Eesti

Saarlane Marie Väli saab täna 100-aastaseks

sada — Vallavanem õnnitleb saja-aastaseks saanud vallakodanikku. Foto: Veljo Kuivjõgi

Täna tähistab oma sajandat sünnipäeva Saare maakonna kuues vähemalt sajandivanune inimene – Marie Väli Valjalast.

Eile käisid Valjala vallavalitsuse töötajad juubilari juba õnnitlemas. Vallavanem Kaido Kaasik rõõmustas, et tal on õnn õnnitleda oma ametiaja jooksul juba teist saja-aastast valla elanikku.
Juubilar on küll sisse kirjutatud Valjala valda Kogula külla, kuid 1974. aastast elab ta Valjala alevikus oma tütre Valve juures. Sügisel sorteeris ta hoolsasti kartuleid, nüüd talvel libedaga välja ei kipu, aga toas liigub vabalt ringi.

Allikas: meiemaa.ee

Aasta konservaatoriks kuulutati Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil valiti seitsme kandidaadi hulgast aasta konservaatoriks 2010 ning ühtlasi aunime esimesena kandma Saaremaalt Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma. Jolana sai preemia Eesti Ajaloomuuseumi eksponaadi – Egiptuse kassimuumia sarkofaagi konserveerimise eest ennistuskojas Kanut.
Muuseumide aastaauhindade kogumis- ja säilitustöö komisjoni esimees, ennistuskoja Kanut endine direktor, praegu Rootsi Rahvusmuuseumi säilitusosakonna juhataja Kriste Sibul ütles Meie Maale, et Jolana Laidma pälvis kuue kandidaadi ees tunnustuse hea idee eest konserveerimises. “Oluliseks pidasime tema idee uuenduslikkust ja teostuse keskkonna- ning ressursisäästlikkust,” põhjendas Sibul.
Allikas: meiemaa.ee

Täna läksid loodusesõbrad Soomaal räätsamatkale

Kuigi lumehanged on väiksemaks kahanenud, ei ole meie looduses matkamine vähenenud. Haarame aga kaasa vanad head abimehed räätsad ning läheme metsade vahele ja mööda rabasid seiklema. Sattuda räätsamatkal olles kohtadesse, kuhu suvel ei satu, on lausa lust ja rõõm. Täna, 15. jaanuari hommikul, oodati Soomaal kõiki matkasõpru liituma räätsamatkaga. Giidiks on kaasas Indrek Hein.
Allikas: soomaa.com

Audru vallas õpetatakse räätsade valmistamist

Pärnumaal Audru vallas tegutsevas Pihlaka talus õpetatakse, kuidas valmistada räätsasid, millega saab hõlpsalt lumes käia.

Ligi meetrise lumekihi all on metsades abivahenditeta liikumine võimatu. Kui aga räätsad alla panna, on lumme uppumine välistatud. Kui poes maksavad plastist ja metallist valmistatud räätsad saja euro kandis, siis isetehtuna ei pea nende eest sentigi maksma.

Räätsade valmistamiseks ei ole vaja muud kui sobivaid oksi ja tugevat sidumismaterjali. Oksi saab kraaviäärsest pajuvõsast.

Allikas: parnupostimees.ee

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

Moostes tehakse täna klimpe

Täna kell 18 koguneb 2011. aasta esimene Mooste toiduklubi, kus ameerika-poola-iiri päritolu kokk Patrick McGinley õpetab valmistama pierogisid ehk klimpe.

Rahvusvahelisest kulinaariast võrdlusi otsides võib neid kõrvutada itaalia ravioolide, vene pelmeenide, hiina wontonite, nepaali momode, ja gruusia hinkaalidega. See on toit, mida armastavad poolakad ja ukrainlased ning miljonid Ida-Euroopa juurtega ameeriklased.

Pierogisid valmistatakse hapendamata taignast, neid täidetakse väga erinevate täidistega, nii magusa kui soolasega. Seejärel neid kas keedetakse vees, küpsetatakse ahjus või praetakse pannil.

Vähemalt kord kuus Moostes kooskäiva toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamu heast toidust ning tunnustada kohalikku toidutootmist kasutades klubi toiduvalmistamises nii palju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik. Samuti tahab klubi oma tegevusega ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toiduvalmistamisse puutuvaid teadmisi ja traditsioone (erinevad säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).

Täna peaks murduma talve selgroog

Enamik eestlasi on nüüdseks arvatavasti talvest juba üdini tüdinud. Kalendrisse vaadates näeme, et täna on taliharjapäev – päev, pärast mida võivad tähelepanelikumad hakata märkama kevade tundemärke, päev, mille kohta vanarahvas uskus, et see murrab talve selgroo.

Taliharjapäeval pidi loomatoitu pool alles olema. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.

Andres Kuperjanov kirjutab: Vanas ajaarvamises oli Linnutee kõigepealt aastavahetuse märk. Eesti rahvakalendri taliharjapäev peaks langema ajale, mil talv on saavutanud oma lae ja murdub – algab soojenemine ja läheneb kevad. Soome kalendriuurija Kustaa Vilkuna järgi tähendas nimi talihari ka umbes sellel ajal oma suurimal kõrgusel olevat Linnuteed. Astronoom Heino Eelsalu arvestuste järgi langes see umbes 3000 aastat tagasi kokku talvise pööripäevaga. Praeguseks on talihari nihkunud kevadpunkti pretsessiooni tõttu jaanuari lõppu või veebruari algusse. Vanemad kirjamehed A. W. Hupel ja F. J. Wiedemann on ekslikult märkinud taliharjaks 12. märtsi, mis näitab, et päeva tähendus oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandil juba tundmatu. Talihari oli vanas kalendrisüsteemis konkreetne märk, mille abil sai sünkroniseerida kuukalendrit reaalse aastaga.

Allikas: Berta

Algasid aasta küla otsingud

Eesti külaliikumine Kodukant kuulutab välja aasta küla 2011 konkursi, et avaldada sellega tunnustust külade tulemusliku tegutsemise eest.

Aasta Küka kandidaadiks saab iga maakond esitada ühe küla, külade piirkonna või aleviku. Külaliikumine on esile toonud tunnused, mida tunnustust vääriv küla kandma peaks. Nende tunnuste seas on näiteks külakogukonna nähtav areng, külaarenduslike ja kogukonda liitvate projektide edukas toimumine, avatus ja tuntus, põlvkondade vaheline side jne.

Aasta küla tiitlit antakse välja üle aasta. Viimati pälvisid selle Kiideva Läänemaalt ja Viitina Võrumaalt 2009. aastal.

Kandidaate saab esitada 15.aprillini. Aasta küla auhind antakse välja IX Eesti Külade Maapäeval 5.augustil.

KUKU Raadio uued keskkonnasaated sünnivad Võrumaal

Sel laupäeval taaskäivitab KUKU Raadio oma keskkonnasaated, alustades uue saatesarjaga „Ilmaparandaja“. Sellega jätkab raadiojaam enam kui kümneaastast keskkonnasaadete traditsiooni. Ehkki saadetes käsitletakse teemasid üle Eesti, pannakse see kokku Võrumaal Haanjas. Sellega erineb “Ilmaparandaja” Tallinna-kesksest meediast.

„Keskkonnateemad muutuvad me elus aina olulisemaks, seetõttu pidasime loomulikuks, et nende teemadega tegelemist jätkame, nagu tegid seda saated „Roheline värav“ ja „Keskkonnatelk“,“ tõdes KUKU Raadio peatoimetaja Janek Luts.

Saate toimetaja Kadri Valner on raadios keskkonna ja looduse teemadega tegelenud ligi kümme aastat. Tema sõnul on sarja teemadering lai, kuid lähtutakse ühest kindlast eesmärgist – maa ja ilma tervis ja heaolu sõltub meist endist. „Võtke saate pealkirja, kuidas tahate – on siis tegu sooviga teha maailma paremaks või võidelda tarkade toimingutega kliimasoojenemise vastu,“ arvas autor. „Igatahes edastab saade „Ilmaparandaja“ infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi, millest paljud võtavad eeskuju esivanemate loomulikust tegevusest ja tarkusest läbi aastasadade.“

Saate meeskonda on kaasatud ka teisi autoreid, kelle jaoks looduse ja keskkonnateemad olulised: Mirjam Matiisen, Mirjam Nutov, Kristel Vilbaste, Katrin Lipp, Erkki Peetsalu ja Rein Pärn.

Saade “Ilmaparandaja” on eetris laupäeviti kell 14 ja kordusena samal õhtul kell 20 ning igal ajal leitav KUKU raadio arhiivist ja portaalist www.kylauudis.ee. Sari sünnib Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Siseministeeriumis tutvustati Riigimaja pilootprojekti

11. jaanuaril anti Siseministeeriumis ülevaade Riigimaja pilootprojekti hetkeseisust. Pilootprojekti käigus luuakse kohalike riigiasutuste ühise büroo– ja teeninduskeskkonna mudel Läänemaal.

„Riigimaja koondab inimesele pakutavad riigipoolsed teenused nii, et asjad saaksid aetud ühes kohas. Teisalt aga suureneks ametite omavaheline suhtlemine, millele lisandub kindlasti ka ühine kulude haldamine läbi efektiivsema rahakasutuse,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler seminari avasõnavõtus. „Paralleele võib siin tõmmata näiteks maavalitsuste raamatupidamiste ja personaliarvestuse ühendamisega, mis võimaldas olulist kulude kokkuhoidu ning on heaks näiteks riigipoolsete teenuste efektiivsemaks muutmise vallas,“ lisas Kiisler.

Riigimaja projekti eesmärgiks on tagada riigi avalike teenuste kättesaadavus ja asutuste esindatus maakondades. Lähtuda kohalike riigi avalike teenuste korraldamisel kliendi vaatest – teha riigi teenused inimese jaoks võimalikult lihtsaks, kättesaadavaks ja arusaadavaks. Lisaks tagada optimaalsed kulud riigi kohalike teenuste osutamisel.

Seminari käigus andis Riigimaja pilootprojekti „Kohalike riigiasutuste ühise büroo- ja teeninduskeskkonna mudeli loomine ja rakendamise ettevalmistamine Läänemaal“ hetkeolukorrast ülevaate Lääne maavanem Neeme Suur. Neeme Suure sõnul on kõige keerulisem seniste mõttemallide muutmine: „Selleks, et erinevate teenuste tagamine ja kättesaadavus ning asutuste esindatus maakondades oleks tagatud parimal viisil, tuleb esmalt jõuda osapoolte omavaheliste kokkulepeteni.“

Oma kogemusi asutuste siseste protsesside juhtimisest ja asutuste vahelisest koostööpotentsiaalist tutvustas Maksu- ja Tolliametist Raivo Piiritalo. Ülevaate riigi teenuste kättesaadavusest maakondades andis Urmet Lee Riigikontrollist ning Riigimajade tekkimist toetavatest arengutest ja algatustest rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm.

Pilootprojekti valmimise tähtaeg on 31. detsember 2011.

Kristel Tuul
Pressinõunik
Siseministeerium
tel: 612 5031; 505 4231;
kristel.tuul@siseministeerium.ee

Algab võrukeelsete kirjatööde võistlus “Mino Võromaa”

Võru instituut kuulutab välja 24. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistluse “Mino Võromaa”.
Võistlusele oodatakse jutte, luuletusi, näitemänge, laule – igasuguseid kirjatöid. Seekord saab kirjutaja valida 17 teema vahel. Teema võib olla, aga ei pea olema kirjatöö pealkirjaks.
Töid hinnatakse kolmes vanuserühmas: I-V, VI-IX ja X-XII klass.

Tänavused teemad on:
Mida peaks tegema, et noored Võrumaalt ära ei läheks?
Mis on võru kultuur?
Minu silma all kadunud asi/nähtus (nt veskis jahu jahvatamine jms).
Võrumaa märgid.
Mis paistab (mäe)künka tagant?
Saunajutt (enda või (vana)vanemate saunakogemused).
Näitemäng (kahekõne kellega tahes: tondiga, vanavanematega, tulnukatega).
Heategu (loomade või muuga seoses).
Kalamehejutt.
Mida põnevat on minuga reisil juhtunud.
Vana ja uue aja söögid.
Võrumaa suvi. / Võrumaa talv.
Miks lapsed üksteist kiusama kipuvad (koolivägivald)?
Mis vaevab mu südant ja hinge.
Kelle või mille poole mu süda kisub…
Puu/lätte/metsa vms heast väest.
Arvuti – kas hea abiline või sõltlaseks tegija?

Võistlustöid oodatakse hiljemalt 28. veebruariks Võru instituuti. Üks osavõtja võib saata võistlusele kuni kolm tööd. Tööd tuleb saata meili teel aadressil kaile@wi.werro.ee. Kui see pole võimalik, võib käsikirjalise töö postitada Võru Instituudi aadressil Tartu 48, 65609 Võru.
Kõige paremad tööd avaldatakse sarja „Mino Võromaa” 24. lasteraamatus.

Rohkem infot tel 525 3215 ja e-posti aadressil kaile@wi.werro.ee.

Toidupanga münditakso aitab viimaste kroonidega
head teha

Kaia-Kaire Hunt — Foto: www.postimees.ee

Toidupank kutsub inimesi ja ettevõtteid üles viimaste kroonidega head tegema. Ettevõtted saavad sellel eesmärgil 13.-17. jaanuarini endale külla kutsuda Toidupanga münditakso.

Münditakso toob esmalt kohale Toidupanga annetusanuma ning hiljem tuleb sellele ka kokkulepitud ajal järele. Annetatud summa kantakse ettevõtte nimel otse Toidupanga annetusarvele.

“Käes on viimane nädal, kui me oma Eesti kroonidega veel poes oste sooritada saame. Paljudel meist on jäänud koju kapinurgale või sahtlisse seisma hulk münte ja sente, millega saab head teha. Kutsume kõiki inimesi üles meie oma raha ära saatma ühe ilusa teoga – annetama viimased kroonimündid meie oma perede ja laste toetamiseks”, ütles Toidupanga
mündikampaania koordinaator Kaia-Kaire Hunt (fotol).

Annetatud raha läheb tegutsevate ja vast loodud toidupankade tegevuse abistamiseks. Praeguseks on Toidupank tegevust alustanud seitsmes Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Viljandis. Asjad on kiiresti arenemas ka Kuressaares ja Võrus. Loe edasi: Toidupanga münditakso aitab viimaste kroonidega
head teha

Riigimetsast toodi pühadeks 4600 jõulukuuske

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) andmetel toodi tänavu riigimetsast ligi 4600 jõulukuuske kokku 42 000 euro väärtuses.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul oli kuusetoojate huvi, arvestades ekstreemseid lumeolusid, üllatavalt suur ning näitab, et vana traditsioon perega ise metsast puu tuua on taas elustunud.

Enam kui poolte, 2400 kuuse eest tasuti tänavu mobiilimaksega – seda on varasematest aastatest märksa enam.

Populaarsed olid ka RMK korraldatud juhendatud kuuseretked, millel osales üle Eesti enam kui 1500 inimest.

Teist aastat järjest polnud põhjust esitada politseisse ühtegi avaldust jõulukuuskede ebaseadusliku raiumise kohta. „Eks mõtteviis on muutunud ning ka tasumisvõimalused on RMK-l mugavaks tehtud ja inimesed ei ole usaldust kuritarvitanud,” ütles RMK metsakasvatusosakonna peaspetsialist Toomas Väät.

RMK investeerib jõulukuuskede müügist saadud ligi 42 000 eurot (655 000 krooni) loodus- ja metsateadlikkuse tõstmisse.

Pakkuge kandidaate 23. veebruari
Kalevipoja vastuvõtule!

Vabariigi sünnipäev on aeg, kus riik tänab oma teenekaid kodanikke. Vastuvõttudele kutsutakse edukad ja andekad. Aastast aastasse korduvad samad näod ja inimesed. Ometi on meie kõrval palju inimesi, kes töötavad päevast päeva palehigis meie riigi heaks, kes panustavad oma aega ja raha kodukoha või riigi hüvanguks. Paljusid neist ei kutsuta kunagi ühelegi vastuvõtule.

Meie rahvuskangelane Kalevipoeg, kes alustas omal ajal ühisalgatuse propageerimisega ja ühiskonnale kasulike ehitiste rajamisega, märkas seda ja otustas naasta, et tänade tublisid inimesi tehtud tööde eest.

Vaadake enda ümber ringi, mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem.

Märka neid tegusid, isegi väikeseid ja anna neist meile teada.

Tunnustuseks kutsume sinu poolt esitatud inimese koos kaaslasega Kalevipoja vabariigi aastapäeva vastuvõtule. Kui sind pole kunagi märgatud, siis võib olla see sinu hetk. Kogutud lugusid tutvustame internetis ja vastuvõtul. Loe edasi: Pakkuge kandidaate 23. veebruari
Kalevipoja vastuvõtule!

Töötuid oli detsembris 10 protsenti

Detsembris langes registreeritud töötute arv novembriga võrreldes kiiremas tempos, kuid siiski aeglasemalt kui eelnevatel kuudel. Kuu lõpus oli töötuna arvel 65 260 inimest ehk 10,0 protsenti 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, teatas töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.

Detsembris võttis end töötukassas töötuna arvele 6 892 inimest ja arvelolek lõpetati 6 944 töötul. Nii arveloleku lõpetamiste arv kui uute registreerimiste arv olid detsembris väiksemad kui sügiskuudel. Tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha. Loe edasi: Töötuid oli detsembris 10 protsenti

Tartus näeb homme Matsalu loodusfilmide festivalil auhinnatud filme

Teisipäeval kell 18 linastuvad Tartu Keskkonnahariduskeskuses kaks 8. Matsalu loodusfilmide festivali auhinnatud filmi. Nii Saksamaal valminud film “Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” kui jaapanlaste “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” pälvisid parima operaatoritöö preemia.

“Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” / “Poppy´s Promise – Secret Life in a Cornfield” (Režissöör Jan Haft, Saksamaa) nisupõllust. Autorid esitavad filmis küsimuse, kas põld on lihtsalt toidutootmisala või saladusi täis võlumaa? Kui palju elu viljapõllus on? Mida lubavad põldu ääristavad kirevad lilled? “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” / “Life in Harmony with Nature – Finland: Secrets of the Forest” (Režissöör Shoshei Shibata, Jaapan) maalib portree maast, kus iidsetest aegadest usutakse metsavaimudesse; maast, kus puuraidur koputab enne puu raiumist kirvega puu pihta, et puuvaimu hoiatada; maast, kus öökulli austatakse tema tarkuse pärast ja kus talumehed kaitsevad linnupesi, teades, et just linnud kaitsevad nende metsa röövikute eest. 8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme.

Tulekul suur tantsude öö Gikši kultuurimajas

15.-16. jaanuaril 2011 toimub Põhja-Lätis Gikši kultuurimajas suur tantsude öö, kuhu kogunevad rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad Baltimaadest, kes osalevad aktiivselt folkloori- ja tantsuklubiliikumises ning on muidu aktiivsed. Pidu algab laupäeva, 15. jaanuari õhtul kell 20.00 ja kestab pühapäeva, 16. jaanuari varahommikuni.

Tegemist on Baltimaade rahvamuusikute suure kokkusaamispeoga, kus on palju tantsuklubilisi erinevatest linnadest ja mitmest riigist. Eesti rahvamuusikuid ja tantsijaid on Gikši peol tavaliselt väga palju olnud ja nad on silmatorkavalt mitteuimased ja toredad. Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Gikši tantsude ööle!

Täpsem info: Triinu Nutt, tel 55602102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Homseni saab esitada kandidaate EV kultuuri- ja spordipreemiatele

Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 10. jaanuarini kandidaate 2010. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.

Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2010. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud Kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2010. aasta tulemuste eest. Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus.

Avaldused tuleks saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia kul.ee

Allikas: Kultuuriministeerium

Homsest võib Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve jääle sõita

Politsei- ja Piirivalveamet on lubanud alates 10. jaanuarist minna Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve jääle Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonna piires kõikide transpordivahenditega.

Järvele minejatele tuletatakse meelde ohutusabinõusid:

kasutage päästevahendeid (päästevest, jäänaasklid);
võtke järvele minekul kaasa GPS seade või kompass ning laetud mobiiltelefon, kus on olemas lähima kordoni kontaktnumber;
ärge minge järvele üksinda
hoidke kaaslastega sellist vahemaad, mis võimaldaks neid näha ja kuulda;
transpordivahendiga liigeldes hoidke ohutut vahemaad sõidukite vahel;
ärge liginege rüsijääle sest seal on jää paksus ebaühtlane ja eksinute avastamine äärmiselt raskendatud;
ilmaolude halvenedes (tuisk, tugev lumesadu) liikuge kaldale.

Looduse fond otsib tunnustustväärivat noort looduskaitsjat

Eestimaa looduse fond (ELF) kuulutas välja võistluse 2011. aasta noore looduskaitsja auhinnale, mille eesmärk on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade, kirjutab loodusjakiri Uudistaja. Auhinnale võivad kandideerida kuni 35 aasta vanused (passi või enesetunde järgi) Eesti looduskaitsjad, kel on silmapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel; nad võivad töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna.

Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Avaldus koos põhjendusega tuleb saata e-aadressile elf@elfond.ee 20. jaanuariks. Otsuse auhinna määramise kohta teeb ˛žürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Ulvar Käärt. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 Kraadi. Auhind antakse välja ELF-i 20. sünnipäeval 1. veebruaril.

Noore Looduskaitsja Auhind loodi 2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani ja ELFi poolt. Auhinda koos rahalise stipendiumiga antakse välja üks kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Mullu sai auhinna Eesti Päevalehe keskkonnaajakirjanik Ulvar Käärt.

Tehke katused lumest puhtaks

Päästeamet soovitab katused lumest puhtaks rookida, et vältida lumeraskuse tõttu katuste sissevarisemist. Häirekeskus sai eile teate kahest lumeraskuse tõttu sissevarisenud katusest Tallinnas ja Pärnus, teatab ERRi uudisteportaal. Inimesed pääsesid varingutest vigastusteta. Kell 13.12 langes lumeraskuse all sisse Tallinnas Magasini 35a asuva Tallinna vangla territooriumil asuva abihoone katus. Kell 23.50 sai häirekeskus teate, et Pärnus Roosi 10 langes raske lume tõttu osaliselt sisse kolmekorruselise elumaja katus. Rohke lumi põhjustas palju katusevaringuid ka eelmisel talvel.

Täna lubatakse tuulist ilma, sooja on üle Eesti kuni kaks kraadi. Seega muutub lumi raskeks.

Eesti Ornitoloogiaühing alustab juubeliaastat linnujuttudega

Sel aastal 90. juubeliaastat tähistav Eesti Ornitoloogiaühing avab juubeliaasta esmaspäeval, 10. jaanuaril Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Kell 18 algaval juubeliaasta esimesel üritusel räägib ühingu auliige Fred Jüssi oma mõtetest, Tarvo Valker Loode-Eesti lindudest ning Andres Kalamees ühingu ajaloost. Aasta linnust suitsupääsukesest räägib ja näitab pilte Mati Kose. Lisaks tutvustab Riho Kinks uut EOÜ raamatut “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”. Õhtut saadab klaveril ühingu nõukogu esimees Peep Lassmann. Õhtu toimub koostöös Looduse Omnibussiga.

ERM ja Naiskodukaitse korjavad ennesõjaaegseid mälestusi

Naiskodukaitse ja Eesti Rahva Muuseum alustasid mälestuste kogumist Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide tegevuse kohta aastatel 1927-1940. Meenutuste kogumise eesmärk on teada saada Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste liikmete ja juhtide igapäevase tegevuse, elu-olu ja väljaõppe kohta enne Teist maailmasõda.

Alltoodud küsimused on mõeldud aitamaks meenutuste kirja panemisel. Kui te oskate vastata ka vaid ühele alltoodud küsimustest, on teie vastus teretulnud.

1. Kui aktiivsed oldi organisatsioonilises tegevuses?
2. Milliseid üritusi korraldati lisaks väljaõppele (nt peod, loteriid, korjandused, heategevus, loengute pidamine väljapool organisatsiooni, jm)? Mis üritused teile üldse meelde on jäänud?
3. Milline oli ürituste korralduslik pool: kes organiseeris, kus kokku saadi, millest räägiti?
4. Kas tegevusega seoses oli mingeid muresid-takistusi? Kuidas need lahendati?
5. Kuidas tuldi üritustele kaugemalt? Kas NKK, KT ja NK tegevuse raames üldse oma kodukohast kaugemal käidi? Kas on jäänud meelde mõni üle-eestiline üritus, millel naiskodukaitsjana, kodutütrena või noorkotkana osalesite?
6. Kust ja kuidas hangiti vormid (kes õmbles, mis materjalist)?
7. Kuidas ja kas said ringkonnad /jaoskonnad / malevad oma lipud? Mis neist lippudest nüüdseks on saanud?
8. Milline maine oli Naiskodukaitsel kohalike elanike hulgas?
9. Kes olid kohaliku Naiskodukaitse jaoskonna liikmed (taluperenaised, õpetajad, kes veel)?
10. Kes olid noorteorganisatsioonides juhid (õpetajad, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad?)?
11. Mida mäletate Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegevusest pöördelistel aegadel (1938-1940)?
12. Kas oskate veel midagi meenutada, mida eelpool ei küsitud?

Kuna ennesõjaaegseid organisatsioonide liikmeid on jäänud vähe, ootavad Naiskodukaitse ja ERM tänuga ka selliseid mälestusi, mida te olete Naiskodukaitse või noorte kohta kuulnud kelleltki teiselt: oma isalt-emalt, vanaisalt-vanaemalt, sugulaselt, naabrilt või naabri sugulaselt (need, kes teile mälestusi on jaganud, ei pruugi ka ise olla olnud Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide liikmed). Oodatud on ka ennesõjaaegsete kodutütarde ja noorkotkaste mälestused Naiskodukaitse kohta.

Kui teil on säilinud dokumente, fotosid või muid kirjalikke või esemelisi materjale, oleme tänulikud ka nende üle.
Kui tunnete mõnda ennesõjaaegset naiskodukaitsja või kedagi, kes sooviks NKK kohta mälestusi jagada, aga kui teil endal pole aega või võimalust teda intervjueerida, siis palume sellest teada anda kas aadressil tartu@naiskodukaitse.ee või telefonil 5113823 (Leane Morits).

Mälestuste kogumine kestab 15. novembrini 2011.

Rahvatantsijad avavad täna TeateTantsu aasta

000036 — 2004. aasta tantsupidu E LTSA kogust

Täna kell 12 algab Tallinna Raekoja platsil Euroopa kultuuripealinna aasta unikaalse projekti TeateTants 2011 avaüritus, mille käigus läbib üle kahesaja tantsija kilomeetri tantsusammul Tallinna talviseid vanalinna tänavaid. tantsusammul. TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii et tants kordagi ei katke. TeateTantsu idee autori, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul soovitakse projektiga tõmmata üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ning pakkuda tantsurõõmu kõikidele soovijatele.

Avaüritusega algab registreerimine suvisele TeateTantsule. Registreeruda saab internetis aadressil www.teatetants.ee Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa teid. Tantsusammul läbime lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Eestimaa looduslik ja kultuuriline rikkus on allikas, mis muudab iga maakonna eriliseks. TeateTants toob esile maakondade omanäolisuse. Ettevõtmises saavad osaleda tantsurühmad, koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad. TeateTants – Tants ühendab! Rohkem informatsiooni: www.teatetants.ee.

Kaheks aastaks õpetajaks soovib rekordarv noori

Üle 70 noore on kandideerinud Noored Kooli programmi, mis on kolm korda suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kandideerimise tähtaeg on 4. märts.

Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi sõnul võis kandidaatide arvu tõus olla tingitud programmi tuntuse suurenemisest: „Programm on saatnud tegusaid noori kaheks aastaks koolidesse õpetama juba viiendat aastat. Keskmine Noored Kooli õpetaja mõjutab igapäevaselt 100-200 last ning see tähendab, et peagi hakkavad ülikooli lõpetama esimesed noored, kes meie õpetajatega on kokku puutunud. Jääb loota, et ka kevadel jätkub noorte huvi programmi vastu.“

Hetkel on Noored Kooli programmi kaudu koolides õpetamas kaks lendu, milles on kokku 26 osalejat. Programmi on läbinud samuti kaks lendu – kokku 19 vilistlast. Noored Kooli viiendasse lendu on plaanis välja valida kokku 25 inimest.

Sihtasutus Noored Kooli kutsuti 2006. aastal Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt ellu selleks, et luua keskkond uute liidrite kujunemiseks, kes panustavad positiivsetesse muutustesse Eesti hariduses. Selleks valitakse Noored Kooli programmi võimekaid ja tegusaid kõrgharidusega noori inimesi, kes lähevad kaheks aastaks kooli õpetama ning läbivad samaaegselt uuendusliku õpetaja- ja juhtimisoskuste koolituse nii Eesti kui rahvusvaheliste koolitajate käe all