Eesti

Mahepõllumajandusmaa suurenes 153 000 hektarini

2013. aasta oli Eesti mahepõllumajandusele edukas, aastaga kasvasid toodangu maht ja mahetootjate arv ning turule tuli uusi mahetöötlejaid. Eestis tegutseb praegu 1553 mahetootjat, mis on mullusega võrreldes 5 protsenti enam, juurde on tulnud eelkõige loomakasvatajaid.

Kuigi jätkuvalt on probleemiks töödeldud mahetoodangu väikesed mahud, näitas 2013. aasta kasvu ka selles vallas. 2013. aastal tuli juurde 21 mahetöötlejat, millest 6 on mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad. Ka tootevalik on laienenud. Müügil on teraviljatooted, pagaritooted, aedviljahoidised, maiustused, lihatooted, jäätis jm.

2012. aasta lõpus turule tulnud ökojäätisi valmistava La Muu tegevjuhi Rasmus Raski sõnul julgustas neid ökojäätist tootma tõsiasi, et mahetoodete turg kasvab kiiremini kui toiduainetetööstus keskmiselt. „Näeme oma klientide juures, et ökojäätist söövad ka need, kes varem jäätist üldse ei söönud, mistõttu võib öelda, et me ei konkureeri tavatööstusega, vaid toome kliente juurde,” sõnas Rasmus Rask.

Selle aasta üks olulisemaid sündmusi oli mahetootjate ühistu Wiru Vili maheteraviljaterminali avamine. TÜ Wiru Vili juhatuse liikme Mai Toominga sõnul oli terminali avamine strateegilises plaanis väga tähtis, sest mahevilja kuivatamise ja ladustamise võimsuse nappuse tõttu müüdi varem osa mahevilja tavaviljana. „Terminali esimese etapi avamine annab Eesti maheviljakasvatajatele võimaluse suurendada maheteravilja kasvatusmahtusid, parandada kuivatus- ja säilitustingimusi ning vilja seeläbi eriti just eksporditurgudele paremini müüa,” lisas Mai Tooming.

Järjest paremini läheb mahetoodangul ka kodumaisel turul. Tiitliga „Parim mahetootja 2013“ tunnustatud köögiviljakasvataja Margus Lille sõnul on nõudlus mahetoodete järele kiiresti suurenenud. „Viimase paari aasta jooksul on meie müügimahud kahekordistunud ja kui varem müüsime köögivilja peamiselt kauplustele, siis nüüd on klientide seas ka valmistoite valmistavaid suurkööke ja lasteasutusi“, rääkis Margus Lille.

Rimi kauplusketi neljas kaupluses kodumaist mahe- ja talutoitu müüvate Talu toidab müügialade juhataja Jaanika Pajumaa sõnul on viimase aasta arengu üle põhjust rõõmustada. „Mahetoodete valik on tänavu tublisti laienenud ning tarbijate huvi kasvab. Oleme saanud ostjatelt palju positiivset tagasisidet. Kindlasti on siin ka arenguruumi, turule oodatakse näiteks mahedaid lihatooteid, lastetoite ja suuremat valikut hoidiseid,“ rääkis Jaanika Pajumaa.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Uued rongid toovad liinile lisabussid

Seoses uute rongiaegade lisamisega Elroni poolt alates 1. jaanuarist 2014 tulevad juurde linnaliinibussid nr 8, mis viivad ja toovad reisijaid raudteejaamast linna.

Muutunud aegade info jõuab bussipeatustesse uue aasta esimeste päevade jooksul ning homsest alates leiab selle portaalis www.peatus.ee

Uus plaan loodi selliselt, et juba välja kujunenud busside põhiliikumisaegades olulisi muudatusi ei tuleks. “Uusi aegu olemasolevasse logistikasse integreerida oli paras pähkel. Poole aasta pärast muudetakse ju rongiaegu uuesti ning selleks ajaks näeme, kas praegu loodud süsteem kesklinn-raudteejaam ennast sellisel kujul õigustab,” sõnas Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase. Ta selgitas lisaks, et üks muutus toob endaga alati kaasa kogu ahela muutuse.

Harjumuspärasest erinev on see, et viiest raudteejaama suunduvast bussist neli alustavad oma teed Centrumi vastas olevast “Saabuvate busside” peatusest ja üks Uku keskuse bussipeatusest. Erand on tingitud sellest, et buss saabub Haigla juurest. Teekond bussijaamast raudteejaama kulgeb turu juurest, Lääne tn ja Paala tee kaudu. Raudteejaamast linna suunduvad bussid aga lõpetavad kõik Turu bussipeatuses ja vastavalt kavale kahel kellaajal suundub sealt buss otse edasi Viiratsi suunas. Elektrooniliselt on kogu info kättesaadav peatuste kaupa portaalis peatus.ee, püüame koostöös linnaga avaldada linna- ja lähiliinide bussiajad jaanuaris ka trükipildis Viljandi linnalehe kaudu,” sõnas Kase. “Igal juhul tuleks kõikidel reisijatel kindluse mõttes aasta alguses oma liikumisplaanid üle vaadata ja veenduda nende õigsuses, sest pisemaid muutusi on teisigi.”

Muudatuste kohta saab lisainfot Kaupo Kaselt telefonil 5152723.

Kuremaa lossi auks peetakse juubeliballi

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

4. jaanuaril tähistakse balliga Eestimaa ühe kaunima ehitise Jõgeva vallas paikneva Kuremaa lossi 170. juubelit.

Kuremaa loss on tugevasti seotud ajaloo- ja kultuurilooga, olnud õppimiskohaks põllumeestele ning saanud tänapäeval ennekõike turismiobjektiks ja erinevate sündmuste kooskäimis- ning huvialaringide tegutsemispaigaks.

Koduloolase ja kunagise Kuremaa tehnikumi õppedirektori Paul Orava sõnul toimus Kuremaa lossi sisseõnnistamine 5. jaanuaril 1844. aastal samaaegselt mõisaomanike Helena ja Aleksander von Oettingenide hõbepulmadega. Loss Oettiingenide perele uueks elukohaks. “Kuremaa loss ehitati aastail 1837-1843, hoone projekteeris Tartu õpperingkonna koolide arhitekti asetäitja E.J.T Strauss. Ehitustöödele palgati 19 müürseppa, kuus puuseppa, neli abitöölist koos naistega ja veel neli saarlast. Esialgselt koosnes hoone kolmest galeriidega ühendatud osast. 1935. aastal ehitati lossi galeriidele peale teine korrus ja hoone välimus muutus selliseks nagu ta tänapäeval on, ” ütles Orav. Loe edasi: Kuremaa lossi auks peetakse juubeliballi

Mahepõllumajandusel hea aasta

Käesolev aasta oli Eesti mahepõllumajandusele edukas, aastaga kasvasid toodangu maht ja mahetootjate arv ning turule tuli uusi mahetöötlejaid.

Eestis tegutseb praegu 1553 mahetootjat, mis on mullusega võrreldes 5 protsenti enam, juurde on tulnud eelkõige loomakasvatajaid.

Kuigi jätkuvalt on probleemiks töödeldud mahetoodangu väikesed mahud, näitas 2013. aasta kasvu ka selles vallas. 2013. aastal tuli juurde 21 mahetöötlejat, millest 6 on mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad. Ka tootevalik on laienenud – müügil on teraviljatooted, pagaritooted, aedviljahoidised, maiustused, lihatooted, jäätis jm.

2012. aasta lõpus turule tulnud ökojäätisi valmistava La Muu tegevjuhi Rasmus Raski sõnul julgustas neid ökojäätist tootma tõsiasi, et mahetoodete turg kasvab kiiremini kui toiduainetetööstus keskmiselt. “Näeme oma klientide juures, et ökojäätist söövad ka need, kes varem jäätist üldse ei söönud, mistõttu võib öelda, et me ei konkureeri tavatööstusega, vaid toome kliente juurde,” sõnas Rasmus Rask. Loe edasi: Mahepõllumajandusel hea aasta

Külamuusikud lähevad August Pulsti auks ringreisile

14. jaanuaril täitub vanavara kogujal ja entusiastlikul muuseumitegelasel August Pulstil 125 aastat sünnist. Tema rajatud muuseumil, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil täitub 2014. aasta märtsis 90. tegevusaasta.

Kahte väärikat sündmust tähistatakse üle-eestilise külamuusikute ringreisi ning August Pulsti mälestusteraamatu ilmumisega. Pulsti mälestusteraamatu autoriks on Krista Sildoja ning raamat kannab pealkirja “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi”. Raamatut esitletakse ring reisi käigus. Lisaks saavad külastajad imetleda ETMM-i poolt koostatud rändnäitust, mis jutustab August Pulsti elust ning tema tähtsamatest tegemistest.

Ringreisi jooksul toimuvad päevased kontserdid koolides ning õhtused peod seltsimajades. Rahvamuusikute põhikoosseisu kuuluvad Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja. Kohtadel liituvad trupiga kohalikud rahvamuusikud. Ringreisi kontserdid toimuvad:

15. jaanuaril Märjamaa Rahvamajas
16. jaanuaril Tori Rahvamajas
17. jaanuaril Karksi Kultuurikeskuses
22. jaanuaril Värska Kultuurikeskuses
23. jaanuaril Mooste Viinavabrikus
24. jaanuaril Haanja Rahvamajas
29. jaanuaril Kadrina Rahvamajas
30. jaanuaril Aruküla Rahvamajas
31. jaanuaril Tallinnas, Salme Keskuses

Kogu suurprojekti korraldaja on Risto Lehiste ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Lisaks Eesti Pärimusmuusika Keskus ja August Pulsti Õpistu, Mooste Rahvamuusikakool ja Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.
Ringreisi toetajad on Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hotell Susi, Mooste Viinavabrik
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Muusikanõukogu trükisteprogramm ja Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Ringreisi kodulehekülg: http://www.tmm.ee/ringreis/index.html

Eesti Korteriühistute liit: ärge laske naabri rõdule rakette!

Ilutulestik on ilus, ent ohtlik. Foto: erakogu

Kuigi linnades üle Eesti korraldatakse aastavahetusel suurejoonelisi ilutulestikke, leidub jätkuvalt inimesi, kes kortermaja rõdul
ilutulestikurakettidega katsetavad, seades ohtu nii enda kui ka teiste elu ja tervise.

“Näiteks Tallinna linnajagudes käib ilutulestiku paugutamine juba ammu enne aastavahetust täie hooga – majade vahel ja rõdudelt lendavad igas ilmakaares odavad ja sugugi mitte alati ohutud pürotehnilised vidinad,” on Eesti Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi nördinud.

Tema sõnul peaksid inimesed ükskord aru saama, et kortermaja rõdu või kitsuke hoov pole ilutulestiku tegemise koht. “Kahjuks tuleb aga enam-vähem igal aastal ette juhtumeid, kus inimesed pürotehnikat uude aastasse lennutada üritavad, süüdates valesti suunatud raketiga elamu rõdu või koguni vigastades kedagi tõsiselt,” rääkis ta.

Ilutulestikuvahendeid ei tohi kasutada kohas, kus see võib tekitada ohtliku olukorra – ohutu raadius oleks tema sõnul 30 meetrit ning enne ilutulestiku kasutamist tuleb täielikus ohutuses veenduda. “On selge, et kortermaja pisikesel rõdul on igasugune pürotehnika kasutamine äärmiselt mõtlematu ja ohtlik tegu – liiati kui enamasti kiputakse seda tegema suuremas seltskonnas ja alkoholijoobes,” rõhutas Mardi.

Ettevaatlikult tuleks tema sõnul ümber käia ka lahtise tulega: küünlad, kaminatuli ning teised lahtise tule allikad kodunt lahkudes või magama minnes kustutada ning kontrollida, et pühade ajal täistuuridel töötavad elektriseadmed ei tekitaks vooluvõrgus ülekoormust. Ühistutele valmistavad pühade ajal peavalu ka lõhutud pudelite killud kortermajade ümbruses. “Pidutseda võib, aga ikka mõistlikult, et kõigil naabritel oleks ka pärast pidu kodus hea olla,” manitses ta.

Kuidas üks põliskogukond kaitseb oma kodu

Valvates Amazonast, astub südikas kayapo hõim vastu moodsa maailma pealetungile. Kuidas Brasiilia üks rikkaim ja võimsaim hõim peab lõputut võitlust tammi vastu ning oma kodukoha eest, saab lugeda ajakirja National Geographic Eesti jaanuarinumbrist, mis jõuab lugejateni vahetult pärast jõulupühi.

Jaanuarinumbris on vaatluse all ka järgmised teemad:

Kodust kaugel
Miljonid võõrtöölised rügavad naftarikastes riikides, eraldatud nii kohalikest kui ka lähedastest.

Oli kord draakon
Indoneesias elutseva hiidsisaliku tulevik on ebakindel.

Putini pidu
Islamistlikud mässajad, karmid kasakad ja soojad talved – tere tulemast Venemaa olümpiamängude võõrustajalinna!

Nõiduslikud kaljud
Veidi närviline 44-aastane autor ja kaks noort ässa ronivad Omaani nugateravatel kaljudel.

Lisaks tuleb juttu katapõõsast, prügi hauatagusest elust, vanilliinist, Päikesesüsteemi aastaaegadest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 27. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

Eesti lõõtspillid 1. jaanuaril kella 20-24 Tiigi seltsimajas

Lõõtspillimängijaid võib sageli kapellides kohata. Fotol vasakult Jalmar Vabarna (jauram), Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill) ja Kadri Giannakaina Laube (eesti lõõtspill) musitseerimas Tartu tantsuklubis 19. detsembril 2012. aastal. Foto: Ruti Kirikmäe.

Uue aasta päris esimese päeva lõpetuseks peetakse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) järjekordset Tartu tantsuklubi. Tantsuklubisse on taaskord kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Henrik Hinrikus, Kadri Giannakaina Laube, Kristi Kool, Margus Priks, Raul Roosiväli, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Triinu Nutt

Jõululaupäeval saab Võrus bussiga tasuta sõita

Jõululaupäeval, 24. detsembril on kõigil võimalus Võru linna läbivatel bussidel nr 1, 11, 14 ja 16 sõita tasuta. Piletit ei ole sellel päeval vaja osta, sõidu eest tasub linnavalitsus.

Ära raiska pühade ajal toitu!

Euroopa Komisjoni uurimus näitab, et Eesti majapidamistes raisatakse ühe inimese kohta rohkem kui kilo toitu nädalas.

Jõulude ajal mõeldakse tavapärasest rohkem kaaslaste heaolule. AKÜ kutsub peresid mõtlema inimestele nii Eestis kui teistes riikides, kes on meie toidulaual oleva toidu kasvatanud. Hästi planeeritud pidusöök säästab keskkonda ja austab toidu kasvatanud talunikke.

Toidu targaks kasutamiseks vaja järgida mõnda lihtsat reeglit:

Ole toidukoguseid planeerides realistlik. Tee ostunimekiri retseptide alusel. Kui eelmise jõulu ajal jäi enamik toitu üle, võid sel korral julgelt koguseid vähendada.

Toitu ostes vaata “parim enne” kuupäeva, et saaksid järele jäänud toitu kasutada ka peale jõululaupäeva.

Kasuta jääke nutikalt – lihaülejääkidest, veidi nässakatest juurviljadest ja veinilõpust saab imehea puljongi või kastmepõhja. Puuviljadest saab teha tervisliku kokteili või magustoidu.

Sügavkülmuta – kui toitu jäi palju üle, siis pane osa sellest väikeste portsonitena sügavkülma. Neid on hiljem mugav kasutada, kui on vaja ruttu toekat lõunat.

Kontrolli oma külmkapi tervist – toit säilib kõige paremini 1 ja 5 kraadi vahel.

Vii ülejäägid komposti. Kui Sul on aed, tee endale kompostihunnik ja vii sinna jäätmeid ka talvel. Nii vähendad prügi kogust ja saad järgmisel aastal hea mulla.

Mõtle majanduslikult – toidu raiskamine on raha raiskamine.

Vaata ingliskeelset lühiklippi üleskutsega vähendada toidu raiskamist:

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=9K72SHEPOCE

Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaud

Näitus, mis kannab sooja ja kirglikku pühendumist

Migulapäeval, 19. detsembril, avati Obinitsa muuseumis käsitöömeistri Maidi Maria Tammiku käsitöönäitus.

Algaval aastal 85 aasta juubelit pidava kauaaegse käsitööõpetaja ja Obinitsa Pensionäride Seltsi eestvedaja taiesed on perfektsed, maitseka värvivalikuga ja erinevates tehnikates. Need jäävad muuseumi II korrusel vaadata kuni kevadeni. Valik Maidi-Maria Tammiku valmistatud esemetest on laualinadest ja kostüümidest kuni suurte seinavaipadeni. Erilisteks ”pärliteks” võib pidada 1948.a. valminud tikandiga siidpluusi ja natuke hilisemast ajast ristpistes seinavaipa, mille tikkimise aluspinnaks on kasutatud takuseid suhkrukotte, mistõttu valmistamine nõudis meistrilt peale suure püsivuse ka füüsilist jõudu. Teisedki näitusel olevad esemed on sellest ajastust, kus pidi toime tulema kitsastes oludes ning sobiliku materjali puuduses. Kogu näituse vaatamist saadab soe tõeliselt kirglik pühendumuse tunne.

Pille Malkov

Lastefond kogub niihea.ee abiga annetusi haruldase nahahaigusega Laura toetuseks

Alates eilsest, 20. detsembrist on kõigil headel inimestel võimalus toetada üliharuldase nahahaigusega 3-aastast Laurat soetades sooduspakkumiste ostukeskkonnast niihea.ee heategevusliku vautšeri.

Juba viiendat korda läbiviidava kampaania raames saab pisikest Laurat aidata ostes kuni 31. detsembrini portaali vahendusel vastavalt oma soovile kas 2-, 5-, või 10-eurose vautšeri, mille müügitulu suunatakse täies ulatuses pisitüdruku toetuseks. Heategevuslikke vautšereid saab osta siit.

Niihea.ee juht Martin Ritsoni sõnul on koostöö Lastefondiga muutunud juba omamoodi traditsiooniks ning toetuskampaania on ettevõtte jaoks kahtlemata aasta parim kampaania nii tulemuse kui ka olemuse poolest. “Lastefondi oleme valinud enda partneriks fondi pika ajaloo ja professionaalsuse tõttu. Tegemist on ju Eesti suurima lapsi toetava organisatsiooniga, kes on väga pühendunud ja tänu kellele on paljud lapsed abi saanud,” ütles ta. “Laste toetamine aga on meilegi väga hingelähedane teema, kuna mitmetel niihea.ee-ga seotud isikutel on samuti väiksed lapsed kodudes kasvamas.”

Varasemate niihea.ee ja Lastefondi ühiskampaaniatega on samuti kogutud annetusi Laura, aga ka üliharuldase eluohtliku ainevahetushaigusega Albiina toetuseks. Viimastel kordadel on heade inimeste abiga sellisel viisil kogunenud 3000-4000 eurot.

Laura põeb üliharuldast (üks laps miljonist maailmas) bulloosset epidermolüüsi, mille tõttu avalduvad tema nahal ja limaskestadel villid, mille purunemisel tekkivad erosioonid on valulikud ning paranevad väga aeglaselt. Selle tõttu vajab lapse nahk pidevat erihoolitsust. Lastefond toetab tüdruku raviks vajalike vahendite soetamist kuni 350 euroga kuus ning lapsehoidja teenust kuni 398 euroga kuus.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

Loodus ilmus raamatukokku

Et oleks ikka kõik täpselt nii, kui peab, sättis loodusfotograaf Indrek Ilomets esmaspäeva õhtul Tartu linnaraamatukogus oma pildid ise näitusele.

Ilma abiliseta ei tulnud ta siiski toime. Selleks kutsus ta Mart Orava, oma pinginaabri Tartu 1. keskkoolist ehk Treffneri gümnaasiumist. Kahe mehe koostöös olid eile raamatukogu teise ja kolmanda korruse fuajee ning eestikeelse ilukirjanduse saal loodust täis.

Lugemishuvilise näitusekülastaja ees on Alam-Pedja linnulennult, uhke tiivasirutusega merikotkas, kurbade silmadega hülgepoeg, põlvitav põder ja palju teisi huvitavaid pilte. Loe edasi: Loodus ilmus raamatukokku

Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal

Raplamaa Külade Liit sai alguse 1993. aasta juulis. Liidu asutajad olid kümme küla: Pirgu, Põllika, Põrsaku, Kumma, Kalbu, Pae, Paeküla, Kodila külade ühendus, Väljataguse ja Jalase.
Tänaseks on sellest kujunenud tugev organisatsioon. 20 tegevusaasta tähistamiseks peeti Rapla kultuurikeskuses 6. detsembril päevapikkune konverents tähendusrikka pealkirjaga „Elu võimalikkusest maal“. Konverentsi esimene osa vaatas minevikku, teine keskendus tänasele päevale ja kolmas kiikas põgusalt maaelu tulevikku.
Mikk Sarv, üks toonastest külaliikumise algatajatest, juhatas päeva sisse 1921. aastal Rapla Uuskülast üles kirjutatud lauluga, mille sisu kinnitas, et külasid on vara maha kanda. Loe edasi: Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal

Valmis Saaremaa pärimuse teemaline arvutimäng

MTÜ Saaremaailm sai Saaremaa peredele ja koolidele jõulukingituseks valmis esimese ja ainulaadse Saaremaa pärimuse teemalise arvutimängu “Saaremaa seiklus“.

Mängu eesmärk on õpetada algkooliealisi lapsi tundma Saaremaad ja selle pärimust ajalooliste paikade ja mõistatuste kaudu. Mängu raamiks on lugu, kus Saaremaalt Tallinna kolinud pere nädalavahetuseks kodusaarele sõidab ja unenäolisse pärimusmaailma seiklema satub.

Mängu lugu on samuti täis vihjeid Saaremaa pärimusele, näiteks kohtab seal koerakoonlasi ja puuke ning tarmuka pereema nimi on Piret Toll. Mängija ülesanne on Saaremaal edasi liikuda ja kollidest mööda pääseda, selleks tuleb anda õiged vastused kollide küsitud mõistatustele. Loe edasi: Valmis Saaremaa pärimuse teemaline arvutimäng

Teave metsaomanikele

Igal metsaomanikul on jätkuvalt õigus saada ühe kalendriaasta jooksul kuni 15 tundi riigi finantseeritud metsanduskonsulendi nõustamist.

Alates kolmandast tunnist tuleb erametsaomanikul tasuda nõustamise eest omaosalus.

Saame aidata metsaomanikke:

metsa tervisliku seisundi ja ligikaudse väärtuse hindamisel;
metsanduslike toetuste taotlemisel;
metsa majandamiseks vajalike dokumentide koostamisel;
metsakavade koostajate leidmisel;
metsaistutamise, hooldamise ja raiete planeerimisel;
kasvava metsa ja metsamaterjali turustamisel;
ja muudel metsa majandamist puudutavatel teemadel.

Metsaomanikul on alati mõistlik enne metsandusliku tegevuse alustamist pidada nõu metsakonsulendiga. Viimasel ajal on kerkinud oluliseks teemaks metsaomanike osalemine metsaühistute tegevuses – ka selles osas saab infot konsulendi käest.

Tartus saame metsaomanikke teenindada Tartu jahiklubis (Võru tn. 80). Soovitame aja eelnevalt kokku leppida. Meie kontaktid:

Uno Kiisholts – uno.kiisholts@mail.ee tel 5667 0942 ;
Väino Suigusaar – vaino.suigusaar@mail.ee tel 505 0939 ;
Ülo Kuusik – ylo.kuusik@gmail.com tel 516 9682 .

Metsakonsulent Ülo Kuusik

Jõulupühadel ei liigu maksed ühest pangast teise

24.–26. detsember ning 1. jaanuar on puhkepäevad. See tähendab, et neil päevadel ei liigu ühest pangast teise panka tehtavad maksed. Kui neil päevadel pankadevaheliseks ülekandeks mõeldud maksekorraldus siiski täita, edastab pank selle saaja panka pühadejärgsel esimesel tööpäeval.
Teise panka tehtav makse tuleks teha hiljemalt 23. detsembri pärastlõunaks – nii jõuab see jõuludeks kohale. Pangasiseselt liiguvad maksed ka pühade ajal.
Välismaksete kohta leiab infot pangast.

Autor:Hiiu Leht

Saatesari “Mahemaa” alustab pühapäevast

Pühapäeval, 22. detsembril alustab ETV-s kell 18.00 taas mahetalusid tutvustav saatesari “Mahemaa”.

Neljas saates käiakse külas kokku kaheksas Eesti mahetalus, kust jõuab meie toidulauale tervislik ökotoit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talude toodangut.

Saatesarja “Mahemaa” autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul olid 2012. aastal valminud saated televaatajate seas populaarsed. “Mahetalude arv kasvab ja huvi nende toodangu vastu ka. Need inimesed, kellest me seekord saateid tegime, on erakordselt sümpaatsed, ettevõtlikud ja nutikad. Aga Mahemaa uute osade tegemise võtsime ette ennekõike seetõttu, et eelmisel aastal eetris olnud sari osutus väga menukaks ja huvi selle teema vastu püsib.”

Esimeses saates, 22. detsembril tutvustatakse maheteravilja- ja seakasvatust Riido Ökotalu ja Mahetooted OÜ näitel. Saate lõpus grillitakse sealiha ja kodumaised maheköögivilju. Loe edasi: Saatesari “Mahemaa” alustab pühapäevast

Heateo Sihtasutus: jõulude ajal arvuta välja oma heategevustegur

Heateo Sihtasutus kutsub kõiki heategevuskalkulaatori abil välja arvutama, kui palju head saaks teha 1 euro või 1 tunni vaba aja annetamisega.

Annetuskeskkonna “Ma armastan aidata” heategevuskalkulaatori abil saab uurida, millised on heategevusvõimalused laste-ja loomade kaitse, tervise ning hariduse vallas üle Eesti. Kalkulaator koondab infot 23 hoolikalt väljavalitud heategevusühingu tegevuse kohta.

“Heategevuskalkulaator pakub välja võimalusi, kuidas luua väikese panusega head tunnet südamesse endale ja samas aidata kaasa ühiskonna probleemkohtade lahendamisele. „Juhime tähelepanu sellele, et ka 1 euro või 1 tunni annetamine kuus võib midagi muuta, kui see panustatakse läbimõeldult ja püsivalt,” sõnas Maris Ojamuru, Heateo Sihtasutuse tegevjuht. “Kalkulaatori teemadering on lai ning pakub kindlasti midagi erinevate huvidega heategijatele. Näiteks saab kalkulaatorist vaadata, kuidas saab kasvatada oma teadmistega organisatsioonide juhtimisvõimekust või kuidas aitab panustatud tund või euro loomade varjupaiku, vanemliku hoolitsuseta lapsi või oma lapselapsi ise kasvatavaid toimekaid pensionäre.” Loe edasi: Heateo Sihtasutus: jõulude ajal arvuta välja oma heategevustegur

President Ilves ootab laste joonistusi teemal „Meie Eesti head asjad“

President Toomas Hendrik Ilves kutsub aasta lõpus koos lastega mõtlema sellele, mis on meie ümber head ning osalema joonistuskonkursil “Meie Eesti head asjad”.

„Mõelge koos lapsega, mis teeb Eestist elamiseks hea koha. Rõõmu võib tunda suurte ja väikeste asjade üle – ühtemoodi tähtsad on nii meie kultuur, traditsioonid, loodus kui ka pere, lähedased ning sõbrad,“ ütleb riigipea.

2011. aasta lõpus tegi president Ilves üleskutse „100 põhjust, miks on Eestis hea elada“. Üheskoos koguti vabariigi sünnipäevaks ligi 1500 Eesti eelist. Tänavu antakse lastele võimalus näidata, mis neile kodumaal meeldib. „10-15 aasta pärast hakkavad tänased lapsed kujundama meie riiki. Ootan huviga nende ettekujutust Eestist,“ lisas president Ilves.

President Ilvese videoüleskutset, mida lastega jagada, näeb siit: http://bit.ly/HeadAsjad

Valmis joonistused võib saata 1. veebruarini 2014 (k.a) e-postiga aadressil joonistus@vpk.ee või tavapostiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse aadressil A. Weizenbergi 39, 15050, Tallinn. Uuest aastast tekib võimalus laadida pilt otse ka Toomas Hendrik Ilvese Facebooki lehele. Joonistusel palun märkige ära lapse nimi, vanus, elukoht ning soovitavalt ka e-posti aadress, kuhu president saab osavõtjatele tänutäheks saata kirja.

Saabunud joonistused pannakse üles virtuaalsele näitusele Facebooki keskkonda aadressil fb.com/thilves.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

GLEN Eesti programm saadab 2014. aastal kolmeks kuuks laia maailma kümme vabatahtlikku, kes osalevad arengukoostöö projektides Indias, Birmas ning Aafrika ja Kesk-Aasia riikides.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Piret Hirve sõnul on projektil kaks eesmärki. “Esiteks osaleb noor kohalikus projektis, toob kasu sealsele kogukonnale ja saab ise hindamatu kogemuse. Teiseks aitavad kodumaale tagasi tulnud noored tõsta Eesti inimeste teadlikkust arenguprobleemide keerukusest.“

2014. aasta on eriline, kuna Eestist läheb arengumaadesse kõige suurem arv GLEN vabtatahtlikke. Kandideerida saab kümnesse projekti:
1. Aserbaidžaan – poliitikate arengu uurimine
2. Tadžikistan – turismi arendamine
3. Kõrgõzstan – noorsootöö maapiirkondades
4. Birma/Myanmar – kogukondlik haridus noortele
5. Malawi – naisettevõtluse arendamine
6. Kamerun – keskkonnaklubid Buea lastekodudes
7. Etioopia – naisettevõtluse arendamine
8. Kamerun – kohalike algatuste sidumine
9. India – noorte tööhõive edendamine
10. Keenia – HIV/AIDS ennetustöö Loe edasi: GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil.

10 punkti suure maheküsitluse tulemustest:

1. Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke.
2. Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Juhusliku tarbimise puhul eelistatakse osta mahetoitu supermarketist. Internetist ostab mahetoitu kõigest 8% regulaarsetest ja 4% juhuslikest tarbijatest.
3. 78% vastanutest on valmis mahetoidu eest kõrgemat hinda maksma. Üle poole vastanutest (53%) peab aktsepteeritavaks 10-25% kõrgemat hinda kui tavatoidul.
4. Küsitlusele vastanute seas on mahetooted võrdväärselt (66%) äratuntavad nii EL mahepõllumajanduse logo kui siseriiklike logode järgi. Mitmete liikmesriikide nagu Taani, Prantsusmaa või Austria tarbijad tunnevad mahetooteid enam siseriikliku kui EL logo järgi.
5. Tarbijad üldiselt usaldavad mahetooteid (71%) ja peavad kontrolli nende üle piisavalt efektiivseks, kontrollide vähendamisega ei olnud nõus 57% vastajatest. Üle poolte vastanutest pooldab mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi edasist tugevdamist vaatamata sellele, et see võib tuua kaasa hindade tõusu.
6. Pooled vastanutest soovivad, et kõik EL maheettevõtjad oleksid kantud EL ühisesse andmebaasi.
7. 61% vastajatest leiab, et kõiki mahetooteid tuleb uurida pestitsiidijääkide suhtes.
8. Mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud toodete (lubatud taimekaitsevahendid, väetised jms) heakskiitmiseks soovib enamik vastanutest rangemaid nõudeid.
9. 94% küsitlusele vastanutest soovib saada rohkem informatsiooni mahepõllumajandusest.
10. Toodi välja neli valdkonda, kus oleks vaja teadusuuringuid: „Mahepõllumajanduse sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid“, „Seeme ja taimne paljundusmaterjal“, „Proteiinirikaste kultuuride kohalik tootmine“ ja „Jäätmemajandus“.
Loe edasi: Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Veel paar nädalat saab kroone vahetada üle Eesti

Swedbanki ja SEB panga sularahakontorites üle Eesti saab kroone eurodeks vahetada 2013. aasta lõpuni. 2014. aastast jääb kroone keskkursiga 15,6466 ja teenustasuta eurodeks vahetama Eesti Pank.

Eesti Pank tuletab meelde, et väljaspool Tallinna elavad inimesed, kes tahavad kodukoha lähedal kroone eurodeks vahetada, saavad seda teha veel detsembri lõpuni. Jaanuarist alates saab kroone eurodeks vahetada keskkursiga, teenustasuta ja piiramatus koguses Eesti Panga muuseumis Tallinnas. Eesti Panga muuseum on avatud teisipäevast reedeni kell 12–17 ja laupäeviti kell 11–16.

Jaanuaris ja veebruaris pakub Eesti Pank ka võimalust vahetada muuseumis Läti lati pangatähti eurodeks keskkursiga ja teenustasuta. Latimünte Eesti Pank ei vaheta. Päevalimiit inimese ja tehingu kohta on 1000 eurot.

Novembri alguse seisuga on Eesti kroone tagastamata veel kokku 49 miljoni euro väärtuses (pangatähti 42 ja münte 7 miljoni euro väärtuses). Novembri jooksul tagastati kroone Eesti Panka umbes 125 000 euro väärtuses. 2011. aastal tagastati Eesti Panka kroone 318 miljoni, 2012. aastal 3,5 miljoni ja 2013. aasta 11 kuuga 1,8 miljoni euro väärtuses.

Allikas: Eesti Pank

Setomaa kultuuriprogrammi maht suureneb

Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Setomaa kultuuriprogrammi. Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018 on jätkuks Kultuuriministeeriumi rahastatud 2010-2013 programmile, mille eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Järgmise aasta programmi maht on 208 800 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 10%.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetatakse sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, raadiosaateid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Oluline on just noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Setomaad.

30. septembril 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setode teadlikkus oma vaimse pärandi omapärast ja olulisusest, soov seda endas kanda ja edasi anda, aga ka tutvustada, näitab valmisolekut ja oskust oma elukeskkonna ja kultuuri püsimise eest hea seista.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast. Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus. Setomaa programmist toetuse saamiseks avaneb taotlusvoor 2014. aasta 2. jaanuaril. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Täpsem informatsioon taotluste kohta on kättesaadav Rahvakultuuri keskuse kodulehelt alates 2014 www.rahvakultuur.ee .

Allikas: Kultuuriministeerium

Jõulukaupu ostes ei tasu pead kaotada

Tarbijakaitseamet tuletab tarbijatele meelde mõningaid põhitõdesid, mida jõulukaupu ostes silmas pidada, et mitte pühade-eelses pakkumiste virvarris pead kaotada. Enne ostu tegemist tuleks kontrollida kaupleja tausta. Eriti kehtib see veebipoest ostmisel, sest e-keskkonnast ostmine ei ole päris sama, mis tavapoest ostmine.

Enne e-poest kauba tellimist peaks endale selgeks tegema, kas pood kuulub juriidilisele või füüsilisele isikule, vaadates, kelle pangakontole tuleb raha kanda. Kui tegemist on ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtjaga, siis tuleks kontrollida registreeringu olemasolu äriregistris. Kui müüja on aga eraisik, siis tasub teada, et sel juhul ei laiene ostjale üldised tarbijaõigused ning tarbija ei saa probleemide korral pöörduda abi saamiseks tarbijakaitseameti poole.

Kindlasti tasub otsingumootorite abil vaadata lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise kohta. Samuti tuleks üle vaadata tarbijakaitseameti kodulehel olev must nimekiri e-kauplejatest.

Kui neist allikatest leitud info tekitab pisutki kahtlusi, on tark otsida usaldusväärsem müüja.

Kui ost on tehtud ja kaubal ilmneb hiljem puudus, siis on tarbijal nii tava- kui e-poest ostetud kauba puhul õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest. Pretensioon tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul puuduse ilmnemisest.

Kaebuse esitamiseks on tähtis, et tarbijal oleks alles kauba ostutšekk, leping või mõni muu ostu tõendav dokument. Loe edasi: Jõulukaupu ostes ei tasu pead kaotada