|
Maddy Madness teeb kusagilt Tartu Toomemäe kandist 31. augustil kell 18-21 otseülekande Eestimaa kaunist loodusest ja muusikast. Otseülekannet saab jälgida veebiaadressil: www.e-motion.ee
As Estonia is definitelly a lot about music and forest we have decided to bring it all together in our next Livebroadcast from our beloved country.
Hence, this time you will find us and some friends having a little unplugged concert while sitting on a tree in a very nice location. On August 31th, at 18.00-21.00.
You can participate :
1. If you are musician, by contacting us before the event and joining on the tree So go to the basement, look up your guitar, Djembe, Violin or polish your voices and come to have fun!! |
Rubriik: Eesti
Püüa pildile pääsukesed!
Käimas on tänavusele aasta linnule – suitsupääsukesele – pühendatud fotokonkurss. Võistlema oodatakse pilte ka räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast.
Võistlus toimub eraldi täiskasvanutele ja kuni 17aastatele noortele. Mõlemas vanuserühmas selgitatakse välja kolm auhinnalist kohta. Eriauhinnad antakse parimatele piltidel teemadel „Pääsuke õhus“, „Minu kodupääsuke“, „Pääsukese portree“ ja „Pääsukesed rändel meil ja mujal“. Peaauhinna väärib kõige uhkem suitupääsukesest tehtud foto.
Pilte võib võistlustulle saata 15. oktoobrini.
Fotovõistluse korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös mittetulundusühinguga Fotokeskkond.
Konkursi eeskirjad on üleval ja pilte saab võistlusele saata veebilehel http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/
Eesti-ungari kunstiprojekt otsib autoreid
Eesti-ungari kunstiprojekt “Smoke of the factories is still on the Eastern-European sky” otsib autoreid. Kui sinu loomingus kajastuvad ühel või teisel viisil endised tööstusmaastikud või ka lihtsalt argimälu lähiajaloost, siis saada julgelt lühike enesetetvustus ja mõned näited oma töödest. Tähtaeg 25. august!
Lisainfo siit: http://eestipost.tumblr.com/
Tolteegi teadjamees ja õpetaja külastab Eestimaad
Septembris külastab Lilleoru ökokogukonda ja Eestimaad esmakordselt Tlakaelel (Francisco Jimenez Sanchez), tolteegi indiaanlaste austatud teadjamees ja õpetaja Mehhikost.
Tegemist on oodatud külalisega väga erinevates paikades üle maailma. Viimastel aastatel kutsutakse Tlakaeleli selgitama maailmas toimuvaid intensiivseid muutuseid ja 2012. aasta ettekuulutusi ning jagama universaalseid põlisrahva õpetusi, et osata targemini elada sel suurte muutuste ajal.
Külaskäigu programm:
* Loeng ja vestlus “Toimuvad globaalsed muutused ja inimkonna tulevik. Viljaringide fenomen” Von Krahli Akadeemias, neljapäeval 8. septembril kell 19.00. Täpsem info lisatakse Von Krahli kodulehele.
* Nelja Värvi Tseremoonia Lilleorus, reedel 9. septembril kell 19.00 Nelja ilmasuunda, nelja inimrassi ja nende esivanemaid austav tseremoonia tuletab meelde, et tegelikult on olemas ainult üks inimrass, asustamas maailmakõiksuse kodanikena meie väikest koduplaneeti. Nelja Värvi Tseremooniat on tänaseks läbi viidud paljudes paikades üle maailma. Lisainfo ja registreerumine siin.
* Põlistarkuste kursus Lilleorus, 10. ja 11. septembri nädalavahetusel. Sügavamalt huvitatutel on võimalik osaleda nädalavahetuse kokkusaamisel ja kursusel, kus Tlakaelel jagab teadmisi ja õpetusi, üheks keskseks teemaks maailmas toimuvad globaalsed muutused ja 2012. aasta ettekuulutused. Tlakaelel juhatab kursuse sisse ja kujundab selle edasise kulu osalejate endi huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Lisainfo ja registreerumine siin.
Allikas: MTÜ Lilleoru
Täna algab Tallinna Raekoja platsilt TeateTants
Laupäeva hommikul kell 9.30 saab Tallinast Raekoja platsilt alguse kaheksa ööpäeva kestev TeateTants, mis läbib kõiki Eesti maakondi. TeateTants kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.
TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii, et tants kordagi ei katke. Tantsusammul läbitakse 8 ööpäeva jooksul kõik Eesti maakonnad ning ligi tuhat kilomeetrit Eesti maanteid. TeateTantsule on registreerunud üle 470 kollektiivi, kokku rohkem kui 6200 osalejaga. Rahvatantsurühmade kõrval on kaasa tantsimas laulukoore, asutuste kollektiive ning sõpruskondi.
Esimesed 15 tantsupaari, kes tantsivad Tallinna vanalinnas, sümboliseerivad 15 Eesti maakonda, neid saadavad tantsuteatri Tee Kuubis miimid. Teelesaatmise on lavastanud Margus Toomla ja Karmen Ong.
20. augustil liigutakse marsruudil Raekoja plats – Tammsaare park – Tartu mnt. – Suur-Sõjamäe – Lagedi – Aruküla – Albu – Tapa. Pühapäeva hommikul jõuame juba Rakverre. TeateTantsu liikumine on reaalajas jälgitav aadressilt
www.teatetants.ee/gps. TeateTants jõuab tagasi Raekoja platsile 28.08. kell 13 00.
Täpsem info: www.teatetants.ee
Eesti tähistab taasiseseisvumise 20. aastapäeva
Laupäeval, 20. augustil tähistab Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Palju õnne, Eestimaa!! Kogu päeva jooksul toimub mitmeid pidulikke üritusi ja kontserte, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed.
Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.
Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.
Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.
Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.
Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.
Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.
Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest. Ajakava leiab Riigikogu kodulehelt.
Kell 17.00 algab Tallinna Lauluväljakul suurejooneline kontsert “Vabaduse laul“. Kontserdil esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning Islandi muusikud. Tasuta kontserdiga tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning sündmus on ühtlasi ka järgmisel päeval toimuva Islandi päeva avaüritus. Loe täpsemat infot ja kontserdi kava siit.
Allikas: Riigikogu, Riigikantselei
Valmis ajakirja KoguKonnad kümnes number
Valminud on ajakirja KoguKonnad uus number, järjekorras juba kümnes, mis kõneleb kogukondade tegemistest Eestis ja ökokogukondade liikumisest maailmas.
Seekord on pikemalt juttu Sänna kultuurimõisast, Tamera ökokülast ja jätkuvalt Milia ökokülast ning Kreetast. Samuti kirjutatakse pikemalt paarist uuest ideest ja iseseisvuse liikidest. Ülevaate saab suvel rahvusvahelise ökokülade võrgustiku GEN konverentsil toimunust ja Anastasia lugejate kokkutulekust. Mõned kuulutused on ka.
Ajakirja saab lugeda siit ja seda võib levitada kõigi huviliste seas. Vanemaid numbreid saab lugeda Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehelt, vasakul menüüs ajakiri “KoguKonnad”.
Ajakiri kogukonnad valmib kodanikualgatuse korras ja selle sünnile aitavad kaasa erinevad inimesed täiesti vabatahtlikult. Tegemist on kodanikuajakirjanduse kanaliga, mis iseloomustab Eesti meediamaastikul toimuvaid muutusi.
Allikas: Ingrid Vooglaid
Eetikakeskus otsib lühinäidendeid koolidele
Tartu Ülikooli Eestikakeskus ootab kõiki osalema lühinäidendite konkursil “Väärtused ja valikud” . Konkursile on oodatud eetilisi vastuolusid või valikuid kirjeldavaid lugusid, mille lavastusi saaks kooli keskkonnas väärtuskasvatuse eesmärgil kasutada.
Võistlusele on oodatud lühinäidendeid, mis oleksid seotud ainekavadega ja mida saaks kasutada koolitunnis erinevatesse rollidesse sisse elamiseks, samuti sellised lood, mis lähtuvad kirjutaja poolt valitud väärtusi väljendavatest või väärtustega laetud mõistetest, näiteks: sõda, vägivald, vastutus, võim, andestus, karistus.
Kirjutada võivad kõik, kellel idee idanema hakkas, eriti on oodatud kaastööd õpilastelt, õpetajatelt, kirjanikelt, huvijuhtidelt ja
näitetruppidelt. Saata võib ka juba valmis kirjutatud ja lavalaudadelt läbi käinud näidendeid või nende modifikatsioone.
Oluline on, et tekst oleks otsekõnes ja et seda oleks võimalik ette kanda 10 minutiga (seega pikkus ei tohiks ületada 4 standardlehekülge).
Näidendeid hinnatakse kolmest kriteeriumist lähtudes:
1) idee inspireerivus;
2) eakohasus, et tekst oleks selgelt määratletud eagrupile suunatud
(eagrupi, kellele kirjutatakse, määrab konkursitöö kirjutaja);
3) vormiline vastavus konkursi nõuetele.
Parimatele töödele on ette nähtud honorar kuni 320 €. Lühinäidendid palutakse saata 1. septembriks 2011 välkposti aadressile
eetika@eetika.ee või kirja teel TÜ eetikakeskus, Ülikooli 18, Tartu, 50090.
Lisainformatsioon ja inspiratsioon: http://www.eetika.ee/1002514
Kiidil tuleb sõirapäev ja avatakse piimapukk
- Lagunev piimapukk
Reedel, 26. augustil tuleb Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg taas maal lehmi hakata pidama. Sõiraseminar algab juba hommikul kell 10 Heifer programmi tutvustusega, mis on Võrumaal kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi siin taludele tasuta loomi tingimusel, et need jällegi sellelt saadud järglase teise talusse edasi. Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega, kellel kogemus Heifer programmist olemas.
“Samuti võib see huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikkonnaga, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”
Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük”, ning Heifer programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest kõneleb sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Siia on oodatud kõiki sõirahuvilisi, kaasa võiks võtta ka omatehtud sõira konkursile, samuti võib müüa sõira.
Siis algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitamist alustavad järgmisel nädalal talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust küla raadiost ja ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960 -1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub ka piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.
Päeva kava saab lugeda www. kiidi.ee
Võrumaal tulevad taas suitsusaunapäevad
27. augustil kütavad ajaloolise Võrumaa suitsusaunade omanikud kerised kuumaks ja kutsuvad huvilisi sauna nii, nagu ikka käidud on. Rahakoti võib koju jätta, koos saunaperega tehakse veidi talgutööd, jagatakse moonakotti ja käiakse saunas.
Suitsusaunade uksed tehakse lahti mitmel pool vanal Võrumaal. Kes pole varem suitsusaunas käinud, saavad saunakuumust ise järele proovida ja teha tutvust saunakommetega.
Savvusanna kuuntüükogo ja Võro Selts VKKF hõikasid kevadel saunaomanikele välja idee suitsusaunad huvilistele avada ja külalisi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgiva traditsiooniga tuttavamaks teha. On ju suitsusaunakultuur senini elav. Suitsusaunu kütavad nii noored kui vanad ja vana Võrumaa on koht, kus neid ka juurde ehitatakse.
Esimene avatud suitsusauna päev oli 9. aprillil Põlva Talurahvamuuseumis. Juulikuu kahel viimasel laupäeval võtsid huvilisi vastu Haanjamaa talude saunad. Augustikuu viimasel laupäeval, 27. augustil on suitsusaunad külalistele avatud üle vana Võrumaa.
Kui suitsusaunas käimise komme on vana, siis enamus peresid, kes sauna külalistetele lahti teevad, on noored, kes ise saunad korda seadnud või uuesti üles ehitanud. Saunapäeval avavad teiste hulgas sauna muusikaõpetaja, pillimehed, jahimees, mesinik… Igal saunaomanikul ja saunal on oma kokkusaamise lugu.
Suitsusaunast saab siis õiget aimu, kui näed, kuidas sauna köetakse. Saunalised on peredesse oodatud aegsasti, vähemalt lõuna paiku, sest siis on õige aeg saun küdema panna. Sauna kütmise ajal, mis kestab õige mitu tundi, saab koos pererahvaga talgukorras mõnd tarvilist tööd teha ja vahepeal vaadata, kuidas käib suitsusauna kütmine ning milliseid nippe ja teadmisi on vaja, et saun hästi köetud saaks. Saunas saab käia koos pererahvaga, kes kõneleb oma pere suitsusaunakommetest. Nagu pole olemas kaht täpselt ühesugust sauna, nõnda pole ka saunatavad igal pool täpselt ühesugused.
Sauna võib tulla kas üksi, perega või koos sõpradega, aga oma tulekust tuleb eelnevalt teada anda, et kõigile ikka saunakohti jaguks.
On selle kandi põline tava, et sauna küsijale ei keelata, kui saun köetud on. Ikka kutsutakse naabreid ja sõpru-sugulasi saunas käima. Tuletame seda kommet taas meelde koos teiste suitsusauna juurde kuuluvate teadmiste ning tavadega.
Täpsem info saunade kohta ja kirjapanek: www.savvusann.ee
Otsitakse seieritega kelli
Noored kunstnikud Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats ja Toomas Thetloff avavad septembris Tartus Y -galeriis näituse “Tartust ära”, mille jaoks otsitakse seieritega kellasid. Nii ootavadki noored kunstnikud Y – galeriis ( Tartu, Küütri 2) lahkeid kellalaenajaid, kes ajanäitajad näitusele tooks. Kellad märgistatakse ja antakse omanikele tagasi näituse lõppedes.
Näitus “Tartust ära” ideekavand võitis sel kevadel Y-galerii KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi. Kunstnikud tutvustasid oma näitust siis nii: “Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike väikeriik, kus küünitus on iseseisva väärtusega akt, mida peab harrastama. Oleme pühendunud (ära)küünitusele, kuid oleme oma pingutusest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame järjekorras luba lahkuda”.
Näitus avatakse Tartus festivali ART IST KUKU NU UT raames 15. septembril ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
KUKU NUNNU stipendium on mittetulundusühingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelises kunstikontekstis.
Soome-ugri etendus lavastub Tallinn 2011 programmis
Fenno-Ugria algatatud rahvusvaheline soome-ugri pärimusteatri projekt esietendub Tallinn 2011 kultuuriprogrammi raames Skoone bastioni Põhuteatris 26.-30. augustini algusega kell 19. Anne Türnpu, Eva Klemetsi ja Mart Kolditsa lavastuses „Sugrierror.com“ teevad kaasa handi, mansi, mari, udmurdi ja eesti näitlejad.
Etendus on paljuski üles ehitatud improvisatsioonile, et tuua selgemalt esile soome-ugri mõttelaadi ja traditsioone. Tähelepanu keskmes on väikerahvaste identiteet, juured ning erinevus tänapäeva euroameerika maailmast.
“Sugrierror.com“ on tegijate sõnul mäng soome-ugri teemadega, mis ehitab end igal etendustel uuesti üles, ühendades olemasolevaid osiseid iga päev vastavalt sellele, milline on päev on, kes istuvad saalis, mida mõtleb näitleja või mida muud juhus nõuks võtab. See on assotsiatsioonidemäng – eksperiment soome-ugri mõttelaadi ja teatri ühendamisega, kus „error“ on must notsu, jokker või trikster, ootamatu lahendus või väljapääsmatu veateade.
Kaheaastase projekti esimesed proovid ning õpitoad algasid juba mullu suvel. Soome-ugri ja eesti näitlejad külastasid festivali Baltoscandal ja tutvusid kohaliku kultuuriga Lõuna-Eestis ja Setumaal, kaks nädalat tehti eelseisva lavastuse proove. 2011. aasta aprillis kohtusid näitlejad proovide tegemiseks Hantõ-Mansiiskis, praegu on aga alanud kuu aega kestev prooviprotsess Eestis Esna mõisas ning Teatris NO99.
Venemaal elavate soome-ugri rahvaste ja Eesti teatriinimeste ühisprojekti on plaanitud juba aastaid. Soomeugrilaste teatritegemine Venemaal on lähtunud peamiselt vene traditsioonidest, kuigi olukord on regiooniti erinev: näiteks on maridel olemas omakeelne riiklik draamateater.
Koostöö eestlastega julgustab hõimurahvaste teatrikunsti olema rohkem seotud oma rahva ja kultuuriga. Erinevate võimaluste nägemisel ja analüüsimisel, oma pärimuse väärtustamisel ühises prooviprotsessis leitakse oma ja kordumatu ning saadakse jõudu edaspidigi asju omanäolisemalt teha. Eesti näitlejatele ja lavastajatele on see aga võimalus töötada koos keelesugulastega ning mõtestada omaendagi tegemisi keele- ja pärimuskesksemalt.
Etenduses teevad kaasa hant Jevgenia Moldanova obiugri rahvaste teatrist „Päike“, handi vabakutseline näitleja Anna Randoma, mansi harrastusnäitleja Pjotr Anjamkov, handi üliõpilane Artjom Tarlin, udmurdi näitleja Mihhail Begišev ning Mari Riikliku Draamateatri näitlejad Svetlana Stroganova, Sergei Danilov ja Marina Potšteneva. Eesti näitlejatest mängivad lavastuses Risto Kübar ja Mirtel Pohla Teatrist NO99 ning Bert Raudsep ja Artur Linnus.
Etenduse lavastajad on Anne Türnpu, Eva Klemets ja Mart Koldits, kunstnik Epp Kubu, dramaturg Maria Lee Liivak, valguskunstnik Airi Eras ja helikunstnik Maike Lond. Näitlejate koolitamisel on abiks olnud veel Maret Mursa Tormis, Jüri Nael, Tõnu Tepandi, Kaie Mihkelson, Jaan Tooming, Andres Heinapuu, Mare Kõiva, Kadri Viires, Tarmo Tagamets ja Kristo Viiding.
Homme algavad VIII aianduspäevad
Eesti Dendroloogia Selts, Eesti Kodukaunistamise Ühendus ja Ellamaa arboreetum korraldavad Harjumaal Ellamaal Nurga puukooli ja Ellamaa arboreetumi territooriumil VIII aianduspäevi pelakirjaga Eestimaa kauniks ja roheliseks.
Päevad algavad homme kell 12 ning kestavad pühapäeval kella 14ni.
Aianduspäevadel saab kuulata tasuta loengud ja konsultatsioone oma ala parimatelt spetsialistidelt Eestist ja Lätist.
Oma toodangut pakuvad mitmed Eesti ja Läti puukoolid.Välja on pandud okaspuud, lehtpuud ja põõsad, elulõngad, rododendronid, viljapuud, püsililled ja lillesibulad. Kohal on ka kollektsionäärid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist.
KAVA
Reede, 19. august
12.00 Avamine
12.30 Ringkäik ja taimede müüjate tutvustamine:
· Szkolka Sienicki (Andrzej Sienicki, Poola – lehtpuud ja –põõsad)
· Dace Gertnere rododendronid (Dace Gertnere, Läti – külmakindlad rododendronid)
· Puku lauki SIA (Raivis Reinbergs, Läti – püsililled, kõrrelised, pügatud pukspuu vormid)
· Roseservices – Latroze (Agris Kumelins, Läti – roosid)
· Järvselja õppe- ja katsemetskond (Kaie Ein – lehtpuud ja -põõsad, püsililled)
· Garden.ee (Merilen Mentaal – Roosid (Austin, Kordes, Delbard), iirised, püsililled)
· Saare-Tõrvaaugu aiandustalu (Harri Poom – viljapuud sh. perepuud, virsikud, aprikoosid, viinamarjad, kaktused)
· Mahhovi elulõngad (Erika Mahhov – elulõngad)
· Haideaed OÜ (Arnold Hannust – püsililled)
· Väino Eskla (Sõstrasortide istikud – ligi 20 sorti; musta sõstra sügavkülmutatud marjade degusteerimine)
· Schetelig EV (lillesibulad (reedel ja laupäeval))
· Metsatarvikud OÜ (Cristian Selg – mutilõksud)
· Viivi Lepik, hobiaednik (püsililled)
· Enno talu (Aivar Kaljuste – sõnajalad)
· Nurga puukool (Rudolf Pehter – okaspuud, lehtpuud ja -põõsad)
13.40-18.00 Istikute müük, tasuta konsultatsioonid, külastajatele avatud Ellamaa arboreetum, võimalus suhelda taime kollektsionääridega Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada
Loengud:
13.00 Viimastel talvedel tugevaks osutunud okaspuude vormid, Aino Aaspõllu, Andres Vaasa
14.00 Fantaasia ja ruum aias, Haideaed OÜ, Arnold Hannust
15.00 “Külmaõrnad” taimed külmapealinnas Jõgeval, Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer
16.00 Arbuuside ja melonite kasvatamine Eesti tingimustes, degusteerimine, Harri Poom
Laupäev, 20. august
10.00-18.00 istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum
Loengud:
11.00 Paharetid puuviljaaias, Väino Eskla
12.00 Ehisaianduse katsetalu pargiaedniku kogemusi, kirjanik ja taimekollektsionäär Heino Kiik
13.00 Aiandusteemaline mälumäng
14.00 Ringkäik MTÜ Ellamaa arboreetumis koos Rudolf Pehteriga
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada
Pühapäev, 21. august
10.00-14.00 Istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum, avatud kohvik, Aiaklubi rohevahetus
Valgast saab militaarajaloo keskus
Juba enne festivali ametlikku avamist avatakse reedel viikingite laager, kus saab õpitubades proovida võitlust puumõõkadega ning tutvuda viikingite laevaga. Näituste ning esitlustega on väljas Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeteenistus, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Punase Risti Valgamaa Selts, Kaitseliidu Vanaautode Klubi ja Kaitseväe Värbamiskeskus. Kuulata saab Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestri pillimängu. Reede õhtul võib osa saada nii Põhjasõja näidislahingust, kui ka kulutuuriprogrammist.
Laupäeva hommikul avatakse vanavaralaat, kuhu kogunevad ka padrunikollektsionäärid. Jätkuvalt saab osaleda viikingite laagri õpitubades ning jälgida kultuuriprogrammi. Toimub sõjameeste paraad ning näidislahing “Eesti 1944”. Temaatilistest näitustest on avatud II maailmasõja aegse tehnika mudelite näitus ja Kaitseliidu ajalugu tutvustav näitus.
Täpsemat infot militaarajaloofestivali kohta leiab siit.
Otsitakse eestlastest olümpiatõrviku kandjaid
Alates tänasest kutsuvad ülemaailmne olümpiamängude toetaja Samsung Electronics, Londoni olümpiamängude ametlik saadik Mikk Pahapill ja Eesti Olümpiakomitee kõiki eestlasi esitama kandidaate 2012. aasta Londoni olümpiamängude tõrvikukandjateks.
Olümpiamängude tõrvikukandjate valimine toimub nii Eestis ja ka mujal maailmas kahes etapis. Alates tänasest kuni 16. septembrini saab Samsungi kodulehel registreerida oma kandidaadi, kes võiks olla kõige sobivam inimene kandma olümpiatõrvikut. Iga nimetatud kandidaadi kohta tuleb kirjutada, miks just nimetatud isik peaks saama olümpiatõrviku kandjaks.
Teises etapis valib Eesti Olümpiakomitee ja Samsungi esindajatest koosnev žürii välja 20 sobilikku kandidaati, kelle poolt saab anda oma hääle Samsungi kodulehel alates 22. septembrist kuni 30. septembrini. Kaks kõige enam poolthääli saanud kandidaati saavadki võimaluse kanda olümpiatõrvikut.
Viimasel suveolümpial Pekingis käisid Eestit tõrvikujooksul esindamas bussijuht ja Saaremaa kohaliku spordielu edendaja Tõnu Vaher ning Sandman Group juhatuse esimees Jaan Koppel.
Paide kuulutas välja ettevõtluskonkursi
Eilsel istungil otsustas Paide Linnavalitsus välja kuulutada Paide linna ettevõtluskonkursi.
Ettevõtluskonkursi käigus selgitatakse välja Paide linna selle aasta parimad ettevõtjad ning tunnustatakse linna arengule kaasa aidanud tublisid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja äriühinguid.
Konkurss viiakse läbi viies erinevas kategoorias: Paide parim ettevõte 2011, Paide parim tööandja 2011, Paide parim toetaja 2011, Paide parim kohalik toode või teenus 2011 ning Paide Parima teeninduskultuuriga ettevõte 2011.
Kandidaate võivad konkursile üles seada juriidilised isikud (sh kandidaat ise), organisatsioonid, asutused ja eraisikud. Ülesseatav kandidaat peab tegutsema Paide linna haldusterritooriumil ning tal ei tohi olla riiklike maksuvõlgasid.
Konkursile laekunud ettepanekud vaatab läbi ning kandidaate hindab ajutine komisjon. Konkursi tulemused kinnitab Paide Linnavalitsus ning iga kategooria parimat autasustatakse tänukirja ja meenega Paide linna sünnipäeva tähistamise üritusel 30. septembril 2011.
Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Paide Linnavalitsusele esitada hiljemalt 15. septembriks 2011 kirjalik ettepanek, saates selle aadressil Pärnu tn 3, Paide 72711, tuua see Linnavalitsuse sekretäri kätte – Pärnu tn 3 või edastada e-postina: paide@paide.ee.
Allikas: paide.ee
Otepääl kogub tuure uus spordiala – disc golf
Disc golfi ajalugu ulatub tagasi eelmise sajandi 30ndatesse aastatesse. Sellest, mis spordialaga on tegemist, rääkis 10.augustil Tehvandi Spordikeskuses Eesti Discgolfi Harrastajate Liidu president Raul Mägedik.
Oma olemuselt on tavaline golf ja disc golf küllaltki sarnased – mõlemas mängus on tähtis tabada vähima löökide või visete arvuga märki. Erinevalt tavalisest golfist on disc golf’i võimalik mängida ka talvel. Alustatakse lahtiviske alalt, mida nimetatakse tii’ks. Mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega, eraldi kettad on lähimaa, keskmaa ja kaugmaa viseteks. Raja lõpus on metallist “korv”, kuhu taldrik lõpuks maanduma maanduma peab.
Taldrikut visatakse nagu tavalist lendavat taldrikut ning jätkatakse sealt kuhu taldrik seisma jääb. Mängitakse enamasti 4-6 liikmeliste gruppidena. Väga tähtis on mängu juures jälgida elementaarseid ohutusjuhendeid, et kõrvalised isikud ei jääks lendava ketta teele ette.
Eestisse jõudis disc golf 2002. aastal, mil toimus esimene disc golfi võistlus Pirita rannametsas. 2009.aastal loodi Eesti Discgolfi Harrastajate Liit ja hakkasid regulaarselt toimuma meistrivõistlused. Eestis on hetkel kokku 7 püsirada – Pärnumaal Jõulumäel, Keilas, Hiiumaal Palukülas, Põlvamaal Mammastes ja Mäeotsal, Valgamaal Õrus ja nüüd ka Otepääl, Tehvandil. 19.-20.augustil toimuvadki just Otepääl Eesti meistrivõistluste osavõistlused disc golf’is. Loe edasi: Otepääl kogub tuure uus spordiala – disc golf
Emajõgi jutustab festivalil oma lugu
Sel nädalavahetusel toimuval Emajõe festivalil saab kuulda kalamehejutte ja meenutusi eluolust jõel nüüd ja aegu tagasi. Juttude vahele jätkub tegevust nii vaatajatele kui ka osalejatele, millele annab hoogu juurde puhkpillimuusika.
Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo arvates on jõel jutustada meile nii mõndagi. “Emajõgi on Tartu sümbol ja elu jõe peal muutub iga aastaga aina elavamaks, kuid festivali ajal soovime tuua külastajateni lugusid ja meenutusi, kuidas elu Emajõel kulgeb, “ selgitas Parmsoo. Kalamehejutud ja meenutused toimuvad mõlemal festivalipäeval.
Festival algab reedel kell 17.00 avavee ujumisvõistlusega teisele Emajõe karikale, millele järgneb IX Sildade Jooks. Festivali ametlik avatseremoonia algab kell 20.00. Avatseremooniale eelneb rongkäik. Festivali avamisel on korraldajatel soov jõe veeseisu tõsta ning selleks on kõik ka väga appi oodatud.
Laupäeval toimub kalapüügivõistlus, jõeparaad ja palju muud põnevat. Kahel päeval kutsub lodi Jõmmu seiklema nahkhiire- ja tähevaatlusretkedele.
Esmakordselt toimub meeleolukas heategevusüritus Palliralli, mille käigus lastakse kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi pesapallisuurusega palle 100-meetrise distantsi läbimiseks. Saadud tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks. Pallirallile järgneb heategevusoksjon. Loe edasi: Emajõgi jutustab festivalil oma lugu
Järvseljal hakkab kõlama kandlemuusika
Aksel Tähnase 100. sünniaastapäeva tähistamiseks toimuvad Järvseljal 19. – 21. augustil kandlepäevad.
Ahunapalu külas kõlab kannel 20. augustil. Kell 16.00 võib kandlemängu kuulata Aksel Tähnase kodutalus ja kalmistul. Kell 18.00 antakse kontsert kunagises Ahunapalu palvemajas.
Järvselja külas kuuleb kandleviise 21. augustil. Kell 9.30 on hommikune kandlemuusika Järvselja külateel, kell 15.00 saavad kandlehuvilised osaleda õpitoas Jahilossis. Kell 16.00 toimub Järvselja jahilossis kandlekontsert, kus esinevad teiste hulgas ansambel Kannelkond (Tuule Kann, Lauri Õunapuu, Tarmo Kivisilla, Leanne Barbo, Pille Karras), lasteansambel Kaval Käsi Tartust ning üksikmängijad Ilmar Tiideberg (Sangaste), Väino Kelp (Sõmerpalu), Martin Teppo (Vedu), Osvald Pähno (Roio) ja Kalle Vassila (Melliste).
Kandlepäevade läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, SA Järvselja ÕKMK ning Võnnu ja Meeksi Vallavalitsus.
Aksel Tähnas (1911-1997) oli Lõuna-Eesti pillimeister, kes valmistas nii kandleid kui viiuleid. Ta sündis 11. aprill 1911. aastal Ahunapalu külas, Võnnu vallas. 14aastaselt õppis Aksel oma küla mehelt Aarna Paulilt selgeks päkarauakandle mängu. Mõnda aega elas ka Tallinnas ning tegeles maadlemisega, mille oli maadlejast venna käest selgeks saanud. Nagu ta ise on öelnud “ei istunud mulle see Tallinna elu ning tulin koju tagasi”. Teeninud küll leiba autojuhina, oli ta kogu elu kiindunud kandlemängu. Ta mängis igal vabal hetkel kodus ning simmanitel. Hiljem kutsuti teda esinema võistumängimistele ja ülevaatustele. Aksel oli aastaid päkarauakandle esimängija Eestis ning juhatas Järvselja külakapelli. Elu jooksul valmistas ta kümneid kandleid ning viiuleid. Tema mängustiili käisid õppimas muusikakõrgkooli üliõpilased ning imetlemas Soome kanneldajad. Tema kanneldel mängitakse tänapäevalgi. Aksel Tähnas on maetud Ahunapalu kalmistule. Esimesed kandlepäevad tema mälestuseks toimusid Järvseljal 2006. aastal.
Allikas: tartumaa.ee
Koolinoored naudivad Kärdlas sporti, merd ja päikest
K
ärdlas on toimumas Eesti Koolispordi Liidu ja Hiiumaa Spordiliidu poolt korraldatavad koolinoorte neljandad suvemängud, mis kannavad pealkirja “Meri ja päike”. Suvemängudest oodatakse osa võtma üle 300 koolinoore pea kõigist Eesti maakondadest ja suurematest linnadest.
Mängud algasid eile õhtul läbi Kärdla kulgenud rongkäigu ja piduliku avamistseremooniaga linnapargis. Kolme päeva jooksul proovitakse jõudu erinevatel spordialadel, milleks on teatevõistlused, rannavõrkpall, disgolf, veekorvpall ja maastikumäng.
Täna panevad kõik osavõtjad käed külge suvemängude heakorratalgudel Kärdlas ja selle lähiümbruses, mille jooksul puhastatakse kadastikku, raiutakse võsa, niidetakse muru, puhastatakse jõekaldaid , aidatakse vanureid puude riita ladumisel ning tehakse muid lihtsamad talgutöid. Lisaks oodatakse Rannapaargu juurde külla Eesti parimaid motomehi, kes tutvustavad motosporti, näitavad oma oskusi ja võimaldavad julgematel ka ise tsiklisõitu proovida. Kõik suvemängude õhtud lõppevad seltskonnamängude ja tantsuõhtutega Villalaos.
Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luige sõnul on juba traditsiooniks kujunenud suvemängude oluline eesmärk anda enne kooliaasta algust võimalus kõigile osavõtjaile rakendada pika ja sooja suvepuhkuse lõpuks kogunenud energia rõõmsates suvemängude ühistegevustes. “Suvemängude sportlik tegevus on eeskätt sõprus ja rõõm liikumisest. Mitte esikohad vaid ühine võistkonnatunne on selle aasta mängude motoks,” märgivad korraldajad.
Koolispordi eesmärgiks on pakkuda võimalikult erinevaid sportlikke ja kasulikke tegevusi kõigile koolinoortele, et püsida pingelise õppetöö kõrval reibas ja tubli.
Allikas: EKSL
Laupäeval algab tants läbi Eestimaa
Sel laupäeval antakse Tallinnas Raekoja platsil start Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatavale TeateTantsule, mis kestab kaheksa päeva ja läbib 1000 km Eesti maanteid.
TeateTants on üks osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 projektist, millest võtab osa üle 6200 tantsija ja 450 tantsurühma. Lakkamatult tantsides ja musitseerides läbitakse kõik Eesti maakonnad.
Korraga tantsib maanteel üks kuni kaks tantsupaari, kes jõukohase teekonna läbides annavad teatepulga üle järgmistele tantsijatele. Üks tantsupaar läbib keskmiselt 100-200 meetrise teelõigu. Tantsitakse lakkamatult ehk 24 tundi ööpäevas, see tähendab, et ühe rühma lõpetamisel alustab kohe teine rühm. Keskmiseks liikumise kiiruseks on arvestatud 5,5 km/h. Teekonnal on plaanitud teha 15 minutilisi liikumispause, tantsides sel ajal kohapeal.
TeateTantsu liikumist reaalajas saab jälgida kodulehelt www.teatetants.ee . GPS punkt näitab TeateTantsu täpset asukohta kaardil.
Lisaks tantsimisele alustasid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. Kõik TeateTantsus osalevad kollektiivid saavad arhiivile üle anda oma rühmaga seotud materjale. TeateTantsu käigus lisavad rühmad “mälukaardile” oma tantsulõigu kohale mälupulga, mille iga kollektiiv täidab infoga. Salvestatud andmed arhiveeritakse tulevaste uurimuste ja väljaannete tarvis. Loe edasi: Laupäeval algab tants läbi Eestimaa
Aita Uuskasutuskeskusel täita SOS Lasteküla koolikotid
15. augustist kuni septembri lõpuni aitavad Uuskasutuskeskus ja SmartPOST koguda koolitarbeid SOS Lastekülale. SmartPOSTi pakiautomaatide kaudu on võimalik saata pakke Uuskasutuskeskusesse, kust need jõuavad SOS Lasteküla lasteni. Paki saatmisest saadud tulu annetatakse samuti koolitarvete soetamiseks.
Kampaania raames on kõigil võimalik anda oma panus, et koolilaste ranitsad oleksid täidetud kõige vajalikuga. „Ei ole ju uudis, et paljude perede jaoks on lastele kõigi vajalike koolitarvete soetamine ülejõu käiv. Iga pliiats ja vihik eraldi võib ju olla üsna odav, ent kui arvestada kokku kõik kooliks vajalik, siis tuleb vanematel välja anda üsna kopsakas rahasumma. Kahjuks ei maksta enam ka koolitoetust, seega on Uuskasutuskeskus ja SmartPOST oma toreda algatusega loonud võimaluse, kus SOS lasteküla pereemad saavad kindlustundega vaadata kooliaasta algusesse,“ ütles SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro.
„Saata võib julgelt kõike, mis kuulub iga koolijütsi ranitsasse, olgu selleks siis kirjatarbed, vihikud, kaustikud, mapid, kustukummid ja teritajad, pinal või muu koolis tarvilik,“ lisas Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska.
Paki saatmine maksab kampaania raames €1, sõltumata kapi suurusest. Kogu pakkide saatmise tulu annetab SmartPOST kampaania lõppedes omakorda SOS lastekülale koolitarvikute ostmiseks.
Paki saatmiseks SmartPOSTiga tuleb kõik saadetavad esemed koguda ühte pakki, näiteks kilekotti, ning märkida pakile märksõna „Uuskasutuskeskus“. Kõik esemed peavad olema pakitud üheks saadetiseks ning paki maksimaalsed mõõtmed ei tohi ületada suurima kapi mõõtmeid (60x60x60cm). Saatmisel tuleb pakiautomaadi puutetundlikult ekraanilt valida Uuskasutuskeskuse kampaania ning järgida automaadi edasisi juhtnööre. Erinevalt tavapärasest ei pea saatja märkima saaja aadressi või telefoninumbrit. Pakiautomaatide täpsed asukohad on leitavad SmartPOSTi kodulehel www.smartpost.ee
Loe kampaania kohta lähemalt siit: http://www.smartpost.ee/et/kampaania/koolikotid
Põlva linna aumärgi pälvis tänavu kirurg Enno Toss
Põlva linna 18. sünnipäeva tähistati Põlva järve rannas pillipeoga Harmoonika, kus anti üle ka tunnustus Põlva Linna Aumärk.
Tänavu pälvis linna kõrgeima autasu Enno Toss, kes on töötanud 30 aastat kirurgina Põlva haiglas. Teda tuntakse kui väga lugupeetud inimest ja arsti. Patsiendid hindavad temas täpsust, hoolsust ja huumorimeelt, mis aitab üle saada paljudest hirmudest.
Spordiarmastajana hindab Enno turvavarustuse kasutamist. Oluliseks on tema jaoks traumade ja õnnetuste ennetamine nii liikluses, töö- kui ka mängukeskkonnas. Neil teemadel on ta kirjutanud mitmeid harivaid artikleid ja paljud patsiendid on saanud temalt esmast asjatundlikku abi traumade puhul ning nõuandeid edasiseks turvalisemaks käitumiseks.
Enno Toss on oma aastatepikkuse tööga andnud olulise panuse Põlva haigla arengusse ja toonud tuntust linnale.
Põlva linna aumärgi tunnustuse on varematel aastatel pälvinud Eha Kivi, Heino Hiiesalu, Aasa Kaasik, Kalmer Musting, Heli Raidla, Pilvi Liivamägi, Nikolai Järveoja.
Allikas: polvamaa.ee
Maanteemuuseumis tähistatakse 20. augustil 115 aasta möödumist Eesti esimesest autoesitlusest
Eesti Maanteemuuseumi poolt välja kuulutatud fotokonkursi „Maanteede uhkus“ eesmärk oli leida üles ja tunnustada eripäraseid ja omanäolisi sõidukeid Eestimaal. Konkursile laekunud töödest hinnati ümberehitatud sõidukite kategoorias peapreemia vääriliseks Janne Eespäeva ZAZ 965A, mis koos omapärase järelkäruga kokku moodustavad poolteist Maanteemuhku. Tööde vähesuse tõttu oma-ehitatud sõidukite kategoorias auhindu välja ei jagatud. Kasutamata jäänud auhinnafond (Olerexi kinkekaardid kokku 500€ väärtuses) lähevad ümberjagamisele 20. augustil muuseumis toimuva ise ehitatud ja ümber ehitatud masinate näitusel osalevate sõidukite vahel. Nende hulgast valivad oma lemmikud välja muuseumi külastajad. Eriauhinna, ühe õlivahetuse jagu õli, on oma lemmikule välja pannud Addinol.
Toimunud fotokonkurss oli toredaks soojenduseks Eesti Maanteemuuseumis 20. augustil toimuvale üritusele, millega tähistatakse 115 aasta möödumist esimesest Eestis toimunud autoesitlusest. Ootame kõiki konkursil osalenud sõidukeid ja nende omanikke oma eripäraseid ja ainulaadseid sõidukeid tutvustama ja näitama.
Kohtumiseni 20. augustil maanteemuuseumis!
Muuseum.mnt.ee
“Põllerahvas” Kondase Keskuses
18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja “seinapõllesid”.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.