Õpetaja suvi – sära ja värskuse kogumise aeg?!

„Küll sul ikka veab – kolm kuud puhkust,“ see on väide, mida õpetajana kuulen väga tihti, eriti suvel. Mis seal pattu salata, olen vastuseks kostnud, et eks juuni, juuli ja august ole kolm head põhjust, miks õpetajaks hakata. Tegelikkus aga nii roosiline (päikseline) pole.

Kõigepealt tuleb märkida, et õpetajate suvepuhkus ei kesta mitte kolm kuud, vaid täpselt 56 päeva. See tähendab, et kooliukse võib õpetaja enda järel sulgeda napilt enne jaanipäeva ja uks tuleb uuesti üles leida augusti keskel. Tõsi, pärast laste lahkumist koolist muutub õpetaja töö olemus – õpetamise asemel tuleb klassi ja sahtleid koristada, kasvatamise asemel tuleb täita eKooli, õpinguraamatut ja erinevaid aruandeid, lastevanematega suhtlemise asemel tuleb rohkem tähelepanu pöörata kolleegidele. Vanemate klasside õpetajad veedavad juunikuu ja mõnikord ka poole augustist täiendavat õppetööd tehes. Mis parata, on õpilasi, kellele jääb 135st koolipäevast väheseks, et klassi lõpetamiseks vajalikku materjali omandada. Seega võib õpetaja kooliõhu päriselt välja hingata alles jaanitule ääres, siis kui Jaan juba jaheda kivi vette viskab.

Juulikuu on tõesti juba õpetaja päralt, iseasi, kui palju seda puhkamiseks kasutada raatsitakse. Mul on kolleeg, kes käib juba aastaid kesksuvel Soomes maasikaid korjamas, pidavat hästi teenima ja on vahelduseks koolitööle. Teine kolleeg peab plaani teha suvel valmis matemaatika töölehtede komplekt, mis sobiks õpiabi vajavatele õpilastele (töö ajal seda teha ei jõua). Kolmas kolleeg läheb oma õpilastega Helsingisse Soome-Eesti tantsupeole, neljas tahab minna suvekoolitusele ja viies läheb lastelaagrisse kasvatajaks. Ise olen suvel tegelenud näiteks taimede korjamise ja herbaariumi valmistamisega, aga ka ajakirjandusliku suvepraktikaga, sugulaste ja tuttavate laste hoidmisega. Tundub tööna, aga on vahva. 

Augusti esimene pool on küll õpetajal veel enamasti vaba, aga kogemustele toetudes võin öelda, et unenägudes kohtab juba kolleege ja õpilasi, mõtted keerlevad aina sagedamini kooli ümber. Juba nuputad, keda kuhu istuma panna, et tunnis poleks lobisemist, kas Juhan on lõpuks ometi muutunud pisut rahulikumaks ja kas Mari on sel aastal julgem kui eelmisel. Lõpuks augusti teisel poolel kooli jõudes soovivad õpetajad üksteisele rõõmsalt head uut aastat (jah, meie uus aasta algab septembris) ning hakatakse entusiastlikult ette valmistama uut õppeaastat. See tähendab tegelemist õpikute ja töövihikutega, tööplaanide ülevaatamist ja koostamist, suhtlemist ärevuses lapsevanematega, klassiruumi ettevalmistamist õppetööks, töökoosolekuid, õppenõukogu ja veel palju muudki. Augusti lõpp on tavaliselt sama töine kui juuni algus.

Et lõpuks kõik päris ausalt ära rääkida (nagu seda Agu Sihvka tegi), tuleb tunnistada, et õpetajad käivad suvel ka reisimas, päevitamas, ujumas, matkamas, nad loevad päris palju, teevad näpud mullaseks, naudivad päikesepaistet ja pere lähedalolekut. Aga seda kõike ainult selleks, et seista värske ning säravana sügisel taas oma õpilaste ees.

Esimest puhkusepäeva nautiv õpetaja Tuuli