POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

Keskkonnaameti teatel saab liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisele kaasa aidata iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.

Kabli rannaniit. Foto: Urmas Saard
Kabli rannaniit. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja karjatada[/pullquote]Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks tuleb poollooduslikke kooslusi taastada ja hooldada. Taastamistegevustena toetab riik võsaraiet, pilliroo eemaldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt 22. maini 2020, esitades selleks taotluse.

Loe edasi: POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS

Reedel startis 17. maini kestev Tartu Maastikumaraton, traditsiooniliselt Baltikumi suurim murdmaajooks, mis tänavu toimub kujunenud olukorrast tingituna virtuaaljooksuna. Samuti said hoo sisse põhidistantsidega paralleelselt käivad lastejooksud.

2019. aasta Tartu Maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth
2019. aasta Tartu Maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth

[pullquote]Samal perioodil saavad ka Tartu Maastikumaratoni väiksemad osalejad end proovile panna virtuaaljooksul.[/pullquote]Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilist distantsi: 42, 24, 10 ja 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad Otepää ja Elva vahel, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid tema kodupaigas.

Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul vahemikus 1.–17. mai ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Detailse info logi saatmise kohta leiab SIIT.

Loe edasi: TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS

LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

Valitsus otsustas jagada loodus- ja keskkonnahariduskeskustele 150 000 eurot, sest seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga ei ole olnud keskustel võimalik õppeprogramme läbi viia.

Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard
Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.

Loe edasi: LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

ÕPETLIK LUGU LINNURIIGIST

Meditsiinidoktor Jaak Uibu ütleb, et teda ajendas kirjutama Külauudistest loetud Ivan Makarovi kanalugu.

Illustreerival pildil võib kujutleda arutlevalt piiluvat musträstast enne kaklejate peale sööstmist. Foto: Joosep Ailiste
Illustreerival pildil võib kujutleda arutlevalt piiluvat musträstast enne kaklejate peale sööstmist. Foto: Joosep Ailiste

Saadan õpetliku loo, mida oma aknast nägin. Aknast välja vaadates nägin, kuidas kaks pasknääri omvahel kaklesid. Kuigi need linnud pole minu lemmikud, tundsin neile kaasa, sest heitlus näis olevat armutu. Äkki pikeeris kaklejate vahele musträstas ja kaklus lõppes. Musträstas riskis paljuga, sest kahe vastu ta ju ei saa. Miks ta sedasi toimis, on mulle mõistetamatu, aga igatahes eeskujuks küll. Ajendas seda kirjutama Ivan Makarov oma kanalooga Külauudistes.

Tervitab Jaak Uibu

NÄDALAVAHETUSEL SAAB KÄED KÜLGE PANNA KORISTUSTALGUTELE JA PEIPSIMAA PRÜGIST PUHTAKS TEHA

Peipsi Koostöö Keskus, Peipsimaa Turism, Tartu loodusmaja kutsuvad kõiki 1.-3. mail andma oma panus, et Peipsimaa oleks puhas. Sel erilisel kevadel suuri ühiskoristusi ei tehta, küll aga saame üksi või pereliikmega oma küla, teeäärt või rannaala koristada. Kindad kätte, prügikott kaasa ja välja jalutama!

Peipsimaa puhtaks
Peipsimaa puhtaks

[pullquote]Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd[/pullquote]Oleme uhked oma metsade, järvede ja põldude üle, mis esmapilgul näevad puhtad ja rikkumatud. Veidi madalamale kummardudes võib aga märgata siin ja seal loodust inimtekkelise prügiga kohanemas – olgu see siis vana autorehv või plekkpurk, randa jäetud kalavõrgud või suitsukonid. Kampaania „Puhas Peipsimaa“ kutsub üles hoolima sellest, et meil kõigil oleks üks ilus ja puhas Peipsimaa.

Osalemine on lihtne. Selleks tuleb võtta kodust kaasa prügikott ja kindad. Minna jalutama oma lemmik matkarajale, metsa, järve äärde või kodukoha teedele/tänavatele. Koristustalgutest osavõtjaid oodatakse prügikorjamise pilte jagama postitustena Instagrami #puhaspeipsimaa või Puhas Peipsimaa FB ürituse  alla. Kõigi talguliste ja piltide postitajate vahel loositakse välja kaks Peipsimaa toodetega korvi ja Tartu loodusmaja perepääse.

Loe edasi: NÄDALAVAHETUSEL SAAB KÄED KÜLGE PANNA KORISTUSTALGUTELE JA PEIPSIMAA PRÜGIST PUHTAKS TEHA

JAAK UIBU: AMETIALANE EBAKOMPETENTSUS PIIRAS EPIDEEMIATÕRJE TÕHUSUST

Mingem ajas tagasi üheksakümnendatesse. Kes tollal ei tegelenud ellujäämise või oma äri käivitamisega, see võis kätte võtta mõne valdkonna korrastamise. Mina näiteks häälestasin end arstiteaduse ja tervishoiu põhivaldkondade parendamisele. Kes selle vastu huvi tunneb, saab lugeda Digari võrguväljaandes „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel“ toodud skeeme ja teksti.

Jaak Uibu meditsiinidoktor. Foto: erakogu
Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

Siinkohal ütlen, et kogu tervishoiu jagasin kaheks – rahvaterviseks ja kliiniliseks praktikaks, mis on kooskõlas juba antiikajast pärit eristusega: hügieeniline meditsiin (jumalanna Hygieia pärusmaa) ja ravimeditsiin ehk eskulaapiline meditsiin (Asclepiose vastutusala). Tänases teadmises asendaksin kliinilise praktika suupärasema ravimeditsiiniga, aga nii see tookord läbi läks.

Soostusin sellega, et tervishoid hõlmab nii hügieenilist meditsiini kui ravimeditsiini, milline arusaam oli nõukogulikus igapäevaelus sügavalt juurdunud, kuigi Kreutzwald tähistas tervishoiu mõistes hügieenilist meditsiini. Rahvatervise jagasin terviseedenduseks, tervisekaitseks ja ennetuseks. Tervishoius käsitleti sel ajal professionaalidena veel arste, niisiis arstide ettevalmistus ja nende erialad pidid kõiki põhivaldkondi katma. Vaidlesime kolleegidega ja ametnikega palju, kuid lõpuks erinevad komisjonid, Sotsiaalministeerium ja Riigikogu nõustusid eelkirjeldatud mõtteviisiga, tehes omapoolseid muudatusi seaduse tekstides. Suurim võit oli, et Riigikogu võttis kasutusele termini „rahvatervis“, mida soovitas mulle prof Mauri Isokoski soome „kansanterveys“ eeskujul. On lühike ja sisukas termin.

Loe edasi: JAAK UIBU: AMETIALANE EBAKOMPETENTSUS PIIRAS EPIDEEMIATÕRJE TÕHUSUST

SAARTE JA SUURE MAA VAHELISED LIIKUMISPIIRANGUD LEEVENEVAD

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, millega leevendatakse liikumispiiranguid saarte ja mandri vahel.

Runö Ruhnu sadamas. Foto: Urmas Saard
Runö Ruhnu sadamas. Foto: Urmas Saard

Alates 4. maist saavad Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja Manija saarte ning mandri vahel vabalt liikuda inimesed, kellel on saarel rahvastikuregistri järgi alaline elukoht või sinna registreeritud lisa-aadress või püsiv viibimisaadress. Nendega koos võivad liikuda ka lähemad pereliikmed. Lähima pereliikme all mõeldakse abikaasat, elukaaslast, vendi-õdesid, lapsi, vanemaid ja vanavanemaid.

Loe edasi: SAARTE JA SUURE MAA VAHELISED LIIKUMISPIIRANGUD LEEVENEVAD

AASTA ÕPETAJA KONKURSILE ESITATI ÜLE KAHE TUHANDE KANDIDAADI

Kuni 26. aprillini said kõik soovijaid esitada õpetajaid ja haridustöötajaid aasta õpetaja 2020 konkursile. Kolmeteistkümnes kategoorias esitati kokku 2051 kandidaati, mis on kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Aasta õpetaja konkursile esitati üle kahe tuhande kandidaadiKõige enam esitati tunnustamiseks kandidaate Tallinna linnas – kokku 876. Esitamiste järgi oli teine suurim piirkond Tartu linn 187 kandidaadiga. Järgnesid Harjumaa 156 kandidaadiga, Lääne-Virumaa 109 kandidaadiga ja Pärnumaa 106 kandidaadiga. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kandidaatide hulk kõige rohkem aasta õppejõu, aasta kutseõpetaja ja aasta klassijuhataja kategooriates.

Sel aastal määratakse esmakordselt riiklik haridustöötaja elutööpreemia senise ühe asemel kuni kolmele inimesele ning riiklik hariduspreemia ka huvialaõpetajale. Haridustöötaja elutööpreemia kategoorias laekus 65 kandidaati ning huvialaõpetaja kategoorias 160 kandidaati.

Esimese astme komisjonid esitavad finalistid riiklikule hariduspreemiate komisjonile, mis selgitab välja kõikide kategooriate laureaadid.

Auhinnad antakse üle aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”, mis toimub 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas ning kantakse otse üle Eesti Televisioonis. Sündmuse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Print

 

 KU päevatoimetaja

KRIISIST VÄLJUMISSTRATEEGIA

Valitsus kiitis eilsel istungil heaks Riigikogu ja teiste partnerite ettepanekutega täiendatud COVID-19 kriisist väljumise strateegia. Jüri Ratas allkirjastas korralduse, millega tühistab alates 2. maist kehtinud viibimiskeelu välijõusaalides.

Eriolukorras suletud Sindi skatepark. Foto: Urmas Saard
Eriolukorras suletud Sindi skatepark. Foto: Urmas Saard

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas tõi esile, et väljumisstrateegia eesmärk on anda Eestile kriisist väljumiseks terviklik käsitlus ning määrata teaduspõhiselt piirangute leevendamise alused ja etapid. “Oleme viiruse kontrolli alla saamiseks pidanud koos pingutama ning suutnud seni raskemad hetked ületada. Nüüd saame hakata sammhaaval igapäevaelu juurde tagasi pöörduma, leevendades viiruse mõjusid ühiskonnale ning toetades meie inimeste ja oma ettevõtete toimetulekut, et tulla kriisist välja tugevamana ja ühtehoidvamana,” lausus peaminister.

Loe edasi: KRIISIST VÄLJUMISSTRATEEGIA

VILJANDI FOLGI KORRALDAJAD SIISKI LOODAVAD…

Avalikke üritusi mais-juunis ei toimu, kuid Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad ei ole veel päriselt lootust kaotanud.

Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard
Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard

 

[pullquote]Soovime keskenduda eesti esinejatele. Mõtleme ka teistsugustele, sh virtuaalsetele võimalustele.[/pullquote]Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevad-suvisel hooajal ning kiitsid heaks otsuse, mille järgi avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu.

Samuti kinnitati kabinetinõupidamisel otsus, et kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.

Loe edasi: VILJANDI FOLGI KORRALDAJAD SIISKI LOODAVAD…

AIN KEERUP: TA OLI OMA KÄEST TEINUD VÄRVIGA JÄLJENDI

„Meie koolis käib üks väike tütarlaps, kes igal hommikul mitte ainult ei teretanud mind, nagu teevad seda kõik ülejäänud õpilased, vaid igal hommikul lõi ta minuga patsi,” kirjutab Tori valla kodulehes Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Ja nii sügisest peale, ilmselt ühtegi päeva vahele jätmata.Kui kuri viirus levima hakkas, rääkisin sellest ka mitmetel kogunemistel. Naistepäeval tütarlastele lilli kinkides pidin aga juba selgitama, et nüüd ma kahjuks teid enam kätt surudes õnnitleda ei või, sest see võib olla ohtlik. Ja nii ei saanud ka see väike tütarlaps mind enam hommikuti talle omasel armsal viisil tervitada. Aga siis tuli ta ühel hommikul kooli väga südamliku kingitusega. Ta oli oma käest teinud värviga jäljendi ning selle puidust plaadile kinnitanud. See armas kingitus on minu kabinetis riiulil ning samas ka minu südames. Ja nii tervitame me temaga iga päev edasi, vaatamata sellele, et me pole teineteist juba kuu aega näinud. Varsti aga loodetavasti saame jälle tervitada teineteist nii, nagu me seda sügisest saadik olime teinud. Kohtumiseni õige pea koolimajas!”

Print

 

 KU päevatoimetaja

 

Samal teemal:

Sindi gümnaasium Foto Urmas Saard

 

 

 

MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

Sindi gümnaasium Foto Urmas Saard

 

 

 

ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

VIIRUSPUHANGU TÕTTU EDASI LÜKATUD MESSID JÄÄVAD TÄNAVU TOIMUMATA

Eesti Näituste AS annab teada, et vahetult enne eriolukorra kehtestamist Terviseametiga kooskõlastatult suve algusesse edasi lükatud messid „Eesti ehitab “ ja „Interjöör ja aiandus“ , samuti ka mess „Ilu Sõnum Kevad“ sel aastal ei toimu.

Eesti Ehitab. Foto: Erlend Štaub
Eesti Ehitab. Foto: Erlend Štaub

Epidemioloogiline olukord Eestis näitab küll stabiliseerumise märke, kuid lähtuvalt Vabariigi Valituse poolt esitatud eriolukorrast väljumise kavast, on Eestis veel pikk tee minna, enne kui on võimalik korraldada avalikke suurüritusi. Täna on jätkuvalt meie kõigi prioriteet inimeste tervis ja ohutus ning seetõttu ei ole võimalik korraldada kevadisele messiperioodile kavandatud messe.

Kahtlemata omab messide ärajäämine suurt majanduslikku mõju nii eksponentidele, messikorraldajale, stendiehitusfirmadele, turundusfirmadele, reklaamibüroodele kui pajudele teistele ettevõtetele, kes otseselt või kaudselt on seotud messide ettevalmistuse ja toimumisega ning kes üldjuhul ei kvalifitseeru ka tänastele riiklikele kriisiabi erimeetmetele.

Eesti suurima erialamessi, ehitusmessi „Eesti ehitab“ projektijuht Epp Sultsmanni sõnul vaadatakse tulevikku siiski optimistlikult, sest juba eelmine majanduskriis näitas kohapealsete messide olulist rolli kriisist väljumisel. „Messil osalemine on tõhusaks abivahendiks, aitamaks kiiremini jalule saada just väikse- ja keskmise suurusega ettevōtetel ning tulla paremini toime turupositsioonide taastamise ja ümberjaotumisega. Eesti Näituste AS on oma messide kaudu valmis seda abi pakkuma ka käesolevast majanduskriisist väljumisel“, sõnas Sultsmann.

Print

 

 KU päevatoimetaja

MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

Seoses lõppenud kevadise koolivaheajaga ja esmaspäevast algava õppetööga tegi Haridus- ja teadusminister Mailis Reps pöördumise õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate poole.

Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kahtlemata on õpetajad olnud eriolukorra ajal erakordselt tublid[/pullquote]Minister kordas varem öeldut, et kui pärast 15. maid osutub kontaktõpe osaliselt võimalikuks, ei tähenda see kindlasti korraga kõigi laste koolidesse minekut. Enamike õpilaste jaoks lõpeb õppeaasta distantsõppel. „Silmast-silma kohtumisi õpetajatega tuleb võimaldada eelkõige neile, kel seda kõige enam vaja: abiturientidele, põhikoolilõpetajatele ning lisatuge vajavatele õpilastele.”

Loe edasi: MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

MIKS PEAKS KA SUVEKODUS KINDLASTI VINGUANDUR OLEMA?

G4Si tellitud uuringu andmetel on vinguandur olemas vaid 27% suvilates ning 29% neis suvilates, kus on tahkel küttel põhinevaid küttekoldeid või gaasiseadmeid.

Vinguandur ja kasutusjuhend luubiga uurimiseks. Foto: Urmas Saard
Vinguandur ja kasutusjuhend luubiga uurimiseks. Foto: Urmas Saard

41% neist, kel suvilas vinguandurit veel pole, ei kavatse seda ka lähiajal paigaldada. „Seda, miks suvilasse andurite paigaldamine plaanis ei ole, põhjendatakse ennekõike asjaoluga, et seal ei köeta, ei käida kütteperioodil või viibitakse väga lühikest aega,“ ütles G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun.

Tegelikult on ülioluline paigaldada vinguandur suvilasse ka siis kui seal käiakse mõned korrad aastas. “Kui seal ööbitakse ja pliidi või ahju alla tuld tehakse, siis tuleb öömajalisi kaitsta. Vingugaas ei anna esimesel eksimusel andeks, vaid tapab alati, kui ta tuppa lahti lasta,” põhjendas Õun vinguanduri vajalikkust.

Suvekodudes võib kasutada kõige tavalisemat autonoomset vinguandurit või tellida turvaettevõttelt suitsu- ja vinguandur, mis tuvastab nii suitsu kui vingu ja teatab tuleohust ka turvafirmat, kes saab vajadusel abi teele saata. G4Sil on üle Eesti 70 patrulli, lisaks tehakse koostööd vabatahtlike päästjatega.

Loe edasi: MIKS PEAKS KA SUVEKODUS KINDLASTI VINGUANDUR OLEMA?

MAAELUMUUSEUMID PALUB JÄÄDVUSTADA KOROONAVIIRUSE MÕJU MAAELULE

Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid kogub lugusid, päevikumõtteid, videoid, fonosalvestusi ja fotosid sellest, kuidas Covid-19 ülemaailmne pandeemia mõjutab Eesti maainimeste ning maapiirkondadega seotud linlaste elu ja tegevust.

Kevadtööd koduaia kasvuhoones. Foto: Urmas Saard
Kevadtööd koduaia kasvuhoones. Foto: Urmas Saard

Sihtasutus ootab inimeste mõtteid ja tegevuskirjeldusi viirusaegsetest probleemidest, ümberkorraldustest ja tuleviku plaanidest. Oma kaastöö võib koostada kõige rohkem puudutaval teemal. Eesti Maaelumuuseumid koostas näidiseks ka küsimuste paketid, millele saab oma loos toetuda. Abistavateks küsimusteks on näiteks: pandeemia eelse tegevuse kirjeldus; millal hakkati mõtlema, et Hiinas alanud viirus võib mõjutada ka Eesti elu; milliseid ümberkorraldusi on olnud vaja teha seoses eriolukorraga; milliseid võrdlusi leiab praegusele olukorrale oma majandustegevuse erinevatest aegadest jne.

Loe edasi: MAAELUMUUSEUMID PALUB JÄÄDVUSTADA KOROONAVIIRUSE MÕJU MAAELULE

TÄNAVUSE TALUARHITEKTUURI TOETUSE SAAJAD

Selgusid Eesti väärtusliku taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru tulemused.

Roo kattega katusetöödeks toetust saanud Saare maakonnas asuv hoone
Roo kattega katusetöödeks toetust saanud Saare maakonnas asuv hoone

[pullquote]Maakondade lõikes läks kõige rohkem toetusi Saaremaale[/pullquote]Muinsuskaitseametile laekus tähtajaliselt 93 taotlust rohkem kui 800 000 euro väärtuses. Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde teostamiseks sai kogusummas 200 000 eurot toetust 17 eraomanikku.

Hindamiskomisjoni juhi, Muinsuskaitseameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Norgi sõnul näitas tänavu teist aastat toimunud taotlusvoor jätkuvat suurt huvi traditsioonilise maa-arhitektuuri hoidmise vastu „Põhjalikult ja läbimõeldult koostatud taotlused tõid selgelt esile omanike soovi restaureerida neile kuuluvaid taluelamuid kohalikke ehitustraditsioone väärtustavalt. Rõõmustav on näha ka omanike valmisolekut ise rahaliselt tööde kvaliteeti panustada – taotluste keskmine omafinantseeringu määr oli vooruga nõutust isegi kõrgem.“

Loe edasi: TÄNAVUSE TALUARHITEKTUURI TOETUSE SAAJAD

VALITSUS PIKENDAS ERIOLUKORDA 17. MAINI

Valitsus otsustas tänasel istungil pikendada koroonaviiruse levikust tingitud ja algselt 1. maini kehtestatud eriolukorda Eestis kuni 17. maini (kaasa arvatud).

Infotelefon. Eriolukorra meetmetest saab ülevaate aadressil httpswww.valitsus.eeeteriolukord-eestis
Infotelefon. Eriolukorra meetmetest saab ülevaate aadressil httpswww.valitsus.eeeteriolukord-eestis

„Oleme viimase kahe nädala jooksul näinud, kuidas uute nakatunute ja haiglaravil viibijate arv on langenud ning oleme selgelt jõudnud murdepunkti. Valitsus esitas sel nädalal väljumisstrateegia kavandi, mille loodame heaks kiita uuel nädalal. Seejärel saame hakata ka samm-sammult piiranguid leevendama, kui meditsiiniline olukord seda jätkuvalt lubab. Kuna aga väljumine ei toimu üleöö, vaid järkjärguliselt ja kaalutletult, siis pikendasime täna eriolukorda kuni 17. mai lõpuni,“ lausus peaminister Jüri Ratas.

„Rõhutan, et see ei tähenda piirangute lõppemist samast ajast, vaid osa hakatakse leevendama varem ning teised jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu. Samas on piirangute leevendamise eelduseks ja sellega kaasnevaks kohustuseks ka edaspidi oluliste käitumis- ja hügieenireeglite järgimine. Esimene leevendus oli plaanilise ravi taastamine sel nädalal ning järgmised sammud peavad olema suunatud ka majanduse elavdamisele, tehes seda mõistlikult ja tasakaalukalt,“ lisas Ratas.

Loe edasi: VALITSUS PIKENDAS ERIOLUKORDA 17. MAINI

RAHVUSRAAMATUKOGUST LAENATUD RAAMATUID SAAB TELLIDA PAKIAUTOMAATIDESSE

Alates eilsest saab Rahvusraamatukogust laenatud teoseid tellida Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti. Pilootprojekt laiendab nende inimeste juurdepääsu Rahvusraamatukogu teostele, kes elavad kaugel või ei saa mingil põhjusel kohapeale laenutatud raamatutele järele tulla.

Omniva pakiautomaat Sindis Maxima poe juures. Foto: Urmas Saard
Omniva pakiautomaat Sindis Maxima poe juures. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tellitud raamat jõuab kohale 3-4 päeva pärast tellimuse esitamist.[/pullquote]Samuti on nüüdsest võimalik tagastada raamatuid pakiautomaatide kaudu. See vähendab inimeste vajadust praeguses olukorras läbida raamatute laenutamiseks või tagastamiseks pikemaid vahemaid.

Raamatute saatmine ja tagastamine postiautomaadi vahendusel on tasuline ning paki saatmise tavahindadega – sõltuvalt paki suurusest jääb saatmise hind 3 ja 4 euro juurde. Tellitud raamat jõuab kohale 3-4 päeva pärast tellimuse esitamist. Eriolukorra kestel on laenutuse tähtaeg 60 päeva ning nõudluse puudumisel saab raamatute laenutähtaega pikendada kuni kolm korda. Rahvusraamatukogu jälgib olukorda ning püüab viivisepoliitika ja laenutustähtaegade muutmisega piirata inimestel vajadust kodunt välja tulla.

Loe edasi: RAHVUSRAAMATUKOGUST LAENATUD RAAMATUID SAAB TELLIDA PAKIAUTOMAATIDESSE

39. TARTU RATTARALLI VIIAKSE LÄBI VIRTUAALSÕIDUNA

Ligi neli aastakümmet tuhandeid Eesti ning mitmete naaberriikide rattasõpru rõõmustanud Tartu Rattaralli toimub sel aasta virtuaalsõiduna. Et pakkuda osalemisrõõmu võimalikult erineva ettevalmistuse ja sõidukogemusega harrastajatele, lisandub distantside valikusse kolmas ning kõige lühem rada.

Tartu Rattaralli. Foto: Tarmo Haud
Tartu Rattaralli. Foto: Tarmo Haud

„Legendaarne rattaralli toob juba pikki aastaid maikuu viimasel nädalalõpul Taaralinna starti tuhanded rattasõbrad. Jätkuvas eriolukorras, kus spordi- ja massiürituste läbiviimine on keelatud, soovime rallitraditsiooni jätkata, kuid teha seda seejuures kindlasti kõigile ohutult ja turvaliselt,“ ütleb Tartu Rattaralli võistluste direktor Indrek Kelk.

Virtuaalse rattaralli saab läbida kolme erineva pikkusega distantsil. Traditsiooniliste 128 ja 58 km radade kõrval on valikus ka uus ning kõige lühem, 25 km distants. Koht, kus sõiduring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. „Valmistame ette ning tähistame rattaralli traditsioonilised rajad marsruudil Tartu-Elva-Otepää stardi-ja finišipaigaga Tartu kesklinnas. Neile, kes Lõuna-Eesti kanti tulla ei saa, pakume kõigi kolme distantsi läbimiseks koostöös rattaklubidega välja võimalikud rajavariandid Eesti erinevais paigus. Nii saab igaüks valida endale osalemiseks just sobivaima ning turvalisima marsruudi,“ selgitab Kelk.

Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul, vahemikus 29. mai kuni 14. juuni ning saata oma sõidulogi korraldajatele. Virtuaalse rattaralli läbijaid ootab uhke medal.

Täpsemad detailid ning virtuaalralli juhend on hetkel välja töötamisel, lisainfot annavad korraldajad oma kanalites esimesel võimalusel.

Kristina Hallik
Klubi Tartu Maraton

VIIELE ORGANISATSIOONILE VABATAHTLIKU SÕBRA MÄRK

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustab vabatahtliku sõbra märgisega viit organisatsiooni, kes on paistnud silma eeskujudena vabatahtlike kaasamisel oma töösse.

Hiidlaste loomakaitseorganisatsiooni Loomus meeskond [pullquote]Seoses eriolukorraga annab Kodukant märgid ühendustele üle sügisel toimuval pidulikul tunnustusüritusel[/pullquote]“Viimase poole aasta jooksul oleme pööranud tähelepanu ühenduste toetamisele välismaalt Eestisse elama asunud inimeste kaasamisel vabatahtlikeks. Vabatahtlike sõbra märgi otsustasimegi anda neile, kes on eeskujuga silma paistnud – näiteks vabatahtlikele seatud ootuste selge määratlemise, juhendite ja kokkulepete kirjapaneku ning neist kinni pidamise, soodsate töötingimuste ja arenguvõimaluste loomisega,” ütles Liikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas.

Hiidlaste loomakaitseorganisatsiooni Loomus meeskond →

Loe edasi: VIIELE ORGANISATSIOONILE VABATAHTLIKU SÕBRA MÄRK

BALTI PEAMINISTRID SOOVIVAD LÄHITULEVIKUS JÕUDA PIIRANGUTE ÜHISE LEEVENDAMISENI PIIRIDEL

Peaminister Jüri Ratas leppis täna videokonverentsil oma Läti ja Leedu ametikaaslaste Krišjānis Kariņši ja Saulius Skvernelisega kokku, et Balti riigid moodustavad ühise töögrupi, mille eesmärk on koordineerida piirangute leevendamist piiridel.

Eesti, Läti ja Leedu peaministrite videokohtumine. Foto: Henri-Kristian Kirsip
Eesti, Läti ja Leedu peaministrite videokohtumine. Foto: Henri-Kristian Kirsip

Eesti, Läti ja Leedu peaminister kõnelesid piirangute leevendamisest ja tervisekriisist väljumise plaanidest ning pidasid seejuures väga tähtsaks oma tegevuste koordineerimist kolme riigi vahel. „Meie tänane olukord on parem kui paar nädalat tagasi. Nakatunute arvu kahanemine ja haiglaravil viibivate inimeste stabiilne arv annavad lootust, et peatselt võime hakata mõtlema mõnede piirangute leevendamisele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.

„Piirangute leevendamisel on kindlasti väga oluline vahetada infot naabritega nii epidemioloogilise olukorra kui viirusevastaste meetmete kohta. Peame ühiselt leidma selle õige hetke, millal saame alustada vastastikuste liikumispiirangute leevendamisega piiridel,“ lausus Ratas.

Peaminister tõi veel esile head koostööd Läti ja Leeduga inimeste kodumaale tagasipöördumise abistamisel. „Näiteks on meie inimesed välisriikidest saanud koju tagasi pöörduda nii erilendude kui ka parvlaevareiside abil,“ sõnas peaminister Ratas.

Balti riikide peaministrid leppisid kokku, et kohtuvad videoülekande vahendusel järgmisel nädalal uuesti. Siis tulevad lisaks tervisekriisile kõne alla ka suured piiriülesed koostööprojektid. Eesti on tänavu Balti Ministrite Nõukogu koostöö eesistuja.

Print

 

 KU päevatoimetaja

VETERANIPÄEV, 23. APRILL ON LIPUPÄEV

Veteranipäeval väärtustatakse veterane ja nende perekondi. Heisates lipu, anname veteranidele kinnituse, et hindame kõrgelt nende panust Eesti iseseisvuse tagamisel.

Pärnus. Foto: Urmas Saard
Pärnus. Foto: Urmas Saard

Veteranid on Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kaitseväe koosseisus osalenud mehed ja naised. Veteranid on ka teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed.

Riigikantselei kodulehelt – lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Print

 

 KU päevatoimetaja

WITENSTEIN KUTSUB TULD TEGEMA JA SELLEST MÄRKU ANDMA

Ajakeskus Wittenstein kutsub täna õhtul osalema üleriigilises aktsioonis Jüriöö Märgutuled 2020. millega tahetakse näidata, et Eestimaa küla elab. Kell 21.00 süttib Eestimaa südames, Paide kindluse vahitornis märgutuli, mis kutsub eestlasi üle kogu maa läitma oma koduhoovides jürituld.

Märgutuli koduõuel. Foto: Urmas Saard
Märgutuli koduõuel. Foto: Urmas Saard

22. aprillil tähistatakse maarahva tähtsaimat püha, jüripäeva algust. Kui algselt tehti jürituld huntide ja kurja peletamiseks, siis 1343. aasta jüriööl sai sellest märgutuli ülestõusu alguseks.

Ajakeskus Wittenstein juht Ants Hiiemaa selgitab, et praegusel muutlikul ajal on olulisem kui kunagi varem pöörduda tagasi oma juurte juurde ja väärtustada maarahva traditsioone, mis on aidanud Eesti rahval rasked ajad üle elada. „Märgutule süütamisega näitame, et suudame ühte hoides, aga ka siis kui üksteisega pole võimalik kohtuda, keerulise aja üle elada,” lisas Hiiemaa. „Näitame selle algatusega üheskoos, et Eestimaa küla elab!“

Märgutuledest osa võttes peaks märkima oma tulekoht koduleheküljel. Oma koduhoovis lõkke, tõrviku, küünla või muu märgutule süütamine toimugu täna õhtul kell 21.00. Seejuures tuleb järgida tuleohutuse nõudeid ja vältida kogunemisi ning käituda vastavalt Terviseameti 2×2 nõudele. Postitada foto või video märgutulest Facebooki lehele Jüriöö Märgutuled või saata meiliaadressile jyrioo@wittenstein.ee.

Print

 

 KU päevatoimetaja

COVID-19 KRIISIST VÄLJUMISE KAVA

Koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon kiitis heaks kriisist väljumise strateegia kava. Nüüd esitatakse see Riigikogule ja partneritele ettepanekute tegemiseks ning valitsus kinnitab strateegia pärast arutelusid järgmisel nädalal.

Jüri Ratas. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt
Jüri Ratas. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas selgitas, et väljumisstrateegia eesmärk on määratleda piirangute leevendamise ja järgmiste sammude põhimõtted ja etapid, et saaksime koroonaviiruse levikust tingitud arenguid riigis teaduspõhiselt jälgida ning neile asjakohaselt reageerida. “Eesti eesmärk on panna koroonaviiruse levikule piir ja aidata meie majandusel võimalikult kiiresti taastuda. Samuti tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana,“ lausus peaminister.

Uute nakatunute arvu vähenemine kinnitab COVID-19 teadusnõukoja hinnangul, et kehtestatud piirangud on toiminud ja neid võib hakata ettevaatlikult leevendama. „Samas vajame veendumust, et muutus on püsiv. Meie eesmärk on teha leevendused samm-sammult, et Eesti inimesi ei tabaks uus ulatuslik nakatumiste laine. Igale sammule peab järgnema piisav aeg olukorra hindamiseks ning uue nakkusriski kaalumiseks. Samuti tuleb hinnata leevenduste mõju inimeste toimetulekule ja majanduse toimimisele,“ sõnas Ratas.

Loe edasi: COVID-19 KRIISIST VÄLJUMISE KAVA

AASTA SUURPERE KANDIDATIDE ESITAMINE ON ALANUD

Alates tänasest saab esitada Aasta Suurpere konkursile kandidaate. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav stipendium summas 7000 eurot antakse võitjale üle 24. mail saates „Hommik Anuga“. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehel kuni 13. maini.

Aasta Suurpere 2019 perekond Soon (vasakult Aage Õunap, Urmas Vaino, Jonna Pechter, perekond)
Aasta Suurpere 2019 perekond Soon (vasakult Aage Õunap, Urmas Vaino, Jonna Pechter, perekond)

„Nelja või enama lapsega perekondadele ehk suurperedele mõeldud konkurss on loodud eesmärgiga tunnustada Eestimaa suurperekondi,“ sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Välja antava stipendiumiga toetame suurpere liikmete jätkuvat teadmiste omandamist, oskuste arendamist ning loomingulist tegevust, et tuua neid ühiskonnale eeskujuks,“ lisas Õunap.

Loe edasi: AASTA SUURPERE KANDIDATIDE ESITAMINE ON ALANUD