Rakveres lõpeb vabaühenduste suvekool

Täna lõpeb Rakveres kaks päeva kestev vabaühenduste suvekool, kus kõneldakse muuhulgas teemal – kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.

“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar. Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.

Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.

Allikas: EMSL

Omavalitsused, maavalitsused ja MTÜd saavad toetust taotleda tervise edendamiseks

SA Innove ja Sotsiaalministeerium kuulutavad 29. augustil avatuks taotlusvooru meetmes „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine.” Välja on võimalik jagada kuni 1 109 791 eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarve toetusraha.

Toetuse andmise eesmärgiks on töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, et vähendada tervislikel põhjustel tööturult väljalangemist. Vooru raames toetatakse terviseteadlikkust tõstvaid ja tervislikke eluviise soodustavaid tegevusi ning töökoha tervise tegevuskavade koostamist. Samuti saab raha taotleda tööealistele sõltuvushäiretega inimestele ja nende lähedastele toetavate teenuste vajaduste hindamise ja arendamise jaoks ning HIV positiivsete tööturule naasmise või seal püsimise toetuseks.

Taotlusvoorust võivad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, maavalitsused ning MTÜd, mille partneriks projektis on kohalik omavalitsus või maavalitsus. Toetuse taotlemise eelduseks on terviseprofiili olemasolu, plaanitavad tegevused peavad lähtuma kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse poolt koostatavast terviseprofiilist ja tervise arengu- või tegevuskavast ning pakkuma lahendusi seal kaardistatud terviseprobleemidele.

Toetust on võimalik taotleda ühe projekti kohta 3200 kuni 19 200 eurot. SA Innove struktuuritoetuste üksuse tööelu talituse juhataja Ülle Luide sõnul jagub toetusraha kindlasti kõigile maakondadele, sest vooru eelarve on jaotatud maakondade lõikes tööealise elanikkonna osakaalu ja terviseseisundi järgi. “Toetussummad maakonna kohta jäävad 60 tuhande ja 163 tuhande euro vahele,“ tõdeb Luide.

Taotluste esitamise tähtaeg Innovesse on 3. oktoober 2011 kell 17.

Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad huvilistele infopäevad 7. septembril Tartus ja 9. septembril Tallinnas, lisainfo ja registreerimine: www.innove.ee/struktuuritoetused/infopaev

Taotlusdokumentatsiooni ja täiendav teave meetme kohta on leitav SA Innove koduleheküljelt www.innove.ee/struktuuritoetused/taotlusvoor

Allikas: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove

Rannarahva muuseum kutsub homme muinastulede ööd pidama

Rannarahva Muuseum kutsub 27. augusti õhtul kõiki Viimsi vabaõhumuuseumisse. Keedetakse lõkkel kalasuppi, vaadatakse purjevarjuteatrit ning kell 21.30 süüdatakse üheskoos lõkked ja kuulatakse merelaule.

Kell 21 algab sumedas suveöös üles tõmmatud purjel muinasjutuline lugu maailma loomisest. Müütiliste regilaulude, tantsu ja tuleshowga vürtsitatud etenduse lavastajad on koreograaf Katrin Essenson ja kunstnik Liina Tepand. Muusikaline kujundus Ruslan Trochynskyilt ja ansamblilt Svjata Vatra. Publiku ette jõudva loo aluseks on vanad regilaulud, mille sisu antakse edasi tuleleegist sündivate varjude toel. Purjevarjuteatris kasutatakse üksnes selle ettevõtmise jaoks loodud arranžeeringuid, kõlavad vaid naturaalsed vanad pillid. Samas on kogu muusika ikkagi laetud Svjata Vatra energiaga ja esmakordselt on võimalus kuulda Ruslan Trochynskyit laulmas eesti regilaule.
PS! Etendus sõltub alati ilmaoludest, sest vesi ja tuli on vastandid!

Muinastulede öö Viimsi Vabaõhumuuseumis on külastajale tasuta.

Muinasajal kasutati mereäärseid märgutulesid meremeestele ohutusse sadamasse või randa tee näitamiseks, ka üldiselt hoiatuste ja muude sõnumite edastamiseks avamerelt sisemaani. Tänapäeval süüdatakse augusti viimase laupäeva õhtul kell 21.30 Läänemere kallastel muinastuled, et näidata mererahva ühtsust ning tuletada meelde mereriikide ajalugu ja kultuuripärandit, meenutada neid, kes igaveseks merele jäänud. Muinastulede öö traditsioon laieneb teistesse Läänemere riikidesse. Sel aastal süüdatakse muinastuled lisaks Eestile ja Soomele ka Lätis ja Rootsis ning kaugemalgi.

Soomes on Muinastulede öö Euroopa kultuuripealinna Turku 2011 aasta üks tippsündmusi, kuhu selle puhuks on kohale kutsutud maailma purjelaevastiku paremik. Lätis ühines üleskutsega meeskond, kes korraldab Riia kultuuripealinna üritusi 2014. aastal. Ka Klaipeda linnavalitsusest on saabunud osalemisteade. Üritusest on koos Turku linnapeaga kutsutud osa võtma kõik Läänemere Linnade Liidu liikmed.

Muistsel ajal süüdati randades lõkked, et edastada ohuteateid kaugete vahemaade taha või näidata teed merelolijatele, sel ajal kutsuti lõkkeid iidetuledeks. Üheksakümnendate algul taaselustati rannalõkete süütamine Soome saarestikus ja lõkkeid hakati kutsuma muinastuledeks. Eestlaste loodud veebilehe www.muinastuled.ee abil on üritus muutumas populaarseks ka naaberriikides.

Olge sularahas arveldamisel ettevaatlikud

Lõuna Ringkonnaprokuratuur manitseb sularahaga arveldamisel olema ettevaatlik.

27. augustil toimub Jõgeva kesklinnas IV Küüslaugu Festival, kus külastajatele pakutakse kodumaist kaupa. Maksmine toimub peamiselt sularahas. Kuna kaks nädalat tagasi Võrumaal toimunud laadal avastati viis võltsimistunnustega rahatähte, palutakse müügimehi ja ostjaid sularahas arveldamisel ettevaatlik olla.

15. augustil pöördus Lõuna Prefektuuri kaks laadal kaubelnud meest, kes avaldasid, et kauba müügist saadud raha hulgas leiti viis võltsimistunnustega 50-eurost rahatähte. „Rahatähtedel oli ühine seerianumber X46522223219 ja puudusid turvaelemendid,“ kommenteeris Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg ning lisas, et asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. Kuigi laadal on reeglina palju külastajaid, tuleks müüjal leida aeg, et vastuvõtmisel kupüürid üle vaadata ja veenduda, et tegemist pole võltsinguga. Ning eriti sellistel juhtudel, kus suurema nimiväärtusega kupüüri eest tehakse väga väikene ost.

Prokurör soovitab ka euromündid üle kontrollida. Viimase nädala jooksul avastati Tartumaal võltsimistunnustega kaks 1-eurost ning üks 2-eurone münt. Igale müüjale on abiks euro pangatähtede ja -müntide turvaelemente tutvustav materjal, millega saab tutvuda SIIN. Samal lehel on materjali, kus saab ka tutvuda Eestis levitatud eurovõltsingutega.

Kui avastate võltsimistunnustega kupüüri, helistage koheselt politseisse tasuta lühinumbril 110 ning edastage valeraha andnud inimese välimuse detailne kirjeldus.

Homme esilinastub uus Lotte film

Homme esilinastub Eesti kinodes uus film armastatud koeratüdruk Lottest  – kogupere animatsioon “Lotte ja kuukivi saladus”.

Seekordses Lotte loos ootab koeratüdrukut ja tema sõpru ees terve hulk põnevaid rännakuid ja seiklusi. Nagu varasemates Lotte filmides, toimub ka “Lotte ja kuukivi salduse” tegevus sõbralikus ja vägivallavabas maailmas, mis sobib vaatamiseks ka pere kõige väiksematele.

Film jutustab sellest, kuidas ühel ööl juhtub Leiutajatekülas midagi ootamaut – kaks salapärast tundmatut hiilivad küll ja otsivad läbi vana rännukoer Klausi kohvri. Klaus ja Lotte asuvad asja uurima. Peagi saab selgeks, et otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mida Klaus oma viimaselt matkalt mägedes leidis. Klaus ja Lotte otsustavad külastada Klausi rännukaaslasi, kelle kätte jäid kaks ülejäänud kivi. Varsti selgub, et leidub veel teisigi, kes ihaldavad endale kolme müstilist kuukivi.

Filmi režissöörideks on Janno Põldma ja Heiki Ernits. Stsenaristideks peale nende kahe veel ka Andrus Kivirähk.

Filmi tegelastele on hääled andnud Evelin Võigemast, Margus Tabor, Mait Malmsten, Tõnu Oja, Priit Võigemast, Tõnu Kark, Lembit Ulfsak, Tiit Sukk, Merle Palmiste, Anu Lamp jt.

Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Ministrid Helir-Valdor Seeder ja Siim Kiisler, Antsla vallavanem Tiit Tõnts ja ELASA juhataja Olav Harjo ühendavad Antslas internetti.

Täna, 24. augustil käivitasid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Siim Kiisler Antslas esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin.

Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhataja: „Seni puudus Antslas, meeldivas elu- ja töötamise kohas korralik internetiühendus. Ilma korraliku internetiühenduseta on tänapäeval tülikas elada ja töötada. Lisaks Antslale saavad operaatorid võimaluse juba praegu ühendada kiire internetiga kodusid, asutusi ja ettevõtteid ka mitmes teises Võrumaa vallas, samuti ka
Järvamaal ning Lääne Virumaal.“

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid,
pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: “Mul on hea meel, et projekt EstWin, mille me koos ITL-iga kaks aastat tagasi algatasime, on andnud esimesed reaalsed tulemused. Selle projektiga on saanud tööd juba kümned ettevõtted ja sajad inimesed – geodeedid, projekteerijad, ehitajad ja
paljud teised. Aga see kõik on alles algus, suurem töö seisab ees. Rajamist vajab veel ligi 6000 kilomeetrit võrku.“

Partsi sõnul on oluline, et kõigil inimestel ja ettevõtetel oleks kiire juurdepääs infoühiskonna teenustele. “Nii riigi kui ka eraettevõtete poolt pakutavad teenused on tänapäeval juba suures osas internetis.Kvaliteetne lairibaühendus võimaldab neid kasutada ka metsatalus elades ja töötades,” lisas Parts.

Loe edasi: Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Eesti parimad interjöörid avanevad näitusel Võru Linnagaleriis

Eesti parimad interjöörid 2010.

Alates 29. augustist on Võru Linnagaleriis vaadata Eesti Sisearhitektide Liidu näitus “Ruumipilt 2010- Eesti parimad interjöörid”.
2011. aasta mais tunnustas Eesti Sisearhitektide Liit juba 34. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut, jagades välja aastapreemiad ja korraldades nominentide hulka valitud objektidest näituse.
Preemiad anti välja erinevates kategooriates. Konkursile laekunud 37 töö hulgast valiti välja 24 nominenti.Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse kuulusid tänavu sisearhitekt Annes Arro (esimees), sisearhitektid Katrin Kaevats ja Taso Mähar, arhitekt Peeter Pere, disainer Asko Künnap, arhitektuuriteoreetik Karen Jagodin ning teatrikunstnik Pille Jänes.
Samuti ilmus järjekordne nominentide töödest kokku pandud raamat “Ruumipilt 2010”, mis antakse välja juba 7. korda (esimene 2004. aastal). Objektide jäädvustamist, arhiveerimist, näituse korraldamist, raamatu väljaandmist ning parimate premeerimist toetab Eesti Kultuurkapital. Raamatu väljaandja on Eesti Sisearhitektide Liit.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12-18.30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.
NB! Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi järgmiseks aastaks. Taotluse esitamise viimane tähtaeg on 1. oktoober 2011. Avaldusi võib saata postiga (Liiva 13, Võru 65609), tuua samal
aadressil maja perenaise kätte või saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee
Lisainfo: http://www.vorulinnagalerii.ee/kunstnikule.html
Lisainfo: Jana Huul, Võru Linnagalerii.

sise

Luke mõisas tuleb loodusfilmide õhtu koos valgusmänguga

Laupäeval, 27. augustil algusega kell 21 toimub Luke mõisas loodusfilmide õhtu. Riietu soojalt ja mugavalt, võta kaasa piknikutekk ja tule kaasa elama. Vihmase ilma korral toimub filmide vaatamine Luke mõisa garaažis. Tasuta. Toetavad SA KIK ja Matsalu Loodusfilmide Festival.
Avatud on kärnerimaja kohvik. Lisainfo filmide kohta www.lukemois.ee
SA Luke Mõis

Pühapäeval oodatakse Kõrvemaa ringtuurile

Kunagi kuulus Kõrvemaa matka ja suusakeskuse lähipiirkonna metsaalast suur osa nõukogude armee polügooni sõjalise tegevuse õppealaks, kuhu pääses ligi ainult erilubadega. Seoses sellega on sellel looduslikult kaunil ja vaheldusrikkal maastikul sellest ajast säilinud tihe ja ebakorrapärane teedevõrgustik. Suur osa neist teedest ei ole tänapäeval enam metsameestele ega kohalike elanike vajadustest lähtuvalt olulised ja on seega hooldamata ning kohati väga halvas ehk siis meie mõistes väga heas seisukorras. Just neid teid mööda me seiklema hakkamegi.

Pühapäeval, 28. augustil oodatakse huvilisi Kõrvemaale. Sõidetakse ringi sõjaväe kastiautoga, kuhu mahub kuni 20 inimest istuma ja uudistama. Ringtuuri kestvuseks on üks tund. Vahepeal peatume ja räägime piirkonna ajaloost, kasutame võimalust ja supleme veel rabajärves. Pereüritus on kuni nelja-aastastele lastele tasuta.

Puuetega laste pered kogunevad Väike-Maarjasse päästealasele õppepäevale

Täna õpivad puuetega laste pered Põhja-Eesti Päästekeskuse spetsialistide käe all päästmist. Tule-, vee- ja liiklusõnnetuse simulatsioonides osalevad puuetega lapsed ja nende pered ise, nii saavad ka päästjad väga vajalikke kogemusi ja näpunäiteid, kuidas erivajadustega abivajajaid paremini aidata. Õppepäeva eesmärk ongi vastastikune õppimine ja õpetamine.

Seekord keskendutakse puuetega laste peredele, et selgitada välja just nende vajadused päästesituatsioonides. Kõik huvilised saavad oma käega proovida pulberkustutiga tule kustutamist, päästjad näitavad, kuidas päästa uppumisohtu või liiklusõnnetusse sattunud inimest.

Puuetega inimestele suunatud praktilisi koolituspäevi korraldatakse neljandat aastat. Puuetega inimesed ja nende lähedased on hakanud mõtlema sellele, et ka nendega võib juhtuda õnnetus. Päästjad omakorda tunnevad ühe suuremat vajadust erivajadustega inimesi puudutava info järele. Õppepäev annab võimaluse teadmised praktikas läbi proovida.

Õppepäeva korraldavad Põhja-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo ja Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda, toetab Eesti Tervisedenduse Ühing.

Läänemaal algab täna koraalimaraton

Koraalimaraton ehk Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) terviklik ning järjestikune läbilaulmine algab teisipäeval, 23. augustil kell 10 Haapsalu toomkirikus.

Käesolev aasta on kuulutatud laulu- ja palveraamatu aastaks, sest meie lauluraamat saab peatselt kahekümne aastaseks. Kiriku laulu- ja palveraamatu aasta üks tippsündmus – koraalimaraton – on teine sellelaadne ettevõtmine Eestis. 2002. aastal lauldi lauluraamat kaanest kaaneni Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandi Pauluse koguduse eestvedamisel. Nüüd laulame laulu- ja palveraamatu kõik 484 laulu läbi Läänemaa Missio ajal, mis toimub 23.-25. augustil kella 10 – 22 Haapsalu toomkirikus.
Koraalimaraton on palveosadus, mille ühel teljel on kiriku lauluvara ja teisel teljel lauljaid-palvetajaid Haapsalu erinevatest kogudustest ja Maarjamaa igast nurgast. Laulu kaudu liidetakse interneti abil kogu Eestimaa. Koraalimaratoniga saab ühineda interneti teel läbi Kuressaare Pereraadio pildiraadio http://www.pereraadio.com/pildiraadio/
Kolmepäevane laulumaraton algab lauluraamatu esimese lauluga: „Au, kiitus olgu igavest´ Kolmainu Jumalale” ning lõpeb neljapäeva õhtul laulu ja palvega „Dona nobis pacem” („Anna meile rahu”).
Koraalimaratonile on kõik oodatud, osaleda saab kaasa lauldes, aga ka kuulates ja palvetades. Tere tulemast koraalimaratonile – tulge osa saama ainulaadsest lauluosadusest!
Lisainfo tel 528 0635, Tiit Salumäe.

Laanemaa.ee

Matkahuvilised kohtuvad Leevakul

Foto: hilaro.ee

MTÜ Leevakk ja Põlva Matkaklubi kutsuvad laupäeval, 27. augustil kõiki huvilisi Võhandu jõe ääres Leevakul kell 14 algavale matka-alasele perepäevale.

Kell 14, 15 ja 16 toimub instruktorite juhendamisel kanuude ja süstade kasutamise tutvustamine, sellele järgneb sõitmine Võhandu jõel.

Päevaprogrammi kuuluvad veel liikumine matkarajal, telgi püstitamine lõkkeplatsil, jalgratastega liikumine vigursõidurajal (osalejatel tuleb oma rattad kaasa võtta), takistuste ületamine köiel ronides, sõlmede tutvustamine, võistlused ja mängud lastele ning orieneteerumismälumäng Leevaku moodi.
Alates kella 17.30 jätkub üritus Leevaku külaplatsil külaseltsingu kümnenda aastapäeva tähistamisega. Kontsertkava pakuvad nii kohalikud kui külalised, tantsuks mängib Leevaku bänd. Kell 21 läheb käima öökino ”Jõujaam”. Üritus on kõigile tasuta.
Lisainfo: ruusakultuur@rapina.ee

Talurahvamuuseumis köetakse laupäeval suitsusauna

Küdev suitsusaun.

Laupäeval, 27. augustil köetakse Põlva Talurahvamuuseumis Karilatsis suitsusauna. Huvilised võivad osa saada nii sauna kütmisest kui ka saunamõnudest.

Saun pannakse küdema kell 11 ja kell 15 saab esimene seltskond juba sauna minna. Teise seltskonna päralt on väärt leiliruum kell 15.45 ning kolmas seltskond saab lavale minna kell 16.30.
Saunaskäiguks tuleb registreeruda telefonil 797 0310 ning sauna kasutamisel tuleb kinni pidada muuseumi poolt seatud reeglitest. Saunaskäik maksab 3 € inimesele (see on ühtlasi muuseumipääse). Oma viht ja seljapesija tuleb vajadusel kaasa võtta. Kohal on seebimeister, kelle käest saab osta seepi ja uurida ka seebitegemise tagamaid. 
Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis avatud illustratsioonide näitus

Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on väga tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaal-illustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.

PRIA toetuse abil soovitakse edendada kala- ja vähikasvandust

Juunist augustini kestnud vesiviljelustoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 33 taotlust kala- ja vähikasvanduste rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Meetme eelarves jätkub raha umbes poolte projektide rahastamiseks.
Ettevõtjate huvi oli suur ka eelmises taotlusvoorus 2009. aastal, kui toetus määrati 21 projekti rahastamiseks. Siis aga saabus masu-aeg ning praeguseks on napilt üle poolte ettevõtjatest oma projekti ellu viinud või lähiajal lõpetamas..
Tänavu soovitud toetuste summa ulatub ligi 11,7 miljoni euroni, planeeritavate investeeringute üldsumma on üle 34,3 mln euro. Taotlusvooru eelarves on aga 5,1 mln eurot.
See tähendab, et toetuste määramiseks tuleb projektid pingeritta seada. Rohkem hindepunkte saavad need, kel on omaosalus kavandatud suuremana, kes rajavad suletud veeringlusega kasvanduse ning kes küsivad toetust karpkalaliste ja jõevähi kasvatuseks.
Kõige rohkem soovitakse aga kasvatada vikerforelli (18 projekti) ja jõevähki (6); karpkala soovivad toota kaks ettevõtjat. Kolm projekti esitati tuura, kaks angerja, üks siia ja üks koha kasvatamiseks.
Suurim on huvi vesiviljelusettevõtluse vastu Saaremaal, kust laekus 10 taotlust, järgneb Tartumaa seitsme projektiga.
PRIAs käib praegu taotluste menetlemine; projektidele tellitakse ka ekspertiise ning toimuvad kohapealsed eelkontrollid. Toetuste määramise tähtaeg on 5. detsember ning pärast seda on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projektide elluviimiseks ja kuludokumentide esitamiseks. Lähiajal valmib ka e-teenus, mis võimaldab PRIAsse kõiki kuludokumente esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel internetis.
Euroopa Kalandusfondi 2007-2011 arengukava eelarves on Eesti toetusteks kogu programmperioodil 112,8 miljonit eurot. 31. juuli 2011 seisuga oli PRIA vahendusel erinevaid toetusi määratud 60,5 mln eurot ja välja makstud 28,5 mln eurot.
PRIA

Maamees ei ole siidikäpp, vaid töötegija

Eesti maanaiste ja nende töö tunnustamiseks kuulutas Eesti põllumajandusmuuseum 2008. aastal välja konkursi „Maanaine ajas ja ruumis”. Lisaks mälestustele saadeti muuseumile hulgaliselt vanu fotosid, dokumente ja esemeid. Saabunud materjali põhjal valiti 2009. aastal aasta maanaine, kelleks sai Harjumaal elav pereema Evely Lepik.

Eesti tublide maainimeste tegemiste ja saavutuste väärtustamise jätkamiseks kuulutas muuseum 2010. aasta algul välja uue konkursi „Maamehe ramm ja vägi”. Konkurss lõpetatakse pidulikult tänavusel muuseumi isadepäeva üritusel 12. novembril.

Viimane aeg on aga võistlusest osa võtta. Võistlustöid oodatakse hiljemalt 15. oktoobrini Eesti põllumajandusmuuseumi aadressil Pargi 4, Ülenurme, 61714 Tartu maakond.

Oodatud on materjalid maal elavate või elanud, nii noorte kui ka juba taadiikka jõudnud maameeste elu ja töö kohta. Olgu selleks oma kätega rajatud talu, nutikad lahendused ja huvitavad leiutised maatöö lihtsustamiseks, uudse tehnoloogia rakendamine maaviljeluses või omanäolised sepis- ja puutööd. Materjali võib esitada nii reaalsete näidiste, fotode, videolõikude kui ka makettide või kavanditena. Samuti oodatakse olmeesemeid, dokumente ning mälestusi ja eluolu kirjeldusi. Mälestuste kirjapanekut hõlbustab küsimustik, mille leiab muuseumi kodulehelt www.epm.ee. Selle järgimine ei ole küll kohustuslik. Kogutud materjali säilitatakse Eesti põllumajandusmuuseumis ja kasutatakse novembris avatava näituse „Maamehe ramm ja vägi” koostamisel. Soovi korral tagastatakse materjal omanikule pärast konkursi lõppu.

Info konkursi ja näituse kohta tel 738 3819 või e-posti aadressil kerle.arula@epm.ee.

Süüta virtuaalne küünal kodutute loomade mälestuseks!

Foto: wflendangeredstreamlive.org

Eile tähistasid Eesti Loomakaitse Selts (ELS), mitmed varjupaigad ja teised loomi abistavad organisatsioonid rahvusvahelist kodutute loomade mälestamispäeva, mille raames mälestati loomi ning süüdati küünlad nende loomade auks, kes on kaotanud oma elu autorataste all, julmade inimeste käe läbi, surnud haigusesse või on mõnel muul viisil hukkunud.

Selts kutsus kõiki loomasõpru üles mälestama kodutuid loomi, kes on meie seast lahkunud selle tõttu, et kodu vajavaid loomi on rohkem kui loomasõbralikke kodusid. Tihtipeale võetakse perre lemmikloom, kellele ei suudeta pakkuda täisväärtuslikku elu. Looma eest hoolitsemine käib üle jõu ja ühel päeval ta jääb ta koduta, kuna omanik hülgab oma lemmiku.

Samuti soovib ELS teavitada ühiskonda ja avalikkust olukorrast, kus loomade varjupaigad ja hoiukodud on ülekoormatud. Igal aastal satub varjupaikadesse ning kasse abistavatate organisatsioonide ja ELSi hoole alla sadu koeri ja tuhandeid kasse ning muid loomi, nagu rotid, papagoid, hamstrid jt. Kahjuks ei ole aga kõiki varjupaigas, hoiukodudes või veel tänaval päästmist ootavaid hädalisi võimalik abistada, kuna abivajavaid loomi on endiselt rohkem kuiraha  ja ressursse päästmiseks.

Kodutute loomade mälestamise päeva tähistatakse üle maailma ning alguse on see päev saanud Ameerika Ühendriikidest. Mälestamispäeval läidetakse küünlad ja räägitakse kodutute loomade olukorra tõsidusest ja probleemidest, kuid ka lahendustest olukorrale.

Süüta küünal kodus või virtuaalselt ELSi kodulehel http://malestus.loomakaitse.ee/ ning mõtle nende loomade peale, kes kannatavad ja on kannatanud inimeste ükskõiksuse tõttu!

Aita kodutuid loomi, tule organisatsioonidesse appi vabatahtlikuks või toeta annetusega! Kodutuid loomi abistavate organisatsioonide kontaktid leiad: http://malestus.loomakaitse.ee/index.php?do=toetus&page=1

Live broadcasting: Maddy Madness presents: Bands in Trees

Maddy Madness teeb kusagilt Tartu Toomemäe kandist 31. augustil kell 18-21 otseülekande Eestimaa kaunist loodusest ja muusikast. Otseülekannet saab jälgida veebiaadressil: www.e-motion.ee
As Estonia is definitelly a lot about music and forest we have decided to bring it all together in our next Livebroadcast from our beloved country.
Hence, this time you will find us and some friends having a little unplugged concert while sitting on a tree in a very nice location. On August 31th, at 18.00-21.00.
You can participate :

1. If you are musician, by contacting us before the event and joining on the tree
2. if you have time and the possibility to come live at the location we will post soon.
3. On our Live-Internet-TV-Channel on: www.e-motion.ee

So go to the basement, look up your guitar, Djembe, Violin or polish your voices and come to have fun!!

Püüa pildile pääsukesed!

Suitsupääsuke. Foto: Mati Kose

Käimas on tänavusele aasta linnule – suitsupääsukesele – pühendatud fotokonkurss. Võistlema oodatakse pilte ka räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast.

Võistlus toimub eraldi täiskasvanutele ja kuni 17aastatele noortele. Mõlemas vanuserühmas selgitatakse välja kolm auhinnalist kohta. Eriauhinnad antakse parimatele piltidel teemadel „Pääsuke õhus“, „Minu kodupääsuke“, „Pääsukese portree“ ja „Pääsukesed rändel meil ja mujal“. Peaauhinna väärib kõige uhkem suitupääsukesest tehtud foto.
Pilte võib võistlustulle saata 15. oktoobrini.
Fotovõistluse korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös mittetulundusühinguga Fotokeskkond.
Konkursi eeskirjad on üleval ja pilte saab võistlusele saata veebilehel http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/

Tolteegi teadjamees ja õpetaja külastab Eestimaad

Septembris külastab Lilleoru ökokogukonda ja Eestimaad esmakordselt Tlakaelel (Francisco Jimenez Sanchez), tolteegi indiaanlaste austatud teadjamees ja õpetaja Mehhikost.

Tegemist on oodatud külalisega väga erinevates paikades üle maailma. Viimastel aastatel kutsutakse Tlakaeleli selgitama maailmas toimuvaid intensiivseid muutuseid ja 2012. aasta ettekuulutusi ning jagama universaalseid põlisrahva õpetusi, et osata targemini elada sel suurte muutuste ajal.

Külaskäigu programm:

* Loeng ja vestlus “Toimuvad globaalsed muutused ja inimkonna tulevik. Viljaringide fenomen” Von Krahli Akadeemias, neljapäeval 8. septembril kell 19.00. Täpsem info lisatakse Von Krahli kodulehele.

* Nelja Värvi Tseremoonia Lilleorus, reedel 9. septembril kell 19.00 Nelja ilmasuunda, nelja inimrassi ja nende esivanemaid austav tseremoonia tuletab meelde, et tegelikult on olemas ainult üks inimrass, asustamas maailmakõiksuse kodanikena meie väikest koduplaneeti. Nelja Värvi Tseremooniat on tänaseks läbi viidud paljudes paikades üle maailma. Lisainfo ja registreerumine siin.

* Põlistarkuste kursus Lilleorus, 10. ja 11. septembri nädalavahetusel. Sügavamalt huvitatutel on võimalik osaleda nädalavahetuse kokkusaamisel ja kursusel, kus Tlakaelel jagab teadmisi ja õpetusi, üheks keskseks teemaks maailmas toimuvad globaalsed muutused ja 2012. aasta ettekuulutused. Tlakaelel juhatab kursuse sisse ja kujundab selle edasise kulu osalejate endi huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Lisainfo ja registreerumine siin.

Allikas: MTÜ Lilleoru

Täna algab Tallinna Raekoja platsilt TeateTants

Laupäeva hommikul kell 9.30 saab Tallinast Raekoja platsilt alguse kaheksa ööpäeva kestev TeateTants, mis läbib kõiki Eesti maakondi. TeateTants kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.

TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii, et tants kordagi ei katke. Tantsusammul läbitakse 8 ööpäeva jooksul kõik Eesti maakonnad ning ligi tuhat kilomeetrit Eesti maanteid. TeateTantsule on registreerunud üle 470 kollektiivi, kokku rohkem kui 6200 osalejaga. Rahvatantsurühmade kõrval on kaasa tantsimas laulukoore, asutuste kollektiive ning sõpruskondi.

Esimesed 15 tantsupaari, kes tantsivad Tallinna vanalinnas, sümboliseerivad 15 Eesti maakonda, neid saadavad tantsuteatri Tee Kuubis miimid. Teelesaatmise on lavastanud Margus Toomla ja Karmen Ong.

20. augustil liigutakse marsruudil Raekoja plats – Tammsaare park – Tartu mnt. – Suur-Sõjamäe – Lagedi – Aruküla – Albu – Tapa. Pühapäeva hommikul jõuame juba Rakverre. TeateTantsu liikumine on reaalajas jälgitav aadressilt
www.teatetants.ee/gps. TeateTants jõuab tagasi Raekoja platsile 28.08. kell 13 00.

Täpsem info: www.teatetants.ee

Eesti tähistab taasiseseisvumise 20. aastapäeva

Foto: et.wikipedia.ee

Laupäeval, 20. augustil tähistab Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Palju õnne, Eestimaa!! Kogu päeva jooksul toimub mitmeid pidulikke üritusi ja kontserte, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed.

 

Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.

Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.

Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.

Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.

Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.

Foto: lauluvaljak.ee

Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.

 

Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest. Ajakava leiab Riigikogu kodulehelt.

Kell 17.00 algab Tallinna Lauluväljakul suurejooneline kontsert “Vabaduse laul“. Kontserdil esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning Islandi muusikud. Tasuta kontserdiga tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning sündmus on ühtlasi ka järgmisel päeval toimuva Islandi päeva avaüritus. Loe täpsemat infot ja kontserdi kava siit.

Allikas: Riigikogu, Riigikantselei