Rubriik: Eesti

Sportlik aastaring tõi kokku 12 179 last

Eile toimunud Tartu Sügisjooksu lastejooksud lõpetasid Klubi Tartu Maraton laste sportliku aastaringi, kokku võttis kuuest spordiüritusest osa 12 179 last.

“Eelmisel aastal osales meie lasteüritustel 9302, sellel aastal juba 12 179 last. Mul on väga hea meel, et laste osalejate arvud stabiilselt  kasvavad. See näitab, et me oleme õigel teel! Loodame, et laste tänased osalemised lasteüritustel juurutavad spordiarmastust ja tulevikus hakkavad need tublid lapsed osalema ka pikematel distantsidel,” sõnas Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk.

Täna aga kutsusid Lõunakeskus ja Klubi Tartu Maraton keskuse liuväljale kõik 632 last, kes sellel hooajal läbisid kõik Tartu Mini Neliküritus 2012 etapid.

Tartu Mini Neliküritus 2012 lõpupeol oli kohal üle 400 lapse koos pere ja sõpradega ning iga laps, kes on osalenud kõikidel Tartu Mini
Neliküritus 2012 etappidel sai kingituseks nelikürituse lõpetaja T-särgi.

“Mu 3-aastasele tütrele väga meeldib tulla, sest kõik ju tulevad ja sõidavad. Ta on vaid 3-aastane ja suusamaratonil tahtis kõike ise teha, ei lasknud ennast aidata. Kui natukenegi käe õlale panid, siis ütles, et  “Ei, ma ise tahan!” ja lasimegi tal ise sõita. Läks küll aeglaselt, aga rõõmsalt ja juba ootab järgmisi kordi!” ütleb kahe lapse ema Elve Nagutkin.

Tartu Mini Nelikürituse hulka kuuluvad Tartu Maratoni suusasõidud, SEB Tartu Rattaralli, SEB Tartu Jooksumaraton ja SEB Tartu Rattamaratoni lastesõidud. Lisaks neile toimusid augustis SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud ja veel eile toimus selle aasta viimane Klubi Tartu Maratoni lasteüritus, kui Tartu kesklinna vallutas 1578 Tartu Sügisjooksu lastejooksudel osalevat noort spordisõpra.

Järgmised lastele suunatud üritused toimuvad legendaarse Tartu Maratoni raames. 20. jaanuaril toimub World Snow Day raames Otepää lasteõit ja juba 16. veebruaril 42. Tartu Maratoni lastesõidud.

Fotod Tartu Mini Neliküritusest 2012 t: www.argoa.com/press

Selgus tänavune “Aasta kõige koerasõbralikum tegu”

Täna, 7. oktoobril toimunud Baltikumi suurimal iga-aastaseheategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show andsid BIGBANK,Eesti Koeraomanike Selts ning konkursi patroon Marju Länik üle tiitli „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“.

Võitjaks kuulutati Kilingi-Nõmme õpilasesinduse liikmed, kes aktiivse õpilase Kertu Kore eestvedamisel algatasid heategevusliku korjanduse Pärnu kodutute loomade varjupaiga heaks. Õpilased kogusid abivalmite inimeste käest vanu tekke, patju, linu, loomasööki, puhastusvahendeid ja muid tarvikuid, mida varjupaik vajas. Lisaks paigaldasid õpilased kohalikke poodidesse sendikogumiskastid, et osta loomade kaalumiseks elektronkaal, millest varjupaik juba pikemat aega puudust tundis.

Fotol konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitjad Kerli ja Kertu Kore (fotograaf: Peeter Hütt)

Kilingi-Nõmme kooliõpilaste jaoks pole koerte abistamine võõras. „Oleme sõpradega Pärnu koduta loomade varjupaika külastanud ning neile erinevaid asju annetanud juba mitmeid aastaid. Eelmise aasta lõpus tekkis meil aga mõte korraldada suurem heategevuslik korjandus, sest kui ühelt poolt vajab varjupaik abi loomade olukorra parendamiseks, siis meie võimuses oli jõuda heategijateni, koguda varjupaiga jaoks vajalikke tarvikuid ning need siis abivajajateni toimetada,” rääkis aasta kõige koerasõbralikuma teo tegija Kertu Kore.

Konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitjad peavad tiitlit suureks tunnustuseks. “Olen jälginud seda konkurssi igal aastal ning mul on tohutult hea meel olla täna ise üks võitjatest. Koerte jaoks tehtud heateo märkamine ja tunnustamine teeb vaid rõõmu ning innustab meid loomade abistamisega jätkama ning seda me oma meeskonna ka teeme,“ lisas Kertu Kore.

Konkursi patroon Marju Länik tõdeb, et kõik tänavused nominendid näitasid üles heatahtlikku suhtumist ning väärivad tunnustust. „Tore on näha, et meie ühiskonnas leidub piisavalt selliseid inimesi, kes tõttavad kõhklemata appi abivajavatele neljajalgsetele sõpradele,“ lausus Marju Länik.

Tiitli „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ omistavad BIGBANK ja Eesti Koeraomanike Selts isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Tiitlivõitja valiti välja internetihääletuse teel konkursile esitatud kandidaatide seast. Möödunud aastal sai “Aasta kõige koerasõbralikuma teo” tiitli Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik Sigrid Kärner, kes võttis oma hoole alla auto alla jäänud ja raskelt vigastatud koera.

Tiitel “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” kuulutati välja Baltikumi suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show, mis toimub juba kaheksandat korda. Tänavu osales heategevuslikul koertenäitusel 197 koera.

BIG Match Show eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada koduta loomade varjupaikasid. Sel korral lähevad ürituse tulud Tartu Koduta Loomade Varjupaigale.

Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva heategevusliku match-show toimumisele aitasid kaasa Eesti Loomakaitse Selts, Koerteregister, Chihuahua Sõprade Liit, Dr. Stern lemmiklooma tooted, Cedrelle e-pood, Küpsis ja Pinky Koerapesa. Ürituse algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK AS.

Alanud on aasta vabatahtlike otsingud

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ootab koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega 22. oktoobrini ettepanekuid vabatahtlike kohta, keda tänada 2. detsembril toimuval üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel.

“Nagu igas organisatsioonis, nii on ka vabaühendustes selliseid töid ja tegemisi, mis tavaliselt avalikkuse ja meedia tähelepanu ei pälvi, kuid on ühenduste toimimise ja nende sihtrühmade vajaduste rahuldamise seisukohalt ülimalt olulised,” selgitas üritust korraldava Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd.

Männi sõnul tunnustatakse 2012. aastal just neid vabatahtlikke, kes ei sära igapäevaselt vabaühenduste eesliinil, kuid loovad regulaarselt tegutsedes ja mõnikord isegi rutiinseid ülesandeid täites kindla vundamendi vabaühenduste eesmärkide täitmiseks.

Lisaks on oodatud ettepanekud silmapaistvate vabatahtlike juhtide ning oma töötajate vabatahtlikku tegevust soodustavate ettevõtete või asutuste tunnustamiseks.

Oma kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Siseministeeriumi esindajad.

Tänavuseks juba kaheksanda tunnustamisüritusega tähistatakse 5. detsembril toimuvat rahvusvahelist vabatahtlike päeva.

Vabatahtlike tänamist toetab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rohkem infot ja ettepanekute esitamine.

Korteriühistud kogunevad aastakonverentsile – põhiteemadeks avanev elektriturg ja energiasääst

Korteriühistud üle Eesti kogunevad aastakonverentsile järgmisel kolmapäeval, 10.oktoobril kell 10 Tallinnas, Radisson Blu Hotel Olümpia  Konverentsikeskuses (Liivalaia 33). Eesti Korteriühistute XV foorumi ”Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?” põhiteemaks on peatselt avanev elektriturg. Foorumi avavad Riigikogu esimees Ene Ergma, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing: Tänavusel foorumil keskendume ühistute jaoks kõige olulisematele küsimustele – mis saab 1.jaanuaril 2013, kui Eestis avaneb elektriturg, samuti kuidas hinnatõusude juures energiat võimalikult palju kokku hoida.
Konverentsi täpne kava ja esinejate loetelu on ära toodud Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) kodulehel: www.ekyl.ee
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Maaülikooli aulas toimub Tartu hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents

Tartu Hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents ”Ühistegevuse arengust Eestis – 110 aastat Tartu Hoiu-laenuühistu asutamisest” toimub reedel, 12. oktoobril Eesti Maaülikooli aulas.

Konverentsi korraldavad Akadeemiline Ühistegevuse Selts ja Tartu Hoiu-laenuühistu.

Kogunemine 10.15-11.00

Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni tervitus

„Hoiu-laenuühistud – rahvuslik selgroog”, Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees)

„Ühistegevuse rollist ühiskonnas”, Jaan Leetsar (Eesti Maaülikooli dotsent)

Muusikaline vahepala Vanemuise Seltsi koorilt

Eesti Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnavõtt

„Ühistegevuse kompetentsikeskused”, Rando Värnik (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor)

„Ülevaade probleemidest, mis pärsivad hoiu-laenuühistute arengut”, Kaie Laaneväli (Saaremaa Hoiu-laenuühistu nõukogu esimees)

„Korteriühistute ühistegevusest”, Anne Valk (Tartu Korteriühistute Liidu juhatuse esimees)

Alates 14.25 saavad kõik osalejad tutvuda minimessil kaasühistegelastega, omavahel suhelda ning tutvusi luua. Mitteametlik osa kestab kella 17-ni.

Aula eesruumis toimub minimess, kus kauplevad Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed. Võimalik on osta kodumaiseid tooteid ühistu liikmetelt. Pärast konverentsi toimuvad mitmed huvitavad töötoad.

Konverents on tasuta. Palume registreeruda lingil www.yhistupank.ee/konverents või telefonil 740 7134

Mait Agu nimelise stipendiumi pälvis Saile-Johanna Langsepp

Mait Agu nimelise stipendiumi tänavuseks laureaadiks valiti Saile-Johanna Langsepp.

Stipendiumikomisjon tõstis Saile-Johanna Langsepa puhul esile tema lavaküpsust, loomingulist distsiplineeritust, põhjalikkust ning professionaalset suhtumist õppe- ja loometöösse.

Saile-Johanna Langsepp on noor koreograaf-tantsija, ta lõpetas Tallinna Ülikooli koreograafia eriala bakalaureuseõppe 2012. aastal.

Mait Agu nimeline stipendium loodi TLÜ koreograafia osakonna eestvedamisel 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning Eesti noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.

Fotol Saile-Johanna Langsepp Helmi Tohvelmanni etenduses ”Külvaja”, 2011. aasta oktoobril Tamperes.

Stipendium suuruses 1000 eurot antakse laureaadile üle 6. detsembril KUMU auditooriumis tantsulavastuse „Sofi ja Võlulind“ esietendusel, kus Saile-Johanna Langsepp astub üles peaesinejana.

Laura Kvelstein

Aapo Pukk maalib ja imestab inimese üle

Tuntud portreekunstnik Aapo Pukk avas 3. oktoobril kell 17 Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis ühe oma 50. sünnipäevale pühendatud näitustest „Ennäe inimest”. Samas näitusel maalib Valli Lember-Bogatkina Aapo Puki portree avatud seansil 10. oktoobril kell 15.

Näitus „Ennäe inimest” hõlmab Aapo Puki viimase kümnendi portreeloomingut.

„Esitlen modelle, kellele olen teinud ettepaneku poseerida, lihtsalt seetõttu, et olen tundnud erilist tõmmet need isiksused ajast välja tuua. Olen saanud maalida hulkuri värvikat elukogemust ja ühiskonna tipus seisjate viljakat vitaalsust. Olen kätkenud neisse maalidesse oma aukartuse elu ees – ecce homo!” on öelnud kunstnik.

Näitus on avatud 24. oktoobrini.

Käimas on ERSO plakatikonkurss „Hans ja Grete”

ERSO kuulutas välja plakatikonkursi Jakob ja Wilhelm Grimmi muinasjutu ”Hans ja Grete” ainetel. Osalema on oodatud kõik I–XII klassi õpilased.

Võidutöö kuulutatakse välja 20. novembril ning selle põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi “Hans ja Grete” plakat.

Võidutöö autor on koos kõigi oma klassikaaslastega oodatud kontserdile Estonia kontserdisaali 17. või 18. jaanuaril 2013. Parimaid töid näidatakse ETV populaarses lastesaates “Lastetuba”, need avaldatakse kontserdi kavalehes ning ERSO kodulehel.

Täpsem info konkursi kohta ERSO kodulehelt.

Maarja Kasema

Täna tunnustab minister Aasta Õpetajaid

Laupäeval, 6. oktoobril kell 12 tunnustavad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik Aasta Õpetajaid, vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi.

Aasta Õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
Aasta Õpetaja 2012 vastuvõtule kutsutud õpetajad:

Tallinna Kadaka Lasteaia direktor Marianne Liiv
Haabresti Vene Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Kõllo
Tallinna Reaalkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja õppealajuhataja Tiia Luuk
Lasnamäe Üldgümnaasiumi klassiõpetaja Eike Valgma
Tallinna Lasteaia Pallipõnn liikumisõpetaja Helgi Palm
Tallinna Saksa Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja klassiõpetaja Külli Arand
Hugo Treffneri Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Age Salo
Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri kutseõpetaja Sirje Jäär
Pärnu Koidula Gümnaasiumi vene keele õpetaja Viive Korb
Kose Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Rein Tint
Jüri Gümnaasiumi muusikaõpetaja Rutt Ridbeck 

Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige
Narva 6. Kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja Tereza Filippova
Sillamäe Lasteaia Pääsupesa rühmaõpetaja Ilme Kriisk
Kohtla-Järve Kunstide Kooli ja Ahtme Kunstide Kooli õpetaja Valeri Antonov
Toila Gümnaasiumi muusika- ja karjääriõpetuse õpetaja Stella Müsler
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kunstiõpetuse, joonestamise, käsitöö ja kodunduse õpetaja Siiri Kõrv
Paide Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Erika Kranich
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla
Sõmeru Põhikooli, Lasila Põhikooli ja Rakvere Reaalgümnaasiumi füüsika- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Toivo Reinsoo
Räpina Ühisgümnaasiumi autoõpetuse õpetaja Madis Punson
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autote hniku eriala kutseõpetaja Priit Auväärt
Märjamaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Nootre
Saaremaa Ühisgümnaasiumi projektõppe õppealajuhataja ja füüsikaõpetaja Indrek Peil
Ülenurme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Viive Peiker
Otepää Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Ülle Kümmel
Viljandi Jakobsoni Kooli õppekoordinaator, kunstiõpetuse ja vene keele õpetaja Virve Kikas
Rõuge Lasteaia direktor Ene Mõttus
Tartu Emajõe Kooli rehabilitoloog Anne Kõiv
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Sirje Tamm
Riia Eesti Põhikool eesti keele ja kultuuriloo õpetaja Anne Laur

Tarmu Kurm

Euroopa jälgib sel nädalavahetusel linde

Igal sügisel, oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel, vaadeldakse enam kui veerandsajas Euroopa riigis linde. Niiviisi püütakse kümnete tuhandete inimeste abiga juhtida avalikkuse tähelepanu meie tiivuliste naabrite olemasolule ja alanud lindude läbirändele. Sel sügisel juba 20. korda peetav linnuvaatlusaktsioon Birdwatch toimub sedapuhku 6. ja 7. oktoobril.

Nagu ürituse inglisekeelne nimigi viitab, on tegu kõige lihtsama linnuvaatlusega. Selles osalemine on jõukohane igaühele. Tähtis on vaid kahe päeva jooksul leida kasvõi veidikenegi aega, et linde vaadelda, nähtud linnud ligikaudu kokku lugeda ja seejärel juba vaatlusankeet Eesti Ornitoloogiaühingule saata. Arvesse lähevad absoluutselt kõik loodusliku päritoluga linnud, kelle äratundmises päris kindlad oldi. Kui linnu äratundmises tekib kõhklusi, tuleks see jätta ankeeti kirja panemata. Palutakse kindlasti kasutada andmete edastamiseks ankeeti, mille leiab siit. See kiirendab oluliselt kokkuvõtete tegemist.

Vaatluse esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeva, 7. oktoobri õhtupoolikul. Seetõttu palutakse võimalusel oma vaatlusandmed edastada juba 7. oktoobri pärastlõunaks, hiljemalt kell 15.00. Siis jõutakse õigeaegselt Eesti vaatlustulemused ka Euroopa koordinaatoritele ja meie ajakirjanikele edastada. Kiirtulemuste edastamiseks palutakse kasutada e-posti: tarvo.valker@eoy.ee

Neile, kes kiirtulemuste kogumises osaleda ei soovi, palutakse oma vaatlusankeedid teele läkitada hiljemalt 12. oktoobriks. Selleks on kolm võimalust – e-post: tarvo.valker@eoy.ee, tavapost: EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu või faksiga –  742 2180.

Võru linn tunnustas õpetajaid

Eile, 4. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2012 tunnustused.

Aastate Õpetaja 2012 tunnustuse pälvis Võru I Põhikooli saksa keele õpetaja Ene Kuus, Aasta Õpetajad 2012 on Võru Spordikooli treener-metoodik Raivo Jeenas, Võru Lasteaia Päkapikk liikumisõpetaja Liivi Savi ning Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Marika Karden-Raud.

Tunnustuse saanutele andsid linnavolikogu esimees Erki Saarman, linnapea Jüri Kaver ja abilinnapea Tarmo Piirmann üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti poolt valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Tartu Uue Teatri etendus „Vene rännumehe ülestähendused“ ning pidulik vastuvõtt.

Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus viiendat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut. Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.

Täna on õpetajate pidupäev

Päka kooli õpetaja Anne Mets

Täna peetakse üle Eesti õpetajate päeva, mille puhul tunnustavad maakonnad ka oma tublimaid pedagooge.

“Vanaks ei tohi saada ja väsida ei tohi,” sõnas Saaremaa Aasta õpetaja Indrek Peil Saarte Häälele.

Ida-Virumaa Aasta õpetaja muusikaõpetaja Stella Müsler peab oma tähtsaimaks ülesandeks laulurõõmu alles hoidmist ning praktilist musitseerimist, muusikalise intelligentsuse ja silmaringi arendamist.

Hiiuma Aasta õpetaja Timo Lige ütles Kärdla kooliaasta avaaktusel, et ilma tublide õpilasteta ei saavuta õpetaja mitte midagi. Hiiu Lehele ütles ta, et kooli direktor on andnud talle vabad käed ja tänu sellele saab ta oma ainele läheneda loominguliselt.

Lääne Elu kirjutas, et Läänemaa Aasta õpetaja Tiiu Randmann Mihkla on tema õpilaste sõnul õpetaja, kes mõtleb suurelt ja teistmoodi – huvitavalt ja kunstiliselt.

Pärnumaa Aasta õpetaja Sirje Kõresaar kinnitas Pärnu Postimehele, et on loodud õpetajaks. “Kui lähed tööle, ega sa siis palgale mõtle, tuleb seda palka, kui palju tuleb,” väitis ta. „Kui öeldakse, et pannakse juurde, siis hurraa! Ei ole võimalik panna, siis ei ole võimalik. Töö teed ju ikka ära. Tean, et ma mujale ei sobigi,” on Kõresaar kindel.

«Laupäeva-pühapäeva hommikutel ärkan ma seitsme-kaheksa paiku, teen tassi kohvi ja parandan kolm tundi töid,» naeris Tartu Aasta õpetaja Age Salo Tartu Postimehele intervjuud andes. «Teised inimesed loevad sel ajal ajalehte. Aga mina tõesti naudin seda tööd.»

Külauudised soovivad kõikidele õpetajatele kannatlikku meelt ja säravat silma.

 

Täna esitleb Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR vahendusel saab üldsusele kättesaadavaks uus kollektsioon Eesti üldlaulupidude nootidest. Digitaalkogu esitlus toimub täna, 4. oktoobril kell 13 Rahvusraamatukogu 8. korrusel muusikasaalis.

Kollektsioon sisaldab ajavahemikus 1869-2009 toimunud 25 üldlaulupeo koorinoote. Digiteeritud on 168 Rahvusraamatukogu noodikogus hoitavat laulupeonooti, mille hulgas on üldlaulupidudel osalenud kõigi kooriliikide lauluvihikud alates meeskooridest kuni mudilas- ja valikkoorideni, samuti laulikud Nõukogude Eesti vene kooridele.

Nootide digiteerimise tellisid ja rahastasid Laine Randjärv ja Vello Salo, kelle soov oli võimaldada avalikkusele paremat juurdepääsu meie vaimse kultuuripärandi ühe olulisema traditsiooni peegeldajale – laulupidude repertuaarile.

Eesti rohemajanduse edendajad 2012 on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti 2012. aasta rohemajanduse edendajad on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Foto: SEI
Täna anti auhinnad rohemajanduse edendamise eest eraettevõtete kategoorias AS-ile ABB, väikeettevõtete kategoorias Pajumäe talule ja riigi osalusega ettevõtete kategoorias Riigimetsa Majandamise Keskusele. Tegemist on uue auhinnaga, mis tunnustab neid ettevõtteid, kes rakendavad oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Auhinna eesmärk on teadvustada rohemajanduse tähtsust nii ettevõtjate seas kui ka Eesti ühiskonnas laiemalt.

„Tunnustame aktsiaselts ABB-d, kuna ettevõtte tootmistegevus toetab taastuvenergia kasutamist ning oma ärijuhtimises ja ka tootmistegevuses rakendatakse keskkonnajuhtimis-süsteemi,“ ütles SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann. „Pajumäe talu Viljandimaal viljeleb keskkonna¬hoidlikku mahepiimandust ja ettevõtte üha laienev tootevalik on tarbijate seas hinnatud. Riigiettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus on loonud võimalused riigimetsa avalikuks kasutamiseks ning ettevõttes rakendatakse säästva metsanduse standardeid ja keskkonna¬juhtimissüsteemi,“ lisas Nõmmann.

„Eesti Konkurentsivõime kava 2020 üheks prioriteediks on „Keskkonnahoidlik majandus ja energeetika“. Rohemajanduse edendaja auhinnaga hindame ettevõtteid ja organisatsioone, kes on sellel suunal juba pikkade aastate jooksul edukalt toimetanud ning andnud oma olulise panuse. Rohemajanduse edendaja auhinna traditsiooni on kindlasti vaja, vähemalt aastani 2020. Kas see auhind peaks jääma eraldiseisvaks näitab aeg, kuid ambitsioon on saada osaks Ettevõtluse Auhinna ja Konkurentsivõime edetabeli protsessist, kas eraldi Rohemajanduse edendaja alakategooriana või läbiva kriteeriumina olemasolevates kategooriates, sest rohemajanduse edendamine on erinevaid majandussektoreid läbiv teema ning eesmärk,“ selgitas Nõmmann. Loe edasi: Eesti rohemajanduse edendajad 2012 on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus

Esita kandidaate kogukonnaarendaja stipendiumile

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist.

Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1000 eurot.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.

Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2012. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2012. aastal novembri lõpus.

Allikas: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee

Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?

Foto: Maablogi
Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist.

„Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendid. Kindlam on neid mitte pakkuma minna, niikuinii saan vastuseks, et neid saadusi ei tohi me kasutada.”

Sellist mõttekäiku on oma peast ilmselt läbi lasknud nii mitmedki harrastusaiapidajad või väiketalunikud. Sellist mõttekäiku loen ma artiklitest, kus räägitakse koolitoidu vaheldusrikkamaks ja maitsvamaks muutmise võimalustest.

Aga kus on tõde?

Tõde on selles, et toiduseadus ega ükski muu toidu kohta nõudeid kehtestav õigusakt ei tee takistusi oma kasvatatud puu- ja köögiviljade, maitsetaimede, marjade ja muu sellise kasutamisele kohvikutes, lasteaedades, koolisööklas ega ka nende müügile poes. Seaduse keeles rääkides on puu- ja köögivilja kasvatamise puhul tegemist taimsete esmatoodete tootmisega. Enda kasvatatud esmatooteid on aga lubatud turustada nii otse tarbijale kui ka jae- ja toitlustusettevõttele, mis müüvad või annavad edasi tarbijale. Seega võib oma kasvatatud puu-ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma tõendeid või muid erilisi dokumente.

Selliste toodete puhul peab üksnes järgima toiduseaduse üldnõudeid, s.t tooted peavad olema ohutud ja toidukõlblikud, ei tohi esineda inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi. Kuidas seda mõista? Arvan, et siin tuleb lähtuda tervest mõistusest. Pakutavad saadused peavad olema sellised, et te neid isegi julgelt sööksite. Loe edasi: Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?

MTÜ Lastekaitse Liit kuulutab välja konkursi “Kuula last”

Eesti ühines 20. novembril 1991 ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga, mis on lapse õiguste sisu mõistmisel, arendamisel ja määratlemisel rahvusvaheliseks ning riiklikuks lähtedokumendiks. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 on üks võtmetähtsusega artikkel. See tunnustab lapse õigust avaldada oma arvamust, olla ära kuulatud, ning teistel isikutel on kohustus lapse seisukohti arvesse võtta.

Eelnevaga seoses korraldab MTÜ Lastekaitse Liit essee-, joonistus- ja fotokonkursi teemal ”Kuula last!“

Konkursi tingimused leiad siit.

Konkursi üldeesmärk on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu.

Võistlustöid oodatakse kuni 31. oktoobrini 2012. Esseekonkursi kaks parimat sõidab külastama Euroopa Parlamenti Brüsselis!

Foto- ja joonistuskonkursi auhinnaks on palju erinevaid foto-ja joonistustarbeid!

Esseed ja fotod palume saata märgusõnaga “KONKURSS” e-postile infokeskus@lastekaitseliit.ee või aadressil: MTÜ Lastekaitse Liit, Endla 6-18, Tallinn 10142

Võitjad kuulutatakse välja ja auhinnad antakse üle Lastekaitse Liidu konverentsil ”Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” 21.11.2012

Algas rahvamuusikatöötluste konkurss Pärimuse päitsed

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel kuulutas välja rahvamuusikatöötluste konkursi „Pärimuse päitsed“.
Konkursi eesmärgiks on saada uusi ja uuenduslikke, kaasaegse kõlapildiga, tantsulugusid. Ootame nii pärimusel põhinevaid tantsulugusid kui ka autoriloomingut, nii instrumentaalmuusikat kui ka laule, kiiremaid ja aeglasemaid tantsuviise. Konkursile laekunud lugudest parimatele loovad Eesti tantsuloojad ja koreograafid uusloomingulised rahvatantsud, mis osalevad käesoleva projekti teises pooles toimuval uute tantsuseadete konkursil.

Kvaliteetselt salvestatud (stuudiosalvestus) .wav formaadis konkursilugusid ootame 10. detsembriks 2012 kas
1) postiga või käsipostiga CD-plaadil või mälupulgal aadressile: „Rahvamuusikatöötluste konkurss“, TÜ Rahvakunstiansambel, Kalevi 24, Tartu 51010 või
2) e-postiga viidet allalaadimiseks veebis olevale failile aadressile laurileht.post@gmail.com.

Konkursil osalevad lood ei tohi olla avaldatud (ilmunud helikandjal) enne 1. jaanuari 2013. Konkursil osalemisega annab loo või seade autor õiguse kasutada lugu rahvatantsu saatemuusikana ja avaldada see konkursi tulemusel väljaantava rahvatantsude saatemuusika CD-l ilma täiendava tasuta. CD väljaandmiseks kasutatakse konkursile saadetud faile. Autoril on õigus avaldada lugu või seade muudel helikandjatel peale 1. jaanuari 2013.
Konkursile saadetud lugu peab olema salvestusega identselt taasesitatav elavas ettekandes projekti lõppkontserdil 9. novembril 2013 Mooste mõisa Folgikojas. Lõppkontserdil kohtuvad laval konkursi parimad muusikalood muusikakollektiivide ja lugudele seatud parimad tantsud rahvatantsukollektiivide esituses.

Rahvamuusika töötlusi kuulab ja hindab 10-liikmeline žürii (5 muusikute ja 5 tantsijate esindajat) individuaalselt. Žürii liikmete antud punktid kogub kokku žürii tehniline sekretär. Summeeritud punktide paremusjärjestuse alusel selgub 15 parimat lugu, millele asuvad järgneva uute tantsuseadete konkursi raames uusloomingulisi rahvatantse seadma Eesti tantsuloojad ja koreograafid.
Rahvamuusika töötluste konkursi 15 parimat lugu selguvad jaanuariks 2013. Parimad lood ja konkursi võitjad avalikustatakse 9. novembril 2013 toimuval projekti lõppkontserdil Mooste mõisa Folgikojas koos tantsuseadete konkursi tulemustega.
Konkursi peaauhind parima loo autorile on 1000 eurot. Motiveerivad auhinnad on ette nähtud ka teistele kõrgetele kohtadele tulnud lugude autoritele, samuti mitmed žürii poolt antavad eriauhinnad.

Konkurss toimub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse toel.

Otsitakse head eeskuju

Jaanus Nurmoja fotol: Noored Rakveres tulevikulinna mängul

Eesti Noorsootöökekus otsib Head Eeskuju: Juba järgemööda viiendat aastat otsime kandidaate konkursile„Hea Eeskuju”. Taaskord on teil võimalus kinkida oma noorele sõbrale 1300 euro suurune stipendium. Stipendium on mõeldud võitjale õpingute alustamiseks ülikoolis, kõrgkoolis või täiendõppeks huvikoolides.

Kandidaaks võib olal noor, kes on eeskujuks oma kaaslastele, tegutseb oma kodukandi paremaks muutmise nimel, pakib lastekodulastele kingitusi, aitab vanaema üle tee, kes toob iga päev päikese oma koolikaaslaste ellu!

Heaks Eeskujuks võib saada igaüks, kes on teinud teoks omapärase ja eeskujuliku teo, on vastutustundlik, hooliv ja õpib 7 – 12 klassis või kutsekeskkoolis. Kõiki esitatud lugusid hindab žürii Riigikogu esimehe ja konkursi patrooni Ene Ergma juhtimisel ning Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu, Tegusate Eesti Noorte, Eesti Lastekaitse Liidu, Eesti Lastevanemate Liidu, Unicef-i ja mitmete teiste Eesti arvamusliidrite ja ettevõtjate osavõtul. “Hea Eeskuju” kandidaate saavad esitada kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi teod vääriksid laiemat kõlapinda ja tunnustust. Nii sõbrad, õpetajad, direktorid, õed-vennad kui ka lapsevanemad.

Silmapaistvaid noori ning võitjat ja võiduloo kirjutajat tunnustab Ene Ergma koos üle Eesti kokku tulnud üle poole tuhande noorega konkursi auhinnagalal, mis leiab aset 20.novembril toimuval noortekonverentsil Lahe Koolipäev 2012 Rahvusooper Estonias.

Kandidaate on aega esitada vaid 31.oktoobrini kodulehel www.noortekonverents.ee/eeskuju.
Hea Eeskuju 2011 oli Erki Vellama, kes asutas Järvamaale skate-pargi. Hea Eeskuju 2010 tiitli pälvis Oliivia Narits, kes oli võtnud oma südameasjaks HIV-i alase teadlikkuse tõstmise. Hea Eeskuju 2009 oli Reili Rand, kes on oma tegudega valmistanud rõõmu nii lastekodu väikelastele kui ka puuetega inimestele.

 

Täna algav ettevõtlusnädal täidab Tartu põnevusega

Täna algav Tartus ettevõtlusnädal pakub arvukalt ettevõtlust ja eluviisi tutvustavaid ja propageerivaid tegevusi.  Ettevõtlusnädala puhul on ka Tartu Loomemajanduskeskuses mitmeid koolitusi ja üritusi.

1. oktoobril kell 14-15.30 räägib Margus Uudam  investeerimisettevõttest Ambient Sound Investment teemal  “Riskikapitali huvid investeerimisel start-up’idesse.” Loeng tutvustab erinevaid investeerimisega kaasnevaid võimalusi ja probleeme ning aitab paremini mõista, milline võib olla koostöö  start-up-firmade ja investorite vahel.

Kell 16 algaval seminaril „Ühisrahastus ja Hooandja kogemus“  räägivad hooandja.ee portaalist selle vedaja Tiiu Sullakatko ning  Ardo-Ran Varres, kes selle kaudu rahastas uue CD valmimist. Kuidas  ühisrahastus Eestis toimib ja kas sellest võib saada oluline toetus loomeettevõtjatele, selgub seminari jooksul.

3. oktoobril kutsub Loomemajanduskeskus käsitöölisi, disainereid ja loojaid Antoniuse õue, kus toimub seminar  “Käsitöö eksport Etsy.com keskkonna kaudu”. Tutvustatakse Etsy keskkonda  ja tingimusi, mida loojad peaksid silmas pidama oma müügikeskkonda  avades.

4. oktoobril toimub juba traditsiooniline Tartu noore kunsti oksjon,  mis seekord kannab pealkirja “Linn”. Müüki tuleb 44 teost nii noortelt kui ka juba tuntud kunstnikelt.

Ettevõtlusnädal Loomemajanduskeskuses lõpeb sisutiheda päevaga Kalevi tänava hoonetes. Kell 11-16 on avatud kunstiturg, kus  Tartu kunstnikud müüvad oma teoseid ja külastajatel on võimalik iga loojaga vahetult suhelda. Toimuvad õpitoad, mille käigus saab arendada loovust, valmistada pitsi, ehteid ja seepi või õppida  stereopildistamist. Kõik õpitoad on osalejatele tasuta ja eelnevalt tuleb registreeruda.

Täpsem info ürituste kohta aadressil http://lmk.ee/koolitused,  registreeruda saab leheküljelt http://ettevotlus.tartu.ee/koolitused.

Ettevõtlusnädala puhul  avab 2. oktoobril loomemajanduskeskuse kõige uuemas majas (Kalevi 17) uksed tervislike eluviiside austajatele Parema Toidu Pood. Poe avab Loomemajanduskeskuses tegutsev ettevõte Parem Elu Koolitused. Parema Toidu Poes leiab laia valiku gluteeni- ja kaseiinivabasid tooteid, tervislikke snäkke, erinevat mahekaupa, oliiviõlisid, pestosid ja käsitsitehtud pastasid Itaaliast. Müügile jõuavad ka ettevõtte enda loodud tooted – linaseemneleivad, puuviljarullid ja gluteenivabad müslibatoonid. Pood on avatud T-N kell 10-16 aadressil Kalevi 17.

Vabaühendused jälgivad valimisi Gruusias

Täna toimuvatele  Gruusia parlamendivalimistele  on kutsutud  üle kolmesaja nii sise- kui välisriikliku vaatleja. Eestist osaleb valimiste vaatlemisel ühingu Korruptsioonivaba Eesti moodustatud kuueliikmeline delegatsioon.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Asso Prii sõnul on valimiste vaatlemisel oluline roll ausate valimiste tagamisel ning vaatlemine aitab suurendada poliitilist läbipaistvust ja tõsta valimistulemuste legitiimsust. Samuti toetavad sellised algatused kohaliku kodanikuühiskonna arengut, luues kontakte ning koostöövõimalusi organisatsioonidega teistest riikidest.

Korruptsioonivaba Eesti  osaleb valimiste vaatlemisel Transparency Internationali Gruusia osakonna kutsel ning näeb vaatlemises head võimalust aidata kaasa riigi demokraatia arengule ja toetada oma Gruusia osakonna kolleege, kes kohapeal valimiste vaatlemist korraldavad ja koordineerivad.

Gruusia osakonna tegevdirektori Eka Gigauri sõnul on valimised demokraatia teel liikuvale riigile ääretult olulised ning loodetakse, et need tugevdavad parlamendi rolli riigis veelgi.  Tegevdirektor nendib, et Eesti, Läti ning Leedu on riigid, mida demokraatia küsimustes Gruusias tihti eeskujuks tuuakse ja seega on Baltikumi Transparency Internationali osakondade kaasamine valimiste vaatlemisse oluline.

Lisaks Eesti osakonnale osalevad valimiste vaatlemisel Transparency Internationali Läti ja Leedu osakondade delegatsioonid.

2011. aasta Riigikogu valimiste ajal osales ühing Korruptsioonivaba Eesti valimiste vaatlemise korraldamisel koos Avatud Eesti Fondiga.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.

Õpetajad toetavad täna algavat arstide streiki

Eesti Õpetajate Liit toetab Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu organiseerimisel 1. oktoobril algavat streiki, mille peamiseks eesmärgiks on arstide ning õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning kättesaadav arstiabi on rahva edukaks püsimajäämiseks ülimalt olulised. Arstide ja õdede koormus vajaliku arstiabi pakkumisel ning konkurentsivõimeline tasustamine on kindlasti teemad, mida ei saa alahinnata või pühendunud inimeste missioonitundega põhjendada ja sellega manipuleerida.

Õpetajad mõistavad tänu sarnasele seisule arstidega praegust ebameeldivat olukorda, kus ühiskonna arengut takistavate teravate valdkonnaprobleemide selgitamiseks on vaja olnud astuda enda põhitööd ning kutsumust segav samm.

“Õpetajad tunnetavad, kuivõrd alarmeeriv on situatsioon, kus vajaliku ettevalmistuse ning pühendumisega spetsialistid lähevad mujale tööle või tekib üliinimlik koormus või kohti täitma tulevad need, kelle jaoks ei ole see esimene valik”, seisab õpetajate totusavalduses.

Eesti Õpetajate Liit on mures, et meditsiinitöötajate sisuliste ettepanekute ja probleemide asemel on avalikkuse tähelepanu pööratud palganumbritele ja seeläbi suurema sotsiaalse vastandamise tekitamisele.
Seetõttu kutsub Eesti Õpetajate Liit kõiki õpetajaid andma oma vääriline panus tervishoiusüsteemi probleemide ja nende laiema ühiskondliku mõju selgitamisele ja arutlemisele.

Erinevates koolides üle Eesti on kas suusõnaliselt või kirjalikult avaldatud toetust arstide püüdlustele. Eesti Õpetajate Liit tunnustab sellist õpetajatepoolset initsiatiivi ja soovitab õpetajatel vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade üldosades määratud õppe- ja kasvatuseesmärkidele suunata õpilasi iseseisvalt mõtestama ning analüüsima ühiskonnas toimuvat. Soovitame arutleda koos õpilastega asjaolude üle, mis on viinud praeguse kriisini Eesti tervishoiusüsteemis ja millised oleksid ennasthävitavas ressursiraiskamises võimalikud lahendused olukorra parandamiseks.

Loodus võib tõepoolest häbematult ilus olla

Matsalu loodusfilmide festivali grand prix’ pälvis sakslase Jan Hafti “Roheline universum” – hariv ja väga ilusate vaadetega.

Matsalu kümnendale loodusfilmide festivalile esitati 256 filmi enam kui neljakümnest riigist üle maailma. Esimest korda jõudsid Lihulasse Jordaania, Mongoolia ja Kõrgõzstani filmid.

Võistlusprogrammis konkureeris 29 linateost kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

Põhiteemad olid prügi, jäätmekäitlus ja taaskasutus. Grand prix’ pälvis aga siiski n-ö puhta looduse kategoorias võistelnud töö, sakslase Jan Hafti film “Roheline universum”.

Tänavused auhinnad Loe edasi: Loodus võib tõepoolest häbematult ilus olla