Eesti

Sännas saab näha auhinnatud dokumentaalfilmi

Reedel, 22. juulil algusega kell 21.00 toimub Sänna Kultuurimõisas filmiõhtu. Esitlusele tuleb Austraalia filmitegija Gary Caganof”i dokumentaalfilm “Aed maailma lõpus” (“The Garden at the End of the World”). Tegemist on auhindu võitnud reisikirjaga läbi Afganistaani.

Film on inglise keeles. Sissepääsu eest maksma ei pea. Filmi koduleht asub siin ja filmi treileriga saab tutvuda siin.

Filmiõhtu toimub projekti “Kogukonna permakultuuri aed Sänna külas” raames. Rohkem infot permakultuuri kohta leiab siit.

Kolm ostu folgilaadalt

Proloog. Võru folkloorifestival Uma ehe on saanud tänaseks oma hoo sisse. Et jätta maiuspalad (loe: esinejad) lõppu, otsustasin esimesena tutvuda selleaastase folgilaadaga. Mul on eelnevatest kordadest meelde jäänud, et festivali ajal on Liiva tänav alati paksul kauplejaid ja ostlejaid täis, nii ma sinna suuna võtsingi. Ei tea, kas oli asi selles, et kui mina laadale jõudsin, oli kauplemistuhin juba lõppenud, aga Liiva tänav oli harjumatult tühi. Kandle kultuurimaja ees märkasin alustuseks kangastelgesid ja sellel askeldavaid erinevas vanuses naisi. Kui üks neist ütles, et aitab küll, jäi kuduja koht tühjaks ja nii otsustasin selle kiirelt hõivata. Kudumise ajal sain teada, et koon punast triipu traditsioonilisele festivalivaibale. Aastaarv oli vaibale juba eelnevalt sisse kootud ja silma järgi mitu meetrit kangast veel pealegi. Juhendaja Valeria Tassolt sain teada, et vanasti tuli kostüümigi jaoks ise riie valmis kududa, tal endal on siiani meeles üks ruuduline kootud kostüüm. Hea, et tänapäeval lihtsamalt hakkama saab, jõudsin mõelda ja tänasin võimaluse eest pisut kududa. Loe edasi: Kolm ostu folgilaadalt

Selle aasta Lohusuu suvekool küsib: “Mis see on?”

19.-21. juulini toimub Lohusuul kaheksas suvekool, kus sel aastal on läbivaks teemaks küsimus: “Mis see veel on?”. Pakutakse palju avastamisrõõmu, õhina õhutamist, praktilisi töid, looduse tundmaõppimist ja oma käega tegemist.

Suvekool toimub Lohusuu kooli õueklassides, öömaja pakutakse koolimajas. Osalustasu on 100 eurot, mis sisaldab kahe päeva toitlustuse ja majutuse (kiirematele voodikohad). Kaasa palutakse võtta voodipesu, kohvihoolikutel kohvipakk ja esimese õhtu tutvumisringiks toidupoolist, mis teid iseloomustab. Osalejatele antakse Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži tunnistus koolituse läbimise kohta. Tunnistuse soovijatel palutakse saata oma isikukood registreerimisel.

Osalustasu palutakse kanda Eesti Koolimetsade Ühenduse arveldusarvele 221023890131 (märge Lohusuu suvekool, arve saamiseks tuleb saata allpooltoodud aadressile asutuse rekvisiidid ja postiaadress). Kellel pole võimalik arvet saata ja kes ise koolituse maksab, võib lisada ülekande sisuks oma isikukoodi ja sõnad “annetus õuesõppeks,” siis võetakse see summa tulumaksu arvestamisel teie tuludest maha.

Osalemiseks palutakse end registreerida aadressil tuulepuu@gmail.com. Registreerunutele saadetakse täpne ajakava, juhised kohalejõudmiseks ning muu teave.

Lisainformatsiooni saab Mikk Sarvelt (tel: 55577795) või Kristel Vilbastelt (tel: 5286357).

Lohusuu suvekooli kava on järgmine: Loe edasi: Selle aasta Lohusuu suvekool küsib: “Mis see on?”

Päikeseloojangu festival sai stardipaugu

Täna algas romantiline päikseloojangu festival Kabli rannas, mis kestab 6. augustini. Esimesteks festivali esinetajakes on sel aastal Jüri Aarma ja Urmas Sisask kes laulab avaloitsu ning annab täiskuukontserdi.

Festivali programm on mitmekülgne. Toimub salongiõhtu Mart Sanderi eestvedamisel, kontserditega esinevad Riho Sibul ja sõbrad, Laura Põldvere, Raivo Tafenau, Jaan Tuksam, Jaanus Nõgisto. Noorteprogrammi SunSet raames võib kuulata Allantois bandi, ansamblit HU ja osa saada tantsupäevast.

Jüri Aarma on oma veslusõhtutele kutsunud külla etiketiõpetaja Maaja Kallasti, ufoloog Igor Volke ning astroloog Edda Pauksoni. Lisaks võib veel osa saada kontsertpeost koos Kihnu poistega, filmiööst koos Arvo Kukumägiga, opereti-, filmi- ja luuleõhtutest, öölaulupeost, kuulata metsamoori pajatusi taimede energeetikast, osaleda Kabli kodukandipäeval ja külasimmanil ning vaadata Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite maalinäitust.

Täpsema festivali kava leiab siit.

Eestis reisib ringi kasakate koor

Eestis on ringreisil üks Euroopa omapärasemaid muusikakollektiive – Musta Mere Doni Kasakate Koor. Kontserte antakse Valgas, Viljandis, Narvas, Põlvas ja Rakveres.

Üle 30 aasta tegutsenud koori lauljateks on kaheksa Bulgaaria Raadio Koori solisti, kelle esituses kõlavad õigeusu kiriku laulud Tšaikovskilt, Bortnjanskilt ja teistelt vanadelt meistritelt, samuti kasakate pärimus ja romantilised slaavi meloodiad.

Täna võib koori kontserti “Kasakalaulu maagia” kuulata Valga Jaani kirikus, homme Karksi Peetri kirikus ja Viljandi Babtistikirikus. 17. juulil esinetakse Tapa Ristija Johannese Õigeusu kirikus ja 21. juulil Rakvere Kolmainu kirikus.

Helilõike Musta Mere Doni Kasakate koori esituses saab kuulata siit.

Alanud on Setomaa uue suvelavastuse „Maratsäuk“ (`marjakobar´) proovid

Menuka teatritüki „Taarka“ ajendil loodud MTÜ Taarka Pärimusteater toob lavale Kauksi Ülle uue näidendi, mis põhineb kolmel seto muinasjutul ning viib vaataja 1000 aastat tagasi viikingiaegsele Setomaale.

Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu.

Lavastajaks on Merle Jääger ning lavastaja abiks Tanel Jonas, kes mõlemad on Taarka Pärimusteatri noortele õpetanud näitekunsti nelja talve jooksul. Kunstnik ja kujundaja on Epp Margna. Peaosades astuvad üles Marje Metsur, Riho Kütsar, Tanel Jonas ja Markus Luik. Lisaks löövad etenduses kaasa Taarka Pärimusteatri noortestuudio liikmed ja kohalikud näitlejad ning lauljad. Seto laule õpetavad leelokoori „Tsibihärblase“ liikmed Maarja Hõrn ja Riin Tammiste. Etendus on setokeelne ja näha saab riideid, mille taolisi eeldatavalt kanti umbes 1000 aastat tagasi. Loe edasi: Alanud on Setomaa uue suvelavastuse „Maratsäuk“ (`marjakobar´) proovid

Koerus peetakse kiriku ja koguduse 723. sünnipäeva

22.-24. juulini peetakse Koeru kirikus ja kirikaias Maarja Magdaleena kihelkonnapäevi, millega tähistatakse ka kiriku ning koguduse 723. sünnipäeva.

Korraldajate sõnul mõeldakse kihelkonnapäevadel oma kodupaigale, oma inimestele ja nende tegemistele. Seetõttu kaubeldakse kirikaias ainult Koeru kihelkonnas valmistatuga. Välikohvikus lubatakse pakkuda kukrusõbralikku kodusküpsetatud kohvikõrvast.

Esimesel kihelkonnapäeval, madlipäeval avatakse kirikaias Koeru käsitöö näitus müük, suvekohvikus saab maitsta koduküpsetatut, avatud on siidimaali töötuba, raamatuvahetus ja rohevahetus, võimalik joonistada asfaldile. Kirikus musitseerivad kitarri ja löökpillide saatel Koeru noored talendid Reeno Sopp, Madis Bobrovski ja Margus Koroljov. Kirikuesisel saab näha tantsimas hollandlaste tantsugruppi Wieringer Dangsers ja Koeru enda Kanarbikku. Õhtupalvuse ajal võib kuulda laulmas ansamblit Madli.

Teisel päeval toimub öökontsert, kus orelil mängib Jaanus Torrim.

Viimasel kihelkonnapäeval peetakse tänujumalateenistus, kus kaasa teenib õpetaja Arne Hiob ja kuhu oodatakse kõiki aastatel 1986-2011 õnnistuse saanud leerilapsi. Koguduseliikmetele antakse üle tänukirjad. Peale jumalateenistust pakutakse kirikaias kirikukohvi.

Täpsema info kihelkonnapäevade kohta leiab siit.

Põlvamaa rohelisema märgi ettevõtete ring suurenes

Eelmisel nädalal said kaks uut ettevõttet õiguse panna oma toodetele peale Põlvamaa rohelisem märk.

Rohelisemat märki kannavad nüüdsest FIE Aili Lillepi Mustakurmu talus kasvavatavate mustsõstrad, punased sõstrad , tomatid, kabatshokid ja kurgid ning Maria Kilbi Tiigi talus kasvatud taimedest tehtud tooted – leililõhn ning maitseteed ja –taimed.

Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud 26 ettevõtte toodangut.

Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega „Põlvamaa – rohelisem elu“.

Paide otsib tunnustust väärivaid linlasi

Mullu nimetati Paide linna aukodanikuks Toomas Agasild ning vapimärgi kavaleriks Urve Schkiperov.

Paide linnavalitsus ja -volikogu ootavad 25. juulini linlastelt ettepanekuid tänavuaastaste Paide linna aukodaniku tiitli ja vapimärgi kavaleri kandidaatide kohta

Linnapea Kaido Ivask loodab, et vaatamata kiiretele suvistele asjatoimetustele jääb Paide linna inimestel aega märgata tublisid kaaslinlasi, keda autasuga tunnustada. “Alates 2005. aastast on aukodaniku ning vapimärgi kavalerideks saanud küll paljud väga väärikad ning suurte teenetega paidelased, kuid neid silmapistvaid paidelasi, keda tunnustada on meil veel õnneks väga palju. Kutsun inimesi üles linnavalitsusele- ja volikogule neist julgelt märku andma, sest alati ei pruugi me kõikidest väärikatest linlastest ning nende tublidest tegudest teadlikud olla,“ märkis Ivask.

Aukodanikuks nimetamine ning linna vapimärgi omistamine on kaks kõige kõrgemat Paide linna austusavaldamise vormi oma väärikatele ning linna ees suuri teeneid omavatele kodanikele. Nii aukodaniku tiitel kui linna vapimärk antakse kavaleridele kätte septembris Paide linna 720. sünnipäeva pidustuste ajal.

Alates 2005. aastast välja antav aukodaniku nimetus on Paide linna kõrgeim autasu, mis omistatatakse inimesele linnapoolse austusavaldusena Paidele osutatud teenete eest. Vabas vormis ettepaneku tegemisel tuleks välja tuua kandidaadi teened ning tema panus Paide linnale. Loe edasi: Paide otsib tunnustust väärivaid linlasi

Täna algab “Uma ehe”!

Täna keskpäeval sünnib Võru kesklinna pargis noorteürituse raames ehe ehk algab kaheksateistkümnes Võru folkloorifestival pealkirjaga “Uma ehe”. Korraldajate sõnul on kõik ürituseks valmis.

Meeldetuletuseks eelnevatest pidudest:

Esimesel peol sai simmanil tantsida Justamendi, Untsakate ja Ummamuudu saatel.

Teisel peol võis näha esimest teatrietendust, milleks oli Tallinna Toomteatri etendus “Mardilood”

Kolmanda peoga koos peeti ka üleriigilist rahvapidu, esimest korda toimusid kirikukontserdid ja rahvuslõunad.

Neljas pidu oli esimene teemaga pidu – tuli kui päike, kui elu alus. Alustati teiste rahvaste tantsude õppimisega ja muinasjuttude vestmisega.

Viienda peo teemaks oli kangakudumine. Loeti erinevates keeltes Kalevipoega ja lavastati suurejooneline soome pulm.

Kuuendat pidu kaunistas uhke kiik. Kultuuriminister Signe Kivi avaldas siirast imestust peo hoogsuse ja sära üle.

Seitsmenda peo teemaks oli kaev. Filipiinlaste kontserdid on ülimenukad, Vabaduse platsil püsti pandud õlletelk mitte. Loe edasi: Täna algab “Uma ehe”!

Põllumehi oodatakse Võrumaale Voki külla

16. juulil oodatakse põllumehi ja teisi huvilisi Võrumaale Voki külla järjekorras kaheksandatele põllumeeste päevadele. Samas peetakse ka Voki külapäeva.

Võistlusaladest on sel aastal kavas künnivõistlus, lambapügamisvõistlus ja toidukonkurss “Parim Võrumaa pirukas”. Üheks põnevamaks mõõduvõtmiseks peavadki korraldajad künnivõistlust, sest tänavu on põld tõeliselt Lõuna-Eesti moodi ja kündjal tuleb oma kündmisoskusi näidata ka kuplite peal. Lambapügamisvõistluse boonusena lubatakse õpetada, kuidas ise õigesti lammast pügada.

Huvilistele näidatakse erinevaid põllutöömasinaid ning pakutakse võimalust osaleda erinevates töötubades. Avatud on korvipunumise ja nahaparkimise töötoad, massažituba, ühiselt loodetakse kududa küla pikim triibuvaip. Lisaks on võimalus külastada Oja talu, kus on välja pandud selle talu ajalugu.

Nii suuremad kui väiksemad maaettevõtjad on oodatud tutvustama kohalikust toormest valmistatud talutoodangut ja mitte ainult seda. Korraldajate kinnitusel oodatakse näitama kõike, mis maarahvale huvi pakub alates seemnetest ja lõpetades suurte kombainidega.

Külapäeva ja põllumeeste päeva lõpetab simman ansambliga Untsakad.

Ürituse kohta leiab täpsemat infot Võrumaa Talupidajate Liidu kodulehelt.

Rõuges selguvad Võrumaa meistrid jalgrattakrossis

Täna toimuvad Rõuges Võrumaa meistrivõistlused jalgrattakrossis. Võistluskeskus koos stardi ja finišiga asub asub Rõuge noortekeskuse juures. Viie kilomeetri pikkuse rajaga saab tutvuda alates kella viiest õhtul. Naistele ja noortele antakse start kell 18.30. Mehed stardivad peale naiste ja noorte sõidu lõppu. Täpne sõidetavate ringide arv selgub võistluse alguseks.

Neile, kes võistelda ei soovi, on alates kell 17.00 avatud päevaku rada – Rõuge pargissprindirada pikkusega 1 km, kus on võimalik koguda Võrumaa Mängude osalust.

Rohkem infot võistluse kohta leiab siit.

Nädalavahetusel võib Haanjas kuulda laskmist

Sel nädalavahetusel, 15.-17. juulil peetakse Haanjas rahvusvahelised Balti karikavõistlused Field Target laskmises. Eestis esmakordselt toimuvast esinduslikust rahvusvahelisest võistlusest võtab osa ligikaudu 40 võistlejat kümmekonnast riigist.

Võistlus avatakse pidulikult sel reedel algusega kell 9.45 ning kõik kolm võistluspäeva nii reedel, laupäeval kui pühapäeval toimuvad ajavahemikul 10.15-15.00. Võitjad kuulutatakse välja pühapäeval kell 16 algaval auhinnatseremoonial.

Field Target on ala, kus välitingimustes võisteldakse õhupüssidest laskmises siluettmärkide pihta, mis on laskjast 7-50 meetri kaugusel. Ala lõid 1980. aastal veretut jahti pooldavad Inglismaa jahimehed. Tänaseks on spordialal kümneid tuhandeid harrastajad üle terve maailma ning maailmaorganisatsiooniga WFTF on liitunud 29 riiki. Eesti on WFTFi liige 2010. aastast.

Balti Karikavõistlustel võisteldakse WFTF määrustiku kohaselt kahes klassis: suruõhupüssid (PCP) ja vedrupüssid (Springer). Paremusjärjestus määratakse üldarvestuses ja mõlemas klassis nii meeste- kui naistearvestuses. Riikide paremusjärjestus selgub rahvusmeeskondade tulemuste põhjal.

Täpsemat infot võistluste kohta võib leida siit.

Mammastes saab täna tantsida zumbat

Kõiki zumbasõpru oodatakse täna kell 19.00 Mammaste spordikeskusesse, kus korraldajate sõnul toimub selle aasta kõige lahedam zumbamaraton.

Lubatakse poolteist tundi tantsu koos parima muusika, energia ja emotsiooniga. Külalistreenerina on kohal Marek Tihhonov. Kaasa palutakse võtta hea tuju, pudel vett ja palju sõbrannasid, nii tulevat pidu alati vingem.

Pileti maksumuseks on 3 eurot.

AIESEC Eesti endine president külastas Hiinat

Rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni AIESEC Eesti endine president Liise Valma külastas 4.-11. juulini Euroopa Liidu-Hiina noorteaasta raames Hiina kommunistliku partei keskkomiteed ja osales jätkusuutliku arengu teemalisel noortefoorumil.

Valma sõnul ei koge enamus noortest nii kõrgetasemelist kohtumist ühe riigi valitsusega ilmselt oma elus enam kunagi. “See vaid tõestab selle ürituse olulisust Hiina ja Euroopa Liidu jaoks,” märkis Valma.

Kahepäevasel noortefoorumil esitati erinevaid näiteid riikide säästva arengu poliitikast. Huvitavamatest esinemistest tõstis Valma esile Göttingeni ülikooli esindaja Dr. Peter Schmucke sõnavõttu, mis keskendus ühele Saksamaa väikekülale, kus energiakulu oli viidud nulli lähedale ning mida tuuakse eeskujuks paljudele teistele Saksamaa väikelinnadele.

Lisaks oli Valmal võimalus tutvuda Pekingi vaatamisväärsustega, külastada keelatud linna ja Expo aeda ning osaleda Xianis linnamüüri avamistseremoonial.

Euroopa Liidu-Hiina noorteaasta 2011 peamisteks eesmärkideks on edendada kultuuridevahelist dialoogi ja tugevdada vastastikkust mõistmist ja sidemeid Euroopa ja Hiina noorte vahel. Samuti julgustatakse noori toetama Euroopa Liidu-Hiina suhteid, mis peaks tagama jätkusuutliku koostöö poliitikakujundajate ja noorte vahel ka pärast aastat 2011.

Eestis koordineerib Euroopa Liidu-Hiina noorteaasta tegevusi Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega. Üheskoos arendatakse noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Lihula tähistab 800. juubelit muusikapäevadega

14.-17. juulil peetakse Lihulas linna 800. juubeliaastale pühendatud muusikapäevi. Muusikapäevadel võib kuulata tuntud soliste maailmalavadelt ning esmakordselt saab muusikat nautida ka Mihkli laadal.

14. juulil avavad Eliisabeti kirikus muusikapäevad pianist Alexander Markovich ja klarnetist Konstantin Phoevets, kes muuhulgas esitavad Brahmsi sonaadi klaverile ja klarnetile.

15. juulil avatakse Lihula mõisas Soome litograafiakunstnike (Kaisu Sirviö, Matti Hintikka, Elina Sipilä, Kalle Berg ja Kuutti Lavonen) näitus, millele järgneb traditsiooniline öökontsert küünlavalguse ja veiniga. Sel korral võib öösel nautida modernsemat muusikat, kavas on Tüüri, Järvi ja Kodaly looming.

16. juulil lähevad muusikud külla Mihkli laadale. Väikese läbilõikega tänavusel festivalil kavas olnud teostest esinetakse Mihkli kirikus.

17. juulil antakse muusikapäevade lõppkontsert taas Eliisabeti kirikus, kus esitatakse Schumanni, Mahleri ja Brahmsi teoseid.

Muusikapäevade esinejate ja täpsema programmiga saab tutuvuda siin.

Paides algavad suvised tantsukursused

Alates järgmisest nädalast võib teisipäeviti Paides harrastada salsa ja bachata tantsu. Suvistel tantsukursustel jagab õpetust staažikas ja hinnatud salsainstruktor Xavier USAst koos eestlannast tantsuõpetaja Dianaga.

Tantsukursustele võib tulla üksi või kaaslasega, eriti oodatud on mehed. Kursused on mõeldud algajatele ega eelda varasemat tantsukogemust. Tunde alustatakse lõbusa sooloosaga, kus harjutatakse põhisamme ning pöördeid. Trenni teises pooles keskendutakse partnerite vahelisele koostööle. Ameeriklasest õpetaja sõnu aitab mõista hobitantsuklubi Bailadori omanik Diana.

Salsa ja bachata on Kariibi päritoluga Ladina-Ameerika tantsud. Oma populaarsuse tõttu on need tantsud laialt levinud üle maailma ning salsast on kujunenud moetants, mida tantsib juba ka paar tuhat eestlast.

Lisainfo ja registreerumine tantsule telefonil 522 9202.

Kunda mere- ja perepäev pakub tihedat programmi

Kunda sadamas ja rannas peetakse 16. juulil viieteistkümnendat korda mere- ja perepäeva, kus võib osa saada nii laadamelust, sportlikest üritustest, kontsertidest kui ka muudest atraktsioonidest.

Päevakavva kuuluvad näiteks räimeküpsetamise konkurss, trikiratturite show, liivalosside ehitamise võistlus, oksjon, laeva- ja kanuusõidud, lohesurf, pillide meisterdamine, maanteeameti liiklusmängud, õnnenööpide meisterdamine koos korstnapühkijatega, rannavõrkpalliturniir ja sõpruskohtumine jalgpallis Kunda linna ning korstnapühkijate vahel.

Esinejatest oodatakse mere- ja perepäevale ohtralt tantsijaid, klouni, teatribussi lasteetendusega, ansambleid Ketikoerad ja Meie Mees ning üllatusesinejat, kelleks on Kunda kõige uuem bänd.

Lisaks on päeva jooksul avatud fotonäitus „10 aastat sõprust“ ja batuudiväljak, kohal on näomaalijad ja tatoo-meistrid, uudistada võib planetaariumi ja Ida-Eesti Päästekeskuse infotelki ning tehnikat.

Pääse mere- ja perepäevadele maksab 4 eurot, perepilet 10 eurot ja kõige väiksemad lubatakse sisse tasuta.

Täpsemat infot Kunda mere- ja perepäevade kohta võib leida siit.

Täna on karusepäev – kesksuve püha

karusepaev — Karusepäeva tähistamine Karulas. Foto: maavald.ee

Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev, on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust alates kukesammu võrra lyhemaks ja kätte on jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks.

Heinapyhana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heialeedo (02.07.) ja järgnev jakapäev (25.07.). Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud kyll.

Heinatöödel tehakse karusepäeval vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Teisisõnu, mets tuleb sel päeval rahule jätta. Suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt.

Seevastu kesa kyndmine või äestamine on soovitav. Muhus näiteks on sobivaks kynniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Seal on päeva kutsutud ka kynnipäevaks.

Varem on karusepäeval mitmel pool peetud yhispalvustega kaasnevaid rahvapidusid. Näiteks Panga pangal ja Palivere Karusemäel. Kuid karusepäeva peetakse tänapäevalgi. Mõniteist aastat tagasi taastati yhise karusepäeva pidamise tava Karula kihelkonnas.

Loe lähemalt karusepäeva pärimust.

Allikas: Maavalla Koda, www.maavald.ee

Võrus tuleb reedel Tiibeti filmiõhtu

16.-18. augustil 2011 külastab Eestit Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso. Dalai-laama visiidi kuu raames toimub reedel, 15. juulil 2011 kell 20-22 Võru Maavalitsuse II korruse saalis (Jüri 12, Võru) Tiibeti filmiõhtu, kus linastub film “Lhasa unenägu” (Dreaming Lhasa, rež. Ritu Sarin ja Tenzing Sonam, UK/India, 90 min).

Tiibetlannast filmitegija Karma läheb New Yorgist Põhja-Indiasse Dharamsalasse, kus asub dalai-laama residents, et otsida oma juuri ja teha dokumentaalfilmi Tiibetist põgenenud endistest poliitvangidest. Üheks tema intervjueeritavatest on salapärane endine munk Dhondup, kes tunnistab Karmale, et tema Indiasse pagemise tegelik põhjus on tõotus täita oma ema viimne soov ning anda üle hinnaline amuletikarp kaua kadunud vastupanuvõitlejale. Karma leiab end tahtmatult Dhondupisse armumas, saates teda otsirännakul mööda eksiil-tiibetlaste kogukondi, millest kujuneb retk Tiibeti murtud minevikku ja tee eneseleidmiseni.

Enne filmi kõnelevad Riigikogu Tiibeti toetusgrupi aseesimees Kalvi Kõva ning Skype’i vahendusel kirjanik ja aktivist Roy Strider. Pakume tiibeti teed ja rahvustoitu tsampat. Näha saab mininäitust tiibeti budistlike rituaalesemetega.

Korraldavad Eesti-Tiibeti Kultuuriselts ja liikumine Tiibeti Sõbrad. Sissepääs on tasuta, kõik huvilised teretulnud. Lisainfo: www.dalailama.ee, www.tibet.ee

Tartu raamatukogu lasteosakonnas otsitakse hiiri

Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakond korraldab 4. juulist 19. augustini suvemängu “Linnaraamatukogu Suvedetektiiv 2011”. Suvemängu jooksul tuleb lastel otsida raamatutest erinevaid hiirte nimesid.

Tartu raamatukogu laste- ja noorteosakonna peaspetsialisti Epp Nõgese sõnul on varasematel aastatel otsitud koera ja kassi nimesid, nüüd on siis hiirte kord.

Raamatukogust saab spetsiaalse lehekese, kuhu tuleb kirjutada erinevatest raamatutest leitud hiirte nimed. Ära ei tohi unustada ka raamatu autorit ning pealkirja, kust hiired leiti, samuti lugeja enda andmeid. Vastav ankeet on võimalik täita ka raamatukogu kodulehel.

Kuigi üritus on suunatud eelkõige algklassiõpilastele, võivad sellest osa võtta teisedki. Auhindu jagatakse 25. augustil Tartu Linnaraamatukogus. Nõgese kinnitusel tuleb auhinna saamiseks sel päeval kindlasti kohale tulla. Hetkel on küll esitatud vaid mõned ankeedid, kuid võistlus alles algas.

Jaanus Kala mitmevõistluse võitsid Mihkel Kannimäe ja Marika Nurk

Nädalavahetusel toimus Antsla staadionil traditsiooniline Jaanus Kala viievõistlus, kus osalesid nii mehed kui naised mitmes erinevas vanusegrupis. Meestel tuli joosta 100 ja 1500 meetrit, hüpata kaugust, tõugata kuuli ja visata oda. Naised pidid jooksma 60 ja 600 meetrit, hüppama kaugust ja tõukama kuuli. Kokku panid end viievõistluses proovile 83 meest ja 55 naist.

Meeste viievõistluse võitis Mihkel Kannimäe, kes kogus viie alaga 2908 punkti. Teiseks tuli 2657 punktiga Jaan Rakaselg ja kolmandaks 2492 punktiga Marko Kilp. Oma vanusegrupi parimad olid veel Toomas Pai ja Ramon Ruotsi.

Naiste neljavõistluse võitis Marika Nurk 2970 punktiga Deodora Josepha Maria Vahteli (2780 punkti) ja Kerli Rajaste (2744 punkti) ees. Veteranidest oli parim üldkokkuvõttes kuuenda koha saanud Tiiu Kannes. Nii meeste kui naiste kõiki tulemusi saab näha siin.

Jaanus Kala mitmevõistlus on võistlus lihtinimesele, kus võistlustingimused on küllaltki spartalikud. Võrdsete tingimuste huvides on võistlejatel antud võistlustel keelatud panna jalga naelikuid.

Võistluste korraldaja ja ka ise mõned alad läbi teinud Jaanus Kala teeb võistluste kodulehel sügava kummarduse võistlejate, toetajate ja abiliste ees. “Olen võistlustega väga rahul,” kinnitas Kala.

Rakvere teater lõpetas hooaja

Rakvere teater

Rakvere teatri 72. hooaja lõpetas suvelavastuse „Noor Eesti“ viimane etendus, mis tõi Rahvaaeda üle nelja ja poole tuhande vaataja. Rakvere Teater tänab kõiki, kellega koos möödunud hooaeg tehtud sai – vaatajaid, kaasamõtlejaid, toetajaid ja kritiseerijaid.

Lõppenud hooajal andis Rakvere teater 342 etendust, nende hulgas oli ka üheksa uuslavastust. Külalisetendusi anti 125 korral. Oma repertuaari näitas teater ligi 62
000 vaatajale. Lisaks etendustele pakkus teater lõppenud hooajal oma külalistele erinevaid näitusi ja tutvustas teatrit sarja “Rakvere Teater esitleb” kaudu. Rakvere teatri egiidi all sündisid Jazzuklubi ja Pangamaja kontserdid ja kohvikuüritused, Tallinn 2011 raames loodi uus etenduskunstide festival POT.

Kuigi teatri hooaeg on lõppenud kestab Rakvere Teatri näitlejate, lavastajate ja kirjutajate teatrihooaeg edasi. Silm soovitatakse peal hoida Uhtjärvel ja Kukruse Polaarmõisal, Tartul ja Vargamäel, Kõrveaia talul ja Jäneda Pullitallil. Jätkub teatrikino, mis pakub huvilistele filmiprogrammi läbi suve, samuti ootab külastajaid kohvikuterrass. Teatrikohvikust ja Piletimaailmast saab juba suvekuudel soetada algava hooaja pileteid. Viimastel soovitatakse silm peal hoida, sest osa etendusi on juba välja müüdud.

Uue hooaja kaardid avanevad täielikult 2. septembri avapeol, kuid juba on teada, et uus hooaeg toob endaga kaasa laste – ja noortelavastusi, eksperimendi Kolakambris, eesti klassiku väikseses saalis, vene klassiku seniavastamata mängupaigas ja romantilise armastusloo suures saalis. Põnevaid koostöid lubab teater uuel hooajal teha Viljandi, Jõhvi ja Inglismaa suunal.

Kukruse polaarmõis kutsub vaatama tennist ja teatrit

13.juulil ootab Ida-Virumaa Kukruse Polaarmõis huvilisi kaasa elama tennisematšile ja ja teatrietenduse „Vabrikutüdrukud“ peaproovile.

Õhtu algab PRIA külaelu arendamise toetusel valminud Kablimetsa laste- ja noorte spordiväljaku avamisega. Sel puhul peetakse tennisematš, kus omavahel kohtuvad suveetenduse „Vabrikutüdrukud“ näitlejad ning Kohtla vald. Peale sportlikku pooltundi liigutakse edasi Kukruse Polaarmõisa, kus saab tutvuda maailmas unikaalse polaarmõisa ekspositsiooniga ning toimub kohumine lavastaja ja näitlejatega.

Õhtu lõpetab Eili Neuhausi lavastatud teatritüki „Vabrikutüdrukud“ peaproov, kus õmblejatena astuvad üles Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk ning direktorina Hannes Prikk.

Iiri näitekirjaniku McGuinness´i kirjutatud näidend „Vabrikutüdrukud“ lahkab ühiskonna sotsiaalseid probleeme nagu näiteks töötus, koondamised ja vähekindlustatus. Juttu tuleb ühest õmblusvabrikust, viiest koondamisest, ühest juhist ning viimasest meeleheitlikust sammust. Kuigi etendus on kirjutatud 1982. aastal, on tegevus toodud tänapäeva ning etenduse tragikoomiline lähenemine sotsiaalsetele probleemidele viib üllatava avastuseni.

Etenduse korraldusmeeskonda on SA Kukruse Polaarmõis kaasanud ka Ida-Virumaa töötuid ja Kohtla valla vabatahtlikke. Esietendus ise toimub 15. juulil.

Huvilistel palutakse osalemisest teatada aadressil harles@gooddeals.ee või helistada telefoninumbrile 566 60590.

Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head

Täna kogunesid rekordarv 150 poissi ja tüdrukut Kohila Tohisoo mõisaparki, et veeta seiklusrohke nädal mängulaagris “Mäng on väikese inimese töö”. Seekordne mängulaager on arvult juba üheteistkümnes.

Laagripäevade jooksul valmistavad lapsed igal aastal ette ühe suurejoonelise näitemängu, kus kehastatakse erinevaid muinasjututegelasi maa ja mere tagant. Tänavu pajatatakse vaatajatele imelugusid Pärsiast ja teistest idamaadest. Vabaõhuetendus „Ajaliiv võlukellas ehk Päris pärsia prints päris päris Pärsia“ esi-ja ühtlasi ka ainus etendus saab teoks 14. juuli õhtul Tohisoo mõisapargis. Etendus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Originaalse, liikuva mänguväljakuga loovust ja mängulusti toetav viis päeva kestev laager on mõeldud 6-11 aastastele lastele. Nende juhendajad ja seltsilised on vanemad kaaslased, kes enamasti ise samast laagrist välja kasvanud. Laagri algatajaks, filosoofia kandjaks ja eestvedajaks on MTÜ Raplamaa Noored, kellega laagri ajaks on liitunud veel ligi kuuskümmend vabatahtlikku noort. Loe edasi: Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head