Eesti

Seto seltsimaja Obinitsas peab soolaleivapidu

Täna peab Seto Seltsimaja talsipüha ja soolaleivapidu. Kell 14 toimub uue seltsimaja sisseõnnistamine, mille viivad läbi metropoliit Stefanus ja isa Viktor. Kell 15 algab samas talsipäevapidu.

2009. aastal, kui SA Setu Kultuuri Fond alustas Obinitsas asuva Seto seltsimaja renoveerimistöödega, puudus viimase sisekujunduse kontseptsioon. Hoonete interjöörid olid kujunenud juhuslikult ning erinevate ajaperioodide võimalusi arvestades. Renoveerimise eesmärgiks oli jätta alles nii palju vana kui võimalik ja ühendada see sobivas vormis uuega – jätta alles ja taastada. Vana tare uhkuseks on algsele vundamendile taastatud seto ahi, mis saab täitma kõiki vanu funktsioone – toa- ja ihusoojendaja ning söögitegija. Ahju ehitamisel olid aluseks Mokornulgas säilinud kolm vana-aegset seto ahju.

Seto seltsimaja kompleksi renoveerimise ehitusprojekti koostas Rain Veidenberg, sisekujunduse projekti tegid Iir Hermeliin ja Maria Tarvas, ehitas OÜ Katusõkatja praeguse seto ülemsootska Ahto Raudoja juhtimisel (MTÜ Vanaajamaja).

Kuna Petserisse ei pääse igapäevaselt nõu pidama ega kokku saama, siis on seltsimajja kõigist Setomaa nulkadest võrdne maa tulla. Seltsimaja on olnud paljude algatuste loomise või sündimise koht – Seto Kuningriik, Setomaa Valdade Liit, Seto Kongress, Taarka etendus, MTÜ Taarka Pärimusteater. Siin tegutseb kolm leelokoori, kuni maja renoveerimise alguseni ka Obinitsa Pensionäride Selts, Obinitsa Naisselts ning Setomaa Valdade Liit. Seltsimaja on olnud koolituste, kursuste, projektinõustamise, ürituste ja algatuste kohaks, näiteks lihavõttemaa ja Setomaa külateatrite päev.

Täna algas talvine linnuloendus

Täna algas rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus, mis kestab kuni 23. jaanuarini. Loenduse põhipäevadeks on 15. ja 16. jaanuar.

Nii nagu varasematel aastatel lähevad kirja ka kõik teised jaanuaris tehtud vaatlused, kuna osadel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla. Küll aga palume enda käigud sättida võimalikult kesksete kuupäevade lähedale, sest jääolud võivad jaanuaris olla väga muutlikud.

Kohe pärast veelinnuloenduse lõppu algab aga talvine aialinnuvaatlus, mis toimub 29. ja 30. jaanuaril. Talvine aialinnuvaatlus on lihtne ettevõtmine, kus enda valitud kohas ja ajal tuleb ühe tunni jooksul kirja panna kõik aias või toidumaja juures nähtud linnuliigid ning igal liigil üles märkida suurim korraga kohatud isendite arv.

Mullu kesktalvel toimunud veelinnuloendusel osales 105 Eesti Ornitoloogiaühingu liiget ja kirjasaatjat. Suurem osa vaatlusi laekus püsiseirealadelt, mida on Eesti rannikul kokku ca 100 ja sisemaal 42. Kokku loendati ligi 84500 veelindu.

Külauudiste lugejad eelistavad rahvusloomana mäkra

Olgugi, et viimasel ajal on aktiviseerunud siilile kui rahvusloomale poolehoidjad, näitas kylauudis.ee lugejaküsitlus, et mäkra eelistatakse siiski rohkem.

Kokku vastas küsitlusele 188 inimest, neist 43 ehk 23 protsenti otsustaks rahvuslooma valides mägra kasuks. Siili pooldajaid leidus 31 inimest ehk 16 protsenti. Ilvest, keda üks sellise perekonnanime kandja juba rahvusloomaks kutsub, soosis 10 protsenti vastanuist.

Kõige rohkem aga ehk koguni 36 protsenti küsitluses osalenuist andis teada, et nemad ei soovi rahvusloomana näha mäkra, siili, ilvest, jänest, hiirt, hunti, metskitse, kobrast, hüljest, karu, rebast, jänest, põtra ega oravat, vaid hoopis mõnda muud looma. Aga millist, sellest pole kylauudis.ee-l esialgu veel aimugi.

Kes on potentsiaalne rahvusloom mäger? Loe edasi: Külauudiste lugejad eelistavad rahvusloomana mäkra

Tegevust alustab Tammsaare Teater

Eesti teatripilti lisandus senise A.H.Tammsaare teatri huviringi põhjal moodustunud ja sellest ajaloolisest harrastusteatrist välja kasvanud MTÜ Tammsaare Teater.

Nii nagu aasta sai 1. jaanuaril sisse oma hoo, nii alustab ka üks Tallinna vanimaid teatritruppe oma märkimisväärselt pika eluea juures uut hingamist. Aastakümneid Tallinna Toomklubi huviringina tegutsenud A. H. Tammsaare nimeline teater alustab iseseisvat elu nime all MTÜ Tammsaare Teater. Praegune loominguline ja elav näitetrupp ei saa päädida pelga huviringi staatusega. Jõudu ja tahet iseseisvaks tegutsemiseks trupil jätkub. Eesti teatrielu on seda väärt, et tegusad ja tarmukad noored inimesed saaksid vabalt oma tegemisi seada. Loe edasi: Tegevust alustab Tammsaare Teater

Sindis vajus lume raskuse all sisse elamu katus

Varing Kanarbiku tänava majas — Varing Sindis Kanarbiku tänava eramajas. Foto: Urmas Saard

Täna öösel kella kahe ajal vajutas lume raskus Sindis Kanarbiku tänava alguses oleva elumaja köögi ja söögitoa kohal oleva ca 50 m2 suuruse katuse sisse.

Maja perenaine Irina rääkis, et juba südaööl oli kuulnud hästi tugevat tuule kohinat ja kell kaks kostus tugev mürin, ragin ja justkui kivid oleksid kukkunud. Õue minnes nägi, et hoone madalama osa lame katus oli sisse vajunud. „Kõigepealt helistasin õele ja seejärel päästeametisse, kes keeldusid esimese väljakutse peale kohale tulemisest,“ ütles Irina, kes lisas, et on praegu täiesti šokis toimunust.

Päästeamet olevat alguses arvanud, et kuna tegemist pole suure korrusmajaga, vaid väikese eramuga, peavad nad oma jõududega ise õnnetusega toime tulema ja päästeamet ei näe mingit vajadust täiendava abi järele. „Helistasin umbes pool tundi hiljem uuesti ja siis saabuti juba väga kiiresti,“ selgitas pereema. Loe edasi: Sindis vajus lume raskuse all sisse elamu katus

Keskkonnategijaks 2010 nimetati Evelin Ilves

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2010. aasta keskkonnategijaks Evelin Ilvese, kes juhtis aasta jooksul aktiivselt tähelepanu ebatervislikele lisaainetele toidus ning propageeris mahetoodangut.

EKO liikmete hinnangul jagavad tiitlit “Keskkonnakirves 2010” majandusminister Juhan Parts ettepaneku eest jätkata põlevkivi kaevandamist suures mahus ka tulevikus ning Tallinna Kommunaalamet keskkonnavaenuliku transpordipoliitika elluviimise eest.

„Nii keskkonna kui kohalike elanike tervise huvides on, et põlevkivi kaevandusmahude vähendamist hakataks planeerima avalikust kaasates. Partsi plaan eirata juba riikliku põlevkivi arengukavaga paika pandud piiranguid ja kaevandamismahte hoopis suurendada on enam kui kahetsusväärne,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm. Loe edasi: Keskkonnategijaks 2010 nimetati Evelin Ilves

Käbide korjamisega saab raha teenida

Saare maakonna päevaleht Meie Maa annab teada, et käbide korjamisega võib raha teenida. Ka aastaid tagasi oli kuuse- ja männikäbide korjamine üsnagi populaarne talvine töö. Neid osteti toona ja ostetakse ka nüüd kokku seemnete saamiseks, millest kasvatatakse uued puud. Männikäbide liitrist maksab RMK praegu 7,3 krooni ehk 0,46 eurosenti.

”Varasemast erineb praegune käbide korjamine selle poolest, et kui siis korjati käbisid, kust juhtus, siis nüüd tuleb enne korjamist taotleda keskkonnaametist õiend. See väljastatakse vähemalt 50-aastasest ja vähemalt poole hektari suurusest korraliku puistuga metsast käbide korjamiseks ja seda saab teha koostöös raiemeestega,” selgitas Meie Maale riigimetsa majandamise keskuse (RMK) seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson.
Minimaalne kogus, mis ühelt müüjalt ostetakse, on vähemalt 500 liitrit. Ülempiiri aga pole ja käbid võetakse vastu RMK käbikuivatis Lääne-Virumaal Kullengal, mis asub Porkuni lähedal. Mõistagi tohib korjata vaid värskeid, mitte vanu käbisid, need ei tohi olla kahjustatud ja minimaalne käbi läbimõõt peab olema 2 cm.

Tartus tuleb Johannes Käisi Seltsi juubelikonverents

Reedel toimub Tartus Johannes Käisi Seltsi juubelikonverents „Tervislik õppekeskkond – hariduspüramiidi alus”, kus tehakse kokkuvõtteid seltsi ning Haridus-ja Teadusministeeriumi kirjutiste võistlusest ja avatakse kolme ettekande vahendusel õppekeskkonna mõistet.

Eraldi ettekanded on pühendatud kooliuuendaja Johannes Käisi 125. sünniaastapäevale ja seltsi 20 aasta tagusele algusele. Peri POÜ ja JKS annavad üle Käisi-preemiad. Konverents toimub Tartus hotelli Tartu konverentsikeskuses (Soola 3) algus kell 11.00.

Konverentsi korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Elva Gümnaasium ja Võru Maavalitsus.

Täpsemat kava loe siit.

Allikas: Johannes Käisi Selts

Kuressaares valiti parim ehitis

konkurss — Eramu, mis valiti parimaks ehitiseks.

Kuressaare linnavalitsus kinnitas konkursi žürii ettepanekul ja rahvahääletuse põhjal Kuressaare parimaks ehitiseks 2009–2010 Lootsi 11a eramu. Hoone projekteeris Tõnu Laanemäe OÜ-st Paik Arhitektid ning selle ehitas EBC Ehitus AS, teatas Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Silver Saluri.

Ülekaalukalt valis rahvas parimaks ehitiseks Lootsi tn 11a eramu, teiseks jäi Merikotka tn 59 eramu, kolmandaks muusikakooli renoveeritud hoone, neljandaks rannahoone, viiendaks Maxima kaubanduskeskus ning kuuendaks Luksusjahi tootmishoone.
Kuressaare linnaarhitekti Hannes Koppeli sõnul võib konkursiga rahule jääda. „Žürii oli karm ja põhjalik. Algselt tabelis olnud paarikümnest ehitisest jäi sõelale kuus, millest linnakodanike kaasabil üks ja ainus välja valiti. Mõneti on kõik need kuus hoonet head näited ja enamgi veel,“ lausus Koppel.
Kuressaare parima ehitise auhind antakse pidulikult üle 14. jaanuaril linnavolikogu esimehe ja linnapea uue aasta vastuvõtul kultuurikeskuses.

Allikas: meiemaa.ee

Metsseale pandi aastavahetusel kaelusesse jälgimisseade

Ajaleht Sakala annab teada, et vana-aastaõhtul õnnestus keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna töötajatel panna telemeetriline jälgimisseade esimesele metsseale.

GPS-GSM seadmega kaelarihm pandi täiskasvanud metsseaemisele kaela Tipu uurimisalal Soomaa rahvuspargist lõunas asuvas Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas. Emis uinutati kaeluse panemiseks uinutipüssiga söödakohal.

Ulukiseireosakonna töötajate Marko Kübarsepa ja Raido Kondi sõnul kulges kogu protsess probleemideta. Emisele paigaldatud telemeetriaseade annab GSM-võrgu kaudu teavet looma asukohast iga kahe tunni järel.

Lõuna-Eestis plaanitakse luua toidutee

Lüübnitsa sibulalaat — Väljapanek Lüübnitsa sibulalaadal.

Järgmisel nädalal koguneb Lõuna-Eesti toidutee väljatöötamise töögrupp, millega on võimalus ühineda taludel, maaturismi-ettevõtetel, restoranidel, kohvikutel, kõrtsidel ja köökidel jt huvilistel. Eelduseks on huvi alustada ja tegeleda kohaliku või mahetoidu pakkumisega. Jagatakse teiste maade kogemusi ja praktilisi nõuandeid mahetoidu pakkumisega alustamiseks.

Tavaliselt vajab inimene nälja kustutamiseks ju üpris lihtsat toitu. Samas üldistades paikkonna inimeste sesoonseid toiduvajadusi
ja -väärtusi saame toidukultuuri, mida suhtluses teiste riikidega käsitletakse juba osana rahva identiteedist.

Globaliseeruvas maailmas süveneb linnainimeste ja toiduturistide huvi eheda kohaliku maatoidu ja teiste maade gastronoomia vastu. Toiduturismiga tegelejatel aitab see selgemat eristuda, oluline on sealjuures hea turundus läbi Toidutee, mis on erinevate toiduelamuste pakkujate ühine turundusvorm.

Esimene kokkusaamine on 11. jaanuaril Seedri Puhketalus, teine 25. jaanuaril Hämsa kõrtsis. Mõlemad algusega kell 10.30. Huviliste registreerimine hiljemalt kolm päeva enne toimumist e-posti aadressil mahepm@gmail.com või tel 56620955.

Kandideeri huvitavale koolitusele Inglismaal

Nüüd ja kohe on huvilistel võimalik kandideerida huvitavale koolitusele Inglismaal Asha Centre’s. Koolitus toimub juba 19.-26. jaanuaril Gloucestershire’i maakonnas Inglismaal ja koolituse teemaks on ““Multiple idendities – one challenge. Tackling multiple discrimination in youth work“.

Tegemist on diskrimineerimise-teemalise koolitusega, kus osalejad ei pea olema noorsootöötajad, vaid inimesed, kes tunnevad huvi, kuidas multikultuurses keskkonnas diskrimineerimisega hakkama saada. Eestist läheb koolitusele kolm inimest ning kohapeal on vajalik tutvustada Eestit kui rahvust ja riiki ning MTÜd Kultuur aitab hingata.

Koolituse maksumus: hetkel pakub Ryanair lennupileteid vääringus 48.98 marsruudil Tallinn-London Luton-Tallinn. Londonist peab veel edasi sõitma rongiga Gloucesteri, edasi-tagasi umbes 50 naela (58 eurot). Abi piletite ning marsruudi osas aitame korraldada.

Palun anna oma osalemissoovist teada, täites vastava ankeedi siin: http://bit.ly/bwQauI hiljemalt 6. jaanuari õhtuks kell 17.00! Kuna asjaga on kiire ning koolitus kohe-kohe ukse taga, soovitakse võimalikult ruttu Eesti grupp kokku saada.

Täpsem info: Hannele Känd, tel 56698839

Allikas: MTÜ Kultuur aitab hingata

Harry Raide maalid lummavad värvidemängu ja romantilisusega

Harry Raide loodusmaalide näituse avamine Sindi linnaraamatukogus oli välja kuulutatud 10. jaanuariks, kuid maalid pandi raamatukogus üles juba eile, 4. jaanuaril. Raamatukogu direktori Ene Michelise sőnul näituse pidulikku avamist ei toimunud, sest nii soovis Harry Raide ise. Kaunid maastikud kunstniku piltidel lummavad oma värvidemängu ja romantiliste vaadetega. Näitus jääb raamatukogus avatuks märtsi lőpuni.

Allikas: sindi.ee

Võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkurss

Võro Selts VKKF kuulutas vällä võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursi tähtaoga 15. septembri 2011.

Täpsembät teedüst konkursi kottalõ saa Uma Pido kodolehe päält www.umapido.ee lingi “uudised” vai “uudissõ'” alt.

Edimäne sääne konkurss oll 2009. aastal inne tõist Umma Pito. Sõs tull konkursilõ 17 laulu, minkast kuut laulõti ka tõsõl Umal Pidol.

Ku tiiäti mõnt laululuujat vai muusikut, kedä sääne teedüs võissi huvita, saatkõ aga edesi!

Konkursi kottalõ saa teedüst mano:
Võro Selts VKKF, Tartu tn 48, 65609 Võru
tel 782 8750, 782 8752 ja
projektijuht Triinu Ojar
tel 5332 2153, e-post triinu.ojar@wi.werro.ee

Kas eesti keel on intelligendi keel?

Nii küsis sajandi eest keelemees Johannes Aavik. Ja samamoodi võiksime meie seda täna küsida, leiab Aime Kinnep värskes ajakirja Keelekaitsja numbris oma ülevaates emakeelepäevast Tartus 13. märtsil 2010.

Loo pealkiri kõlab „Meil kõigil tuleks oma keelest lugu pidada.” Emakeelepäeval peetud ettekandes rõhutas Martin Ehala oma ettekandes „Emakeel ja kodanik” laulupeo kui rituaali olulisust usalduse tekitamisel eesti keele püsimises. Siit soovitus jätkakem „laulupeo-usku rahvana”! Samuti rõhutas Ehala, kui oluline on säilitada eesti keele kasutus kõigil elualadel. Sest eesti keele elujõud oleneb väliskeskkonnast, sisekeskkonnast ning kõige enam kasutajate tahtest.

Keelekaitsja on kord aastas ilmuv Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik. Tänavune kogumik on arvult kümnes. Selle numbri ilmumist on toetanud Eesti Kultuuriseltside Ühendus. Loe edasi: Kas eesti keel on intelligendi keel?

“Toidurahva kalender” ootab toiduürituste infot

Viis aastat tegutsenud ja selle ajaga Eesti suurimaks toiduajakirjaks saanud Oma Maitse alustas 2011. aasta jaanuarinumbrist uue rubriigiga «Toidurahva kalender», kuhu toimetus kogub võimalikult palju toiduga seotud ürituste eelinfot.

Ajakirja tegijad soovivad oma lugejatega jagada kõike Eesti toiduilmas toimuvat. Neid huvitavad näiteks maakondade, erialaliitude ja igasuguste muude organisatsioonide toiduüritused, kõikvõimalikud laadad, turud, õppepäevad, koolitused, esitlused, samuti kõik muu, mis mingit otsa pidi toiduteemaga haakub – kas või kulinaarsed kinoseansid, teatrietendused, performance’id, lumelinnade toiduskulptuurid, kohalikud toiduvõistlused jms. Ka joodavaga seotu on teretulnud.

Oma Maitse toimetus on tänulik, kui ka külauudiste lugejad neid andmete kogumisel aitavad. Toiduürituste info palutakse saata neile hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäevaks meiliaadressil omamaitse@kirjastus.ee. Veebruarii kohta oodatakse eelinfot 20. jaanuarini.

Küsimustega saab pöörduda «Toidurahva kalendrit» vedava Margit Arndt-Kalju poole, meiliaadress: margita@kirjastus.ee

Moostes algab loodusehituse koolitussari

Lõuna-Eesti loodusehitajad ühendavad oma teadmised, oskused ja kogemused ning viiavad läbi 2011. aasta talvekuudel praktilisi seminare kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamise kohta.

Koolituste sari “Talvekool 2011” toimub Mooste mõisa meistrite hoovis, esimene koolituspäev on 15. jaanuaril. Koolitusel saab õppida põhumajade ehitamise tehnikaid, masiivsavi ja kergsavi ehitustehnikaid, savikrohvi ja lubikrohvi valmistamist. Hea võimalus kuulata ja ise oma käega teha kogenud meistrite käe all. Juhendajateks Marko Kikas, Knut Klais, Jaanus Viese ja Liina Asu-Raag.

Vaata koolituste kava ja infot siit.

Allikas: MTÜ HääOM

Täna peetakse punktkirjapäeva

Täna, 4. jaanuaril mõtlevad paljude riikide, ka Eesti pimedad inimesed Louis Braille’le, kelle 202. sünniaastapäeva sel päeval märgitakse. Aastail 1825-1829 punktkirja loonud pimeda prantslase tehtu tähendus on suur nii tema saatusekaaslastele kui kogu maailmale. Punktkirja kasutusele võtmine avardas tunduvalt pimedate võimalusi haridust omandada. See on juhtinud ka nägijate tähelepanu pimedatele inimestele ja nende probleemidele.

Maailmas on alates 2001. aastast ja Eestis 2004. aastast märgitud iga aasta 4. jaanuaril punktkirjapäeva. Kindlasti on paljud märganud ravimipakenditel reljeefseid punkte. Neile karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi toimeaine nimetus. Pimedad inimesed loevad seda kirja sõrmede abil. Loe edasi: Täna peetakse punktkirjapäeva

Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema

Sel reedel, 7. jaanuaril toimub Tartus üleriigilisi filmitalguid tutvustav infopäev, kuhu on oodatud kõik, kes selles eksperimentaalses ettevõtmises nõu ja jõuga kaasa tahavad lüüa.

Talgukoosolek toimub 7. jaanuaril kell 13-16 Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna saalis (Raekoja plats 12, II korrus). Kohtumise eesmärk on tutvustada filmitalgute ideed ja leida tegusaid kaasalööjaid, korraldajaid ning toetajaid Lõuna-Eestist.

Filmitalgute peakorraldaja, Kinobussi juhi Mikk Ranna sõnul on infopäeva korraldamine Tartus ka sümboolse tähtsusega. “Tartu on Eesti filmi sünnilinn, sest just siin linastus 30. aprillil 1912 esimene eestlase tehtud film, kus Johannes Pääsuke näitas katselendur Sergei Utotškini vigurlendamist Tartu kohal,” sõnas Rand. “Kuna filmitalgud on ellu kutsutud selleks, et valmistuda väärikalt Eesti filmi 100. juubeliks, on meie jaoks väga oluline, et Tartu ja kogu Lõuna-Eesti selle hullu ideega kaasa tuleks.” Loe edasi: Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema

Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

kirikukellad — Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin paneb relvarahu aastapäeva tähistamiseks kellad helisema. Foto: Urmas Saard

Eesti taasiseseisvumise järel peeti täna esmakordselt Sindi Gümnaasiumi aulas relvarahu aastapäevale kohane pidulik austusavaldus Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tornis helisesid kellad.

Sindi Ajalooklubi eestvõttel koos Sindi Gümnaasiumi, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi kogudusega tähistati Sindis väärika austusavaldusega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sindi kiriku tornist kõlas üle linna täpselt kell 10.30 kellahelin. Samal ajal seisid Sindi Gümnaasiumi aulas Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures auvalves kaitseliitlased Madis Lohu ja Kardo Kase. Neist esimene on sama kooli vilistlane ja teine õpib Sindi Gümnaasiumi 11. klassis. Mälestustahvli ees süüdati sinimustvalgetes värvides küünal ja lühikese sõnavõtuga esines ajalooõpetaja ning ajalooklubi liige Lembit Roosimäe, kes asetas mälestustahvli ette ka lilled.

Roosimäe meenutas 91 aasta tagust päeva, kui alates kella 10.30-st vaikisid relvad Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel ja mis lõppes Vabadussõja võiduka tulemusega Tartu rahu sõlmimise läbi juba sama aasta 2. veebruaril. Otseses lahingutegevuses hukkus 3588 võitlejat, kellest kümne mehe nimed on kantud ka kooli aula seinale paigutatud mälestustahvlile. Toimus kaheminutiline leinaseisak.

Urmas Saard, Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmiku toimetaja

Imelidse Võromaa nime

Pärnaste Eve,
Võõpsu Tootsi Joosepi poja Karl Eduardi tütre Leida tütär

«Kost sa peri olõt?» – «Räpinält,» olõ ma iks ütelnü. Imä sündü Räpinäl, esä Leevakal. Vanavanõmpa ellivä Kõnnuh, Raiglah, Võõpsuh. Ku ma naksi otsma esivanõmpit kerkoraamatist (kõik om nüüt Internetih), tull’ vällä, et nä ellivä viil Rõugõh, Vahtsõliinah ja Urvastõh ja Tartomaal Võnnuh. Vanõmpit kerkoraamatit (inne Põh’asõta) olõ-õi alalõ, a võisõ arvada, et ega nä koskil kavvõmpal olõki-õi elänü.

Ku kerkoraamatit loet, sis 19. saandi lõpuh ja esiki algusõh olliva iks inämpidi tutva nime: Karl, Eduard, Johannes, Liisa, Maria, Miina. A vot ku jõudsõ 18. saandi lõpu mano, nakas’ tulõma nimmi, määntsit es olõ kuulnuki: Kärsna, Hann, Toots, Kaddo.

Ja ku ma sõs jõudsõ vanaimä vanaimä mano Kaamnitsalõ (Vahtsõliina khk), sõs midä aasta tagasi, toda imelidsempä nime ette tulliva ja ma naksi noid üles kirotama. Loe edasi: Imelidse Võromaa nime

Detsember tõi lumerekordeid

Lumerohke detsember on toonud mitmele vaatlusjaamale Eestis uue lumikatte paksuse rekordi. Kõige rohkem lund on viimastel andmetel Kuusikul: detsembri lõpupäevade seisuga 75 cm.  

Detsembri läbi aegade kõige paksem lumikate on mõõdetud Haanjas 20. detsembril 1988. aastal, mil lume paksus oli 85 cm.

Rohkem infot lumikatte paksuse kohta Eestis leiab veebilehelt www.emhi.ee. 

Rakvere ausambamäel mälestati Vabadussõjas võidelnuid

Kaitseliit — Viru maleva liikmed mälestushetkel. Foto: Tarmo Matti

Täna ennelõunal kell pool 11 mälestati Eestis Vabadussõjas võidelnuid, sest täna 90 aastat tagasi vaikisid relvad Vabadussõjas. Sel puhul kutsuti kõiki üles mälestusmärkide juures kirikukellade helina saatel küünlad süütama ja lilli asetama. Rakvere ausambamäel asetasid Viru maleva staabi liikmed kimbud ja pärjad, süüdati küünlad ning tehti minutiline mälestusseisak.

Viru maleva väljaõppeülema ütlusel viibusid kohal ka Rakvere linnapea Andres Jaadla ning mõned linnavalitsuse töötajad. “Kurb küll, et
ajalugu läheb korda mõnedele üksikutele inimestele, aga mul on hea meel, et saan olla üks neist vähestest,” rääkis Viru maleva
väljaõppeülem, malevapealiku ülesannetes, leitnant Erik Sild.

Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 91. aastapäeva tähistamine toimus ka Tapa linna vanal kalmistul Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri kalmul kell 10.00. Lisaks asetati lilled ja pärjad koos Kirde Kaitseringkonna kaplani poolt juhitud jumalateenistusega Hans Koiva kalmule ja Tapa linna uuel kalmistul Imastu sõjaveteranide kodu rahulale.

Vabadussõja lõppu on tähistatud ajast aega – varasematel aastakümnetel isegi paraadidega.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ning Eesti iseseisvuse eest võideldi 402 päeva. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 ning
sõda lõppes 2. veebruaril Tartu rahulepingu sõlmimisega. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Allikas: Kaitseliidu Viru Malev

Rahvatantsijad avavad TeateTantsu aasta

Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimub sel pühapäeval, 9. jaanuaril kell 12, Tallinnas Raekoja platsil TeateTantsu avapauk. Kohal on enam kui 200 tantsijat, kes tantsivad vahetuste kaupa läbi vanalinna. Iga osalev tantsupaar läbib mõõdetud vahemaa ja annab seejärel teate ja oma hoo edasi järgmisele tantsupaarile.

Sellega avatakse ühtlasi registreerumine suvisele TeateTantsule 2011, mis toimub 20.-28. augustini. Selle käigus läbitakse tantsides tuhat kilomeetrit Eestimaa maanteid. Teatetantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ning ühendada sel moel Eesti rahvas. Eeldatavalt osaleb selles üle 3000 tantsupaari ja muusiku üle Eesti. Projekti kaasatakse kõik eelnevalt soovi avaldanud tantsu- ja muusikahuvilised. Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Orissaare – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats. Teatetants on ERRSi suurprojektina osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 sündmustest.

TeateTantsu korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

Vabaühenduste liit EMSL kuulutas välja tänavused kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajad, kelleks on vabaühendustest Toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esmakordselt välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Tunnustus jäeti välja andmata avaliku võimu esindaja kategoorias, sest valiku teinud EMSLi nõukogu ei leidnud tänavusest selliseid silmapaistvaid näiteid nagu kaasamise edendaja Hille Hinsberg eelmisel aastal või e-kodaniku harta loonud Riigikontroll üle-eelmisel. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad