Tartus 6. detsembril toimunud arengukonverentsil “20 aastat iseseisva Eesti metsandust” meenutati taasiseseisvunud Eesti metsanduse algusaegu, analüüsiti toimunud sündmuste järelmõju ja hetkeseisu ning püüti heita pilk ajas 20 aastat ettepoole. Kuulajate ja kõnelejate seas olid esindatud nii riigi-, erametsanduse, metsateaduse kui ka metsa- ja puidutööstuse esindajad eri põlvkondadest.
“Metsas mõõtes on Eesti juba praegu Euroopa viie rikkama riigi hulgas. Kui metsandus areneb ka edaspidi samasuguses tempos nagu möödunud 20 aasta jooksul ja me oma puitu väärindame, siis suudame ka majanduslikult jõuda Euroopas esimeste sekka,” avaldas arvamust konverentsi moderaator, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus.
Riigimetsanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses rääkis konverentsil keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Tema sõnul oli toona murranguline just mõtteviisi muutus, et raha majandusele ei tule mujalt kui läbi tööstuse ja töötlemise. Tänaseks on RMK suutnud veenvalt tõestada: metsi on võimalik majandada nii, et neile ei pea peale maksma. Teadmiste ja kogemuste eest võlgneb Andres Talijärve sõnul Eesti metsandus tänu soome kolleegidele, kes oma kogemuste pinnalt meile vajalikku nõu ja tarkust jagasid.
Põhja-Eesti Metsaühistu juhi Kalle Põllu ettekande teema oli erametsanduse taastamine. Pöördelistel aastatel pöörati tema sõnul nelja aasta jooksul kogu nõukogude rutiinimajandus reformidega pea peale. Kui erametsanduse algusaastatel toimus debatt, kas erametsandust peaks üldse rahastama, siis tänu metsaomanike aktiivsele ühistegevusele on nüüdseks mõistetud valdkonna arengu olulisust ka riigi jaoks. Uus arenguetapp erametsanduses käivitus erametsakeskuse loomisega aastal 1999.
Metsatööstusele tingimuste loomisest rääkis ettevõtja, RMK nõukogu esimees ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige Mati Polli. Oma ettekandes peatus ta teguritel, tänu millele 80ndate lõpus alustatud IME metsamajanduses 90. aastatel võimalikuks sai. Muu hulgas tõi ta esile, et positiivsete muutuste ja arenguvõimaluste loomise taga metsanduses oli põhimõttekindel Eesti riik, mis jättis metsaressursi Eestisse ja tegi selle tööstusele kättesaadavaks. Vähe oli ka bürokraatiat, mis võimaldas vajalikku arengut kiiremini ellu viia.
Riigimetsandusest rääkis oma ettekandes Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas. RMK häid töötulemusi välja tuues avaldas ta lootust, et looduskaunisse kohta rajatud matkatee või varjualuse kõrval hinnatakse tulevikus enam ka RMK panust riigimetsa majandajana – seda, et ka hooldatud, hästi kasvav riigimets on oluline.
Erametsanduse arengutest ja visioonist rääkinud Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais nentis, et metsaomanike huvi ühistegevuse vastu on üha suurenenud. Tulevikus prognoosib Ehrpais keskmise metsaomandi suurenemist ja ühistegevuse hoogustumist.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Ott Otsmanni ettekanne keskendus metsatööstuse arengutele ja visioonile. Tema sõnul on puit kahtlemata homse elukeskkonna võti. See on üks väheseid laialt tarbitavaid materjale, mis on nii taastuv kui ka taaskasutatav. Puit asendab tuleviku inimkonna kasutuses üha enam ja enam taastumatuid materjale, kuna fossiilsel toormel põhinevaid materjale ei jätku lõpmatuseni. Seetõttu on ette näha ka puidutööstuse edasisi häid tulevikuväljavaateid ja arengut Eestis.
Eesti Maaülikooli doktorant, programmi “Elus teadus” vedaja ja Eesti Metsaseltsi Tee Metsa programmi juht Kristi Teppo tutvustas arenguid metsateaduses ja teaduse populariseerimise võimalusi. Ta peatus põnevatel tulevikuteemadel, nagu näiteks nanotehnoloogia, taimede kommunikatsioon ja inseneriteadus. Tänapäevane metsateadus ise keskendub nähtamatule, hoomamatule ja mittekombatavale – see ei ole kinnine teadus, mistõttu siia on vaja mitte enam kitsalt metsandusspetsialiste, vaid ka infotehnolooge, sotsiolooge ja teisi eri valdkondade asjatundjaid.
Keskkonnaministeeriumi kantsleri Rita Annuse sõnum oli, et nii loodushoid kui ka metsandus on hädas müütidega. Ta andis saalisolijatele ülevaate kaitstavate metsade pindala muutumisest läbi aegade ja rõhutas seda, et majandatavate metsade pindala on kasvanud kiiremini kui kaitstavate metsade pindala. Looduskaitse on tema sõnul sündinud metsandusega käsikäes ja metsi majandatakse tulevikuski jätkusuutlikult.
Konverentsi lõpetuseks rääkis metsanduslikest globaalprobleemidest Keskkonnateabe Keskuse direktor Kalle Karoles. Ta nentis, et maailma metsade pindala on endiselt vähenemas. Samas on Euroopas, sealhulgas Eestis, metsapindala suurenenud. Lisaks andis Kalle Karoles ülevaate sellest, kuidas Eesti esindajad maailma metsandusorganisatsioonides osalevad.
Konverentsi korraldas Eesti Erametsaliit koostöös Eesti Metsaseltsiga.
Konverentsi “20 aastat iseseisva Eesti metsandust” ettekannetega saate tutvuda erametsanduse infoportaalis.