Nädalavahetusel Jänedal toimunud Eesti talupäevadel tunnistati Võrumaa Taarapõllu talu parimaks alternatiivtaluks vabariigis. Tootmistalude arvestuses tuli kolmandaks Peede talu Võrumaalt.
Tiitli „Eesti parim talu 2012” pälvis Arvo Veidenbergi Paljumäe talu Viljandimaalt. Pajumäe talu tunnistati parimaks tootmistaluks, Taarapõllu sai parima alternatiivtalu tiitli. Loe edasi: Taarapõllu on parim alternatiivtalu
Rubriik: Eesti
Erametsanduse aastakonverents “PUIT ENERGIAKS”
SA Erametsakeskus, Maamajanduse Infokeskus ja MTÜ Eesti Erametsaliit korraldavad 14. septembril 2012 rahvusvahelise konverentsi, mis käsitleb puidu kasvavat rolli energiamajanduses.
Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalis-esinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.
Konverentsile on oodatud erametsaomanikud, metsaühistute esindajad, metsanduse konsulendid. Osalemine on TASUTA!
Konverentsile eelnevad kolme erineva rahvusvahelise metsanduse töögrupi seminarid ja õppereis.
14. septembril toimuvale konverentsile eelregistreerimine toimub Eesti Erametsakeskuse veebilehe kaudu www.eramets.ee/urituste-kalender
Toimumiskoht: Maamajanduse Infokeskus, Jäneda, Tapa vald, Lääne-Virumaa
Tapa II Vorstifestivalil toimub kodukokkade võistlus
 |
MTÜ Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt “Loving Local Values – Kohalikud tooted ja toit – nende väärtustamine” raames toimub Tapa II Vorstifestivalil 4. augustil 2012 algusega kell 12.00 Tapa muusikakooli pargis KODUKOKKADE VÕISTLUS |
Võistluse eesmärk:
- propageerida koduse ja tervisliku toidu valmistamist kohalikust toorainest,
- tunnustada parimaid kodukokku ja anda võimalus jagada oma kogemusi ja retsepte huvilistega. Retseptid pannakse ülesse MTÜ Arenduskoja kodulehel olevasse kohaliku toidu kokaraamatusse.
Parimale kodukokale on auhinnaks sõit 2014.a jaanuaris Grüne Woche messile.
Võistluse juhend asub Arenduskoja kodulehel www.arenduskoda.ee/images/stories/toiduprojekt/Kodukokad_juhend.pdf
Võistlusele sai registreerida kuni 15. juulini 2012. Info ja registreerimine Gilda Lindmaa telefon 5302 7155; gilda.lindmaa @ gmail.com
Vanamõisa käsitöölaat koos suvelõpupeoga
18. augustil 2012 toimub Vanamõisa vabaõhukeskuses Saue valla traditsiooniks saanud suvelõpupidu koos Külade Päevaga ja Vanamõisa Käsitöölaadaga.
Seekord toimub sündmus juba kümnendat korda ning arvestades järjepidevust on populaarsus ja külastajate arv ja huvi aastatega kasvanud. 2011. aastal oli laadal ligi 300 kauplejat ning külastajaid ligi 10000.
Info: www.käsitöölaat.ee
Kontakt: MTÜ Vanamõisa Küla, peakorraldaja Lilian Kold lilian@kodukyla.ee, tel 514 0761
 |
Uuendusena on avatud 18. augustil Vanamõisa käsitöölaada raames koostöös Põllumajandusministeeriumiga EESTI TOIDU TELGI, kus pakume eesti väiketootjatele võimalust müüa oma talu- ja mahekaupa. EESTI TOIDU TELGI peamine idee ja eesmärk on tutvustada eesti parimaid tegijaid sellel alal. |
 |
Info Eesti toidu telgi kohta www.xn--ksitlaat-0za7pa.ee/index.php
Kontakt: Katrin Krause, Eesti Toidu Telgi projektijuht, MTÜ Vanamõisa küla, tel 5304 0791
Tornimuusika jätkub jazz’i ja maailmamuusika lainel
Tartu Jaani kiriku tornis eksklusiivseid kontserte pakkuv “Tornimuusika” asub suve teises pooles avardama žanrilisi piire. Seni peamiselt autorifolgile ja pärimusmuusikale rõhunud kontserdisarja toovad uut värskust muuseas elektrooniline ambient ja kvartskristallist helikausside meditatiivsed helid.
31. juulil kõlavad kirikutornis Margus Miti käe all kvartskristall-helikausid ja planetaarsed gongid. 7. augustil astub ülesse David Rothenbergi (USA; klarnet, ülemheliflööt) ja Robert Jürjendali (kitarr) duo, mille akustiliste ja elektrooniliste helide sekka on põimitud ka Davidi maailmarännakutel salvestatud loodushääled. Sari jätkub Lembit Saarsalu ja Ain Agana Päikeseloojangubluusiga (14. august) ning hiljuti uut CD-d esitlenud ansambli UMA kontserdiga (21. august). Augusti lõpus naaseb Tornimuusika taas autorifolgi sõiduvette ning esinevad Triinu Taul ja Juhani Jaeger (28. august).
Tornimuusika korraldaja Juhani Jaegeri sõnul on kontserdisari end hästi sisse töötanud ning liikumine uute stiilide ja kõlavärvide poole on loomulik areng. Programm kannab eesmärki tekitada esitatava muusika ja hubase, kuid “kiiksuga” ruumi koostoimes sünergia, mida tajub iga kuulaja. “Publiku seljataga avanev kiriku kesklööv oma viltuste sammastega, tajutavalt nihkes seinad ja põrand ning kaunis ja omanäoline muusika… Õhustik, mis tornis kontserdi ajal tekib, on absoluutset eriline nii esineja kui ka kuulaja poolt vaadatuna,” sõnas Jaeger. Kontserdile lisab eksklusiivsust asjaolu, et orelirõdul on vaid 50 kohta.
Tornimuusika kontserdid toimuvad Tartu Jaani kiriku tornis septembri lõpuni igal teisipäeva õhtul algusega kell 21.00.
Lapsi kutsutakse rulluisutama
Ka sel aastal kutsub klubi Tartu Maraton kõiki lapsi osalema Hawaii Expressi laste rulluisukoolis. Augusti alguses toimuvas rulluisukoolis õpetatakse lastele ohutu sõitmise, pööramise ja pidurdamise põhimõtteid.
Rulluisukoolitused toimuvad kokku neljas Eesti linnas:
Tallinnas: 4. augustil kell 11.00 Saku Suurhalli parklas
Pärnus: 4. augustil kell 16.00 (koht täpsustub).
Jõgeval: 5. augustil kell 11.00 Kultuurimaja parklas.
Tartus: 5.augustil kell 15.00 Lõunakeskuse Hawaii Expressi parklas ja 11.augustil kell 14.00 Tartus Aruküla teel.
Kõikidel rulluisukoolitusel osalejatel peab peas olema kiiver! Spordirõõmu ja enda ohutuse huvides tuleks võimalusel kasutada ka küünarnuki-, põlve- ja käekaitsmeid ja/või kindaid. Rulluisukoolist osavõtt on kõikidele lastele tasuta. Lapsi juhendab rulluisutreener Tõnis Tali.
Korraldajad ootavad lapsi ka 11. augustil toimuvale SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõitudele! Juba kuuendat aastat toimuvad Tartus TILLUsõidud ja MINImaraton. Lisainfo: www.tartumaraton.ee
Politsei hoiatab pangakaardi andmeid kopeerivate seadeldiste eest
Swedbank ja politsei kutsuvad inimesi üles suuremale tähelepanelikkusele sularahaautomaatide kasutamisel, sest viimasel ajal on avastatud pangaautomaatidelt plastikkaardil olevate andmete kopeerimise seadeldisi.
PIN-koodi sisestamisel võiks peopesaga varjata numbritabloo selliselt, et pealtpoolt ei oleks koodi sisestamist võimalik näha. Sellega välistate ohu, et kui mõnele masinale ongi andmeid kopeeriv seadeldis paigaldatud, ei ole võimalik koodi kuidagi jäädvustada.
Kiirjoonistamise kursusele saab end kirja panna kuni 10. augustini
18. augustil kell 11 ja kell 13 toimub Võru Kesklinna pargis kunstipäeva raames krokii, ehk kiirjoonistamise kursus algajatele.
Krokii kursuselt on võimalik saada teadmisi anatoomiast ja joonistamisest, valguse ja varjude suhtest ning kompositsioonilisest paigutusest.
Vajalikud töövahendid saab kohapealt. Osavõtt on tasuta. Poseerib modell.
Juhendab maalikunstnik Tanel Tolsting.
Huvilistel palutakse eelnevalt registreeruda 10. augustiks: ulle.voitka@vorukannel.ee või telef 56 903 006.
Joonistama pääseb 10-15 kiiremat registreerijat.
Kursusel osalejatele puudub vanuse piirang ja ei nõuta eelnevat kogemust.
Jana Huul,
Võru Linnagalerii galerist
Haanjamaa ootab taas külalisi suitsusauna nädalale
2.-5. augustini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba” muusikat.
Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu– ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et põliseid traditsioone edasi kanda.
Mullu valis SA Lõuna-Eesti turism Haanjamaa suitsusaunanädala piirkonna üheks eredamaks turismisündmuseks. Ka sel suvel ootavad Haanjamaa saunaomanikud 2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Oma uksed avavad Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu saunad.
Saunapäevad on 2. ja 4. august. Kell 10 hommikul saavad eelregistreerunud külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, kütma ja teisi töid tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.
2. augustil toimub lisaks õpituba pärimusmeditsiinist saunas, 3. augustil saab osaleda suitsuliha suitsetamise meistriklassis Mooska tallu ehitatavas suitsusaunas ning sõita ringi mööda erinevaid Haanjamaa saunu, et tutvuda nende eripäraga.
Samal õhtul toimub muusikaõhtu Haanja rahvamajas, kus astuvad üles Lõuna-Eesti pärimusmuusikud Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Kati Soon, Ann Maria Piho ja mitmed teised, et toetada Haanja rahvamajja loodava Eloviiekeskuse ruumide renoveerimist.
5. augustil on kõik külalised palutud Munamäele suvetarre, kus kõlab rahvalik muusika ja töötavad õpi- ning toidutoad lastele ja suurtele.
Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees” põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 503 2341, Eda Veeroja. Osalemistasu 5 € osalejalt (lastele tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.
Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.
Nädala kava saab vaadata kodulehtedel www.savvusann.ee ja www.haanja.eu
Ivi Rausi,
suitsusaunanädala juht
Tänavusel Viljandi folgil saab ka maitsvat talutoitu
Täna alanud Viljandi Pärimusmuusika Festivalil pööratakse rõhku kohalikule kodumaisele toidule. Selleks tarbeks on loodud eraldi rahulikum piknikuala talu- ja mahetoidu pakkujatele. Folgi külastaja saab esimesel Kirsimäel aja mõnusalt maha võtta ning lasta kosutaval ja tervislikul einel hea maitsta.
Menüüs on muuhulgas mahevõikud oapasteedi või lepasuitsu singiga, värske salat kitsejuustuga, tomati toorsupp värske kartuliga ning kamamaius maasika toormoosiga. Lisaks pakutakse värskehapukurki, meesepikut ning porgandiampsu. Jookidest turgutavad toitlustajad folgilisi värske piparmündi tee, mahekohvi ning kodumaise mahe õluga. Valdav osa toorainest on pärit kohalikelt väiketootjatelt.
Ahto Vegmann
OÜ Loodusvägi
Maanteemuuseum peab sünnipäeva
Põlvamaal Varbusel, Eesti vanimas tegutsevas postijaamas asuv Eesti Maanteemuuseum saab tänavu kaheteistkümne aastaseks. Pühapäeval, 29. juulil on seega põhjust muuseumi sünnipäeva pidada. Sünnipäevaga teeme algust 29. juulil kell 12.
Muuseumi sünnipäev on inspireeritud hobuajastu tegemistest ning kannab nime ”Küll hobu veab, kui look peab” – sõita saab nii postitõlla kui pikkvankriga, jälgida sepatööd ja päris ehtsa hobuseraua valmimist. Lisaks sellele tuleb külla laste laulustuudio ning kätt saab proovida animatsiooni töötoas, mis kannab nime „Elu postijaamas 150 aastat tagasi” – pealkiri on inspireeritud Varbuse postijaama juubelist, mida tähistasime tänavu maikuus. Laste lemmikuks on muuseumi liikluslinn, kus saab sõita elektriautodega. Sünnipäeva puhul pääseb muuseumisse sooduspiletiga, mis maksab 2 EUR. Maanteemuuseum ootab kõiki sõpru sünnipäevanädalal ka muuseumi lehele Facebookis, kus saab osaleda meenete ja perepiletite loosimises – tuleb vaid kirjutada, mis maanteemuuseumis kõige enam meeldinud on.
Sel suvel on maanteemuuseumi vabaõhu-näitusekeskkonnas avatud hooajanäitus ”Laadawärk”, mis võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Näitus jääb avatuks suve lõpuni.
Kristel Kossar
Raamatukogutöötajad kolivad ratastele
Laupäevast, 28. juulist kuni 7. august väntavad mittekonverentsi „Cycling for libraries“ raames Vilniusest Tallinna umbes 100 raamatukoguhoidjast jalgratturit rohkem kui 20-st erinevast riigist. Jalgratturitega sõidab kaasa ka Tallinna Keskraamatukogu ratastel raamatukogu Katarina Jee, mis on ainus selline Baltimaades.
Raamatukogubussi on kõikidel huvilistel võimalik ka uudistada. Lapsed saavad lahendada eesti, vene ja inglise keeles ristsõnu ning joonistada ratastel raamatukogu. Parimad joonistused lisatakse nii Katarina Jee Facebooki kontole kui ka Tallinna Keskraamatukogu kodulehele. Samuti tutvustab Katarina Jee kogu reisi vältel kohalikele elanikele raamatukogubussi ja erinevaid teenuseid, mida üks kaasaegne raamatukogu pakub.
Ettevõtmise „Cycling for libraries“ näol on tegemist ebatraditsioonilise raamatukoguhoidjate konverentsiga, kus erialased diskussioonid vahelduvad jalgrattasõiduga. Tee peal külastatakse erinevaid raamatukogusid, osaletakse seminaridel, arutatakse raamatukogudega seotud küsimusi ja vahetatakse kogemusi. Mittekonverents toimub juba teist aastat, eelmisel aastal toimus see Kopenhaagenist Berliini. Eestvedajateks on kaks raamatukoguhoidjast entusiasti Soomest: Jukka Pennanen ja Mace Ojala.
Raamatukogusõbrad võivad tulla matkalisi tervitama ja uudistama Katarina Jeed järgmistes kohtades: Loe edasi: Raamatukogutöötajad kolivad ratastele
Nutikad noored osalevad TÜ teaduslaagris
Esmaspäeval läks Kloogarannas hooga käima järjekorras neljas TÜ teaduslaager. Teaduslaagris osaleb üle 200 lapse. Laagrilisi on kokku kogunenud üle Eesti: Kohtla-Järvelt, Nõost, Haapsalust, Tartust, Tallinnast, Rakverest ja mujaltki.
Esimeses vahetuses on 111 last 5.–7. klassist ning teises vahetuses 104 last 8.–9. klassist. Osalejad on jagatud umbes 20-liikmelistesse rühmadesse, mis tegelevad iga päev erineva teemaga – füüsika, bioloogia, materjaliteadus, keemia ning akustikaga.
Suvine lastele ja noortele mõeldud TÜ teaduslaager, mida korraldab Tartu Ülikool koostöös Eesti Füüsika Seltsiga, toimub sel aastal juba neljandat korda. Laagrilised askeldavad Kloogaranna noortelaagris 23. juulist 5. augustini.
Laupäeval kohtuvad Rõuges priitahtlikud pritsimehed
Laupäeval, 28. juulil ootavad Rõuge priitahtlikud pritsimehed kõiki Rõuge parki pritsimeeste kärajale.
Päev on täis võistlusi ja mänge kogu perele. Toimub päästetehnika demostratsioon, loterii jne. Üritus saab alguse kell 15.00 pritsimeeste rongkäiguga Ala-Rõugest parki. Tund hiljem võtavad pritsimehed mõõtu lahinghargnemises
Õhtul kell kuus selgitatakse samas välja järjekordne Rõuge rammumees.
Kell 21 hakkab rahvast tantsitama ansambel “Kahtlane Sahin”.
Väike-Pakril prooviti mahetoitu
Laupäeval toimus Väike-Pakri saarel mahetoidu päev, sai tutvuda mahelihaveiste pidamisega ja maitsta mahetoitu. Samasugused mahetoidu päevad on tulemas 12. augustil Viljandimaal ja septembri alguses Võrumaal.
Mahepäevi korraldavad Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing, toetab EV õllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
“Mahepäev on mõeldud selleks, et tarbijad saaksid oma silmaga näha, kuidas toimub mahetootmine,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Seekord oli teemaks mahelihaveisekasvatus. Tahtsime inimestele näidata, et loomakasvatus saab olla väga loomasõbralik ja kasulik ka loodusele.”
“Pakri saarel võtsid huvilisi vastu maheettevõtte Pakri Tarvas OÜ omanikud Urmas Sepp ja Ilmar Heinleht. Ja muidugi väga sõbralikud loomad, kes tulid kohe uudistama, kui külalised kohale jõudsid. Inimesi oli kokku üle 30, nende seas palju lapsi. Külalistele pakuti kohalikku toitu: liha sama karja loomalt, kartul ja köögivili kohapealt,” rääkis Airi Vetemaa.
Rohkem kui 600 hektaril rannaniitudel peetakse kokku 150 lihaveist. Karjatatakse nii Suur- kui ka Väike-Pakri saarel. Loomad on vastupidavamad veisetõud: peamiselt hereford ja šoti mägiveis, sest talvel on nad metsas, kus neil on piisavalt varju ja kuhu neile veetakse rohkesti heina. 1000 rulli talveheina on juba tehtud. Loomad on terved ja tunnevad ennast väga hästi.
Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
Eelmise nädala enimloetud külauudised
Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile
Erametsakeskuses võeti kuni juuni keskpaigani vastu taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Laekunud ligemale 4800 taotlust hõlmasid üle 57 000 hektari metsamaad. Portaali e-PRIA kaudu esitati tänavu juba ligi neljandik taotlustest.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4781 taotlust, toetust sooviti 57 344 hektarile. Sellest 10 332 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 47 012 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 3% võrra.
Taotluse esitajaid oli tänavu 89 võrra vähem kui mullu. 2011. aasta kevadel esitas taotluse 4870 maaomanikku ja taotluste hulk kasvas võrreldes 2010. aastaga 40%. Erametsakeskus seostab mullust taotluste hulga järsku tõusu 2011. aasta alguses läbi viidud laiaulatusliku teavituskampaaniaga. Igale Natura 2000 erametsamaa omanikule saadeti koju teavituskiri, milles tutvustati toetuse taotlemise võimalusi. Teavituskampaania oli ühekordne projekt.
Möödunud aastal esitasid oma taotluse paljud metsaomanikud, kes seni ei olnud oma võimalustest teadlikud; palju oli neidki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. „Seekordseski taotlusvoorus oli üle 500 metsaomaniku, kes varem Natura toetust taotlenud ei ole. Samas oli ligikaudu 800 neid metsaomanikke, kes 2011. aastal taotluse esitasid, kuid 2012. aastal mitte,“ kommenteeris SA Erametsakeskus toetuste üksuse juht Maris Tõnuri. Loe edasi: Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile
2000 vati ühiskond
Madis Org,
Arengufondi energia- ja rohemajanduse arenguseire ekspert
Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).
Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.
Energeetiline ebavõrdsus
Kui liidame kokku kogu maailmas aasta jooksul tarbitava primaarenergia hulga ning jagame ühes aastas olevate sekundite ja maailma inimeste arvuga, saame vastuseks, et keskmiselt tarbitakse maailmas hetkel üle 2 000 džauli primaarenergiat (veel muundamata energia, mis on loodusest ammutatav) sekundis ühe inimese kohta. Teisiti öeldes, nii taastumatud kui ka taastuvad energiaallikad aitavad meie eest keskmiselt pidevalt 2 000 vati (sest 1 vatt = 1 džaul / 1 sekundiga) ulatuses tööd ära teha. See number koondab endas kogu primaarenergiat, mida inimtegevus kulutab – transport, infrastruktuur, hooned, toit ja muud kaubad ning teenused. Loe edasi: 2000 vati ühiskond
Järvamaal tunnustati Hele ja Sven Aluste perekonda
Hele ja Sven Aluste perekond pälvis tunnustuse tänu hoolivale panustamisele kogukonda ning loodussõbraliku elulaadi edendamisele. Pere, kus kasvab neli last, kolis mitme aasta eest Tallinnast maale ning alustas vana talukoha baasil oma kodu ja koolituskeskuse rajamist.
Pere tegeleb loodusehituse ja hobuste ning ratsutamisteraapiaga, nende loodud MTÜ Equilibre on kaasanud tegevustesse huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Hele ja Sveni pere on oma külakogukonna ja piirkonna heaks väga palju teinud, muuhulgas on nad olnud seotud Vodja kooli ja Esna mõisa tegemistega, samuti Paide kogukonnakeskusega. Pereisa Sven on üks savi- ja põhumajade ehitamise eestvedajaid Eestis, kõik talu hooned on ehitatud talgukorras tema enda eestvedamisel. Pere on löönud kaasa ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.
Loe lähemalt www.kylaelu.ee
Allikas: Külaliikumine Kodukant
Ida-Virumaal tunnustati Vilve ja Kalev Niine perekonda
Vilve ja Kalev Niine perekond pälvis tunnustuse tänu loodushoidliku eluviisi edendamisele ning maaelu tutvustamisele, kaasates nii kogukonda kui valla ja kaugema kandi rahvast. Perekond Niine toimetab Atsalama külas Tagavälja talus alates 1986. aastast, peres on üles kasvanud neli last.
Tagavälja talus väärtustatakse peresuhteid, erinevate põlvkondade vahelist sidet, loodushoidlikku ja maalähedast mõtteviisi. Talu töödes ja tegemistes lööb innukalt kaasa pere mitu põlvkonda, kes jätkavad esivanemate traditsioone ning on võtnud oma missiooniks tutvustada ajaloolist pärimust ka teistele. Talus toodetakse keemiavaba toitu, mis jõuab erinevatel laatadel nii virulasteni kui kaugemale ning seda on võimalik osta ka Jõhvist Mahejaama poest. Loe edasi: Ida-Virumaal tunnustati Vilve ja Kalev Niine perekonda
Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega
Maapiirkondades naisettevõtlust arendav MTÜ ETNA Eestimaal alustas koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga mikrokrediidi projektiga, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaene maapiirkondades elavatele naistele.
2003. aastal loodud MTÜ ETNA Eestimaal tegutseb maapiirkondades naisettevõtluse toetamisega ning mikrokrediidi projekti juhi Kairi Talvese sõnul on nad pea kümne aasta pikkuse tegevuse jooksul näinud, kuidas maal elavatel naistel jääb üsna tihti oma ettevõtlusega alustades puudu vaid üsna väiksest algkapitalist.
“Tegemist on ju mikroettevõtlusega, kus ei hakka kunagi läbi jooksma suured summad, mistõttu ka pangad pole alati laenuandmisest huvitatud. Teisalt aga pakuvad naiste loodud ettevõtted maapiirkonnas tööd ja sissetulekut ja võimaldavad ka perel maale elama jääda,” selgitas ta.
Sestap panigi MTÜ ETNA Eestimaal seljad kokku Järvamaal tegutseva Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga, et pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele.
Projekti on kaasatud üle Eesti kümme piirkonda ja seda rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses. Poolteise aasta pikkune projekt koosneb tinglikult kahest osast: kõigepealt moodustatakse kümme laenugruppi, kus naised õpivad kuus kuud kogenud mentori käe all tundma nii iseennast kui grupikaaslasi. Loe edasi: Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega
Saaremaa Ooperipäevad lõppesid rekordilise publikuarvuga
Ooperipäevade kunstilise juhi Arne Miku sõnul annab kuue päevaga kogutud publik hinnanguliselt 15 Rahvusooper Estonia täismaja. „See on olnud tõeline, pühendunud ooperipublik, sest muusikalide või operetiga pole me kunagi kedagi siia meelitanud,“ lisas Mikk. Ootamatult kujunes Ooperipäevade nõutuimaks ja publikurohkeimaks sündmuseks tavapärase
Ooperigala asemel hoopis pühapäeval toimunud Ooperipäevade Lastegala.
Lastegala kulminatsiooniks sai Olav Ehala ja Leelo Tungla poolt Ooperipäevade tellimusel kirjutatud „Ood ooperisaarele“, mille solistideks Ain Anger ja Ivo Linna.
Ooperipäevad lõpetas „Opera jazz“, mis miksis tuntud klassikalist ooperimuusikat jazziga, esitajateks kordamööda Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester ja Estonian Dream Big Band, solistideks Sofia Rubina, Antti Sarpila, Rauno Elp ja Moskva Helikon Opera lauljad ning dirigentideks Eri Klas ja Mikk Murdvee.
Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten tunnistab, et hoolimata väljamüüdud saalidest ei ole Saaremaa ooperipäevad veel kasumisse jõudnud. Suuremaks ehitatud ooperimaja ja päeva võrra pikem festival suurendas aga publiku hulka ning aitas ürituse eelarve mõistlikku tasakaalu viia. „Olen õnnelik, et ooperipäevad toimusid ja toimusid ülimalt edukalt. Peale Eesti Kontserdi ei suudaks sellist festivali keegi korraldada ning juba praegu on see kasvanud nii kultuurilises kui ka regionaalses mõttes sedavõrd olululiseks sündmuseks, mille jätkusuutlikuses pole mõtet kahelda,“ kinnitab Leiten. Loe edasi: Saaremaa Ooperipäevad lõppesid rekordilise publikuarvuga
Tartu fotograaf näitab näoraamatus Eesti elu pildis
Tartust pärit fotograaf Toomas Volmer alustas Eesti lähiajaloo olulisemaid sündmusi kajastavate piltide avaldamist Facebooki lehel “Eesti elu pildis”. Esimesel postitusel naeratavad Rahvarinde I kongressi lõpuhetkedel kõrvuti Edgar Savisaar ja Marju Lauristin.
“Eesti lähiajalugu on olnud äärmiselt põnev ja kiire muutuste aeg. Taasiseseisvumise ajal ja ka hiljem on mul pressifotograafina olnud võimalus jäädvustada väga paljusid Eesti elu olulisi sündmusi ja inimesi,” rääkis piltide autor Toomas Volmer. “Neid väärikaid hetki tasub meenutada.”
Enam kui 25-aastase fotograafitöö tulemusena on Toomas Volmeri fotoarhiivi kogunenud märkimisväärne hulk väärtuslikku pildimaterjali, mida nüüd on plaanis pilt-haaval avaldada Facebookis.
“Iga nädal avaldan uue pildi, mis on Eesti lähiajaloos mingil põhjusel märgilise tähtsusega. Esimeseks postituseks saigi kohe pilt, mis kujutab Marju Lauristini ja Edgar Savisaart kõrvuti – tõenäoliselt on see üks väheseid, kui mitte ainuke taoline pilt,” rääkis Volmer.
“Eesti elu pildis” on ühe fotoajakirjaniku nägemus elust Eestis. Avaldatavad pildid kujutavad Eesti lähiajaloost olulisi inimesi – nii portreedel kui sündmuste keerises – , sündmusi ja paiku.
Toomas Volmer (s. 1962 Tartus) on Eesti fotograaf ja fotoajakirjanik. Ta on pildistanud näiteks Eesti Teadeteagentuuri (ETA), ajakirja Luup, Eesti Päevalehe, Ilta-Sanomate ja Helsingin Sanomate, aga ka paljude riigiasutuste ja eraettevõtete jaoks. Mitmel aastal on Toomas Volmer olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ametlik fotograaf.
Allikas: tartu.ee
Täna tasub minna külla!
Eesti külaliikumise Kodukant ja kohaliku elu edendajate eestvõttel on kõikidele huvilistele täna avatud järgmiste külade väravad:
Kassari saare külad (Käina, Hiiumaa), Kuksema (Järva-Jaani, Järvamaa), Käesla (Kärla, Saaremaa), Lindi külade piirkond (Audru, Pärnumaa), Lääniste (Võnnu, Tartumaa), Metsanurme (Saku, Harjumaa), Miila (Rägavere, Lääne-Virumaa), Ohekatku piirkonna külad (Kehtna, Raplamaa), Oonurme (Tudulinna, Ida-Virumaa), Piirsalu (Risti, Läänemaa), Pilistvere (Kõo, Viljandimaa), Rahinge (Tähtvere, Tartumaa), Sadala piirkonna külad (Torma, Jõgevamaa), Soometsa (Häädemeeste, Pärnumaa), Tsolgo (Lasva, Võrumaa), Tuhalaane (Karksi, Viljandimaa), Venevere piirkonna külad (Laekvere, Lääne-Virumaa), Viitina (Rõuge, Võrumaa), Voki piirkonna külad (Vastseliina, Võrumaa), Voose (Anija, Harjumaa).
Täpsema info avatud külaväravate kohta leiab siit.
Pokumaa ootab homme kõiki külla!
MEEPÄEV: Algusega kell 12.00 ja 14.00 räägib Mati Urbanik mesilastest ja mesindusest. Soovijad saavad mett kaasa osta.
POKUMÄNG: Helge muusikaline fantaasiamäng lastele ja lastega Edgar Valteri Pokuraamatute ainetel. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatritudengid avastavad koos lastega Pokumaa imesid ja saladusi. Lavastaja: Jaanika Juhanson (TÜ VKA õppejõud) Osades: Fatme Helgi Leevald, Kaija Maarit Kalvet, Kristjan Lüüs, Laura Niils, Mihkel Kallaste, Sander Rebane (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 1. kursuse üliõpilased),Linda Vaher (EMTA Lavakunstikooli tudeng) ja Imbi Türk (lavastuskorralduse üliõpilane). Etendused toimuvad 20, 21, 22, 27, 28 ja 29 juulil 2 korda päevas algusega kell 13.00 ja 17.00 Piletid müügil pool tundi enne algust kohapeal.
METSATÖLLI KONTSERT: Kontsert toimub Pokumaal, Hauka talukohas. Väravad avatakse kell 20.00, kontsert algab kell 22.00.
Piletid eelmüügist Piletilevis www.piletilevi.ee
kuni 4 aastased lapsed k.a. saavad kontserdile tasuta.
20. juulil on Pokukoda avatud kell 11.00 kuni 21.30.