Anija mõisa laat toimub pühapäeval, 11. septembril Harjumaal, Anija külas, Anija mõisa platsil.
Laadal on müügil käsitöö-, aia-, elustiili- ja kodukaupu, söödavaid ja mittesöödavaid. Laadapäev Anijal on täis erinevaid atraktsioone ja lõbustusi nii suurtele kui ka väikestele. Toimuvad võistlused, jõukatsumised (mõisa viljakoti vedu), jõumängud. 
Esinejate rida on kirju, peaesineja on ansambel Kukerpillid.
Kätlin Jäger
Lilli Küla Arendamise Selts
5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, mis keskendub sel aastal vabaühenduste juures tegutsevate professionaalidest vabatahtlikele tänamisele.
Käesoleva aasta tunnustamisürituse teemat kommenteerides ütles Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd: “Järjest enam tuleb vabaühendustele appi vabatahtlikke, kes on valmis just oma erialaste teadmiste ja oskustega panustama. Sellist tüüpi vabatahtlikud on eriti väärtuslikud kuna kõigil ühendustel läheb igapäevatöös vaja teadmisi näiteks juriidikast, finantsjuhtimisest, turundusest ja personalitööst, kuid sageli puuduvad rahalised võimalused palkamaks oma ala spetsialiste. Soovime Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal esile tõsta ka vabatahtlike juhte ning tunnustada tööandjaid, kes julgustavad oma töötajaid vabatahtlikena osalema kodanikuühenduste tegevustes.”
Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Lisainfo ning kandidaadi esitamise vormi leiab veebilehelt: www.vabatahtlikud.ee.
Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad lisaks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukojale 2010. aastal tunnustatud vabatahtlik Riina Varts ning ministeeriumite ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad. Tunnustuse pälvinute nimed tehakse teatavaks 4. detsembril riiklikul tunnustamisüritusel Tallinnas Presidendi Kantseleis. Kokku tunnustab ürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves kümmet vabatahtlikku, kaht vabatahtlike juhti ning üht ettevõtet või asutust.
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
Vinni Gümnaasiumi, Vinni-Pajusti staadioni ja Vinni spordikompleksi vahetus läheduses avati esmaspäeval virgestusala atraktsioonid, mis sobivad igas vanuses tervislike eluviiside nautijatele. Metallist treeninguseadmed on vastupidavad, erksavärvilised ja ilmastikukindlad.
„Üha rohkem inimesi on hakanud aru saama kehalise aktiivsuse ja tervislike eluviiside vajalikkusest. Paljud inimesed veedavad suurema osa oma elust siseruumides, aga kui soovitakse olla terved ning heas vormis kõrge eani, siis tuleb rohkem viibida värske õhus ja päikese käes,” ütles Vinni Spordiklubi Tammed juhatuse liige Gustav Saar. Saare sõnul sobivad Vinni aleviku virgestusalale paigaldatud treeninguvahendid kõikidele vanusegruppidele, alates koolieast kuni vanuriteni. Atraktsioonipargi eesmärgiks on pakkuda piirkonna avalikus ruumis liikumisharrastuslikuks tegevuseks lisavõimalusi.
Virgestusalale paigaldati üksteist elementi. Atraktsioonid asuvad gümnaasiumi ja staadioni vahelisel alal oleva kuuseheki kõrval. Hekk pakub head tuulekaitset. Alale paigaldati ka kolm seljatoega pargipinki.
Projekti eestvedaja oli MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed, seda rahastati PRIA meetmest „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus”. Projekti rahastamisesse panustas ka Vinni vald.
Anti Ronk
Organiseeritud tuletõrje aastapäeva puhul on homme, 7. septembril võimalik päeva jooksul külastada Lõuna-Eesti päästekeskuse kõiki päästekomandosid.
Avatud uste päeval saab kella 10-19 külastada Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonna päästekomandosid. Lisaks elukutselistele päästjatele tutvustavad Võrumaal Rõuges oma tegemisi Rõuge priitahtlikud pritsimehed.
„Oodatud on igas vanuses huvilised, suurematel gruppidel palume eelnevalt komandosse oma tulekust teada anda,“ teatas Lõuna-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Evelin Uibokand.
Külastajatele tutvustatakse päästjate tööd, võimalus on vaadata päästetehnikat ja –varustust. Jagatakse ka tuleohutusalaseid nõuandeid.
Komandode kontaktandmed leiab aadressilt http://www.rescue.ee/louna või küsida päästeala infotelefonilt 1524.
Eesti Toidupank korraldab 10. ja 11. septembril toidukogumiskampaania Rimi supermarketites üle kogu Eesti. Toidu kogumine toimub kell 12 kuni 18. Väljas on Toidupanga kaubakärud, kuhu ostjad saavad panna annetatud toiduaineid. Kampaania lõpuks kogutakse kõik annetatud toiduained kokku ja saadetakse peredele, kellel on raskusi oma igapäevase toidulaua katmisega.
Kõik Eesti inimesed on oodatud toidukogumise päevadel osalema – seda saab teha nii toitu annetades kui ka ise vabatahtlikuna osaledes.
Vabatahtlikuna registreeruda saad SIIN.
Kolmes mahetoitu tutvustavas videoklipis tutvustatakse kõige olulisemaid põhimõtteid, mille poolest erineb mahetootmine tavatootmisest. Klipid on kättesaadavad www.youtube.com/maheklubi. Videod valmisid Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel, toetas põllumajandusministeerium.
„Eesti elanike teadlikkus mahe- ehk ökotoodetest, nende erinevusest võrreldes tavatoodetega ning eelistest tavatoodete ees võiks olla suurem. Seepärast alustame videotes mahetootmise tutvustamist päris algusest. Tihti arvatakse, et kõik, mis on kasvanud või valmistatud Eestis või pärit talust, on ka mahetoode, kuid nii see pole,“ sõnas Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest. „Valminud kolm videoklippi tutvustavad ja rõhutavad kõige olulisemaid ning lihtsamaid tõdesid, mis on mahetootmine ning miks see on hea. Igas videos keskendutakse omaette teemale: taimekasvatus, loomakasvatus ja toiduainete töötlemine.“
Elen Peetsmanni sõnul on videote eesmärk tutvustada Eesti tarbijatele ka mahemärke, mille abil on võimalik poes mahetooted ära tunda. „Eestis märgistatakse mahetooteid nii Eesti riikliku ökomärgi kui ka Euroopa Liidu mahelogoga – nende olemasolu toodetel on kindlaks garantiiks, et tegemist on ökopõllumajandusest pärit toodetega. Tänaseks on mahetoodete valik tavakauplustes ning ka mahepoodide hulk juba piisavalt suur, et kõikidel soovijatel on võimalik eelistada mahedat,“ rääkis Elen Peetsmann.
Klipid on üleval Youtube’s www.youtube.com/maheklubi ning on mõeldud kõigile vaatamiseks ja kasutamiseks. Neid näitab ka rahvusringhääling 29.08.2011-25.09.2011 ETV-s ja ETV2-s.
Mahemärgistusest
http://www.maheklubi.ee/margistus/
Sirli Pehme, Eesti Maaülikooli Mahekeskus
15-16. septembril 2011 toimub Tallinnas Eesti Njingma korraldusel Põhjamaade 5. budismikonverents „Budism ja Põhjala”, kus võetakse kõne alla budistlik tühjuse-teooria ja tantrad, chan-budismi areng ning iidne kalligraafiakunst Hiinas.
Rahvusvahelisel konverentsil tuleb juttu Rolpai Dorje müstilisest loost tsatsa kujudega, budismi arengust Ungaris, ‘Kajo Zendost’ Soomes ja budismist igapäevases elus. Vaadeldakse Peterburi budiste ja budolooge, Läti budismi tänapäeval, tiibeti meditsiini korüfeesid Burjaatias ning tiibeti meditsiini dialoogi tänapäevase biomeditsiiniga. Konverentsi töökeel on inglise keel.
Allikas: Eesti Njingma, www.budcon.com
Samal lehel on kodanikualgatatuse korras avatud aruteluvood, kus õpetajad räägivad oma töötingimustest koolides ja lasteaedades, inimesed kirjutavad oma kogemustest ja jagavad haridusinfot.
Liikumise eesmärgiks on juhtida avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu, et õpetajate nõudmised palgatõusuks on põhjendatud. “Olukord koolides ja lasteaedades vajab kiiret reageerimist ja otsuste vastu võtmist esmases järjekorras. Õpetajate, lastevanemate ja õpilaste hääl peab jõudma kõikideni, sest me räägime olukorrast Eesti hariduselus, räägime meie lastest ja tulevikust. Kodanike otsustada on, kas Eesti tulevik on meie riikliku poliitika prioriteediks,” selgitab üks eestvedajaid Evelin Tamm.
Algatuse eestvedajate hinnangul tuleks noorele õpetajale maksta Eesti keskmise palgaga võrdsustatud palka. Õpetaja palka tuleks edaspidi hakat arvutama sarnaselt Riigikogulaste palgaga, et lõppeksid pidevad vaidlused, ebakindlus ja põhjendamatud viivitamised palgatasemete reguleerimisel. Loe edasi: Esmaspäeval saab õpetajate palgatõusule toetust avaldada
Eesti mõistes on tegu uudse ideega. Rääkida televisioonis seksi puudutavatel teemadel avameelselt ja ilma tabutundeta, kas meie ühiskond on selleks üldse valmis?
Seda üritavadki seriaali tegijad välja uurida avameelselt ja elurõõmsalt, kuid samas hea maitse piiridesse jäädes. Kindlasti kannab seriaal ka õpetlikke eesmärke, kuigi “Seks ja küla” saadetes on olulisel kohal see, mida arvavad seksist kõige tavalisemad eestlased, saavad sõna ka seksuoloogid ja teised eksperdid. Seksiga seotud rõõmude kõrval räägitakse ausalt ka ohtudest ja muredest, mis seksuaalpraktikaga kaasneda võivad ning meenutatakse seksuaalsel teel levivate erinevate haiguste riski.
Me kõik mäletame legendaarset seriaali “Sex and the City”, milles neli eneseteadlikku New Yorgi daami arutasid iganädalaselt seda, mis nende armuelus viimasel ajal juhtunud on. Uus eestimaine sari “Seks ja küla” viib vaataja saatejuht Kadri Kõusaare juhtimisel Eesti erinevatesse nurkadesse, et arutada koos kohaliku rahvaga seda, mis toimub pimedas ja teki all – või siis hoopis keset heledat päeva ja jõe ääres. Või siis hoopis meie fantaasiates. Loe edasi: Algavad saatesarja “Seks ja küla” võtted
Tänavuse tantsutaat Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab Võrumaa rahvatantsujuht Maie Pau. Stipendium antakse üle tantsupidude algataja Ullo Toomi sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna Raekojas.
Maie Pau alustas oma rahvatantsujuhi tööd juba 1972. aastal juhendades laste ja mudilasrühmi. 1983. aastal tööle asudes Võru Kultuurimajja Kannel juhendas ta tantsuringe nii kultuurimajas kui ka koolides. Lapsepõlves Kai Leete balletiringis tantsupisiku saanud, hiljem kõrgkoolis tantsualase hariduse omandanud tantsujuht asutas oma rahvatantsurühmad. 1983. aastal loodud segarahvatantsurühm Kannel ja 1985.alustanud naisrühm Tsõõr tegutsevad järjepidevalt tänase päevani. Maie Pau juhendab neid oma põhitöö kõrvalt. Maie Pau aastaid olnud Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastaja ning Võru Folkloorifestivali kunstiline juht.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures olev Ullo Toomi halduskogu leidis, et Maie Pau rahvatantsu traditsioonide hoidjana ja edasikandjana on oma aastatepikkuse tööga Võrus ja Võrumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid.
1987. aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Mullu pälvisid selle esmakordselt ajakirjanikud Anneli Ammas ja Kadri Valner.
Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
12. septembrini saavad väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.
Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.
„Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,“ märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu.
Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba.
„Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,“ loetles Sigmar Suu.
Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil.
Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini.
Kaks kolmandikku Eesti elanikest on valmis aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel vastama loendusküsimustikule interneti teel, selgus uuringufirma Faktum & Ariko poolt augustis läbi viidud küsitlusest.
“Küsitluse tulemused on väga julgustavad ja annavad alust loota, et Eestil on võimalik teha maailma rahvaloenduste e-loenduse rekord,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. Kõige suurem interneti teel loendamise osatähtsus on seni maailma rahvaloendustest olnud Lõuna-Koreas, kus küsimustikule vastas veebis üle 40% riigi elanikest.
Küsimusele “2011. aasta loendusel on võimalik valida, kas vastate rahvaloendajale või täidate ankeedi internetis ise. Kumba võimalust kavatsete kasutada?” vastas 66% “täidan ankeedi ise internetis”, 27% “ootan koju rahvaloendajat” ja 7% ei osanud vastata. Enim interneti eelistajaid oli 15-35 aastaste seas, kus seda eelistas 80% vastanutest. 35-54aastaste seas küündis see protsent 75ni.
Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles augustis Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15-74.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.
Täna Tallinnas algaval Uue Maailma Tänavafestivalil on Väike-Ameerika ja Luha tn ristmikul maailmaparandajate nurgake. Festivalikülalisel avaneb suurepärane võimalus nautida õiglase kaubanduse kohviku tooteid, võita auhindu lõbusas aastatuhande arengueesmärkide mälumängus ja üldse saada veelgi targemaks maailmaparandajaks. Sobilik igas vanuses! Lisaks on kõikidel suure südamega inimestel võimalik teha annetus Somaalia näljahäda käes kannatavatele lastele. Korjanduskasti saab jätta oma soovile ja võimalustele vastava summa, mille annetame UNICEF-ile.
Iga-aastane tänavafestival on Uue Maailma tähtsündmus. See septembri esimene nädalavahetus on seltsi eesmärkide ja tegemiste kõige selgem väljendus. Neil kahel päeval ei ole linnajao tänavad pelgalt autosid ristmikust teiseni kandvad asfaltväljad ning majades ja aedades ei toimeta mitte üürnikud ja omanikud. Siin tegutsevad ühe kandi elanikud. Mootorsõiduk loovutab koha inimesele, too aga naeratab naabrile ja ütleb talle tere.
Tänavuse festivali teemaks on “Aed tuleb tänavale”. Avatud on tänavaturud, kohvikud, töötoad, kunstinäitused, toimuvad kontserdid, etendused, sport, saunad ja palju muud.
Festival algab täna keskpäeval paraadiga seltsimaja eest ja kestab homme õhtuni. Täpsem kava leiad aadressilt www.uusmaailm.ee.
Hiljuti murdus Pühajärve sõjatammel kaks suurt oksa ning pärast seda näeb Pühajärve pargi uhkus võrdlemisi rääbakas välja. Väimus annab tunnistust sellest, et puu seisund on täbar – tüvi on seest mäda, tema okstes leidub pragusid.
Looduskaitsealuse puu saatuse üle pidasid augusti viimasel päeval nõu keskkonnaspetsialistid ning Pühajärve puhkekeskuse esindajad. Viimased on territooriumi haldajad ning väga huvitatud sellest, et võimas puu edasi elaks.
Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Pille Saarnitsi kinnitusel tuleb esmalt võtta midagi ette selle nimel, et puu ei oleks varisemisohtlik.
Lähema nädala jooksul koostab dendroloog Urmas Roht täpse ülevaate puu seisundist ning annab soovitusi, mida tamme päästmiseks teha. Enne talve püütakse dendroloogi soovitused ka ellu viia.
Pärast hiljutist kahe haru murdumist on tamme võra muutunud kergemaks ning tüve koos hoidev tõmmits lõdvenenud. Puhkekeskuse esindajad lubasid tõmmitsat timmida juba lähipäevil.
Aegade jooksul on puusse tekkinud auke plommitud betooniga. See materjal on aga raske ning kogub endasse niiskust, mis omakorda soodustab kõdunemist. Dendroloog soovitas esimese asjana betoonosa puu seest välja lõhkuda ning ehitada avatud tüveosade kohale varikatuse.
Lisaks sellele soovitas Roht järelejäänud oksad kõrgemalt omavahel ühendada. See peaks parandama puu stabiilsust ning vastupanuvõimet tormidele.
Vaatamata inimeste pingutustele säilib siiski risk, et puu hukkub. Maha teda kindlasti ei võeta, kui puu sureb, siis omal jalal, lisas Saarnits.
Pühajärve sõjatamm on nime saanud 1841. aastal toimunud talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisniku vastu. Tamme juures oleva teabetahvli kinnitusel on puu ümbermõõt 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanuseks arvatakse olevat 300-400 aastat.
Allikas: Tartu Postimees
Justiitsministeerium kuulutas välja riigihanked vanglate varustamiseks kartuli ja köögiviljadega.
Ühes vanglas tarbitakse olenevalt vangla suurusest kuni viisteist tonni kartulit, neli tonni porgandit, kolm tonni peakapsast, kaks tonni sibulat, kolm tonni punapeeti ning pool tonni söögikaalikat kuus.
Oma pakkumuse saavad huvilised esitada eraldi kartuli ja köögivilja hankele, sealhulgas ka eraldi Tallinna, Tartu, Viru või Harku ja Murru vangla lõikes. Seega oodatakse riigihankest osa võtma ka piirkondlikke köögiviljamüüjaid.
Riigihangetes kutsutakse osalema pakkujaid, kes suudavad tagada kartuli ja köögivilja järjepideva iganädalase transpordi vanglatesse kogu aasta vältel. Seega on vajalik ka vastavate transpordivahendite olemasolu.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on kartuli riigihankes 19. september ja köögivilja hankes 20. september kell 10.00. Täiendavat informatsiooni konkursi tingimuste kohta on võimalik saada riigihangete registrist ja justiitsministeeriumist. Lepingud uute tarnijatega soovib ministeerium sõlmida oktoobri alguses.
Maavalla koda kuulutab välja kasupäeva korjanduse, et koguda raha ja vara hiite uurimiseks ja hoidmiseks, kodulehe, teabevahetuse, trükiste, loengute jt sündmuste ning koja muude tegemiste tarvis.
Koja tegevuse aluseks on vabatahtlik töö ja peamiseks sissetulekuks annetused. Seepärast ollakse tänulikud igasuguse abi eest.
Annetada on võimalik Maavalla koja pangaarvele nr 333805270003 Sampo Pangas, samuti kodade kokkusaamistel ning eelneval kokkuleppel mujal.
Kasupäeva korjandus toimub 1.-30. septembrini. Rahvakalendris on kasupäev (29.09.) üks nn postipäevi, mis jagab majandusaasta talve- ja suvepooleks. Kasupäevast algab talviste tööde poolaasta.
Lähem teave: tel. 56 686 892, koda@maavald.ee, www.maavald.ee
Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.
Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sügavamaid juuri.
Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.
Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.
Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 19.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.
Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo
Sepp ning Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.
Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli süüdi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt ja kohati vääralt.
1. septembril sai avalöögi Euroopa Komisjoni kosmoseteemaline lastejoonistuste võistlus, mille võitja nimi antakse ühele Euroopa Liidu Galileo võrgustiku satelliidile. Võistlus kestab 15. novembrini.
Joonistusvõistlus on mõeldud 9-11-aastastele lastele ja toimub Euroopa Komisjoni Galileo programmi raames. Galileo on Euroopa iseseisev satelliitnavigatsiooni süsteem, mille käigus lennutatakse kosmosesse vähemalt 27 satelliiti. Joonistusvõistlus toimub kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis 2011. aasta jooksul ning iga riigi võitja saab kosmosesse omanimelise satelliidi.
Joonistusvõistluse žürii liikme ja Tartu Ülikooli füüsika instituudi kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juhi Mart Noorma sõnul on tegemist väga haruldase võimalusega. „Ühe eesti lapse järgi nimetatakse ligikaudu 200 miljonit eurot maksev kosmoselaev, mis toob inimkonnale tulevikus palju kasu,“ ütles Noorma. „Galileo satelliitide võrgustik on Euroopa Liidu suur samm kosmosetehnoloogilise ülemvõimu suunas ja selle arendamises löövad kaasa ka Eesti spetsialistid.“
Võistlusel osalemiseks peab iga laps valmistama pildi teemal “Kosmos ja kosmoselend”. Pildil võivad olla näiteks tähed, raketid, planeedid või satelliidid. Kasutada võib mis tahes joonistamis-, maalimis- ja värvimismaterjale ning –tehnikaid ja loomulikult fantaasiat. Pildid tuleb seejärel sisse skaneerida või teha neist foto ja laadida üles Galileo joonistusvõistluse kodulehele.
Peale Mart Noorma kuuluvad võistluse Eesti žüriisse veel laulja Laura Põldvere ja riigikogu liige, endine kultuuriminister Laine Randjärv. Võitja kuulutatakse välja 2012. aasta jaanuaris toimuval auhinnatseremoonial, kus võitjale antakse üle diplom ja auhind, mis kujutab nende järgi nime saanud päris-satelliiti.
2011 ja 2012 aastal tähistatakse Eestis teadusaastat. Loe lähemalt!
Lisainformatsioon:
Kristine Mumma, Powerhouse OÜ
E-post: kristine.mumma@powerhouse.ee, tel: +372 699 8032
12. septembrini saavad mikro- ja väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist. Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.
“Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,” märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu. Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba. “Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,” loetles Sigmar Suu.
Elluviidud projektid aitavad tõsta maaelu kvaliteeti ning toovad kohale tuntust ja uusi külastajaid. See omakorda suurendab kohalike inimeste võimalusi tööd leida, teenuseid ja kaupu müüa. Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil. Toetuse saamise tingimustega saab põhjalikumalt tutvuda PRIA kodulehe vahendusel.
Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini, seejärel algab dokumentide menetlemine ning toetuste määramise tähtaeg on 16. jaanuar 2012. Selle meetme käimasolev taotlusvoor on programmperioodil 2007-2013 viies. Aastatel 2008-2010 oli kaks taotlusvooru nn väikeprojektide rahastamiseks (toetuse piirmäär kuni 100 000 eurot) ning kaks taotlusvooru suurprojektidele (toetuse piirmäär 300 000 eurot). Kokku on neljas taotlusvoorus PRIAsse laekunud 972 taotlust 102,7 mln euro saamiseks. Toetusesoove on alati olnud rohkem kui vooru eelarves raha. Kokku on PRIA määranud 612 ettevõtjale 55 mln euro ulatuses toetusi.
Pärast toetuse määramist on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projekt ellu viia ja PRIAle kuludokumendid esitada, pärast mida toetus välja makstakse. “PRIA soovitab siiski alustada projektide elluviimist võimalikult varakult, et kiiresti muutuvad turusituatsioonid- näiteks ehituses – ei saaks hiljem takistuseks. Tööde ja kaupade kallinemise puhul pole võimalik PRIAlt lisaraha saada,” märkis Sigmar Suu.
Maaelu mitmekesistamise meetme toetusi on PRIA seni välja maksnud kokku 23,2 mln eurot.
Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.
„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.
EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“
Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.
Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.
Kangastelgedel kudumise õpitoaga käivitub esimene Linamuuseumi õpitubade sarjast. Õpitoad koosnevad kuuest 2-päevasest tsüklist ja toimuvad nädalavahetusel septembri lõpust kuni detsembrini. Õpime nii maa- kui kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, repptehnikat ja kõladega kudumist – piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, materjali 
arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned erinevates tehnikates kangaproovid.
Õpitubade juhendajaks on MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis, kes on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor ja kangakudumise suvekooli käivitaja (vt http://suvekool.iidadesign.eu/).
Õpitubade maksumus ühe tsükli kohta on 15 €, kogu kursusemaksumus kokku on 90 €. Õpitubades osalejate arv on piiratud. Koha õpitubades tagab 2 tsükli ettemaks(30 €) hiljemalt 16. septembriks. Ettemaks palun teha: Prastuli Selts, Swedbank 221049559605.
Lisainfo ja registreerimine: kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.
10. septembril korraldab Nõmme Kalju Hiiu staadionil “Kalju Jalgpallifestivali”, mille raames annab täispika kontserdi Getter Jaani.
Tegemist on suurejoonelise heategevusüritusega lastele ja kõigile huvilistele, mille tulu läheb Kalju noorsportlaste toetuseks. Oma panuse üritusele annavad mitmed Eesti ettevõtted ja erinevad avaliku elu tegelased, seal hulgas noor superstaar Getter Jaani, kelle kontsert jalgpallipäeva kroonib.
Jalgpallipäevale on osalema oodata üle 500 lapse nii Nõmme kui ka teiste linnaosade koolidest ning lasteaedadest, kes võistlevad omavahel Adidase auhindadele nii jalgpallis kui jalgpalli fännamises.
Lisaks Getter Jaani kontserdile ja laste jalgpallimängimisele on päevakorras ka Meistriliiga põnevuslahing kahe kuldmedali pretendendi Nõmme Kalju ja FC Flora vahel. Mängu kannab otse üle TV 6.
Koolidevaheline laste fännamisvõistlus toimub antud mängu raames, mille tarbeks paigaldatakse Hiiu staadionile spetsiaalne 500 kohaline lisatribüün.
Hiiu staadionil on avatud ürituse tarbeks ka eraldi lasteala “Sky Park”, kus saab hullata batuutidel ja lasta teha näomaalinguid. Lastega tegelevad mitmed lahedad karakterid ja batuutidelt ei puudu ka Kalju maskott Roosa Panter!
Mõeldud on ka lapsevanematele, koostöös Fittest spordiklubiga korraldatakse täiskasvanutele “Fittest Aeroobikatund”, mis tutvustab erinevaid aeroobikastiile.
Sportlikku päeva soovides,
Nõmme Kalju pressiteenistus
1.septembril kell 14 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Ahto Raudoja koostatud kogumiku „Setomaa tsässonad“ esitlus.
Kogumik võtab kokku viimase 10–12 aasta uurimustulemused Setomaa tsässonate teemal. Suur osa infost on kogutud välitööde käigus, ent raamatusse on haaratud ka muuseumidest, arhiividest, kirjasõnast ja kohalikelt elanikelt kogutud teavet, mis on ühtseks tervikuks koondatud. Raamat koosneb kahest põhiosast: neli uurimuslikku, konteksti loovat originaalartiklit ja nn kataloogiosa, mida täiendab tsässonate kaart ja nimekiri. Kokku on kogumikus teateid 158 tsässona kohta (78 allesolevat ja 80 hävinut).
Käesolevas raamatus pole kirjas lõplikku tõde Setomaal olevate ja olnud tsässonate kohta. Paljud tsässonad on ammu hävinud ja mälestusedki nende kohta kadunud või kadumas. Mitmete tsässonate puhul on info nime, pühaku ja püha kohta puudulik, lünklik või raskesti kättesaadav.
Lisainfo: Ahto Raudoja, telefonil 5182 411
Alates septembrist on folgisõbrad iga kuu esimesel reedel oodatud Tartu Folgiklubisse. Alustame ringmängudega suurtele ja väikestele, järgneb autoritund koos vestlusega loomingust ja pärimusest ning lõpetame traditsiooniliste tantsud elava muusika saatel (tantsud näidatakse ette).
Oodatud on igas vanuses pärimushuvilised kogu perega. Head tuju pole vaja kaasa võtta – see on meie poolt! Rahvarõivastiilis kaunistustega külalisi ootab üllatus! Asukoht: Vilde I korruse kohvik ja klubi (Vallikraavi 4). Kell 18 algab ringmängutund, kell 19 on autoritund. 2. septembril on autoritunni külaline Mari Kalkun.
Autoritega vestleb Ants Johanson.
Kordaläinud kontserte saab järelkuulata Klassikaraadios saates ”Folgialbum”.
Kell 20 on tantsupõrand elava pärimusmuusikaga (tantsud näidatakse ette), plaadiesitlused ja kontserdid.
Korraldaja: Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.
Astrid Hallik
