DESOVAHENDITE LIIGTARVITAMINE VÕIB PÕHJUSTADA MÜRGISTUSI

Kevadpuhastus ja soov koroonaviirus kodust eemale peletada on toonud kaasa kemikaalide mõtlematu kasutamise ja mürgistusjuhtumid. Terviseamet tuletab meelde, et nii desinfitseerimisvahendid kui ka kodu puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Desovahend. Foto: Urmas Saard
Desovahend. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Desinfitseerimisvahend pole imerohi[/pullquote]Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on koroonaviiruse tõttu paljudel tekkinud tunne, et pidev desinfitseerimisaine õhku ja pindadele pihustamine hoiab viiruse eemal. „Desinfitseerimisvahend pole imerohi, mis kõik viirused hävitaks – korralik märgkoristus on selleks efektiivsem ja ohutum,“ ütles Oder, kelle sõnul on praegu sagenenud desinfitseerimisvahenditest tulenevad mürgistusõnnetused.

Desinfitseerimisaine on kemikaal, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis alkoholi, tavaliselt etanooli ja isopropüülalkoholi. Alkohol küll tapab viirused ja bakterid, kuid võib mõtlematul kasutamisel põhjustada organismis mürgistuse.

Eriti ohtlik on kemikaali pihustamise tõttu desinfitseerimisaine sisse hingamine, sest limaskestade kahjustus tekib kiirelt ja paranemine on ebameeldiv. Samuti imendub alkohol organismi läbi naha. Seetõttu tuleks pindade puhastamisel eelistada tavalist märgkoristust ning käte pesuks vett ja seepi.

Loe edasi: DESOVAHENDITE LIIGTARVITAMINE VÕIB PÕHJUSTADA MÜRGISTUSI

TERVISEAMET KINNITAS PLAANILISE RAVI TAASTAMISE TINGIMUSED

Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov allkirjastas järk-järgulise plaanilise ravi taastamise juhised miinimumnõuetega infektsioonikontrolli reeglite täitmisele. Ühtlasi koondatakse COVID-19 positiivsete haiglaravi edaspidi lisaks Kuressaare haiglale seitsmesse kõrgema etapi haiglasse.

Arkadi Popov, hädaolukorra meditsiinijuht. Foto: Urmas Saard
Arkadi Popov, hädaolukorra meditsiinijuht. Foto: Urmas Saard

„Üleminek plaanilise ravi osutamiseks saab olla järk-järguline, sest tervishoiuteenuse osutajatele esitatavad miinimumnõuded on ranged. Praeguses epidemioloogilises olukorras peame nii patsiente kui ka tervishoiupersonali hoolega kaitsma. Tavapäraste tervishoiuteenuste osutamisel on vaja järgida tugevdatud infektsioonikontrolli reegleid ning avada plaanilisi teenuseid ainult ohutus ja kontrollitud mahus – selle eest vastutab iga raviasutus ise,“ ütles Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.

Kuressaare haigla plaanilise ravi taastamise kava töötatakse eraldi välja lähipäevil. Seni soovitab Terviseamet kasutada ka piirangute tingimustes kättesaadaval olnud eriarstide telemeditsiini vastuvõtte video- ja telefonikõnede vahendusel.

„Paljud inimesed on plaanilise ravi taastamist pikisilmi oodanud, kuid kõik teenused ei käivitu kahjuks kohe, vaid samm-sammult ning range infektsioonkontrolli all. Plaanilise ravi taasavamise kõige tähtsam eeldus on isikukaitsevahendite olemasolu ning nakkusohutu raviprotsess,“ ütles Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.

Loe edasi: TERVISEAMET KINNITAS PLAANILISE RAVI TAASTAMISE TINGIMUSED

KALAMAJA PÄEVADE TÄNAVATURU KAUPLEJAD KOLIVAD E-POODI. VÄIKETOOTJATE MÜÜGIPLATVORM FRESH ON AVATUD

Riigis kehtiva eriolukorra tõttu on väiketootjad sattunud olukorda, kus nende põhiline müügiväljund ehk laadad on eriolukorra tõttu tühistatud. Paraku ei ole kõigil ressurssi, et tavapärase tootmise kõrvalt hakata tegelema ka ajamahuka turundustööga ning hakata klientidele ise kaupa ukselt uksele transportima.

Kalamaja Päevade tänavaturg. Foto erakogust
Kalamaja Päevade tänavaturg. Foto erakogust

Lahendusena loodi veebikeskkond Fresh, mis võimaldab osta Eesti väiketootjate toodangut kodust lahkumata.

Loe edasi: KALAMAJA PÄEVADE TÄNAVATURU KAUPLEJAD KOLIVAD E-POODI. VÄIKETOOTJATE MÜÜGIPLATVORM FRESH ON AVATUD

2/3 TÖÖOTSIJATEST ON VALMIS HOOAJATÖÖD TEGEMA

Kaks kolmandikku aktiivselt tööd otsivatest eestimaalastest on huvitatud tänavu hooajatööde tegemisest, näitab värskelt enam kui 2500 tööotsija seas läbi viidud tööportaali CVKeskus.ee küsitlus. Kõige enam soovitakse hooajatööd teha laos või töötada kullerina.

Teenindaja kaubahallis. Foto: Urmas Saard
Teenindaja kaubahallis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Asukohtade lõikes pakuvad hooajalised tööd enim huvi Lääne-Eestis, sh Pärnumaal[/pullquote]Pea iga neljas hooajatöödest huvitatud tööotsija (18%) sooviks töötada laos näiteks pakkija, sorteerija või komplekteerijana. Lisaks on 14% tööotsijatest huvitatud töötama ka kullerina ja 12% tööst poes näiteks müüja, teenindaja või kauba väljapanijana. Kümnendik töötajatest sooviksid teha hooajalist tööd tootmises või hoopiski aianduses ja põllumajanduses (näiteks maasikakorjajana).

Asukohtade lõikes pakuvad hooajalised tööd enim huvi Lääne-Eestis, sh Pärnumaal, kus koguni 71% aktiivsetest tööotsijatest sooviksid tänavu haarata mõne taolise tööotsa. Tartus on hooajatöödest huvitatud 68% tööotsijatest ja pealinnas 67%. Kõige vähem huvituvad hooajalistest töödest Ida-Eesti tööotsijad, kuid ka seal on enam kui iga teine tööotsija (63%) valmis hooajalist tööpakkumist kaaluma.

Loe edasi: 2/3 TÖÖOTSIJATEST ON VALMIS HOOAJATÖÖD TEGEMA

TEEME ÄRA MEESKOND LÜKKAB KÄIMA ALGATUSE „TEEME EESTI VIIRUSEST PUHTAKS”

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub alates tänasest üles kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske. See on koos teiste ennetusmeetmetega kiireim ja tõhusaim viis, kuidas saame igaüks kaasa aidata viiruse leviku peatamisele, eriolukorra meetmete leevendamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele.

Teeme Eesti viirusest puhtaks Teeme ära

Kodune maskitegu saab hoo sisse 20. aprillist ja kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 2. mail. Kõik inimesed on oodatud oma maskiteost märku andma Teeme Ära kodulehel, et innustada teisigi kaasa lööma ning valmistama riidemaske endale ja oma lähedastele.

Loe edasi: TEEME ÄRA MEESKOND LÜKKAB KÄIMA ALGATUSE „TEEME EESTI VIIRUSEST PUHTAKS”

EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE UUS LOGO PÕHINEB ILMARATTAL

1. aprillist võttis Eesti Rahvakultuuri Keskus kasutusele uue kodulehe, mis on uuenenud nii disaini, ülesehituse, funktsionaalsuse, värvigamma ja sisu poolest. Uuenenud on veel asutuse sümboolika – alates logost ning lõpetades muude visuaalse identiteedi kujunduslike elementidega.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse kommunikatsiooni ja personalijuht Kaja Mõts märkis, et keskuse uus logo põhineb rahvapärimuslikul ornamendil – ilmarattal. Selle kodarad sümboliseerivad kaheksat ilmakaart ning nende keskpunkt rahvapärandi üksikute osade kohtumist.

“Nii kohtuvad Eesti Rahvakultuuri Keskuses ka meie pärandi erinevad osad — kunst, käsitöö, rahvatants, muusika,” toonitas sümboolikat kommenteerides Eesti Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.

Mõts rõhutas, et logo stiliseering on omakorda tikandil põhinev ja see väljendab ehedust, isetegemist, erilisust ning teatavat korrapäratust ja olulisi väärtuseid, mis rahvakultuuri loovad ja edasi kannavad. “Võrreldes eelmise kodulehega on uuel lehel enam tähelepanu pööratud lihtsusele ja info leitavusele. Lisandunud on ka vaegnägijate vaade.”

Loe edasi: EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE UUS LOGO PÕHINEB ILMARATTAL

ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

Esmaspäeval algab kevadine koolivaheaeg, mis on vajalik ja oodatud puhkepaus kõigile õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.

 

Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on õpilased, koolid ja lapsevanemad olnud väga tublid distantsõppe perioodil ning väärivad igati välja teenitud puhkust. “Distantsilt õppimine on olnud uus kõigile ning nõudnud paljudelt teistsugust ja tõsist pingutamist. Kevadine koolivaheaeg on vajalik paus, mis aitab end välja puhata, akusid laadida ja uuele vastu minna,” sõnas Vinter-Nemvalts. “Olen ääretult tänulik haridustöötajatele, õpilastele ja peredele senise pingutuse eest viiruse leviku takistamisel. Olete eeskujuks kõigile!”

Loe edasi: ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

RAHVASTIKUMINISTRI SÕNUM ÕIGEUSKLIKE ÜLESTÕUSMISPÜHADEL

Täna tähistavad õigeusklikud ülestõusmispüha. Eriolukorra tingimustes pidid nemadki ära jätma kõik rahvakogunemised nii siseruumides kui väljas, sealhulgas kirikutes ja kalmistutel.

Illustreerival pildil: Tallinna Aleksander Nevski katedraali uksel. Foto: Urmas Saard
Illustreerival pildil: Tallinna Aleksander Nevski katedraali uksel. Foto: Urmas Saard

Rahvastikuminister Riina Solman ütles, et õigeusklikel on ülestõusmispühade traditsioonid väga suursugused, sest tegemist on nende jaoks kõigi pühade pühaga. Tavapäraselt tähistatakse ülestõusmist piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mille juhatab sisse suure laupäeva keskööteenistus. Toimub ka ristikäik, värvitakse mune, käiakse lahkunud lähedaste haudadel. „Kahjuks tuleb meil kõigil, ka õigeusulistel, sel aastal ülestõusmispühi teisiti tähistada,” lausus minister ja lisas ettevaatavalt, et viiruse leviku oht ei lõpe ülestõusmispühadega. „Meil tuleb arvestada, et viiruse leviku tõkestamiseks peame ilmselt ka lähikuudel hoiduma rahvarohketest kogunemistest ja korraldama oma elu selliselt, et säästa võimalikult palju enda ja teiste inimeste tervist. Üleminek eriolukorrast tavaellu peab toimuma tasapisi, et vältida uut haigestumiste puhangut,“ nentis Solman.

Print

 

 KU päevatoimetaja

MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS

Laupäeval, 18. aprillil, teatas sotsiaalminister Tanel Kiik oma Facebooki postituses, et puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid on viimane valdkond, kus sotsiaalministeerium ja riik tervikuna ühtegi kärbet teha sooviks.

Tanel Kiik. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt
Tanel Kiik. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt

[pullquote]Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited[/pullquote]Ministri sõnum oli vastuseks Eesti Puuetega Inimeste Koja laupäevasele pressiteatele, milles väljendati muret, et puuetega inimeste organisatsioonide 50% rahastuse kärbe toob neile hävingu.

Ajakirjandusele saadetud teates väideti, et Sotsiaalministeerium on teinud 272-le puuetega inimeste organisatsiooni koondavale Eesti Puuetega Inimeste Kojale ettepaneku otsida võimalusi tegevustoetuse summa kärpimiseks, tegevuste ära jätmiseks või edasilükkamiseks kuni 50% ulatuses, kuna prognoositakse hasartmängumaksu laekumise vähenemist. „Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid on tõsises mures, et niigi ebapiisava rahastuse kärpimine viib paljude ühingute hääbumiseni,” kirjutati sõnumis.

Loe edasi: MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS

ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST

Valitsuse erikomisjon toetas tänasel nõupidamisel sotsiaalministri, terviseameti ja Eesti Haigekassa ettepanekut plaanilise ravi järk-järguliseks avamiseks. Terviseamet teeb otsuse plaanilise eriarstiabi, perearstiabi, hambaravi ja eratervishoiu plaaniliste teenuste taasavamiseks uuel nädalal, juhul kui nädalavahetus ei too uute haigusjuhtude hüppelist kasvu.

Sindi tervisekeskus. Foto: Urmas Saard
Sindi tervisekeskus. Foto: Urmas Saard

„Näeme, et eriolukorras seatud piirangud ja inimeste vastutustundlik käitumine on aidanud koroonaviiruse levikut piirata ja hoida uute nakatumiste arvu madalal. Juhul kui nädalavahetusel uute haigusjuhtude hüppelist kasvu ei tule, saame hakata tulevast nädalast plaanilise ravi ja uuringute mahtusid järk-järgult suurendama,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Mõistame, et piirangute leevendamist ootavad nii tervishoiutöötajad kui patsiendid ja ootele pandud raviga soovitakse jätkata niipea kui võimalik, kuid peame olema veendunud, et ravi jätkamine toimub turvaliselt ja nakkusoht on viidud miinimumini.“

Ravimahtude suurendamise eelduseks on nakkusriskide viimine miinimumini. Tingimused selleks seab terviseamet juhendis, mis on praegu kooskõlastamisel raviasutustega. Näiteks on kavas sätestada, et plaanilise raviga tegelev personal ei tohi igapäevase töö käigus kokku puutuda COVID-19 patsientidega. Samuti ei tohi ravi taastavas asutuses viimase kahe nädala jooksul olla personali hulgas COVID-19 nakatumist.

Loe edasi: ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST

VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

Valitsuse liikmed toetasid täna kahe Tartu Ülikooli poolt välja pakutud uuringu läbiviimist, millega selgitatakse koroonaviiruse leviku ulatust rahvastiku hulgas. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks COVID-19 tõkestamise otsuste tegemisel.

Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard
Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.

Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.

Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL

Rästikud, toidulauale jõudvad mürgised taimed ja esimesed seened on enamlevinud mürgistusohud, mis igal kevadel lõppevad paljude jaoks haiglaraviga.

 

Karulaugu kasvuga metsaalune. Foto: Merle Rallmann
Karulaugu kasvuga metsaalune. Foto: Merle Rallmann

Kõik mürgistused on aga ennetatavad, selgitab Terviseameti mürgistusteabekeskus, kelle missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase teabe kättesaadavuse edendamine.

Loe edasi: KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL

MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA

Alljärgnevalt vastused, kuidas peaks toimuma üleminek täielikult distantsõppelt tavapärasemale elukorraldusele.

Haridus- ja Teadusministeeriumi peahoone Tartus. Foto: Urmas Saard
Haridus- ja Teadusministeeriumi peahoone Tartus. Foto: Urmas Saard

Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt saab teada, et kui COVID-19 epideemia taandub, algab koolides pärast 15. maid üleminekuaeg, mil kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpetajatele ja lisatuge vajavatele õpilastele. Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.

Haridus- ja Teadusministeerium kooliaasta lõpetamisest

Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu.
Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha.

Loe edasi: MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA

TERVISEAMET HOIATAB PETUKÕNEDE EEST

Terviseamet hoiatab, et ameti nimel tehakse telefoni teel libapakkumisi, mille sisuks on tasuline sõeluuring. Terviseamet ei müü kunagi midagi telefoni teel ja soovitab vastavasisulised kõned jätta tähelepanuta.

Petukõne. Foto: Urmas Saard
Petukõne. Foto: Urmas Saard

Terviseametini jõudis info murelikult inimeselt, kes sai kõne, milles esitleti end Terviseametina ja pakuti 37 € maksvat sõeluuringu testi, mis saadetakse soovijale koju. Tegemist on pettusega, millega terviseamet seotud ei ole. „Terviseamet ei tee kunagi telefoni teel ühtegi pakkumist ja seega tasub vastavasisulisi kõnesid ignoreerida,“ selgitab Terviseameti põhja regiooni nõunik Mihkel Näks.

Närviline aeg on väga soodne petturitele, kes kasutavad ära inimeste muret nii enda kui ka oma lähedaste tervise pärast. Seega tasub praegu igasugustesse pakkumistesse suhtuda kriitiliselt.

Ühtlasi tuletame meelde, et praegu ei ole olemas ühegi usaldusväärset kodust testi COVID-19 tuvastamiseks. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu haigla ja Kuressaare haigla laborites.

Print

 

 KU päevatoimetaja

PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA

Seoses puukide aktiveerumisega otsustas terviseamet taastada võimaluse end perearsti juures puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

Puuk. Foto: Helen Parmen
Puuk. Foto: Helen Parmen

„Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt veetma rohkem aega looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Perearstid vaktsineerivad puukentsefaliidi vastu oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Inimesed, kes vajavad puukentsefaliidi vaktsiini esimest või teist doosi, saavad perearsti poole pöördudes vaktsiini esimesel võimalusel. Vaktsiini kolmanda ja järgnevate dooside saamist võib edasi lükata perearstide plaanilise vastuvõtu ja haiglate vaktsineerimiskabinettide töö taastumiseni.

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada.

Loe edasi: PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA

TALLINNA HALDUSKOHUS PIDAS EMA VAIDE LÄBI VAATAMATA JÄTMIST ÕIGUSVASTASEKS

Eesti Metsa Abiks (EMA) vaidlustas 3. aprillil Tallinna Halduskohtus Keskkonnaameti (KeA) otsuse lükata tagasi kodanikuühenduse vaided 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavate metsateatistega lubati raied Mustjõe metsise elupaigas circa 95 hektari suurusel alal.

Puiduriit juba toimunud RMK raietest Mustjõe metsise elupaigas
Puiduriit juba toimunud RMK raietest Mustjõe metsise elupaigas

[pullquote]Metsis on teatavasti väga tundlik häiringute suhtes, mida kinnitab ka kiirelt langev metsise arvukus.[/pullquote]Kohus võttis EMA kaebuse menetlusse ning asus samas seisukohale, et Keskkonnaamet oleks pidanud EMA poolt esitatud vaided läbi vaatama.

16. märtsil esitas EMA Keskkonnaametile vaide Mustjõe metsise elupaika väljastatud 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavad metsateatised asuvad Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis metsise elupaigas kanade sigimisalal ja metsise mängudeaegses elupaigas ning samuti Mustjõe metsise elupaigas kanade sigimisalal. Metsateatistega on antud luba harvendus-, sanitaar- ja lageraieks ca 95 ha suurusel alal metsise elupaigas.

Loe edasi: TALLINNA HALDUSKOHUS PIDAS EMA VAIDE LÄBI VAATAMATA JÄTMIST ÕIGUSVASTASEKS

AITA VALIDA AASTA KALANDUSTEGU

Kalanduse teabekeskus kuulutas välja aasta kalandusteo konkursi. Lemmikkandidaatide esitajate vahel loositakse välja kaks spinningukomplekti.

Kalalaevaga Liivi lahel. Foto: Urmas Saard
Kalalaevaga Liivi lahel. Foto: Urmas Saard

Esmakordselt toimuv aasta kalandusteo konkurss väärtustab Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahva lemmiku auhinna kandidaatide esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. aprill. Kalandusteo mitterahalised auhinnad antakse välja kahes kategoorias: peaauhind ja rahva lemmiku auhind.

Kandidaadid võivad olla Eesti kalanduse arengusse panustanud üksikisikud, seltskonnad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, organisatsioonid ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kandidaadiks ei saa esitada konkursi korraldajat või tema tehtud kalandustegusid. Konkursile võib esitada ka enda tegemisi, mis väärivad aasta kalandusteo tiitlit.

Kalandusteo auhind antakse 2019. aasta jooksul tehtud kalandusele kasuliku teo eest, mis

Loe edasi: AITA VALIDA AASTA KALANDUSTEGU

PILDIGALERII: JÄLGI LINDUDE SAABUMIST OMA KODUAIAS

Kevad on käes ja eriolukorrale vaatamata veedavad paljud pered aega populaarsetel matkaradadel ja looduskaunites paikades. Praegu on aga hoopis sinu koduõu parim paik, kus ohutult värskes õhus viibida ja loodusest rõõmu tunda.

Linavästrik. Foto: Helen Parmen
Linavästrik. Foto: Helen Parmen

[pullquote]viimane aeg paigaldada aeda pesakastid kuldnokkadele, tihastele ja linavästrikele[/pullquote]Ornitoloogiaühing soovitab kõigil kodus viibijatel pöörata sel kevadel rohkem tähelepanu oma koduaia loodusele ja tehtud vaatlused kirja panna suvisesse aialinnupäevikusse.

Lehel www.eoy.ee/aed saab iga pere luua endale veebipäeviku aias tehtud loodusvaatluste kirjapanekuks. Päevikusse saab üles märkida koduaias märgatud linnud ja teised loomad, välja ilmunud putukad ja õitsema puhkenud taimed. Päeviku täitmiseks piisab, kui vaadelda linde kasvõi aknast ning teha korra päevas tiir aias või kortermaja hoovis. Täpsemalt saab suvise aialinnupäeviku pidamisest lugeda siit.

Loe edasi: PILDIGALERII: JÄLGI LINDUDE SAABUMIST OMA KODUAIAS

KESTAB KONNADE RÄNNE

Käesoleva nädala kolmapäeval teatas Eestimaa Looduse Fond kõigil aastatel toimuva massilise konnade kevadrände algusest. Sobiva ilma korral kestab konnade massiline ränne neli kuni viis ööd, külmade ilmadega rändeaeg pikeneb.

Rändele asunud rohukonn. Foto:  Kristiina Kübarsepp
Rändele asunud rohukonn. Foto: Kristiina Kübarsepp

[pullquote]tänavu jäeti eriolukorra tõttu ära kahepaiksete abistamise talgud[/pullquote]Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond autojuhte üles vältima sõite konnade rändega ristuvatel maanteedel päikeseloojangust keskööni. Autojuhil tuleks konni teel märgates olla väga tähelepanelik ning võimalusel vähendada kiirust.

„Konnadel on meie looduses väga märkimisväärne roll täita ja nad on toiduahelas tähtsal kohal. Seetõttu on oluline, et kõik sigima suunduvad konnad saaksid võimaluse paljuneda. Kui sellele teekonnale jääb ette tiheda autoliiklusega maantee, saavad paljud neist paratamatult hukka,“ andis probleemist ülevaate kampaania „Konnad teel(t)“ korraldaja Kristiina Kübarsepp. „Mõne tunniga võib massilise rände ajal hukkuda sadu täiskasvanud konni. Vaid umbes 1% kullestest saavad konnad, kes ise suudavad järglasi saada,“ lisas Kübarsepp.

Loe edasi: KESTAB KONNADE RÄNNE

KAS OTSE-EETER JÄÄB ÄRA?

“Nagu kõigil minu kaaskodanikel, nii on ka minul kahju tõdeda, et täna õhtul leegitseb üks osa meist kõigist”, teatas aasta tagasi aprilliõhtul Prantsuse president E. Macron tulekahjust Pariisi Jumalaema kirikus.

Margus Einlo, Vormsi Rälby Baptisti Kogudus. Foto: Urmas Saard
Margus Einlo, Vormsi Rälby Baptisti Kogudus. Foto: Urmas Saard

Pole juhus, et just Jeesuse Kannatusnädala esmaspäeval (toimetaja märkus: 15. aprillil 2019 kell 18.50 kohaliku aja järgi puhkes kirikus ulatuslik tulekahju) võttis Jumal Valgustuslinnalt tagasi Prantsuse kristliku ajaloo nurgakivi – Notre-Dame de Paris. Nähtavasti polnud edumeelsetele gallidele enam ristiusku vaja. Isegi Saksa DVst pärit luteri pastori tütar, Saksa riigikantsler Angela Merkel ei näe Pariisi Jumalaema kirikus jumalakoda, vaid kultuurimälestist. “Kui õudne”, kirjutab ta president Macronile, “põleb Prantsusmaa ja meie ühise euroopaliku kultuuri sümbol, mõtetes oleme sellel raskel tunnil teiega!”

Loe edasi: KAS OTSE-EETER JÄÄB ÄRA?

DIGIKULTUURIAASTA VABASTAB EESTI MUUSIKA ARHIIVIDEST

Digikultuuriaasta toob esmakordselt Eesti muusika tasuta kuulajateni, pakkudes seejuures võimalust toetada otse oma lemmikartiste ja -autoreid. Aadressil netiraadio.ee saab nüüdsest kuulata üle 40 000 muusikapala nii Eesti kullafondist kui kaasajast.

Kuvatõmmis Netiraadio veebist
Kuvatõmmis Netiraadio veebist

[pullquote]Netiraadio muusika on ERRi fonoteegist välja valinud Mikk Targo, kelle algsest ideest ja Eesti Autorite Ühingu rahastusest kanal alguse sai.[/pullquote]Netiraadiosse on kogutud Eesti muusika paremik läbi kümnendite, mis on pärit ERRi fonoteegist ning otse muusikutelt. Netiraadios muusikat kuulates saab teha otsetoetuse muusikule, valides ise ka toetussumma. Veebiplatvormi eesmärk on toetada Eesti artiste ajal, mil kontsertide korraldamine ei ole võimalik ja samas avada Eesti muusika varasalv. Eriolukorra tõttu loobuvad nii ERR, Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing kui Eesti Esitajate Liit ning piletimüügiplatvorm Fienta vahendustasudest ning kogu toetussumma läheb otse muusikule.

Loe edasi: DIGIKULTUURIAASTA VABASTAB EESTI MUUSIKA ARHIIVIDEST

PÄRNU RAEKÜLA RAHVAS OOTAB PÕLLUMEESTE TÖÖPAKKUMISI

Raeküla Vanakooli keskuse ees olev teadete tahvel on riigis väljakuulutatud eriolukorra tõttu käesoleval kevadel avatud põllumeeste töökuulutustele. „Lihtsalt tule ja pane oma kuulutus tahvlile. Meie ootame tööd,” öeldakse üleskutses. Teiste sõnadega: Raeküla inimesed tulevad põllumeestele appi!

Raeküla rahvas ootab põllumeeste töökuulutusi. Tahvli kasutamine on vaba, põllumees peab tooma ja kinnitama oma kuulutuse tahvlile.  Foto: Mikko Selg
Raeküla rahvas ootab põllumeeste töökuulutusi. Tahvli kasutamine on vaba, põllumees peab tooma ja kinnitama oma kuulutuse tahvlile. Foto: Mikko Selg

Kuna Raeküla Vanakooli keskuse rohkete kultuurisündmuste tutvustamiseks mõeldud teadetetahvel seisab riigi poolt kehtestatud ajutiste piirangute tõttu tühjana, siis otsustas alati toimekas ja paljude ettevõtmiste eestvedaja Mikko Selg tahvlid puhastada ja üle värvida. „Sündmuste puudumisel pikalt tühjana seisvat teadetetahvlit vaadates tekkis mõte riputada sellele põllumehi abistavate hooajatööde pakkumised,” selgitab Selg. „Paljud Raeküla elanikud on avaldanud soovi minna põllumeeste juurde tööle, aga linnainimestel puudub vahetu teadmine, kuhu minna ja mida teha. Tegin foto ja nüüd proovin seda infot levitada.”

Print

 

 KU päevatoimetaja

HELDUR KAJASTE: MITTE SEE EI OLE SUUR-REEDE SÕNUM

Baltimaade kõrgeim kirik pole vist kordagi selle avamisest saadik täheldanud ühe mehe osalusel peetud jumalateenistust kristlastele nõnda kallil Suurel Reedel.

Heldur Kajaste. Oleviste koguduse pastor. Foto: Aris Sepp
Heldur Kajaste. Oleviste koguduse pastor. Foto: Aris Sepp

Tegelikult osutus seegi näiliseks, sest täna keskpäeval Pereraadio vahendusel kuulajateni jõudnud Oleviste koguduse jumalateenistuse salvestas eelnevalt pastor Heldur Kajaste juba käesoleva nädala teisipäeval kiriku Püha Maarja kabelis. „See oli peaaegu soolo-teenistus. Ma olin seal üksi: lugesin pühakirja ja jutlustasin, lisaks kasutasin varematest aegadest pärit üld- ja koorilaule – ka salvestasin üksi,” selgitas vaimulik. Lisaks kuulamisele on võimalik siin seda jutlust täies mahus ka süvenenud mõttega lugeda.

Lisaks kõigele eelenvale tähistab Heldur Kajaste täna oma kuuekümneseks saamise juubelisünnipäeva. Palju õnne! „Tema sõnavõtud ja näiterikkad jutlused baseeruvad Jumala Sõnale ja kindlatele põhimõtetele,” lausus Kajaste 50. juubeli puhul Eesti Piibliseltsi juhatuse esimees Jaan Bärenson ja sama kinnitavad juubilari kaasrändurid uuesti ka 10 aastat hiljem.

Print

 

 KU päevatoimetaja

» AITA ISEENNAST!

Smithfield’i asulas põlesid heledasti tuleriidad. See oli tuli, mis oli võtnud elu mitmetelt märtritelt. Üks rändaja märkas oma imestuseks aga üht poissi sealtpoolt koju suundumas. Ta küsis poisilt: “Kus sa käisid?” – “Ma käisin Smithfield’is märtrite põletamist vaatamas.” – “No mikspärast ometi sa sinna läksid?” imestas rändaja. Ja väike poiss vastas: “Ma läksin, et õppida – kuidas tuleb surra.”

Loe edasi: HELDUR KAJASTE: MITTE SEE EI OLE SUUR-REEDE SÕNUM

COVID-19 NAKATUNUD KODUTU PEAB PÜSIMA VARJUPAIGA ISOLATSIOONIS

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas eile korralduse, millega kaitstakse kodutuid COVID-19 nakkuse leviku eest.

Pärnu täiskasvanute varjupaik. Foto: Urmas Saard
Pärnu täiskasvanute varjupaik. Foto: Urmas Saard

Nimelt laiendatakse COVID-19 positiivse diagnoosi saanud inimestele ja nende lähikontaktsetele kehtestatud liikumispiiranguid ka nakatunutele, kes kasutavad varjupaiga või turvakodu teenust.

See tähendab, et COVID-19 nakatunu ei tohi oma viibimiskohast lahkuda alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral. Piirang kehtib ka nendele varjupaigas või turvakodus viibivatele inimestele, kellel on olnud vahetu kontakt nakatunuga.

Teistele varjupaigas või turvakodus viibijatele kehtivad samad õigused, nagu inimestele, kes elavad koos haigusdiagnoosiga isikuga, kuid kellel ei ole viiruse sümptomeid ja kes ei puutu haigega vahetult kokku.

Varjupaigas või turvakodus viibides peab inimesele olema tagatud igapäevane toitlustamine ning muu vajalik abi. Turvalisuse tagamiseks varjupaigas või turvakodus on vaja, et politsei- ja piirivalveamet kontrolliks liikumispiirangu järgimist.

Loe edasi: COVID-19 NAKATUNUD KODUTU PEAB PÜSIMA VARJUPAIGA ISOLATSIOONIS

EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU PÜHADESOOV

Eesti Kirikute Nõukogu pühadesoov ning teave tele-, raadio- ja veebijumalateenistuste kohta.

Sindi vaiksel laupäeval 2020. Fotod: Urmas Saard
Sindi vaiksel laupäeval 2020. Fotod: Urmas Saard

Lähenemas on ristiusu olulisemad tähtpäevad – Suur Reede ja Ülestõusmispüha. Eriolukorra tingimustes jäävad kirikuuksed kahjuks seekord suletuks. Pühad ja nende sõnum ei ole aga seetõttu väiksema tähendusega. Pigem vastupidi, just praegu vajame eeskuju ja julgustust kannatlikkuseks ja ohvrimeelsuseks ning usku võidusse kõige kurja, ka surma üle. Vajame teenivat, usaldavat ja eestpalvetavat armastust.

Loe edasi: EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU PÜHADESOOV