Rubriik: Eesti

Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Enam kui 50 aastat on tantsupidusid peetud Kalevi staadionil. Kus edaspidi?
Rahvatantsijad vaatavad lootusrikkalt 2019. aastale, mil võiks valmida uus tantsupidude väljak Tallinnas. Hetkel käib eeltöö võimaliku uue tantsuareeni rajamiseks.

2011. aasta suvine laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm ärgitas taas vahetama mõtteid selle üle, mis saab tantsupidudest tulevikus. Toimus ju viimane pidu erandina Lauluväljakul senise harjumuspärase Kalevi staadioni asemel, kus tantsupidusid peetud juba alates 1955. aastast.

Kus toimuvad uued peod? Sarnast küsimust esitasid üksteisele tantsuõpetajad, publik, pidude korraldajad.

Meie rahvatantsijate huvide eest seisev Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) analüüsis mullu kultuuriministeeriumi ettepanekul Tallinnas asuvate erinevate staadionite ja väljakute vastavust tantsupidude  vajadustele.  Võrreldi senist pidude toimumiskohta Kalevi staadionit, Kadrioru ja A Le Coq Arenat ning ka Lauluväljakut kui võimalikke toimumiskohti.  Võrdluses arvestasime nii tantsija, kunstilise toimkonna, korraldajate kui publiku huve. Vaagisime nii peo keskkonda laiemalt kui konkreetse etendusala võimalusi. Loe edasi: Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Kolmapäeval, 7. märtsil toimub Läänemaal Roosta Puhkekülas rohelise taristu teemaline avaseminar “Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust”.

Ettekannetes käsitletakse Euroopa Komisjoni lähenemist rohelisele taristule, rohelise taristu projekte, rohevöö võrgustikku ning räägitakse näidetest Kagu-Euroopas, Tsehhis ja Lätis, mis annab hea ülevaate looduskaitsealade tegevustest väljaspool Eestit.

Päeva lõpus korraldatakse töötoad, kus looduskaitse töötajad saavad arutleda rohelise taristuga seonduvate võimaluste ja kitsaskohtade üle. Detailsem kava on leitav EUROPARC`i kodulehel: http://europarc-nb.org/calendar/2012/03#calendar.
Loe edasi: Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Külauudiste tegijad valiti aasta vabaühenduseks

Nii need külauudised levivad. Foto: Mirjam Nutov

Täna kuulutab vabaühenduste liit EMSL välja seekordsed kodanikuühiskonna aasta tegijad kuues kategoorias.

Aasta vabaühenduseks valiti EESTI KODANIKUAJAKIRJANDUSE SELTS, kes peab üleval portaali kylauudis.ee, vahendades seal infot inimeselt inimesele ning levitades mõtteviisi, et ajakirjandus pole üksnes äri, vaid inimeste aitaja, valgustaja ja teenäitaja. Seltsi eestvedajad on professionaalsed ajakirjanikud, kuid kogu töö tehakse ära vabatahtlikena.

Avaliku sektori esindajana tunnustatakse EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGUT, kes on oma kanalites andnud ruumi ja sellega ühiskonnas oluliselt rohkem kõlapinda mitmetele vabaühenduste algatustele nagu näiteks mulluste Riigikogu valimiste eel Valijakompass ja hea valimistava ning aastavahetuse paiku avatud valitsemise valvurite veebikeskkond.
Loe edasi: Külauudiste tegijad valiti aasta vabaühenduseks

Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

16.–17. märtsini toimub Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused“, millel käsitletakse väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiaid ning püütakse leida seoseid keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna erinevate kultuurinähtuste vahel.

Konverentsile lisab aktuaalsust asjaolu, et need probleemid, mille üle tunnevad muret praegu väikerahvad, võivad mõne aastakümne pärast osutuda aktuaalseks ka arvult palju suurematele rahvastele ja nende keeltele. Konverents ei keskendu siiski ainult keelele, vaid püüab teemale läheneda laiemast vaatenurgast. Nii räägib näiteks taanlane Arnaq Grove grööni keele perspektiividest, waleslanna Delyth Prys keele taaselustamise kogemustest oma kodumaal ning arutletakse ka friuuli ja mitmete soome-ugri keelte ees seisvate väljakutsete üle.

Keele ja kultuuri vahelistest varjatud seostest kõnelevad muuseas Martin Ehala, kes räägib õnne arusaamadest, ning Rein Veidemann mõtiskleb eesti kultuuri keelekesksuse üle. Eesti teadlastele lisaks osaleb konverentsil külalisi Gröönimaalt, Walesist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Ungarist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Loe edasi: Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

19.-23. märtsini toimuval kevadisel koolivaheajal keskenduvad Tallinna noortekeskused maailmas valitsevatele ohtudele, nendest teavitamisele ja hoidumisele. Noortele korraldatakse mitmeid teavitustegevusi nii noortekeskustes kui keskusest väljas ning linnalaagreid.

Koolivaheajal peetavatesse infotundidesse on kaasatud mitmed külalised. Näiteks külastavad noortekeskusi noorsoopolitseinikud ja vangla noorsoospetsialistid. Noortele räägitakse, millised ohud varitsevad meid tänavatel, miks üldse satutakse vanglasse ning millised on noorte võimalused pärast vanglast vabanemist.

Lisaks toimuvad mitmed töötoad, kus õpitakse enesekaitset, tegema animatsiooni, fototöötlust ja helisalvestust. Räägitakse ka interneti ohtudest ja võimalustest ning mängitakse ebatavalist mängu „Maailm tagurpidi“. Muuhulgas korraldatakse noortele tõukeratta jm võistlusi, filmiõhtuid ning külastatakse meediahuviliste noortega raadio- ja telemaja. Koolivaheaja reedel saavad aga kõik huvilised oma julgust ja meeskonnatööoskust proovile panna ühisel laservõistlusmängul.

Kõiki teadushuvilisi noori oodatakse Pääsküla noortekeskuse linnalaagrisse „Mismõttes Teadus?“. Viiel päeval külastatakse Biorobootika Keskust, Energia avastuskeskust, AHHAA teaduskeskust ning kino Artist. Linnalaagris osalemiseks toimub eelregistreerimine 14. märtsini.
Loe edasi: Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Regilaulutoas lauldakse 8. märtsil naistest. Foto: folklore.ee/regilaulutuba
Kevadkuu on uue alguse ja ärkamise kuu – pööripäevaselt pöörane ja pöördeline. Küll keerab ennast märtsis karu koopast välja, hakkavad rändlinnud taas kodupoole pöörduma, pistavad ussid nina mätta seest välja ja tehakse maagilisi toiminguid ärkavate putukate-mutukate tõrjeks.

Kõik tõuseb taas elule. Ja nii on ka märts kõige uue alguse kehastuse – naise – kuu. Mahuvad ju paastukuusse lisaks “kõigest” saja-aastase ajalooga rahvusvahelisele naistepäevale (8. märts) veel mitu palju ürgsemat väekatele naistele pühendatud tähtpäeva: jevdokiapäev (1. märts), püha Gertrudi mäletuspäev ehk käädripäev (17. märts), paastumaarjapäev (25. märts), mil Maarjale kuulutati ette Jeesuse sündi…

Nii laulamegi 8. märtsil 19. sajandi linnakodaniku muuseumis Tartus (Jaani 16) kell 18.00 – 20.00 naistele, naistest, naiste õpetuseks kui ka nende eest hoiatuseks, kevadest ja armastusest. Sest mida muud võib naise vastu tunda kui ainult armastust!
Loe edasi: Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu vald

3.-4. märtsil toimunud Eesti valdade talimängudel võõrustas Jõgevamaa oma spordibaasides 850 sportlast. 20. Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu valla võistkond.

Talimängudel olid kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Parimad vallad (üle 2000 elaniku)
1. Tartu 188 punkti
2. Tähtvere 175 punkti
3. Jõhvi 168 punkti

Parimad väikeste valdade arvestuses (kuni 2000 elanikku)
1. Mäetaguse 151 punkti
2. Kernu 132 punkti
3. Iisaku 30 punkti

20. Eesti valdade talimängude tulemused leiab aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2176

Allikas: EMSL Jõud

Huvikoolid saavad toetust õppevahendite uuendamiseks

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2012. aastaks projekti „Varaait“ raames huvikoolidele tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks õppevahendite soetamise kaudu 115 041 eurot. Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab mitmekesistada huvikoolide õppekavade täitmist ning toetab vähemate võimalustega noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.

„Riigi toetus noorsootöö valdkonna arengule ja selle olulisele osale nagu huviharidus, võimaldab huvikoolides muuhulgas sisse viia samuti uuendusi ja noortega tehtavat väärtusliku tööd kaasajastada,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid.

Eestis tegutseb hetkel ligi 400 huvikooli, kes pakuvad huviharidust enam kui 68 tuhandele noorele.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid „Varaaida“ projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot. Infopäev taotlejatele toimub 15. märtsil kell 12.00 Eesti Noorsootöö Keskuses (Uuslinna 10, Tallinn). Loe edasi: Huvikoolid saavad toetust õppevahendite uuendamiseks

Tallinna maratoni võitis Andres Kollo

Tallinna maratoni algus. Foto Tarmo Haud

Täna Kõrvemaa suusaradadel peetud 15. Tallinna suusamaratoni finišijoone ületas esimesena Andres Kollo ajaga 1.35.07,2. Hõbemedalimees Madis Vaikmaa
kaotas 42 kilomeetrisel distantsil võitjale 9,7 sekundiga. Kolmandaks võitles end Sander Linnus, kes lõpetas ajaga 1.35.17,3. Raja kiireim naine
oli Sirli Hanni ajaga 1.49.03,0.
Pikale 42 kilomeetrisele rajale registreerus esialgsetel andmetel 692 suusasportlast.

Lühemale, 21 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 254 suusataja seast näitas parimat vormi Stanislav Zelentsov, kes läbis raja ajaga 53.18,9. M-15 klassi kiireim noormees Karl Erik Rabakukk tuli üldjärjestuses teisele kohale, jäädes võitjale alla vaid 0,6 sekundiga.
Neidude N-15 klassi parimaks tunnistati Anette Baum, kelle ajaks fikseeriti finišis 1.01.57,7.

15. Tallinna suusamaratoni võitja Andres Kollo tuli võistlusele kõrgeimate eesmärkidega. ″Koondislasi täna ei olnud, seega oli mul lootust võidu nimel
heidelda, ″ rõõmustas mees vahetult pärast maratoni läbimist eduka sõidu üle. Tema sõnul tegid kuueses liidrigrupis päris palju tööd ära teiseks
tulnud Madis Vaikmaa ning kuuendale kohale platseerunud Avo Sambla.

Tallinna maraton oli eelviimane selleaastase Estoloppeti sarja maratonidest. Viimane neist on järgmisel pühapäeval toimuv Tamsalu-Neeruti maraton.

Vikipeedias käivad tõlketalgud

Sel nädalal algasid eestikeelses võrguentsüklopeedias Vikipeediaavalikud tõlketalgud, millest on kutsutud osa võtma kõik soovijad.  Järjekorras juba teise tõlketalgu käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.

“Püüame talgute abil saavutada korraga mitut eesmärki,” selgitas Vikipeedia administraator Andres Luure. “Soovime täiustada koolide ja ülikoolide õppetööks kasulikku materjali eestikeelses Vikipeedias, kuid ka saada Vikipeediasse uusi kaastöötajaid ning väärtustada tarbetekstide tõlkijate tööd.”

Talgutöö korras soovitakse suurendada vabalt kättesaadava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles ja saada eestikeelsele Vikipeediale uusi kaastöötajaid ja toimetajaid.

Talguid jälgib ka žürii, kes valib välja parimad tõlkijad. Žüriisse kuuluvad Euroopa Komisjoni Kirjaliku Tõlke Peadirektoraadi tõlkija Rita Niineste, Vikipeedia esindaja, tõlkija ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia osakonna dotsent Andres Luure, tõlkija, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja ja Tallinna Ülikooli 2010. aasta tõlkepreemia laureaat Heli Allik, TLÜ kirjaliku tõlke dotsent Arvi Tavast, TLÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Triin Pappel, TÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Ilmar Anvelt ning 30-aastase staažiga tõlkija ja toimetaja, endine Tilde Eesti OÜ peatoimetaja Valli Voor.

7. märtsil kell 17 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala puiestee 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) avalik õppus tõlketalgutel osalejatele.

Talgutel saavad osaleda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Talgutega saab liituda igal ajal kuni talgute lõpuni 30. aprillil.

Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti. Euroopa Komisjoni esindus Eestis on peaauhinnaks välja pannud 1000-eurose reisivautšeri.

Loodusesõprade talguaasta tuleb toimekas

Palupõhja talgud 2011. aastal. Foto www.talgud.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on alates 1998. aastast korraldanud loodustalguid, sel aastal on tulemas läbi aegade toimekaim aasta.

“Ühtekokku on tänavu ees ootamas üle poolesaja talgureisi, ” ütles ELFi talgujuht Tarmo Tüür. Kõik talgud on looduskaitse aladel mitmepäevaste talgureisidena.

Esimesena on kindlalt paigas koolivaheaja peretalgud Palupõhja looduskoolis 16.-18. märtsil. “Kuna see langeb kokku ka koolivaheajaga, siis on need välja kuulutatud kui peretalgud,” täpsustas Tüür. “Jõukohaseid töid jagub seal kõigile, nii lastele kui emadele-isadele”.

Teine kindel aeg, mille iga talgusõber kalendrisse peaks kandma on 5. mai, mil peetakse Teeme Ära talgupäeva. Kõige tihedam talguhooaeg algab siis, kui lindude pesitsusaeg on möödas, seega juulis ja augustis. Talgutele saab registreeruda www.talgud.ee.

Kolmeteistkümnel aastal toimunud talgutel on oma panuse looduse kaitsel andnud ligi 50 000. Kokku hakati neid lugema 2001. aastal. Aastatel 2001-2011 ELFi korraldusel toimunud 262 talguüritust, millel on 4666 osalise ühisel jõul tehtud 43 304 tundi vabatahtlikku tööd. Mullu toimus ühtekokku 40 talgureisi. 668 vabatahtlikku kaasalööjat andsid oma panuse looduskaitsesse kokku 7817 tunni ulatuses.

 

 

 

Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Poissõ meelest es pidänü aoteenistüst är häötämä. Foto: Uma Leht

«Ku inne sai pito peetüs, tuu es sekä, a no kaet üüklubin – inemise siblise läbisegi, kõrda ei olõ. Pur’on inemise tunnusõ ands’agu…» kõnõlõs Rõugõst peri Ossipovi Oliver (21) tuust, kuis mõnõ kuu aotiinmist Kupõrjanovi jalaväepataljonin tedä muutnu omma. Kimmämbäs omma saanu ka Võro liina poisi Kaarna Karel (22), Jõelaiu Joosep (22) ja Niidü Sven (23) – miinipilja patarei juhtmisrühmä riamehe.

Aoteenistüse algus om hirmsa kõigilõ poissõlõ. «Es saa arvu, kon midägi om ja kon esi olõma piät. Edimäne üü es maka: kõik aig mõtli, et ku tulõ häire, kuis saa 40 sekundiga vällä ja viil rõivilõ kah,» tulõt’ Oliver miilde. A tä uutsõ sõaväest esiki hullõmbat, ku tegelikult oll’.

Päält Kareli es olõ poisi inne aoteenistüst püssä esiki käen hoitnu. «Algusõn pelksi esiki trikli vaotamist,» ütel’ Oliver. «A midä rohkõmb laskman kävet, tuud kimmämbas lätsit,» ütel’ Joosep. «Laskmisõl om sääne adrõnaliin seen, tuud ei anna määnegi muu tegemine.»

Uni om kulla hinnan
Kimmä kõrra seen omma poisi opnu aost kinni ja magamisest luku pidämä. «Tan om esiki kats minutit und kulla hinnaga,» ütel’ Oliver. «Inne sõaväke oll’ kümme minotit ildasjäämist tävveste harilik. A nüüt nõvva koton kah kõigi käest, et kokkolepütüst aost kinni peetäsi,» kõnõl’ Sven.

Joosep opsõ hindä sisse uskma: «SBK (sõduribaaskursus) lõpun tull’ 60kilomiitret jalaga är kävvü. Es usu, et suta tuud täüsvarustusõn lõpuni tetä. A ku Kupõrjanovi värtist sisse saimi, oll’ uhkõ tunnõ külh.»
Loe edasi: Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Säästva Eesti Instituudil valmis ülevaade ökosüsteemiteenustest

Ökosüsteemiteenused on keskkonnakaitselised, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved, mida loodus inimesele pakub. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on viimasel kümnendil leidnud väga laialdase kõlapinna, olles muutunud loodus- ja majandusteadlaste ning poliitikakujundajate ühiseks uurimis- ja aruteluteemaks. Ometigi eestikeelset infot ökosüsteemiteenuste sisu kohta napib.

Säästva Eesti Instituudis valminud e-trükise eesmärk on tutvustada loodushüvede mõistet Eesti lugejale ja selgitada mõiste erinevaid käsitlusi ja nende põhjusi. Trükises (http://www.seit.ee/failid/892.pdf) antakse ülevaade erinevatest looduskeskkonna poolt pakutavatest hüvedest inimesele, hüvede maksumuse arvutamise viisidest ja meetoditest ning erinevatest võimalustest, kuidas ökosüsteemiteenuseid arvestada otsusetegemisel ja poliitikate kujundamisel riigi, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtte tasemel. Loe edasi: Säästva Eesti Instituudil valmis ülevaade ökosüsteemiteenustest

Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Eesti on aastatel 2012-2014 Euroopa Looduskaitsealade Liidu Põhja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic)regiooni eestistujamaa. Eesistumisstaatusega seotud tegevusi hakkab ellu viima Eesti kaitsealade valitseja – Keskkonnaamet.

Eesistujamaa staatus tõmbab ühelt poolt rahvusvahelist tähelepanu Eesti kaitsealade süsteemile, teisalt võimaldab suunata Põhja-Balti regioonis kaitsealade valitsemise ja korraldamise kogemusi Eestile olulistele teemadele. Regioon järgib EUROPARC`i võtme-eesmärke ning säilitab aktiivse suhtlemise selle liikmete ja organisatsiooni vahel.

Seoses eestistumisstaatusega korraldab Keskkonnaamet 7. märtsil Roosta Puhkekülas Läänemaal rohelise taristu teemalise avaseminari „Protected areas as part of green infrastructure“ (“Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust“). Loe edasi: Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Külauudised ja kodanikuajakirjandus on täna Vikerraadios

Kuidas suhestuvad traditsiooniline meedia ja kodanikuajakirjandus? Mida on kodanikuajakirjandus Eestis korda saatnud? Kas ja kuidas on kodanikuajakirjandus mõjutanud meie traditsioonilist meediat?

Nendele küsimustele püüavad täna Vikerraadio Meediatunnis vastata Kodanikuajakirjanduse Seltsi liikmed Erkki Peetsalu ja Kadri Valner, saatejuht  rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.

Meediatund on saade, mis tutvustab meedia toimimist, selgitab ajakirjanduslike otsuste tagamaid ning annab ülevaate kuulajate-vaatajate tagasisidest rahvusringhäälingu programmidele. Saade algab kell 14.

Valdade talimängud toimuvad 3.-4. märtsil Kuremaal

20. Eesti valdade talimängudel võõrustab Jõgevamaa oma spordibaasides  850 sportlast, kes esindavad 39 Eestimaa valda. Talimängudel on kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Tuntumatest tegijatest kaitsevad oma koduvalla au:
suusatamises – Vahur Teppan, Eeri Vahtra, Kaili Sirge;
korvpallis – Eesti Meistriliiga mängijad Kristo Saage, Janis Vahter,
Viljar Veski, Rait Riivolaane;
kabes – suurmeister rahvusvahelises kabes Urmo Ilves, kes esindab Kiili valda ning suurmeister vene kabes Kaari Vainonen Rae valla võsitkonna
koosseisus;
males – Paikuse valla eest Eesti esimaletaja Kaido Külaots ning Tartu valla eest eelmise aasta Eesti meeste meister Pavel Vorobjov.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2000 elaniku ja
– kuni 2000 elanikku.

Talimängudest teeb pühapäeval kokkuvõtte Raadio Marta, mida kuuleb sagedusel 100,7 MHz.

Kogu informatsioon 20. Eesti valdade talimängude kohta asub EMSL Jõud
kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s2079

Eesti valdade talimängude korraldajad on Eestimaa Spordiliit Jõud, Jõgeva Vallavalitsus, Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

PRIAs algab loomakasvatustoetuste taotlusvoor

2.-20. märtsini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi kuut liiki loomakasvatustoetuste saamiseks.

Toetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet, motiveerides neid tootmist jätkama. Ammlehma ja ute kasvatamise täiendavat otsetoetust makstakse reaalselt karjas olevate ning PRIA loomade registris registreeritud loomade kohta. Piima, ute ja veise täiendavat otsetoetust võib saada varasemate taotlusperioodide andmete alusel määratud toetusõiguste põhjal isik, kes jätkuvalt põllumajandusega tegeleb. Konkreetseid loomi ja piimatoodangut, mille põhjal toetusõigused on määratud, ei pea tal praegu enam olema. Neid viit täiendavat toetust on võimalik kehtiva õiguse kohaselt taotleda 2012. aastal viimast korda, kuna käes viimane aasta, mil Eestil on lubatud täiendavaid loomakasvatustoetusi maksta. Lisaks saab jätkuvalt taotleda piimasektori eritoetust, mis on mõeldud kuni 100 piimalehma pidajatele, aitamaks neil säilitada tootmise taset, et paremini toime tulla konkurentsis suurtootjatega.

Toetuste saamisel on üheks eelduseks see, et taotluses esitatud loomad oleksid PRIA loomade registris registreeritud. Ka toetusõiguste määramisel ja kontrollimisel on aluseks loomade register. PRIA juhib kõigi põllumajandusloomade pidajate tähelepanu kohustusele registreerida 7-päevase tähtaja jooksul loomadega seotud sündmused (näiteks märgistamine, poegimine, karja toomine või karjast välja viimine, kadumine, tapmine jne). Registreerimisega hilinemine võib kaasa tuua piimasektori eritoetuse, ühtse pindalatoetuse ja mitme keskkonnatoetuse vähendamise.

Loe edasi: PRIAs algab loomakasvatustoetuste taotlusvoor

Ettevõtlusnädal 2012 otsib hüüdlauset!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kuulutab koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) välja konkursi ettevõtlusnädalale särava hüüdlause leidmiseks. Parima hüüdlause autorile pakume võimaluse veeta meeldejääva päeva ühe eduka Eesti ettevõtjaga, kes jagab oma kogemusi ettevõtlusest ning annab nõu karjäärialaselt.

Ettevõtlusnädal keskendub sel aastal töökohtade loomisele ning inspireerib inimesi tegelema ettevõtlusega. Terve nädala jooksul üle Eesti toimuvatel üritustel saab kohtuda põnevate ettevõtjatega ning tutvuda inimestega, kes juhendavad oma teadmiste ja oskustega, kui huvitav idee otsib teostust.

Konkursil osalemiseks kirjuta hüüdlause MKM facebooki lehe kõrvaloleva pildi kommentaaride reale. Parima slogani valivad MKMi, EASi ja linnade esindajatest koosnev žürii välja 5. märtsil. Võitja tehakse teatavaks 12. märtsil MKMi ja EASi kodulehel ning temaga võetakse ühendust Facebooki konto kaudu.

Rohkem informatsiooni varasematel aastatel toimunud ürituste kohta leiad EASi kodulehelt!

Leidlikke mõtteid!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Võrus toimuvad Eesti linnade talimängud

Laupäeval, 3. ja pühapäeval, 4. märtsil kogunevad Võrru Eesti linnade esindused, et üksteiselt mõõtu võtta seitsmel spordialal. Eestimaa Spordiliidu Jõud, Võrumaa Spordiliidu ja Võru Linnavalitsuse koostöös toimuvad Võrus suurte traditsioonidega,
järjekorras 28. Eesti linnade talimängud. Võistlustele on registreerunud 16 linna, ühtekokku ligemale 450 osavõtjat.
Võisteldakse seitsmel alal: meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe, mäesuusatamine, murdmaasuusatamine. Eraldi toimub juhtide võistlus.

Talimängud avatakse kell 10.30 Võru Spordikeskuse staadionil.
Võistlused toimuvad Võru Spordikeskuses, suusatamised Haanjas ja Kütiorus.
Lisainfo: www.joud.ee

Marianne Mett

Rahvusvaheline metsandusviktoriin kutsub osalema

”Noored Euroopa metsades” on metsanduslik võistlus, mille eesmärgiks on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.

Teist aastat toimuv kahest voorust koosnev võistlus viiakse ka sel aastal läbi 11-s Euroopa riigis. Kui 2011. aastal oli osalejaid üle 9000, siis sel aastal loodetakse 10 000 piir ületada. Osalema oodatakse 13-19aastaseid õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Õppematerjalid tutvustavad noortele 19 Euroopa riigi metsakorraldust, ökosüsteeme, peamisi liike, jahindust ja looduskaitse olemust.

Võistlus toimub kahes voorus. Eesti voorus saavad osaleda kõik koolid, kes registreerivad võistkonnad hiljemalt 23. märtsiks www.metsainfo.ee kodulehel. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. 50 küsimusest koosnev viktoriin toimub 4. aprillil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb ”Noored Euroopa metsades” finaali, kus osalevad kokku 11 riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel.
Rahvusvaheline finaal toimub 26. ja 27. septembril Sagadis.

Regina Hansen

Rahvaloendusel osalenute arv ületas miljoni

Rahvaloendaja. Foto: Aivo Kallas.

Rahva ja eluruumide loendusel on isikuankeedid täidetud juba enam kui miljoni Eesti püsielaniku kohta. Esimesel töönädalal loendasid rahvaloendajad üle 100 000 inimese. 20. veebruaril alanud rahvaloenduse teise etapi käigus, kus rahvaloendajad külastavad e-rahvaloendusel mitteosalenud elanikke, on loendatud juba üle 100 000 inimese. Koos e-rahvaloendusel täidetud enam kui 880 000 isikuankeediga ulatub loendatute arv juba üle miljoni – 28. veebruari kella 23 seisuga oli isikuankeet täidetud 1 006 835 inimese kohta. Maakondade lõikes leiab statistika www.stat.ee/58604.

Rahvaloendajad külastavad e-rahvaloendusel mitteosalenud elanikke ajavahemikus 20. veebruar kuni 31. märts. Lisaks nende loendamisele, kes e-loendusel ei osalenud, tuleb rahvaloendajatel:
· lõpetada ligi 70 000 e-loendusel pooleli jäänud isikuankeeti,
· külastada leibkondi, kus eluruumiankeet on jäänud pooleli,
· täpsustada tegelik leibkondade ja elanike arv eluruumides, kus mõne leibkonnaankeedi täitmine on jäänud pooleli või on täidetud ekslikult topelt,
· külastada ka neid eluruume, mille püsielanik on loendanud end mujale (nt sissekirjutuse järgi).

Rahvaloendaja tööaeg on iga päev kella 9-21, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi. Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus 31. detsembrist 31.märtsini. Lisainfo rahvaloenduse kohta www.REL2011.ee.
Kristo Mäe

Statistikaamet

Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad

Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Noor kunstnik Liis Koger maalib hingele olulist

Neljapäeval, 1. märtsil kell 17 avatakse rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Liis Kogeri personaalnäitus „Seal külmas kambris tulid…”. Avamisel musitseerib Jaan Sööt.
Tegemist on noore kunstniku teise isikunäitusega. Näituse pealkiri on poeet Mihkel Reinkorti luuletuse esimene rida, mis juhatab sisse ja hoiab endas kõigi tööde teemat: armastuse ringkäiku hetkedes. Näitusel on eksponeeritud valik õlimaale, mis valminud aastatel 2011-2012. Iga töö juures mängib olulist rolli värv. Kunstniku sõnul on tegemist ekspressiivsete ja intuitsiooni usaldavalt loodud maalidega sellest, mis hingele oluline. Lõppkokkuvõttes loeb tunne, sest see on elus ainus, mida usaldada. Maalid on dialoog vaataja ja pildi vahel, tööde esitamise valikul on võitnud soov pakkuda vaatajale õrnu ja erke meeleseisundeid.
Liis Koger on sündinud 1989. aastal ja õpib Tartu ülikoolis maali erialal. Lisaks ühele isiku- ja arvukatele ühisnäitustele on tema töid eksponeeritud välismaal.
Noor kunstnik on jõudnud endale nime teha ka luuletajana. 2011. a. ilmus Liis Kogeri debüütkogu ,,Tantsud armastuse lõppu”. Tema luulet on avaldanud ajakiri „Looming”. Näitust toetavad Sohvaklubi, Sushi Cat, Nautimus ja Odessa.
Väljapanek jääb avatuks 15. märtsini.
Annika Koppel

Le Grand Bateau muuilmamuusika kontsert Kandles

Elurõõmus kvintett Flandria ja Valloonia piirialadelt (Belgia) annab prantsuse sansooni pikale traditsioonile uut elujõudu jazzilikult nõtke, rockilikult rütmika ja ladina-ameerikalikult särtsaka originaalloominguga. Kevadiselt kerge, kuid muusikaliselt mitmekihiline muusika peaks sobima argipäeva lõpetuseks nagu kirss koogile. Kontsert toimub 13. märtsil kell 19.
Ingrid Välbe
Võru Kultuurimaja Kannel

Hariduskonverents vaatab akadeemilistest oskustest kaugemale

Konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!” peetakse laupäeval, 17. märtsil kella 12–17 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus).

Hariduskonverentsil vaetakse inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop räägib väärtuskasvatuse teemal. ”Kas hariduses on valikuvabadus?”- väitlust juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus. Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Talle sekundeerib Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja, lapsevanem Mati Valgepea ettekandega ”Elupädevused koolist – ilus idee, aga tegelikkus…” Ettekanne on koostatud Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu põhjal.

Konverentsil võetakse jutuks Eesti hariduses palju poleemikat tekitanud õppekavad. Rocca al Mare kooli esimene direktor Rein Rebane käsitleb teemat ettekandes ”Õppekava arendamine – püüdlused ja impulsid”.

Hariduskonverentsi juhivad EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid korraldajad paluvad huvilistel registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-postiaadressil: sydamegakool@gmail.com.

Riina Tootsi