Rubriik: Eesti

Võidutuli saabub Lääne-Virumaale ilusa ilma korral Käsmu lahelt

Tänavune 23. juuni Võidupüha tähistamine Lääne-Virumaal toimub maakaitsepäeva nime all Võsu alevikus. Pilkupüüdvat tegevust jätkub ka ilusa ilma korral Käsmu lahele, sest sel juhul saabub võidutuli üle vee.

Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab laupäeval, 23. juunil kell 10 mälestustseremoonia ja pärgade asetamisega Ilumäe Vabadussõja mälestusmärgile.

Alates kella 11st saab Võsu alevikus vaadata kaitseliidu relvi ja varustust, pääste- ja politseitehnikat ning kaitseväe tehnikat, proovida maanteeameti pöörlevat autot.

Huvilised saavad õhupüssist ja kuulipildujast paukpadrunitega lasta. Mekkida saab ka naiskodukaitsjate poolt valmistatud sõdurisuppi.

Võsu rannaklubi juures toimub alates kella 11st laat ning tegevust jätkub seal ka lastele.

Kell 12 toimub Võsu koolimajas traditsiooniline maavanema pidulik lõuna veteranide ja jõustruktuuride juhtidega. Samal ajal on mõneks tunniks avatud ka traditsiooniline Võidupüha kohvilaud Võsu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu pritsukuuris.

Kell 12 demonstreerivad Päästeameti töötajad pinnalt päästmist ning kell 13 on uudistamiseks lahe kaldal Mereväe tuuker, kes teeb samuti demonstratsioonesinemise.

Kell 13.20 toimub Vihula valla isetegevuslaste ja külaliste kontsert välilaval. Üles astuvad Võhma segakoor, Võhma rahvatantsijad, Võsu Rannamemmed, Regilauluansambel Tink-Tingadi. Külalisesinejatest saab kuulata Rait Sohkinit ja Martin Saaremägi, kes esitavad head Eesti muusikat. Meeleolu tõstab päeva jooksul ka Väike-Maarja pasunakoor.

Kell 15.15 rivistavad end üles kaitseliitlased ja omavalitsuste esindajad, toimub Kaitseliidu paraad. Pidulikul tseremoonial annab kell 15.45 Võsu rannaklubi ees Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Lääne-Virumaa linnade ja valdade esindajatele üle Eesti Vabariigi Presidendi poolt Pärnus süüdatud võidutule. Oma kodustesse jaanilõketesse presidendi süüdatud tuld võtma on oodatud ka kõik virumaalased.

Võidupühal peame meeles Eestile vabaduse välja võidelnud mehi ja austame langenute mälestust. Samal ajal näitame, et meie maa on meil hinges ja me oleme alati valmis Eesti vabadust kaitsma.

Maakaitsepäeva korraldavad Kaitseliidu Viru Malev, Lääne-Viru Maavalitsus ja Vihula Vallavalitsus. Osalevad ka Kaitsevägi, Maanteeamet, Rakvere Ametikool, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Toitlustustamist toetavad OG Elektra AS ja Olxclub OÜ.

Lisainfo: www.virumalev.ee

Ekspert: poliitikameetmete hindamise kvaliteeti tuleb tõsta

Eesti Hindamise Ühing ESTES kutsus kokku töörühma, mille eesmärk on töötada välja Hindamiste hea tava. Hindamise hea tava koostajad soovivad kokku leppida poliitikameetmete hindamisega seotud põhimõtetes. ESTES sooviks on, et tava järgimine kindlustaks hindamise alase teadlikkuse tõusu, aitaks parandada hindamiste kvaliteeti ja laiendada hindamistulemuste rakendatavust poliitika kujundamise ja elluviimise protsessis. Hindamiste hea tava eeskujuks on Kaasamise hea tava, millest on saanud täna kaasava poliitika üks alustalasid.

„Poliitikameetmete mõju prognoosimine poliitika kavandamisfaasis, kuid ka poliitikameetmete mõju hindamine hilisemas rakendamisfaasis võiks olla kodanikekeskses riigis normiks. Riik peab endale andma selgelt aru, milliseid sihte seada, kuidas seatud eesmärke saavutada ja millises tempos eesmärkide suunas liigutakse,“ selgitab ESTESe juhatuse liige, Praxise hindamisekspert-projektijuht Katrin Pihor.

Pihor tõdeb, et Eestis on kohustus hinnata kavandatava otsuse võimalikku mõju, kuid nende mõjuhinnangute kvaliteet on sageli kõikuv, sõltudes nii hindamise lähteülesande kvaliteedist, hindaja pädevusest kui ka hindajate kasutuses olevatest andmetest, aja- ja finantsressursist. „Meil on küll väga häid näiteid nagu vanemahüvitise mõju analüüs, kuid selline praktika ei ole veel kaugeltki valdav,“ ütleb Pihor.

Hindamiste hea tavaga soovitakse kokku leppida mitmetes olulistes põhimõtetes nagu hindamiste planeerimine, roll poliitika kujundamise ja elluviimise tsüklis, hindamismetoodikale esitatavad nõuded, hindajate kvalifikatsioon, hindamistulemustest teavitamine ja tulemuste levitamine, hindajate roll soovituste elluviimise jälgimisel.

„Praegune praktika hindamiste planeerimisel, lähteülesannete koostamisel ning hindamiste läbiviimisel on väga kõikuv. Endiselt esineb olukordi, kus hindamine viiakse läbi vaid vormi täiteks. Hindamiste kvaliteedi ja kasutatavuse tõstmiseks on oluline tekitada ühtne arusaam kvaliteetsest hindamisest. Selle eesmärgi nimel me Hindamise hea tava töörühmas töötamegi,“ tõdeb töörühma juht, Ernst and Young Baltic vanemakonsultant Merilin Truuväärt.

Ühingu sooviks on, et Hindamiste hea tava järgimine tagaks hindamiste kvaliteedi ja aitaks seega kaasa teadmispõhise poliitika arendamisele. Hindamise hea tava koostamiseks on moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad CPD Arenduskeskuse ning SA Poliitikauuringute Keskus Praxis esindajad ja Kadri Kuusk ESTES individuaalliikmena.

Esimene laiem arutelu ESTES liikmete ja teiste hindamistest huvitatutega toimub 21. juunil.

Eesti Hindamise Ühing ESTES loodi Praxise, Technopolis Group’i ja CPD Arenduskeskuse algatusel 2010. aasta lõpus. Ühingu eesmärk on toetada poliitikahindamise valdkonnas tegutsevate või vastavaid kompetentse evivate organisatsioonide ja inimeste koostööd. Ühing soodustab teadmiste- ja kaasamispõhise poliitika ja strateegiate kujundamist ja arengut Eestis.

Narva Kutseõppekeskus alustas uute õpilaste vastuvõttu

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) alustas uute õpilaste avalduste vastuvõttu sügisel alustavatesse õppegruppidesse. Septembrist saab õpinguid alustada kuni 751 uut õpilast.
Põhiharidusega õpilasi võetakse kuuele erialale vastu kuni 240 õpilast: multimeedium, mehhatroonika, kokk, ehitusviimistlus, keevitaja, autotehnik.
Uudisena võetakse koka erialale vastu nii eesti kui ka vene õppekeelega õppegruppidesse.
Keskhariduse baasil võetakse õpilasi vastu 15 erialale, kokku kuni 457 õpilast: tarkvara ja andmebaaside haldus, multimeedium, mehhatroonik, elektrik, soojusseadmete käitaja, müügikonsultant, väikeettevõtlus, majandusarvestus, hotelliteenindus (toateenija), kelner, arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator, keevitaja (kaitsegaasmetallkaarkeevitus MIG/MAG), turismikorraldus, kondiiter, veokorraldaja.
Õppetöö kestus olenevalt erialast on alates 6 kuust kuni 3 aasta ja 6 kuuni.
Uuendusena avab Narva KÕK kaks uut õppekava ilma eelneva hariduse nõudeta,
vanematele kui 17-aastastele õpilastele: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) ja rõivaõmblemine (kergrõivaste õmbleja). Õppeaeg 1 aasta.
Ühe muutusena lühenes turismikorralduse õppeaeg 2-aastaseks. Lisaks võetakse
vastu 1-aastase õppeajaga hotelliteeninduse (toateenija) erialale.
Hea õppeedukuse korral võib õppija taotleda igakuist rahalist toetust.
Erivajadustega õpilased saavad õppida koka, ehitusviimistluse ning tarkvara
ja andmebaaside halduse erialadel.
Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse
hinnete keskmise ja vestluse alusel.
Põhihariduse baasil õppimiseks saab avaldusi esitada 10. augustini ja
keskhariduse baasil 17. augustini.
Õppetöö algab 3. septembril.

http://www.nvtc.ee/suvine-vastuvott-2012

Ka jaanilaupäeval tohib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades

Laupäeval, 23. juunil on jaanilaupäev. Tuletame meelde, et looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel ja grillimisel on soovitatav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, mille asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Erametsades paiknevad lõkkekohad on üles loetletud Erametsakeskuse kodulehel info all. Soovitatav on jälgida EMHI tuleohu kaarti.Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega, seejuures tuleks tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei tekiks kulupõlengut.
Eesti Metsaselts

Raievõistlused metsapealinnas Rakveres tulevad viimase aja kõige osalejaterohkemad

Laupäeval, 30. juunil toimuvad Eesti raiemeistrivõistlused metsapealinnas Rakveres, kus kaasa teeb kogu Eesti paremik: Andres Olesk, Taavi Ehrpais, Anto Laas ja arvukalt juunioreid Luua Metsanduskoolist. Osalema on lubanud tulla ka võistlejad Lätist, Soomest, Leedust ja Valgevenest. Kokku on viimase aja kõige osalejaterohkemale raievõistlusele Eestis oodata 35 võistlejat.
Raievõistluste ava-ala, langetamine, toimub sel korral metsas. RMK langil Mõedaku spordibaasi lähedal langetatakse eluspuid, nagu seda tehakse ka augusti lõpus Valgevenes toimuvatel raie maailmameistrivõistlustel. Eesti ühe parima raievõistleja Taavi Ehrpaisi arvates muudab puude langetamine metsatingimustes ala jälgimise vaatajale paremini arusaadavaks, sest see sarnaneb enam reaalsele metsas töötamisele.
Ülejäänud raiealade võistlused on Rakvere keskväljakul algusega kell 13, laasimine algab orienteeruvalt kell 16.
Publikulgi on võimalus omavahel mõõtu võtta ja võita – päeva juht Margus Ader viib pealtvaatajate hulgas läbi viktoriini ja meeleolukaid võistlusi.
Regina Hansen

Põlva linn ootab jaanitulelisi kultuurikeskuse parklasse

Põlva linna jaanituli toimub 23. juunil algusega kell 21 Põlva Kultuuri- ja huvikeskuse parklas. Tantsuks mängib ansambel Hellad Velled. Peotuju loovad lõõtsamehed Kalev Kreegipuu, Olev Suur ja Riho Pähn ning naisrahvatantsurühm „Tantsurõõm” (juhendajad Maire Pedras ja Marge Luude). Kavas rahvalikud mängud jms. Sissepääs 2 eurot.
Kohtumiseni Põlva linna jaanipeol!
Kristina Paluoja

Erametsakeskus annab teada

*Sel nädalal jätkub registreerimine erametsanduse aastakonverentsile „Puit kui parim energiaallikas”, mis toimub 14. septembril Jänedal. Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.
Osalemine on tasuta. Konverentsi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Konverentsi päevakava ja registreerimisinfo leiate aadressil:
http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=3174

*Portaalis eramets.ee saab vaadata „Metsakaja” 22. saadet. Teemad: Kikepera Metsaühistu kutsub Pärnumaa metsaühistuid ühinema, Kadri-Aija Viik valgustab selle üleskutse tagamaid; Võrumaa Metsaomanike Liidu tegemisi tutvustab Erki Sok. Saate toimetaja on Argo Lilles. Saadet saab vaadata aadressil: http://www.eramets.ee/metsakaja

Maaülikooli lõpuaktust saab otseülekandena vaadata ka internetist

Teisipäeval, 19. juunil kell 11 toimub Tartus, Kreutzwaldi 64 aulas metsandus- ja maaehitusinstituudi bakalaureuseõppe lõpuaktus. Kell 15 algab metsandus- ja maaehitusinstituudi magistriõppe ja ehitusinseneriõppe lõpuaktus, kus saavad diplomi 12 metsamajanduse, 12 metsatööstuse ning 7 loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala magistrit. Lõpuaktuste kohta leiab infot: https://www.emu.ee/oppijale/lopuaktused-2012/, aktused on otseülekandena jälgitavad aadressil http://video.emu.ee/

Vinni-Pajusti staadion sai meistrivõistluste tuleristsed

Pühapäeval, 17. juunil toimus Vinni-Pajusti staadionil Eesti jalgpalli meistrivõistluste esiliiga kohtumine Rakvere JK Tarvas ja Tallinna FC Flora II võistkondade vahel. Tarva kodumäng peeti erandkorras Vinnis ning see oli edukas, sest punktiarve sai võidu läbi tubli lisa. Võiduvärava lõi Henri Hang. Turniiritabelis hoitakse kolmandat kohta. Flora farmklubile oli see esimeseks kaotuseks.
Erilist heameelt valmistas tõik, et pealtvaatajaid oli meie matšil rohkesti – 125 jalgpallifänni. Nii sai tuleristsed ka Vinni Spordiklubi Tammed poolt PRIA projektirahade toel äsja paigaldatud 200 kohaline tribüün.
Anti Ronk

Heategevuskampaania viis teatrisse 12 500 last

Homme, 19. juunil kell 13 toimub Kadrioru roosiaias heategevuskampaania „Aitan lapsi” üritus, millest võtavad osa ürituse patroon Evelin Ilves, heategevuskampaania korraldajad, lasteorganisatsioonide esindajad ja Eesti teatrite juhid – kokku ligi 300 inimest, kellest üle 100 on lapsed.

Aasta tagasi käivitas SA Heategevusfond Aitan Lapsi koos patroon Evelin Ilvesega ulatusliku heategevusprojekti vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Projekti raames paigaldati pakendiautomaatidele üle Eesti täiendav automaatika, mis võimaldab laste toetuseks annetada. Aasta jooksul on pandipakendi automaatide kaudu annetanud üle 60 000 inimese ning annetuste toel on Eesti teatritesse jõudnud 12 500 vähekindlustatud peredest pärit last.

Loov Eesti tootearendusprogramm PESA esimene lend lõpetab rändnäitusega

Nahakunstnik Stella Soomalaise kotid.

Täna lõpetab esimene lend Loov Eesti virtuaalses tootearendusprogrammis PESA osalenuid aastase koolitusprogrammi. Valminudtooteid esitletakse näitustel Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Kandideerimine 2012. aasta tootearendusprogrammi on avatud 5. septembrini.

PESAs valminud toodete hulgast võib leida nii nupuka lahendusega mööblit, ilusaid ja praktilisi rõivakollektsioone, kvaliteetse disainiga aksessuaare kui ka arendavaid mänge. Loov Eesti algatatud PESA aastane virtuaalne koolitusprogramm toetab alustavat ettevõtjat tootearenduse, turunduse, äriplaani koostamise, finatseerimise planeerimise ning strateegilise juhtimise valdkonnas. Programmi on koostanud professionaalsed koolitajad, nõu annavad personaalsed mentorid ning kaasatakse valdkonna eksperte.

Ettevõtjate sõnul on PESA programmis osalemine aidanud eelkõige tootearenduse ning ettevõtluse osas, mis loovinimese jaoks on tihtipeale suurim väljakutse. ”Olen saanud kasulikku tagasisidet, kuidas panna oskuslikult praktikasse seni koolitustelt omandatud teoreetilised teadmised. PESA projekt võimaldab mul enne esikollektsiooniga turule tulemist koos tegutsevate professionaalidega läbi mõelda äri alustalad. Iganädalane kodutöö esitamine distsiplineerib ja aitab etapiviisiliselt oma eesmärgile lähemale jõuda,” rääkis peagi esikkollektsiooni esitlev nahakunstnik Stella Soomlais.

Rändnäitus saab avapaugu Tallinnast, Eesti Disaini Majast ja on külastajatele avatud 19. juunist – 1. juulini.

9.-22. juulini on näitus Pärnumaa Turismiinfokeskuses, 25. juulist – 8. augustini Viljandi Kultuuriakadeemias, 3.-16. septembrini Tartu Loomemajanduskeskuses.

Helen Unt

www.looveesti.ee

Aeg on esitada keskkonnategusid

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2012 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Osaleda saab kolmes kategoorias:
*Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.

*Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.

*Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.
Kandideerimiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos konkursitöö materjalidega Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2012“. Ankeete saab esitada kuni septembri lõpuni. Konkursil osalemise ankeedid saab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu.
Konkursi võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 1. detsembriks. Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnateokese võitjate vahel läheb jagamisele 4474 euro suurune preemiafond, millele lisandub ka keskkonnamärgise kasutusõigus. Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte võitjatele antakse samuti keskkonnamärgise kasutusõiguse ja lisaks on võitjatel võimalus esindada Eestit üle-euroopalisel keskkonnasõbralike ettevõtete konkursil. Lisateavet konkursi tingimuste ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt.

Läänemere halb seisund ohustab merelinde

Tõmmuvaeras. Autor: Mati Kose

Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International avaldas juuni algul rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) uuendatud linnustiku osa, kus ülemaailmselt ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti aul ja tõmmuvaeras. Selle põhjuseks on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul.

Samal ajal on Läänemerel oluliselt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, nt mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus. Viimane on juba varem ohustatud liigiks tunnistatud. Nende muutuste üheks oluliseks põhjuseks peetakse Läänemere halba keskkonnaseisundit – õlireostust, sadamate ja meretuuleparkide arendamist, merepõhja kaevandamist jms. Kuna kõigi nimetatud linnuliikide jaoks on Eesti merealad väga oluliseks läbirände- ja talvituspaigaks, on nende liikide säilimisel ja kaitsmisel Eestil suur vastutus.

Aul. Foto: Mati Kose

Muutused linnustikus kinnitavad, et Läänemere seisundi taastamisse ja selle looduse hoidmisse tuleb suhtuda tõsiselt. Vaatamata viimaste aastate uurimisprojektidele on teadmised Eesti avamerealade loodusväärtustest siiski veel napid. Seetõttu on ilmselt suur osa looduskaitseliselt olulistest avamerealadest seni kaitseta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et merealade kaitse ja kasutamine tuleb riigi tasemel kavandada ühe või mitme suurema planeeringuga. Tuuleenergia-, kaevandus-, sadamaehitus- ja muude
mereliste arendusprojektide elluviimise eel tuleb aga senisest põhjalikumalt kaaluda nende mõju Läänemerele ja selle elustikule.

BirdLife International (BLI) on maailma suurim keskkonnaorganisatsioonide ühendus, mis on esindatud enam kui sajas riigis üle maailma. Kõigi ca 10 000 maailma linnuliigi ohustatust hindab BLI iga nelja aasta järel. Eestis on BLI ametlik partner Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). EOÜ on 1921. a. asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Ühingusse kuulub üle 400 liikme Eestist ja välismaalt.

Vaata kalakotkast reaalajas: munadest on koorunud pojad

Eesti kuulsaimale kalakotkale on koorunud poeg. Lindude tegemisi saab reaalajas jälgida siit: http://pontu.eenet.ee/player/kalakotkas.html

Alates 2012 kevadest saab veebikaamerate kaudu jälgida Eesti ning Läti kala- ja merikotkaste pesaelu, samuti jätkatakse reaalajas ülekannet Eesti kotkaste talviselt söötmispaigalt. Tegu on Eesti-Läti ühisprojektiga “Kotkad riigipiire ei tunnista”.

Läti kalakotka tegemistesse saab piiluda siit: http://pontu.eenet.ee/player/zivju-erglis.html

Külastusmäng “Unustatud mõisad 2012”

Külastusmängu “Unustatud mõisad” vältel avavad kümned mõisakoolides tegutsevad koolid kuuel päeval suve jooksul oma uksed kõigile külastajatele ja huvilistele. Räpina Muusikakool on Eesti Mõisakoolide Ühenduse ainus huvikool – tulge uudistama!

16. juunil 2012 on mõis avatud 10.00 kuni 18.40, igal täistunnil toimub giidiga jalutuskäik, avatud on miljonivaatega rõdukohvik.
Kell kolm on muusikasõbrad oodatud kella kolme kontserdile!

Külastustasud: pered 3,20, täiskasvanud 1,60, õpilased ja pensionärid 0,90.

Eesti Külaliikumise Kodukant uus projekt

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas projekti Eesti külad 2013 raames
külade ja valdade koostöö kaardistamist.
Liikumine Kodukant maakonnaühendused uurivad, kas valdades on loodud
vabaühenduste katusorganisatsioone. Uuringu eesmärgiks on kaardistada
külade esindajate koostööühendused ning tutvustada avalikkusele
toimivaid ühendusi. Väljaandes Külakiri on ilmunud juba esimesed lood
Vastseliina valla külade ühendusest (veebruar 2012), Rae valla alevike-
ja külavanemate seltsist ning Avinurme külavanemate kojast (juuni
2012). Külakirju saad lugeda ka elektroonselt www.kodukant.ee. Peale
jaanipäeva alustatakse külade andmebaasi koostamisega. Kaardistatakse
külades olevad seltsid, majad ja vanemad. Projekti rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab
Põllumajandusministeerium. Projektijuht on külakultuuri valdkonna juht
Külli Vollmer.

Rakveres saab piima automaadist

Rakvere rahval on põhjust rõõmustada, sest Põhjakeskuses töötab Eesti esimene toorpiima automaat.

“Kolmandat nädalat on masin üleval. Katsetame alles,” jääb osaühingu A Piim juhatuse liige Alo Altermann tagasihoidlikuks hoolimata sellest, et Maalehte jõudnud kuulduste kohaselt edeneb toorpiima müük automaadist väga hästi.

Olgugi et alguse asi, Altermann müüdava koguse üle ei nurise. Nädalavahetustel läheb 50–60, argipäevadel 30–40 liitrit päevas. Reklaami pole tehtud sendi eestki. “Enne tee, siis alles kiida ja hõiska,” on automaadi püstipanijate moto.

Praegu on ostjaskond suhteliselt juhuslik, kuid kui ajapikku püsiklientuur tekib, saab ühest automaadist müüa 150–200 liitrit piima päevas. Loe edasi: Rakveres saab piima automaadist

Kümned tuhanded allkirjad püüavad murda põllutoetuste ebavõrdsust

Baltimaade põllumeestel on käimas aegade suurim ühine protestiaktsioon. Kolmes riigis on Brüsseli vastu kogutud kümneid tuhandeid allkirju. Eestimaa kauplustes saab põllumehi oma allkirja andes toetada kuni pühapäevani.

„Mind ei huvita põllumeeste toetused, huvitab odavam toit!” hüüab üks proua Jäneda poodi kadudes. Et põllumeeste eurotoetustel ja toidu hinnal võiks olla seos, ta vist ei aima.

Peaaegu proua kõrval seisab plakat, mis annab teada kavatsusest maksta Eesti põllumeestele 2020. aastal hektari põllumaa harimiseks toetust 156 eurot. Hollandi põllumehed saavad aga 420 eurot. Euroliidu keskmisena seisab Brüsseli toetuskavas 266 eurot.

Ebaõiglus missugune, leiavad Baltimaade põllumehed, kes koguvad praegu allkirju ebaõigluse lõpetamiseks. Ainuüksi Eestis on kampaaniaga liitunud enam kui 200 toidukauplust, kus saab toetusallkirju anda. Tänaseks peaks Baltimaades juba koos olema umbes 30 000 põllumehi toetavat allkirja.

http://www.epl.ee/news/eesti/kumned-tuhanded-allkirjad-puuavad-murda-pollutoetuste-ebavordsust.d?id=64539028

Kodukandi sõbrad Avinurme Puiduaidas

15.06.2012 koguneb Liikumise Kodukant Sõprade Klubi Avinurme Puiduaidas. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena,
koostööpartneritena jne. Tänavune aasta on Kodukandi juubeliaasta jõuame oktoobris 15nda verstapostini. Sellest ka meie idee Kodukandi Sõprade Klubi kokkukutsumisest. Miks kutsume sõbrad kokku: et arutleda, kuhu oleme jõudnud ja millised on võimalused edasiminekuks; kuulame oma sõprade häält; peame plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.
Sõprade kokkukutsumise idee on saanud kutsututelt ohtralt kiidusõnu. Üritus toimub projekti „Ühtetulemine“ raames. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Juuniküüditamisest möödub 71 aastat

Kaheteljeline vagun, mida kasutati inimeste küüditamisel. Foto: wikipedia

Täna möödub 71 aastat juuniküüditamisest. Pille Kippar on kogunud küüditatute lugusid ja avaldanud need hüperajakirjas Mäetaguse. Kylauudised toovad teieni mõned katked nendest.

Korraga valitses tubades tohutu segadus. Lapsed nutsid, sõjaväelased otsisid midagi ning loopisid isa riiuleist raamatuid. Mõned võõrad tõmbasid vooditekke nööriga puntrasse. Ema oli toolilt tõusnud ja ladus kohvrisse naftaliinilõhnalisi lõngavihte. Isa pakkis midagi püssimeeste pilgu all. Sahvrist visati ühte kasti suitsuliha ja poolik hernekott. Ka käsiõmblusmasin mahtus sinna. Eriti valvsalt jälgiti vanemat venda, kui ta oma lauasahtlist võttis mõned õpikud või sulges klaverikaane ja pani portfelli mõni tund tagasi mängitud noodid. “Bõstreje! Bõstreje!- Kiiremini! Kiiremini!” Siis ma veel ei teadnud ega suutnud mõista, et on olemas asju, mida saab teha ainult öö musta katte varjus (Helvi Koppel).

Keegi ei osanud seda ette näha, et viiakse ära ka naised ja lapsed, arvati, et viiakse ainult mehed. Isa koos poolvenna Lembituga põgenes järve taha tallu ning käskis ka 7-aastasel Endlil seda teha. Nende perekonnatuttav ämmaemand Alide Toom arvas koguni, et naisi ja lapsi võeti pantvangiks, kuna mehi ei saadud kätte, mille peale isa tuli oma naiivsuses, mõeldes lastele, välja ning andis ennast ise üles (Endel Muuga).  Loe edasi: Juuniküüditamisest möödub 71 aastat

Puuetega laste vanemad ja hooldajad said infoteatmiku

Tallinna Puuetega Inimeste Koda tutvustab täna infoteatmikku “Abiks puudega lapse perele 2012”, mis on suunatud eeskätt puuetega laste vanematele ja hooldajatele.

Teatmikusse on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna linna poolt pakutavatest puuetega lastele ja peredele suunatud teenustest ja toetustest. Lisaks leiab teavet Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja erinevate puuetega laste ja peredega tegelevate organisatsioonide kohta, mis aitab saavutada kontakti inimestel, kes soovivad liituda nende ühingutega.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige ja teatmiku koostaja Külli Urbi sõnul on puudega lapse ja tema pere toetussüsteem nagu pusle, mille taustapildiks on laps oma vajadustega. Sellise keeruka süsteemi haaramine kriisiolukorras on tõeline väljakutse, võttes vanematelt palju jõudu ja aega. “Selleks, et keerulisel teenuste- toetuste maastikul paremini orienteeruda, oleme sellesse teatmikku koondanud informatsioonipuudega lastele ning nende peredele mõeldud riiklikest ja Tallinna linna toetustest ja teenustest,” märkis Urb.

Infoteatmikke jagatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos. Elektroonilisel kujul on materjal kättesaadav Tallinna Puuetega Inimeste Koja veebilehel: www.tallinnakoda.ee

Infomaterjali väljaandmist rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku ligi 24 000 puudega inimese, kellest 4700 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.

Prantslased otsivad vabatahtlikke noorteprojekti

Prantsuse organisatsioon Afromedianet korraldab Elukestva Õppe programmi raames praktikumi noortele, kes on huvitatud vabatahtlikust tööst.

Osalejad õpivad tundma AfromediaNeti tegevusi edendamaks piiriülest vabatahtlikkust, mis on suunatud eelkõige noortele. Praktikumis keskendutakse järgmistele teemadele:

noorte mobiilsus ja vabatahtlikkus – Euroopa kodakondsuse tugevdamine;
mittetulundussektori suutlikkuse tõstmine – väljakutsed, edulood ja võimalused;
formaalse ja mitteformaalse õppe edendamine läbi vabatahtlikkuse;
EL välissuhted – EL poliitikad, piiriülene ja rahvusvaheline koostöö kui poliitika instrument;
EL programmid, mis toetavad vabatahtlikkust.

Praktikum toimub 27.–31. mail 2013 Seysselis Prantsusmaal. Kandideerimise tähtajaks on 12. oktoober 2012 ning täita tuleb elektrooniline taotlus aadressil: http://studyvisits.cedefop.europa.eu/index.asp?cid=2&artid=7194&scid=74&artlang=EN

 

Loomakaitsjad kutsuvad roomajaid kaitsma

 Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda.

Madude tapmise asemel saab nad tagasi viia looduslikku keskkonda. 

Möödunud aastal aitasid Eesti Loomakaitse Liidu (ELL) liikmed roomajaid mitmes Eesti paigas.  ELL-il ei ole esialgu veel võimekust roomajatega tegeleda kogu Eestis, kuid abi saavad Lõuna-Eesti, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa elanikud. Lisaks otsesele roomajate abistamisele nõustab liit maaomanikke, kelle aladel maod elavad. ELL peab nõustamist olulisemakski kui looma ümberasustamist.

„Vältimaks madude sattumist koduhoovidesse, on oluline luua neile seal võimalikult ebamugavad tingimused, niita muru ning hoida ümbrus puhtana kivi- ja oksahunnikutest. Kasutada võib ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid. Huvi humaanse peletamise vastu on üllatavalt suur ja kõnesid info saamiseks on tulnud nii nastikute kui ka rästikute kohta,“ kommenteerib ELL-i roomajate ja eksootiliste loomade spetsialist Kadri Võrel.

Kui madu hammustab, tuleb võimalikult vähe liikuda ja palju lamada. Hammustuskohale panna külm kompress ja juua palju vett, alkoholi tarbimine on vastunäidustatud ja žguti panek lausa ohtlik. Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod, inimesele nende mürk enamasti eluohtlik pole. Siiski on soovitav pöörduda arsti poole.

Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ja nende hukkamine on keelatud. Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võtke ühendust e-posti aadressil kadri@loomakaitse.eu või telefonil 5665 9888.