Rubriik: Eesti

Otepää naised otsivad Aasta isa

Otepää naisselts ootab ettepanekuid Aasta isa aunimetusele.

„Aunimetuse „Otepää valla Aasta isa“ väljaandmise eesmärgiks on väärtustada isadust, tunnustada mehe rolli laste kasvatamisel,“ seisab seltsi teates. Aunimetus antakse isadepäeva pidulikul kontsertaktusel üle ühele isale, kelle peres kasvab kaks või enam last, kes leiavad koduseinte vahelt armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.

Kandidaadi nimi ja kiri põhjendusega palutakse toimetada hiljemalt 29. oktoobriks Otepää kesklinnas asuvasse Anni butiiki, naisseltsi esinaise Riita Aaderi kätte.

Politseisireen aitas eksinud marjulised lagedale

Tartu politseinikud juhatasid pühapäeva õhtul metsast välja kolm marjulist, kes olid Tammistu küla lähedal metsa läinud ja seal kodutee kaotanud.

Abipalve marjulistelt tuli politseile kella 16.36 ajal: nad on jõudnud saagi kogumisega sohu ja tagasi pöörduda ei oska. Hätta olid jäänud 47- ja 72-aastane naine ning 78-aastane mees.

Juhtimiskeskus ja patrullpolitseinikud olid eksinutega pidevas kontaktis ning kirjelduse põhjal leidis politsei üles hädasolijate sõiduki. Seal käivitati politseisõiduki sireen, mis aitas marjulised kümmekond minutit pärast kella 18 metsast välja.

Politsei soovitab metsa minnes võtta kaasa täislaetud akuga mobiiltelefoni. Äraeksimise korral soovitab politsei kohe abi paluda,
mitte jääda lootma heale õnnele omal jõul metsast välja pääseda, sest otsimiseks hädavajalikku päevavalgust jagub nüüd üha vähem.

Tartu kesklinn võõraste planeerijate meelevallas

Täna Tartus algava rahvusvahelise linnaplaneerimise seminari raames pakuvad üheksast Läänemere-äärsest linnast Tartusse sõitnud enam kui 40 linnaplaneerijat ja arhitekti välja oma lahendused kesklinna elu paremaks korraldamiseks.

„Kuna Tartu linnal on praegu käsil nii kesklinna üldplaneeringu kui kõrgkoolide planeeringu koostamine, siis kulub välisspetsialistide värske pilk meile marjaks ära,“ teatas abilinnapea Raimond Tamm.

Täna pärastlõunal tehakse ühine ringkäik südalinnas ja vaadatakse üle planeerimise seisukohalt kõige probleemsemad alad. „Need on Emajõe-äärsed pargialad kesklinnas Kaarsilla ümbruses ja ava- ning Sadamaturu piirkond Turusilla lähistel,“ ütles Tamm.

Töögrupid esitavad oma nägemused linnavalitsusele kolmapäeva hommikuks.

Foto: Tiina Viirelaid/tartu.ee

Interneti püsiühendus on 2/3 leibkondadest

Kodune internetiühendus oli tänavu esimeses kvartalis seitsmel leibkonnal kümnest, neist enamikul püsiühendus, teatas statistikaamet.

Internetiühendus oli 71 protsendil ja püsiühendus 66 protsendil leibkondadest. Võrguühendusega leibkondade osatähtsus tõusis eelmise aastaga võrreldes vastavalt kolm ja kaks protsendipunkti.

Viimastel aastatel on tasapisi populaarsust kogunud mobiilne internetiühendus. Tänavu kasutas iga kuues leibkond kodus ainult või lisaks mobiilset internetiühendust. Lastega kahe täiskasvanu leibkonnas oli kodune internetiühendus peaaegu kõigil, üksi elavatel täiskasvanutel vaid pooltel.

Arvuti- ja internetikasutajate osatähtsus väheneb vanuse kasvades. 16–34-aastastest kasutasid arvutit ja internetti peaaegu kõik, 55–64-aastastest pooled ja 65–74-aastastest veerand.

Kuidas on lood internetiühendusega sinu kodukohas, avalda selle kohta arvamust kommentaarirubriigis.

E STuudio kammerkoor tõi Bergenist topeltvõidu

STuudio kammerkoor Tartu Jaani kirikus. Foto: polvamaa.ee

Laupäeval, 17. septembril Norras Bergenis lõppenud Griegi-nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil tegi E STuudio kammerkoor puhta töö – esikohad võeti nii vaimulikus kui folgikategoorias. Konkursil, mis dirigendi Külli Lokko sõnul kuulub Euroopa mainekamate hulka, osales 18 koori Saksamaalt, Taanist, Norrast, Ukrainast, Venemaalt jm. Eestit esindas E STuudio kammerkoor ainsana.
Konkursi kolmest kategooriast – vaimulik, folk ja kaasaegne muusika – sai iga koori valida maksimaalselt kaks, millele oma kava üles ehitada. „Otse loomulikult esitasime folgikategoorias eesti muusikat – Veljo Tormist, Tõnu Kõrvitsat,“ rääkis Külli Lokko. Vaimuliku muusika kavva kuulus Eesti muusikast Arvo Pärdi looming, kohustuslik oli Norra autori teos.

Oma osa Põlva koori perfektses esituses oli ka sellistel nüanssidel, et kooril on kavad peas ja esitus sellevõrra vabam ning enesekindlam. Lisaks Külli Lokkole teevad kooriga tööd veel dirigent Küllike Joosing ning hääleseadja Leelo Talvik. Norra konkursi kava on Põlva inimestel võimalus kuulata 6. oktoobril, õpetajate päevale pühendatud üritusel.
Lisaks kammerkoorile töötab E STuudio nime all tütarlastekoor, kel sel hooajal samuti mitmeid edukaid esinemisi on olnud.
polvamaa.ee

Täna selgub Eesti parim mahetoode ja -tootja

Juba teist korda valitakse Eesti parim mahetootja ja mahetoode – et tunnustada tublisid tegijaid ning tutvustada neid ka avalikkusele. Võitjad kuulutatakse välja täna, 18. septembril kell 14 Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi leivapäeval Kolu kõrtsi ees.
Sassi-Jaani talu õuel toimub ka mahetoodete laat ja degusteerimine. Kell 12-13 saavad külastajad valida lemmikmahetoote. Avatud on kaks mahetoidu valmistamise töötuba – kell 13-14 lastele ja kell 15-16 suurtele.
Külastajate lemmikmahetoote valimisel ja auhinna üleandmisel osaleb ka Evelin Ilves.
Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad 7-liikmelised žüriid.
Konkursil ”Parim mahetootja 2011” kandideeris 10 mahetootjat üle Eesti. Konkursil osalesid mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust.
Konkursile ”Parim mahetoode 2011” esitati 29 toodet 14 ettevõttelt.Toodete hindamine toimus septembri alguses Eesti Kulinaaria Instituudis tippkokkade osavõtul.
Konkursid korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga.
Airi Vetemaa,

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Mikkeli muuseumis saab vaadata portreemaale Eesti erakogudest

Mikkeli muuseum.

Reedel, 16. septembril avati Mikkeli muuseumis näitus “Portree kujutavas kunstis. Eesti erakogude põhjal”. Koostöös St. Lucas Galeriiga ja seitsme erakogu kaasamisel sai võimalikuks mitmekülgne väljapanek, mis eksponeerib kohalikes erakogudes oleva portreekunsti erinevaid avaldumisvorme alates 17. sajandist tänapäevani.
Avamisel tutvustasid näitust tutvustavad kuraatorid Aleksandra Murre Mikkeli muuseumist ja Nikolai Merkurjev St. Lucas Galeriist. 

Johann Conrad Dorner. Noore naise portree diadeemiga. 1838. St Lucas Gallery

Eksponeeritud portreedest moodustavad põhiosa 18. ja 19. sajandi teosed. Esindatud on pea kõik võimalikud portreežanrid alates ametlikust esindusportreest kuni hapra miniatuurini. Sõjaväelaste ja kaunite daamide portreed võimaldavad jälgida moe arenguid ja iluideaale 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni.
Esindatud on ka erakogudes olevad baltisaksa kunstnike – Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Eduard Karl Franz von Gebhardti, Johann Conrad Dorneri jt – maalitud portreed. Ekspositsioon jõuab välja tänapäeva, püstitades küsimuse tõsiseltvõetava portreekunsti võimalikkusest ka nüüdisajal.
Väljapanekus on eksponeeritud järgmiste kollektsionääride tööd (Ursula Jansson, Jaanus Idla, Kalev Klais, Urmas Meedla, Toomas Peek, Mart Sander, St. Lucas Galerii jt).

EKM

Toidupidu Kõmsi kultuurimajas

Kõmsi rahvamaja. Foto: hanila.ee

23. septembril kell 16 ootab MTÜ Mahetootjate Selts Kõmsi vallamajas seminarile mahetootjaid. Toodangu turustamise ja Eesti Mahe tegevuse teemadel teeb ettekande Jaan Nõmmik ning eri riikide mahetoodete turustamise viise ja tootjate koostöövõimalusi tutvustab Merit Mikk.

Seminar toimub projekti „Läänemaa mahetootjate koostöövõrgustiku arendamine“ raames ja on toetatud Kodukant Läänemaa leader-meetmest.

Kell 19 ootab MTÜ Kodukant Läänemaa oma liikmeid ja külalisi tähistama sügise saabumist kodukandi toidupeoga Kõmsi kultuurimaja suures saalis. Loe edasi: Toidupidu Kõmsi kultuurimajas

Omakultuuriakadeemia alustab argiuskumustega

Omakultuuriakadeemia hooaja teema on “Argiiakadeemia”. Viljandi Pärimusmuusikaaida väikeses saalis avab 20. septembril omakultuuriakadeemia loengutesarja Risto Järv, kes räägib teemal ”Argiuskumused meie ümber”.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja, folklorist Risto Järv kõneleb argielu uskumustest. Kõik ei usu kõike, ent igaüks usub midagi. Tänapäeva inimene peab end küll ratsionaalseks, aga ometi ümbritseb teda argielus hulk uskumusi. Seepärast nimetatakse neid argiuskumusteks. Sageli on need meie jaoks nii tavalised, et neid võib olla isegi raske enda mõtetes ja jutus märgata või pidada pärimuseks. Argiuskumused ei tarvitse alati tervenisti paika pidada, kuid sageli aitavad meid elus kergemini orienteeruda.

Juttu ohjab Kairi Leivo. Korraldajad: Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Fotol Risto Järv.

Allikas: folk.ee

Elistvere looduskeskus kutsub seenele

Kukeseened. rmk.ee

Seenerikas sügis kutsub kõikjal Eestimaal metsadesse. Elistvere looduskeskus-loomapargis (Tartu-Jõgeva puhkealal) toimub 22. septembril seeneretk ja seenenäitus.

Elistvere looduskeskus kutsub seenele. 22. septembril kogunetakse kell 9 Tartu-Jõhvi mnt Saare bussipeatuse juures, sealt sõidetakse metsa. Kell 12  on ette nähtud kehakinnitus, seejärel sõit Elistverre, kus kogutud seentest pannakse üles näitus. Näitus jääb avatuks 25. septembrini. Samal ajal saab looduskeskuses tutvuda erinevate seeneraamatutega ja vaadata erinevate seentega värvitud lõngu.
Üritus on tasuta, aga ühest kohast teise liikumiseks on vajalik oma transport.
Info ja registreerimine telefonil 525 339.

RMK

Kõrvemaa kutsub korilasmatkale

Korilasmatk – söödavad marjad ja seened – leiab aset Kõrvemaal 25. septembril.

Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse ootatakse perematkale tuleval pühapäeval kell 12.
Seekordse matka teemaks on söödavad ja mittesöödavad marjad ja seened. Matkamise ja varasügisese Kõrvemaa looduse vaatlemise kõrval jagatakse teadmisi ja õpetusi seente valmistamisest. Matka kestvuseks on orienteeruvalt kaks tundi ning sel korral matkatakse keskuse läheduses. Matk on jõukohane alates 5.ndast eluaastast, nooremad matkalised sõltuvad isa-ema abist. Rajal ei saa liikuda lapsevankriga.

Matka juhendab Põhja-Kõrvemaa mükoloog Uku Praks, kes tunneb Kõrvemaa seeneriiki ning jagab vahvaid õpetusi sellest, kuidas maitsvaid seeni purki panna.
Soovitame kõigil huvilistel eel-registreerida, osalejate arv on piiratud.

Pärast matka naudivad matkalised keskuses koos mõnusat pannkoogi pühapäeva.

Pühapäeval tunnustatakse paremaid mahetootjaid

Juba teist korda valitakse Eesti parim mahetootja ja mahetoode, et tunnustada tublisid tegijaid ning tutvustada neid ka avalikkusele, annab teada Eesti mahepõllunduse sihtasutus. Võitjad kuulutatakse välja 18. septembril Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumi leivapäeval Kolu kõrtsi ees kell 14.

Sassi-Jaani talu õuel toimub ka mahetoodete laat ja degusteerimine. Kella 12-13 saavad külastajad valida lemmikmahetoote. Avatud on kaks mahetoidu valmistamise töötuba: kella 13-14 lastele ja kella 15-16 suurtele.

Külastajate lemmikmahetoote valimisel ja auhinna kätteandmisel osaleb ka Evelin Ilves.

Parima tootja ja toote valisid välja spetsialistidest koosnevad
seitsmeliikmelised žüriid.

Konkursil „Parim mahetootja 2011” osalesd kümme mahetootjat üle Eesti. Konkursile „Parim mahetoode 2011” esitati 29 toodet 14 ettevõttelt.Toodete hindamine toimus septembri alguses Eesti kulinaaria instituudis tippkokkade osavõtul.

2010. aasta konkursil saavutas tihedas konkurentsis parima mahetootja tiitli Arvo Veidenbergi Pajumäe talu. Tema trumpideks olid nii edukas põllumajandustootmine kui ka oma toodangu väärindamine talu meiereis. Parimaks mahetooteks tunnistati ASi Saidafarm Saida valge juust.

Rosmal jätkub Vanemate Kool

Vanemate Kool toimub Rosma koolis. Foto: Rosma Haridusselts
MTÜ Rosma Haridusselts alustab Vanemate Kooli neljandat õppeaastat, mille fookuses on sel hooajal looduse aastaringiga seotud pühad ja lapsevanemate oma initsiatiiv ehk „lapsevanemalt lapsevanemale“.

Inimene elab ja tegutseb kooskõlas maailma ja loodusrütmidega. Pööripäevad annavad aastaringile rütmi, toimub valguse kvaliteedi muutus. Üleminekul ühest seisundist teise on alati arenguvõimalus. Mida kõnelevad meile aastaringipühad, mis on tänapäeval pühade mõte, kuidas leida nende tähistamisest jõudu ning kuidas seda kõike vahendada lastele?

Lapsevanemate initsiatiiv sündis kooli ja lasteaia visioonipäeval ning seisneb selles, et lapsevanemad ise tutvustavad üksteisele omi töid ja tegemisi, hobisid, reise või muidu huvitavaid ettevõtmisi.

Neljanda õppeaasta esimese poolaasta tunnid on 21. septembril, 19. oktoobril, 2. ja 30. novembril. Loe edasi: Rosmal jätkub Vanemate Kool

Algab 2400 rahvaloendustöötaja värbamine

Septembris ja oktoobris kuulutab statistikaamet välja värbamiskonkursid üle 2400 inimese leidmiseks aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks.

„Rahvaloenduse läbiviimiseks plaanime järk-järgult palgata üle 2400 inimese ja Eesti oludes on tegemist väga suuremahulise värbamisega. Selleks, et igasse kodusse jõuaksid parimad rahvaloendajad, asusid augusti alguses üle Eesti tööle ka 25 personalitöötajat,“ rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv.

Esimene konkurss algab 16. septembril, kui hakatakse otsima 132 piirkonnajuhti. Piirkonnajuhi ülesanne on juhtida 15-17 rahvaloendajat ja tagada, et tööplaan saaks täidetud. Piirkonnajuhid värvatakse ajavahemikuks 05.12.2011–23.04.2012.

Nädal pärast seda, 23. septembril avatakse konkurss 90 andmetöötluse operaatori värbamiseks, kes asuvad tööle Tallinnasse ning kelle tööülesanne on korrastada ja töödelda loendusel kogutud andmeid.
Operaatorid värvatakse ajavahemikuks 15.12.2011–04.04.2012.

Kõige suurem töökonkurss 2200 rahvaloendaja leidmiseks kuulutatakse välja 3. oktoobril. Rahvaloendaja töö algab 6. veebruaril koolitusega ja kodudesse inimesi küsitlema lähevad nad alates 16. veebruarist. Rahvaloendaja töö lõpeb 2. aprillil 2012.

Kõikidelt kandideerijalt oodatakse head eesti (olenevalt piirkonnast ka vene) keele oskust kõnes ja kirjas, head suhtlemisoskust, arvutikasutusoskust, ausust ja usaldusväärsust. Kandideerimise täpsemad
tingimused leiab www.REL2011.ee rubriigist „Vabad töökohad”.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud
saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar–31. märts 2012 rahvaloendajad.

Katerina Danilova, REL 2011 kommunikatsioonispetsialist

Valgamaal hukkus tules mees

Valgamaal Palupera vallas Hellenurme külas põles öösel lahtise leegiga saun, millest kustutustööde käigus leiti mehe surnukeha.

Teade põlengust tuli häirekeskusele teisipäeval kell 23.36. Päästjate saabudes põles plokkidest, puitvooderdisega saun juba lahtise leegiga. Põleng kustutati lõplikult kella veerand neljaks hommikul. Tulekahju põhjus on selgitamisel.

Otsitakse miljonikroonise missioonipreemia kandidaate

Aadu Luukase Sihtasustus kuulutab juba viiendat aastat välja konkursi miljonikroonise missioonipreemia laureaadi leidmiseks. Ettepanekud on oodatud hiljemalt selle aasta 24. septembriks.

„Missioonipreemia väärtus on jätkuvalt üks miljon krooni ehk 63 912 eurot. See on suurim eraalgatuslik toetus, et tunnustada tublisid inimesi ja organisatsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi edendamisse. Me tahame seda märgata ja meeles pidada,“ ütles missioonipreemia konkursi asutaja Indrek Luukas.

Aadu Luukase missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja meie rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia laureaadi kandidaate võivad esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Tuginedes ekspertarvamustele teeb otsuse missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks  Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.

Missioonipreemia laureaadikonkurss korraldatakse koostöös Eesti Koostöö Koguga. Laureaaditiitel antakse üle tänavu novembri lõpus toimuval pidulikul tseremoonial.

Aadu Luukase missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast.  Esimese missioonipreemia pälvis Tallinna lastehaigla toetusfond, 2008. aastal valiti missioonipreemia laureaadiks tuntud ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtusega üks miljon krooni jagati mõlemal aastal laureaatide vahel võrdselt.

Täpne informatsioon Aadu Luukase missioonipreemia 2011 konkursi tingimuste kohta on saadaval aadressil http://www.luukasfond.ee/.

Tallinnas vaetakse laste ja perede kaitsmise teemal

28. septembril vaetakse Tallinnas Lapse Huvikaitse Koja eestvõttel laste ja perede kaitsmise teemal. Toimub konverents„Laste ja perede huvikaitse – keda huvitab?“
Konverentsi ettekanded keskenduvad laste ja perede huvikaitse olemuse ja vajaduse mõtestamisele. Räägitakse laste ombudsmani rollist laste ja perede huvide kaitsmisel, milline on riigi erinevate tasandite suutlikkus perepoliitika elluviimisel. Samuti arutletakse, kuidas tunnevad end Eestimaa venekeelsed pered ja kas nende huvid on kaitstud.

 Ettekannetega esinevad  Mihail Stefanov (National Network for Children, Bulgaaria), Andres Aru (Õiguskantsleri Kantseleist), Margus
Oro (SOS Lasteküla Eesti Ühingust), Sotsiaalministeeriumi esindajad ja teisedki.

Poliitikakujundajad väitlevad konverentsi raames teemal „Riigi erinevate tasandite suutlikkus laste- ja perepoliitika elluviimisel“.
Debatti juhib Sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Konverents algab kell 9.30 Clarion Hotell Euroopas.

Lapse Huvikaitse Koja koosseisu Perede ja Laste Nõuandekeskus, UNICEF Eesti, MTÜ Hea Algus, Pelgulinna Lastekaitse Keskus, Eesti Kasuperede Liit, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Rakvere Lastekaitse Ühing, Viljandi Lastekaitse Klubi, Nõmme Lastekaitse Liit, Ühendus Isade Eest, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Caritas Eesti, Eesti Lastefond ja SOS Lasteküla Eesti Ühing.

Matsalus valmis kolm ajaloolist lootsikut

Homme toimub Penijõel lootsikuehituse õppepäevade pidulik lõpetamine. Koolituste eesmärk oli taaselustada ajalooline lootsik ja selle ehitusvõtted. Õppepäevade raames valmisid kolm lootsikut, mis saavad endale linnunimed ja jäävad Matsalu rahvuspargi vetele väliekspositsiooni jaoks.
Tegemist oli Keskkonnaameti projektiga „Rahvusparkide kultuuripärandi koolitused kohalikele elanikele“ ning lootsikuehituse õppe viis läbi puulaevaselts Vikan.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on Eesti rahvusparkide ülesandeks lisaks loodusväärtuste kaitsele ka piirkonna kultuuripärandi kaitse. „Kahjuks on viimaste aastakümnete kalapüügi intensiivistumise ja ehk ka looduskaitseliste
liikumispiirangute tõttu lootsiku kui veeliiklusvahendi kasutamine praktiliselt hääbunud. Selle toreda paadi tegemise oskuse taastamine ja
lootsiku kasutamine looduses liikumiseks on aga siiski võimalik,“ ütles Lotman.

Lootsikute ehitamise õppepäevad algasid juba möödunud talvel. Aprilli keskel käidi ümberkaudsetes metsades tammekõverike otsinguil ning ehitus ise algas Penijõe mõisa ajaloolises laudahoones mai keskpaigas. Ehitusel võeti eeskujuks Kirikukülast pärit üle 80-aastane, ent tänaseni hästi säilinud, traditsiooniline lootsik.

Homme kell 14.45 kogunetakse Penijõe mõisa juures. Suitsu sadamas saavad värsked paadid endale nimed ning avatakse lamedapõhjalise
lootsiku infostend. Penijõe mõisa konverentsisaalis räägib ihtüoloog Markus Vetemaa Matsalus toimuvast kalaseirest, kohaliku kalastiku
olukorrast ning eripärast ja selle piikonna tähtsusest Väinamere kaladele. Oodatud on kõik paadi- ja kalastushuvilised. Sissepääs prii.

Kaval Käsi ootab lapsi ERMi

Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti kell 15 -17  Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa. Selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge.

Tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega.  Registreerumiseks võib tulla lihtsalt kohale.

Eestit ründab Katja

Alanud nädala ilma Läänemere ümbruses kujundab Atlandi ookeani ületanud ja troopilisest tormist tavaliseks parasvöötme tormiks moondunud tsüklon ex- või post-Katia. Tsüklon ületab Skandinaavia teisipäeval Trondheimi piirkonnas ja kolmapäeval suundub endiselt jõulisena üle Põhjalahe Soome kohale.

Täna pärastlõunal tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti 15-18, homme hommikupoolikul 20-22 m/s. Rannikul tõusevad iilid 22-25, saartel järgneval hommikul (14.09) kuni 27 m/s. Sellise tugevusega tuul võib murda suuri oksi ja nõrgemaid puid. Jälgige jooksvaid hoiatusi www.emhi.ee!

Allikas: EMHI

Hinda vabatahtlikke!

5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, mis keskendub sel aastal vabaühenduste juures tegutsevate professionaalidest vabatahtlikele tänamisele.

Lisaks avaldatakse esmakordselt austust ka silmapaistvatele vabatahtlike juhtidele ning töötajate vabatahtlikku tegevust toetavale ettevõttele või avaliku sektori asutusele.

Käesoleva aasta tunnustamisürituse teemat kommenteerides ütles Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd: “Järjest enam tuleb vabaühendustele appi vabatahtlikke, kes on valmis just oma erialaste teadmiste ja oskustega panustama. Sellist tüüpi vabatahtlikud on eriti väärtuslikud kuna kõigil ühendustel läheb igapäevatöös vaja teadmisi näiteks juriidikast, finantsjuhtimisest, turundusest ja personalitööst, kuid sageli puuduvad rahalised võimalused palkamaks oma ala spetsialiste.”

“Samuti soovime Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal esile tõsta vabatahtlike juhte ning tunnustada tööandjaid, kes julgustavad oma töötajaid vabatahtlikena osalema kodanikuühenduste tegevustes,”  lisas Tuulike Mänd.

Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted.

Septembris läheb Targa Töö Ühing tuurile “Tule tööta koos meiega!”

Eesti Kaugtöö Ühingu järglane Targa Töö Ühing  kutsub huvilisi paindliku töökorralduse alast oskusteavet jagama ja koguma ning alustab targa töö tuuri nii Põhja – kui Lõuna – Eestis.

 22.-28. septembrini toimuval tuuril uuritakse kaugtöötamise võimalusi Eestis, mis aitavad inimestel töötada neile sobivas vormis ja kohas, suurendades ettevõtete tululikkust läbi paindliku töökorralduse ning aitavad kaasa kohaliku elu elavnemisele maapiirkondades.

Täna on Eestis kokku ligi 700 kaugtöökeskust, neist ligi 500 asuvad avalikes internetipunktides ja 130 on külakeskustes.

22. ja 23. septembril räägivad Oma tegevusest räägivad rahvusvaheline töökoha lahenduste pakkuja Regus, ideest teostuseni tööklubi Garage 48 ja jagatud kontoris tegutsev konsultatsioonifirma CPD Arendusjeskus. Samuti külastatakse Kuusalu vallas Kolgas multifunktsionaalset külakeskust. Kaugtöö kogemusi jagavad MTÜ Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskuse, Aaspere Külakoja ning Haljala rahvamaja inimesed.   

 26.-28. septembril käivad kaugtööhuvilised Lõuna-Eestisse. Kolme päeva jooksul külastatakse Paide töökeskust, arutletakse Noor-Eesti Loomekeskuses Tartus, kuidas käivitada loomemajanduskeskust  ja vaadatakse, kuidas see juba ka Moostes toimib. Ka uuritakse Räpina, Kanepi, Urvaste, Võru, Abja-Paluoja ja Haanja Kündja talu sarnaste keskuste tööd.

 Tuurile saab registreeruda www.smartwork.ee lehel.

Humana päev “Toit kõigile”

22. septembril tähistavad Euroopa Humana organisatsioonid Humana päeva. Sel aastal on teemaks “Toit kõigile!” ehk päeva raames tutvustatakse Humana föderatsiooni projekte, mis tervikuna või osaliselt tegelevad toidu tagamise programmidega.

Lisaks huvitavatele pakkumistele poodides toimub 20. septembril Tartus toiduteemaline seminar “Eetilise kõhutäie retsept”, mida Humana korraldab koostöös Domus Dorpatensise, Eesti Rohelise Liikumise ja Eesti Maaülikooli Mahekeskusega.

22. septembril on Humana sorteerimiskeskuses avatud uste päev. Harukordne võimalus tutvuda Humana „köögipoolega“, 6000 m2 suuruse sorteerimistsehhi ja logistikakeskusega, kuhu eraisikute juurdepääs on tavaliselt rangelt keelatud. Võimalus näha, millisel kujul saabub Lääne-Euroopast originaalkaup, kuidas sorteeritakse 40 tonni kaupa päevas ja kuidas laetakse humanitaarabi konteinereid Aarfikasse. Ning kuulda sellest, mida tehakse müügist laekuva rahaga. Eelregistreerimisega ekskursioon toimub kell 13.00. Lisainfo www.humanae.ee

Taevas kisub kõrgeks…

… ja maa madalaks. Septembrikuu märgiks on tähetargad valinud maa ja oktoobrikuu märgiks taeva. Septembris tõmbab maa endasse tagasi kõik, mis suve jooksul sirgunud ja kasvanud – lehed, marjad, putukad, tõugud, ussid.
Septembris on hea ka ise jälgida oma elu, mõtteid ning elamisviise ja panna tähele, mis on küpseks saanud, oma aja ära elanud. Mis tahab maha jääda, sest maha ei saa midagi vägisi jätta.
Kümme aastat tagasi vajusid maha Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid. Sellest peale pole maailm enam endine. Usk suurriikide kõikvõimsusesse on pudenemas. Raha- ja võlakriisid mõlemal pool ookeani viivad vägisi mõttele, et ehk ometi on otsa saamas aeg, kus tegutseti “inimkonna üha kasvavate vajaduste üha täielikuma rahuldamise” nimel. Kuigi nimetatud aade oli sõnastatud nõukogude impeeriumis, on sellega samaväärne lõpmatu majanduskasvu toel elamine.
Maal, talus ja külas on teised väärtused. Hea on see, mis on hästi tehtud ning mis kestab kaua. Nagu sügisene taevas, mis kisub aina kõrgemaks ja kõrgemaks.
Mikk Sarv