Eesti

Esita aasta vabatahtliku tiitli kandidaat!

  Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kutsub kõiki esitama 5. oktoobrini vabatahtlike veebiväravas www.vabatahtlikud.ee kandidaate 2010. aasta vabatahtliku tiitlile. Tänavu soovitakse tunnustada mentoreid ja juhendajaid.  

Üleriigilise tunnustamisürituse moto on „Märka vabatahtlikku!” ja selle raames ootab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus infot kandidaatide kohta, kes on tegutsenud või tegutsevad vabatahtlikuna Eestis või mõnes välisriigis. Sel aastal oodatakse esmajoones kandideerima inimesi, kes on teisi vabatahtlikke innustanud ja juhendanud ega ole saanud oma tegevuse eest rahalist tasu.  

Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka ettevõtted. Ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad eri elualade esindajad. Aasta vabatahtliku tiitel antakse kuni viieteistkümnele vabatahtlikule. 

Aasta vabatahtliku tiitli pälvinute nimed tehakse teatavaks rahvusvahelisel vabatahtlike päeval 5. detsembril üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel Tartus Athena keskuses. Tunnustamisürituse patroon on Eesti president Toomas Hendrik Ilves.  

Üle Eesti on vabatahtlikke tunnustatud juba alates 2005. aastast, kokku 232 vabatahtlikku: algatajaid, lahenduste loojaid, kaasajaid.  

Vabatahtlike tunnustamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kohaliku omaalgatuse programm ootab taotlusi

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisese vooru taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober.

Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse toetada kohalikku arengut ja kasvatada piirkondade konkurentsivõimet kohalike elanike initsiatiivi, kogukonna kaasamise ja koostöö tugevdamise kaudu.

Taotleja võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või füüsiline isik seltsingu esindajana (linnapiirkonnas pole seltsing abikõlblik), kui nende liikmeks või asutajaks ei ole kohalik omavalitsus ega riik.

Maksimaalne taotletav toetussumma on 25 000 krooni. Esimest korda on programmi maakondlikul komisjonil sügisvooru taotluste hindamiskoosolekul õigus otsustada, millist varasemates voorudes positiivselt silma paistnud organisatsiooni kuni 25 000 krooniga premeerida.

Programminõuded ja taotlusvormid on EASi kodulehel kodanikuühiskonna jaotises.

Teabepäevad enne sügisvooru:

17. septembril Valga maavalitsuses kell 11.
20. september Järva maavalitsuses kell 11.
20. septembril Jõhvis.
20. septembril Haapsalus Kongo hotelli seminariruumis kell 14.
21. septembril Võru maavalitsuses kell 10.
22. september Saare maavalitsuses kell 12.
23. septembril Jõgeva maavalitsuses kell 10.

Juulis oli majutusettevõtetes rohkem turiste kui mullu

Turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 357 000 turisti, mida on 11% enam kui eelmisel aastal samal ajal, teatab statistikaamet.

Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 35 000 turisti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 24 000 ja siseturiste 11 000 enam kui mullu. Välisturistid moodustavad endiselt veidi enam kui kaks kolmandikku turistide koguarvust. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 244 000 välisturisti, nendest 57% saabus Soomest, 7% Saksamaalt ja 5% Venemaalt. Välisturistid eelistavad enim Tallinna (65% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (14%), Tartu linna (4%) ja Saare maakonna (6%) majutusettevõtteid.

Ka Eesti elanikud kasutasid juulis majutusettevõtete teenuseid rohkem kui aasta tagasi. Majutusettevõtetes peatus üle 113 000 siseturisti, mis on 11% rohkem kui eelmise aasta juulis. Siseturistide meelissihtkohtadeks on Pärnu ja Pärnu maakond (16% majutatud siseturistidest), kuid meelsasti peatutakse ka Ida-Viru maakonna (12%), Tallinna (11%) ja Saare maakonna (10%) majutusettevõtetes.

Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 413 krooni (26 eurot), mis on 5% vähem kui eelmise aasta juulis. Esimest korda oli kõige kallim ööbimine Pärnus — keskmiselt 550 krooni (35 eurot). Ühe ööpäeva keskmine maksumus suurenes seal eelmise aasta juuliga võrreldes 12%. Pealinnas maksis ööpäev majutusettevõttes keskmiselt 462 krooni (30 eurot), mis on 8% odavam kui 2009. aasta juulis.

RMK raiub metsi tuleviku arvel

Riigikontroll leiab oma auditis, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa — vanu metsi viljakatel muldadel — hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni, vahendab Eesti Looduse Fond oma veebilehel

Hoogne metsaraie vähendab võimalusi, et ka tulevased põlvkonnad saavad riigimetsa majandada niisama tulusalt kui praegu, sest raieks sobivas vanuses nn paremad metsad saavad lihtsalt ühel hetkel otsa.

Valdav osa riigimetsa majandamise tulust saadakse nn headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja salumetsades) tehtavatest lageraietest. Riigikontrolli auditist selgus, et nendes nn heades metsatüüpides väheneb vanade metsade pindala järsult juba järgmisel kümnendil, sest lageraiete pindala viljakates metsatüüpides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.

Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.

Loe lisa!

Põllumajandusloendusel algas majapidamiste külastamine

Täna, 15. septembril alustavad küsitlejad põllumajandusloenduse nimekirja kuuluvate majapidamiste külastamist, teatab statistikaamet. Küsitletakse neid eraisikuid, kes ei osalenud 1.–10. septembrini toimunud e-loendusel.

Erinevalt varasematest põllumajandusloendustest täidavad küsitlejad põllumajandusloenduse küsimustikud seekord sülearvutis. „Kindlasti on selline andmekogumisviis oluliselt turvalisem kui paberil ankeetide täitmine,” ütles statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee. „Küsitlejad edastavad kogutud andmed iga päev statistikaameti serverisse. See teeb andmetöötlusprotsessi oluliselt kiiremaks, samuti tekib ülevaade andmekogumise edenemisest.”

Kõik 132 põllumajandusloenduse küsitlejat on saanud statistikaametis põhjaliku koolituse. Küsitlejad esitavad alati statistikaameti väljaantud pildiga töötõendi ja seejärel lepitakse kokku intervjuuks sobiv aeg. Vajaduse korral saab majapidamise valdaja statistikaameti klienditoe telefonil 625 9100 helistades üle kontrollida, kes on tema piirkonna küsitleja.

Statistikaameti küsitlejad külastavad majapidamisi kõigil nädalapäevadel kella 9–21. Loendusküsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 45 minutit.

Juriidilised isikud ja enne 19.07.2010 eSTATis registreeritud eraisikud saavad eSTATis andmeid esitada 1. oktoobrini. Ülejäänud eraisikute jaoks lõppes e-loendus reedel.

1.–10. septembrini esitas e-loendusel andmed 2350 majapidamist, st ligi 10% loendusnimekirjas olevatest majapidamistest.
Põllumajandusloendusel uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Selliseid majapidamisi on Eestis ligi 30 000.

Lisainfo

Jagatakse raha turistide köitmiseks

Eesti omavalitsustelt laekus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) oma turismiobjektide kordategemiseks 127 taotlust summas 2,7 miljardit krooni. Raha jagatakse külastatavuse suurendamise meetmest aga kõigest 200 miljonit krooni.

Projektide hulgas on õige palju ka neid, mis aitaksid väikestele kohtadele suure sõõmu elujõudu anda. Näiteks plaanitakse Pärnumaale Paikusele rajada kiviaegse küla teemapark, muuta Järvamaal Imaveres atraktiivsemaks Eesti piimandusmuuseum, luua Räpinas Sillapää lossis aiandus- ja floristikakeskus, arendada Mustvees välja väikesadam ja Peipsi veeturismi keskus jne.

Rahastusotsused tehakse novembriks.

Mari Kalkun astub sügisesse uue plaadiga „Vihmakõnõ”

Täna ilmub Mari Kalkuni teine album „Vihmakõnõ”, mis on pühendatud vanavanematele.

Mari Kalkuni esikalbum „Üü tulõk” ilmus plaadifirmas Õunaviks 2007. aastal ja selle müük on ületanud kõik ootused: „Üü tulõk” on saanud kaks lisatiraaži ja laoseis eeldaks kolmandatki.  Vahepeal on Mari käinud kontserte andmas mitmel pool Euroopas ja koos Pastacaga ühistuuril Jaapanis.

Uue plaadi esitluskontserdid algavad Eestis — 15. septembril Tallinnas Vanalinna muusikamajas, 16. septembril Tartus Genialistide klubis ja 18. septembril Võrus kultuurimajas Kannel — ja viivad Mari ka tuurile Soome, pulmapeole Armeeniasse ja ehk isegi Hiinasse.

Nagu esikalbum, on ka „Vihmakõnõ” isiklik ja juurtest lähtuv, ent sellega astub Mari Kalkun sammu edasi eksperimentaalsuse ning kõlamaastike avardamise poole. Meloodiad on liikunud lähemale minimalistlikule regilaulule.

Laulude sõnad pärinevad eesti, võru ja setu luuletajatelt nii kaasajast kui ka eelmisest sajandist. Ühe loo sõnade autor on tema onupoeg Andreas Kalkun.

Instrumentidena on kasutatud kandleid, klaverit, kitarri, akordioni, kontrabassi, viiulit, isoleertoru ja meloodikat.

Kuula!
Mari Kalkun „Hommikuvalge”
[audio:https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/Mari_Kalkun_Hommikuvalge.mp3|titles=Hommikuvalge]

Loe Õunaviksi veebihäälekandjast Mahlapress ka intervjuud Mari Kalkuniga!

Venemaa balalaikavirtuoos leiab taas tee Eestisse

Eesti publikut lummanud meisterlik Venemaa balalaikamängija Aleksei Arhipovski (pildil) tuleb taas Eestisse ning annab kontserdi Tallinnas, Tartus ja Viljandis, annab teada pärimusmuusika keskus.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg ütles, et Arhipovski Eestisse toomine on seotud 1. ja 2. oktoobril Viljandis toimuva traditsioonilise pärimusmuusika lõikuspeoga. Tänavu tõotab see kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal peavad Viljandis aastakoosolekut Euroopa maailmamuusika festivalide foorumi delegaadid. „Tahame neile oma esinejatele kõrval tutvustada ka paari lähinaabrite tipptegijat. Et aga pikk teekond Moskvast siia läheks täie ette, otsustasime juhust kasutades Arhipovski ka Tallinna ja Tartu publiku ette viia,” lausus ta.

Venemaa üks tuntumaid balalaikavirtuoose Arhipovski annab kontserdi Tallinnas Vene kultuurikeskuses 30. septembril ja Tartus Athena keskuses 1. oktoobril. Viljandis astub ta lõikuspeo külaliste ette 2. oktoobri hilisõhtul.

Arhipovski puhul on tegu pillimehega, kes suudab nobedate näppude, kolmekeelse pilli ja tagasihoidlike elektrooniliste abivahenditega tekitada illusiooni, justkui esineks terve orkester. Tema etteasted pakatavad kirest, pühendumisest ja artistlikkusest, mida paljud tema austajad on iseloomustanud kui näidet tõelisest vene hingest. Suur osa Eesti inimestest sai Arhipovskiga tuttavaks tänavuse vabariigi aastapäeva kontserdi teleülekande kaudu.

Vaata lisa!

Paku välja aasta kõige koerasõbralikum tegu!

Alates tänasest saab kuni 26. septembrini esitada kandidaate juba kolmandat aastat toimuvale konkursile „Aasta kõige koerasõbralikum tegu”.

„Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Tiitlile võib kandideerida Eestis elav või tegutsev füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm. Kandidaate võivad esitada kõik Eestis elavad või tegutsevad isikud. Kandidaadi esitamiseks tuleb edastada elektrooniline taotlus aadressil www.bigmatchshow.ee/konkurss. Ettepanek peab sisaldama informatsiooni kandidaadi ja ettepaneku tegija andmete kohta ning lühikest argumenteeritud selgitust-põhjendust, miks just see kandidaat on oma tegevusega/teoga silma paistnud.

Esitatud nominentide hulgast valib žürii välja kolm kandidaati, kellest tiitlivõitja selgub kahenädalase internetihääletuse teel.

Tiitlivõitja saab tunnustatud 17. oktoobril Tallinnas toimuval traditsioonilisel heategevuslikul koertenäitusel.

Noorteorganisatsioonid otsivad „Head eeskuju”

Täna algab kandidaatide esitamine konkursile „Hea eeskuju 2010”, millega tunnustatakse noori, kelle pealehakkamine, sihikindel töö ja võime kaasa haarata teisi, on muutnud meie kodukanti ja elukeskkonda paremaks.

Konkurss kuulutatakse avatuks koostööleppe sõlmimisega täna kell 14 Tallinnas Olümpia hotellis. Ühist eesmärki näitava leppe sõlmivad MTÜ Noortekonverentsid, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Tegusad Eesti Noored ja UNICEF Eesti.

Ettevõtmise patrooni, Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul, on kaks aastat korraldatud konkurss näidanud, kui palju on tublisid ja ettevõtlikke noori, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse juba täna.

Tunnustatud ühiskonnategelastest ja noorteorganisatsioonide esindajatest koosnev žürii valib kandidaatide seast välja ühe noore, kes pälvib „Hea eeskuju” tiitli ja 20 000 kroonise stipendiumi, mis on mõeldud noorele tema edasiõppimise toetamiseks.

„Hea Eeskuju kandidaate saavad esitada kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi tublid teod vääriksid tunnustust. Taotlusvormi saab aadressilt www.noortekonverents.ee,” selgitas tänusündmuse korraldaja Ott Sarapuu.

Kandidaate saab esitada kuni 17. oktoobrini. Tänusündmuse auhinna-gala toimub noortekonverentsi „Lahe koolipäe”v raames 4. novembril Tartus Vanemuise teatris.

Kuldmugula tiitli võitis kodumaine Ando

Kartuliakadeemia külastajad valisid kümne kartulisordi seast ülekaalukalt oma lemmikuks Jõgeva sordiaretuse instituudis aretatud „Ando”.

Oma arvamust avaldas eile Eesti Vabaõhumuuseumi leiva- ja kartulipäeva raames avatud Kartuliakadeemias ligi 500 inimest ning lisaks ”Kuldmugula” tiitli pälvinud „Andole” hinnati maitsmistestil kõrgelt ka sorte „Piret”, „Anti” ja „Red Lady”.

Jõgeva sordiaretuse instituudi teaduri Aide Tsahkna sõnul on „Ando” suhteliselt kõrge kuivaine sisaldusega sort, mis sobib suurepäraselt pudru valmistamiseks, aga ka keedukartuliks. Tsahkna sõnul on „Ando” hiline ja lehemädanikukindel sort, mis sobib hästi mahetootmiseks. „Ando” on hinnatud rahvakartul, mis on levinud paljudes kodumajapidamistes.

Eesti Kulinaaria Instituudi akadeemik Angelica Udeküll pakkus vabaõhumuuseumis „Andost” valmistatud kartuli-sarapuupähkli plaadikooki.

Kulinaariainstituudi, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) ja põllumajandusministeeriumi koostöös korraldatud Kartuliakadeemia vastu oli huvi väga suur.

Kokku sõid külastajad ära üle 300 kilo kartulieid. Kartuliakadeemias tutvustati kokku 22 erinevat kartulisorti ning neli Eesti tippkokka valmistasid Eesti Kulinaaria Instituudi juhi Dimitri Demjanovi eestvedamisel erinevaid kartuliroogi: kooke, suppe, salateid, vormiroogi, muffineid, küpsiseid, terriini, püreesid jm. Ettekannetega esinesid kartuliteadlased.

„Ettevõtmise suureks kasuks on see, et Kartuliakadeemia raames said kokku sordiaretajad, põllumehed, kokad ja tarbijad. Kvaliteetne Eesti tooraine on iga hea toidu alus. Pärast tänast oleme kõik targemad,” ütles Dimitri Demjanov.

EPKK juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on koostöö Eesti põllumeeste ja kokkade vahel väga vajalik, et üheskoos arendada Eesti kööki, üles leida parimad maitsed ja tõsta toodete kvaliteeti.

„Ando” mugulad. Foto: Eesti maaviljeluse instituut

Tänavune parim mahetoode on Saida valge juust
ja parim mahetootja Arvo Veidenbergi Pajumäe talu

Eile Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidenbergi Pajumäe talu ja parimaks mahetooteks AiS Saidafarm „Saida valge juust” (pildil).

Parima mahetootja kategoorias tuli teiseks Aivar ja Tiiu Siimu OÜ Elujõud ning kolmandaks Aili ja Tõnis Taali OÜ Taali Mesila. Parima mahetoote kategoorias pälvis teise koha Katrin Seppa-Silmere pähklimüsli tumedas šokolaadis ja kolmanda koha Orapera ökotalu kohvijook „Taluhommik”.

„Konkurssidega soovime tunnustada tootjaid ja tarbijaid, kes nõuavad järjest enam mahetoitu,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Tema sõnul on positiivne, et Eesti ühiskonnas on kasvanud nõudlus puhta toidu järgi ja samas on suurenenud sellealane teadlikkus. „Rõõm on tõdeda, et mahetoodangu mahud on hakanud reaalselt kasvama, samas aga oleme veel kaugel sellisest olukorrast, mis meil olla võiks. See on tõsine väljakutse nii töötlejatele kui ka kaubandusele,” ütles Seeder.

Parima tootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid kokku 14 kandidaati ning tootekonkursil kandideerisid 18 talu ja väiketöötlejat kokku 41 tootega. Parima mahetoote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, lisaks mahevaldkonna esindajatele oli hindamiskomisjoni kaasatud kolm tippkokka.

Konkursid korraldas põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Kulinaaria Instituudi ja mahepõllumajanduse koostöökoguga.

Tätte-Matvere ümberilmareisil mõned vabad kohad

Jaan Tätte ja Marko Matvere ümberilmareisil on vabanenud kolm kohta.

Ootamatult on priiks jäänud teisel etapil üle Atlandi ookeanil kaks kohta. Etapp toimub 19. novembrist 10. detsembrini veel sel aastal. Vaba on ka üks kohta 2011. aasta kevadel üle Vaikse ookeani sõidul.

Tõsise huvi korral kirjutage oma kaasapurjetamissoovist aadressil toonart@metropol.ee.

Matvere ja Tätte teevad koos meeskonnaga tõsiseid ettevalmistusi reisiks. Täna käidi merel spinnakeri sukka katsetamas.

“Üles läks hästi aga allasaamine nii libedalt ei läinud”, kommenteeris Matvere.

Reis algab tänavu oktoobris ja lõpeb 2012. aasta mais. 2. oktoobril kell 12 väljub Piritalt katamaraan „Nordea“. Kõik heasoovijad on oodatud järele lehvitama.

29.septembril kell 14 esitletakse Tallinnas Solarise keskuse aatriumis ametlikult merereisi „Ümber imelise ilma”.

1.oktoobril kell 19 toimub Tallinnas Nokia kontserdimajas Jaan Tätte ja Marko Matvere kontsert–tuluõhtu „Viimane tuulevaikne öö“. Esitamisele tulevad kõik parimad laulud ja jutulood läbi aastate. Lavalt annavad oma soovid meestele mereteele kaasa ansamblid Udupasun ja Väikeste Lõõtspillide Ühing ning Liisi Koikson, Maarja-Liis Ilus ja Jaagup Kreem, Tiit Kikas ja Taavi Langi.

Homme algab sügisene metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine

Takistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomi ja inimest marutaudi nakatumise eest teostab Veterinaar- ja Toiduamet 13. septembrist vähemalt 8. oktoobrini rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil.

Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning

marutaudi_vaktsiini_palake — Marutaudivaktsiini pala

veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, selleks, et tagada piisav nähtavus.

Vaktsineerimisprogramm on senini andnud häid tulemusi. 2009. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 88 protsenti sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. 2008. aastal avastati kolm marutaudijuhtumit. 2008. a märtsikuust kuni senini on leitud marutaudi kolmel rebasel; juhtumid leidsid aset 2009 a. suvekuudel Põlva-ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.

Esimene marutaudivaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006. aastast vaktsineeritakse kogu Eesti territoorium kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Vaktsineerimiskampaaniaid jätkatakse vähemalt seni, kuni vaktsineeritaval alal ei avastata kahe aasta jooksul ühtki marutaudijuhtumit. Kaitsmaks riiki marutaudi taasnakatumise eest, tuleb vaktsineerimist hiljem jätkata riigipiirist 30-50 km raadiuses.

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2007. aastal diagnoositi üle Eesti neli marutaudijuhtumit, neist kaks kodu- ja kaks metsloomadel. 2006. aastal avastati marutaud 114 loomal. Eelnevatel aastakümnetel on Eestis leitud keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas, 2003. aastal aga diagnoositi haigust rohkem kui kaheksasajal loomal.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Lisainformatsioon: Enel Niin, projektijuht, telefon 509 9836, enel.niin@vet.agri.ee

Loe siit, millal jõuavad vaktsineerijad sinu kodupiirkonda.

Täna on Eestis esmakordselt vanavanematepäev

Täna tähistatakse Eestis esmakordselt ametlikult vanavanemate päeva. Vanaemade ja vanaisade meelespidamiseks valis Riigikogu septembri teise pühapäeva.

Vanavanemate päeva vastuvõtjate sõnul aitab see tähtpäev esile tõsta vanavanemate rolli lastelaste kasvatamisel ning on ka austusavalduseks Eesti eakamatele inimestele. Vanavanemate päeva seaduslikuks muutmise algatas eelmisel aastal Roheliste erakond.

Roheliste liige Marek Strandberg on öelnud, et üks päev aastas võiks olla selline, kus pöörataks tähelepanu vanavanematele. “Kui kalendrisse kirjutatakse mingi tähtpäev, siis inimesed toimetavad selle tähtpäeva ümber, inimesed on ajast ja aja nähtusest sõltuvad,” ütles Strandberg.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka teistes riikides. See päev sai alguse USA Lääne-Virginia koduperenaiselt Marian Mquadelt, kelle eesmärk oli eelkõige avaldada toetust üksikutele vanuritele hoolde- ja vanadekodudes.

USAs ja Kanadas nagu Eestiski on vanavanematepäev septembri esimesel pühapäeval, Prantsusmaal märtsi esimesel pühapäeval, Itaalias 2. oktoobril, Inglismaal oktoobri esimesel pühapäeval. Poolas on 21. jaanuaril vanaemade päev ja päev hiljem, 22. jaanuaril vanaisade päev.

Rahvusvahelise vanavanematepäeva ametlik lill USAs on meelespea, ametlik laul aga Johnny Prilli “Laul vanaemale ja vanaisale”, seda võibki allpool kuulata.

Viimane aeg registreerida noortekoolitusele yoU-Turn

Tulekul on pöördeline ja pöördumatu mõjuga rahvusvaheline koolitus yoU-Turn! Homme on viimane päev registreerida.

21.-28. oktoobril jagatakse inspiratsiooni, motivatsiooni, diskussiooni ja oskusteavet julgetele ja teotahtelistele inimestele, kel südames tung endale ja teistelegi kaaskodanikele midagi tõeliselt head teha. Ja teha nii, et oleks hästi tehtud!

Jagajateks vahvad tegusad inimesed Eestist, Belgiast, Kreekast, Portugalist, ja Rumeeniast, kelle hulgas ehk ka sina?!
Taotlustähtaeg: 12. september, nii et ruttu-ruttu ankeeti täitma!

Taotlusvormi ja info koolituse kohta leiad SALTO koolituste andmebaasist ja Facebooki grupi lehelt yoU-Turn.

Jätku suuremeelsusele: soovita koolitust ka sõbrale-tuttavale!
Ole muutus, mida tahad maailmas näha!

Koolituse toimumist toetavad Euroopa Noored programm ja Eesti põllumajandusministeerium. Tegevused viivad koostöös ellu noortegrupp Zapanjiti (Belgia, Portugal, Kreeka, Eesti, Itaalia), MTÜ Kodukant (Eesti), MTÜ European Village (Kreeka), MTÜ ARCA (Portugal) ja MTÜ Career Development Centre (Rumeenia).

Vaata ka: http://zapanjiti.blogspot.com

Lisainfo: Kaija Kõiv, tel 5305 2506, kaija@kodukant.ee

Tantsutaat Ullo Toomi nimelise stipendiumi
saavad Kadri Valner ja Anneli Ammas

2010. aasta Ullo Toomi nimelise stipendiumi saavad tantsupidude ajalugu käsitleva teose „75 aastat Eesti tantsupidusid“ kaasautorid Kadri Valner ja Anneli Ammas. Stipendium antakse üle teisipäeval, 14. septembril kell 12 Tallinna raekojas.

Ullo Toomi Fond annab igal aastal tantsutaadi sünniaastapäeval välja stipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, rahvatantsu käsitlev(ad) või harrastajatele mõeldud publikatsioon(id) või muud teostatud projektid.

Ullo Toomi Fondi haldusnõukogu otsustas sel korral anda stipendium Anneli Ammasele, kes on tantsupidude ajalugu käsitleva raamatu „75 aastat Eesti tantsupidusid“ tekstide autor ning Kadri Valnerile, kes on sama raamatu projektijuht ning põhitekstide autor.

Mõlemad stipendiaadid on rahvatantsu valdkonna jäädvustamise aktiivsed edendajad. Peale rohkete teemakäsitluste meedias on Kadri Valner tänavu aasta alguses kaitsnud Tallinna ülikooli psühholoogia instituudis magistritöö pealkirjaga „Tantsupeoprotsessis osalevate rahvatantsujuhtide tööga rahulolu ning selle seosed tööga seotud kontrolliulatuse, subjektiivse heaolu, motivatsiooni ja enesehinnanguga“. Töö kirjeldab tantsujuhtide töörõõmu ning püüab selgust saada, kuivõrd on tantsujuhti „käivitavaks“ jõuks tantsupidude toimumine, palk, rühm jms.

Anneli Ammaselt on peagi ilmumas Mait Agu elu ning tema fenomeni käsitlev raamat, mis täidab olulise tühimiku Eesti tantsu ajaloo jäädvustamisel. Koostöös on Ammasel ja Valneril aga peagi valmimas uus raamat noorte laulu- ja tantsupidude ajaloost.

„75 aastat Eesti tantsupidusid“ ilmus kirjastuse „Varrak“ ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika seltsi koostöös 2009. aastal. Tegemist on mahuka ja kvaliteetköites kultuuriloolise teosega, mis oma 350l leheküljel koondab ühiste kaante vahele ülevaate Eesti tantsupidude traditsioonist ning arengust. Raamatust leiab ülevaate nii peojuhtidest kui ka repertuaarist. Peale Tallinnas toimunud suurte tantsupidude on kirjas ka põhjalik loetelu maakondlikest olulisematest rahvatantsusündmustest. Köide sisaldab rohkelt kvaliteetset ning huvitavat pildimaterjali. Raamatu kaasautoriteks on peale Valneri ja Ammase paljud meie armastatud tantsupedagoogid, teiste hulgas ka mitmed varasemad Ullo Toomi stipendiumi laureaadid.

Ullo Toomi haldusnõukogu esinaise Ilma Adamsoni sõnul oli raamatul tugev kaasautorite grupp, kuid just Kadri Valner ning Anneli Ammas on need, tänu kelle suurele tööle ja eestvedamisele see oluline teos tänaseks olemas on. Ullo Toomi oli tantsupidude traditsiooni mõtte algataja ning tantsupidudele tänase tähenduse andja, mistõttu on see raamat otsekui kummardus meie Tantsutaadile, sõnas Adamson.

Ullo Toomi fond on loodud rahvatantsupidude ühe algataja Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks ja rahvatantsualase tegevuse väärtustamiseks.

Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus

Konkurss 100 kaunima Eesti luuletuse leidmiseks

ETV kutsub kirjandusõpetajaid üles valima välja eesti luulest 20 kaunimat, olulisemat, ilusamat ning mõjuvaimat luuletust.

“Me palume kirjandusõpetajate abi, et nad saadaks 1. oktoobriks oma ettepanekud, millised on need läbi Eesti ajaloo kõige ilusamad luuletused,” rääkis ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa saates “Ringvaade”.

Kui ettepanekud on laekunud, siis valitakse nende hulgast sada luuletust välja. “Profid näitlejad loevad luuletused sisse ja need tulevad järgmisel aastal eetris esitamisele,” selgitas Allikmaa.

Luuletused pannakse ka DVDle ning need saadetakse koolidesse.

Üritusele on õla alla pannud ka haridusministeerium ja kultuuriministeerium. Sel puhul olid “Ringvaatesse” kutsutud ka ministrid Laine Jänes ja Tõnis Lukas, kes saate ajal oma värsid paberile panid.

Luuletusi saab sisestada aadressil http://etv.err.ee/luuletus2011

Allikas: ERR

Kartulivõtt käib üle Eesti täie hooga

Teravsilmad on märganud igasügisest vaatepilt külavahel ja suuremate teede ääres – upakil tagumikud vao vahel hoolitsevad oma pere või kaugema kandi rahva talvise toidulaua eest. Kartulivõtt käib juba täie hooga kõikjal üle Eesti.

Esimesed vaokummardajad kinnitavad ühest suust, et tänavune sügis lubab paremat kartulisaaki kui mullu. Jahe kevad tegi paljude kartulikasvatajate elu raskeks, sest mõnigi pääses põllule alles mai lõpus-juuni alguses – nii nagu muld eri paigus lubas.

Kui suve algus oli kartulikasvule soodne, siis kuum suvi pani mugulal kasvu seisma. Sellele vaatamata ei kurda kasvatajad selle suve üle, sest kahjureid, lehemädanikku ja kartulimardikaid oli mullusest vähem ning saak tuleb parem.

Kartulivõtt Haanimaal Horoski külas. Foto: Erkki Peetsalu

Kartul on kartul

Erinevad sordid on erineva maitsega ja käituvad ilmaoludeski erinevalt, kuid kokkuvõttes on kartul ikka kartul. Suurematel kartulikasvatajatel on tavaliselt maas vähemalt kolm-neli kindlat sorti, sest kui üks kiratseb, annab teine ikka saaki. Lisaks katsetavad tootjad uusi sorte – kuidas eri sordid nende piirkonnas käituvad, millised sobivad kõige paremini ja kuidas muutuvad inimeste maitseharjumused. Tänavu pole siiski põhjust kusagil kurta ei varajase ega hilise saagi osas.

Väikesed talumajapidamised, kus pererahvas oma talvekartuliga ise tegeleb, on sageli jäänud paari kindla sordi juurde pidama aastateks. Uute sortide kõrval eelistaks nii mõnigi vanu ja äraproovitud mugulaid, mis ilmastiku- ja haiguskindlamad. Oleks vaid nende kunagiste sortide seemnekartulit kusagilt saada.

Talgupäevad tulekul

Augustilõpu vihmaperioodi jäljed on põldudelt praeguseks kadunud ja külarahvas kummardab hoolega vao vahel. Kes kutsub naabrimehe, kes lapselapsed appi. Paljud talud planeerivad ka suuremaid kartulivõtu talguid lähemateks nädalavahetusteks.

Nii näiteks läheb Võrumaal Haanja kandis tõsisemaks vaokummardamiseks järgmise nädala lõpus. Kui ilm lubab, korraldab siis Hartsmäe mahetalu oma igasügisesed talgud – ikka nii nagu vanasti, kus tehakse ühiselt tööd kõvasti, süüakse kõvasti ja viheldakse kõvasti. Väikesed talud saavad üldjuhul väiksemate jõududega hakkama. Samas lähedal Horoski külas on pooltel majapidamistest aga talvekartul juba võetud, sorteeritud ja salves.

Kartulist on saanud Eestimaal üks kindlamaid toiduartikleid, ehkki tervisliku toitumise spetsialistid soovitavad kartulit süüa pigem vahetult pärast ülesvõtmist ja ka hiljem sügisel. Mida kevadele lähemale, seda suurem tärklise sisaldus kartulit iseloomustab ning kõhule polevat see sugugi hea. Samas, kui kartuli hoiutingimused on õiged, püsib kõrgem ka mugula toiteväärtus ja tervislikkus.

Kellel häid nõuandeid kartuli koduseks säilitamiseks või kes oskab anda soovitusi pikast talgupäevast väsinud selja leevendamiseks, võib julgesti jagada.

Avatud Eesti Fond kutsub ühendusi eestkostekoolitusele

Avatud Eesti Fond korraldab 22.-24. septembril praktilise koolituse eestkostega tegelevatele vabaühendustele ja aktiivsetele kodanikele. Kogenud koolitaja Greta Gornnerti juhendamisel alustatakse eestkoste ja huvikaitse ABC-st, tutvutakse parimate praktikatega üle maailma ning õpitakse praktilisi võtteid oma sõnumi edastamiseks.

Eelkõige oodatakse osalema ühendusi, kellel on mõni eestkostealane tegevus juba käimas või plaanis või kelle jaoks eestkoste on üheks põhitegevusalaks.

Koolituse ülesehitus lähtub põhimõttest, et iga tegevus on seda mõjusam, mida põhjalikumalt on tegijad nii oodatava muutuse kui sinna jõudmise tee enda jaoks läbi mõelnud. Vaadeldakse, milline on efektiivne eestkosteplaan, mil viisil oleks mõistlik kaasa haarata sarnaste huvidega inimesi ja ühendusi ning kuidas seda kõike kirja panna nii, et paber ja tegevused ei elaks erinevaid elusid.

Koolitus toimub 22. septembri lõunast 24. septembri pärastlõunani Villa Mary’s Rohuneemes, Viimsi vallas. Tagatud on transport Tallinnast Rohuneeme ja tagasi, kaugemalt tulijad saavad taotleda täiendavate sõidu- ja majutuskulude hüvitamist. Koolituse töökeel on inglise keel.

Kokku mahub osalema kuni 20 inimest, suure huvi korral teeb Avatud Eesti Fond valiku osalejate motivatsiooni põhjal. Osalemiseks tuleb täita osavõtuankeet, mille leiate veebilehelt www.oef.org.ee/eestkoste, ning saata see esimesel võimalusel aadressil kelly@oef.org.ee.

Pühapäeval kuulutatakse välja Eesti parim mahetoode

Augustis kuulutas Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutus välja konkursi „Parim mahetoode 2010“. Sel laupäeval, 12. septembril teatatakse Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumis võitjad.

Laupäeval kell 11-17 toimub vabaõhumuuseumis suur leiva- ja kartulipäev.

Sassi-Jaani talu õuest saab maheõu, kus pakutakse laia valikut mahetoitu: köögivilju, marju, piima- ja lihasaadusi, mahlu, moose, jahusid, helbeid, maitse- ja ravimtaimi, mett, mune, pagaritooteid jm.
Sassi-Jaani talu rehetoas peetakse seminari, kus tutvustatakse mahepõllumajanduse põhimõtteid, mahetoidu eeliseid, tooteid ja ettevõtteid. Kaasa saab lüüa mahetoidu valmistamise töötoas, küsida nõu asjatundjatelt mahetootmise ja -toidu kohta.
Õuel on degusteerimiseks mahetooted, mille hulgast külastajad saavad valida oma lemmiku.

Kell 15.45 kuulutatakse Kolu kõrtsi ees välja konkursside „Parim mahetootja 2010″, „Parim mahetoode 2010″ ja „Külastajate lemmikmahetoode” võitjad. Parimate toodete väljaselgitamiseks tehakse koostööd Eesti tippkokkadega – Dimitri Demjanovi ja teiste ekspertidega Eesti Kulinaaria Instituudist.

Konkurss praktiliste lahenduste leidmiseks,
et vähendada kliimamuutusi

Kui sul on pakkuda praktilisi lahendusi kliimamuutuste vähendamiseks, millest saaksid kasu ka kohalikud omavalitsused, siis saada oma lahendusettepanekud konkursile.

Sinu lahendus võib olla päris uus või veel rakendamisjärgus tava, ärimudel või tehnoloogia, mis aitab vähendada kliimamuutusi. Osale sellega rahvusvahelisel konkursil, mille võitjad saavad avalikku tähelepanu, uusi kliendikontakte ja turundustuge.

Osaleval organisatsioonil peaks olema lahendus, mis vähendab vähendab kliimamuutusi; toetab kohalikku ja regionaalset majandust, tööhõivet ja üldist heaolu; toob kaasa konkreetseid muutusi kohalike omavalitsuste ja nende elanike tavadesse ja on edukalt rakendatav ka mujal.

Otsitakse omavalitsustele ja teistele regionaalsetele tegutsejatele uusi või veel rakendamisjärgus tehnoloogiaid, ärikontseptsioone ja -tavasid kliimamuutuste vähendamiseks. Eesmärgiks on omavahel kokku viia lahendustepakkujad ning potentsiaalsed uued kliendid Läänemere piirkonnast ja Põhjamaadest.

Lahendusettepanekud tuleb konkursile saata internetiaadressil www.solutions2011.fi/contest paikneva konkursivormi kaudu hiljemalt 30. septembriks soome, rootsi või inglise keeles. Samalt internetilehelt leiab ka täpsemad konkursijuhised, -reeglid ja -kriteeriumid.

Konkursi kohta loe lähemalt: www.solutions2011.fi ja http://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contest http://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contest

Konkursi võitjad selguvad Soomes Turus 31.jaanuaril –2. veebruaril 2011. aastal korraldataval Põhjamaade säästva arengu konverentsil „Solutions local, together“.

Konkursi korraldavad Soome, Rootsi ja Norra omavalitsusliidud ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti partneriteks on veel Sitra (Soome Iseseisvuse Juubelifond), Tekes (Soome Tehnoloogia ja Innovatsiooni Finantseerimise Agentuur), Motiva (Soome energiasäästu ja materjalikasutuse asjatundja-agentuur), NICe (Põhjamaade Innovatsioonikeskus), NIB (Põhjamaade Investeerimispank), NEFCO (Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon), Soome töö- ja majandusministeerium, Soome keskkonnaministeerium ning Eesti Linnade Liit.

Lisainfo:

Jonas Rorarius, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2368, jonas.rorarius@kuntaliitto.fi

Maija Hakanen, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2106, maija.hakanen@kuntaliitto.fi

Head lapsed, need kasvavad metsaga

Alanud on registreerimine osavõtuks RMK sügiskampaaniast, mille käigus pakutakse lasteaia- ja koolilastele seitsme nädala jooksul tasuta loodusõpet.

Harivaid ja põnevaid käike loodusesse korraldatakse alates 13. septembrist 17 looduskeskuses üle Eesti. Valida saab ligi 70 erineva programmi vahel, mis käsitlevad sügisese looduse saladusi, looduses liikumist, metsade majandamist ja looduskaitse temaatikat.

“Nii mõneski kohas on vastavalt aastaajale rohkem juttu korilusest ja loodusandidest, seentest, ravimtaimedest ja metsamarjadest,” sõnas RMK loodushariduse peaspetsialist Helen Luks. “Jätkub ka juba kevadel kavas olnud programm “Loodusega koos”, millega tähistame Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva.

RMK korraldab tasuta loodusõppeprogramme koolidele ja lasteaedadele kevad-, sügis- ning talvekampaania raames.

“Need, kes korra osa on võtnud, teevad seda ikka ja jälle, sest loodus annab võimaluse koolis õpitut kinnistada ning lastele kogemusterohkeid avastusi pakkuda,” kommenteeris Helen Luks, kutsudes loodusretkedest osa saama ka neid, kes veel mingil põhjusel RMK kampaaniaprogrammidel käinud pole.

Loodusõppeprogrammidest osa saamiseks peavad koolid ja lasteaiad end registreerima RMK veebilehel www.rmk.ee. Sealsamas on olemas ka kõikide programmide kirjeldused ja lisainfo, mis näitab ära seose õppekavaga ning selle, millisele vanuserühmale programm kõige enam sobib.

2009. aastal viis RMK läbi 1868 loodusprogrammi enam kui 39 000 inimesele, nende seas olid nii tasuta kui tasulised programmid. Aasta-aastalt on huvi loodushariduse vastu jõudsalt kasvanud ning aina enam soovivad end lasteaia- ja koolilaste kõrval harida ka sõpruskonnad ja töökollektiivid.

RMK jagab looduses liikumise teavet ja loodusharidust oma teabepunktides, looduskeskustes, loodusmajades ning Sagadi looduskoolis. Sel ja järgmisel nädalal tutvustavad RMK looduskeskused omi tegemisi keskkonnahariduse maakondlike võimaluste infopäevadel, mille põhikorraldaja on Keskkonnaamet (täpne kava http://www.keskkonnaamet.ee/public/Infopaevad2010.pdf).

“Head lapsed, need kasvavad metsaga” on üks kolmest peapreemia saanud lausungist, mis saabus Eesti looduskaitse 100. juubeli puhul korraldatud konkursile “100 soovi ja palvet”. Lausungi autoriks on Teet Raudsepp.

Lisainfo: Helen Luks, RMK loodushoiuosakonna loodushariduse peaspetsialist, tel 502 4492, helen.luks@rmk.ee

Allikas: RMK

Intelligentse egoismi e-kursus õpetab teadlikult tarbima

Rohelise eluviisi portaal Bioneer.ee alustas huviliste registreerimist Eestis esmakordselt toimuvasse Intelligentse Egoismi e-õppeprogrammi, mille eesmärk on aidata inimestel teadlike tarbimisvalikute abil oma elukeskkonda parandada. Osalemine 15. septembril algaval e-koolitusel on kõigile tasuta.

Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õppe eestvedaja Katrin Lipp ütleb, et teadlikult tarbides on võimalik anda oma panus paremasse tulevikku. „Kõik me saame iga päev teha paremaid valikuid, ostes nende ettevõtete tooteid ja teenuseid, kes käituvad inimeste, ühiskonna ja keskkonna suhtes vastutustundlikult. Nii loome iga tarbimisvalikuga õiglasemat, puhtamat ja turvalisemat tulevikku,“ selgitas Lipp.

Kuidas aga langetada teadlikke valikuid? Kuidas teha vahet tõeliselt vastutustundlikul ja ainult näiliselt vastutustundlikul ettevõttel? Nendele küsimustele antaksegi vastus Intelligentse Egoismi e-koolitusel, kuhu end alates tänasest kirja saab panna.

Intelligentse Egoismi e-koolitusel õpitakse vahet tegema „rohepesul” ja autentsetel keskkonnasõnumitel ning eelistama selliseid tooteid ja teenuseid, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg. Reeglina on keskkonnasõbralikum toode ka tervislikum ning kodumaisel kaubal on väiksem transpordijälg. Kodumaist kaupa ostes toetame rohkem kohalikku majandust. Seega on keskkonnasõbraliku toote eelistamine tihti mitmekülgselt kasulik tegu.

MTÜ Ökomeedia juht ja portaali Bioneer asutaja Rasmus Pedanik ütles koolituse nimevalikut kommenteerides, et intelligentne egoism on oskus hoolida iseendast, samal ajal unustamata ümbritsevat keskkonda. „Me kõik oleme tarbijad ja otseselt või kaudselt vastutavad tarbimisühiskonna keskkonnamõjude eest. Samas usun, et igas inimeses on peidus ka maailmaparandaja ja meil on võimalik teadlikumalt tarbida, võttes arvesse ka teisi inimesi ja looduskeskkonda,“ märkis Pedanik.

„Keskkonna seisukohast oleks kõige parem, kui me üldse ei tarbiks, kuid see ei ole praeguses ühiskonnas reaalne. Püüame oma kursusega leida kesktee teadlikumaks käitumiseks, mis on kõigile jõukohane ja aitab väikeste, kuid kindlate sammudega jõuda tasakaalukama maailmani,“ lisas Pedanik.

Viis põhjust, miks osaleda Bioneeri e-kursusel:
1)    õpid olema tervislik ja keskkonnateadlik
2)    oskad võimaldada oma lähedastele võimalikult keemiavaba kodu
3)    tunned praktilise säästmise nippe
4)    oskad kriitiliselt hinnata keskkonnasõnumeid
5)    oled keskkonnateadlikum.

Intelligentse Egoismi e-õpe on täiesti tasuta ja sellest saavad osa võtta kõik soovijad, kellel on internetiühendusega arvuti. Projekt saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Täpsem info ja registreerumine e-õppesse aadressil www.bioneer.ee.

Kirjastus Petrone Print jagas lastekodulastele stipendiume

Eve, Epp ja Maido — Korraldajad: Viljandi Lions klubist Eve Hinrikus, kirjastusest Petrone Print Epp Petrone ja koreograaf Maido Saar, kes ise lastekodust pärit ja kes noortele autasud kätte andis.

Lõppenud nädala pühapäeval, 5. septembril jagas kirjastus Petrone Print koostöös heategevusfondiga Dharma Viljandis Kondase keskuses kümnele lastekodust ellu astunud noorele stipendiumid.

Toetusraha said kampaania “Toetame hästi õppivaid lastekodunoori” tulemusel kümme stipendiaati, kellest pooled lõpetasid sel kevadel põhikooli ja pooled keskkooli. Noored pidid konkursil osalemiseks kirjutama enda tulevikuplaanidest ning võtma iseloomustused nii koolist kui ka lastekodust.

Alates eelmisest aastast on kirjastus Petrone Print suunanud osa oma tulust heategevuslikeks stipendiumiteks, mis on mõeldud tublidele lastekodunoortele.

“Soovime aidata neid elluastujaid, kellel puudub ema-isa toetus,” ütles kirjastuse juht Epp Petrone, juhtides tähelepanu: “Kõik inimesed, kes on ostnud minu kirjutatud lasteraamatuid “Marta varbad”, “Kust tuli pilv?” ja “Siis, kui seened veel rääkisid”, on olnud osalised. Iga raamatu ostusummast on läinud kümme krooni fondi, millega me nüüd neid noori toetame. Võib tunduda, et 2000 krooni stipendiumiks pole suur raha, aga kooliteed jätkavale ilma vanemate rahakotita noorele inimesele on see kindlasti suureks abiks.”

Esinejad — Lastekodunoortele esinesid kontserdiga Viljandi noored muusikud: Eva-Lotta Vunder, Merlyn Tiit, Eva Kuum.

Loe edasi: Kirjastus Petrone Print jagas lastekodulastele stipendiume