Eesti

Muinsuskaitsjad kutsuvad korrastama muistiseid

talgud — Talgud on olnud loomulik osa meie esivanemate elulaadist. Foto: Teeme Ära

Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud kutsub osalema 7. mail Teeme Ära talgupäeval, et üheskoos korda teha muinsuskaitse objekte. Ka sel, 2011 aastal, kutsutakse Teeme Ära talgupäeval kodukandi parke riisuma, metsa istutama, prügiseid kohti koristama, mõttetalguid pidama ja mälestisi korrastama.

Koos Teeme Ära seltskonnaga – Eesti Külaliikumine Kodukant, Eestimaa Looduse Fond, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL – talguid tehes saame enam meediakajastust, tähelepanu ja loomulikult abikäsi mälestiste korrastamisel.

Mida peaks läbi mõtlema enne talgute registreerimist? Mõtle läbi kui palju talgulisi ja milliseid tegevusi nad talgukorras teha aitavad. Sinu kui omaniku-talgujuhi ülesandeks jääb töö organiseerimine, talgujärgsete tegevuste korraldamine ning võimalusel talgulistele tänutäheks kehakinnituse pakkumine. Kui talgute algatajaks ei ole mälestise vm objekti omanik, on tähtis omanikuga ühendust võtta. Abi prahi äraveoks või toitlustamiseks küsi julgesti kohalikust omavalitsuselt või ettevõtjatelt. Head üritust toetatakse kindlasti hea meelega ka konkreetse abi näol.

Selleks, et välja selgitada, milliseid töid mälestisel talgukorras teha saab ja kindlasti tegema peab, tuleb ühendust võtta oma piirkonna muinsuskaitseinspektoriga. Talgute registreerimine algas 15. märtsil, talguliste registreerimine 11. aprillil.

16. mail 2009 toimunud talgutel korrastas üle 4000 inimese rohkem kui 200 mälestist. 1. mail 2010 Teeme Ära talgupäeval korrastas 4072 talgulist 162 mälestist.

Vaata lisa www.umarlaud.eu

Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 60 maaettevõtjale 13,3 miljonit eurot toetusi, mille abil soovitakse maapiirkondades teha 27,7 mln euro ulatuses investeeringuid mitmesugustes valdkondades väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

Maaelu arengukava meetme „Maaelu mitmekesistamine“ investeeringutoetus on mõeldud keskustest kaugemale jäävates piirkondades ettevõtluse elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks kõige laiemas mõttes. Toetuse abil tehtavate investeeringute abil laieneb tootmine ja tekivad töökohad, maarahvale pakutakse kohapeal vajalikke teenuseid, põllumajandussektorile võimalusi toodangu töötlemiseks, paiku puhkuseks ja huvitegevusteks, jne. Loe edasi: Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail 2011 toimub kõikjal üle Eesti taas ühine Teeme Ära talgupäev. Eile toimus Rotermanni soolalaos Teeme Ära talgupäeva avalöök, kus kuulutati avatuks talgute registreerimine ja tutvustati talguettevalmistusi. Ühtlasi sai alguse Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav esimene üleriigiline talgulugude kogumise veebiretk, mis kestab kaks kuud.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. „Tuginedes eelmise aasta heale kogemusele toimub talgupäev ka tänavu nö vabal teemal, korraldada võib nii töö- kui mõttetalguid,“ selgitas Tüür. Ta lisas, et tänavuse talgupäeva korralduses on siiski mitmeid uuendusi, et aidata kaasa kodanikualgatuse ja vabatahtliku tegevuse hoogustamisele.

Tüür rõhutas, et Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania. „Maikuu esimesel laupäeval üle Eesti peetav talgupäev võiks jäädagi kindlaks traditsiooniks, kus igal aastal kokku tullakse ja oma kogukonna heaks midagi ühiselt ära tehakse,“ sõnas Tüür. „Talgupäeva tänavuses kommunikatsioonis puudutame süga-vamaid väärtusi ja rõhutame, et talgud on olnud loomulik osa meie elulaadist. Seepärast toovad nii talgupäeva tunnuslause kui reklaamid välja neid elulisi väärtusi, mida inimesed talgutelt on leidnud.“ Loe edasi: Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

700 raamatusõpra aitasid Läänemaa raamatukogul kolida

14. märtsil, emakeelepäeval, moodustati raamatukett marsuudil Wiedemanni 14 – Saue tänav – Karja tänav – Vaba tänav – Posti 3, et tähistada raamatukogu tagasikolimist Haapsalu Kultuurikeskusesse.

Loe edasi

Oma Lugude kirjatalgud 2011

Aegade jooksul on Eestist ikka välismaale õnne otsima mindud ning sealt ka tagasi tuldud. Eri aegadel on Eestist lahkumise põhjused olnud erinevad. On mindud sõjapakku või peitu okupatsiooni eest, otsima paremaid eneseteostuse võimalusi, saama haridust ja kogemusi, paremat elujärge taotlema või lihtsalt seiklema, maailma avastama ning ennast leidma. Aga kunagi varem pole Eesti uksed olnud nii valla kui täna.

Miks siis täna Eestist minnakse? Ja miks siia (tagasi) tullakse? Mida peaks tegema, et Eesti ei jookseks inimestest tühjaks? Et inimesed tahaksid Eestis elada, et Eesti oleks parim paik elamiseks ja eneseteostuseks, laste kasvatamiseks ja vananemiseks. Et ei juhtuks nii, et inimesed tunnevad end kodus võõrana ja võõrsil kodus.

Loe lähemalt kirjatalgutest SIIT

Pärimuspäevad koolivaheajal

Eesti Rahva Muuseum, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja MTÜ Tule Loo kutsuvad kooliealisi lapsi vanuses 7 – 14 kevadise koolivaheaja pärimuspäevadele 21. – 25. märtsil kell 10 – 12 ERMi näitustemajja (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Loe lähemalt

MOBI alustab taas Tartumaal

Eesti Töötukassa mobiilne nõustamine ehk MOBI tiirleb maakondade kaugemates kohtades ning paikades, kus tööpuudus on kõige suurem. MOBI ettevalmistusi tehti koostöös kohalike omavalitsustega – teavad nemad ju kõige paremini, millised küsimused ja probleemid just nende vallas-linnas aktuaalsed on ja mida tahetakse kõige rohkem arutada. Võimalusel tulevad rahvaga kohtuma ka tööandjate esindajad. Jutuks tuleb põhiliselt kohaliku tööturu olukord, tööotsingualased küsimused, kohalikud võimalused ettevõtluseks, tööturuteenused ja -toetused. Soovijad saavad ka individuaalset karjäärinõustamist. Vestlusringis saab arutada südamelähedasi küsimusi, kuulata, mida teised arvavad, kuidas neil on läinud töövestlustel ja kuidas on keerulises majanduslikus olukorras hakkama saadud. Koos nõu pidades võivad tulla sellisedki mõtted, mille peale üksi ei tulekski. Lähemat teavet MOBI töötubade toimumise kohta saab vallavalitsusest või töötukassa maakondlikust osakonnast.

Tartumaal toimub MOBI kaks korda aastas, kevadel ja suvel. Kevadine avalöök antakse homme, 16. märtsil Alatskivi vallas Kokora külakeskuses.

Tartumaa MOBI toimumiskohad ning -ajad:

16.03.2011 kell 10:00, Kokora külakeskus, Alatskivi vald
23.03.2011 kell 13:00, Puhja seltsimaja, Puhja vald
28.03.2011 kell 11:00, Kolkja Rahvamaja, Peipsääre vald
07.04.2011 kell 10:00, Roiu päevakeskus, Haaslava vald
13.04.2011 kell 16:00, Melliste Algkool-Lasteaia ruumides, Mäksa

Lähemalt MOBI kohta loe MOBI blogist

Tuhala poegade ja tütarde kiri presidendile

Austatud Eesti Vabariigi President!

Saatsite peaminister Andrus Ansipile aprillis 2010 kirja palvega end Nabala-Tuhala rindel toimuvaga kursis hoida. Kinnitasite seal oma veendumust, et keskkonnale võimalike suurte mõjudega projektide puhul, mis mõjutavad elukeskkonda väga mitmekülgselt, peab eelnema põhjalik analüüs ja arutelu. Lisasite ka, et “oma kodukoha asjade otsustamisesse tuleb alati kaasata piirkonna elanikud, see on kodanikuühiskonna eelduseks.

Rahva raha eest, meie kõigi poolt kinnimakstuna, toimusid möödunud Riigikogu valimiste eel erinevais paigus kulukad arutelud, et välja selgitada, mis Eesti jaoks on kõige parem. Loodame, et see polnud asjata, kui mõtlesime koos erinevate parteide saadikutega ajakirjanduse vahendusel, debattidel, valimisprogrammide ja valimislubaduste kaudu kaasa paljudel meie riigi jaoks olulistel teemadel. Soovime kodanikena neis aruteludes osaleda ka valimistevahelisel ajal. Eesti rahvas on valimistel ära andnud oma hääle, kuid mitte oma mõtlemisvõimet. Peaminister Andrus Ansip lubas vähem kui aasta tagasi oma kirjas kohalikele vallajuhtidele ja ajakirjanduse vahendusel avalikkusele (EPL 20.mai 2010), et niikaua, kui tema on peaminister, Nabala karstiala ei kahjustata. Reformierakonna valimisplatvormis on kirjas: „Tagame Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu säilimise.“ Me uskusime seda lubadust ja andsime peaministri erakonnale valimistel suure hulga toetushääli. Loe edasi: Tuhala poegade ja tütarde kiri presidendile

Kevad on käes!

Eestimaa lõunapiiri on ületanud järgmised linnuliigid: kuldnokk, künnivares, põldlõoke, kiivitaja, kormoran, viupart, puna-harksaba, sarviklõoke, punarind, piilpart, rääkspart, naerukajakas, hõbekajakas, hiireviu, õõnetuvi, kaelustuvi, hallhani, nõmmelõoke, hallhaigur, sookurg, linavästrik, metsvint.

Õitsevad esimesed lumikellukesed ja jookseb vahtramahl. Päike tõuseb hommikul kell 6.39 ja loojub 18.23. Kevad algab 21. märtsil kell 1.20.

Kodukant alustas projekti “Üheskoos on kindlam”

Eesti Külaliikumise Kodukant moto „Kogu Eesti peab elama!“ saab aastal 2011 kinnitust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetatud projektiga Üheskoos on kindlam ning Eesti Külade IX Maapäevaga. Projekti avalöök toimus Kodukandi maakonnaühenduste kokkusaamisel 4.-5. märtsil Tartu Kutsehariduskeskuses.

Aastal 2012 saab liikumine Kodukant 15. aastaseks ning see projekt on ettevalmistus juubeliaastale. Räägiti Kodukandi ühtsest kuvandist, kodulehtede arendamisest, aga ka dokumentide säilitamisest ja ajaloo jaoks talletamisest. Elav arutelu toimus infotunnis, kus valdkondade juhid tutvustasid käesoleva aasta tegevusi ning rahastatud projekte.

Palju põnevat on ees noorte valdkonnas, koolituskeskus alustab uue tegevusega – õpiringidega. Sel aastal valitakse Aasta Küla, toimub Maapäev, seekord Läänemaal Roostal. Loe edasi: Kodukant alustas projekti “Üheskoos on kindlam”

Emakeelepäeval tunnustati rahvapärimuse kogujaid

Riigipea Toomas Hendrik Ilves andis tänase emakeelepäeva puhul Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis üle Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad. Tänavused laureaadid on Maire Sala, Anni Oraveer ja Ellen Randoja.

Pärimuse kogujate vabatahtlik töö, pühendumus ja kutsumus lisab meie ühise kultuuripärandi kangasse aina uusi triipe ja värve, tehes Eestit rikkamaks ja suuremaks, ütles president Ilves pressiesindaja vahendusel.

Maire Sala Karksi-Nuiast on põhjalikult talletanud meie uuema aja matmiskombestikku ja kalmistukultuuri.

Haapsalus elav Anni Oraveer on kogunud 712 lehekülge kirjapanekuid ja 20 tundi helisalvestusi Eesti pimedate kogukonna pärimusega ning sinna juurde veel seto murdejutte.

Ellen Randoja Palamuselt on saatnud arhiivile Põhja-Tartumaa rahvalaule ja jutte ning Teise maailmasõja aegset ja järgset, samuti nn kolhoosi pärimust, värvikaid pajatusi kohalikelt inimestelt ja pilalugusid.

Eraldi tänas riigipea Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Pille Kipparit, kes on rahvaluule arhiivile üle andnud 5200 lehekülge ligi kolmekümne aasta (1973-2004) vältel kogutud tudengifolkloori, kus üliõpilaste eluterve meel ja lõikav huumor kirjeldavad vahedalt ja täpselt erinevaid aegu ning mõttelaade.

Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad antakse Eesti Rahvaluule Arhiivi ettepanekul. 400- kuni 600-euroste auhindade väljaandmist toetab SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu.

Tulekul Udmurdi tantsude õhtu

Kolmapäeval, 16. märtsil algusega kl 20 toimub Tartus Tiigi seltsimajas Udmurdi tantsudele pühendatud õhtu.

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumðan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Pärimusrühma „Jumðan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Rühma koosseis on pidevalt muutunud, sest see koosneb peamiselt Tartu ülikooli tudengitest. Samas on ka osalejaid, kes on rühma koosseisus olnud algusest peale. Kõiki rühma liikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvakunsti ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on oodatud mängima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja tuju! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 55602102

Loodusõhtul räägitakse Paapua põlisrahvast

Täna, 14. märtsil kell 18 räägib loodusemees Hendrik Relve Tallinnas rahvusraamatukogus oma rännust paapua põlisrahvaste juurde.

Maailmas elab vähe rahvaid, kel töövahendiks kivikirves ning küttimiseks vibud ja nooled. Retkele Paapua metsadesse viib meid Hendrik Relve. Helipilte maalib Aleksei Saks (jahisarv, trompet, elektroonika) ansamblist UMA.

Otseülekanne www.looduseomnibuss.ee/otse

Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 1 EUR, täiskasvanutele 2 EUR

Muinaskivide kaitse seadusest

Teisipäeval, 15. märtsil algusega kl 14 toimub Tallinnas Muinsuskaitseameti saalis Pikk t 2 teisel korrusel ettekandekoosolek pärandmaastikest ning muinaskividest.

Ettekannetes räägivad Andres Rüdja geodeetilistest märkidest ja võrkudest, Katrin Treuman lohukividest loodus- ja kultuurmaastikul, Enn Pirrus üksteise kukil asuvatest suurtest kividest, Maie Remmel lohukividest ja Eesti kohast Euroopa megaliitkultuuris, Lembitu Tarang maastike kaitsmata pärandkultuurist. Karelli Fondi SA räägib ettepanekust koostada muinasgeodeesia seadus.

Põlvamaa keskkonnamajas õhtu Sven Začekiga

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Kohtumisi metsloomadega” – Sven Začek.

Tunnustatud noor loodusfotograaf Sven Začek on Eestimaal rännates tihti metsloomadega kokku sattunud ning mitmeid kohtumisi ka jäädvustanud. Märtsikuu loodusõhtul pajatab ta põnevaid lugusid ja näitab fotosid oma kohtumistest metsloomadega. Osalejatel on võimalik esitada küsimusi loomafotode tegemise kohta.

Sven Začek sündis Valgas 1980. aastal, kasvas üles Võrus ning suundus sealt õppima Tartu Ülikooli. Fotograafiaga on ta tegelenud alates 2001. aastast ning selle aja jooksul saanud auhindu nii Loomafoto kui ka Looduse Aasta Foto konkursidelt. 2005. aastal võitis ta Loomafoto konkursi peaauhinna ja 2006. aastal tuli Looduse Aasta Fotol loomapiltide kategoorias teisele kohale.

Püstiti Eesti rekord lüpsipingi heitmises

„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupi liikmed võtsid osa Soome Vabariigis toimunud talvisest lehma lüpsipingi heitmise võistlusest, mille raames püstitati kaks Eesti rekordit.

Eestis senimaani tundmatu heiteala puhul on tegemist Varkausi piirkonnas tegutseva Harjuranna külaseltsi poolt propageeritava spordialaga, mida saavad aastaringselt harrastada nii mehed kui naised. Kehtivaks meeste maailmarekordiks on hetkel 28 meetrit, mida on võimalik ületada juba 2011. aasta juulis Varkausis toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Talviseid võistlusi senimaani aga korraldatud ei ole.

Lüpsipingi heitmise kehtivaks Eesti rekordiks on 17.2 meetrit, mille saavutas Lõuna- Eesti Päästekeskuses töötav Gert Krabbi, kellele järgnevad „Mehed Liikuma“ programmi eestvedajad Kristo Ausmees (tulemus 16 m) ja Andres Agan (tulemus 15.8 m). Gert Krabbi tulemus tähistab ühtlasi ka lüpsipingi heitmise talvist maailmarekordit.

„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupp puhul on tegemist terviseklubiga, mis koondab eneses kokku 48 Tartu linnas ja maakonnas elavat meest. Lehmalüpsipingi heitmise võistlus toimus „Mehed Liikuma“ õppe- ja koolitusreisi raames, mida rahastatakse Tartumaa Arendusseltsi Leader- toetuse kaasabil. Harjuranna külaselts kinkis „Mehed Liikuma“ aktiivgrupile nii naistele kui meestele mõeldud lüpsipingid, mille abil soovitakse uudset spordiala ka Tartumaal ning mujal Eestis propageerida.

Lüpsipingi heitmise stiilinäidet on võimalik vaadata aadressil http://vimeo.com/21008887

Lehmalüpsi pingi stiilinäide on leitav aadressilt http://www.mehedliikuma.ee/pildid/pink2.JPG

Allikas: Siim Ausmees, Mehed Liikuma eestvedaja

Rahvas kaitseb Toompeal metsa

Alates esmaspäevast, 14. märtsist 2011 on kõik Eesti metsa ja maa sõbrad kutsutud iga päev osalema kestvusmeeleavalduses Toompeal, Riigikogu ja valitsuse ees.

Kui sa ei saa tulla esmaspäeval, siis oled teretulnud ükskõik millisel muul päeval. Taotleme uue, meie kõigi koostöös tehtava ja tegelikke olusid arvestavate metsanduse ning ehitusmaavarade arengukava algatamist. Selleks on vaja viimase kuu jooksul riigikogu ja valitsuse poolt vastu võetud arengukavad aga tühistada.

Eesti rahval on aeg lõpetada orjalik vaikiolek ja võidelda oma maa säilimise eest. Meie mets ja maa on tegelikult ka ohus. Kui realiseeritakse 15. veebruaril vastu võetud “Eesti metsanduse arengukava aastani 2020”, siis on Eestimaa vanad metsad paarikümne aasta pärast suuresti maha raiutud, nagu see on juhtunud mujal Euroopas. Kui teostub ehitusmaavarade arengukava, võime ilma jääda Tuhala nõiakaevust. Vaid meie aktiivne suhtumine aitab need tegevused peatada. Veel kord – meie eesmärgiks on üheskoos luua Eesti maa ja metsa tulevikku!

Tänasest stardib loodusteemaline viktoriinisari õpilastele

Esmaspäeval, 14. märtsil algab Põlva, Valga ja Võru maakonna üldhariduskoolide 5.-8. klasside õpilastele mõeldud loodusteemaline viktoriinisari.

Viktoriinisari koosneb kolmest voorust, iga voor kestab kolm nädalat. Küsimused leiab alates 14. märtsist Keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee) ja neile vastamisel on abiks ajakirjade Eesti Loodus ja Loodusesõber numbrid 1995. aastast alates.

I vooru küsimustele saab vastata 14. märts – 3. aprill, II vooru küsimustele 4.-24. aprill ja III vooru küsimustele 25. aprill – 15. mai. Vastata saab Keskkonnaameti kodulehel või postiaadressil Keskkonnaameti Otepää kontor, Kolga tee 28, 67405 Otepää. Iga vooru õigete vastuste eest saadavad punktid summeeritakse. Vastamine on individuaalne.

Hindamine toimub kahes vanuseastmes: 5. – 6. klass ja 7.-8. klass. Mõlema vanuseastme 15 parimale võistlejale on auhinnaks juunikuus toimuv 3-päevane looduslaager Karula rahvuspargis. Viktoriinisarja ja looduslaagri läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, margit.turb@keskkonnaamet.ee, tel 7669293

Omakultuuriakadeemias on külaliseks Viigi Viil

Hooaega läbivalt toimuvad Viljandis Pärimusmuusika Aidas Omakultuuriakadeemia kohtumised, mis toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga. Teisipäeval, 15. märtsil kell 18 on Pärimusmuusika Aida väikeses saalis külaliseks Viigi Viil. Keha räägib – nii on sõnastatud jututeema, mida ohjab Marek Sandermat.

Viigi Viil räägib inimese kehast. Keha pidavat mäletama kõike meiega toimunut ja ei valeta kunagi. Kuidas keha poolt edastatud märguannetele reageerida, kuidas oma päeva produktiivselt alustada ja mida teha, kui ennast üle töötad? Kõikidele nendele küsimustele saab vastused. Sissepääs on tasuta.

Ürituse korraldavad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Täna on emakeelepäev

Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus Toomemäel.

Vastseliina gümnaasiumis algab kell 12 eelmise aasta parima keeleteo konkursi lõpuüritus, mida peetakse traditsiooniliselt emakeelepäeval. Tervitusega esinevad president Toomas Hendrik Ilves ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Üritusest on otseülekanne aadressil http://uttv.ee.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Kas siis selle maa keel

laulutuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida?

(Kr.J.Peterson)

Trallikud esitlevad Värskas oma plaati

Trallikute plaadiesitluskontsert toimub 16. märtsil Värskas.

Tuntud rahvamuusikaansambli Zetod kodukohas Värskas on esile kerkinud veel üks noortebänd. Kolmapäeval kell 19 astuvad Värska kultuurikeskuses publiku ette Trallikud, et esitleda oma vastvalminud plaati.
Trallikud on pärimusmuusikat mängiv ansambel, kes alustas tegevust 2007. aasta sügisel Värska muusikakoolis. Enam kui kolme aasta jooksul on ansambel esinenud nii koduvallas kui kaugemalgi – Venemaal ja Leedus. Trallikud on edukad olnud rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü, kus neile kolmel järjestikusel aastal on erinevaid preemiaid jagatud. Ansambli juhendaja Kristjan Priks on oma värskete ja kaasaegsete seadetega osanud pärimusmuusika noortele omaseks muuta. Saab tantsu ja tralli ning ka laulu! Tulge kaema, tantsima, muidu lustima ja plaate soetama!

Allikas: Setomaa.ee

Kammermuusika kontsert Rogosi mõisas

Esmaspäeval, 14. märtsil toimub kahes Võrumaa mõisakoolis järjekordne kontsert MTÜ Muusikasõprade Seltsi korraldatavast sarjast „Kammermuusika mõisakoolides“. Kell 11.50 esineb Rõuge Põhikoolis (Viitina mõisas) ja kell 14 Rogosi mõisas (Haanja-Ruusmäe Põhikooli Ruusmäe majas) Tartu Uue Muusika Ansambel koosseisus Ursula Chillaud (saksofon) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) kavaga „Haara kinni!“

Kontserdid toimuvad kokku rohkem kui 20 mõisakoolis üle Eesti ja on avalikud ning tasuta või sümboolse piletihinnaga.

Kadri-Ann Sumera,
MTÜ Muusikasõprade Seltsi aseesimees

Karin Laine võitis veteranide MMil kolm kuldmedalit

81aastaseks saav rõugelanna Karin Laine täiendas Kanadas Sovereign Lake’is peetud veteranide murdmaasuusatamise MMil oma auhinnakappi kolme kuldmedaliga. Veteranide MMidelt on ta võitnud nüüd kokku 28 kulda, üheksa hõbedat ja seitse pronksi.

Karin Laine võitis MMil 80-84-aastaste naiste seas nii 5 km, 10 km kui ka 15 km ühisstardist vabatehnikasõidu. Kahel lühemal võistlusmaal oli tal kaks konkurenti ja pikimal distantsil üks.

Võidud olid kindlad, sest kõigil kolmel distantsil teise koha saanud kanadalannat Olwyn Ringheimi edestas Karin Laine 5 km sõidus rohkem kui 18 minutiga, 10 km sõidus rohkem kui 50 minutiga ja 15 km sõidus ligi 55 minutiga.

MMil võistles kokku üle tuhande suusaveterani 22 riigist.

Allikas: VSport.ee

Kaitseliidu Järva malev käis Järva-Jaanis külas

Kaitseliidu Järva maleva kaitseliitlased koos naiskodukaitsjate, kodutütarde ning noorte kotkastega tutvustasid Järva-Jaani rahvale kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tegevust ning eesmärke. Näha ja katsuda sai erinevat relvastust, harjutada kätt elektroonilises lasketiirus, vaadata kaitseliidu ja allorganisatsioonide kohta käivaid vanu filme, tutvuda langevarjurite varustusega, õppida esmaabi andma, morsekoodiga sõnumeid edastama ning end proovile panna erinevates ülesannetes. Ürituse peakorraldaja, Järva maleva Koeru üksikkompanii pealiku Aldur Lõhmuse sõnul kulges üritus igati planeeritult ning täitis oma eesmärgi.

Allikas: jarva.ee

Suislepas taastatakse ajalooline mõisahärra matkarada

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et Õhne jõe ääres taastatakse suveks ajalooline mõisahärra matkarada. Mittetulundusühing Suislepa Külaliikumine taastab projektiraha abil Õhne jõe paisjärve äärse matkaraja, kus omal ajal jalutas kohalik mõisnik.

Rajatav 1,1-kilomeetrine matkarada kulgeb Suislepa ujumiskoha lähistelt mööda jõeäärt 650 meetrit kirjeldatud oja nurgani. Ajalooline pink taastatakse ja rajatakse väike terrassinurk. Sealt keerab rada metsa ja viib tagasi mõisapere kabelimäele staadioninurka.

Matkaraja projektis vajaliku omaosaluse tasub vald.

Allikas: Sakala.ee