Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja

Kaido. Foto: ERR
Kaido. Foto: ERR
Möödunud teisipäeval Ringvaate saates nähtud 8-aastase ihtüoosi põdeva Kaido ja tema vanaema lugu läks hinge nii paljudele, et vannitoast unistanud poiss saab heade inimeste annetuste abiga endale terve uue elamise.

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pangakontodele on Kaido toetuseks laekunud rohkem kui 4000 annetaja poolt kokku üle 80 000 euro, mis võimaldab poissi aidata palju rohkem kui algselt plaanitud. Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul leidis fondi nõukogu Kaido ja tema vanaema elamise olukorraga põhjalikumalt tutvudes, et otstarbekam on ehitada neile täiesti uus kodu.

„Kuna meie põhimõte on, et kogu annetatud raha kasutame arvete ja tšekkide alusel Kaido heaks, siis otsustaski Lastefond koos poisi eestkostjaks oleva vanaemaga, et vana elamise remontimise asemel ehitatakse Kaidole senise kodu kõrvale uus maja koos uue kanalisatsiooni ja imbala, juurdepääsutee, elektriliitumise, soovitud ahjude, sisustuse ja kõige muu vajalikuga,“ selgitas tegevjuht. Hetkel laseb nende koduks oleva vana vallamaja katus läbi, seinad on külmad, kõik aknad vajavad vahetamist, puudub korralik kanalisatsioonisüsteem ja kokkuvõttes kujuneks sellise maja kapitaalremont olukorda hinnanud ekspertide sõnul kallimaks ja palju aeganõudvamaks kui uue ehitus.

„Uus maja saab juriidiliselt Kaido omandiks ja see aitab tal tulevaseks eluks julgemalt ette valmistuda. Kuulutame peagi välja avaliku hanke majaehituseks parima pakkumise saamiseks. Loodame täiendavalt veel erinevate ehitusettevõtete ja ka sisustusfirmade abile, et Kaido uus kodu saaks igati korralik,“ rääkis Küllike Saar. Fond aitab Kaidot ja tema vanaema ka kogu vajaliku dokumentatsiooni ja juriidilise poole kordaajamisel. Kõigil ehitusvaldkonna ettevõtetel, kes soovivad mingil viisil Kaidot ja tema peret maja ehitusel aidata, palutakse julgelt fondiga ühendust võtta.

Lisaks paigaldatakse vann ka Urvaste internaatkooli, kus Kaido veedab viis päeva nädalas ning kus ta suurema puudumisel samuti lastevannis on sunnitud käima. Loe edasi: Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja

Fookus: tänane Eesti erakondlik süsteem soodustab karjerismi

Tudeng TV uues saates “Fookus” nõustusid vabakonna edendaja Urmo Kübar ning lõimumise eestkõneleja Sergei Metlev, et tänane Eesti erakondlik süsteem soodustab karjerismi.

Metlevi hinnangul meelitab see algajaid poliitikuid lihtsama vastupanu ja kiire raha teed minema. “Poliitika peaks põhinema eelkõige väärtustel ning viimasel ei tohiks olla mingit seost puhtal kujul karjerismiga,” sõnas Metlev. Ta lisas, et tänaste noorte hirm end erakonnaga sidudes oma mainet rikkuda, on õigustatud. Erakondade noortekogudes ei leidu Metlevi sõnul tugevaid arvamusliidreid, kes pakuksid noortekogu tööle analüütilist sisu.

“Erakondi eristab teistest organisatsioonidest võitlus konkurentsi pärast,” sõnas Urmo Kübar Keskerakonna noortekogu aseesimees Vladimir Svetile, kes väitis, et karjerismi soodustavad ühtmoodi kõik kollektiivid. “Vabaühenduste tegutsemiskeskkond on hoopis teistsugune,” jätkas Kübar, “olles Loomakaitse Seltsis aktiivne, ei välista see osalemist Avatud Vabariigi töös ja annetamist hoopis kellelegi kolmandale. Seega on koostöö mõiste väljaspool erakondi hoopis teise tähendusega ning kindlasti rohkem soodustatud.”

26. märtsist on eetris Tudeng TV veebipõhine arutelusaade “Fookus”, kus kohtuvad aktiivsed tudengid, poliitikud ja valdkondlikud eksperdid, kes tõstavad esile noore põlvkonna julgeid mõtteid Eestile täna oluliste probleemide lahendamisel. Saate eesmärk on suurendada noorte suhestumist ühiskonnas toimuvate sündmuste ja muutustega. Teemasid käsitletakse noori puudutavas võtmes, mis pakub platvormi noorte hääle kuuldavaks muutmisele ühiskonnas.

Avasaate külalised olid Vabaühenduste Liidu EMSL kaasamise ekspert Urmo Kübar, Keskerakonna Noortekogu aseesimees Vladimir Svet, Isamaa ja Res Publica Liidu Noortekogu liige Ingrid Lepik ja MTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige Sergei Metlev. Saatejuht on Marian Võsumets. Järgmine saade on eetris 9. aprillil ning keskendub kultuuritegelaste algatusele “Elamisväärne riik”.

Vaata saadet!

Riho Sibul lõi laulu aasta linnust jäälinnust

Esimest korda Eesti aasta linnu valimise 20aastases ajaloos on sündinud aasta linnule pühendatud laul.

Selle aasta linnuks valitud jäälinnu laulu esitleti 20. märtsil Tallinnas. Nüüd saab seda koos Vivian Ainsalu pildiprogrammiga nautida Youtube’is aadressil http://youtu.be/rkvF2_Lkvro ja aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, kust saab laulu ka endale salvestada.

Laulu sõnade autor on Peep Veedla, viis ja esitus Riho Sibulalt. Slaidiprogrammi koostas Aarne Tuule. Aasta lindu valib Eesti ornitoloogiaühing alates 1995. aastast.

Riho Kinks, Eesti ornitoloogiaühingu jäälinnuaasta vedaja

Kiisler: pärast eelarvepidu tuleb krokodill

Regionaalminister Siim Kiisler hoiatas täna 10. Linnade ja Valdade Päevade avakõnes omavalitsusjuhte majanduse jahenemisest tulenevate probleemide eest ning rõhutas, et omavalitsusreformi elluviimine lähiaastatel on paratamatu.

Kiisleri sõnul on Eesti majandus küll kuue aasta tagusest kriisist toibunud, kuid tänaseks on lisandunud hoomamatu suurusega julgeolekuoht ning meid ümbritsevate majanduste aeglustumine.

“Paratamatult tähendab see ka riigi tuluprognooside allapoole korrigeerimist ja kõike sellega kaasnevat,” ennustas Kiisler ning tõdes täna ametisse asuva valitsuse lubadustele viidates, et ilmselt tuleb sarnaselt majanduskriisile valitsusel üsna pea taaskord asuda kärpeid tegema. “Meenutan, et pärast pikka ilu tuleb Eestis krokodill,” ütles ta.

Seekordsete linnade ja valdade päevade üht peateemat – haldusreformi – kommenteerides ütles Kiisler, et me peame muutuvate oludega kohanduma ja paremat viisi kui omavalitsussüsteemi tõmbekeskuste põhiselt korraldada pole maailmas veel välja mõeldud.

“Ma julgen isegi öelda, et kõik teed viivad paratamatult tõmbekeskuste põhise omavalitsusreformini. Iseasi on see, kui palju tõmbekeskusi teisi teid mööda ekseldes vahepeal ära kaduda jõuab.”

Regionaalminister osaleb lisaks avamisele ka töötoas, kus arutatakse omavalitsuse ja riigi ülesannete üle.

Kolmapäeval, 26. märtsil algasid Tallinnas Hotell Viru konverentsikeskuses Linnade ja Valdade Päevad. Tegemist on kohalike omavalitsuste traditsioonilise suurüritusega, mis seekord saab teoks juba kümnendat korda.

Lastefond kogub annetusi ihtüoosihaigele poisile vannitoa ehitamiseks

Kaido. Foto: ERR
Kaido. Foto: ERR

SA TÜ Kliinikumi Lastefond soovib heade inimeste abiga aidata üksinda ihtüoosihaiget lapselast kasvataval vanaemal ehitada elamisest seni puudunud vannituba, et luua poisile vajalikud pesemistingimused.

Kaido on 8-aastane Valgamaa poiss, kellel on diagnoositud pärilik ja eluaegne nahahaigus ihtüoos, mida nimetatakse ka kalasoomustõveks. Haiguse korral on naha sarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või aeglustunud nende irdumine. Kahjustunud nahka ei ole võimalik terveks ravida, kuid haigust saab kontrolli all hoida sagedase pesemise ja kreemitamisega.

Poisi eest kannab pärast tema ema surma 2011. aastal hoolt vanaema Vilve, kel tuleb last mitu korda päevas kreemitada ning igapäevaselt vannitada. Kahjuks aga ei ole nende kodus erihoolt vajava naha jaoks sobivaid pesemistingimusi: puudub vannituba, mistõttu on 8-aastane poiss sunnitud käima mudilastele mõeldud pisikeses lastevannis. Kuivõrd lapse nahk vajab vees leotamist, siis tuleb poissi vannitada kehaosa kaupa. “Kõigepealt jalad väljas ja ülemine kereosa vees, siis jälle istudes, nii et jalad sees,” rääkis vanaema saates “Ringvaade”. Hoolimata keerulisest olukorrast, saadakse hetkel siiski kuidagi hakkama. “Aga ta ju kasvab! Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma teda vannitama hakkan,” tunneb vanaema hirmu tuleviku ees.

Siinkohal ulatab perele abistava käe SA TÜK Lastefond, kes soovib koos annetajate ja teiste toetajate abiga Kaidole ja tema vanaemale vannitoa ehitada.  Loe edasi: Lastefond kogub annetusi ihtüoosihaigele poisile vannitoa ehitamiseks

Lastefond kutsub lapsi osalema luulekonkursil

luulevõistlus1

SA TÜ Kliinikumi Lastefond kuulutab välja luulevõistluse “Mõmmiku head teod”, kus on oodatud osalema kõik 1.-6. klassi lapsed.

Luulekonkursi teemaks on Lastefondi maskoti Mõmmiku ja tema sõprade erinevad heateod, mis palutakse lastel värsivormi panna. Täpsem juhend koos taustainfoga Mõmmiku kohta on leitav Lastefondi kodulehelt .

Võistlustöid oodatakse kuni 30. aprillini aadressile lastefond@lastefond.ee. Luuletusele tuleks lisada ka oma nimi, vanus, klass ning kontaktandmed.

Parimatele luuletajatele on auhinnad välja pannud Ahhaa teaduskeskus, A. Le Coq, Saku Õlletehas, Rahva Raamat, Nukuteater ja Kalev. Silmapaistvamatest värssidest paneb Lastefond kokku ka vahva luuleraamatu.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

 

 

Eelmisel aastal toetati 1350 regionaalarengu projekti üle 62 miljoni euroga

Regionaalministri haldusalas olevatest toetusmeetmetest ja -programmidest eraldati 2013. aastal projektidele toetust üle 62 miljoni euro. Rahastamisotsused tehti 1350 projekti elluviimiseks.

Siseriiklikest programmidest eraldati toetust 1306 projektile, summas 8,5 miljonit eurot. Välistoetusi sai 44 projekti, summas 53,5 miljonit eurot.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on toetused aidanud kaasa nii ettevõtluse kui ka elukeskkonna arengule. “Lisarahastus on võimaldanud lahendada olulisi kitsaskohti ja teha mõnes valdkonnas suurema arenguhüppe, milleks muidu ei oleks võimekust jagunud. Uuel rahastamisperioodil on kavas keskenduda senisest veelgi enam töökohtade loomisele.”

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetmete kogumaht aastateks 2007-2013 on üle 388 miljoni euro, millest oli 2013. aasta lõpuks toetusotsustega kaetud 95% ehk 368 miljonit. Elukeskkonna arendamisele suunatud toetusi maksti 2013. aastal välja 55 miljonit eurot (2012. aastal 50 miljonit eurot). Kuna struktuurifondide programmperiood 2007-2013 hakkab lõpule jõudma, siis on enamus toetuse summadest juba varasematel aastatel projektidele eraldatud, kuid 2013. aastal tehti ka 18 uut toetusotsust, millest kõige suuremahulisemad projektid olid regionaalse gümnaasiumi rajamine Jõhvi ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi ümberkorraldamine eraldiseisvaks gümnaasiumiks, kumbki üle 7 miljoni euro.

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavates Euroopa territoriaalse koostöö programmides on Eesti osalenud edukalt. Toetuste maht Eestile ei ole piiratud, see oleneb siinsete projektipartnerite aktiivsusest ning heade projektitaotluste hulgast. Toetatakse piiriülest koostööd naaberriikidega, aga ka tervet Läänemere piirkonda hõlmavaid ning üle-euroopalisi projekte. 2013. aastal said positiivse rahastamisotsuse 26 koostööprojekti ja neis osalevatele Eesti partneritele eraldati toetust üle 16 miljoni euro.

Regionaalset arengut toetatakse lisaks välisvahenditele ka siseriiklike vahenditega. Enim projekte, 1037 projekti, rahastati kohaliku omaalgatuse programmist summas 1 miljon eurot. Hajaasustuse programmi tulemusena toetati 622 projektitaotlust, mis võimaldasid lastega peredel majapidamistesse rajada vee-, kanalisatsiooni-, elektrisüsteemi või juurdepääsutee. Piirkondlike programmide kaudu toetati Peipsiveere, Setomaa ja väikesaarte jätkusuutlikku arengut ning kultuuripärandi säilitamist.

Näiteks toetati kompetentsikeskuste arendamise meetmest Haapsallu rajatud tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskust , kus on loodud 24 uut töökohta. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetati Baltimaade moodsaima ringraja ehitust Audrus. Projekti lõpu seisuga pakkus ringrada tööd kokku kuuele inimesele, võistluste toimumise ajal on korraldamiseks kaasatud lisaks 60-70 inimest. Toetati ka Sõrve tuletornilinnaku ja Kiviõli seiklusturismi keskuse arendamist, esimene tõi piirkonda 14 ja teine 23 uut töökohta. Lisaks toetati ka 18 tööstusala avalike juurdepääsude projekte ning loodi esialgsetel andmetel ligi 900 töökohta. Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmest toetati Tallinna Teletorni rekonstrueerimist ja Lennusadama arendamist, kokku kahe turismiobjekti peale loodu 78 uut töökohta.

2013. aasta regionaaltoetuste ülevaatega maakondade lõikes saab tutvuda SIIN.

Valga muusikakooli õpilane saavutas eesti noorte interpreetide konkursil II koha

17. märtsil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Eesti Muusikakoolide Liidu (EML) eesti noorte interpreetide konkursil saavutas Valga Muusikakooli kitarriõpilane Hugo Kähri vanemas vanuserühmas (15-19 a) teise koha. Noort muusikut juhendas staažikas õpetaja Aleksander Verte.

Regionaalsetel konkurssidel valiti EML konkursi finaali eesti muusikakoolidest üle 200 nooreakordioni-, kandle-, kitarri-, löökpilli-, tšello- ja viiuliõpilase. Valga muusikakoolist jõudis finaali kaks akordioniõpilast ja kaks kitarriõpilast.

Konkursi finaalis hinnati kuues erinevas pillirühmas võistelnud esinejaid neljas vanuseastmes. Kitarrimängijaid hindas žürii koosseisus Heiki Mätlik, Mart Soo ja Paul Daniel, kes pidasid Valga muusikakooli 15 aastase õpilase Hugo Kähri esitust teise koha vääriliseks. Kähri esituses kõlasid konkursil I.Tominga Etüüd 12/8 ja H.Villa-Lobose Prelüüd nr 4.

Eelmisel aastal tublide tulemustega Valga muusikakooli põhiõppe lõpetanud Hugo Kähri jätkab praegu kitarriõpinguid muusikakooli vabaõppes. Muusikakooli direktor Ants Loos avaldas kiitus tublile õpilasele ja õpetajale tundes head meelt nii kõrge tunnustuse eest (eesti teine noorkitarrist).

Linna kultuuripildis on Hugo Kähri oma esinemistega silma jäänud juba varem. Mitmekülgne noor muusik on saavutanud häid tulemusis erinevatel konkurssidel, eelmisel aastal Valga tunnuslaulu konkursil koos ansambliga One Leg Lenny pälviti lauluga «Valga laul» eripreemia.

Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed

Rahvusraamatukogus 3.-5. aprillini toimuv Tallinna raamatumess tõotab kujuneda tõeliseks kevadiseks kirjanduse ja kirjastamise suursündmuseks. Messi avab kultuuriminister Urve Tiidus.

Lisaks tavapärasele kirjastuste kevadisele raamatumüügile toimub kaks rahvusvahelist seminari, esitletakse raamatuid ja kohtutakse autoritega, korraldatakse põnevaid töötubasid, kus igaüks saab oma teadmisi-oskusi raamatuga seotud valdkondades täiendada.
Mess algab 3. aprillil kirjandusfoorumiga “Kas laps loeb?” , kus Põhja- ja Baltimaade lastekirjanikud, kirjandus- ja raamatukoguspetsialistid jagavad kogemusi, kuidas lastes raamatute ja lugemise vastu huvi äratada. Teiste seas esineb tuntud islandi kirjanik ja raamatuillustraator Áslaug Jónsdóttir, kelle ebamaiste tegelastega raamatud, kus tembutavad trollid ja koletised, on erakordselt populaarsed kõikjal Põhjamaades. Esinevad ka soome kirjanik ja loova kirjanduse õpetaja Seita Vuorela ja illustraator Jani Ikonen, kelle õudusromaani “Karid” on inspireerinud uskumused ja müüdid.

4. aprillil toimub Mart Andersoni juhtimisel tüpograafiaseminar “KIRJAK 2014” , kus räägitakse kirjakujundusest kui tüpograafia alustalast. Esinevad Deniss Mašarov Venemaalt, Teemu Heinilehto ja Tomi Haaparanta Soomest, Kaarel Vahtramäe ja Henri Papson Eestist. Loe edasi: Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed

Tartu tantsuklubi: Mažoorsed meelislood

Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) 26. märtsil kella 20-24 toimuvas Tartu tantsuklubis kõlavad seekord mažoorsed meelislood rahvamuusikutelt.

Tantsuklubisse on oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu nii õppimisest kui ka lihtsalt lustimisest. Teiste hulgas musitseerivad Kadri Lepasson (2-realine lõõtspill, kandled), Kaisa Kuslapuu (torupill), Karl Madis Pennar (kitarr), Sanna Lutsoja (viiul) ja Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill, karmoška). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.

Rahvamuusikust tantsuõpetaja Kadri Lepasson tutvustab polkat, mida on Eestis tavatsetud tantsida väga eriilmeliste sammudega. Seekord tutvustatakse järgmisi polkasamme: hüplevpolka, kolmesammupolka, pöiapolka ja tallapolka. Lisaks õpetatakse nende sammude juurde mõned polkatantsud, kus neid erinevaid polkaliike saab rakendada.

Korraldajad soovitavad kaasa võtta külakosti ühisele teelauale, häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Rahvamuusikud musitseerimas Tartu tantsuklubis 18. detsembril 2013. aastal, kus Kadri Lepasson (tagaplaanil kannelt mängimas) õpetas Lõuna-Eestist pärit rahvatantse. Foto: Triinu Org.

Riik toetab Peipsiveere kultuuriprojekte ligi 40 000 euroga

Riikliku toetusprogrammi “Peipsiveere kultuuriprogramm 2013-2016” nõukogule laekus 29 taotlust, millest toetati 16 projekti kokku 39 673 euroga. Toetuse saajate hulgas on piirkonna mittetulundusühingud, mäluasutused ja meediaväljaanded.

Programmi nõukogu tõstis esile mitmeid häid ja piirkonna kultuuripärandit tutvustavaid taotlusi. Nõukogu esimehe, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa arvates väärivad kiitust tegemised, mis on seotud vanasuliste vaimse pärandkultuuri ja kodavere murde tutvustamise ja säilitamisega. Toetust leidsid vanausuliste vaimset pärandit tutvustavad suvised noortelaagrid ja piirkonna pärandkultuuri tutvustav õppekava Kallaste Keskkoolis, festival Peipus, piirkonna kultuuripärandit tutvustava artikliseeria avaldamine ajalehes Peipsirannik. Elavast kultuuripärandist Peipsiveeres annab tunnistust ka pärimusel põhinev uuslooming – toetust leidsid mitmed piirkonda tutvustavad lasteraamatud ning teadusväljaanded.

Peipsiveere kultuuriprogrammi abil toetab Eesti riik Peipsiäärse piirkonna pärand- ja omakultuuri, seades eesmärgiks sealsete ajalooliste rannakülade ja vene vanausuliste kultuuri ning identiteedi, samuti Kodavere kihelkonna murdeala säilimise ja laiema tutvustamise.

Programm hõlmab Peipsi järve äärseid segarahvastikuga piirkondi ja rannakülasid neljas maakonnas: Tartu-, Jõgeva-, Põlva- ja Ida-Virumaal ning, samuti vadja juurtega Kodavere kihelkonna murdeala.

Peipsiveere kultuuriprogrammi järgmine taotlusvoor kuulutatakse välja 2015. aasta jaanuaris. Rahvakultuuri Keskuse programmide osakonna juhataja Margit Salmari sõnul on sügisel kavas viia läbi kultuuriprogrammi teabepäevi ning koolitusi taotlejatele.

Loodi Eesti Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik

Eile, kevade esimesel päeval, 20. märtsil loodi Paides üle-eestiline Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik. Võrgustik koondab mõjusamad vabatahtlikku tegevust edendavad ühendused, et ühiselt kaasa rääkida vabatahtliku tegevusega seotud poliitikate kujundamisel, hea seista vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide huvide eest, olla järjepidev partner valdkonda koordineerivatele ametiasutustele ja Siseministeeriumile ning ühiselt jagada võimalusi ja kohustusi valdkonna arendamisel.

Võrgustiku asutas 12 ühendust. Oma soovist edaspidi osaleda on andnud teada veel 4 organisatsiooni. Võrgustik on ja jääb avatuks kõigile organisatsioonidele, mis kaasavad vabatahtlikke oma töös olulisel määral.

Kodanikuühiskonnas uueks jõuks koondunud ühendused peavad oluliseks vabatahtliku tegevuse propageerimist ning tunnustamist, nii et sellest kujuneks Eesti ühiskonnas kõrgelt hinnatud ning loomulik ühisesse heaolusse panustamise viis.

Võrgustiku tööd asub esimesena koordineerima Eesti Külaliikumine Kodukant, mis on olnud viimased poolteist aastat Siseministeeriumi vabatahtliku tegevuse valdkonna ametlik partner. “Loodud võrgustik annab meile olulise sisendi vabatahtliku tegevuse sihtide seadmisel, sest vabatahtlikud tegutsevad väga erinevates valdkondades ning üksi on Kodukandil olnud keeruline kõikide teemadega võrreldaval määral kursis olla. Nüüdsest saame olulised teemad koos läbi arutada ja vajadusel ühisprojekte käivitada,” sõnas Kodukandi vabatahtliku tegevuse juht Eha Paas.

Võrgustiku esimene suurem ülesanne on ühiste ettepanekute esitamine uude kodanikuühiskonna arengukavasse.

Leiutajate Külakool kutsub loengule “Kuidas mõista ja toetada tänapäeva lapsi?”

Godi Keller on vabakutseline õpetaja, kirjanik ja õppejõud. Ta on töötanud ühes laste, noorukite, lapsevanemate, õpetajate ja õpetajaks pürgijatega juba üle kolmekümne aasta. Ta on väga oodatud ja tunnustatud lektor ning praktiliste kogemuste jagaja nii oma kodukohas Norras, mujal Euroopas kui kaugemalgi. Eestis käis Godi Keller esmakordselt juba 1990ndate alguses ning viimase viie aasta jooksul on siin olnud regulaarselt paar korda aastas. Ta on kõige enam huvitatud elupädevuse küsimusest – mida on inimestele vaja, et nad kasvaksid elujõulisteks ning kuidas neid omadusi lastes toetada.

Oskus käsitleda tõsiseid teemasid läbi soojuse ja huumori kutsub Godi Kellerit ikka ja jälle kuulama.

Osalemine on annetuspõhine, osalemisest teatada: hedvig.evert@gmail.com

 

Laulupeo korraldajad kutsuvad kõiki kirjutama
lugusid sellest, mis puudutab

1891076_10152676599043626_1796559944_aLaulupeo korraldajad kutsuvad kõiki eestlasi kirjutama  lugusid sellest, mis aastal 2014 puudutab. Parimate lugude autorid saavad võimaluse oma lugu rääkida ka ETV kanalil.

Mida sa näed, tunned, mõtled ehk mis sind Eestis aastal 2014 puudutab? Elu koosneb lugudest. Lugudest, mida üksteisele rääkida. Lugudest, mis jätavad meist jälje, mis teevad meid õnnelikuks ja rõõmsaks. Elu koosneb lugudest, millel on puudutus!

Oodatud on kirjutised sellest, mida näed ja tunned, millest mõtled. Oma loo võib kirjutada nii pikalt, kui on soovi; teemal, mis teeb rõõmu või kurbust; keeles, mida valdad. Neli parimat „Puudutuse aja“ lugu valitakse kõikide lugejate poolt välja ning vormitakse märtsi lõpus Eesti Televisiooni stuudios videoklippideks. Loodud klipid jõuavad ETV pühapäevase eetri kaudu ka kõikide Eesti inimesteni.

Saatke oma lood palun aadressile laulupidu@laulupidu.ee või kirjutage otse Laulupeo Facebooki lehe  kommentaaride hulka! Pange kirja oma “Aja puudutus ja puudutuse aeg”. Parimad lood valitakse välja järgmise nädala alguses.

Toidupangad kogusid ligi 30 000 ühikut toidukaupu

Foto: Nele Hendrikson
Foto: Nele Hendrikson

Umbes 300 vabatahtliku abiga koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks 15.-16. märtsil ühtekokku 29 823 ühikut toidukaupa. Tallinna Toidupank viis toidukogumispäevad sel korral läbi kuues poes, mis on seni suurim kaupluste arv ühes linnas. Pärnu Toidupank pakkus poekülastajatele võimaluse oma panus anda ühtekokku neljas poes ja Tartu Toidupanga vabatahtlikud olid väljas kahes kaupluses. Ülejäänud linnades osales üks pood.

Arvuliselt kõige enam annetati toidupankadele makaronitooteid ja maiustusi, mõlemaid 5581 ühikut. Lihakonserve ning purgisuppe kogunes 4876 ühikut. Erinevate jahude ning kuivainete osakaal oli samuti märkimisväärne – enam kui 4000 ühikut. Muude kaubagruppide kogused nagu hommikusöögihelbed, mahlad-moosid, kalakonservid, kuivsupid, õli, sool-suhkur, kohv ja tee, jäid 1000-2000 tüki kanti. Kergestiriknevaid kaupu, st “kõlblik kuni”-tüüpi tooteid ja puuvilju, poetati Toidupanga kogumiskärudesse 874 korral. Järgmised toidukogumispäevad toimuvad 17. ja 18. mail.

Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 11 toidupanka: lisaks toidupankadele Tallinnas ja Tartus on toidupank tegutsemas veel Rakveres, Jõhvis, Narvas, Põlvas, Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Järvamaal ja Valgas.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Tallinna Toidupanka toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toidupank kuulub Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa Võrgustikku (EAPN Eesti).

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutati metsanduse kutse andja konkursi võitjaks

MetsVastavalt Metsanduse Kutsenõukogu 20. veebruari koosoleku otsusele nr 14 kuulutati metsanduse kutseala kutse andja avaliku konkursi võitjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL). EMPL teeb koostööd metsanduslike kutsete valdkonnas Luua Metsanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskuse ning SA Kutsekojaga.

“Näeme, et peame panustama haridusmaastikul toimuvatesse protsessidesse. Selleks, et ühiskonnas toimuks mõtlemises muutus, peame rääkima õpiväljunditest kui ettevõtlussisenditest,” ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstuse valdkonna teemajuht Pille Aasamets. “Koolid üksi ei mõtle välja, mida läheks töömaailmal vaja. Selleks ongi erialaliidud, kes korjavad sektori soovid kokku ja formuleerivad need haridusvaldkonnale,” ütles Aasamets.

Kui koolide ülesanne on kutseõppe andmine, siis EMPLi roll kutse andjana on eelkõige töökogemustega inimeste kutse tunnustamine. Kutseeksam on vajalik nii koolilõpetaja kui kogemusega töötaja tööks valmisoleku ja kompetentside hindamiseks.

Loe edasi: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutati metsanduse kutse andja konkursi võitjaks

Anna oma keldrist teada!

Foto: M. Tamjärv

Kelder kui hoone ja selle otstarbe muutumine ajas vajab selgitamist ja jäädvustamist. Keldrite leidlikud lahendused, põnevad arhitektuurinäidised, keldritega seotud lood ja tavatarkused ootavad koondamist ja uurimist.

Kelder on Eesti talus suhteliselt uus hoone, mida hakati enam ehitama alles seoses kartulikasvatuse laienemisega 19. sajandi II poolel. Käsikäes köögiviljakasvatuse ja hoidistamise levikuga jõudsid algul vaid kartulihoidlateks mõeldud keldritesse üsna pea ka kapsa- ja kurgitünnid, moosi-ja mahlariiulid.

Kodumajanduse arenedes pöörati talvevarude säilitamisele tähelepanu nii ajakirjanduses kui ka põllumeeste-perenaiste kursustel. Suur osa meie maakeldritest on ehitatud ka intensiivse kodukultuuri arendamise ajal 1920.-1930. aastatel, kui rajati palju uustalusid.

Keldrid ei kaotanud oma tähtsust ka sõjajärgsel ajal. Pigem vastupidi: Nõukogude ajal kasvatati oma pere tarbeks kartuleid-porgandeid-peete-kapsaid, mis vajasid head hoiukohta ületalve säilitamiseks. Usinasti soolati sisse kapsaid-kurke-seeni, tehti moose ja mahla. Vanad head maakeldrid olid tarvitusel ning ehitati juurde uusi. Samas jäeti maha hulk talusid, mille omaaegsetest hoonetest saab nüüd aimu üksnes säilinud kivikeldri kaudu.

Praegu on otsene vajadus keldrite järele vähenenud. Taasiseseisvunud Eestis ei kasvatata enam oma tarbeks nii palju kartuleid ja juurvilja. Ka hoidistamine ei ole enam nii suuremahuline, tarvitusele on võetud uued säilitusvõtted nagu külmutamine jm. Samas on säilinud hulk ilusaid keldreid. Vahel kasutatakse maakodudes keldreid ka hoopis uutes ülesannetes. Enamasti on kelder jäänud oluliseks õuekujunduse osaks.

Loe edasi: Anna oma keldrist teada!

Aitab tabudest! Leia end! Ole! Ela!

46901_433772254412_3849195_nKristel Pohlak,

maailmakodanik

 

EGO tähendab ladina keeles MINA.  EGO SUM – MINA OLEN.

Ma olen hakanud aru saama, et ego ongi tegelikult see, mida me kogu oma elu otsime ja mida enamik iial ei leia. “Kes ma olen?” See küsimus kummitab meil ju pidevalt kusagil alateadvuses läbi terve elu.

Aga sa ise oledki ego, sa oled kõik, mis sinu olemuse koodi sisse on kirjutatud, ja igal on see kood natuke erinev. Ego on tegelikult hea, ent teda peab enda seest üles leidma. Teda ei tohi segi ajada ülepaisutatud ettekujutusega endast. Just siit tulebki ülbus, mida me nimetame egoismiks.

Sageli me kujutame endale ette, kes me enese või kellegi teise arvates võime või tahame olla. Ära tee seda! Lihtsalt Ole! Otsi endast seda rõõmsat olevust, kes sinu kehas end vabalt ja hästi tahab tunda: just see sa päriselt oled. Ning kui oled ta leidnud, siis oled leidnud ka oma tegeliku väärtuse ja saavutad austuse, mida sa ehk väga igatsenud oled. Meis kõigis on tegelikult kõik olemas selleks, et olla hea, selleks, et olla väärikas ning väärtuslik.

Loe edasi: Aitab tabudest! Leia end! Ole! Ela!

Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi tähtaeg pikenes

Talunik. Foto: ELF
Talunik. Foto: ELF

Anname teada, et Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi tähtaeg pikenes – uus tähtaeg on 31. märts.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondiga (WWF) otsib kandidaate 2014. aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja auhinnale. Taotlusi oodatakse 31. märtsiks aadressile elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu (Eestimaa Looduse Fond).

Konkursil on oodatud osalema kõik põllumehed – nii suured kui väikesed tootjad, nii looma- kui taimekasvatajad, nii mahe- kui tavatootjad. Üles võib seada enda või kellegi teise kandidatuuri. Täpsema info ja taotlusvormi leiab kodulehelt www.elfond.ee/meresobraliktalunik.

Konkurss on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja auhinnaks on 1000 eurot ning pääs rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemeremaade kohalikud võitjad. Nende seast valib rahvusvaheline žürii Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja 2014. Tiitliga kaasneb 10 000-eurone auhinnaraha.

Kõik kandidaadid on oodatud mais toimuvale kogemuste jagamise päevale Saidafarmi, kus võõrustajaks on 2013. aastal rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitli võitja Juhan Särgava. Esmakordselt tiitli Eestisse toonud Saidafarm on Eesti üks suurimaid mahetootjaid, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes.

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja uuenduslikke põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda Läänemere keskkonna ühe suurema probleemiga – põllumajandustegevusest tingitud liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. Varasemalt on Eestit rahvusvahelisel konkursil esindanud Viraito OÜ Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt ja perekond Tobreluts Põlvamaalt.

Mariliis Tago

Üritused Sänna Kultuurimõisas

kalender_180x80Reedel, 21. märtsil kell 11 toimub kangastelgede õpituba (lõimelõnga ülesvedu, niietamine, soastamine). Juhendab Lya Veski. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Laupäeval, 29. märtsil toimub loova kirjutamise õpituba (mõtlus). Juhendavad Maarika Mark ja Dharmachari Sarvamitra. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab Rõuge Vallavalitsus.

Esmaspäeviti kell 18 keraamika õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 3 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Neljapäeviti kell 18 meditatsiooniõhtud . Osaluspanus taimetee, õunad, moos, seene- või kurgihoidis jms.

Kolmapäeviti kell 18 leiutamise ja tehnoloogia huviring lastele. Juhendab Kalle Kebbinau. Tasu 2 eurot.

Sänna Kultuurimõis

Ingmar Muusikuse fotod Lõuna-Eestist on viimast nädalat Võru Linnagaleriis

ing-musikus-naitus-banner-600x1000Ingmar Muusikuse fotonäitus “Lõuna-Eesti – elu kahe maailma piiril. Kogukonnad” vaatleb tundliku pilguga Lõuna-Eesti inimeste ja kogukondade olemust, traditsioone ning eluviisi. Fotonäitus, mis valmis Leader tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös, läheb pärast kuuajalist eksponeerimist Võrus rändama mööda Eestit.
Fotograaf Ingmar Muusikus ütleb näitust tutvustades, et Lõuna-Eesti looduse ja inimeste pildistamine on olnud tema viisiks seda maad ning eriilmelisi kogukondi lähemalt tundma õppida. “Algul jäid kaamerasilma ette maastikud, kuid kuna iga teise mäe taga on ju talu või küla, siis jõudsin peagi inimesteni,” lausub Muusikus. “Lõuna-Eesti fotograafiline tundmaõppimine on kestnud üle 15 aasta. See on piisavalt pikk aeg, tajumaks toimuvaid muutusi. Paljugi on läinud vahepeal kaduviku teed.”
Muusikus lisab siiski, et eelmisel sügisel National Geographic Eesti soovil Lõuna-Eestis tehtud laiemad pildistamistiirud andsid lootust: “Olid tekkinud uued algused, uued noored kogukonnad. Lambakarjad Karula kuplitel, särasilmsed lapsed Sännas, setode vägevus Obinitsas, vanausuliste kuldsed sibulad ning usukommete järgimine Peipsiääres. Olid vanad laadad, talgud ja koostöö. Oli väärtuste elushoidmist ja põlvkondade sidet. Oli tunda uhket lõunaeestilist iseteadvust ja elujõudu.”
Fotonäitus on osa mahukast projektist, mille raames kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgrupid, omavalitsused ja kogukonnad tähistasid 21 põneva looga paika mullu suvel National Geographicu kollase aknaga – nii sündis Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”. See teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.
Koostööprojekti “Elu kahe maailma piiril” algatasid Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid. Partneritena on kaasatud turismiarendajad, ajakiri National Geographic Eesti ning Valga, Mustvee ja Tartu linn.
Näitus jääb avatuks 21. märtsini.
Pärast seda saab Võru Linnagaleriis vaadata uusi näitusi:
* Viido Polükarpose maalid Võrumaa loodusest. Näituse avamine 26. märtsil kell 18.
* Eesti Ajaloomuuseumi rändnäitus “Meie inimesed”.
* Tallinna Ülikooli kunstide instituudi näitusprojekt “Orient – Ornament”.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 – 18.30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.
Kätlin Hoop

Gümnasistid lähevad vaheajal tippettevõtetesse praktikale

Praktikumi meeskond
Praktikumi meeskond

17-21. märtsil saadab MTÜ Praktikum Eesti esmakordselt targad ja tublid gümnasistid juhtivatesse ettevõtetesse praktikale. Proovile pannakse nii õpilaste kui ka ettevõtete võimed. Praktikumi asutajad ise on 12. klassi õpilased.

Koolivaheajal teevad andekad keskkooliõpilased tõsised sammud tulevase karjääri suunas. 5 päeva jooksul tehakse tutvust unistuste ametikohtadega. Siiski ei jää asi vaid vaatlustasandile. Noored saavad ka ise tööle käed külge lüüa ning ennast tõestada. Lisaks olemasolevatele oskustele õpitakse uusi.

Praktikante on oma tiiva alla võtnud juba Eesti Energia, ESTCube-1, Eesti Ajalehed ja Delfi, Raadio Uuno, Lextal Advokaadibüroo, PR Polhelm ning mainekas nimekiri täieneb peagi. Tulevaste praktikakohtade järjekordades ootavate tublide noorte huvid ulatuvad kunstist inseneerikani. Seetõttu ootab Praktikum pakkumisi ka teistelt ettevõtetelt olenemata valdkonnast.

Praktikumi eesmärk on luua kontakte ettevõtete ning noorte vahel, et teha neid tööturul vanade kaladega võrdväärsemaks. Lisaks näevad noored, mida õieti nende unelmate töökoht endast kujutab. See võimaldab omakorda eriala valikus teadlikumaid otsuseid teha. Gümnasistid saavad ettekujutuse praktilistest oskustest, mida potentsiaalne tulevane tööandja neilt ootab ning võimaluse neid oskusi lihvida. Ettevõtete kasu seisneb lisaks sotsiaalsele vastutustundlikkusele aga järelkasvu tekitamises ning noorte karjäärivalikute suunamises.

MTÜ asutajateks on 4 noort – Liisa Aavik, Ander Hindremäe ning kaksikud Ragnar ja Rainer Lusmägi, kes kõik on 2013. aasta Eesti parimate õpilasfirmade varasemad tegijad. Meeskonna viies liige Timothy H. C. Tamm on aga võitnud saate Rakett 69. Lisaks on noorte CV-d on pungil muid saavutusi ja kogemusi. Nüüd on nad võtnud oma südameasjaks teistelegi keskkooliõpilastel põnevaid kogemusi ja võimalusi pakkuda. Praktikumi mentor on Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.

Vaheajaks on aina populaarsemaks muutuval Praktikumil küll juba kandidaadid olemas, kuid endiselt on võimalus kodulehel end suvel toimuvateks praktikateks registreerida. Tuleb lihtsalt kodulehel täita ankeet ning kirjutada valmis hea motivatsioonikiri. Kõige selle kohta saab infot aadressil www.praktikum.ee. Praktikumi facebooki lehel toimub „fännide“ pidev kursishoidmine kõigi uute võimalustega, millest muidu ehk linnapeal ei kuuleks.

Käesolev projekt on käivitatud Eesti Energia koolinoorte ettevõtlikkusideede konkursi ja arenguprogrammi ENTRUM raames.

Juriidiline nõustamine jätkub

20. veebruaril ilmus pressiteade, et MTÜ Lastekaitse liit ja Eesti advokatuuri poolt ellu kutsutud tasuta juriidilise nõustamise projekt “Hea nõu lastega peredele” jätkub 2014–2015. Projekti toetab ka justiitsministeerium. Seega jätkub tasuta juriidiline nõustamine ka Hiiumaal, teavitamis- ja nõustamiskeskuse HUPS ruumides Kärdlas Uus tn 2b iga kuu viimasel kolmapäeval. Eelnev registreerimine: lastekaitse.oigusabi@hiiumaa.ee  või  tel 524 5029. Järgmine nõustamine on 26. märtsil. Mullu märtsist kuni detsembrini sai Hiiumaal nõustamist 17 peret.
MTÜ Hiiumaa Lastekaitse ühing

Tulekul Toidupanga toidukogumispäevad üle Eesti

ToidupankSaabuval nädalavahetusel ehk 15. ja 16. märtsil pakuvad Toidupangad 20-s kaupluses üle Eesti külastajatele võimaluse aidata kohalikke puuduses elavaid peresid.

Märtsis neljandat sünnipäeva tähistav Eesti Toidupank korraldab algaval nädalavahetusel üle-eestilised toidukogumispäevad. Kohaliku toidupanga jaoks saab osta ja annetada toidukaupa 5-s Prismas, 5-s Rimis, 5-s ETK kaupluses, 4-s Selveris ja Tallinna Solarise keskuse toidupoes.

Toidukogumispäevi korraldab kohalik toidupank ning saadud kaup jagatakse vastava piirkonna puuduses elavatele peredele.
Loe edasi: Tulekul Toidupanga toidukogumispäevad üle Eesti

Metsaselts tutvustab multifilmiga Eesti metsanduse ajalugu

Eesti Metsaselts jätkab Eesti metsanduse tutvustamist multifilmide kaudu. Vastvalminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ avab metsanduse arengulugu.

Eesti Metsaseltsi tellimusel (tootja ChironMedia) valminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ annab lühiülevaate Eesti metsanduse arengust viimasel sajal aastal. „See on väga huvitav, millised arengud on toimunud aja jooksul, mida võib nimetada ka üheks metsapõlvkonnaks,“ rääkis Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk.

Nii nagu ühiskonda, mõjutasid ka metsa ja selle omanikke erinevad ajaloosündmused – tsaariaja lõpp, Eesti Vabariigi tekkimine, nõukogude okupatsioon, Eesti taasiseisvumine. Igast ajalooperioodist saab vaataja lühiülevaate, lisaks on multifilmi pikitud mitmeid huvitavaid ja vähetuntud fakte ning arengulugusid – kasvõi see, et Eesti Vabariigi algusaegade majanduspoliitika oli paljuski suunatud metsade üleekspluateerimisele.

Vaata filmi:

Loe edasi: Metsaselts tutvustab multifilmiga Eesti metsanduse ajalugu