Eesti

Mahetooted on leidnud eestlaste toidulaual kindla koha

Hiljuti avati Norde Rimis juba neljas kodumaiste mahetoodete kauplus Talu Toidab. Vähem kui kahe aastase tegevusaja jooksul on talupoodides esindatud kohalike tootjate hulk kahekordistunud.

Talu Toidab kaupluste eestvedaja ning hiljuti Eesti parima mahetootja tiitliga pärjatud Margus Lille sõnul on talupoodides praegu müügil 85 kodumaise tooja mahetoodang. „Seda on kaks korda enam kui esimese poe avamisel. Talupoodide käive on sel aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud enam kui poole võrra. See näitab, et eestlaste toidulaual on kodumaised mahetooted leidnud kindla koha.“

Kõige populaarsemad tooted talupoodides Talu Toidab on mahe- ja vutimunad, mahetoorpiim ja -taimeteed. Puu- ja köögiviljadest on lemmikud Ojametsa talu porgandid, õunad ja mahesibul. Lille sõnul on inimestel suur huvi ka sealiha ning maheveise- ja mahetalleliha vastu. „Väga hästi läheb ka hiljuti lettidele lisandunud erinevatel maiustustel,“ täiendas Lille.

Saabuvate pühadega seoses soovitab Lille sõpradele ja perele kingituste soetamiseks sammud talupoodi seada. „Lisaks tavapärasele mahedalt kasvatatud toidukaubale leiab talupoodidest ka erilisi maiustusi ja lisandeid, mis sobivad jõuluvana hästi kingikotti – Allew Magusameistrite ökošokolaadid ja kommid, Loodusväe mahetatraküpsised ja glögi, erinevad mahemeetooted, Mustjala Mustard sinepid ning Kodusahvri mahemurakamoos,“ sõnas ta.

Talu Toidab talupoed asuvad Haabersti, Mustakivi ning Ülemiste Rimides. Hiljuti avati talupood ka Norde Rimis.

Allikas: Margus Lille

Jõulukuuse leiab riigimetsast iga pere

joulukuusk-kuuse-toomine-kuusk-tallinna-joulukuusk-66788771 (1) — Kuuks. Foto: Siim Lõvi

Riigimetsast saab ka sel aastal iga pere endale koju tuua jõulukuuse, juhised leiab RMK kodulehelt ja uuenenud mobiilirakendusest.

Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardilt näha riigimetsa alasid ehk kohti, kust võib jõulupuud otsima minna. Lisaks on lehel juhised ja tingimused jõulukuuskede raiumise ja koduse ümberkäimise kohta.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul tohib jõulukuuski raiuda ainult sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servad, liinide alused ja vana metsa alt. „Jõulukuuski ei tohi raiuda aga metsanoorendikest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kus neist on sirgumas palgipuud,“ ütles Toomas Väät ja lisas, et ka kaitsealadelt ei ole lubatud puid raiuda.

Riigimetsa ja kaitsealasid saab tuvastada RMK kodulehel, avaliku metsaregistri ja uuenenud RMK mobiilirakenduse kaudu. „Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt istutatud ja hooldatud ning enamasti ühevanuselised,“ täpsustas Toomas Väät.

Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot. Raieõiguse tõendamiseks peab isikul metsas kaasas olema maksekorraldus, milleks sobib vastav SMS kinnitus makse teostamise kohta mobiiltelefonis või maksekorralduse väljatrükk.

RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta.

Mulluste pühade jooksul toodi RMK metsadest kokku üle 7600 jõulukuuse.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Toomas Väät, RMK metsakasvatuse peaspetsialist, tel 520 5734, e-post toomas.vaat@rmk.ee

Noored kutsuvad puhta pilguga vaatama, kuulama ja mõtlema

Teisipäeval, 17. detsembril kell 17.00 avatakse Sakala Keskuse jalutussaalis Viljandi Gümnaasiumi õpilaste omaloomingu näitus „Puhas mõte“.

Väljapanek koosneb kahest osast : Viljandi Gümnaasiumi õpilaste puhas omalooming ning õpilaste tõlgendus ülesandele luua „valge maal“. Näituse pealkiri sündis noorte ühise mõtiskluse tulemusena – mis on valge
maal? Mis tundeid see äratab? Kuidas kõnetab ja inspireerib?

Avamisel saab kuulda 12-minutilist põnevat raamatu-rocki kontserti. Näitus on avatud kuni 17. jaanuarini maja lahtioleku aegadel.

Lastefond kogub annetusi tuleõnnetuses kannatada saanud pisipoisi toetuseks

SA TÜ Kliinikumi Lastefond pakub kõikidele soovijatele võimalust toetada fondi vahendusel omapoolse annetusega detsembri alguses Tartus toimunud korteripõlengus kannatada saanud 3-aastast poissi, kes viibib hetkel raskes seisundis TÜ Kliinikumis.

Lapsel on põletushaavad mitmes kehapiirkonnas, mistõttu tema ravi saab olema pikaajaline ja kompleksne ning vajalikud on korduvad nahasiirdamise operatsioonid, ütles lasteanestesioloog ja intensiivraviarst dr Tuuli Metsvaht.

TÜ Kliinikumi lastekliiniku sotsiaaltöötaja Helve Maripuu sõnul saadi tõuge annetuskampaania korraldamiseks headelt inimestelt, kes omaalgatuslikult kliinikumi poole pöördusid, et lapsele erinevat laadi abi pakkuda. “Pärast juhtumi meediakajastust on abipakkuvaid e-maile saanud nii kliinikumi sekretärid, avalikkussuhete juht ja sotsiaaltöötaja kui ka Tartu Linnavalitsuse spetsialistid. Et luua soovijatele konkreetne võimalus aidata, pöördusime Lastefondi poole. Mänguasju on poisile juba kogunenud, tema täpsemad vajadused selguvad aga mõne aja pärast,” ütles ta.

Nüüd ongi kõigil soovijatel võimalik pisipoissi toetada, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, lisades selgituseks “3-aastane poiss”:

Toidupanga toidukogumispäevad tulevad taas

Tänasest pühapäevani ehk 13.-15. detsembril toimuvad 21-s kaupluses Toidupanga jõulueelsed toidukogumispäevad. Üle Eesti on heategevusaktsioonis osalemas umbes 800 vabatahtlikku.

Kui üldiselt on toidupankade põhitööks kaubandusvõrgus ülejääva toidukauba tasuta ümberjagamine vaesuses elavatele peredele, siis toidukogumispäevade ajal pakutakse ka eraisikutele võimalus toidupanga tööd toetada ja toidukaupa annetada. Jõulude eel heade inimeste abiga kogutav toit on oluline lisa üle-eestiliselt jagatavate jõulupakkide komplekteerimisel, mida sel jõuluajal plaanitakse teha vähemalt 2500.

Toidukogumispäevadeks toidupankadele appi tulnud 800 vabatahtlikku on registreerunud paljuski rühmadena, esmakordselt toimuvad toidukogumispäevad egiidi all “Meeskonnamäng”. Osalema kutsuti näiteks sõpruskondi, töökollektiive ja teisi, kes jõulueelsel ajal avatud võimalusele koos midagi toredat ning samas mõtestatut ära teha.

Tallinna Toidupangas vabatahtlikke registreerumist koordineerinud Ines Jakobson on aktiivsetele inimestele tänulik: “Ma ei mäletagi, et enne oleks olnud sellist olukorda, kus pealinna suurte poodide kõik vahetused oleks üks kuni kaks päeva enne kampaaniat täiesti täis olnud, aga sel korral nii oli. See on meile suurepärane jõulukingitus.” Loe edasi: Toidupanga toidukogumispäevad tulevad taas

Noortevaldkond võtab kokku seitsme aasta tulemused

Täna Tartus toimuval noorsootöö inspiratsioonipäeval “Teekond tulevikku” võetakse kokku aastatel 2006-2013 toimunud arengud valdkonnas ja vaadatakse tulevikku.

“Viimase seitsme aasta jooksul toimus väga jõuline noorsootöö ja noortepoliitika areng, mis pälvis tähelepanu ning tunnustust nii Eestis kui rahvusvahelisel areenil,” võtab Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer lõppenud strateegiaperioodi kokku. “Noorsootöö tegijate ja tegevuste arv on palju suurem ja mitmekesisem – võrreldes 7 aasta taguse ajaga on noorsootöö kättesaadavam viiendikku võrra rohkemale arvule noortele. Toimib noorteseire, kvaliteedi hindamise- ja koolitussüsteem. Noorsootöö panustab koolist väljalangevuse ja töötuse ennetamisse, noorte ettevõtlikkuse arendamisse ning see ei ole sugugi lõplik loetelu”, selgitas Schlümmer.

Inspiratsioonipäeval esinevad ettekannetega noorsootöö ja noortepoliitika teemadel: Janar Holm, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler; Lasse Siurala, Aalto Ülikooli professor; Heidi Paabort, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht; Kristel Altosaar, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuste juhataja. Loe edasi: Noortevaldkond võtab kokku seitsme aasta tulemused

Taarka Pärimusteater kutsub koolinoori laagrisse

2014. aastat alustab Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.
Esimene laager toimub 2.-4. jaanuaril 2014 Tsiistre Külakojas Misso vallas.

Osalustasu: 10 eurot (üks laager)

Vajalik eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud!

Küsi lisainfot ja registreeru Riin Tammiste riin.tammiste@gmail.com (tel 56961878)

Varbuse teemajas Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann

Sel laupäeval, 14. detsembril ootab Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusat muusikaõhtut Varbuse teemajas koos Anne Maasiku ja Heikki-Rein Veromanniga.

Kontsertõhtu sarja “Tee kõlad” viimasel kontserdil laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste. Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. Lisaks muusika nautimisele saab uudistada maanteemuuseumi võimsat masinaparki ja püsinäitust “Tee ajalugu”.

Varbuse teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.”

Kontsertidele on vajalik eelregistreerimine: merily.vars@mnt.ee või 53341973.

Nõmme saab metsavahi

Järgmisel aastal luuakse Tallinna keskkonnaameti koosseisu metsavahi ametikoht.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on tegemist õige otsusega, sest sellise ametikoha vajalikkusest on linnaosavalitsuse spetsialistid juba aastaid rääkinud. “Nõmme linnaosa vanemaks saades oli Nõmme metsade ja parkide olukorrast kohe juttu ka Nõmme halduskogu liikme Rein Ratasega. Nõmme on sisuliselt ju metsalinn, meie rohealad on Tallinna kopsud,” rääkis Terik.

“Kuigi tegemist on keskkonnaameti koosseisu loodava ülelinnalise ametikohaga, on metsavahi järele puudust tundnud eelkõige Nõmme, aga ka Pirita linnaosa, kus asub suurel hulgal linnametsi, Mustamäega on meil ühine aga Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala,” lisas linnaosavanem.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi ütles, et Tallinna linna territooriumist moodustab mets üle 3100 hektari ning sõltumata omandivormist peab linn nende eest hea seisma. “Keskkonnaameti haljastuse osakonnas on selle valdkonna suurim kompetentsikeskus Tallinnas. Linnal on ju oma peaaednik, aga ka metsavahi ametikoht on vajalik,” selgitas Relo Ligi.

Metsavahi põhilisteks töökohustusteks hakkavad olema linnametsade seisukorra hindamine, hooldustegevuse planeerimine, tegevuskava koostamine, hooldustööde korraldamine ja järelevalve teostamine.

Konkurss metsavahi leidmiseks on Tallinna keskkonnaametil kavas välja kuulutada järgmise aasta jaanuaris.

Lastekaitseliit tutvustab Võrus laste meediaõigusi

MTÜ Lastekaitse Liit korraldab neljapäeval, 12. detsembril Võrus seminari “Lapse õigused meedias”, et arutada, kuidas laste ja perede lugusid kajastada lapse huvidest lähtuvalt.

Seminar “Lapse õigused meedias” toimub homme algusega kell 10.30 Võru maavalitsuse seminarisaalis. Seminarile on oodatud lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid ja laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud.

MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Selle info vahendamisel peame aga täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks lapse õigusi ja heaolu.

Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda lapse õigusi riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on neid õigusi rikutud. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks oma töös järgima. Ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid. Lisaks tutvustab lastega seotud kaasusi, milledega on Pressinõukogusse pöördutud.

Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit.

Põlvamaa vaimulikud kogunesid Kanepis

Traditsiooniline maavanema eestvedamisel toimuv maakonna vaimulike kokkusaamine toimus sel korral Kanepis. Eile, 11. detsembril külastati üheskoos Kanepi kogudust ja Kanepi seltsimajas arutleti piirkonna sündmuste ning koguduste tegemiste üle.

Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail tutvustas külalistele Kanepi kirikut, selle ajalugu ja tähelepanuväärsemaid episoode ning Kanepi koguduse igapäevaseid tegemisi. Koguduse õpetaja tundis muret väikeste maakohtade üha väheneva elanikkonna pärast, mistõttu muutuvad ka kogudused väiksemaks.

Üheskoos leiti, et koguduse hea toimimise eelduseks on kohaliku kogukonna toetus ja aktiivsus.

Lähenevate jõulude ja advendiaja puhul kinkis maavanem vaimulikele Põlvamaa käsitöömeistri valmistatud jõuluküünlad.

Põlvamaal on tavaks saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem Ulla Preeden maakonna vaimulikud kokku oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama.

Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust

Maakonna mittetulundusühingud esitasid 2013. aastal Viljandi maavalitsusele kohaliku omaalgatuse programmist raha taotlemiseks kokku 195 projekti, millega sooviti kokku toetust saada 188 610 eurot. Nendest jõudsid rahastuseni 93 taotlust kogusummas 73 814 eurot.

Kõige rohkem esitati taotlusi kogukonna arengu meetmesse – 87 taotlust.

Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste sõnul esitati kohaliku omaalgatuse programmi 2013. a II vooru 56 taotlust, millest kvalifitseerus 49 taotlust. Kokku taotleti toetust 46 886 eurot, raha jaotada sügisvoorus 26 715 eurot.

“Vastavaks tunnistatud 49 projektitaotlusest rahastati kokku 32 projekti seal hulgas 23 projekti taotletud summas, üheksat osaliselt. Nõuetele mittevastavaks tunnistamise põhjuseks oli peamiselt möödunud majandusaasta aruannete esitamata jätmine ja ka taotluste kohaliku omaalgatuse programmi tingimustele mitte vastamine. Samuti on probleeme on tekitanud taotlejate jaoks 2013. aasta programmi tingimuste muutmine nii kevad- kui ka sügisvoorus,” selgitas Lumiste. Loe edasi: Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust

“EV 100 – Eesti helis ja pildis” võitsid Viktor Gurov ja Taavi Tulev

10. detsembril avati Rotermanni soolalaos konkursi „EV 100 – Eesti helis ja pildis” näitus. Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia ning koostööna korraldatud noortele heliloojatele ja graafilistele disaineritele suunatud konkurss kutsus osalejaid väljendama oma nägemust Eestist 2018 aastal, riigi 100 sünnipäeval.

Näituse žürii, mis koosnes muusik Mingo Rajandist, sisearhitekt Hannes Praksist, graafilisest disainerist Kaarel Nõmmikust ning Riigikantselei EV 100 korraldustoimkonna esindajast Juhan Rauast ja korraldajameeskonna liikmetest, otsustasid anda peapreemia tööle pealkirjaga “Eesti läbi saja asja”, mille autoriteks on Taavi Tulev ja Viktor Gurov.

Konkursi võitjad Foto: Tõnu Tunnel — Konkursi võitjad Viktor Gurov ja Taavi Tulev Foto: Tõnu Tunnel

Teise koha ja Kino Sõpruse eripreemia pälvisid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudeng Einike Leppik ja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini doktorant Miina Leesment. Kolmanda koha sai Muusikaakadeemia vilistlane Kadri Laanes ja Aalto Kunsti- ja Disainiülikooli tudeng Roman Lihhavtsuk.Võitjad, EKA graafilise disaini tudeng ja tänavakunstnik Viktor Gurov ja EMTA endine tudeng, projekteerija ning muusik Taavi Tulev, väidavad, et nende jaoks peegeldab Eestist lihtsust, ausust ja paindlikkust, mida väljendab ka nende ideekavandi esteetika. “Me väldime peenutsemist, oleme seejuures loomulikud ja rahvalähedased. Erinevate illustratsioonide olemasolu võimaldab luua dünaamilise ja mängleva identiteeti, kus iga kujunduse kandja on erinev.”

Samuti loovkonkursil osalesid Sylvia Köster ja Judith Parts, kes mõtlesid Eestile välja nutitelefoni rakenduse idee. Moonika Maidre ja Gert-Ott Kuldpärg, kes õnnitlesid riiki nagu juubilaari postkaardiga, uue logotüübi ning piduliku looga. Katrin Nõu ja Alvin Raat pakkusid välja huvitava idee, mis põhineb Eesti looduse ja keele eripäradel.

Konkursitööde näitust saab näha aasta lõpuni. Rotermanni soolaladu on näituse külastajatele avatud K 12.00 – 18.00, N 12.00-20.00, R 11.00-18.00, L,P 11.00-18.00.

Konkurss ja näitus „EV 100 – Eesti helis ja pildis” toimus „Access” projekti raames, mida rahastakse Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist. Konkursi kaasrahastaja oli Eesti Riigikantselei. Korraldusmeeskond tänab AS Folger Art’i, Kino Sõprust ja Valmiermuižas Alus’t toetuse eest.

Eesti kultuuriprogramm Grüne Woche saab viimast lihvi

Vähem kui kahe kuu pärast avab Eesti partnerriigina maailma ühe suurima toidu- ja põllumajandusmessi Grüne Woche. Täna anti Pärnu Kontserdimajas lavastaja Teet Kase juhtimisel viimast lihvi kultuuriprogrammile, millega mess 16. jaanuaril avatakse.

“Läheme Eestit tutvustama Euroopa suurimale tarbijaturule, 80 miljoni elanikuga Saksamaale. Suur potentsiaal on meie toidutoodangul, aga ka Eestil kui atraktiivsel maaturismi sihtkohal,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Pingutame, et Eesti köök ja kultuur oleksid Saksamaal tuntud ning meie toodang oleks Saksamaal senisest enam esindatud.

Messi avatseremoonia ja kultuuriprogramm annab võimaluse tutvustada Eestit ühekorraga kuni 5000 Euroopa põllumajanduse- ja toidutootmise võtmeisikule, teiste seas messil esindatud riikide ministritele ja diplomaatilistele delegatsioonidele, toiduainetööstuse ja põllumeeste liitude kõrgetele esindajatele ning ajakirjanikele. Avatseremoonia kultuuriprogrammi lavastab Teet Kask, sellele järgneva vastuvõtu menüü paneb kokku Eesti Peakokkade Ühendus.

“Eesti võimalus enda tutvustamiseks on kaunis loodus ja sellele pühendame ka Grüne Woche kultuuriprogrammi,” ütles lavastaja Teet Kask. “Lavale aitavad meil selle tuua Zetod, Estonian Voices, UMA, torupillimängijad Sandra Sillamaa ja Kätlin Jaago ning lummav visuaalne lahendus Eesti loodusest.”

Eesti on oma stendiga Grüne Wochel osalenud 1993. aastast ning 2014. aastal on Eesti messi partnermaaks esimesena Balti ja Skandinaavia riikidest.

Messi Internationale Grüne Woche korraldatakse alates 1926. aastast. Ligi 115 000 m2 laiuvat messi külastab kümne päeva jooksul üle 400 000 inimese, sh üle 4000 ajakirjaniku. Eelmisel aastal külastasid Grüne Wochet 80 riigi põllumajandusministrid ning Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Lahendus.net harib koolinoori vaimse tervise vallas

Lahendus.net pakub tasuta koolitusprogrammi, mis on suunatud eelkõige maakoolidesse, kus ligipääs psühholoogiaalasele infole ning teenustele piiratum. Koolitusprogrammi raames viiakse läbi kaht erinevat koolitust.

Esimene neist on suunatud 6.-12. klassidele ning selle eesmärgiks on teavitada õpilasi psühholoogilise abi olemusest – mis see on, millal seda vaja võiks minna ja kuhu pöörduda, kui seda vaja läheb.

Teine koolitus on mõeldud 9-12. klassidele ning selle näol on tegemist koostööprojektiga meditsiinitudengitega. Selle koolituse eesmärgiks on normaliseerida psüühilisi haigusi ühiskonnas ja teavitada, mida üldse tähendab psühhiaatriline diagnoos. Ühtlasi jagatakse infot erinevate psüühiliste häirete ravist. Koolitused on interaktiivses võtmes eristudes tavapärastest tundidest ning pakkudes sedasi noortele vaheldust ning sõbralikku keskkonda kaasa rääkimiseks. Loe edasi: Lahendus.net harib koolinoori vaimse tervise vallas

Tänavuse Noore Looduskaitsja auhinna pälvis Aveliina Helm

SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuulutas välja 2013. aasta Noore Looduskaitsja auhinna saaja, kelleks osutus Aveliina Helm Tartu Ülikoolist. Tänavuse Noore Looduskaitsja auhinna pälvinud Aveliina Helm paistis silma järjepideva tegevuse ja selgitustööga Eesti loopealsete ja teiste pärandkoosluste osas.

Aveliina Helm on panustanud edukalt nii läbi rahvusvahelise teadustöö kui ka praktiliste nõuannetega looduskaitse osas. Tema sulest on lisaks teadusartiklitele ilmunud mitmeid populaarteaduslikke artikleid, samuti on Helm pidanud mitmeid avalikke ettekandeid ja loenguid. Helm on loopealsete taastamist planeeriva ekspertkomisjoni liige ning koostanud loopealsete hoolduskavasid ja -juhendeid.

Auhinnale, millega kaasneb 700-eurone stipendium, esitati 8 kandidaati. Otsuse tegi ELFi poolt kokku kutsutud žürii, kuhu kuulusid Aleksei ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Lauri Lutsar ja Renno Nellis. Auhind anti üle 7. detsembril Tartus toimunud ELFi vabatahtlike tänuüritusel. Tänuüritusel tunnustati ühtlasi ELFi vabatahtlikke.

Loe edasi: Tänavuse Noore Looduskaitsja auhinna pälvis Aveliina Helm

Värskas toimub Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus

Esmaspäeval, 16. detsembril kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus. “Peko” salvestis on müügil nii Vanemuise teatrimajades kui ka kauplustes.

“Peko” esietendus toimus juulis 2011. aastal. Värska laululaval käis kolmel järjestikusel suvel (kokku mängiti etendust 24 korda) Pekot vaatamas ühtekokku 19 tuhat inimest. Lavastus valmis koostöös Värska vallaga.

ETV võttis lavastuse üles viimasel etendusel tänavu 14. juulil. Salvestuse režissöör on Elo Selirand. Setokeelse lavastuse paremaks mõistmiseks on DVD varustatud eestikeelsete subtiitritega.

“Peko” on seto ajaloo ja seto pärimuse teemaline muistne muinasrokk, mis jutustab läbi ühe seto mehe loo pisikesest rahvakillust ja tema ellujäämispüüdlustest.

“Peko” teksti autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastas Ain Mäeots ning nimiosa mängis Andres Mähar. Lavastuses osalesid ka ansambel Zetod, Pärimusteater “Taarka” noortestuudio ja laulukoorid. Kokku tegi lavastuses kaasa ligi 70 inimest.

“Peko” DVD esitlusüritusele järgneb pidulik Anne Vabarna nimelise omakultuuri preemia üleandmine. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelised omakultuuri preemiad aasta jooksul seto kultuuri arengusse panustanud inimestele või kollektiividele. Pidulikul sündmusel laulavad Anne Vabarna laule Värska leelokoorid. Samuti esineb ansambel setu pärimusikat esitav ansambel “Klapp”. Õhtu jätkub meeleoluka tantsuklubiga.
Krista Leipsig

Viru jõululaadale oodatakse huvilisi kogu Eestimaalt

Viru Jõululaat toimub 14. detsembril Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses Jõhvis
Viru Jõululaat 2013 toimub laupäeval, 14. detsembril kella 10-15 Jõhvis, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse hoones (Kutse 13, sissepääs Tammsaare tänavalt, peauksest).
Laada raames toimuvad mitmed meistriklassid-töötoad nii suurtele kui ka väikestele – Kutsehariduskeskuse puidueriala õpilaste puidu töötuba ja Ida-Virumaa Käsitööseltsi õle- ja pilliroo õpituba.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori Margus Ojaotsa sõnul otsustasid nad laada koolimaja siseruumides korraldada eelkõige laadaliste mugavusele mõeldes. Et müüjate jalad ei külmetaks ja külastajail oleks mugavam laadal osaleda.
Praeguseks on juba registreerunud üle terve Eesti rohkem kauplejaid kui möödunud aastal.
Kõik on oodatud osalema ja külastama Viru jõululaata.

Sõmerpalus otsitakse motokrossitalente

Motokrossipisik ning Adrenalin Arena kutsuvad lapsi lastehommikule esimest tsiklisõitu tegema. Ootame huvilisi vanuses 4 – 15 eluaastat. Nooremate tsiklitestijate puhul eeldame iseseisvat sõiduoskust abiratasteta jalgrattal.

Juhendaja käe all omandab laps mootorratta esmased juhtimivõtted. Kohapeal on suur hulk spetsiaalvarustust ning valik erinevas suuruses mootorrattaid.

Oodatud on ka lapsed, kellel on tsikkel olemas ning rajale pääsevad ka väikesed sõidumehed 50 jun klassist.

Peale proovisõite (orienteeruvalt kell 14) ootame lapsevanemaid vestlusringi, kus arutleme laste motokrossi teemadel.

Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös korraldatav lastehommik propageerib motokrossi kõige väiksematele, lootuses leida alale pealekasvu ning kummutada müüt motokrossist kui ohtlikust ning valitute spordialast. Korraldajad on veendunud motokrossi positiivses mõjus mürsikutele.

Väikeseid krossisõitjaid oodatakse Sõmerpallu Adrenalin Arenale 20. detsembril kella 10 – 14.

Eelregistrerimine ja lisainfo telefonil 529 6556, e-post: hannes@pyyne.ee

Hannes Prikk,

motospordi treener

Võru linnavalitsus korraldab sissekirjutuskampaania VÕRUS ON MÕNUS!

Kampaania eesmärgiks on kutsuda inimesi Võru linna kodanikeks registreerima. Kõigi registreerunute vahel loositakse välja kümme 100-eurost kinkekaarti.
Kampaanias ei saa osaleda inimesed, kes 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 Võru linna elanike hulgast lahkuvad ja siis uuesti Võru linna registreerivad. Osalevad vaid need kampaania vältel (1.-31. detsembrini 2013) registreerunud, kes on 31. detsembri 2013 seisuga Võru linna kodanikud. Ühiselukohateate esitanud inimeste puhul osaleb iga pereliige kampaanias eraldi.
Kampaania keskendub eelkõige neile inimestele, kes elavad Võru linnas, kuid pole veel linnakodanikud. Inimene, kes elab linnas või vallas ja tarbib sealseid teenused, peaks olema ka selle linna või valla kodanik. Igaüks saab anda oma panuse linna arengule, sest elanike arv mõjutab otseselt linna tulubaasi. Mida suurem on linna tulubaas, seda paremaid teenused suudab linn pakkuda. Lisainfo: Marje Randverilt telefonil 785 0918.

Seto Turismitalo sai tunnustuse UMA TEGU

Meremäe vallas asuv Setomaa Turismitalo on puhkajaid ja külalisi võõrustanud ligi 15 aastat. Kvaliteetse teeninduse ja järjekindla tegevusega on turismitalu saanud tuntuks siin ja sealpool piiri.

Selle aasta Võrumaa Uma Tegu parima tunnustusega toodi välja talu uus peomaja “Taivaalodsõ Nulk” ja “Taivaalodsõ Nulk ja Seto rESTo trükised”. Talu perenaine Laivi Mesikäpp kinnitas, et nüüdsest on peomaja Taivaalodsõ Nulk valmis sünnipäevalisi, pulmalisi, teatrikülastajaid ja teisi kultuurihuvilisi korraga võõrustama ligi 200 ringis ning veel pidas perenaine eriti oluliseks seda, et majja pääsemine ja majas liikumine on mugavaks tehtud ka liikumispuudega inimestele.

Peale majutuse, erinevate saunade ja vaba aja tegevuste pakub talu nii seto sööki kui ka traditsioonidest inspireeritud söömaaegasid. Kohalikke traditsioone väärtustavad külalised saavad kuulata soovi korral ka UNESCO kultuuripärandisse kantud ehedat seto leelot.

Pille Malkov

Täna algav noorsootöö nädal keskendub noorte tööeluks ettevalmistamisele

Tänasest kuni 15. detsembrini tähistatakse juba kolmandat korda üle-eestilist noorsootöö nädalat, mille fookuseks sel aastal on noorsootöö võimaluste tutvustamine noorte tööle aitamisel.

Noorsootöö nädalaga soovitakse tähelepanu pöörata noorsootöö kaudu loodavatele võimalustele töökogemuse omandamiseks, tööelu paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad noorel tööturul kindlamas seisus olla.

Noorsootöö nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides läbi erinevaid temaatilisi teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. Täpsemad tegevused ja ajakava leiab noorsootöö nädala kalendrist www.entk.ee/kalender

Noorsootöö nädala üldeesmärk on anda noorsootöö tegijatele üleriigiline võimalus nende poolt tehtavat head tööd esile tõsta kohalikul ja riiklikul tasandil nii otsustajate kui ka laiema avalikkuse silmis. Noorsootöö nädal kulmineerub 13. detsembril toimuva noorsootöö inspiratsioonipäevaga, kus võetakse kokku lõppeva noorsootöö strateegia raames toimunud arengud, vaadatakse tulevikku ning samuti tunnustab haridus- ja teadusminister noorsootöö valdkonna parimaid tegijaid.

Noorsootöö nädalat korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus. Noorsootöö nädal on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidavast programmist “Noorsootöö kvaliteedi arendamine”, mille üldeesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile.

Jaanika Palm

President Ilves tunnustas paremaid vabatahtlikke

Pühapäeval, 8. detsembril tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Pärnu Kontserdimajas parimaid vabatahtlikke. Riigipea nimetas vabakondlikku tegevust kaasaegse Eesti normaalseks osaks: „See, mida alguses vabatahtlikult teeme, võib hiljem kasvada ametlikuks hoiakuks”. President kutsus üles rohkem märkama ja tunnustama kaaskodanike tublidust.

Tänavused parimad vabatahtlikud on:

Heinar Kalam, MTÜ Viljandi lennuklubi, Sakalamaa Õhuasjanduse Ühing; Ene Tigas, Veriora Mõttekoda, Veriora laat, Pahtpää külaselts; Andrus Saliste, Muraste Külaselts; Lela Lõhmus, Lehtse Evangeelne Vabakogudus; Marek Reinaas, Vabaühenduste liit EMSL, hea valimistava valvur; Hermann ja Pille-Riin Kalmus, Pilistvere kogudus, MTÜ Pillistfer, MTÜ Hoia Oma Tervist, seltsing Pilistvere Noored; Tatjana Klimenko, Narva Noorteparlament (NNP), Narva Noortekeskus; Siiri Sisask, MTÜ Saagu Valgus; Mati Johanson, Puurmani valla vabatahtlik päästja; Triin Mäger, Pärnu linna Noortekogu, liikumine “Vanem vend, vanem õde”, Eesti 4H Pärnumaa piirkond, TÜ Pärnu Kolledži üliõpilasesindus; Ingeldrin Viljak, MTÜ Pärispea Seltsimaja, Pärispea Vabatahtlike Päästeselts; Margus Sinimets, MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts; Ülle Varik, Noorteühing Eesti 4H Pärnumaa piirkond, klubid Lavassaare ja Jõõprekad, Lavassaare Lasteaia – Algkooli hoolekogu, MTÜ Lavassaare Arenguselts, MTÜ Lavassaare Külaselts; Marge Kohtla, MTÜ Saadjärve Vabatahtlik Järvepääste, Tartu Kalevi Jahtklubi.

Loe edasi: President Ilves tunnustas paremaid vabatahtlikke

Mine metsa – koos lapsega!

Ei ole vist eestlast, kes poleks kasutanud selliseid väljendeid nagu “Ah, mine sa ka metsa!” või “Sa võid oma jutuga metsa minna!”. Ilmselgelt ei mõelda neil juhtudel meile armsaks saanud looduskeskkonda minekut, vaid pigem tõrjutakse teist inimest või tema juttu ega taheta rohkem sel teemal rääkida. Ebaõnnestunud tegemiste puhul kiputakse aga ütlema, et “asi läks metsa!”.

Tegelikult peaksime me metsas käima oluliselt rohkem, kui me seda oma elu jooksul teeme. Ja sõpru-tuttavaid sinna ka sõna otseses mõttes saatma, sest kiire elutempo tõttu ja inforohkes elukeskkonnas on meist paljudest nüüdseks saanud üsna mugavad, kergesti ärrituvad ja närvilised ilmakodanikud. Loe edasi: Mine metsa – koos lapsega!

Saaremaa selle aasta turismiauhinnad jagatud

Eile hilisõhtul kuulutati maakonna turismiasjaliste aastalõpupeol Rüütli spaa restoranis Ritter, mis linna 450. sünnipäeva auks ehitud sini-valgesse pidurüüsse, viiendat korda aasta parimad turismitegijad.

Parimaks turismiettevõtteks tunnistati neli aastat järjest Eesti parimaks restoraniks valitud Alexandri restoran Pädastes. Ettevõtmist toodi heaks eeskujuks julgustamaks ka teisi maakonna toitlustuskohti looma eristuvaid kontseptsioone, mis väärtustavad kohalikku toorainet ning tutvustavad maailmale atraktiivselt põhjala saarte köögi kontseptsiooni. Seda koostöös kohaliku kogukonnaga.
Parimaks turismiarendajaks pärgas komisjon üksmeelselt maakonna pikaaegse traditsiooniga tipp-motospordiürituse korraldaja, Saaremaa Rally MTÜ. Üritus, mis tõstab maakonna majutusettevõtete hinnad suvise kõrghooaja tasemele oktoobrikuus, toob hilissügisesse suvise melu ning kasvatab ettevõtlustulusid, seda laiapõhjalise ning avatud partnerlusega ning pea pool sajandit, olles maakonna üks olulisemaid turismiarendajaid.
Parimaks turismiasjaliseks nimetati aastatepikkuse tubli töö eest maakonna turismivõimaluste turundamisel Angela Nairis, reisibüroo Mere omanik ja ettevõtjate organisatsiooni Saaremaa Turism eestvedaja. Tänu tema initsiatiivile sai maakond sel aastal endale pea 30 uut giidi. Talvise uue hingamise leidis Kuressaare linnus, kus korraldatakse osalusetendust “Jõulud lossis“, aset leidis saarlaste seas suurt elevust tekitanud ajalookonverents “Salme – esimeste viikingite matusepaik“ ja need on vaid killuke tema tublidest ettevõtmistest.
Hindamiskomisjoni tööd korraldanud Saarte turismiarenduskeskuse juhataja Kaira Kivi sõnul oli eriti rõõmustav sel aastal üles seatud kandidaatide rohkus. See näitab, et valdkond on maakonna jaoks oluline ning hea sõnaga osatakse tublisid tegijaid meeles pidada.
Turismiauhindade nominendid 2013
Parim turismiettevõte
Grand Rose Spa Hotell, Pädaste mõis-restoran Alexander, KS Koolitus
Parim turismiarendaja
Saaremaa Rally MTÜ, Sõrve Külastuskeskus MTÜ, Kuressaare tennisekeskus
Parim turismiasjaline
Martin Breuer, Angela Nairis, Ülo Roos

Autor ajaleht MM