Meie toidame maailma

Teele Link,
Madalasustusega Planeedi Seltsi juhatuse liige

Põllumajanduse laialdane industrialiseerimine algas pärast Teist maailmasõda. See protsess on põhjustanud märkimisväärseid muutusi nii meid ümbritsevas loodus- kui tehiskeskkonnas.  Lisaks kunstlikult deformeerunud maastikupildile on saanud häiritud looduslik tasakaal, mida illustreerivad kuivendatud märgalad, maapinna pahupidi pööramine ja sellejärgne tasandamine, hiiglaslikud niisutussüsteemid soojates maades, aina külluslikum kemikaalide lisamise väetistesse ja kahjuritõrjepreparaatidesse.

Lisaks veel uute tõude aretamine, ebamääraste deformatsioonide esilekutsumine, geneetiliselt muundatud organismide levik. tulenevalt liikide väljasuremisest ja  Seeläbi leiab aset algupäraste sortimentide süsteemne hävitamine. Laostavate tegutsemismaneeride tõttu kaovad  tasahilju loomade elupaigad ja taimede kasvukohad. Teisisõnu väheneb bioloogiline mitmekesisus.Vähe sellest, aset leiab ka põhjaveevarude hävitamine ja muldade, jõgede reostamine, mille tulemina elusorganismid mürgistuvad, kaasaarvatud inimene.

Niisiis peale Nõukogude Liidu lagunemist globaalne transiit kasvas plahvatuslikult, võimaldades tohutu hulga toidu, eriti odava loomasööda laialikandmist üle maailma olles kantud laiali üle kogu maailma mööda mereteid. Samas leidis aset farmitöödest elatuvate talunike koondumine  ühtsesse globaalsesse võrgustikku.  Selliste arengute pahupooleks on olukord,  kus tuhandeid kilomeetreid läbinud tooted on tihtilugu odavamadki kui kohalikud. Põhjustena saab välja tuua järgmised asjaolud: mujalt sisseveetud kauba tootmiseks on kasutatud odavamat tööjõudu ja/või nende töötlemis- ning  transpordikulud on  finantseeritud teatud ulatuses eksportmaa toetuste näol. Importtoodete hinna määravad eeskätt kauba vahendajad, kes on ühtlasi peamisteks kasu saajateks. Kuna importtooted on  oma olemuselt päritolumaa turujäägid, millest on tarvis rohkem-või vähemtulusalt vabaneda, siis on nõudluse ja pakkumise vahekord hinnakujundusel teisejärguline.

Põhimõtteliselt toimib säärane kaugvedude süsteem ka ühe riigi piirides, mille puhul ühtedes piirkondades toimub tootmispindade ülekoormamine ja teistes piirkondades toimub eluolu väljasuretamine  tulenevalt viimase piirkonna ressursside ekspluateerimisest ja seeläbi sõltuvuse loomisest teistest regioonidest. Väljasuretamine toimub nii majanduslikus kultuurilises, hariduslikus kui geneetilises mõistes ja sellega kaasneb ääremaastumine, kuna töökohad kaovad ja inimesed rändavad välja. Enamasti lähevad nad suurlinnadesse, mille kaubanduskeskustes on küllaslikult erinevaid turujääke ja et konkurents viib hinnad ka alla, siis ongi loodud ideaalsed tingimused tarbijaühiskonna õitsenguks, mille brändiks on ületarbimine.  Loe edasi: Meie toidame maailma

Vanemuises uus näitus “Luba ma maalin sind”

Täna, 9. aprillil avatakse Vanemuise suure maja fuajees näitus “Luba ma maalin sind”.

Näitusel on 16 õlimaali, millel noored kunstnikud Siiri Jüris ja Alisa Vasina on portreteerinud endale lähedasi inimesi.

“Meile tundub, et need, kes portreekunstiga tegelevad, ei näita oma töid avalikus ruumis piisavalt. Meid huvitab portree ning me näitame oma töid hea meelega. Kõigi tööde modellideks olid meile lähedased inimesed,” kirjutavad kunstnikud näitusele saatesõnaks.

Siiri Jüris (1992) on lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal. Hetkel õpib Tartu Ülikoolis maalikunsti.

Alisa Vasina (1992) on samuti lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal. Hetkel õpib Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maalingute osakonnas.

Portreekunsti näitus “Luba ma maalin sind” jääb Vanemuise suure maja Publikugaleriis avatuks 29. maini.

Algas massiline konnade kevadränne ja konnatalgud

Alanud on massiline kahepaiksete kevadränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse. Kolmandat aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond koos vabatahtlikega konnatalguid “Konnad teel(t)”, et abistada rändavad kahepaiksed ohutult üle maanteede.

Sel aastal on aktsioon “Konnad teel(t)” läbi teinud ka muudatuse. Eelmisel kahel aastal korraldas ELF konnatalguid suurematel maanteedel, kuid sel aastal teeb seda kahes tihedama rändega paigas – Piibe maantee alguses Tammikul ning Leie ja Oiu lähedal Viljandi maanteel. Teistes rändekohtades saavad loodusest lugupidavad inimesed ise konnatalguid korraldada. “Ka eelmistel aastatel korraldasid konnasõbrad kahepaiksete üle maanteede aitamist ja meie saime sellest hiljem teada. Et asi oleks ohutum nii vabatahtlikele kui ka konnadele, leidsime, et peame abistama ka neid konnasõpru, kes ELF-i korraldatud talgutele ei jõua,” põhjendab muudatust “Konnad teel(t)” vabatahtlike koordinaator Mari Kartau.

Konnatalgute lehel on ennast kirja pannud juba 26 konnatalgu korraldajat, keda ELF on koolitanud ja aidanud varustuse leidmisel. Lisaks on ennast registreerinud ligi 100 talgulist, kes on valmis vajadusel konnadele appi ruttama. Loe edasi: Algas massiline konnade kevadränne ja konnatalgud

Tallinnas algab Invamess 2014

Homme, 10. aprillil kell 13 algab Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud mess „Invamess 2014″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Neljandat korda toimuval messil on esindatud üle 30 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm osas.

Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on töövõimetusreform, omastehooldus, vaimse tervise hoidmine ja probleemide ennetamine. Õpitubades arutletakse puuetega noorte väljakutsetest tänapäeval, õpitakse kuidas turvaliselt internetti kasutada ning viipekeele huvilistel on võimalik selgeks õppida lihtsamad viiped.  Loe edasi: Tallinnas algab Invamess 2014

Valgamaal toimub juhtimisalane koolitus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Juhatuse Kompetentsikeskus OÜ koostöös Valgamaa Arenguagentuuriga kutsuvad mittetulundusühenduste juhatuse liikmeid ja tegevjuhte, kellel on vähemalt aastane praktiline mittetulundusühenduse juhtimise kogemus, kandideerima 21.-22. aprillil toimuvale koolitusele “Inimeste juhtimine”.

Koolituse tulemusena paranevad osalejate teadmised ja oskused, kuidas mittetulundussektoris töötajaid ja vabatahtlikke juhtida ja motiveerida nii, et nad oleksid valmis vastu võtma vastutust; kuidas lahendada konflikte, kaasata uusi inimesi ühenduse tegevustesse, kuidas hoida head sisekommunikatsiooni. Koolitus toimub “Mittetulundusühenduste maakondlike tugistruktuuride programmi” raames ning aitab kaasa mittetulundusühenduste institutsionaalse võimekuse ja professionaalsuse tõusule.

Koolituse sisu:

· töötajate ja vabatahtlike juhtimine ning motiveerimine, vastutuse delegeerimise erisused mittetulundusühenduses;

· juhatuse töö korraldamine, koosolekute läbiviimine, kaasamine;

· konfliktide lahendamine;

· uute inimeste kaasamine oma ühenduse tegevustesse;

· efektiivne sisekommunikatsioon mittetulundusühenduses Loe edasi: Valgamaal toimub juhtimisalane koolitus

15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis

Viljandi maakonna külade päev, mil Kuhjaveres avati bussiootepaviljon. Foto: Jaanus Siim
Viljandi maakonna külade päev, mil Kuhjaveres avati bussiootepaviljon. Foto: Jaanus Siim

Laupäeval peab viieteistkümnendat sünnipäevapidu mittetulundusühing Kuhjavere külaselts, mis mitmete sündmuste ja ettevõtmistega teinud samanimelise küla tuntuks kodukohaomavalitsuses Suure-Jaani vallas, Viljandimaal ja ka Eestis tervikuna.

Kuhjaverelased, nende sõbrad ja koostööpartnerid kogunevad külaseltsi viieteistkümnendat aastapäeva tähistama külamajja. Fotode ja filmildega  illustreeritud tagasivaate seltsi loomisest ja käekäigust teevad selle juhatuse liikmed Tire talu peremees ja perenaine Romeo Mukk, kes ühtlasi külavanem, Urve Mukk ning Aire Käo.  “Külaseltsi moodustamiseks andsid väärika panuse mitmed omakandi ja kaugemadki inimesed. Põhikirja koostamisel tegi põhilise töö toonane Eesti Krediidipanga Viljandi osakonna juhataja Tõnu Tamm, keda kutsume ka oma ristiisaks. Praegu on seltsis kakskümmendseitse kaasalööjat ja alates asutamisest on liikmete arv enam-vähem stabiilseks jäänud.  Hetkel on aga seltsis kakskümmend seitse kaasa lööjat. Ametlikku liikmestaatust just pole, sest tunneme end ennekõike sõpruskonnana, ” ütles Urve. “Meie seltskonda on jäänud mõnedki, kes Kuhjaverest Eestimaa teistesse paikadesse või välismaale elama asunud ” lisas Romeo. Loe edasi: 15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis

Piire ületav armeenia kunst jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatakse 10. aprillil kell 16 näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire”.

Armeenia kunstnikud Tigran Sahakyan, Arman Vahanyan ja Tigran Kirakosyan loovad oma teosed Tallinna Kunstihoone graafikakojas koostöös meister Uku Kanniga ja offset-litograafia trükikojas Albatross Editions Lauri Koppeli ja Gudrun Heamägi abiga. Kunstnikke inspireerivad Tallinna graafikaateljeede ulatuslikud võimalused suuremõõtmelise graafika loomiseks, mis Armeenias puuduvad.

“Oleme tööle keskendunud, siinne rahu ja vaikus soosib seda. Öeldakse, et inimesed on siin külmad, aga tegelikult ei ole,” jagas oma Eesti muljeid Arman Vahanyan.
“Õhkkond lubab täielikult tööle pühenduda, materjalid ja tehnilised võimalused on väga head,” hindas Tigran Kirakosyan.

Vahetusnäituse idee sündis 2013. aastal Tallinnas Armeenia-Eesti kultuuripäevadel. Armeenia kunstnike näituse vahendasid Rahvusraamatukokku Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Armeenia kultuurifond KulturDialogwww.kulturdialog.org. Kultuurikoostöö viib peatselt eesti autorid vastukülaskäigule Armeeniasse ning Jerevanis eksponeeritakse eesti kunsti.

“Minu jaoks on siin loodud kunst avastuslik ja eksperimentaalne. Loodame, et koostöö jätkub ja projektid aina kasvavad!” ütles Tigran Sahakyan.

Eesti Vabagraafikute Ühendusega seob Rahvusraamatukogu aastatepikkune meeldiv koostöö nii Wiiralti preemia, Eesti nüüdisgraafika traditsiooniliste näituste kui ka mitme isikunäituse puhul.

Näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire” jääb Rahvusraamatukogus avatuks 3. maini.

Algas fotokonkurss “Minu vahva pere”

G_7818
Foto: Grete Rõõm

Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK kuulutasid välja fotokonkursi “Minu vahva pere”, millest on oodatud osa võtma kõik nelja ja enama lapsega Eesti suurpered.

Fotokonkursi eesmärk on kujundada hoiakuid ja suurendada avalikku dialoogi lasterikaste perede olukorrast Eestis ning panna inimesi rohkem mõtlema pereväärtustele kiirustavas ühiskonnas. “Kutsume üles kõiki lasterikkaid peresid jäädvustama oma pere pildile, et läbi selle edasi anda perekonna ainulaadust ja emotsiooni,” rääkis Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap.

Konkursile esitatav perefoto võib olla tehtud vabalt valitud kohas, kuid mitte stuudios ega professionaalse fotograafi poolt. “Tööde hindamisel lähtume ennekõike põhimõttest üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. Lisaks arvestame loovust pere jäädvustamisel pildile ja muidugi foto vastavust konkursi tingimustele,” selgitas BIGBANKi turundusspetsialist Marve Kadastik.

Pere kohta saab konkursile esitada ühe foto, kus on peal kõik pereliikmed. Tööle tuleb kindlasti juurde märkida foto valmimise aeg ja koht, pildistaja nimi ning ja kontaktandmed (perekonna esindaja telefon ja e-posti aadress). Fotokonkursi peaauhinnaks on kogu pere fotosessioon fotograafilt Mari Pukk.

Töid oodatakse kuni 30. aprillini MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu e-postile pere@lasterikkad.ee või paberkandjal aadressile Tartu tn 1A, Viljandi 71004 märgusõnaga “konkurss”.

Fotokonkursi võitjad kuulutatakse välja 10. mail Tallinna Loomaaias toimuval Suurperepäeval, kus tutvustatakse konkursile laekunud töid ning auhinnatakse parimaid.

Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Sellel suvel Eesti Maanteemuuseumi poolt korraldatava maanteekunstifestivali projektid on väga eriilmelised ning suunavad huvilisi mõtestama meid ümbritsevat pisut teistmoodi ning avaramalt, kui tavaliselt harjunud oleme.

Välja valitud ideed viiakse ellu 15.-20. juulil muuseumis ja selle ümbruses vanal Tartu-Võru postiteel.

Aasta alguses kutsus maanteemuuseum kunstnikke üles esitama 2014. aasta suvel toimuvale maanteekunstifestivalile ideeprojekte, mis oleksid ajendatud teemast “Üks tükk teed”. “Kunstiprojektide ideid saabus mitmetest erinevatest valdkondadest. Hetkel oleme välja valinud sellised, mis tundusid meile erilised, mis avavad teede temaatikat laiemalt ning huvitavate ja uute rakursside alt, olles samal ajal põnevad meie külastajate jaoks,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Välja valitud projektide hulgas on erinevad kohaspetsiifilised installatsioonid, skulptuurid ja maalid, tegevuskunsti- ning labürintteatri etendused. Kõige kaugem osaleja on pärit Indiast ning toob oma projektiga kaasa selle kauge maa arusaama teedest. Labürintteatri tegijad viivad esmalt läbi mitmepäevase töötoa, selle tulemusena valmib performatiivne etendus, mille esitajaks on laulukoor. Loe edasi: Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Lastefondi poole võivad pöörduda kõik haige lapse eest hoolitsevad abivajajad

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi poole saavad abipalvega pöörduda kõik toetust vajavad inimesed, kel tuleb hoolt kanda haige lapse eest. Iseendast või oma abi vajavast kaaskondlasest teada andmiseks tuleks täita vastav taotlus Lastefondi kodulehel.

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Küllike Saar räägib, et seoses hiljuti palju tähelepanu pälvinud 8-aastase ihtüoosihaige Kaido looga on paljudes kaaskodanikes tekkinud küsimus, miks tõttas Lastefond appi just Kaidole. “Tegelikult oleme ihtüoosihaigeid lapsi toetanud juba seitse aastat kokku rohkem kui 30 000 euroga. Kuna aga Kaidole nimeliselt annetati selline summa, siis kasutame seda ka valdavalt tema heaks. Vanaema samas nõustus lahkelt jagama osa annetustest ka teiste abivajajatega,” märgib ta.

Saare sõnul ei eelista Lastefond kuidagi üht abivajajat teisele, kuid paraku saab aidata vaid neid, kes nendeni jõuavad. “Oleme korduvalt saatnud Eesti kõikidesse valdadesse palve teatada meile meditsiinilist abi vajavatest lastest, kuid tagasiside on olnud napp. Meie aga saame tugineda ainult meile esitatud taotlustele. Viimase saavad meile esitada kõik era- ja juriidilised isikud väga lihtsalt meie kodulehe vahendusel.”

Seega kutsubki Lastefond kõiki üles märkama meditsiinilist abi vajavaid lapsi endi ümber ja neist teada andma. Abi ei peaks pelgama küsida ka hädasolijad ise. “Me püüame võimalusel aidata kõiki lapsi, kelle ravi Eesti Haigekassa kas üldse mitte või piisaval määral ei toeta. Tuleb vaid esitada koos taotlusega arstipoolne kommentaar abivajaja haigusloo ning ravi/aparatuuri vajaduse osas ja omavalitsuse kinnitus ebapiisavast või puudulikust toetusvõimalusest,” selgitab tegevjuht.

Taotluse esitamiseks tuleb minna Lastefondi kodulehele, klõpsata menüüpunktil “Abivajajale” (http://lastefond.ee/abivajajale), laadida alla vastav dokumendivorm ning see täidetuna koos vajalike lisadokumentidega Lastefondile saata. Edasi võetakse taotlejaga ühendust, täpsustatakse vajadusel taotluses kirjapandut ning seejärel esitatakse see TÜ Kliinikumi Lastefondi nõukogule toetusotsuse langetamiseks. Toetusotsuse langetamise järgselt võetakse taotluse esitajaga ühendust ning täpsustatakse edasist.

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.

Korralik postkast on õigeaegse posti eelduseks

Kirjakastid 4Eestis on kokku umbes 600 000 postkasti. Nendest üle 32 000 on väga halvas olukorras ja seetõttu ei pruugi saadetised jõuda õigeaegselt ja tervena nende postkastide omanike kätte.

Hea postkast on õigesti märgistatud, füüsiliselt terve, piisava suurusega ja ilmastikukindel.

Inimesed üritavad olla innovaatilised ja kasutavad sageli postkastidena kättejuhtuvaid esemeid, mis selleks otstarbeks nende arvates sobida võiksid – vana traadiga postile kinnitatud torujupp, kaanega purk, aiale või naela otsa riputatud nahast kott. Näiteid võib loetlema jäädagi. See võib tunduda postkasti omanikule küll andekas ja armas, kuid kirjad saavad märjaks või ei mahuta need korralikult nädalalõpulehti. Ka ei pruugi kirjakandjad arugi saada, et pererahvas just seda kindlat eset postkastiks peab.

Problemaatilised on vanad veneaegsed postkastid, mis ei vasta tänapäeva standarditele või ei paku need enam kindlat kaitset ilmastikutingimuste eest. Ka aastaid tagasi ehitatud puust postkastid tuleks kriitilise pilguga üle vaadata.

Hea postkast on korrektselt märgistatud. Sellel on linna kortermajas peal korterinumber. Eramajas toretseb postkastil majanumber. Maapiirkonnas peaks postkastil olema nii omaniku- kui talu nimi. Aastaid ühte piirkonda teenindanud kirjakandja teab küll kõikide postkastide asukohti peast, kuid tema puhkuse või haigestumise korral ei pruugi asenduspostiljon õiget postkasti leida. Sellisel juhul võib ajaleht hilineda või üldse mitte õigesse kohta ilmuda.

Uue postkasti valimisel tuleks kindlasti arvestada kui palju ajalehti või ajakirju teil igapäevaselt käib. Kui tellitud on mitmeid väljaandeid, peaks valima kindlasti mahukama postkasti, sest ainult nii saab kindel olla et kõik saadetised kenasti postkasti passivad. Ka peaks valima suuremate mõõtmetega postkasti siis, kui sageli ollakse kodust eemal ja seetõttu igapäevaselt seda ei tühjendata.

Sobiva postkasti lähimast postkontorist, Eesti Posti kodulehelt ja hästivarustatud ehituspoodidest.

Postkast kinnita kodu piirava aia külge või selle puudumisel tänavapoolse välisukse lähedusse, et see oleks kergesti nähtav ja asuks koerte võimaliku rünnaku eest ohutus kohas. Kortermajas elades paigalda postkast esimese korruse valgustatud eesruumi ja kui selleni pääsemiseks tuleb kasutada võtit või uksekoodi, siis edasta ka need Eesti Postile. Juhul, kui sinu kodu on asulast väljas, siis paiguta postkast kohta, kuhu pääseb aastaringselt transpordivahendiga ligi.

Hoia oma postkast alati lukus, et selle sisu kaduma ei läheks.

Palun teavita uue postkasti paigaldamisest või asukohamuutusest ka Eesti Posti, et kirjakandja selle uuest kohast kiiresti üles leiaks. Selleks kirjuta lähimasse postkontorisse või saada avaldus aadressil info@post.ee. Avalduses märgi selle esitaja ees- ja perekonnanimi (juriidilise isiku puhul ärinimi), telefoninumber, paigaldatava postkasti täpne aadress ja avalduse esitamise kuupäev.

Kaido Padar
Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht

Rahvusraamatukogus saab näha Vive Tolli loomingut

image004Rahvusraamatukogus on Vive Tolli loomingust avatud kaks väljapanekut – tema vähem tuntud minigraafika ja lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid. Enamik töödest pärineb Rahvusraamatukogu kunstikogust.

Eesti graafika grand old lady Vive Tolli loomingu kõige tuntum osa on tema suurepärane vabagraafika. Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis on eksponeeritud Vive Tolli graafika väikevormid, ainulaadsed jõulukaardid ja eksliibrised, mis pole seni näitusele jõudnud. Vive Tolli nüansipeenes eksliibrisekunstis avalduvad nauditavalt needki kunstniku ande tahud, mida suuremas graafikas kohtab harva. Siin on nii lustakat vaimukust kui ka väga peent huumorimeelt. Tolli on ka hinnatud raamatugraafik, tema illustratsioonid Marie Underi, Friedebert Tuglase ja Jaan Krossi teostele on meie raamatukunsti pärlid.

Väljapanek hõlmab perioodi alates 1960. aastatest tänapäevani ja enamik eksponeeritavast pärineb Eesti Rahvusraamatukogu kogudest. Tolli uuemad minigraafikatööd lisas näitusele kunstikollektsionäär Mart Lepp. Näitusel esitatakse ka Vive Tolli loomingut tutvustavaid katalooge ja trükiseid.

Kuuenda korruse näitusesaalis on väljas Ellen Niidu armastatud lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid, mille autoriks on Vive Tolli ja mis nüüd kuuluvad Rahvusraamatukogu kunstikogusse.

Näitus “Vive Tolli minigraafika Mart Lepa ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudest” jääb harulduste kogu saalis avatuks 29. aprillini. Näitus “Vive Tolli lasteraamatuillustratsioonid” jääb 6. korruse näitusesaalis avatuks 24. aprillini.

Luua Metsanduskoolis selguvad Eesti parimad noored metsatundjad

Teisipäeval ja kolmapäeval toimub Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis rahvusvahelise võistluse Noored Euroopa Metsades Eesti finaal.

Võistluse finaali pääses 14 võistkonda, mis selgusid 05. märtsil toimunud Eesti eelvoorus. Võitja esindab Eestit Euroopa finaalis 29. september – 3. oktoober 2014 Saksamaal, Eberswaldes.

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” on suunatud õpilastele vanuses 13 kuni 19 eluaastat. Oma teadmised panevad proovile kolmeliikmelised võistkonnad. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.

Võistluse peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro lisas, et sel aastal on võistluse läbiviimisel ka mõningaid muudatusi. „Oleme muutnud Eesti finaali formaati. Esmakordselt viime viktoriinist ja ettekandest koosneva Eesti finaali läbi kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suurendatud, jääb võistkondadel rohkem aega ja võimalusi lahendusi ette valmistada ning ühtlasi järgib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaati. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem ettevalmistus ka rahvusvaheliseks finaaliks,“ rääkis Parro. Kokku võtab võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Võistlus sai alguse 2011. aastal, mil Euroopa finaal toimus Poolas. 2012. aastal leidis rahvusvaheline finaal aset Eestis. Sagadisse sõitsid 11 riigi noored Austriast, Poolast, Lätist, Leedust, Kreekast, Saksamaalt, Sloveeniast, Eestist, Portugalist, Tšehhist ja Ungarist.

2013. aasta rahvusvaheline finaal toimus Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis. Finaalis osalesid 10 riiki. Eesti tuli ajaloo parimale – 4. kohale. Eestit esindasid 2013. aasta Eesti vooru finalistid Tallinna Prantsuse Lütseumist, võistkond Copper Owl koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Võistkonna juhendajaks oli õpetaja Marje Väli. Euroopa finaalis osalesid veel õpilased Austriast, Tšehhist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Leedust, Poolast ja Portugalist.

Noored Euroopa Metsades on suurim koolinoortele suunatud üleeuroopaline metsandusharidust edendav võistlus.

Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal

7.-11. aprillil toimub Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu algatusel “Reaalainetega edukaks” nädal.

Koolidesse suundub külalisõpetajatena teadmisi ja kogemusi jagama üle 100 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötaja nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist. Kohtutakse õpilastega üle Eesti.

“Ilmselt ei kahtle keegi, et tulevik toob meie ellu üha enam nutikaid seadmeid ja tarku robotmasinaid. Aga tulevik ei ole mitte masinate, vaid eelk õige nende inimeste päralt, kes suudavad neid masinaid mistahes valdkonnas luua”, ütles “Reaalainetega edukaks” algatuse patroon, EMT juht Valdo Kalm, kes suundub 9. aprillil tunde andma Tallinna 32. keskkooli. Ta lisas: “Selle aluseks ja eelduseks on aga just reaalainete õppimine. Infotehnoloogia-ja telekommunikatsiooni (IKT) valdkonna spetsialistidena saame noortele näidata seoseid koolis omandatava ja reaalse töömaailma vahel.”

“Reaalainetega edukaks” nädala projektijuht Doris Põld viitab, et International Data Corporation tööstusuuringu hinnangul on 2015. aastal 90% kõigist ametitest tarvis vähemalt minimaalsete e-oskuste olemasolu. “Tänapäeval on IT kasutuses juba pea kõikides eluvaldkondades, aidates muuta meie elu lihtsamaks. Sellepärast võib noor kindel olla, et reaalaineid õppides on tulevikus tööturul paremad võimalused,” lisab ta.  Loe edasi: Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal

Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid oksjonile

Tartu Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid 22. mail toimuvale üheksandale noore kunsti oksjonile. Töid võetakse vastu 14.-21. aprillil nii Tartus kui ka Tallinnas.

Korraldajad eeldavad töödelt head kunstilist taset, korralikku vormistamist, isikupärast käekirja või huvitavat ideed ja oksjoni tehnilistest nõuetest kinnipidamist. Tööde tehnikale ja meediumile piiranguid ei ole ning üks kunstnik võib oksjonile esitada kuni kolm tööd. Näitusepinna võimalusi arvestades, ei võeta seekord vastu töid, mille pikima külje mõõt ületab 2,2 meetrit. Vanusepiir oksjonil osalemiseks on 40 aastat.

Oksjonile esitatavaid töid võetakse Tartus vastu 14.–21.aprillil tööpäevadel Tartu Kunstikooli (Eha tn 41) esimese korruse fuajees. Tallinnas toimub tööde vastuvõtt Eesti Kunstiakadeemias (Estonia pst 7, ruum 527) .

Täpsed oksjonil osalemise tingimused ja ankeet asuvad aadressil http://loovtartu.ee/oksjonid.

Tartu noore kunsti näitust ja oksjonit korraldavad Tartu Loomemajanduskeskus, Kaleidoskoop Kunstilaenutus ja Tartu Kunstikool. Koostööpartnerid on Tartu Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia.

MTÜ Mondo toetab Ghana maakoole 7000 euroga

MTÜ Mondo on aastaid teinud koostööd Põhja-Ghana Nabdami piirkonna haridusameti ning koolidega. Aprilli alguses soetavad tosinkond kohalikku kooli endale päikesepaneele, õppematerjale, arvuteid ja sportimisvahendeid. Paar kooli saavad võimaluse elektrivõrguga liitumiseks. Kokku saavad koolid toetust ligi 7000 euro eest.

Varasemalt on Mondo Ghana koolide õpetajatele korraldanud täiendkoolitusi. Kaks Eesti pedagoogi , inglise keele õpetaja Anu Joon ning füüsikaõpetaja Mart Kuurme, viibisid Ghanas eelmise aasta lõpus vabatahtliena. Nad korraldasid koolitusi nii õpetajatele kui viisid läbi ka tunde sealsetes koolides. “Ghana õpilased on väga õpihimulised,” ütleb Mart Kuurme, kes naaseb Ghanasse mais ning viib sinna kaasa Eesti koolides kasutuseta jäänud elektroonilisi õppevahendeid. “Ghana õppekava on väga nõudlik, aga vahendeid õpetamiseks napib. Arvutiõpetust ja elektroonikat õpitakse ainult teoorias paberil. Õpilased ja õpetajad on väga tänulikud, kui neil tekib võimalus õpitut ka praktikas proovida,” lisab Kuurme.

Mais läheb Põhja-Ghanasse ka Kehra Majanduskooli arvutiõpetaja Silver Püvi, kelle eesmärgiks on hinnata koolide võimekust IT-õpetuses. Vaid üksikutel maakoolidel on elekter, rääkimata arvutitest või internetiühendusest. MTÜ Mondo eesmärk on järgnevatel aastatel edendada sealsete koolide olukorda, et õpilased saaksid paremat haridust ning paremad võimalused tulevikus iseseisvalt ja edukalt hakkama saada. Lisaks on oluline ka parandada koolide võimalusi olla ühenduses oma sõpruskoolidega Eestis. Eestis on kokku 18 kooli, kellel on sõpruskool sealsest piirkonnast. Omavahel vahetatakse kirju, pilte ja kogemusi ning tehakse ühisprojekte. Seni on aga nende omavahelist suhtlust takistanud kehvad kommunikatsioonivõimalused.

Ghana koole toetatakse arengukoostöö projekti raames, mille eesmärgiks on Mondo sihtriikides Ghanas, Keenias ning Ugandas suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ning parandada maapiirkondade koolide võimekust pakkuda kvaliteetsemat haridust. Projekti rahastab Eesti Vabariigi Välisministeerium. Era-annetustega toetavad Eesti inimesed 150 koolilapse kooliharidust.

 

Moerevolutsiooni päev küsib: kes su riided tegi?

24. aprillil toimub esimest korda ülemaailmne moerevolutsiooni päev. Kutsume kõiki moetööstuse, keskkonna või arengukoostööga seotud organisatsioone sel päeval korraldama mõne teemale tähelepanu pöörava ja silmi avava aktsiooni.

Aasta tagasi 24. aprillil varises Bangladeshi pealinnas Dhakas kokku Rana Plaza tehasekompleks. Surma sai 1133 inimest ja vigastada veel tuhandeid inimesi, kellest paljud olid rõivavabriku töötajad. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus meie riided on toodetud ning ei olda teadlikud, kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud.

Üle maailma on moe- ja tekstiilitööstusesse kaasatud miljonid inimesed puuvillatootjatest edasimüüjateni. See on üks kõige suurematest tööandjatest maailmas. Samuti on see üks suurimat keskkonnamõju tekitav tootmisharu. Igaüks meist on sellega tihedalt seotud riiete kaudu, mida me kanname. Kui paljud meist aga teavad, kus ja kuidas meie riided tegelikult valmivad?

Moerevolutsiooni päev, mida tähistatakse enam kui 50-s riigis, küsib “Kes minu riided tegi?“. Selle küsimusega soovitakse kutsuda sadu tuhandeid inimesi mõtlema, mis on moe tegelik hind ja peidetud kõrvalmõjud. Nii on võimalik märgata, et positiivsed muutused on võimalikud ning selle nimel tõhusamalt tegutseda. Moetöötus saab olla inim- ja keskkonnasõbralik ning väärtustada seejuures nii loomingulisust kui kasumlikkust.

Lisaks organisatsioonide ettevõtmistele kutsutakse moerevolutsiooni päevast osa võtma kõiki, keda huvitab, kust on tema riided pärit. Selleks tuleb mõni riideese seljas pahupidi keerata, et kõigile oleks näha, kes ja kus on selle tootnud. Fotojäädvustuse osavõtust saab üles laadida sotsiaalmeediasse märkega #insideout. Fotode abil on hiljem võimalik kokku lugeda, kui palju inimesi soovib teada, kuidas on nende riided toodetud.

Rohkem infot Moerevolutsiooni päeva kohta:

www.facebook.com/fashionrevolutionestonia

Katrin Pärgmäe

Arengukoostöö Ümarlaud

Barutost sai täna vabatahtlike päästjate patroon

Laupäeval, 5. aprillil, Sangastes toimuval Päästeliidu üldkogul saab Kaido Höövelsonist, Barutost, Päästeliidu ning kõigi vabatahtlike päästjate ja merepäästjate patroon. Täna peab Päästeliit Sangaste lossis igakevadist üldkogu, kus tehakse eelmise aasta kokkuvõtteid, peetakse plaane edaspidiseks, suheldakse aktiivselt üksteisega, tutvutakse uue tehnikaga ning saadakse praktilistele küsimustele vastuseid nii vabatahtlike kui kutseliste spetsialistide käest. Kohal on pea 100 inimest üle Eesti tegutsevate vabatahtlike päästjate ja vabatahtlike merepäästjate esindajatena, kelle meeskondades kokku on tegutsemas üle 1200 vabatahtliku. Kaido Höövelson on andnud nõusoleku hakata Päästeliidu patrooniks, olles nii kõigi Eesti vabatahtlike päästjate ja merepäästjate eestkostjaks ning toetajaks. Baruto on Sangastes kohal ja valmis kõigi soovijatega kätt suruma. Vabatahtlike päästjatega kohtuma on lubanud tulla ka siseminister Hanno Pevkur.

Päästeliit on Eesti vabatahtlike maa- ja merepääste vabaühenduste esindusorganisatsioon ning oma liikmete avalike huvide ühiseks teostamiseks ja kaitseks 2010. aastal asutatud mittetulundusühing.
Tänaseks on Päästeliidul 82 liiget, 91 maapäästekomandot ja 21 merepäästemeeskonda. Kokku on päästeliitlasi üle 1200.

Rait Killandi,

Kaberneeme vabatahtliku päästekomando pealik

Päästeliidu nõukogu esimees

 

Täna on Peterburis eesti keele päev

Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium korraldavad 5. aprillil Peterburi Jaani kirikus järjekordse eesti keele päeva, mille kavas on kuus ettekannet Eesti keeleinimestelt. Jüri Viikberg räägib eesti murretest ja Soome lahe aastast, Tiit Hennoste eesti netivestluse keelest kõne ja kirja vahel, Maire Raadik tutvustab õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2013, Tõnu Tender analüüsib Eesti elanike keeleoskust, Jüri Valge ettekande teema on „Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk“ ning Leelo Tungal arutleb, kas on kerge olla eesti lastekirjanik.

Peterburi keelepäevi on alates 2001. aastast korraldatud regulaarselt, osalejateks kohalikud eestlased, Peterburi ülikoolis eesti keelt õppivad üliõpilased ja Peterburi estofiilid. Korraldajatena on külalisi Eestist vastu võtnud Peterburi eesti kultuuriselts, Jaani kogudus, Peterburi Eesti peakonsulaat ja mõnel aastal ka Peterburi ülikool. Keelepäeva kavas on ka lillede panek akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni mälestuskivi juurde.

Rein Joamets

Võrumaa kultuurikojas tutvustatakse esmaspäeval Ukraina kultuuri

Vana-Võromaa kultuurikoda.
Vana-Võromaa kultuurikoda.

Eelmisel aastal alustas Vana-Võromaa kultuurikoda (asukoht Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”.
Kultuuriõhtutel tutvustataksee erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Vastatakse küsimustele erinevate kultuuride, kommete ja pärandkultuuri väärtustamisest. Tuuakse esile seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.
Esmaspäeval, 7. aprillil kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas Ukraina kultuuriõhtu.
Ukraina Kultuurikeskus tutvustab oma maa kultuurielu, vaatame pilte ja kuulame muusikat.
Saame näha Urkaina rahvapille ja mänguasju ning maitsta mamalõgat.
Ukraina Kultuurikeskuse tegemistest leiate infot: https://www.facebook.com/UKK.estonia , www.ukk.ee.
Kultuuriõhtu toimub galerii ruumis, kus on hetkel vaadata Meelis Kriguli isiknäitust “Kelle oma on aeg”.
Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoda

Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

Kääpa Põhikool.
Kääpa Põhikool.

Kääpa Põhikool on võtnud haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ põhimõtted praktikas kasutusele.

Ettevõtlikkuse projektidega alustati juba kümmekond aastat tagasi. Kooli õppetöö aluseks on riiklik õppekava, kuhu on sisse kirjutatud läbiva teemana ettevõtlikkuse arendamine.

Eesmärgiks seati, et meie koolis õpiksid nutikad ja tulevikus edukalt hakkamasaavad lapsed, et kool oleks huvitav ja atraktiivne nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele ja kogukonnale.

Aastast 1999 osaletakse  ülemaailmses koolide keskkonnaprogrammis GLOBE.  Õpilased teevad regulaarseid keskkonnamõõtmisi ja andmed saadetakse Interneti kaudu GLOBE keskusesse USA-s. Igal suvel osaletakse üle-eestilistel kokkutulekutel, samuti on oldud ise korraldaja rollis.  Õpilased on saavutanud häid tulemusi keskkonnaalaste  uurimistööde konkurssidel. Kahel viimasel aastal on õpilase töö pälvinud USA saatkonna auhinna (auhind antakse välja ühele põhikooli- ja ühele gümnaasiumiõpilasele).

Aastatel 2000 – 2003 osaleti noorte tööhõive alases projektis koos Soome kooliga Vaalast –  Vaalan Yhtenäiskoulu  ja Friedrich-von-Spee kooliga Paderbornist Saksamaalt. Selle projekti põhiväärtuseks oli püsivate koostöösuhete rajamine partnerkoolide vahel. Sellest ajast saadik (13 aastat) toimuvad igal aastal  meie ja  saksa kooli 8. klassi õpilaste nädalased tööpraktikad Saksamaal ning Eestis, Võrumaal. Praktika käigus saavad õpilased tutvuda erinevate kutsevaliku võimalustega. Näiteks Kääpa kooli õpilased on olnud  praktikal Volkswageni ja Siemensi tehases ning paljudes teistes ettevõtetes Saksamaal. Ühiseid tegevusi on kajastatud ka Friedrich-von-Spee kooli kodulehel. Viimasest Saksamaal käimisest kirjutasid õpilased Kääpa kooli ajalehes „Kooli silm“ . Lehes olevalt fotolt on näha, et koostööd kroonib Euroopa südamesse, Paderborni kooli juurde püstitatud teeviit – Kääpa 1352 km. Alates selles õppeaastast asub samasugune viidapost sõpruskoolide nimedega ka Kääpa kooli juures. Loe edasi: Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

NATURA 2000 toetuse taotlusvoor toimub tänavu varem

metsSel aastal toimub NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlusvoor tavapärasest kuu aega varem. Taotlusi saab esitada 2.- 21. aprillini.

Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
1. e-PRIA kaudu (epria.pria.ee) – mugavaim ja kiireim taotluse esitamise viis;
2. e-posti teel – digitaalselt allkirjastatud taotluse saab saata e-posti aadressile natura@eramets.ee;
3. tavaposti teel – paberil täidetud taotluse palume saata Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn;
4. EMK kontoris kohapeal – taotluse saab esitada EMK kontoris Tallinnas, Mustamäe tee 50. Aitame taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).

Üle Eesti aitavad taotlusi täita ja esitada metsakonsulendid metsaühistutes. Info konsulentide vastuvõtuaegade kohta leiate erametsanduse infoportaalist (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/taotluste_taitmine_maakondades/). Konsulent aitab taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).

Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga loositakse e-PRIA kaudu Natura metsa toetuse taotluse esitanute seast välja neli õnnelikku, kel on võimalik koos ühe kaaslasega osaleda 12.07.2014 toimuval õpperetkel lendorava elupaikadesse. Alutaguse metsades toimuva retke toob võitjateni Estonian Nature Tours. Retke juhivad tuntud zooloog Uudo Timm ja mükoloog Indrek Sell. Estonian Nature Tours hoolib, toetades lendoravauuringuid alates aastast 2010 ja Noore Looduskaitsja Auhinda alates aastast 2005.

Esitage oma taotlus e-PRIA kaudu ja osalege loosimises!

Tutvuge õpperetke loosimise ja toetuse taotlemise tingimustega erametsanduse infoportaalis (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/)

Täpsemat infot NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlemise kohta saab telefonil 6 836 058.

Allikas: SA Erametsakeskus

Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Pajusi külamaja talgud 2012. Foto: Pajusi Külaselts
Pajusi külamaja talgud 2012. Foto: Pajusi Külaselts
Sel nädalal algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide laialivedu tänavu talgud registreerinud talgujuhtidele. Neljapäeva õhtuks oli talguveebi kirja pandud juba 700 talgut. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub üles kõiki eestimaalasi, maa- ja linnakogukondi, ettevõtteid ja organisatsioone osalema 3. mail peetaval üle-eestilisel talgupäeval, et väljendada oma hoolivust ning panustada kodukandi ja elukeskkonna heaks. Talguid saab üles tähendada ning valida talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Juba kolmandat aastat ettevõtete annetustest ja vabatahtlike abiga kokku pandud talgujuhi stardipakett sisaldab praktilisi abivahendeid ning soovitusi talgupäeva ettevalmistamiseks. Sel korral mahtusid stardikarpi esmaabitarbed, mõni paar töökindaid, torusall talgujuhile, talguliste lauamäng „Talguhundi seiklused ümber Eesti“, ajalehe Talguline värske number, natuke teed ja šokolaadi, ehitus- ja aiapoe sooduskupong, talgukuulutused, Talguhundi kleepsud, Soome lahe aasta rinnamärk, kriisijuhend ning valik talgunõuandeid.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et stardipakett on mõeldud eelkõige tänu ja tunnustusena kõigile talgujuhtidele. „Vähemalt sama oluline kui praktiline abi, on stardipaketiga igasse talgupaika jõudev tänu ja tunnustus, sest ilma talgujuhtide kohapealse aktiivsuse ja eestvedamiseta ju eestimaalasi ühendavat suurt talgupäeva ei toimuks,“ rääkis Tüür.

Tänavu sai talgukorras kokku pandud 1500 talgujuhi stardipaketti. Teeme Ära talgupäeva meeskond soovitab talgud aegsasti kirja panna ja talgujuhi stardipaketile kohe järele minna, sest talgupäeva eelõhtul ei pruugi stardipaketti enam viimastele registreerujatele jaguda. Stardipakette saavad talgute korraldajad Smartposti paki­automaatidest üle Eesti. Täpsemad juhised stardipaketi kättesaamiseks saadetakse igale talgujuhile e-postiga pärast talgute kirjapanekut Teeme Ära kodulehel. Loe edasi: Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Kodanikuühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt

Eestimaa Looduse Fond (ELF), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ning Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) sõlmisid koostööleppe, et suurendada ühiskonna kaasatust Eesti looduslike maavarade kaevandamise otsustesse. Kodanikeühenduste hinnangul tuleb kaevanduste planeerimise ja rajamise otsustamisel kaasata rohkem osapooli ning muuta kogu protsessi läbipaistvamaks. Olukorra parandamiseks asuvad kolm ühendust järgnevatel aastatel kohalikke kogukondi toetama.

Ühise algatuse käigus toetakse inimesi nii õigusabi kui ka keskkonnaalaste teadmistega, et suurendada kodanike aktiivsust otsustusprotsessides osalemisel. Oluliseks tegevuseks on õiguslikud analüüsid praegu kehtivate regulatsioonide osas ja loodusväärtuste kaardistamine kaevandusaladel. Samuti plaanitakse korraldada laiemale avalikkusele suunatud üritusi, mis aitavad kaevandamise mõju ja selle leevendamise võimalusi paremini mõista.

Algatust eestvedava ELFi juhatuse esimees Silvia Lotman ütles, et ELF seisab Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamise eest. “Maavarade kaevandamine – olgu selleks põlevkivi, fosforiidi, ehitusmaavarade või turba kaevandamine – on vältimatult suure keskkonnamõjuga tegevus, mis muudab pöördumatult nii loodust kui inimeste elukeskkonda. Seda olulisem on maavaradega seotud otsused põhjalikult läbi kaaluda, võttes arvesse kõiki alal leiduvaid väärtusi.”

EMÜ juhatuse liige Mihkel Pukk tõdes, et kodanikke ei kaasata otsustusprotsessidesse piisavalt. “Kuigi loodusvarad on põhiseaduslikult rahvuslik rikkus, ei ole elanikel piisavalt avaraid võimalusi selle rikkuse kasutamisel kaasa rääkimiseks. Soovime seda olukorda muuta.” Loe edasi: Kodanikuühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt