovitame kõigil huvilistel eel-registreerida, osalejate arv on piiratud.

Pärast matka naudivad matkalised keskuses koos mõnusat pannkoogi pühapäeva.

Eestis toimus esimene aiandusteraapia õppepäev

Möödunud laupäeval, 10. septembril kogunesid Sauele aianduskeskuse Hortes kohvikusse 30 aiandusteraapia huvilist osalema selle ala Soome spetsialisti Tarja Takala-Hotti koolitusel.

Selleteemaline koolitus toimus Eestis esimest korda ning huvi oli peakorraldaja, MTÜ Inkotuba projektijuhi Pirjo Vaarmaa sõnul suur.

Tarja Takala-Hotti andis ülevaate aiandusteraapia olemusest ja ajaloost. „Teraapilise aiatöö eesmärgiks on inimese heaolu edendamine taimede ja aiatöö abil,” ütles ta. „Vältimatu ei ole ise aiatööd teha, võib nautida ka teiste saavutusi,tehtut ja nautida ümbritsevat rohelust.”

Aiandusteraapia eesmärgiks on inimese heaolu taseme tõus, elukvaliteedi paranemine, toimetuleku toetamine ja rehabilitatsioon. Takala-Hotti rõhutas, et selline teraapia vorm ei pruugi kõigile sobida ja klient ongi see, kes dikteerib teraapia sisu ja ka tempo.

Uskumus aia tervendavast võimest on erinevates kultuurides ja religioonides väga ammune. Üks tänapäeva aiandusteraapia pioneere on USA, kus aedade ja taimekasvatuse tervendavat mõju hakati kasutama sõjajärgsel ajal lahingutes palju koledusi kogenud sõdurite tervendamiseks.

Helen Urbanik,
MTÜ Inkotuba turundusjuht