Maailmakuulus filosoof Hermann von Keyserling on öelnud, et lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma. Tänavu tähistab Eduard Vilde Muuseum kirjaniku 145. sünniaastapäeva. Et klassikust värske ja uudse nurga alt rääkida, oleme juubeliaasta märksõnadeks valinud Vilde reisid ja reisikirjad. Vilde on 20. sajandi alguse enim rännanud kirjanik, tema sulest on ilmunud palju reisikirju.
145-aastase rännumehe auks korraldab muuseum reisijutukonkursi lastele ja noortele. Sel viisil soovime ergutada tänapäeval palju reisivaid lapsi ja noori märkama kultuuride, linnaruumide ja rahvuste erinevusi ning enda kodukandi omapära. Sama oluline on oma tähelepanekute kirjapanemise oskus. Reisijutus võib kirjeldada praktilist teekonda, mõnda huvitavat kultuurinähtust, seiklust jne. Võib-olla sirgub just konkursist osavõtjast mõni tulevane eesti reisikirjanik? Soovime anda selleks potentsiaalset tõuget.
Reisijuttude konkurss algas 1. juunil ja lõpeb 31. oktoobril. Võistluse tööd võib saata postiga Ed. Vilde muuseumisse või elektroonselt vilde@linnamuuseum.ee.
Väärikad auhinnad on välja pannud Meriton Hotels Group OÜ ja Viimsi Tervis/Grand Rose SPA, MATKaSPORT OÜ, Regio AS, Tallinna Linnamuuseum ja Looduse Omnibuss.
Eesti Metsaselts on välja andmas traditsioonilist metsanduslikku nädalakalendrit „Metsarahva nädalakalender 2011“ oma igapäevaste märkuste, kohtumiste ja kontaktide märkimiseks.
Peale kõige muu, mis ühes heas kalendris sisaldub, on selles olemas ka suur hulk metsandusega seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktandmeid ning metsarahva ettevõtmised-üritused 2011. aastal.
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.
Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.
Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata. Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades.
Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.
Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis. Suitsupääsukese aastat veavad Mati Kose ja Meelis Uustal.
Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.
Üks maailma suurimaid ja pika ajalooga looduskaitsevabatahtlike ühendusi BTCV valis Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) 2010. aasta Green Heroes Awardsi nominendiks. Lõplik võitja valiti suurel internetihääletusel, millel osales 2 784 inimest, nemad otsustasid auhinna anda ELFile.
BTCV on korraldanud talguid juba üle 50 aasta väga paljudes riikides üle maailma. BTCV oli 2000. aastate alguses tõhusaks toeks ELFi talguprojekti käivitamisel ning on heaks partneriks tänaseni. Meil on hea meel, et ELFi tegevused talgureiside ja Teeme Ära talgupäevade korraldamisel on väärika tunnustuse pälvinud.
ELF tänab kõiki, kes fondi poolt hääletasid abi ja usalduse eest.
2011. aasta on pühendatud rahvusvahelisele metsa-aastale, idee algatajaks on ÜRO. Ka Eesti metsasektor kavandab tegemisi rahvusvaheliseks metsa-aastaks.
Iga riik planeerib oma tegevusi iseseisvalt ning rahvusvahelisel tasandil info liikumist koordineerib ÜRO. Riigid, mille riigikeel ei ole inglise keel, saavad valida omale sobiva tunnuslause, mis iseloomustaks metsa-aasta tegevusi.
Eesti Metsaselts ootab 15. oktoobriks kella 12ks idee-ettepanekuid rahvusvahelise metsa- aasta tunnuslausele, mis asendaks inglisekeelset tunnuslauset “Celebrating Forests for People”. Tunnuslause peaks kandma rahvusvahelise metsa-aasta eesmärki – pöörata tähelepanu inimese positiivsele tegutsemisele metsas ja suurendada teadlikkust metsast saadavate hüvede osas.
Ettepanekud tunnuslause osas palutakse saata Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuhile Pille Rõivasele e-postiga aadressile pille.roivas@metsaselts.ee.
Tartu ülikool korraldab õpilastele ja tudengitele populaarteaduslike videoklippide võistluse.
Osaleda saab kahes kategoorias. Esimene teema “Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?” on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele, teine teema “Minu esimene teaduslik saavutus” aga üliõpilastele.
Mõlema kategooria peaauhind on 1000 eurot, teise koha auhind 500 ja kolmanda oma 250 eurot. Kahe kategooria peale valitav publiku lemmik saab auhinnaks 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui ka kollektiivina.
Klipp maksimaalse pikkusega kolm minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video. Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad.
Kõik laekunud klipid on võistluse ajal nähtavad TÜ teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video. Võistluse korraldamist toetavad haridus- ja teadusministeerium ning sihtasutus Archimedes. Täpsemalt vt. www.novaator.ee/video.
Sihtasutus Archimedes ootab tänavu õpilaste töid noorte leiutajate konkursile, mille teemaks on „Aitame abivajajaid”.
Osalema on oodatud kõik õpilased 1. – 12. klassini, võistlus toimub kolmes vanuserühmas.
Selleaastasele konkursile esitatavad leiutised peavad aitama lahendada mõne abivajaja probleeme. „Leiutis ei pea olema keeruline. Oodatud on kõikvõimalikud ideed, millest kellelgi abi võiks olla – olgu nendeks siis vanurid, puuetega inimesed, bussi- või trammijuhid, pereliikmed või kes iganes,“ ütles sihtasutuse Archimedes teaduse populariseerimise üksuse juhataja Terje Tuisk.
Konkursi auhinnafond on 400 000 krooni. Parimaid leiutajaid ja nende juhendajaid ootavad rahalised preemiad, lisaks on edukaimale koolile välja pandud esemeline auhind.
Esimest korda korraldati konkurss 2008. aastal, siis mõtlesid noored välja pisiasju, mis muudaksid elu paremaks. Möödunudaastasele konkursile teemal „Hoiame kokku!” laekus arvukalt leiutisi, mis aitaksid midagi kokku hoida tervel perel.
Laupäeval, 9. oktoobril peetakse üliõpilaste mõttetalgud “Minu Otsus”, mis toimuvad 13 kõrgkoolis ja kolledžis üle Eesti.
Mõttetalgute eesmärk on koondada üliõpilased, õppejõud ja vilistlased eesmärgiga arutleda selle üle, kuidas saab igaüks meist anda oma panuse, et muuta õppimine kõrgkoolis paremaks ning seeläbi ka muuta kõrgharidus üldisemalt meie ümber tudengisõbralikumaks. Talguid juhivad talgujuhid, kellest enamik on tudengid.
“Ootame talgutele osalema eelkõige just neid kõrgkoolides õppivaid tudengeid, kellel puudub igapäevaselt võimalus osaleda ülikoolielu kujundamises ning kelle arvamus ning head ideed seetõttu arvamusspektrist väljapoole jäävad. Talgutel tekkinud tudengite ideid ja praktilisi ettepanekuid saab iga kõrgkool kasutada oma kooli tasandil; ideed, mis puudutavad Eesti kõrgharidussüsteemi üldisemalt, kasutab Eesti Üliõpilaskondade Liit üliõpilaste Riigikogu valimisplatvormi koostamisel,” ütles mõttetalgute projektijuht Maigi Ruttu.
Talgute toimumist toetavad Euroopa Noored Eesti Büroo projektist “Kas sinu kõrgkoolis on…?”, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja ISIC.
Tänavune õiglase kaubanduse (Fair Trade) nädal leiab aset 25. – 31. oktoobrini. Nädala eesmärgiks on tutvustada õiglase kaubanduse põhimõtteid laiemale avalikkusele ning juhtida tähelepanu Fairtrade märki kandvatele toodetele.
Õiglase kaubanduse Eesti esindus kutsub üles kõiki kaupmehi, kes müüvad õiglase kaubanduse sertifikaadiga asju, oktoobri viimase nädala jooksul juhtima suuremat tähelepanu just Fairtrade’i tootevalikule. Kasulikke viiteid leiab ka kodulehelt.
Vahetult enne õiglase kaubanduse nädala algust külastavad Eestit kaks suhkrutootjat Malawist. Malawi on üks 13 riigist maailmas, kus toodetakse õiglase kaubanduse märgiga suhkrut. Eestis on müügil näiteks Dansukkeri pruun Demerara suhkur, mis on samuti Malawist pärit. Suhkrutootjad viibivad Eestis 21.-24. oktoobrini ning täpsem info nende visiidi ajakava kohta ilmub peagi Eesti õiglase kaubanduse kodulehel.
Täna kohtub Võrumaal maakonna kaitseliitlastega Kaitseliidu (KL) ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste.
KL avalike suhete osakonna ülem major Neeme Brus (fotol) nimetas organisatsiooni ridades olijaid tublideks ja teotahtelisteks inimesteks, kes on teistest aktiivsemad ja kohusetundlikumad. Kaitseliidu taasloomisest möödus veebruaris 20 aastat.
Missugused on organisatsiooni põhisuunad?
Täiendame jätkuvalt oma liikmete riigi- ja kodanikukaitsealaseid teadmisi, õpetame välja allüksusi, teeme koostööd politsei, päästeameti ja teiste riigile oluliste jõustruktuuridega ning ka omavalitsustega. Tuleval kuul toimub Põlva- ja Võrumaa omavalitsusjuhtidele kahepäevane riigikaitse kursus.
Kui suur on kaitseliitlaste pere?
Kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, kodutütreid ja noorkotkaid on Eestis üle 20 000 inimese. Nad kõik on vabatahtlikud, kes on teotahtelised ning annavad oma panuse enda, kogukonna ja riigi kaitseks.
Hiljuti moodustati Kaitseliidu juurde küberkaitsekeskus? Miks?
Küberkaitset loetakse tänapäeval kogu maailmas riigikaitse osaks, sest mida nüüdisaegsem on riigi infotehnoloogiline tase, seda halvatavam on nii tema infrastruktuur nagu pangandus kui ka riigikaitselised võrgud. Küberkaitseliit koondab infoturbe spetsialistid sõltumata nende põhitöötöökohast, kuna nad abistavad riiki infoturbe alal vabatahtlikult. Praegu on töös kaitseväe teenistuse seaduse uus variant.
Millised olulised muudatused ootavad kaitseliitlasi selle vastuvõtmisel?
Muudatustest on veel vara rääkida, sest seda täiendatakse. Tean, et seadus arvestab Kaitseliidu seisukohti. Riigi institutsioonide usaldusväärsuse arvamusuuringutes oleme stabiilselt seitsmendal-üheksandal kohal.
Täna, 7. oktoobril toimub Tallinna Ülikooli Rakvere kolledžis kahepäevane rahvusvaheline õuesõppe konverents „Õue õppima!”, kus osaleb sada õpetajat üle Eesti. Õhtul annab Eesti Koolimetsade Ühendus (EKÜ) kätte auhinnad 2010. aasta tublimatele õuesõpetajatele helilooja Urmas Sisaskile ja Sagadi looduskooli juhatajale Asta Tuustile.
Valiku tegemine polnud EKÜ juhatusel kerge, sest Eesti koolides on väga palju tublisid õpetajaid, kes viivad üha enam lapsi tundide ajal õue. Urmas Sisask on õppijatele teinud oma muusika toel lähedaseks kõiksuse õueavarused kaugeimate tähtede ja galaktikateni. Õuesõppijad tunnustavad ka tema tegevust Tuhala nõiakaevu kaitsel. Asta Tuusti on aastate jooksul õpetanud õpetajaid ja õpilasi metsaga sõbraks saama, tema õpetust rakendatakse sadades koolides.
Auhinna pani seekord tublidele õuesõpetajatele välja Toila spaa, mille termides saavad õpetajad oma suveväsimuse välja puhata.
Neljandal rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil esinevad ettekannetega/õpiõuedega õuesõpetajad Rootsist, Šotimaalt, Sloveeniast ja Eestist. Konverentsi peaidee ongi õue õppima minek, kahe päeva jooksul toimub kuus tööõue Rakvere linna tammikus ja linnakodaniku majamuuseumis.
Eesti Koolimetsade Ühendus on kodanike omaalgatuslik mittetulundusühing. Ta ühendab inimesi, kelle jaoks mets on eelkõige elurikas õpikeskkond. EKÜsse kuuluvad õpetajad, ettevõtjad, poliitikud, haridus- ja keskkonnaametnikud ning ajakirjanikud. EKÜ teeb koostööd Soome, Rootsi, Taani, Norra, Šoti ja Kreeka samalaadsete liikumistega.
Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 peetakse Suure-Jaani kirikus leivanädala tänujumalateenistust. Sellele järgneb lõikuspüha Olustvere mõisa leivakojas.
Kavas on leivakaku küpsetamine, saab hobu- ja traktorisõitu teha, näitusi vaadata jne. Kõigil on võimalik osaleda leivatordi konkursil.
Kaetud on suupistelaud.
Päeva korraldavad Eesti Leivaliit ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.
Äsja said 37 Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakorraldajat vääriselupaikade inventeerija tunnistuse. Majandatavas riigimetsas on praegu üle 11 000 hektari vääriselupaiku.
Vääriselupaigaks peetakse kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajavat ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdis või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. Vääriselupaikade inventeerija pädevuseksam sooritati keskkonnaministeeriumi komisjoni ees. Eksamile eelnes täienduskoolitus, mille käigus metsakorraldajad õppisid määrama vääriselupaigale viitavaid samblaid, samblikke ja seeni.
„Metsakorraldaja on ka seni välitöödel lisaks metsa kasvu iseloomustavatele näitajatele kirjeldanud riigimetsa erilisi loodusväärtusi. Eelmisel aastal tunnistati vääriselupaigaks üle 30 hektari, mille kohta RMK metsakorraldajad esitasid ettepaneku,” ütles RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann.
Ta lisas, et metsakorraldajatele on mõistlik ja ratsionaalne selline lisapädevus anda. Nüüdsest saab üle vaadata ja kiiresti parandada vääriselupaiga määramise piirivead, selgitada ning kaitse alla võtta uusi vääriselupaiku.
Tartu Ülikool korraldab õpilaste ja tudengite populaarteaduslike videoklippide valmistamise konkursi, mille peaauhind on 1000 eurot.
Konkursil võib osaleda kahes kategoorias. Neist esimene on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele ning on teemal „Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?“ Teine kategooria on mõeldud tudengitele ja kannab pealkirja „Minu esimene teaduslik saavutus.“
Mõlema kategooria peaauhind on rahaline preemia väärtusega 1000 eurot. Teise koha auhind on 500 ja kolmanda koha puhul 250 eurot. Lisaks selgitatakse kahe kategooria peale kokku publiku lemmik, kes pälvib auhinna suuruses 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui kollektiivina.
Klipp maksimaalse pikkusega 3 minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video
Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad.
Kõik laekunud klipid on konkursi ajal nähtavad Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video
Konkursi läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes. Konkursi täpsete tingimustega saab tutvuda aadressil: www.novaator.ee/video
Lisainfo: Aitel Käpp, TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialist, tel 5086478, aitel.kapp@ut.ee
Programmist osavõtjatel on võimalus moodustada aastaks koostööpaar kogenud ettevõtjaga ning osaleda tasuta erinevatel ettevõtlusalastel koolitustel ja seminaridel. Programmi kandideerimine kestab 24. oktoobrini ning mentoraastaga alustatakse novembris. Programmi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Ärimentorprogramm võimaldab alustavatel ettevõtjatel saada endale aastaks ajaks personaalne nõustaja ehk mentor, kellega koostöös lahendada ettevõtte juhtimisel tekkivaid probleeme. Lisaks toimuvad kõigile programmis osalejatele läbi aasta tasuta erinevad ettevõtlusalased koolitused ja seminarid – teemadeks on näiteks müük, turundus, äriõigus, strateegia, finants, juhtimine, eksport.
„Mentiina ootame osalema aktiivseid ja avatud ettevõtjaid, kes on tegutsenud kuni kolm aastat ja püstitanud oma ettevõttele ambitsioonikad eesmärgid,“ tutvustas programmi EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Kandideerima oodatud ettevõtted võiksid tegelda tootearendusega, olla ekspordipotentsiaaliga ning omada innovaatilist äriideed,“ lisas ta.
Mentorina on oodatud osalema ettevõtjad, kellel on vähemalt viieaastane edukas oma ettevõtte juhtimise kogemus ning oskus inimesi innustada ja arendada.
EAS alustab mentorprogrammiga tänavu kuuendat aastat. Selle aja jooksul on oma ettevõtet mentori abiga tugevdanud üle 200 alustava ettevõtja. Koostöö tulemusena on tekkinud rohkem jätkusuutlikke ettevõtteid, mis on hakanud rohkem müüma (93% osalenud alustavatest ettevõtetest) ja kasumit teenima (70% osalenud alustavatest ettevõtetest).
Setode jumal Peko, Fragment Kalevi Kammerkoori plakatiltHelilooja Erki Meister on valmis saanud juba teise Setomaast inspireeritud teose “Seto Sümfoonia Peko”, mis on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko Esä”.
“Peko Esä kirjutamiseks tegi mulle ettepaneku sünnipärane seto Aivar Piirisild. Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli Peko Esä justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus helilooja Erki Meister.
Selle teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Esituskooseisuks on kammerorkester, millele lisatud rahvamuusika instrumente ning laulavad neli tenorsolisti ja segakoor.
Seto Sümfoonia Peko on umbes tunnipikkune neljaosaline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis “Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.
Erinevalt Peko Esäst on Seto Sümfoonia kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.
Teose esiettekanded 2010. aasta novembri lõpus:
* 26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
* 27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
* 28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis
Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. Sümfoonia on plaanis ka salvestada ja loodetavasti valmib muusikast järgmise aasta alguses CD-plaat.
Daniel Vaarik kirjutab täna Memokraadis, et rahvaajakirjandus või kodanikuajakirjandus on viimasel ajal palju tähelepanu saanud ning toob ühe näitena esile ka portaali Kylauudis.ee.
Vaarik räägib, et ajalehed kutsuvad inimesi üles saatma fotosid ja lugusid ning Delfi on avanud eraldi netilehe, mille nimeks Rahva Hääl, kus kirjasaatjaid nimetataksegi rahvaajakirjanikeks. Kodanike materjal läbib toimetamise, sest kuigi kunagi peeti ju ka lausa anonüümseid ja toimetamata kommentaariume rahvaajakirjanduseks, on tänaseks saanud selgeks, et nagu iga ajakirjanik vajab toimetajat, vajab seda ka rahvaajakirjanik.
Suurte meediakanalite soov osa saada rahvaajakirjanduse kasvust on mõistetav, kuid rahvaajakirjanduse tegemiseks ei pea olema suur institutsioon. Augustis loodud kylauudis.ee on ehe kodanikualgatus, mis demonstreerib, et hea idee õiges kohas paneb rahva kirjutama ja lugema ka ilma kalli infrastruktuurita.
Memokraat küsitles ka üht külauudiste portaali asutajat Erkki Peetsalut. Pikemat intervjuud loe siit.
Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum kutsuvad osalema näituseprojektis “Loodusjõud maamaja sees ja ümber”.
Autor: Mirjam Nutov
Viimastel aegadel on majade puhul hakatud üha rohkem väärtustama nende ajaloolist – järjepidevuse ning arhailisuse – ja koduks olemise poolt. Rõhutades tänapäevases kontekstis oluliseks saanud aspekte hoonestusest, on jäänud sageli tahaplaanile majade sügavam mõte. Vastandudes lageda taeva kõledusele ja looduse stiihia meelevallale, on taluelamud pakkunud aegade hämarusest saati kaitset vihma, tuule ja külma eest ning hoidnud endas koldetuld. Madalatest rehemajadest kuni kaasaegsemate taluhäärberiteni on oma praktilise ja esteetilise tahu kõrval nõudnud aastaaegade vaheldumisele vastavat paindlikkust, tulemaks toime jäiste talvede ja lõõmavate suvedega. Nende elementide tunnetamises, taltsutamises ja vastumõjude tasakaalustamises peitub üks oluline võti nii ehituslike võtete kui arhitektuursete vormide mõistmiseks.
Sellest mõttest ajendatuna kutsuvad Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum (HELTH projekt) üles kõiki, kes elavad või suvitavad mõnes maamajas, saatma näituse tarbeks fotosid loodusjõudude, hoone ja enda suhetest. Selleks võib olla nii hubane küttekolle kui aknale kogunenud jäälilled, päikesest põletatud seinapalgid või vihmadest räsitud katused. Kindlasti on palju teisigi viise kuidas inimesed näevad oma elamist põhjamaises kliimas ning oleme huvitatud igasugustest fotodest, mis antud teemat kajastavad.
Fotosid märgusõnaga ”Maamaja” oodatakse aadressile liisitaimre@gmail.com kuni 2. novembrini 2010.
Nõuded fotodele:
fotod tuleb esitada JPG või TIFF failiformaadis;
foto pikema külje suurus peab olema 2000-6000 pikslit;
fotode suurim lubatud maht on 5 MB;
failinimi ei tohi sisaldada täpitähti, kirillitsat ja kirjavahemärke.
Üks autor saab konkursile esitada kuni 5 fotot. Fotodele tuleb juurde lisada autori nimi ja pildistamise aeg ning koht talu nime täpsusega, samuti mõned laused selgitava tekstiga pildistatu kohta.
Kõik laekunud tööd jäävad nähtavaks projekti kodulehel, mille aadressi leiate detsembri algul Eesti Vabaõhumuuseumi http://www.evm.ee/ ja Harjumaa Muuseumi http://www.muuseum.harju.ee/ kodulehtedelt. Maksimaalselt 25 pilti valitakse välja rändnäituse jaoks.
Projekti HELTH (Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses) eesmärgiks on traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku säilitamine ning seda rahastatakse Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist. Täpsemalt uuritakse vanade talu eluhoonete sisekliimat – temperatuurimuutusi ja niiskust – ning töötatakse välja lahendused nii perioodiliselt kui aastaringselt kasutatavate majade renoveerimiseks, et pikendada nende eluiga. Projekt kestab aastani 2013.
Projekti juhtpartner on Eesti Vabaõhumuuseum ning partnerid Harjumaa Muuseum, Tallinna Tehnikaülikool, Helsingi Aalto Ülikool ja Gotlandi Ülikool.
Tänasest Eesti Päevalehest võib omaaegse külauudiste võrgustiku edendaja Rein Siku sulest lugeda, kuidas külauudistest sai ühtäkki taas kuum kaup ja miks Kylauudis.ee sünd jahmatas Eesti Elu portaali loojat Tanel Saarmanni.
9. oktoobril toimub Haapsalu kultuurikeskuses kolmas üle-eestiline käsitöö ettevõtlusfoorum, teatab Läänemaa infoportaal.
Foorumil teevad ettekande Eesti Tekstiilikunstnike Liidu esinaine ja Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Monika Järg ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liivi Soova.
Pikemalt tuleb juttu veel käsitööettevõtlusest Läänemaal ja Virumaal. On võimalik tutvuda kohalike ettevõtjatega, kuulata nende edulugusid, vaadata näitust ja teha sisseoste. Ettevõtlusfoorumil antakse kätte ka aastaauhind parimale käsitööettevõtjale.
Esimene käsitööettevõtjate foorum toimus 2008. aastal Setumaal, teine mullu Virumaal Haljalas. Esimese väikeettevõtja aastaauhinna sai Ulve Kangro ja see anti välja eelmisel aastal.
Äsja valmis Eesti Ökokogukondade Ühenduse poolt välja antava ajalehe KoguKonnad uus number, mis järjekorras juba seitsmes.
Uuest numbrist leiab uudiseid, mis seotud ökokogukondlike algatustega nii Eestis kui piiri taga, samuti pikemaid kirjutisi eri teemadel. Muuhulgas võib lugeda käsitlusi ökoloogilisest enesehooldusest, kingituste ringidest, raw food liikumisest ja
toortoidust jm.
Põhjalikum lugu on ka rahvusvahelise ökokogukondade liikumise GEN Europe presidendi Kosha Anja Joubert’ sulest, kus räägitakse Saksamaal tegutseva Siben Lindeni kogukonna ülesehitusest ja otsustusprotsessist: “Kollektiivse tarkusega
ühenduse loomine: kasvav suund Sieben Lindeni ökokülas Saksamaal”.
Ajaleht KoguKonnad ilmub vaid pdf-formaadis ja kuna Avatud Eesti Fondi projekt suvel lõppes, on see lehenumber tehtud täiesti vabatahtlikult ning suure rõõmuga. Toimetajad Kadri Allikmäe ning Ingrid Vooglaid kutsuvad kõiki huvilisi kaastööd tegema.
Neli aastat tagasi riputas Kaido Haagen Kalevi basseinis vee alla pildirea veealustest elukatest. Näitus kandis nime „Silmad vees“. Nüüdseks on valminud uus seeria veealuseid pilte ja näitust “Silmad vees II” saab näha Eesti erinevates basseinides.
„Selleks, et külastaja saaks tõetruu ja vahva elamuse osaliseks, tuleb ta panna võimalikult sarnasesse keskkonda, kus pildid on tehtud,“ selgitas Haagen eriskummalist näitusesaali valikut. Kaido Haageni sõnul erineb „Silmad vees II“ lisaks rändnäituse formaadile, mis käib läbi pea kõik maakonnad, eelmisest üsna mitmeti. „Esimesel korral olid kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistatud filmile, nüüd on esitlusele tulev pildiseeria tehtud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga,“ lisas Haagen.
Igapäevaselt on võimalik näitust vaadata snorkli ja maskiga, näituse avamise ja sulgemise
päeval on võimalik proovida sukeldumist täisvarustuses. Praegu on näitus üleval kuni 9. oktoobrini Loo ujulas. Seejärel avatakse see 10. oktoobril Viimsi koolis.
Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlus on lõppenud. Esialgsetel andmetel laekus võistlusele 2030 sõna. Vasted jagunesid järgmiselt:
infrastruktuur -263
humanitaarabi -240
direktiiv – 224
poliitika -171
kolmas sektor -161
sustainable – 151
mainstream – 140
othering – 136
actor – 121
PPP – 90
avalik-õiguslik – 89
muud teemakohased sõnad – 82
muud teemavälised sõnad – 162
nn naljasõnad – 22
Sõnavõistlusele esitas eeteid 567 erinevat sõnapakkujat, neist
225 olid naised
333 olid mehed
2 rühmitust: Saue Gümnaasiumi 10. klass ja Tallinna Majanduskooli turunduse, maksunduse, panganduse ja õigusteenistuse eriala kolmanda kursuse tudengid
määramata
Ülekaalukalt oli enim sõnapakkujaid Tallinnast (ca 230), seejärel Tartumaalt (80), Harjumaalt (52), Viljandimaalt (27), Pärnumaalt (23), Lääne-Virumaalt (18), Jõgevamaalt (13), Läänemaalt (12), Saaremaalt (11), Valgamaalt (11), Raplamaalt (10), Võrumaalt (9), Järvamaalt (9), Ida-Virumaalt (8) ja Hiiumaalt (2). Osad võistlejad oma aadressi ei avaldanud.
Rekordarv sõnu pakuti võistluse viimasel päeval (330 sisestust).
Sõnavõistluse töörühma ootab ees mahukas ja vastutusrikas töö. Töörühm koguneb parimate väljaselgitamiseks 10. novembril. Võitjad leiavad äramärkimist detsembri alguses toimuval vabariigi presidendi vastuvõtul.
Raplamaal Raikkülas ehitatakse Luuka sigalat, millest peaks saama Baltimaade kõige moodsam notsula. Lähipäevil saavad valmis OÜle Raikküla Farmer kuuluva objekti välisehitised, kõik tööd loodetakse lõpetada jaanuaris.
Teist nii moodsa tehnoloogiaga sigalat Eestis ega kogu Baltikumis ei ole. Sõnnik jahutatakse põranda all maha, sest nii lendub vähem ammoniaaki ja haiseb vähem. Sõnnikuhoidla on pealt kaetud kruusaga. Oluliselt peaks sel moel paranema sigala mikrokliima ja ka ümbruskonna õhu kvaliteet. Sõnniku- ja maasoojus kasutatakse talvel ruumide kütteks ja läbi aasta tehnoloogilise vee saamiseks, sest nuumikud saavad vedelsööta. Farmi juhataja Tõnu Rahula sõnul on sigala selles osas, kus asuvad võõrdepõrsad sedavõrd soe (20 kraadi) ja puhas, et seal võiksid töötajad kas või sussidega käia.
Et sigala head ja vead päevavalgele tuleksid, alustatakse juba novembrikuus selle järkjärgulist käivitamist. Siis tuuakse sisse ka esimesed põrsad. Täisvõimsus loodetakse saavutatada märtsikuus. Sigala mahutab 7000 kärssnina, aga üle 6000 sea korraga sees ei ole. Alati on tühi üks osa pinnast, et seda pesta, desinfitseerida jne. ning sigala
SINA ehk Suured Ideed Noorte Algatusel kutsub osalema SINA 5. lennu avaseminarile, kus ettevõtlikkuse kohta jagavad nippe oma ala Eesti tipptegijad.
Seminaril saab kuulda, mida tegijad eri valdkondadest räägivad eneseületamisest ning eesmärkide saavutamisest. Lisaks tutvustatakse võimalusi, mida pakub programm SINA. Esinevad Hans H. Luik, Jim Ashilevi, Tanel Talve, Helen Vetik, Marjam Vaher, Alar Ojastu jpt.
* Tallinnas 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Nordic Hotel Forumis.
* Tartus 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Ülikooli kohviku kaminasaalis.
* Pärnus 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Port Artur 2-s.
* Viljandis 13. oktoobril kell 17.00-20.00 Pärimusmuusika Aidas.
Osalemine on kõigile tasuta. Registreerumine http://tinyurl.com/36cvx2b
Täpsem info www.sinanoored.ee
Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 peetakse Suure-Jaani kirikus leivanädala tänujumalateenistust. Sellele järgneb lõikuspüha Olustvere mõisa leivakojas.
