Rubriik: Eesti

Homme toimuvad teiste talgute seas ka tantsutalgud

TARVANPÄÄ TEEB TANTSUTALGUD

 Rahvatantsuansambel Tarvanpää ühendab üle-eestilise talgupäeva oma 65. juubeli tähistamisega, korraldades päev läbi kestvad tantsutalgud.

 Tarvanpää tantsutalgud Eesti rahvuskultuuri hüvanguks ehk Tarvanpää Tantsu Pidu  toimub 7. mail Rakvere Teatris. Talgud on tegelikult kestnud läbi kuuekümne viie aasta vähemasti kolmel päeval nädalas, rahvatantsu ja rahvamuusikat edendades, Eesti asja ajades nii, et Rakvere linnas ja lähiümbruses on raske leida peret, kes poleks mingil kombel seotud Tarvanpääga.

 Talgutööd 7. mail: kell 10 osaliste proovid; kell 12  peaproov; kell 14 talgusupp; kell 16 võetakse vastu õnnitlusi; kell 17 toimub pildistamine Rahvaaias; kell 18 algab juubelikontsert teatri suures saalis (piletitega) ja kell 20 talgusimman Rahvamajas.

 Talgutele tuleb kaasa võtta isamaaalised aated, rahvarõivad, hää tuju ning nobe tantsujalg. Osalistel pole loomulikult midagi ka kiidusõnade ja õnnitluste vastu.  Tantsijaid on talgutel kokku 160: noorim on sündinud 2007. aastal ja vanim 1942. Tarvanpää kunstiline juht Maie Orav tähistab selle peoga aga oma 70. juubelit.

 Pealtvaatajad saavad hingekosutuseks kogeda ilusat Eesti asja ja tasemel rahvatantsu. Teistelt talgutelt tantsutalgu kontserdile tulijad saavad kena ja emotsionaalse talgupäeva lõpetuse.

 Rahvatantsuansambel Tarvanpää loodi 1946. aastal ETKVL KIT-i Rakvere klubis, esimene tantsuõpetaja oli Leonide Viires. Aastatel 1959-1968 oli nais- ja segarühma tantsuõpetajaks Ellen Urbus. Aastal 1968 alustas tantsuõpetajana tööd Maie Orav, kes on tänaseni tantsuansambli kunstiline juht. 1969. aastal omistati kollektiivile rahvatantsuansambli nimetus, pärisnimeks sai muinaseestlaste linnuse Tarvanpää nimi.

 Tarvanpää on ellu kutsunud Eesti jaoks olulisi pidusid. Nii möödub tänavu 25 aastat Eesti esimesest rahvusvahelisest folkloorifestivalist “Viru Säru”. Viimaste aastate suursündmused on olnud aga Meeste Tantsupeod, mis on mõlemal korral tunnustatud Eestis aastasündmusteks rahvuskultuuri vallas. 

Pilliõpilased kogunevad Viljandisse võistu mängima

Võistumängimine 2010

Täna saab Viljandi Pärimusmuusika Aidas näha-kuulda, mida  toob pärimusmuusika tulevik:  aset leiab kolmas üleriigiline
pilliõpilaste võistumängimine, kus astub hindajate ette ligi 80 poissi ning tüdrukut.

Esindatud on kõik maakonnad: 22 muusika- ja huvikooli ning nelja eraõpetaja kasvandikud. Osalejad peavad võistluse käigus esitama kaks eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist.

Pillidest on esindatud kannel, lõõtsalised, viiul, torupill, hiiu kannel, sarv, viled, parmupill ning näppepillid. Teiste instrumentide
mängijad osalevad avatud pilligrupis.

Võisteldakse kahes vanusegrupis. Nooremasse gruppi kuuluvad 1-3 aastat pilli mänginud või pärimusmuusika õppekava I tasemel õppivad muusikakooli õpilased. Teises grupis tulevad hindajate ette neli ja rohkem aastat pilli mänginud noored või pärimusmuusika õppekava II ja III taseme muusikakooli õpilased. Parimatest parimad saavad võimaluse esineda Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Žüriisse kuuluvad Neeme Punder, Elo Kalda, Tarmo Noormaa, Sofia Joons, Maarja Nuut ja Ando Kiviberg. Vaatama-kuulama on oodatud kõik muusikahuvilised

Neli ja poolt tuhat õpilast istutab täna metsa

Tänasele riigimetsa istutuspäevale on registreerunud koos õpetajatega 4500 istutajat enam kui sajast koolist. Kasvama pannakse üle 200 000 taime 70 hektaril, istutuskohti on igas maakonnas. Istikutest kolmveerand on kuused ja ülejäänud männid. Riigimetsa metsauuendamise juhendi järgi pannakse ühele hektarile kasvama 3500 männi- või 2000 kuusetaime. Töid juhendab 300 RMK poolset tööjuhti.

6.-12. klasside õpilased istutavad puid kokku 46 raielangil üle Eesti. Päev lõpeb ühissildi paigaldamisega, kus on kirjas koolide nimed, kes uue metsa kasvama panid. See võimaldab koolidel oma istutatud metsa hilisema loodusõppe raames uuesti vaatama tulla.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks.

Algas kampaania “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”

Foto: uniteddogs.com
Eesti Koerainimesed alustasid üle-eestilist kampaaniat “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”, mis on suunatud eelkõige linnades ja suuremates alevites elavatele koeraomanikele.

Ilusad päikesepaistelised ilmad meelitavad inimesi linnaruumi rohealadele aega veetma ja on paha küll, kui ei leia kohta kus istuda või veel hullem – astud esimese sammuna koera väljaheite sisse. See tekitab viha koeraomike ja koerte vastu, mis on ka osaliselt põhjendatud.

Kuigi igal koeraomanikul on kohustus oma koera väljaheited ära koristada, ei täida seda nõuet siiski mitte kõik. Ka meedias on palju kirjutatud aktiivsetest linnakodanikest, kes pistavad lipukesi koerte väljaheidete sisse ja märgistavad talvel spray värvidega, et saavutada meedia ja koeraomanike tähelepanu. Loe edasi: Algas kampaania “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”

Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Illustratsioon: Oxford Park
Raplamaale Juurusse rajatavasse uuslinnakusse Oxford Park kavandatakse Euroopa esimest FuelBar universaaltanklat, kus on võimalik liiklusvahendeid tankida elektri, biokütuste, metaani, biodiisli, gaasi ja bensiiniga ning võimalus laadida ka elektriakusid. FuelBaris on odavad elektri laadimishinnad tänu kohapealsele biomassi kombijaamale.

FuelBari universaaltanklas on ruumi sellistele tehnoloogiatele, mis võimaldavad autodele ja teistele liiklusvahenditele: elektri kiirlaadimist, standardlaadimist, alalis- ja vahelduvpinge valikuid, elektriakude vahetust, metaani, gaasi, diislit, bensiini, madala ja kõrge oktaanarvuga biokütust, biodiislit, tselluloosikiumassi etanooli, vesinik-kütuseelementide tankimist. Tulevikus on võimalik lisada ka teisi tulevikutehnoloogiaid. Loe edasi: Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

Talgu-Eesti kaart seisuga 4. mai 2011. Foto: www.teemeara.ee
Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond annab teada, et paljud ettevõtted ja asutused üle Eesti pakuvad sel laupäeval omapoolset tuge ühiste tööde-tegemiste õnnestumiseks, sealhulgas talgutele jõudmiseks. 7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on tulemas ka palju firmasid, et koos töötajatega midagi ühiskonna heaks ära teha ja ühtlasi kaasa aidata kodanikuaktiivsuse edendamisele.

Talguliste toetamiseks mõeldud abipakkumisi on väga erinevaid – nii võimaldab Edelaraudtee kõigil inimestel sõita talgupaika tavapärasest 50% soodsamalt, Töötukassa maksab töötutele sõidutoetust talgutele sõiduks, Refonda võtab vastu vanametalli, Opeli esindustesse võib viia kasutatud autorehve jne. Lisaks saab portaali Sõida.me kaudu leida endale sobiva reisiseltskonna, mitmes maakonnas on kokku lepitud omad eripakkumised talgulistele. Samuti kehtivad talgujuhtidele soodustused talgusupi, tööriistade jm vajaliku soetamiseks. Täiendavalt on mitmeid pakkumisi korteriühistutele. Kõiki talgulistele mõeldud abipakkumisi saab vaadata siit. Loe edasi: Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevjuhi Ants Varblase sõnul loob RMK uus jahipidamisvõimaluste pakkumise kord esimese reaalse võimaluse, et jahipidamise tasust saab osa ka jahipiirkonnas asuv maaomanik.

Alates selle aasta märtsist kehtiva uue korra alusel tohib Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasutuses olevas jahipiirkonnas küttida ainult maaomaniku nõusolekul. Jahipidamisvõimalused kuues RMK jahipiirkonnas müüakse nüüdsest soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Juhul, kui maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le, jagab RMK maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. Kui seni sai jahipidamisest tulu vaid kütt, siis uue korra kohaselt saab sissetulekust osa ka metsaomanik, kes oma maal jahipidamist lubab.

Eesti Erametsaliit kutsub maaomanikke jahipidamise lubamise küsimuses RMK-ga aktiivselt suhtlema, et ühiselt läbi arutada ja lahendada metsakahjustuste ja vajalike ulukihooldetööde küsimused. Samuti kutsub EEML metsaomanikke aktiivselt osalema kohalike organisatsioonide töös, et üheskoos alustada jahipidamiseks õiglaste tingimuste taotlemist teiste jahipiirkondade kasutajatega. Loe edasi: Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Täna kuulutati välja kümnenda RMK metsaviktoriini võitjad, parimad loodusetundjad elavad Tõrvas, Olustveres, Raasikul ning Võhmas. Kui viimastel aastatel on loodusõppe mitmekesistamiseks ellu kutsutud interaktiivsest viktoriinist osavõtjate arv jäänud 5000 ja 6000 vahele, siis tänavu pani oma teadmised proovile 9307 õpilast.

“Rekordilisele osalejate arvule aitas ilmselt kaasa tõsiasi, et see aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mis hoiab metsateemad suurema tähelepanu all,” kommenteeris viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. “Küsimused said meie endi arvates küllaltki rasked ja eks natuke krutskit panime neisse ka sisse. Nii näiteks ei olnud Lahemaa jugade pildid mitte tavapärased, vaid külmunud ja lumevaiba all jõgedest.” Seda suurem on korraldajate heameel aktiivsest osalusest.

Metsaviktoriini eripäraks on see, et osaletakse klasside kaupa ja ka auhinnad – loodusõppereisid RMK looduskeskustesse on määratud parema keskmise punktisumma saanud klassidele. Kokku vastas metsaviktoriini küsimustele tänavu 809 klassi. Loe edasi: Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Uuring: suur hulk välismaale tudeerima asunuid
Eestisse ei naaseks

Eesti noori peibutab õppimiskohana USA. Foto: absoluttravel.eu

Dream Foundation Eesti poolt vahemikus oktoober 2010 kuni märts 2011 läbi viidud välismaal õppimise teemalise küsitluse tulemused kaardistavad 1216 gümnaasiumi astme ja kutsekooli
õpilase arvamuse.

Välismaise kõrghariduse vastu tuntakse väga suurt huvi.

„Eesti noored on välismaal õppimisesse väga positiivselt meelestatud,“ sõnas Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa ning lisas, et tänu võimalusele maailma avastama minna, on ka noorte ambitsioonid tuleviku suhtes tunduvalt suuremad, kui olid need aastaid tagasi.

Uuringu tulemusena soovivad üle 60 protsendi vastanutest jätkata oma haridusteed välisülikoolis, vaid 10 protsenti on kindel, et just Eesti kõrgharidusmaastik pakub neile seda, mida nad ootavad.

„Suure huvi ja soovi kõrvalt on palju nii väliseid kui ka sisemisi tegureid, mis mõjutavad lõppotsust
välismaale õppima mineku suhtes,“ ütles Visamaa. Kõige suuremaks takistuseks peavad 61 protsenti vastanutest õpingutele rahastusvõimaluste leidmist ning 46 protsenti võõras keeles õppimist ja suhtlemist. Võõras kultuuris kohanemine, sobiva ülikooli/eriala leidmine ja võõrsil koduigatsuse tekkimine noori eriti ei mõjuta. Visamaa sõnul võib sellest järeldada, et Eesti noored on seiklushimulised ja avatud uutele väljakutsetele. Loe edasi: Uuring: suur hulk välismaale tudeerima asunuid
Eestisse ei naaseks

Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Uibu Endel pruuk Vinne rohtõ almageeli ja trihhopooli. Foto: Uma Leht
Võromaal peetäs Vinnemaalt tuuduist rohtõst õks viil luku: neo omma odavamba ja inemiisi meelest tegüsämbä ku nuu roho, midä Eestih müvväs.

«Täämbä hummogu võti ma Ibumetin-600, midä Eestih müvväs retseptiga,» ütel’ Vahtsõliina asundusõ külävanõmb Kulešasi Milvi (55). «Tuu umõhtõ piäsi mõoma, a ma tunnõ-i tuud! Jalg nakas’ õks haltama.» Milvi käve ilda aigu jalalõikusõl ja piät aig-aolt määndsitki haluvõtjit pruukma, et haigõ jalg olla lasõs.

Vererõhuga ollõv täl kah hädä, a Eesti vererõhurohtõ saa-i tä võtta: noidõga nakkas pää haltama. «Kõgõ inämb tarvida õks tsitramooni,» selet’ Milvi. «Tuu mõos mullõ nii häste: alandas vererõhku ja võtt päähalu kah är. Eestih om külh õgasugutsiid rohtõ, a tsitramoon om õks kõgõ parõmb!»

Kulešasi Milvi tiid, et timä kandi inemise pruukva ülepää pall’o Vinne rohtõ. Mitmõ ommaki lasknu täl Vinnemaalt rohtõ tuvva, selle et täl om viisa olõmah. Üteh leedukast mehega käävä nä õks aig-aolt tõõsõl puul piiri. Ku vaia om, toova ka rohtõ, näütüses keeletüide rohtõ nimekirjä pantut korvalooli, miä om esieränis hüä süämele.

Naasõ jutust tulõ vällä inemiisi kats päämist arvamist, minkperäst Vinne roho ollõv üle kõgõ: neo ollõv tükü maad odavamba ja tõsõs ollõv näide mõjo pall’o parõmb. Loe edasi: Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Ilmus ajakirja KoguKonnad uus number

Ilmus Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirja KoguKonnad järjekordne number. Arvult juba üheksandas numbris on lisaks uudistele neli lugu erinevatest ökoküladest üle maailma, üks mõtisklus alternatiivmeditsiinist ja muud lugemist. Ajakirjal on ka uus kujundus.

Ajakirja KoguKonnad värsket numbrit saab lugeda siit.

KoguKonnad valmib kodanikualgatuse korras ja on üks toimivaid näiteid kodanikumeediast. Toimetaja Ingrid Vooglaid ja kujundaja Auli Kütt kutsuvad üles kõiki huvilisi pakkuma kaastöid, uudiseid ja oma mõtisklusi. Samuti on teretulnud toetused selle kodanikumeedia algatuse jätkumiseks.

Allikas: Ingrid Vooglaid, Eesti Ökokogukondade Ühendus

Inimsuhete eriskummaline maailm Võru Linnagaleriis

Teisipäeval, 3. mail kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis mitme Ungari kunstniku ühine isiknäitus „3in1“.

Võru Linnagalerii (Liiva 13) esimesel korrusel on väljas valik Ungari kaasaegsete kunstnike (Zsuzsa Moizer, Attila Szűcs, Ágnes Szépfalvi) maale, mille valis välja cARTc Ühing. Kõiki maale ühendab läbivalt inimsuhete ja olukordade eriskummaline, kohati groteskne ja lüüriline, ent samas siiski igapäevane maailm.

Igapäevast maailma käsitleb ka Zsolt Asztalos, kelle tööde puhul ei ole maailm enam nii käegakatsutav nagu eelpool mainitud maalidel. Oma näituste kohta ütleb kunstnik, et inimesed ei ela enam reaalses maailmas, vaid rändavad ringi mööda juhtmeid ja kõvakettaid. Kodu on tark- ja riistvara, sotsiaalvõrgustikud, jpg-failid ja muu taoline tehnikamaailm. Üha rohkem meelitatakse inimesi tarbima illusioone, õnnelikke nägusid reklaamplakatitelt, aga reaalsuses istuvad need, keda taheti õnnelikuks teha, tuimalt teleka ees ja söövad krõpse. Kõik see kokku moodustab kunstniku jaoks intrigeeriva materjali.

Klára Petra Szabó aga läheneb inimestele teisest küljest. Tema moeakvarellid kajastavad inimese ja riiete suhet, kuid üritavad tabada ka olemust ning meeleolu. Kunstnik maalib inimesi, kelle välimus on tema jaoks põnev ning oma töid peab ta rohkem portreedeks või ajastusketšideks, mille roll aastate jooksul muutub.

Näituse avamisel viibivad kohal ka Zsuzsa Moizer ja Zsolt Asztalos.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 3. juunini. Võru Linnagalerii on avatud esmaspäevast reedeni kell 12–18.30 ning kultuurimaja Kannel ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.

Allikas: vorulinnagalerii.ee

Palmse mõisas toimub kultuuripärandi seminar

Reedel, 6. mail toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisas kultuuripärandi seminar. Kultuuripärandi seminar on pühendatud muinsus- ja looduskaitsekuule ja Lahemaa 40. sünnipäevale.

Seminari korraldavad Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet.
Lahemaa looduskeskuses on avatud Lahemaa rahvuspargi 40 tegevusaasta trükiste ja meenete väljapanek.
Oodatud on kõik huvilised – piirkonna elanikud, kultuuriväärtuste omanikud, seotud asutused, uurijad ja kaitsjad. Eelnevalt registreerunuile tasuta lõuna. Seminari toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnaamet

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus: täna minnakse Ameerikasse

”Jaapanlaste ja austerlastega Ameerikasse” on Jaan Söödi ja Matsalu filmide õhtu, mi toimub Rahvusraamatukogus esmaspäeval, 2. mail kella 18-20.
Näidatakse kahte head Matsalu festivali filmi. ”Preeriakuningas: piison” ( režissöör Tsunehito Arai, Masaru Kuroki, Jaapan) ja ”Püha Helena mägi” (režissöör Jörg Daniel Hissen, Heinz Leger, Austria).
Filme tutvustab ja tõlgib festivali direktor Tiit Mesila. Laulab Jaan Sööt.

Otseülekanne www.looduseomnibuss.ee/otse

Eesti parim sommeljee on Kristjan Peäske

Kristjan Peäske tunnistati parimaks ka möödunud aastal.

Laupäeval, 30. aprillil, toimus juba üheteistkümnendat korda Meriton Grand Conference & SPA hotellis Eesti parima sommeljee 2011 finaalvõistlus Trophée G.H. MUMM, mille võitis Kristjan Peäske restoranist Leib, Resto ja Aed. Teiseks tuli Kristjan Markii restoranist Balthasar ja kolmandaks Aivar Vipper Tervis Spaast, Pärnust. Punktiarvestuse järgi tuli teiseks siiski Norra parim sommeljee ja Põhjamaade võistluste kolmas Francesco Azzarone. Eesti esindajana on
seekorne võitja Kristjan Peäske kutsustud osalema Norra ja ka Põhjamaade sommeljeede meistrivõistlustele. Samuti on Eesti esindaja kutsutud nüüd ka osalema Prantsusmaa Trophée G.H. MUMM võistlustele. Kõik see on suur tunnustus Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile ja selle liikmetele. Rahvusvahelise žürii tööd juhtis Ken Engebretsen, Norra Sommeljeede Assotsiatsiooni president. Liikmed olid Agnes Jones, Champagne G.M. Mumm´i toodete juht, Raimonds Tomsons, Läti Sommeljeede Assotsiatsiooni president, Matti Timmermann, Sommeljeede Erakooli lektor ja Urvo Ugandi, AS Liviko kvaliteetveinide tootejuht.
Ene Ojaveski

Kultuuripealinnas avati Põhuteater

Eile, 30. aprillil avati Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas Skoone bastionil NO99 Põhuteater. Rohkem kui kaks aastat ette valmistatud Põhuteatrit ümbritseb avalik ruum koos erinevate lõõgastusvõimalustega, Põhuteatris eneses astuvad viie kuu jooksul üles teatritrupid ning kunstnikud Eestist ja kogu maailmast.  

NO99 Põhuteater on põhust rajatud installatsioon, mis põhineb Ene-Liis Semperi ideel, Põhuteatri kuraatorid on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.

NO99 Põhuteatri arhitektid on Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke.

Allikas: tallinn2011.ee

Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Evald Okas. Foto perearhiivist.

E. Okas osales eesti kunstiloos ligi 70 aastat, 1941 lõpetas ta Riigi Kõrgema Kunstikooli maalijana. Esmakordselt olid tema tööd Tallinna Kunstihoones eksponeeritud juba 1939. a. Sõjaaastail Nõukogude armeesse mobiliseerituna kuulus Okas eesti kunstnike kollektiivi Jaroslavlis. Kodumaale naasnud, tõestas ta järgnevatel aastakümnetel end temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna.
Tema looming kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites.
Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. 1960. aastail maalitud fantaasiakostüümides naisfiguurid ning võõrapäraselt saladuslikud naisetüübid Jaapanist, Prantsusmaalt ja Itaaliast näivad ka aastakümneid hiljem üha rändavat meistri maalidele, omandades uusi ilmeid.
Võimsa kunstnikuisiksusena haaras ta oma loomingus paralleelselt mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, oli erakordselt viljakas ja eksperimenteeriv. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Okast on nimetatud ka Eesti kunsti Picassoks. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas. Loe edasi: Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Täna avab Pokukoda taas oma uksed külastajatele

Kojas on üleval näitus Sven Začeki looduspiltidega – tulge kaema!
Täna, Pokukoja avapäeval, toimuvad kella 12st kuni 16ni talgud ja koristustööd Pokukoja ja Padasoomäe talu ümber ning matkaradadel. Ootame rohket osavõttu! Vajalikud välitööriided, saab suppi! Seoses Võrumaa turismisuve avapäevaga, on Pokukoja uksed kõigile külastajatele täna tasuta avatud kella 12-18. Jälgige ürituste infot Pokumaa kodulehelt!

Rõõmsa kohtumiseni!

Pokupere

Homme algab metsanädal

Tänavu 19. korda toimuv üle-eestiline metsanädal algab 2. mail metsapealinna tiitli üleandmisega Haapsalule. Metsanädala avab keskkonnaminister Keit Pentus.

“Eestis on iga seitsmeteistkümnes elanik metsaomanik. Neid tuleb väärtustada, sest metsaomanikest sõltub väga olulisel määral see, kui hea tervisega ja millises seisus meie metsad tulevaste põlvede jaoks on. Sel aastal saab vastu võetud pikalt ette valmistatud erametsa tulumaksureform, mis
motiveerib metsaomanikke metsa uuendama ja korrastama,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

“Metsa ei tohi suhtuda isekalt ja ainult praeguse hetke peale mõeldes. Selleks, et Eestis oleks 50 ja 100 aasta pärast sama palju sama heal järjel olevat metsa kui praegu, tuleb seda metsa praegu mõistlikult majandada ja istutada. Metsanädalal on muude ürituste kõrval võimalik igal inimesel ka metsa istutamisel kaasa lüüa,” lisas keskkonnaminister Keit Pentus.

Selle aasta metsapealinn Haapsalu sai jaanuarikuus umbes 250hektarilise Valgevälja metsamaa omanikuks. Valgevälja mets kuulus linnale ka enne Teist maailmasõda. Ka on Haapsalu kuulus oma puidust paatide ehitamise traditsioonidega.

Metsanädala eelüritused on toimunud üle Eesti juba alates aprillikuust – metsanduse visioonikonverents, metsaistutamise talgud, erinevad võistlused, üritused koolilastele.

Laupäeval, 7. mail avaneb Haapsalu linnarahval ja külalistel võimalus ise näha ja kogeda, milliseid väärtusi peidab endas Eesti mets. Sel päeval muutub Haapsalu piiskopilinnuse hoov suureks
metsakeskuseks, kus saab proovida laevaehitust ja puutööd, käia puutöölaadal ja osaleda erinevates õpitubades; kohal on ka Erametsaliidu metsatelk „Kõik metsast“. Õhtul saavad kõik nautida kontsertetendust ning pimeduse saabudes tulemängu. Vastavalt traditsioonile istutab linnarahva metsapäeval 7. mail metsa-aasta patroon president Toomas-Hendrik Ilves Haapsallu metsapealinna puu.

Rohkem infot metsanädala ja konkursside kohta leiate metsanduslikust infoväravast www.metsainfo.ee.

Regina Hansen

Tänavuse Juhan Liivi luuleauhinna võitis Kirsti Oidekivi

Võiduluuletus:

 

* * *

mu isa, kes sa oled kerge vaim, nagu need

lilled ja liblikad mu ümber lendamas, kes sa

pühitsed mu kassi, kellel nüüd on liblikas suus,

kerge kõrge hüpe, tema suult kasvab nüüd päevapaabusilm,

kes sa oled päike ja õlu, õhtupooliku aeg.

 

mai oska sult miskitki rohkemat tahta. minus oli

selle päeva raskus, tühjaks kasvand tulp ja

millal tuleb vihma, kas jäängi riidu oma armsamaga.

ja ometi pole sa raskus, oled hoopis kiil

kes mu aias jälle lendab ja tantsib, ja suvepoole

on teid aina rohkem ja kes sa oled päike! sa

ei anna vihma siis kui küsida, olen ilma lõppematu kastja seni,

ja pole sa mu isagi, tea kes sa üldse oled.

 

Allikas: Vikerkaar 2010/4-5

Tallinna Loomaaed teeb linna lilleliseks

14. mail toimub Tallinna Loomaaias heategevuslik sündmus Linn Lilleliseks, mille korraldajaks on MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN). Üritusest on osa võtma oodatud ka Teie kooli õpilased. Linn Lilleliseks toimub juba viiendat aastat ning ettevõtmise peamiseks ülesandeks on kokku tuua tava- ja erivajadustega noored, et koos loomaaeda ilusamaks teha.

2007. aastast alates on igal kevadel noored koos teinud korda üks kesklinna park. Aastal 2010 tehti esimest korda kauniks loomaaed. Tallinn pole ainus linn, mis on lilleliseks saanud. Aastal 2008 toimus sündmus ka Tartus ja Pärnus.

Linn Lilleliseks toimub laupäevasel päeval. Kohapealne tegevus toimub gruppides, mille koordinaatoriteks on juba varasemalt kogenud rühmajuhid. Õhkkonna hubasemaks muutmiseks ning rühmade ühtsemaks tegutsemiseks mängitakse alguses tutvumismänge ning seejärel tehakse koos erinevaid haljastustöid. Ilusama ümbruse valmides süüakse ühiselt lõunat ja veedetakse lõbusalt aega uute tuttavate seltsis.

Korraldajad ootavad osalema noori vanuses 15-26 aastat. Registreerimine toimub 10. maini või kuni kohti jätkub aadressil http://www.ten.ee/linnlilleliseks2011kust leiab ka lisainformatsiooni.

MTÜde toetuseks loodud vabaühenduste fond tõmbab otsad kokku

Norra ja EMP finantsmehhanismide Vabaühenduste Fondi esimene periood on jõudnud lõpusirgele. Viimase kolme aasta jooksul rahastati ühtekokku 190 projekti 36 miljoni krooni (2 300 000 eurot) ulatuses.

Fondi prioriteetvaldkondadeks aastatel 2007-2011 olid demokraatia ja kodanikuühiskonna areng, keskkond ja säästev areng ning sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng. Suur osa projektidest on tänaseks ka avalikkuse poolt hästi omaks võetud – näiteks on tuule tiibadesse saanud keskkonnahoiu ja säästva arengu portaal bioneer.ee, tuntust on kogunud Eestimaa Looduse Fondi Talgud, Uue Maailma Seltsi tegemised ning asumileht jõudsid eeskujudena president Toomas Hendrik Ilvese Vabariigi aastapäeva kõnesse. VÜF pani õla alla Keskkonnaõiguse Keskuse, Patsientide Esindusühingu, Õpilasühenduste Liidu, ühingu Korruptsioonivaba Eesti eeskoste algatustele ja Tähtvere Avatud Naistekeskuse loomisele.

„Laiemalt võttes aitas enamik VÜF-i projektidest kas ühel või teisel moel kaasa vabatahtlikkuse kui mõtteviisi juurutamisele. See omakorda on mootoriks muutustele Eesti ühiskonnas pikemas perspektiivis,“ sõnas VÜF-i koordinaator Natalja Loonurme.  „ Lisaks ületas paljude imepisikese eelarvega projektide mõju ka tegijate endi ootused.  Hea näitena võiks siin nimetada MTÜ Rakendusökoloogia Keskust Sillamäel, kes väga jõuliselt ja erinevaid osapooli kaasates võitleb Sillamäe puhta õhu nimel.“

Vabaühenduste Fondi vahendajaks Eestis oli nende aastate jooksul Avatud Eesti Fond. “Norrast on Eestil programmi süsteemsuse, läbimõelduse ja pikaajaliste eesmärkide seadmise osas palju eeskuju võtta. VÜF näitas meile ära nii teemad kui meetodid, kuidas vabaühendused saavad olla suunanäitajad kõige erinevamates eluvaldkondades ,” lausus AEF-i juhataja Mall Hellam.

Perioodi vääriliseks lõpetamiseks soovib VÜF kaasa aidata looduskeskkonna heaolu tõstmisele ning seetõttu tähistatakse täna Viimsi Rannarahva Muuseumus toimuvat lõpuüritust ka ühiste metesaistutustalgutega  RMK poolt välja valitud maatükil.

Vabaühenduste Fond on Norra, Islandi ja Liechtensteini poolt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatud toetuskeem, mille eesmärk on kaasata kodanikuühendused jõulisemalt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisse. Eestis on Vabaühenduste Fondi eesmärgiks suurendada mittetulundusühenduste tegutsemisvõimekust, rolli ja mõju ühiskonnas.

Tartus toimub täna öötantsupidu

Tänase rahvusvahelise tantsupäeva lõpetab öötantsupidu, mis on seekord eesti lõõtspillide ja eesti rahvatantsude päralt. Öötantsupeol õpetavad tantse Tartu Tantsuklubi aktiivsed noored, kelle juhendamisel ei jää ükski tants selgeks õppimata, kuna tantsud on lihtsad ja
häid õpetajaid palju.

Tantsijatele annab hoogu juurde ansambel “Lahked lõõtsad”, kuhu kuulub neli eesti lõõtspillil musitseerida armastavat suurepärast muusikut. Mängimisele tuleb 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusika, mille järgi on lausa lust jalga keerutada.
Väikese etteastega astub Öötantsupeol üles ansambel “Punt”. Punt on Lõuna-Eestist pärit noorte folkbänd, mis loodi jaanuaris 2011. Bändiliikmeid ühendab huvi pärimusmuusika säilimise ja kaasajastamise vastu. Seadete koostamisel on osalised kõik liikmed, nii sünnibki modernne noortepärane pärimusmuusika, mille kaasahaaravus ei jäta kedagi külmaks.
Öötantsupeole tulles ei pea tantsupartnerit kaasas olema, kuna rõõmsaid ja innukaid tantsuhuvilisi on täis terve Vabaduse puiestee.