Rubriik: Eesti

Paku kandidaate parimate sotsiaalvaldkonna töötajate konkursile

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) kuulutab välja konkursi parimate sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamiseks.

Antakse välja tiitlid
– aasta sotsiaalhooldaja 2011
– aasta sotsiaaltöötaja 2011
– aasta hoolekandeasutuse juht 2011
– elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas.

Tiitlisaajate kandidaatide esitamiseks palume tutvuda kandidaatidele esitatavate nõuetega ja täita kandidaadi esitamise vorm (vt lisatud faile).

Tunnustatakse ka:
– ajakirjanikku, kes on paistnud silma sotsiaalteemade analüütilisel kajastamisel 2011. aastal
– ESTA liiget, kes on paistnud silma aktiivsel osalemisel ESTA tegevustes 2011. aastal

Ajakirjaniku ja ESTA liikme tunnustamiseks palume esitada vabas vormis taotlus, mis sisaldab põhjendust, mille eest peaks kandidaat tunnustuse saama.

Taotlused saata hiljemalt 17. veebruariks 2012 e-posti aadressil eswa@eswa.ee või postiaadressil ESTA, Kaupmehe 4, Tallinn 10114. Hiljem laekunud taotlusi vastu ei võeta.

Tunnustamine toimub rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva tähistamise üritusel 20. märtsil 2012 Jõhvi kontserdimajas. Registreerimise info saadame paari nädala jooksul.

Täiendav teave telefonidel 522 8938 (Jaanika Luus) või 645 7921 (Helen Peeker).

Allikas: Helen Peeker, ESTA

Tuhanded lapsed on oodatud metsa

 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab kuni 2. märtsini lasteaia- ja                                                                                                    koolilastele looduskeskustes üle Eesti tasuta loodusõppeprogramme talvisesse metsa. Lastel on võimalik valida 18 RMK looduskeskuses toimuva enam kui 50 erineva loodusõppeprogrammi vahel.

 Põhirõhk talvekampaanial on talvise looduse tutvustamisel. “Klassi- või lasteaiakaaslastega metsa minna ning oma silmaga lindude-loomade toitumis- ja tegutsemisjälgi näha pakub lastele alati rohkem avastamisrõõmu kui pelgalt klassiruumis õpitu või raamatust nähtu,” märkis RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luks ning lisas, et maha sadanud lumi loob selleks head võimalused. Kindlasti tuleb metsaretkele selga panna ilmastikukindlad riided ja jalanõud.

Mullu tegid RMK looduskeskused 1500 programmi, millel osales ligi 30 000 osavõtjat.

 

Tähistatakse ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:

Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;

Ida-Virumaa – Pähklimäe terviserada Narvas;

Järvamaa – Valgehobusemäe terviserada;

Läänemaa – Palivere terviserada;

Lääne-Virumaa – Ebavere, Mõedaku, Tamsalu, Tapa, Rakke terviserajad ja Rakveres Palermo terviserada;

Põlvamaa – Mammaste terviserada;

Pärnumaa – Raeküla-Reiu terviserada Pärnus;

Raplamaa – Kaiu terviserada;

Saaremaa – Kuressaare terviserada;

Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;

Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;

Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;

Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.

Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.

Järvamaa infoportaalil täitus 10. tegevusaasta

Kümme aastat tagasi, 15. jaanuaril 2002. aastal loodud Järvamaa Infoportaalist jarva.ee on kujunenud täna välja maakonna oluline infoallikas. See on keskkond, mis toimib tänu mitmekülgsele koostööle ning aitab vahendada järvamaalaste õnnestumisi, häid ideid ja arendavaid koostegemise võimalusi nii tekstis, pildis kui videos.

Maakonna infoportaali toimetaja Anu Ansbergi sõnul on läbi aegade Järvamaa infoportaali jaoks olnud oluline pakkuda aktuaalset ja asjakohast Järvamaad puudutavat informatsiooni. Portaali eesmärk on tugevdada maakonna identiteeti ja olla avatud teabekanal maakonda puudutava info pakkumiseks kõikidele huvilistele.

Eile õhtupoolikul ootas Järvamaa infoportaal kõiki koostööpartnereid ja portaali kaastegijaid Järvamaa turismiinfokeskuses toimunud tänuüritusele.

Rõuge valla suusabuss viib Haanjasse suusatama

Alates laupäevast, 21.jaanuarist viib buss spordihuvilisi Haanjasse suusatama.
Buss väljub laupäeviti kell 10 Rõuge korrusmajade parklast ja 10.05 Rõuge koolimaja juurest. Haanjasse sõidetakse Rebase teed mööda. Suusabussi pilet maksab 1 euro (edasi-tagasi). Kohapeal ollakse 2 tundi. Ootame aktiivset suusabussi kasutamist! Buss käib seni kui huvilisi on.

Tartu Kunstikooli 3D-modelleerijad-visualiseerijad saavad nüüdsest õppida eesti keeles

Blenderi-loomakesed.

Eelmise aasta lõpus valmis eestikeelne käsiraamat vabatarkvaralisele 3D programmile Blender. Motivatsioon juhendmaterjali tõlkimiseks tekkis riigikutsekooli Tartu Kunstikooli 3D-modelleerijate õppekava koostamisel, kui Blender oma võimaluste ning hinna poolest kursuse baasplatvormiks valiti. Eestikeelsete materjalide puudumisel otsustati need luua. Blender on laiade võimalustega tasuta graafikaprogramm, mis võimaldab modelleerimist, virtuaalset voolimist, valmis arvutatud piltide keerukat järeltöötlust ning pakub ühtlasi ulatuslikke animatsioonivahendeid. Sedavõrd laia funktsionaalsusega programm on unikaalne kombinatsioon, mis võimaldab luua filme, arvutimänge ja 3D-printerite vahendusel ka
ruumilisi objekte.
Jaagup Irve on üks juhendi tehnilistest toimetajatest. Vaba tarkvara vaimus on programmi käsiraamatu tõlge kõigile vabalt internetis loetav. Projekti keerukus seisnes peamiselt valdkonna uudsuses ning seetõttu ka sõnavara puudumises. Käsiraamatu tõlkimiseks tuli leida vaste enam kui 400 ingliskeelsele terminile ning seetõttu kaasati tõlkimisse peamiselt valdkonnaga tegelevad eksperdid.
Tõlgitud käsiraamatu leiab aadressilt:
http://wiki.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual
Kodumaine Blenderi kogukonna foorum: http://blender.org.ee/
Blenderi tasuta allalaadimiseks külastage: http://www.blender.org/
Raul Kübarsepp, Blender.org.ee

Võrus avab uksed Terve Pere Kool

Üha enam tekib vanematel küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta. Aeg on küps, et otsida ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid! Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.
Esimeses loengusarjas „Eelkooliealine laps” saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:
– kuidas lapsed mängivad ja õpivad? millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
– kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad?
– millal on laps valmis lasteaiaks?
– mis on tervislik pedagoogika?
– millised on lapse arengu põhitõed?
Loengud toimuvad Võrus Lembitu tn 2 II korrusel (Võru Loovuskooli ruumides) laupäeviti kella 11-14.
21. jaanuaril on teema ”Suhted ja suhtlemine”: Lapse ja vanema suhted: piirid, kiitmine ja karistamine. Laste omavahelised suhted, kaaslastega arvestamine. Lasteaiaküpsus.
11. veebruaril ”Rütm – kindlustunne või rutiin”: Päevarütm, nädalarütm, aastarütm, kuidas see toetab lapse arengut. Mäng. Eakohased mänguasjad. Last arendavad lelud.
25. veebruaril ”Kasvamine”: Lapse areng enne kooli. Vanema ja lapse kooskasvamine. Jäljendamine/eeskuju. Õppimine eelkoolieas. Televisioon ja arvuti.
Terve Pere Kooli loengusarja juhib 20-aastase kogemusega lasteaiapedagoog, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu.
Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised.Loengu tasu on annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas.
Lisainfo:
Pille Sõrmus / e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu / e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819
Rõõmsa kohtumiseni!
Heli, Pille ja Mari

Ööjooks otsib tunnuslugu

Ööjooks tõi Rakverre suvel üle 2000 osaleja.

Rakvere Kultuurikeskus ja Eesti Ööjooksu korraldaja MTÜ Rakvere Maraton kuulutavad välja laulukonkursi „Ööjooksu laul 2012“, et leida tunnuslugu Lääne-Virumaa suurimale spordiüritusele ”Eesti Ööjooks”.
Kuni 14. veebruarini vältav laulukonkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik noortebändid ja bändid üle Eesti.
”Ööjooksu laulu abil soovime tutvustada ja reklaamida Ööjooksu Eestis ning läbi kaasakiskuva ja lööva muusika või sõnade süstida indu ja powerit kuulajatesse,” räägib Ööjooksu vedur Marko Torm, kelle ütlusel peab lugu sisaldama sõnu või sõnaühendeid nagu Ööjooks, Rakvere, Eesti.
Maksimaalselt kolmeminutilisi vabas vormis ja žanris lugusid (mp3´na, youtube.com klipina või muul moel) võib kandideerimiseks esitada hiljemalt 14. veebruariks kella 17ks e-posti aadressil keio.soomelt@rakvere.ee. Lisatud peavad olema laulu nimi ja sõnad, bändi nimi, loo autor ja kontaktandmed (nimi, vanus, telefon, e-mail, linn).

5 kilomeetri distants.

Lugusid hindab žürii, kuhu kuuluvad Rakvere kultuurikeskuse juhataja ja mitme koori dirigent Keio Soomelt, muusikapedagoog ja Rakvere linnaorkestri liige Peep Pihlak, Green Christmas rock festivali peakorraldaja Märt Truman ja Eesti Ööjooksu meeskonna juht Marko Torm.
Võitja ja veel kahe auhinnalise koha omanikud kuulutatakse meedia vahendusel välja 27. veebruaril, Ööjooksu kodulehel www.eestimaraton.ee ja Ööjooksu Facebooki lehel. Konkusi kolme parimat premeeritakse kinkekaardidega Ööjooksu toetajatelt. Võitjatele tagatakse tasuta stuudioaeg loo salvestamiseks ning selle esitamine 8. juunil Rakvere keskväljakul toimuval Ööjooksul.
Ööjooksu tõi Rakveres eelmisel aastal avastarti 2274 täiskasvanut ja 249 last.
Kristel Kitsing

Lasva Käsitööseltsi maarahvaõpistu kutsub kõiki täiskasvanuid tasuta kursustele

Täiskasvanute koolitusprogrammi raames toimuvad järgmised tasuta kursused:

* haljastuskursus – 5. ja 19. veebruaril;

* Eesti rahvuslik köök – traditsioonilised talutoidud uues kuues – 12. veebruaril ja 4. märtsil või 8. aprillil;

* Eesti keele ortograafia ja lause õigekeelsus – 22. ja 29. jaanuaril;

* Käsitöö kui sissetulekuallikas (ettevõtlusega alustavale käsitöölisele) – 15. ja 29. jaanuaril (ettevõtlusega alustamine, raamatupidamine), 22. jaanuaril (käsitöö: siidimaal), 11. märtsil (portselanimaal) 1. aprillil (käsitöötoodete arendus);

* Lava grimm – jumestus ja näomaalingud – 7. ja 8. aprillil.

Kursusi toetavad Euroopa sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium. Eelregistreerimine ja lisainfo tel 527 2225 või sirje@lasva.ee

Lasva Käsitööseltsi Maarahvaõpistus toimuvad järgmised kursused:

Siidimaal – 22. jaanuaril kell 12.

Ettevõtluse alustamise baaskoolitus, raamatupidamise alused alustavale ettevõtjale

15. ja 29. jaanuaril kell 10 (tasuta).

Glütseriinseebi valamine 29. jaanuaril kell 14 (Puiga rahvamajas).

Portselanmaal 11., 18. ja 25. märtsil kell 12.

Käsitöö kui toode, tootearendus 1. aprillil kell 10 (tasuta).

Kangast lillerosettide valmistamine 20. mail kell 13.

Viltimine 20. mail kell 13.

Lilleseade 20. mail kell 13.

Ühe kursusepäeva maksumus 4 €. Portselanmaali kursusel maalitav ese ei ole hinna sees.

Eelregistreerimine ja info tel.527 2225 või sirje@lasva.ee

Kursusi toetavad Lasva Vallavalitsus ja Kohaliku omaalgatuse programm

Metsaselts soovib tõsta metsandusalase harituse taset

Reedel, 13. jaanuaril toimunud Eesti Metsaseltsi üldkoosolekul Tartus arutati seltsi lähituleviku arengusuundi, mis aitaksid organisatsiooni põhikirjalisi eesmärke senisest paremini täita. Koosolekul leiti, et metsanduses töötavate spetsialistide häält ühiskonnas peaks senisest
tunduvalt enam kuulda olema.

Otsustati, et seltsi liikmete omavahelise parema koostöö tagamiseks on vajalik juriidiliste isikute kaasamine organisatsiooni töösse. Sellest tulenevalt võeti üldkoosolekul vastu Eesti Metsaseltsi uus põhikiri, mille alusel on metsanduse katusorganisatsioon juriidilisi ja avalik-õiguslikke isikuid ja ühendusi ning füüsiliste isikute ühendusi koondav organisatsioon.

Üldkoosolekul tõdeti, et vaatamata seltsi pingutustele metsandusteavet avalikkuseni viia ja üldlevinud müüte kummutada, on inimeste teadlikkus metsanduse vallas jäänud seni madalaks. Seda näitavad nii avaliku arvamuse uuringute tulemused kui ka kajastused meedias. Peamiselt projektirahade ja liikmemaksude toel tegutsenud seltsil on jäänud ressurssi ilmselgelt väheks, et metsandustemaatikat avalikkusele selgitada. Selts peab vajalikuks, et ka seadusloomes arvestataks senisest enam metsanduses töötavate inimeste kui spetsialistide arvamusega. See on vajalik ja kasulik kogu Eesti majanduse ja jätkusuutliku metsanduse arenguks.

Eesti Metsaseltsile valiti uus juhatus, millesse kuuluvad Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus, Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu esimees Mati Polli, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, Eesti Maaülikooli sihtasutuse Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann.

Üldkoosoleku järel toimunud juhatuse koosolekul valiti Eesti Metsaseltsi juhatuse esimeheks Hardi Tullus ja aseesimeheks Mati Polli. Juhatuse järgmine töökoosolek toimub 20. jaanuaril Tallinnas.

Osale küsitlusel puiduenergia koolituste kohta

SA Erametsakeskus koostöös Suurbritannia, Soome, Austria, Türgi ja Prantsusmaa partneritega viib läbi projekti WETNet, mille raames luuakse järgmise kahe aasta jooksul puiduenergia koolituste kompetentsimudel. Enne puiduenergia täiendkursuse programmi koostamist viiakse läbi küsitlused puiduenergia koolituste vajaduste osas.

Soov on luua üks puiduenergia teemaline koolitus, mille moodulitega saaks koolitada metsaomanikke ja metsanduslikke ettevõtteid ning teiste moodulitega energiasektorit puiduenergia alal.

WETNeti projekt kutsub kõiki huvilisi, kes tegelevad metsandusese ja/või puiduenergia vallas, vastama küsimustikule, milles analüüsitakse, milliseid ja mis teemal puiduenergia koolitusi on ja milliseid oleks vaja. Palume Teil vastata 27. jaanuariks.

Küsitlustele vastanute vahel loositakse välja kolm mõnusat ja sooja kõrvadega talvemütsi ja helkurid. Kui soovite loosimisest osa võtta, palume jätta oma kontaktandmed, muul juhul on küsitlus anonüümne.

Küsitluse leiab siit. Lisainfo projekti kodulehel www.eduforest.com.

Allikas: Pille Aasamets, SA Erametsakeskus, www.eramets.ee

Kas külmäs kah lätt?

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan. Foto: Harju Ülle
Mi kandin om ilm nii hiitlik, et ilma etteütlemisega om kerge võssu minnä. A vana luudusõmehe mõistva luudusõ märke perrä siski ütte-tõist ilma kotsilõ ette nätä.

«Olõ mitmit aastit ilma kaenu – kuigi luudus om veidükese iks sassih kah ja ei mõistaki kiäki inämb täpsele üteldä – ja arva, et seo kuu keskpaigah piässi külh tulõma kõrralik talv ja om jutiga piaaigu märdsi lõpuni vällä,» märgot’ Räpinä aianduskooli luudusõ-oppaja, jahimiis ja tsirgu-uurja Lepiski Arvi. «Märdsi algusõh tege üte väiku sulalainõ, nii nädälidse, sis lätt viil külmäle ja om jutiga nikani ku keväjäni.Väega suurt lummõ es tohtnu tulla. A näüs, ku täppi taa lätt!»

Lepiski Arvi selet’, et illast talvõ tulõkit näkk’ ette näütüses tsirkõ perrä. «Meil omma rändtsirgu är liiknuva, a Lääne-Eestih ommava hani ja luiga viil kohal. Kiivitäjit oll’ vana-aasta viil nättü. Mõtsaelänigu näivä ette, et äkilist külmä ei olõ tulõmah.»

Antsla ja Varstu kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan ütel’, et luudusõmärke ja eläjide üllenpidämise perrä oll’ jo süküskuun selge, et varahast külmä talvõ seokõrd ei tulõ.

«Ku tulõ kipõlt külm talv, sis eläjä ruttasõ asjuga, a seo süküs om näil olnu kõgõga aigu küländ,» selet’ Pulga Jaan. Mõtsatsikol es olõ kipõt joosuao päälenakkamisõga: «Mõtsatsiga naas’ viil detsembri lõpun päivä ümbre koosõrdama,» kõnõl’ Jaan.

Eski talo lambidõ päält oll’ nätä, et näil ei olõ tuu as’aga kipõt. «Novembri lõpun vei oina lauta ja lamba olli sis viil tävveste rahuligu,» selet’ Pulga Jaan. «Järgmäne märk om rebässide joosuaig, tuu piät jahikallendri perrä kuu ao peräst pääle nakkama. Mõni aasta nakkas poolõst jaanuarist, a minevaasta es liigu 10. veebruaril viil mitte üts kurat põllu pääl. Ku olnu uuta, et süküs tulõ varahanõ, olõssi repän poigõga rutanu.» Loe edasi: Kas külmäs kah lätt?

Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Tänasel Tallinnas toimuval Teeme Ära! Maailmakoristus 2012 konverentsil esitasid ligi 40 riigi delegaadid prügitalgute korraldamise kogemuste jagamise kõrval ka praktilisi ideid, kuidas vähendada inimtegevuse tulemusena tekkinud üleliigset prügi ja jõuda jäätmevaba ühiskonnani.

Näiteks Liibanonis on valminud prügikoristuslaeva prototüüp, millega plaanitakse prügi korjama hakata merest. Mitme riigi meeskonnad peavad oluliseks arendada välja kooliprogrammid, mis õpetaks säästlikke valikuid ja keskkonnasõbralikku elustiili juba lastele. Konverentsil toimunud diskussioonides toodi esile ka maksusüsteemide ümberkorraldamise vajalikkust, et see toetaks keskkonnasõbralikku tootmist ja tootedisaini.

Paljude riikide, sealhulgas ka näiteks Nepaali, probleemiks on inimeste vähene valmisolek probleemi tunnistada: “Nepaalis on suurim väljakutse see, et inimesed ei taha teadvustada keskkonnas olevat prügi kui probleemi. Paljuski seetõttu, et inimesed lihtsalt ei tea, kuidas prügi keskkonnasõbralikult käidelda või selle tootmist vähendada,” selgitas Nepaali delegaat Prabin Paudel. Nepaallane pidas kasulikuks ka kohapeal loodud kontakte, sponsorlussuhteid ning toimivaid lahenduste näiteid erinevatest riikidest.

Kreeklane Harry Vlassopoulos selgitas, et sealseks lahendamata probleemiks on näiteks ehitusjäätmete käitlemine, sest ehituse käigus tekib palju erinevat liiki prügi, mida ei taheta või osata keskkonnasõbralikult käidelda. “Õppisime nende riikide kogemustest, kus ehitusprügi on taaskasutatud. Kreekas ehitatakse maju nii, et ei mõelda üldse, mis saab sellest majast hiljem, kuid majade konstrueerimisel peaks juba mõtlema ka sellele, kuidas toimub hiljem näiteks lammutamine, mis saab jäätmetest jne,” selgitas Vlassopoulos.

Konverentsil tutvustati ka juba toimivat “Zero Waste” (eesti keeles: jäätmevaba) liikumist, mille esindaja Joan Marc Simon rääkis, et 80% maailmas tekkivast prügist on taaskasutatav ning ka ülejäänud jäätmete käitlemiseks on lahendused võimalikud. Simoni sõnul ei ole probleem niivõrd tehnoloogias, vaid inimeste teadlikkuses ning seadusloome ja poliitikate puudulikus rakendamises. 2004. aastal loodud liit teeb aktiivselt koostööd ülikoolide, valitsuste ja organisatsioonidega, pakkudes standardeid ja lahendusi, kuidas minimaliseerida prügi tootmist. Loe edasi: Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Praegu on parim aeg e-rahvaloendusel osalemiseks

Statistikaamet soovitab osaleda e-rahvaloendusel juba praegu ja mitte jätta toimingut jaanuarikuu lõppu, kui suurenev osalemiskoormus võib ankeedi täitmise aeglasemaks teha. Kahe nädalaga on e-rahvaloendusel saanud kirja juba üle 310 000 inimese.

13. jaanuari keskpäeva seisuga on e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 311 219 inimese kohta, mis on ligi 24% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt on enim loendatud Tartumaal ja Harjumaal (27%) ning Järva-, Hiiu-, Pärnu- ja Raplamaal (24%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Vaata, kuidas toimus rahvaloendus 1959. aastal:


Loe edasi: Praegu on parim aeg e-rahvaloendusel osalemiseks

Algas XI Nukitsa konkurss

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lapsi taas valima oma lemmikkirjanikku ja raamatukunstnikku – osalema on oodatud kõik raamatusõbrad, kel vanust kuni 16 aastat.

Võistlevate raamatute nimestik sisaldab 205 raamatut aastatest 2010-2011, sh 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.

Hääletamine kestab 20. veebruarini. Maakondades ja linnades korraldavad hääletust kohalikud raamatukogud eesotsas keskraamatukoguga. Samuti saab hääletada elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kus lisaks auhinnasaajatele osaleb 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia. Autasustatakse ka Nukitsa auhinna nominente – teise ja kolmanda koha pälvinud kirjanikke-kunstnikke.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale

Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko ja Marko Torm allkirjastamas koostöölepet. Foto: MTÜ Rakvere Maraton
Ööjooks paneb laupäeval hooajale avapaugu, kogudes suurtoetaja Viking Line pardale 15 partnerorganisatsioonide esindajat ja pidades kuue tunni vältel esmakordselt Ööjooksu mõttetalgud.

Viking Line pardal laupäeva hommikul kella kaheksast kuni pärastlõunani peetavad mõttetalgud on korraldajate ütlusel mitteformaalse loomuga, mille põhiline raskuskese asetub senisele turundusstrateegia arutelule ja meediaplaani tutvustusele. Vähemtähtsad pole ka partnerorganisatsioonide esindajatelt vestlusringis välja koorunud uued innovaatilised ideed.

Ööjooksu korraldajad loodavad mõttetalgutelt intensiivset vestlusringi, kuhu saavad panustada enamus lähedasemaid abilisi ja toetajaid. „Korraldusmeeskonnana loodame sellest meeleolukast laupäevast saada kas tuge ja kinnitust valitud teele või uusi võimalusi, suunamuutusi ja täiendusi,“ räägib Marko Torm.

Ööjooks on vabatahtlikkusel ja eestvedaja motivatsioonil baseeruv ettevõtmine, mida toetasid eelmisel aastal 33 erasektori ettevõtet ja avaliku sektori ametiasutust Lääne-Virumaal. Loe edasi: Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale

Väitlusseltsi kõnevõistlus organidoonorlusest kolis YouTube´i

Eesti Väitlusselts kutsub kõiki kooliõpilasi osalema võistlusel  “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” , mis koosneb noorte arvamuste avaldustele õhutamisest nii kirjalikult kui suuliselt.

Võistluse üks osa on esseekonkurss , kus nii õpilastel individuaalselt kui klassidel ja tervetel koolidel on veel pea kuu jagu aega saata Eesti Väitlusseltsile oma essee  või probleemilahenduse vormis hinnang Eesti energiamaastiku olukorrale. Oodatakse mõne meie elektritootmises valitseva probleemi tuvastamist ja võimalikke lahendusi antud probleemile ehk siis plaani, kuidas saaks ja peaks Eesti energiamaastik välja nägema selleks, et probleeme ei oleks ja kõik oleks rahul.

Võistluse teine osa on aga kõnevõistlus. “Me arvame, et häid kõnesid osatakse teha igas Eestimaa nurgas, seega otsustasime teha võistluse internetipõhiseks,” kirjeldavad otsust korraldajad. 

Väitlusselts loob YouTube’i keskkonda varjatud konto, kuhu kõik osalejad saavad kuu aega kestva online kõnevõistluse jooksul üles laadida oma koduste vahenditega (telefon, fotokas, veebikaamera, videokaamera, vahet ei ole) lindistatud 3-5 minuti pikkuse veenmiskõne.  “Kõnet pidada on tegelikult imelihtne, selleks ei pea olema kogenud väitleja, seega võta kindlasti osa kui sul teema kohta midagigi öelda on! ”

Kõnevõistlusele oodatakse arutelusid teemal, kas organidoonorlus peaks olema kohustuslik. Elundisiirdamisega on Eestis tegeletud juba 1968. aastast, kui Maarjamõisa haiglas viidi esimest korda läbi neerusiirdamine. Praeguseks on kokku ligi 1000 inimest saanud abi kellegi teise neerust, maksast või 2010. aastal alustatud kopsusiirdamistest. Kahjuks aga valitseb nii Eestis kui Euroopas laiemalt suur siirdamiseks kättesaadavate inimorganite puudus. See tähendab, et elupäästvat operatsiooni tuleb mõnel puhul oodata kuni 6 aastat, kuid sobiv doonor võib jääda ka sootuks leidmata.

Võistlustööd tuleb laadida üles YouTube’i keskkonda ja video veebilink saata aadressile sigrid.solnik@debate.ee Konkursi tähtaeg on 19. veebruar.

Algab viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses”

MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Eesti Loodus ja keskkonnaamet kutsuvad 4.–12. klassi õpilasi osa võtma viktoriinisarjast „Teadusaasta Eesti Looduses”.

Kaks aastat tagasi, 2009. aasta oktoobrist 2010. aasta aprillini korraldas keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100”. Tegu oli ühe üritusega paljude hulgast, millega tähistati meie looduskaitse juubelit. Huvi viktoriini vastu ja osavõtt oli toona meeldivalt suur, mistõttu kutsume noori loodusehuvilisi taas uurima ajakirju, otsima ja nuputama vastuseid.

Sedapuhku pööratakse viktoriiniga suuremat tähelepanu Eesti teadusele ning meie teadlastele, sest 2012. aasta on kuulutatud teadusaastaks.  Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on mõeldud 4.–12. klassi õpilastele ja arvestust peetakse kolmes vanuserühmas: 4.–6., 7.–9. ja 10.–12. klass.
Võistlus korraldatakse neljas voorus: küsimused ilmuvad jaanuarist aprillini igas Eesti Looduse numbris ning neile saab vastata internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu. Esimese vooru küsimused on veebilehel 17. jaanuarist. Vastamisel on abiks ajakirja Eesti Loodus artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011. Õigete vastuste eest kogunenud punktide põhjal selgitatakse välja aktiivsemad ja parimad, kelle vahel jagatakse hulgaliselt auhindu.
Viktoriinisarja toetab hasartmängumaksu nõukogu.

Eesti eri piirkonnad kosuvad rekordiliste keskkonnatoetuste abil

 Mullu  maksti keskkonnavaldkonnas välja rekordilised 116,7 miljonit eurot struktuuritoetusi. Seda on ligi kolm korda rohkem kui
2010. aastal.  Paljud olulised tegevused said sel moel eelmisel aastal juba ka edukalt lõpetatud, seal hulgas Pärnu Rääma prügila sulgemine, Otepää linna veemajandusprojekt, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugkütte trasside rekonstrueerimine, Orissaare katlamaja ümberehitamine turbaküttelt hakkpuidu kütusele ja Haeska rannaniidu loodusliku mitmekesisuse säilitamise projekt.

“Kõikides Eesti piirkondades on keskkonna vallas mõni eurorahade abil tehtav projekt käimas või juba lõpetatud. Olgu siis näiteks
veevärgi korda tegemine, soojatrasside uuendamine, prügimägede sulgemine, keskkonnaharidust pakkuvate keskuste loomine. Tänu  Möödunud aasta detsembris maksime taotlejatele välja 29,5 miljonit eurot, mis on läbi aegade kõige suurem kuine summa,”
ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Kogu 2007 – 2013 perioodi keskkonnaalaste struktuuritoetuste osas on rahastamisotsuseid tehtud 563 miljoni euro ulatuses. Sellest on 2011. aasta lõpu seisuga välja makstud 156,5 miljonit eurot. Lisaks EL struktuuritoetustele maksti möödunud aastal välja üle
miljoni euro Norra ja EMP finantsmehhanismi vahendeid.

Täna alustas taas rahvatantsujuhtide kool

Rahvakultuuri Keskuse rahvatantsujuhtide koolis alustab täna tööd uus kaheaastane rühm – 24 tulevast tantsujuhti, kes tegelevad rahvatantsuga oma põhitöö kõrvalt.

Rahvatantsujuhtide õpetamine sellises täienduskoolituse vormis sai alguse juba 1953.aastal ja sealt on välja kasvanud palju praeguseks tunnustatud tantsujuhte. Koolituse eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal, et ei katkeks järjepidevus ja ka järgmistel aastakümnetel oleks Eestimaal kompetentseid rahvatantsuõpetajaid nii rahvamajades kui koolides.

Legendaarne tantsujuht Mait Agu on kubagi öelnud:  “Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne.”

Korraldajate suur soov on, et ei katkeks järjepidevus meie rahvatantsutraditsioonis ja et iga koolitus kujuneks osalejatele harivaks ning arendavaks kokkusaamiseks meie suurepäraste rahvatantsuõpetajatega.

Ühistreening avab 41. Tartu maratoni

Juba järgmisel laupäeval, 21. jaanuaril avab 41. Tartu maratoni traditsiooniline ühistreening algusega Tehvandilt. Ühistreening toimub
marsruudil Tehvandi-Marjamägi-Tehvandi ning kui lumeolud võimaldavad on distantsi pikkuseks 18 km. Stardipauk antakse kell 16, kuid rajale saab minna kuni kella 18ni.

Foto: Külli Leola

Samal nädalavahetusel toimub ka Otepää Maailmakarika etapp ja ühistreening annab hea võimaluse kõikidel pealtvaatajatel ka ise suusad alla panna.

Ühistreening on ideaalne neile, kes veel kahtlevad, kas maratoni läbida või mitte. Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu lisab, et ühistreening on juba aastatepikkune traditsioon avamaks Tartu maratoni ja märkinud suusamaratoni lähenemist. “Päris mitmed suusasõbrad on just sellel üritusel nakatunud maratonipisikuga ning kuu aega hiljem, pärast hoolsat treenimist, juba täispika 63 km Tartu Maratoni edukalt läbinud,” märgib Karu.

Korraldajad ootavad ühistreeningule kõiki sõpruskondi, peresid, harrastajaid, et veeta suusatades sportlik ning pingevaba õhtupoolik.
Ühistreenijate registreerimine toimub kohapeal ning osalustasu ei ole.

Lisaks ootab vahepunktis kõiki ühistreenijaid soe tee ja spordijook. Pärast sõitu oodatakse juba kõiki suusatajaid ja maratonisõpru Otepää
kultuurikeskuses kell 22 algavale traditsioonilisele suusabaasi peole koos ansambliga Smilers.

41. Tartu maratoni põhidistantsid sõidetakse 19. veebruaril ja nädal varem, 12. veebruaril on kõikidel huvilistel võimalus osa võtta ka Avatud Raja sõitudest ning naistel on võimalus osaleda just neile mõeldud Tervis Plussi 11. naistesõidul. Võistkonnad võtavad samal päeval mõõtu 1. Tartu teatemaratonil. Lisaks toimuvad üritustesarja raames mitmed spetsiaalselt lastele mõeldud võistlused.

Lisainfot ajakavade, sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab:
www.tartumaraton.ee.

Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Selle aasta alguses liitus Vinni vallavalitsus lemmikloomaregistriga, millest tulenevad ka uued kohustused valla elanikele.Vinni valla koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestab alates 1. jaanuarist 2012 koerte märgistamise ja registreerimise kohustuse. Kasside ja teiste lemmikloomade märgistamine ja registreerimine on soovituslik.

Koerad, kes sünnivad pärast 1. jaanuarit 2012 peavad olema märgistatud mikrokiibiga ja kantud Vinni valla lemmikloomade registrisse.
Koerad, kes on sündinud enne 2012. aastat võivad kanda märgistusena registreerimisnumbrit kaelarihmal ja peavad olema kantud registrisse hiljemalt selle aasta lõpuks.

Loomatauditõrje seadus kohustab omavalitsust korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade üle arvestust pidama. Euroopa Liidus on alates aastast 2011. ainukeseks tunnustatud märgistamise viisiks mikrokiip.
Lemmikloomaregister (LLR) on üleeestiline veebipõhine register, mis koosneb kõikide kohalike omavalitsuste registritest. Leitud looma otsing toimub üle kõikide KOVi registrite. Kiibistatud looma saab LLR-isse kanda:
vallavalitsuses registripidaja; kiibi paigaldanud veterinaar või loomaomanik ise.
LLR andmed on kättesaadavad veterinaarile, vallavalitsuse registripidajale, varjupaikadele ja loomaomanikule (läbi riigiportaali).

Loe edasi: Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Algas taas “Mino Võromaa” kirjatööde konkurss

Võro Instituut kuulutas vällä

25. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ

MINO VÕROMAA

Oodami juttõ, luulõtuisi, nal´ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ’ kirätüü’ omma’ oodõdu!

Timahavva saava’ latsõ’ ja noorõ’ valli’ 13 teema hulgast, hinnatas iks vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass). Teema piä-i olõma, a või olla ka jutu päälkiräs. Kiä taht, või kirota’ ka mõnõl tõsõl, süämelähküdsel teemal.

„Mino Võromaa 2012” teema’ omma’:

  • Lähäs küllä…
  • Mul om külh Võromaal hää ellä’
  • Võromaa om ilmanaba
  • Koolibussi lugu/luu’
  • Kuis mi mardisandin/katrisandin kävemi
  • Midä saa/ei saa’ osta’ raha iist
  • Mu edimädse’…
  • Ilmast om viil ütte ku tõist puudu. Ma nakka vällä löüdmä (leiutama)!
  • Mi ao rõiva’
  • Mille tetä’ sporti
  • Hängmise mõnu’ ja hädä’
  • Määne om Võromaa 25 aastaga peräst?
  • Mu kõgõ pikemb käümine vai rattaga sõitminõ vanna Võromaad piten

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid ildambalt 29. radokuu (29.02.) pääväs meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts osavõtja või saata’ võistlusõlõ kuni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata’ ei saa’, või käsikirä saata’ Võro Instituuti, Tartu 48, 65609 Võro liin.

Kõgõ parõmba’ tüü’ avaldõdasõ’ sarja „Mino Võromaa” 25. latsiraamadun.

Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü’ 782 8753, 525 3215 (Kaile Kabun). Kae’ ka www.wi.ee!

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas õpitakse 18. jaanuaril kella 20-24 saksa tantse

Ave ja Thor tantsimas, Horst Vogelsangi foto.

Taaskord on Tartu tantsuklubisse oodatud eelkõige tantsijad ja rahvamuusikud, kellele õppimine huvi pakub. Huvilistel on võimalus õppida saksa rahvatantse Ave Metsa juhendamisel. Keskendutakse Lõuna-Saksamaal laialt levinud paaristantsu Zwiefache variantide õppimisele. Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale (laulule) vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu. Huvitavaks teeb Zwiefache eriti asjaolu, et muusikast tuleb kuulda, aru saada, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla, aga tantsijad peavad olema alati ärksad ja tähelepanelikud.
Suurem osa tantsuklubist kulub siiski juba tuttvavate ja armsaks saanud tantsude tantsimisele. Seega meelepärast tegevust võiks jaguda paljudele. Kõik õppimishuvilised rahvamuusikasõbrad on teretulnud! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi üritused toimuvad sel aastal kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11): 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Suvekuudel (juuni, juuli, august) tantsuklubi puhkab.