Töö kaotanu võib alustada uut karjääri korteriühistu juhina

Eesti korteriühistute liitEesti Korteriühistute Liit (EKÜL) jätkab Eesti Töötukassa partnerina koolitusteenuse pakkumist ka tänavu, võimaldades töö kaotanud või koondatud inimestele täiend- ja ümberõpet. Liidu koolitusjuhi Ave Uustali sõnul annab see töö kaotanud inimestele võimaluse tulla Eesti Korteriühistute Liidu poolt pakutavale koolitusele, mille eest tasub Töötukassa. “Meil on heameel tõdeda, et varasemalt on inimesed päris aktiivselt seda võimalust kasutanud ning nii mõnegi väga aktiivse ja eduka korteriühistu juhi on praegusesse ametisse toonud varasem töökaotus, mis lõi võimaluse uueks väljakutseks,” nentis ta.

Heaks näiteks siinkohal on 2012 parimaks ühistujuhiks valitud Jelena Mutonen, kellest kirjutab ka korteriühistute liidu ajakiri Elamu: kaheksa aastat tagasi koondamislaine järel töötuks jäänud naisest sai kodumaja, Kohtla-Järve KÜ Sinivoore 13 korteriühistu juht ning ta pühendas kogu jõu ja aja majale. Ära teha on suudetud palju: vahetatud püstikud, laenu võtmata tehtud täielik katuseremont, kaunilt kujundatud trepikojad. Ühistuliikmete küsimustele tuleb leida vastuseid ja inimeste jaoks aega võtta, kinnitas sõbralikult naeratav Jelena Mutonen, kes maja juhtimise kõrval on ka kohalikus omavalitsuses korteriühistuliikumise üks eestvedajaid. “Maja nõuab aega, teise töö kõrvalt oleks ühistu juhtimiseks seda raske leida,” nentis ta.

EKÜL koolitusjuhi Ave Uustali sõnul leiab huviline liidu pakutavast kindlasti sobiva koolituse. “Eesti Korteriühistute Liit on välja
töötanud “Korteriühistu juhi” tasemekoolituse, mille läbinu saab riiklikult tunnustatud diplomi ning annab töö kaotanud inimesele uue karjäärivõimaluse töötada kortermajade haldamise valdkonnas,” kõneles Uustal. “Kui ühistus on aktiivseid inimesi, kes ajutiselt
töötuks jäänud, saavad nad nüüd Töötukassa toel kujundada sellest ehk uue karjääri ühistu esimehena, samuti aidates ka teistel
korteriühistutel tegutseda,” lisas ta.

Loe edasi: Töö kaotanu võib alustada uut karjääri korteriühistu juhina

Võru maavanem otsib Võrumaa tööpuudusele leevendust

Fotol Võrumaa suurima elanike arvuga omavalitsus - Võru linn. Foto: www.voru.ee

Võru maavanem Andres Kõiv kutsus ellu asjatundjate komisjoni, mille eesmärgiks on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ettevõtlust ergutada. Selleks otsitakse igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalseks tihendamiseks ning uute töökohtade loomiseks.

“Võru maakond ja Võru linn kaotavad juba aastaid oma elujõulisust, olles viimaste aastakümnete jooksul olnud põhimõtteliselt tööjõudoonoriks suurematele Eesti linnadele ja välisriikidele,” ütles Kõiv.

Tema hinnangul ei leia paljud kõrgharidusega inimesed Võrumaal rakendust ja on sunnitud töötama mitte omandatud erialal või lahkuma Võrumaalt.

“Isegi paljud gümnaasiumi- või kutsehariduse omandanud ei saa orienteeruda töötamisele Võrumaal. Väga tihti pole lahenduseks ka ümberõpe, sest töökohti pole üldse, rääkimata mingist valikust,” lausus Kõiv.

Maavanem rõhutab, et paljud maakonna ja Võru linna elanikud on sunnitud seetõttu töötama alaliselt või ajutiselt välisriikides.

Töötuse määr Võru maakonnas oli mullu 14,8 protsenti, see on üks Eesti kõrgemaid. Keskmine palk oli 2009. aastal 660 eurot, see on üks Eesti madalamaid.

“Sellise olukorra jätkumise tulemuseks on Võrumaa täielik ääremaastumine ja seda vaatamata oma soodsale geograafilisele asendile, võrdlemisi tasemel infrastruktuurile, inimpotentsiaalile ja suurepärasele looduslikule potentsiaalile. On ilmselt viimane aeg need Võrumaa eelised püüda kasutusele võtta,” ütles Kõiv.

Töörühma juhib maavanem ise, tema asetäitja on maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas. Töörühma kuuluvad veel Võru linnapea Jüri Kaver, Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Jako Jaagu, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Kaido Kallas, Võru linnavolikogu liikmed Tõnu Kulla ja Enn Tupp, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ning piiriülese projekti MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevjuht Ain Jõesalu.

Lisainfo: Andres Kõiv , Võru maavanem, tel 521 7585.

Töötuid oli detsembris 10 protsenti

Detsembris langes registreeritud töötute arv novembriga võrreldes kiiremas tempos, kuid siiski aeglasemalt kui eelnevatel kuudel. Kuu lõpus oli töötuna arvel 65 260 inimest ehk 10,0 protsenti 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, teatas töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.

Detsembris võttis end töötukassas töötuna arvele 6 892 inimest ja arvelolek lõpetati 6 944 töötul. Nii arveloleku lõpetamiste arv kui uute registreerimiste arv olid detsembris väiksemad kui sügiskuudel. Tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha. Loe edasi: Töötuid oli detsembris 10 protsenti