Rubriik: Eesti

Jüripäeval võetakse Kosel mõõtu Maie Orava tantsude tantsimises

Maie Orav

Jüripäeval toimub Harjumaal Kosel Eesti praeguse aja ühe tunnustatuma rahvatantsude looja ja meeste tantsupidude algataja Maie Orava tantsuse võistutantimine. Sel päeval esineb pea 350 rahvatantsijat üle Eestimaa – Harjust, Järvast, Tartust, Ida-Virumaalt, jne. Võistlus käib neljas kategoorias – vanemad segarühmad, naisrühmad, nooremad segarühmad ja esindusrühmad. Ühtlasi valitakse publiku lemmik.

 Võistutantsimine on mitmes mõttes juubelihõnguline. 2001. aastal alguse saanud ettevõtmine toimub tänavu juba viiendat korda. Veelgi enam – võistutantsimisega tähistatakse ka Maie Orava 70. sünnipäeva.  

Sündmuse käimapaneku ja hea sujumise eest seisab eelmise võistutantsimise võitja Kose noorterühm. Päeva hoiab ohjes Kose noorterühma vilistlane Meelis Kompus.
Võistutantsimise algab 23. aprillil kell 13 Kose Gümnaasiumi võimlas. Võitjad kuulutatakse välja umbes kell 17:30. Kõik tantsijad ja pealtvaatajad on teretulnud ka võistutantsimise järelpeole Viikingite külas, kus tantsuks mängivad lõõtsapoisid Asso Int ja Martin Müller.

1. maini saab taotleda pärandkultuuri säilitamise toetust

Sihtasutus Erametsakeskus ootab kuni 1. maini taotlusi pärandkultuuri säilitamise toetuse saamiseks. Toetuse eemärk on tagada pärandkultuuri säilimine ja avalikkusele tutvustamine. Toetust saab kasutada pärandkultuuri objektide korrastamiseks, hooldamiseks, säilitamiseks, tähistamiseks, sellele avalikkuse ligipääsu tagamiseks, eksponeerimiseks, kaardistamiseks ja arhiivimaterjalide kogumiseks.
 Pärandkultuuri säilitamise toetuse määr on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte üle 3 196 euro pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas, sealhulgas omatöö kuni 640 eurot ühe pärandkultuuri objekti kohta ja konsulendi hinnangu maksumus.

Konsulendi hinnangu toetuse määr ühe pärandkultuuri objekti kohta on kuni 16 eurot tunnis arvestusega, et toetust makstakse kokku kuni 15 tunni eest kalendriaastas. Konsulendi hinnang peab sisaldama kinnitust toetamise vajalikkuse, tehtavate tööde vajalikkuse ja mahu, tööde maksumuse ning tehtud tööde kvaliteedi kohta.

Täpsemad toetuse taotlemise tingimused ja nõuded taotlejale on erametsanduse portaalis www.eramets.ee, infot saab telefonil 683 6067.

Toimub esimene Teeme Ära maailmakoristuse avatud koosolek

Teeme Ära algatusgrupp kutsub kõiki inimesi, kes tahavad Eestist alguse saanud koristusaktsiooni maailma viimisel kaasa lüüa, avalikule koosolekule, järgmisel teisipäeval, 26. aprillil kell 18.00

“Eestis sündinud koristuspäeva idee on edukalt realiseerunud rohkem kui kümnes erinevas riigis ja kaasa haaranud 1,5 miljonit inimest. Me usume ja tahame omalt poolt teha kõik võimaliku, et see oleks alles algus. Tegutseme selle nimel, et järgmiseks aastaks kokku tuua sada erinevat riiki, kes koristustalgud ette võtavad, puudutades sellega kokku 300 miljonit inimest. Kutsume kõiki energiast ja teotahtest pakatavaid inimesi endaga kaasa, sellest kõigest lähemalt osa saama!” ütles üks liikumise eestvedajaid ja Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 saadik Eva Truuverk.

Teisipäevasel avatud koosolekul tutvustavad seni tehtut ja avavad tulevikuplaane kõikide töörühmade eestvedajad. Kõik, kes tahavad vabatahtlikuna edasistes tegemistes kaasa lüüa, saavad sealsamas endale meelepärase töölõigu valida ja kõigi asjaosalistega lähemalt tuttavaks saada.

Koosolek toimub Tallinnas Ülemiste City linnakus, Lõõtsa 6, II korrusel algusega kell 18.00 ning kestab kokku kaks tundi.

Täna linastub Ungari Instituudis film hantidest

  Ungari Instituudis (Piiskopi 2) näidatakse täna kell 15 György Pál Gadó filmi “Aliszka” (2009).  Film pälvis Ungari-Rumeenia dokumentaalfilmide festivalil Csíkszereda linna eriauhinna.

Režissöör György Pál Gadó on hariduselt metsainsener ja keskkonnakaitsespetsialist. Ta on töötanud 20 aastat keskkonnakaitseorganisatsioonides ning on pannud aluse puuistutamiskampaaniale. Gadó on filminud Karpaatide basseinis, Doonau deltas ja Siberis, toimetanud keskkonnakaitsealast telesarja ning tegelenud tagasi Ungarisse elama tulnud huntide kaitsega.

Aliszka on tegelikult Olesja Sopotžina, kes sündis 1988. aastal Lääne-Siberis handi põhjapõdrakasvatajate perekonnas. Võõrad sattusid sinna ainult erandjuhtumitel. 1991. aastal lagunes Nõukogude Liit, nõrgenesid sissesõidureeglid, ning ungari ja soome keelesugulased külastasid seda piirkonda üha rohkem. Mõned ungarlastest uurijad hakkasid Olesjat ungaripäraselt Aliszkaks kutsuma, kohale saabunud võttegrupp filmis toona perekonda esimest korda.Kümme aastat hiljem alustas Aliszka handi keele ja kultuuri õpinguid Hantõ-Mansiiski ülikoolis, aasta pärast lõpetamist sai ta stipendiumi Budapesti Balassi Instituuti, kus tutvus ungari keele ja lääneliku eluviisiga. Võttegrupp saatis Aliszkat kojunaasmisel, et näha, kuidas on aastate jooksul muutunud mujal elanud hantide traditsiooniline elu.

Loov Eesti jätkab porgandiotsimise sarja

Järjekorras viies loomemajanduse klubiõhtu leiab aset 27. aprillil Tallinnas kohvikus Oot-Oot ning käsitleb seekord reklaami valdkonna ja raamatukogude/muuseumite  kokkupuutepunkte.

Loov Eesti klubiõhtute seeria eesmärk on vahetada kogemusi ning  leida ideid koostööks. Ühel õhtul on fookuses kahe valdkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad  loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte-  klubilises õhkkonnas analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus  ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda  tehtud on. Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma  elukutse tõttu  näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb  loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.

27. aprillil kohtuvad muuseumide, raamatukogude ja reklaami valdkonna inimesed, oma esinemise on juba kinnitanud Kontuuri loovjuht Urmas Villmann, Creatumi strateegiadirektor ja partner Birjo Kiik, Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo, KUMU Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ja valdkondadeväline ekspert, Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete divisjoni direktor Tauno Vanaselja .

13. aprillil toimunud klubiõhtu teemaks oli TEATER ja KUNST. Teatrimaailma esindasid Eesti Teatri Festival SA juhataja Margus Kasterpalu ning näitleja Guido Kangur, kunstide valdkonnast osales arutelus Tiina Tammetalu. Väliseksperdina sekkus endine EPL peatoimetaja ja praegune nõustamisfirma Catella partner Aavo Kokk.

Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Kasaku Enn. Foto: Uma Leht
Nätäl tagasi sai 50 aastakka tuust, ku edimäne inemine kosmosõn käve ja säält eloga tagasi tull’. Tuu pääle liiku mõtõ õkvalt võrokõsõ pääle, kiä opas’ noorõ ja vana kuu vaiht niimuudu tegemä, et tuu elon meelest lää-i (ɔ-põrss, c-ciga) ja mõtõl’ eesti sõnalõ elementaarosake vällä võrokiilse nime ’tsibiputin’.

«No kosmosõst taha-i ma külh inämb midägi kõnõlda!» arvas’ tähetiidläse leevä joba 15 aastaga iist nukka visanu Kasaku Enn (56) ja nii tull’gi pääliinlasõst võrokõsõga jutt hoobis ülearvotarkusõst, kohvimassinast, jumalast ja muust.

Midä sa sis tiit, ku Kõgõkogost inämb kõnõlõ-i?
Hm, tuu um säänesama küsümüs, et määne um su lemmikraamat. Egäh nädälih um jo kümme erinevät lemmikraamatut! Ma olõ kõik aig ütte asja tennü: olõ terve elo teedä tahtnu, kuis as’a umma! Kunagi ma arvssi, et tuud oppas füüsiga, tuuperäst tahtsõ füüsikus saia.
Mõnõ ao peräst sai arvo, et füüsiga um illos mäng, midä um kasulinõ mängi ja saia häid tulõmuisi. A ku tahat teedä, kuis as’a tegeligult umma, sõs tulõ naada märkmä tuu pääle, et mismuudu inemise ülepää märkvä.

Tuu om sõs filosoofia?
Hehee… Ülearvotarkus iks! Tuust tarkusõst olõ-i normaalsõ inemise egäpäävätses elos midägi kassu. Eloh um kassu tuust, ku tiiät, kuis luidsast käeh hoita. Ku nõstat tuu võlsspite üles, sõs ei jää supp sisse!
Ma oppa õigustiidüse tudõngiilõ argumentiirmist, loogikat ja filosoofiat. Õkvalt nakka vällä andma opiraamatut, raha tuu jaos tull’ kah. Aastaga lõpus piät tuu valmis saama. Loe edasi: Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Lõppes vangide kunstiteraapia projekt “Uus algus”

Foto: www.loovteraapia.ee
MTÜ Loovteraapiad viis Tartu Vanglas läbi sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatale esimese kunstiteraapia projekti “Uus algus”. Tegemist oli esimese praktilise kogemusega loovteraapia võimaluste kasutamiseks vangide taasühiskonnastamise alal Eestis. Kuidas tööprotsess kulges ja kuhu välja jõuti, räägib projekti juht Marika Käggo.

Kellele see projekt oli täpselt mõeldud ja mis oli eesmärk?

Projekt „Uus algus“ oli suunatud sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatale. Meie viisime oma projekti läbi Tartu Vanglas, kus on üleriigiline sõltuvusprobleemidega kinnipeetavate osakond. Siin keskendutakse sõltuvusravile, sest narkosõltuvus toob varem või hiljem mehed vanglasse tagasi. Kunstiteraapiat nähakse sõltuvusravis ette rehabilitatsiooni faasis, seda just enesearendusliku tegevusena.

Kuna kunstiteraapia tehnika rakendamine Eesti rehabilitatsiooni ja tervise edendamises on alles uus suund, oli ka meie projekt suunatud kunstiteraapia tutvustamisele vanglasüsteemis. Koostöö vanglaga algas juba eelmisel aastal, kui ma viisin samas osakonnas läbi oma magistritöö uurimusliku osa, mille tulemused näitasid selgelt, et samalaadset tööd tuleks jätkata. Loe edasi: Lõppes vangide kunstiteraapia projekt “Uus algus”

Kui palju on Eestis setosid, võrokesi, mulke?

Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse, kirjutab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze Statistikablogis. See võimaldab hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Pikemalt saab lugeda Statistikablogi postitusest.

Kristo Mäe

Vibulaskja Anneli Peimann saavutas kõrge koha

R.Pärnat ja A.Preimann I Euroopa GP-etapil aprillis 2011. Foto: Vibuliit
Pühapäeval lõppes Türgis Antalyas Euroopa Grand Prix I etapp vibulaskmises, mis oli Euroopa vibulaskuritele esimeseks suuremaks välisvõistluseks alanud hooajal. Anneli Preimann saavutas etapil individuaalselt 9. koha.

Olümpiavibu kvalifikatsioonivõistlus toimus harjutuses FITA-1. Naiste arvestuses võistlesid 3 eestlast – Anneli Preimann, Siret Luik ja alles juunioride klassi kuuluv Reena Pärnat. Kvalifikatsioon lasti väga rasketes ilmastikuoludes ja eestlaste tulemused jäid protokolli teise poolde. Seda võib ehk mõneti põhjendada sellega, et eestlastel puudus talvel välitingimustes pikkade distantside harjutamise võimalus. Individuaalsed kohad: Preimann 45., Pärnat 67. ja Luik 71. Meeste arvestuses olid eestlaste kohad järgnevad: Jaan Lott 72.koht ja Jaanus Gross 83.koht. Segavõistkondade arvestuses asusid Preimann ja Lott kvalifikatsioonivõistluse tulemusena 14.kohal.

Lõplik paremusjärjestus selgitati duell-laskmisega, kus igas võistluspaaris lasti 3-noolelisi seeriaid vähemalt 6 punktini (iga seeria võit annab 2, viik 1 ning kaotus 0 punkti). Anneli Preimanni esimeseks vastaseks oli Türgi koondise esindaja S.Ozkaya, keda ta võitis 6:2. Järgmisest vastasest – 20. asetusega sakslannast K.Winterist – sai Preimann jagu tulemusega 7:3.

Kolmandas ringis kohtus ta 13. asetusega O.Kushnirukiga Ukrainast ning Preimann alistas temagi – seisuga 6:4. 1/8 finaalis oli vastaseks 4.asetusega E.Tonetta Itaaliast ning talle tuli Preimannil seekord alla vanduda tulemusega 6:0. Kokkuvõttes andis kolme vastase alistamine 9.koha, mis on Eesti vibulaskurite parim koht Euroopa karikavõistlustel. Loe edasi: Vibulaskja Anneli Peimann saavutas kõrge koha

”Moisekatsi elohelü” toimub Mooste folgikojas


Jüripäeval, 23. aprillil toimub Mooste mõisas Põlvamaal XII eesti rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü”. Festivali kunstilise juhi Ülle Podekrati sõnul algab seekord kõik pärast suurt reedet, pärast suurt vaikust.

Tänaseks Riigikokku suundunud Põlva maavanem Priit Sibul on öelnud: „Need, kes festivalil juba mitmendat korda, teavad, et paremat kohta kui Mooste on sellise ürituse tarvis raske leida. Mooste pole maakoht, vaid tõenäoliselt parim koht Maal, kus sellist üritust korraldada.“

Juba viiendat korda kutsub Mooste kõiki folgisõpru kevade esimesele suurele folgipeole. Festivali tegevused võtavad hoo üles laupäeval, 23. aprillil kell 11 Veskiteatri õuel, kus Põlva Kunstikooli õpetaja Mart Vesteri, Mooste Linakoja perenaise Ülle Prosti ja MoKS-i kunstnike eestvedamisel läheb lahti suur pühade munade keetmine, värvimine ja kaunistamine, mis lõpeb näitusega „Mooste muna.“ Loe edasi: ”Moisekatsi elohelü” toimub Mooste folgikojas

Paides peetakse jüripäeval suur muinaslahingumäng

Muinassõdalased.
23. aprillil toimub Paide Vallitorni juures suur jüripäeva muinaslahing-mäng. Võitlust juhendavad asjatundjad MTÜst Kalevite Kange Rahvas.

Võitlusele eelneb instrueerimine ja treening. Ohutuse tagamiseks viiakse lahing läbi pehmete relvaimitatsioonidega. Osalema on oodatud huvilised, kes on vähemalt 7aastased.

Osalejad kogunevad Paide keskväljakule kell 11, sealt liigutakse ühiselt Vallimäele.

Ülle Laas

Lõket tehes järgi ohutusnõudeid, kulu põletamine keelatud

Kulu põletamine on keelatud.
Päästeamet tuletab meelde, et lõket tehes tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja kohalike omavalitsuse heakorraeeskirjadest. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud.

Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga. Lõkkease ja selle ümbrus peab olema puhastatud kergesti süttivatest materjalidest. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoht peab paiknema vähemalt kümne meetri kaugusel hoonetest, metsast ja põlevmaterjalidest. Ühe kuni kolme meetrise läbimõõduga lõke vähemalt 20 meetri kaugusel. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemise peab juba kooskõlastama asukohajärgse päästekeskusega.

Lõkke juures olgu käepärast esmased kustutusvahendid: väiksema lõkke puhul kahekilone tulekustuti või ämber veega, suurema lõkke puhul kuuekilone tulekustuti või kaks ämbrit vett. Tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta.

Kulupõletajatelt on keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga. Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et ka teised kevadprahti põletades tuleohutusnõudeid täidaks ega seaks ohtu teiste vara.

Möödunud aastal oli Eestis üle 1700 metsa- ja maastikutulekahju, milles hävis kaks hoonet. Viimase paari nädalaga on päästjad saanud üle paarikümne väljakutse maastikupõlengutele.

Kasulikke juhiseid ja nõuandeid leiab ka Päästeameti Facebooki lehelt www.facebook.com/paasteamet

Karilatsil korraldatakse 19.–21. aprillini kiigenädalat

Põlva Talurahvamuuseum kutsub rahvakalendri tähtpäevadest huvitatuid ja teisi huvilisi 19.–21. aprillil toimuvale kiigenädalale.
Lihavõtted lõpetasid vanasti paastuaja, ilmad olid selleks ajaks juba nii ilusad, et noormehed panid külavainule püsti kiige.

Kui pühadehommikul kiigele mindi, võeti kiige püsti pannud noormeestele värvitud munad kingiks kaasa. Muuseum ootab huvilisi kiikuma, vanaviisi mune värvima, mängima ja laulma. Räägime vanast lihavõttekombestikust ja sellest, miks kevadpühal nii palju nimesid on.

Kaasa tuleb võtta üks toores muna, ilmastikukindlad jalanõud ja lahke meel. Muuseumitund kestab 1,5 kuni 2 tundi ning maksab 1,5 € osalejale. Vajalik etteteatamine telefonil 797 0310 või e-aadressil muuseum@polvamaa.ee.

Laupa mõisas saab vaadata Merit Eensoo fotonäitust

Lähedalt vaadates muutuvad detailid imeliseks.
Kuni 15. maini on Laupa mõisas avatud Merit Eensoo fotonäitus “Lähedalt…”.

“Lähedalt vaadates võib jääda tundide kaupa avastama, imestades looduse võrratute olukordade ja kordumatu ilu üle. Mul on hea meel kutsuda vaatama valikut läbi makroobjektiivi kinni püütud hetkedest, mis on jäädvustatud minu kodu ümbruses Paide vallas Järvamaal viimasel kolmel aastal,” kirjutab fotode autor.

Autor Merit Eensoo elab Järvamaal Paide vallas metsade keskel ning õpib viimaseid kuid Tartu Kunstigümnaasiumis. Tema loomingut on siin-seal näha olnud varemgi, kuid isikunäitus fotodest on esmakordne. Lemmikteemad pildistamiseks on pisiolendite maailm, vesi vedelas ja tahkes olekus ja muidugi värvid. Näitusel on paarkümmend A2 mõõdus fotot just neil teemadel. Pildistatud on lähedalt, nagu näituse nimigi ütleb. Kodu lähedalt ja pildistatava objekti lähedalt.

Näitust saab näha Laupa mõisas alates 15. aprillist. Kuu hiljem liigub näitus edasi Väätsale.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Jazzkaar 2011! Mida toob jazzikuu Paidesse?

Musitseerivad Heino Elleri nimelise muusikakooli õpilased.
Jazzkaare raames esineb 23.aprillil kell 17 Paide raekojas ansambel Eller Rhythmic, mis pakub muusikat rahvalaulutöötlustest kaasaegse jazz-rockini.

Koosluses musitseerivad Heino Elleri nimelise muusikakooli õppurid. Roland Mällo – sax, Marvin Mitt – kitarr, Indrek Mällo – bass, Leila Röömel – klaver, Hans Kurvits – trummid.

Ülle Laas

Raierahu juhatab riigimetsas sisse metsaistutuse hooaja

Alates reedest, 15. aprillist vaikivad Eesti riigimetsades raiemasinad ning alguse saab kevadsuvine raierahu. Lindude ja loomade pesitsusaja kaitseks ellu kutsutud kahekuine periood tähistab ka metsauuendamise algust – tänavu pannakse riigimetsa kasvama 13 miljonit puud.

Seekordne pikaleveninud talv loomade-lindude pesapunumise ja järelkasvu ilmale toomise aega ei muuda, ka varasematel aastatel on raierahu algus jäänud aprilli keskpaika. RMK looduskaitse peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni sõnul aitab raietegevuse paarikuine peatamine kaitsta ka metsamuldasid ja vähendada seenhaiguste levikut. RMK kutsub kõiki erametsaomanikke samuti looduse eluringi austama ning raietööde pausiga liituma.

Raierahuga samal ajal saab hoo sisse igakevadine metsauuendamise hooaeg. Sellel ajal hooldatakse noorendikke, istutatakse puid ja külvatakse metsa, puhastatakse teeservasid ja tehakse hooldustöid elektriliinide kaitsetsoonides.

Tänavu pannakse riigimetsas kasvama 13 miljonit puud, mis on aegade suurim kogus ning võrreldes mullusega 3 miljonit taime rohkem. Pea poole tänavu istutavatest puudest moodustavad kuused (6,1 miljonit taime). Männitaimede hulk suureneb mulluselt 3,6 miljonilt 5,7-le, istutamisele minevate kaskede arv jääb samale tasemele (0,6 miljonit taime). Lisaks pannakse riigimetsa kasvama 10 000 tamme ja veidike ka sangleppasid. Loe edasi: Raierahu juhatab riigimetsas sisse metsaistutuse hooaja

Üleskutse hakata vahetuspereks välismaa noorukile

Kevad on käes, ees ootamas kogemusterohke suvi ning palju uusi tutvusi. Miks mitte kogeda uute kultuuride võlu ning võtta koos perega vastu väljakutse hakata vahetuspereks ühele noorele tulijale välismaalt?

YFU Eesti MTÜ pakub võimalust hakata pereks 15-18aastasele gümnaasiumiõppurile Saksamaalt, Belgiast, Norrast, Brasiiliast, Mehhikost, Austraaliast, Austriast, Šveitsist, Moldovast või hoopis Taist.

Tegemist on rahvusvahelise projektiga, mille raames on juba ligi 200 Eest perekonda saanud unustamatu kogemuse, mida väärtustatakse kogu elu. Sel aastal saabub Eestisse 34 õpilast. Oma lahket kodu on võimalik pakkuda aadressil www.yfu.ee/vahetuspere, kus tuleb vaid ära täita ankeet ning seejärel võetakse teiega ühendust.

Iga pere on kordumatu ning YFU on tänulik kõigile, kes aitavad leida aktiivsetele noortele armastusväärseid perekondi.

Täpsem teave:

Diina Tuulik, tel 7305 964, diina@yfu.ee

www.yfu.ee

Eesti Erametsaliit valis uue juhatuse

Eile, 14. aprillil valiti Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul Tartus erametsaomanike esindusorganisatsioonile uus juhatus.

Juhatuse esimehena jätkab Ando Eelmaa, juhatuse liikmetena asuvad tööle Kadri-Aija Viik, Urmas Rahnel, Erik Kosenkranius, Ants Erik, Sven Köster ja Aarne Volkov. EEMLi uus juhatus jätkab säästliku metsamajandamise propageerimist, metsaomanike konkurentsivõime tugevdamist ja huvide kaitsmist.

Eesti Erametsaliit (asutatud 1992) on erametsaomanike esindusorganisatsioon, selle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud). EEMLi põhifunktsioon on metsaomanike huvide esindamine metsapoliitikas.

Lisainfo: EEMLi tegevjuht Ants Varblane, tel 508 9237, ants.varblane@erametsaliit.ee.

Regina Hansen

Sahtliluule konkursi tähtaeg on 1. mai

“Olen sahtliluuletus
südame süttides kokku köidetud
tasahilju sahtlisse peidetud….”

Luuleklubi Eos korraldab sel kevadel luulevõistluse”Sahtliluuletus” 2011. Ootame nii värkset omaloomingut kui ka sahtlipõhjast leitud värsiridu. Kõik on meile uus ja teretulnud. Kirjutada võib igal teemal.

Auhindamine toimub kahes vanusegrupis: koolinoored ja täiskasvanud.

Omaloomingut ootame  1. maiks 2011 aadressil:

SAHTLILUULETUS 2011
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu
Lai 7
Rakvere 44308

või katrin.vaarik@gmail.com

Munadepühad tulekul. Muuseum näitab mune

Lihavõttenädalal saab Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus väikese täienduse muuseumi kogudes leiduvate munadena. Väljapanek jääb avatuks aprillikuu lõpuni.

Eestis on mune värvitud veidi üle saja aasta, kuid näiteks Ukrainas on seda tehtud juba alates 11. sajandist. Sealsed batiktehnikas värvitud munad moodustavadki muuseumi kollektsiooni põhiosa. Koostöös Eesti ornitoloogiaühinguga tutvustatakse ka mitme haudelinnu mune.

Väljapanekule lisaks on võimalik tellida giidiprogramm, mis on mõeldud eelkõige nooremale koolieale.

Giidiprogrammi osana saavad noored värvida sibulakoortega pühademune ja selle juurde räägitakse lihavõttepühade  nimetustest, ajaloost ja kombestikust.

Rohkem infot: www.erm.ee.

Maitsekalt soodne laupäev Eesti Rahva Muuseumis

Eesti Rahva Muuseum ootab 16. aprillil kõiki veetma meeleolukat laupäeva. Sünnipäevanädala puhul on ERMi näitusemajas soodsate hindadega raamatulaat, õpitoad ja kohvikus Euroopa maitsete erimenüü.

Terve päeva kestval raamatulaadal on võimalik soetada endale ERMi vanemaid ja uuemaid väljaandeid. Raamatud on 50–80% soodsamad. Ostlemise kõrvale võib harida end kartulitrüki õpitoas, et avastada lihtsaid ja põnevaid teadmisi selle kohta, kuidas kasutada kartulitrükki kodukujunduses, disainis ja moekunstis. Nõuandeid tekstiili hoolduse kohta saab küsida konservaatorilt.

Meeleolu aitab luua konsert, kus esinevad Triin Norman ja Andres Vago. Päevale annavad vürtsi ERMi rahvusvahelised sõbrad, kes pakuvad omavalmistatud toitu, mida on inspireerinud Eesti ja teised rahvusköögid. Toidu ostmisega toetad ERMi „Teeme ära!” kampaaniat.

Näitusemaja on avatud kella 11-18.

Külastajatele on avatud ka näitused: püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur”, „Euroopa maitsed”, „Kartul – meie teine leib, aga mitte ainult” ja „UKU ja Mulgi Ukuvakk”.

Lisainfo: Siim Angerpikk, ERMi programmijuht, e-post siim.angerpikk@erm.ee või telefon 735 0428.

Kohalikud omavalitsused kutsutakse osalema maailmahariduses

Arengukoostöö Ümarlaud koostöös üle-euroopalise maailmahariduse edendamise projektiga DEEEP kutsub 18. aprillil Tartusse Domus Dorpatensisesse (Raekoja plats 1/Ülikooli 7) kohalike omavalitsuste esindajaid (omavalitsuste juhid, haridusnõunikud, kultuuri ja noorsootöö spetsialistid, koolidirektorid) seminarile, kus arutetakse kohalike omavalitsuste rolli ja võimaluste üle tõsta oma elanikkonna teadlikkust globaalsetest väljakutsetest nagu vaesus ja kliimamuutused ning suurendada solidaarsustunnet maailmaga väljaspool Eestit. Eraldi tähelepanu pööratakse maailmahariduse seostele uute õppekavadega, projektivõimalustele ning noorsootöö rollile. Esinejate hulgas on eksperdid Eestist ning Iirimaalt.

Maailmaharidus on aktiivne formaalne ja mitte-formaalne õppimisprotsess, mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus, kaasamine ja koostöö. Maailmaharidus loob üksikisikutele võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude mõistmise ning peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu anda oma panus ja olla aktiivne kodanik.

9:45 – 10:00                 Kogunemine ja hommikukohv

10:00 – 10:20                Ülevaade maailmaharidusest Eestist

Johanna Helin, Arengukoostöö Ümarlaua maailmahariduse töörühm ja   MTÜ  Mondo maailmahariduse keskus

10:20 – 10:40                Maailmaharidus uutes õppekavades

Einar Värä, Haridus- ja Teadusministeerium 

10:40 – 11:40                Euroopa KOV kogemused maailmaharidusega

Eddie O’Loughlin, Global Education Network Europe koordinaator

11:40 – 12:00                Kohvi ja võileiva paus

12:00 – 12:30                Näiteid kohalike omavalitsuste maailmahariduslikest tegevustest

12:30 – 13:00                Arutelu: KOV ja teiste sektorite koostöö võimalused maailmahariduse valdkonnas

13:00 – 13:15                Kuidas alustada ja kust saab toetust?

Evelin Andrespok, Arengukoostöö Ümarlaud

Mari-Helene Kaber, Euroopa maailmahariduse foorum ja Arengukoostöö Ümarlaua nõukogu

Registreerimine on avatud kuni 14. aprillini 2011 aadressil evelin@terveilm.net.

Rahvusvaheline tantsupäev tuleb taas ühistantsimisega

Aprillikuu viimasel reedel, 29. aprillil on rahvusvaheline tantsupäev ning taas kutsub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kogu tantsurahvast ühisele tantsimisele!  Seekordne ühiselt tantsitav tants on TÕMBA, JÜRI! Ühtlasi annab Tõmba, Jüri tantsimine suurepärase võimaluse harjutada lõikuskuu teises pooles toimuvaks TeateTantsuks.

29. aprillil kell 13.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadio eetrist Tõmba, Jüri muusika ning kõik tantsusõbrad tantsivad igas Eestimaa nurgas Tõmba, Jürit. Loo muusikat mängitakse raadiost kolme salmi jagu!

Sarnast ühitantsimist korraldab ERRS juba kolmandat korda, mullu tantsiti koos kaerajaani.  Nagu eelmistel aastatelgi kutsuvad korraldajad seda toredat ettevõtmist videolindile jäädvustama ja teiste rõõmuks Youtube’i üles laadima.  Selleks palutakse logida ennast Youtube’i sisse kasutaja ERRSKJ nime alt, mille parool on kaerajaan. Oleks tore, kui saaksid oma Youtube’i keskkonda riputatud tantsust teada anda ning seda näidata ka ERRSi või TeateTantsu Facebooki lehel!

rahvusvahelise tantsupäevaga tehakse veel kord eelsoojendust 20.-28. augustini toimuvale TeateTantsule, mille käigus läbitakse 1 000 kilomeetrit Eesti maanteid lakkamatult tantsides ja musitseerides. Üritus annab suurepärase võimaluse populariseerida rahvatantsu ja rahvamuusikat ning motiveerida õpetajaid, tantsijaid ja muusikuid tegelema rahvatantsu ja rahvamuusikaga. Projekti kaasatakse kõik eelnevalt soovi avaldanud tantsu- ja muusikahuvilised. Tantsitakse lakkamatult ehk 24 tundi ööpäevas, see tähendab, et ühe rühma lõpetamisel alustab kohe teine rühm.

Roheline teekond algab leheküljelt Sõidame!

Vabaühenduste liidu EMSL osalusel on sündinud uus internetikeskkond www.soida.me, kus kõigil on võimalus luua uusi tutvusi ühiselt jagatud autosõidu kaudu.

Sõidame on mõeldud selleks, et inimesed leiaksid reisikaaslasi, muutes nii oma teekonna huvitavamaks, säästes raha sõidukulude pealt ja mis kõige olulisem – hoides keskkonda. Projekti juhi Geroli Peedu sõnul on sõidame eesmärk säästva transpordi edendus ja seda ennekõike säästva transpordi ja koossõitmise võimaluste propageerimise.

Sõidame kutsub inimesi üles lisama sõidpakkumisi ja -soove, kui neil juhtub olema oma autos vabu kohti või kui nad soovivad leida küüti. Kõik toimib imelihtsalt. Registreerudes soida.me kasutajaks või logides sisse Facebook-i kaudu, saab igaüks lisada lehele oma kuulutuse. Selleks tuleb märkida vaid vabade või soovitud kohtade arv, oma marsruut ja aeg. Või lihtsalt otsida sobivaid pakkumisi juba olemasolevate kuulutuste hulgast.

Sõidame ei ole lihtsalt autojagamiseks loodud keskkond. Lehekülg pöörab inimeste tähelepanu säästva transpordi edendamisele. Selleks on soida.me lehel lisaks autojagamisele üleval palju informatsiooni säästva transpordi kohta: kuidas on autoga sõites võimalik keskkonda hoida ja kuidas saaks elada autovabalt. Samuti saab arvutada kütusekulu ja oma ökoloogilist jalajälge. “Transpordivaldkonna peamine probleem on lihtsustatult selles, et sõita soovitakse ühe rohkem, aga see koormab ka üha rohkem keskkonda. Kui inimesed ei pääse liikuma, tekitab see sotsiaalseid probleeme. Transpordiprobleemide lahendamisel on vaja saavutada tasakaal looduskeskkonna ja sotsiaalse keskkonna arengus, mida antud keskkonnaga soovimegi soodustada,” ütles Peedu.

Idee Sõidame loomiseks sündis 2009. aastal Teeme ära! Minu Eesti mõttetalgutel. Tegemist on ühe osaga EMSLi projektist “Seitse ühe hoobiga. Minu Eesti avalikud teenused”, mille raames valmis kokku üksteist teenust, eesmärgiga soodustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust avalike teenuste osutamisel kogukondade ja omavalitsuste koostöös. Projekt on kaasrahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel.

Lisainformatsiooni leiate aadressilt soida.me, Sõidame Facebook-i leheküljelt http://www.facebook.com/apps/application.php?id=106161699459159 või soida.me projektijuhilt Geroli Peedult 5342 2378.