Puuetega inimeste õiguste eest hakkab seisma
äsjaloodud komitee

Mõttekoda Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskus panid aluse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve komitee loomisele. Sotsiaalministeeriumi rahastatud algatuse kaudu luuakse eeldused valitsussektorist sõltumatuks puuetega inimeste õiguste olukorra järjepidevaks monitoorimiseks ning poliitikakujundajatele regulaarse ja süstemaatilise tagasiside andmiseks.

Eestis oli 2013. aasta alguse seisuga inimesi, kellel on määratud puude raskusaste, ligi 138 000, moodustades rahvastikust kümnendiku. Valdavalt on tegemist eakate inimestega, üle poolte kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad. Loodava komitee liikmeteks on nii puuetega inimesed ise kui ka erinevad puuetega inimeste esindusorganisatsioonid ja eksperdid.

„ÜRO puuetega inimeste konventsioon on maailmas laialdaselt ratifitseeritud ja heaks kiidetud dokument,“ märkis komitee eilsel teabepäeval sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Puuetega inimeste õiguste teema on aga igapäevane murekoht – kuidas saada hoonetesse sisse, vajalikku transporti,“ loetles Kuuse vaid mõningaid takistusi ning märkis, et inimkond tervikuna peaks olema sallivam.

„Sotsiaalministeeriumi huvi on see, et konventsiooni riiklik rakendamine oleks tagatud, selleks tahame, et töötaksid ka konventsiooni alusel ettenähtud mehhanismid, millest üks on praegu ettevalmistamisel. Loodav mehhanism peab olema laiapõhjaline, kõigi hääl peab olema kuuldud ja sellest peab tekkima tulu kõigile,“ lisas Kuuse ja ütles, et ministeerium on kavandanud teatud ressursse riigieelarvesse selle järelevalveorgani töö tegemiseks.

Komitee esindajaks valitud Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast rõhutas teabepäeval samuti, et ÜRO konventsioon on väga oluline dokument, mille Eesti on ratifitseerinud 2012. aastal ning Eesti esimene aruanne olukorrast riigis tuleb ÜROle esitada juba käesoleva aasta maikuus. Haukanõmm loodab, et puuetega inimesed kaasatakse riikliku raporti koostamisse ja toimuks parem koostöö.

„Nii Eestis kui maailmas on teistsuguseid inimesi palju. See arv aina suureneb,“ tõdes Haukanõmm ja lisas, et riik peab puudega inimeste õigusi edendama, kaitsma ja neid tagama. Haukanõmm on arvamusel, et konventsiooni põhimõtete tegelik ellurakendamine sõltub suuresti riigi poolt loodud eeldustest ja ühiskonna valmisolekust puudega inimeste täielikuks kaasamiseks ilma igasuguse diskrimineerimiseta.

„Meie seadused on valdavalt konventsioonis toodud põhimõtetega kooskõlas, kuid reaalsuses ei saa puudega inimesed oma õigusi mitte alati kasutada – olgu tegemist hariduse omandamisega, töötamisega või huvialadega tegelemisega. Seega on vaja oluliselt tõhustada järelevalvet seaduste täitmiste üle ning vajadusel teha konstruktiivseid ettepanekuid olukorra muutmiseks,“ sõnas Haukanõmm. Esindaja sõnul peab komitee tulevikus muutuma tõsiseltvõetavaks ja arvestatavaks organiks, kelle tähelepanekute, märkuste ja ettepanekutega arvestatakse ning neid võetakse kuulda.

Loe edasi: Puuetega inimeste õiguste eest hakkab seisma
äsjaloodud komitee

Lastekaitse Liit: Laps ei ole kärpekoht

logo Täna toimunud MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu 2014 taunis ühehäälselt mis tahes tasandi finantsotsuseid, kus kärpeid tehakse laste arvelt.

Liidu president Loone Ots rõhutas: „Ühiskond on pidevas muutumises. Lastekaitse saab aina uusi, kiiret lahendust vajavaid väljakutseid. Eesti vajab uut lastekaitseseadust. Et seadus väärtustaks lapsi mitte ainult sõnades ja rakenduks edukalt, peavad lapse poolel olema ka kohaliku tasandi otsustajad. Omavalitsuste jõudlus lapsi ja peresid aidata peab veelgi paranema. Selleks tuleb kohalikul tasandil lastekaitsetöötajad juurde palgata. Koondada neid ei tohi, sest neid on väga vaja!“

Üldkogul osalenud sotsiaalminister Helmen Kütt kiitis MTÜ Lastekaitse Liitu laia ühiskondliku kandepinnaga süsteemse töö eest. Ta rõhutas, et tark omavalitsus kuulab ja kaasab alati kolmandat sektorit. Kõik algab inimestest endist ja nende suhtumisest lapsesse.

Üldkogu võttis kokku 2013. aasta tulemused ja seadis uued sihid laste õiguste tagamise edendamisel.

Loe edasi: Lastekaitse Liit: Laps ei ole kärpekoht

Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Rosma Haridusselts ja Rosma Koolituskeskus kutsuvad kõiki huvilisi osalema intuitiivpedagoogika kursusel, mille läbivaks teemaks on mäng, improvisatsioon, laul ja maalimine. Täiskasvanutele mõeldud kursus toimub Põlva külje all Rosmal 2.-4. maini ning kursust tulevad juhendama Pär Åhlbom, Merete Løvlie ja Sinikka Mikkola Rootsist Solviki koolist.

Täpsema info ja päevakava leiab siit. Registreerumine meilitsi aadressil johannes@neti.ee, kontakttelefon +372 79 94 159.

Solviki kooli ja intuitiivpedagoogika tutvustuseks sobib väljavõte Evelin Tamme blogist ja artiklist “Inimese vabadus kasvada”:

“Solviki koolis Rootsimaal on kunstnik, muusik, helilooja ja õpetaja Pär Ahlbom 50 aasta vältel töötanud välja originaalse lähenemise õpetamisele, mida ta ise nimetab intuitiivpedagoogikaks. Üheks olulisemaks meetodiks Solviki kooli klassis on mäng.

Pär Ahlbom leiab, et laps ei saa õppida enne, kui ta ei ole vabanenud hirmudest, enne kui ta tunneb ennast turvaliselt, on söönud kõhu täis ja leidnud oma koha grupis. Kool ja õpetaja peavad lastele tagama baasrahulolu. Tee selleni viib läbi mängu. Solviki koolis on mäng põhiline kuni kolmanda klassini, aga ka sealt edasi mängitakse samuti iga päev.

Mängud Solvikis on väga mitmekülgsed ja enamasti ühendavad endas kiiruse, julguse, kommunikatsiooni, koostöö, koordinatsiooni, loovuse jne. Mängude eesmärgiks on panna proovile iseennast, õppida tundma oma keha, selle võimalusi, tugevusi ja nõrkusi, tegema koostööd grupis, olla üheskoos rõõmsad ja naerda. Neid mänge nimetatakse ka primaarmängudeks. Sageli kasutatakse
erinevaid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid nagu pulgad, mütsid, pingid, vaibad, pillid. Enamusprimaarmänge on Pär ise aastate jooksul loonud ja neid oma kolleegidele õpetanud. Loe edasi: Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

National Geographic alustab artiklisarja planeedi toitmisest

NGE_0514_CoverPeagi elab planeedil Maa üheksa miljardit inimest, kuid täna ei mõtle keegi sellele, kuidas meie koduplaneet sellise inimhulga toitmisega hakkama saab. National Geographic alustab maikuus aasta lõpuni kestvat artiklisarja, mis avab temaatika eri vaatenurgast. Üks on juba praegu selge: et toita näljast planeeti, peame muutma põllumajandust ja oma mõtteviisi.

Teised põhiteemad maikuu numbris on järgmised:

Dinosauruste väljakaevamine Utah’s

Osariigi lõunaosa kõrbes, mis oli kunagi osa kadunud mandrist, peetakse jahti dinosaurustele.

Laevalõhkujad
Bangladeshi mehed riskivad eluga, et lammutada kaubalaevu ja tankereid.

Helde laht
Planktonist kuni tursa ja vaaladeni – Saint Lawrence’i lahes kihab elu.

Armastus Seine’i jõel
Seine’i jõgi meelitab ligi armastajaid, turiste, õngitsejaid ja psühhiaatriapatsiente – tervet Pariisi.

Lisaks tuleb juttu käte temperatuurist, merihobust, linnarahva toidust jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne mainumber jõuab müügile 29. aprillil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Täna tähistatakse rahvusvahelist konnapäeva

Konnapaar. Foto: www.elfond.ee
Konnapaar. Foto: www.elfond.ee
Tänane päev on kuulutatud rahvusvaheliseks konnapäevaks (Save the Frogs Day), mida tähistatakse konnadele pühendatud tervele perele mõeldud üritusega. Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tallinna loomaaiaga korraldab rahvusvahelist konnapäeva Eestis esimest korda.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Tallinna loomaiaga korraldavad täna mitmeid harivaid ja lõbusaid mänge ning loenguid, mille kangelaseks on nii Eestis kui ka mujal maailmas elavad kahepaiksed. Konnade välja suremine ja pidevalt halvenev olukord on tõsiasi, millele täna soovitakse juhtida kõikide inimeste tähelepanu. „Konnadel on täiesti asendamatu roll toiduahelas, nad näitavad suurepäraselt meie ümbritseva keskkonna tervist ning lisaks söövad veel haigusi levitavaid putukaid,“ toob konnade kasulikkust esile kahepaiksete ekspert Teele Jairus. „Tänase päeva puhul võiks kõik inimesed natuke mõelda meie krooksuvate sõprade peale,“ lisab ta.

Kahepaikseid ohustab nii Eestis kui ka mujal maailmas looduskeskkonna saastumine ja elupaikade kadumine. Ohtlik on ka kevadel konnade sigimispaikadesse suundumise teekonna ristumine maanteedega, kus mõne tunniga võib hukkuda tuhandeid kahepaikseid. Kuna sigimisikka jõuab vaid 1% konnakullestest, on tegu suure probleemiga. Üle terve Eesti käivad hetkel vabatahtlikega konnade üle tee aitamise talgud, kuid tulevikus soovivad korraldajad rändeteedel näha tunneleid, mis muudaks konnadel maantee ületamise ohutuks.

Rahvusvaheline konnapäev (Save the Frogs Day) on suurim rahvusvaheline kahepaiksete kaitsele ja loodusharidusele pühendatud päev. Seda päeva hakati tähistama kuus aastat tagasi, et tõmmata inimeste tähelepanu kahepaiksete pidevalt halvenevale olukorrale terves maailmas. Sellel aastal on plaanitud üritusi 22 riigis. Eestis tähistatakse seda päeva esimest korda.
Loe edasi: Täna tähistatakse rahvusvahelist konnapäeva

Kipõmbil om kardok joba maan

Timahava tull’ kevväi varra ja kipõmba kardokakasvataja omma joba kardoka maaha pandnu. «Panõ egä aasta õkva sis, ku nurmõ pääle saa, timahava pandsõ kats hektärri kardokat maaha 11. aprillil,» selet’ Rahuelu Priit, kiä kasvatas kardokit uma vanaimä Männi talon Marga külän Orava vallan. Kardokanurmõ om täl kokko viis hektärri.

Priit om arvada Vana Võromaa kõgõ kipõmb kardoka maahapandja, a Tartomaal näkk’ tä esi viil kipõmbit. Kardoka luut põllumiis üles võtta 11. juuni ümbre ja müvvä pääliina kokkoostjilõ. Üts mi kandi suurõmb kardokakasvataja Mulla Ants Võro vallast Tagaküläst pand’ kah nädälivaihtusõl edimädse hektäri kardokat maaha, kattõloori ala muidoki.

«18.–20. juuni paiku saa üles võtta, nigu iks,» märgot’ tä. «Minevä aasta pandsõ kardoka maaha 1. mail ja võtsõ kah samal aol üles, tuu mõni nätäl siiä-sinnä ei loe midägi. Maa piät iks lämmi olõma, inne kardok nigunii kasuma ei lää.»
Mulla Antsul om kardokanurmõ 40 hektäri ümbre.

Harju Ülle, Uma Leht

Teeme Ära talgupäeva nädalale lükati hoog sisse

Lulupeo dirigendipuldi värvimine eeltalgutel. Foto: Sven Puusepp
Lulupeo dirigendipuldi värvimine eeltalgutel. Foto: Sven Puusepp
Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus ning Teeme Ära talgupäeva meeskond lükkasid üle-eestilise talgupäeva nädalale ühiselt hoo sisse Tallinna lauluväljakul peetavate eeltalgutega, mille käigus värvitakse koos laulu- ja tantsurahvaga suvise laulupeo dirigendipulti ning tehakse heakorratöid. Järgmisel laupäeval, 3. mail peetavale Teeme Ära talgupäevale on praeguseks kirja pandud juba üle 1500 talgu ning üle 14 000 talgulise. Talgupäeval osalemiseks saab end registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee kuni järgmise reede õhtuni.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune talguvalik on väga rikkalik. „Kümned tuhanded eestimaalased on endale meelepärased talgud juba leidnud ning maikuu esimese laupäeva oma kalendris üles tähendanud. Varasemate aastate kogemus näitab siiski, et paljud jätavad osalemise otsuse ka viimasele hetkele, oodates näiteks paremat ilma,“ rääkis Tüür.

„Säragu päike või sadagu mida tahes, talgupäev toimub iga ilmaga! Meie soovitame nii kogenud talguhuntidel kui ka uutel huvilistel end ikka nüüd kohe talguveebis osalejana kirja panna, sest see aitab talgujuhtidel töid paremini ettevalmistada ning annab tuge kogu talgupäeva õnnestumiseks,“ lisas Tüür.

Eeltalgud said teoks koostöös XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” korraldajatega, kuna tänavuse suvise suursündmuse teema haakub hästi ka Teeme Ära talgupäeva väärtuste ning sõnumiga. Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum lausus, et talgupäev pakub suurepärase võimaluse otsida üles oma kodukandi kultuuriloolised paigad ning need vajadusel korrastada. “Eks laulu- ja tantsupidu meenutab ka ise üht hiigelsuurt kultuuritalgut – see on suur ühine pingutus, mis toob väga suure ühise rõõmu,“ lisas ta. „Paneme nüüd siis käed külge ja pühime tolmu kõigelt sellelt, mis märkamist väärib. On meie puudutuse aeg!”
Loe edasi: Teeme Ära talgupäeva nädalale lükati hoog sisse

Veel viimaseid päevi on võimalus esitada töid jäälinnu teemalisele joonistusvõistlusele

JäälindValminud A4 või A3 formaadis joonistused tuleb saata või tuua hiljemalt 1.maiks 2014 Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu 51005 või Tartu loodusmajja aadressil Lille 10, Tartu 51010. Aasta linnu ja joonistusvõistluse ametlik kodulehekülg asub siin. Samal lehel on kirjas ka täpsemad konkursi tingimused ning võimalus välja printida joonistuskonkursi plakatit ja flaiereid.

Parimad tööd selgitab maikuu jooksul välja žürii koosseisus Remo Savisaar, Silvia Lotman, Toomas Jüriado, Kudrun Vungi, Kristel Vask, Signe Söömer, Urmas Abel, Lauri Kulpsoo, Rein Kuresoo ja Robert Oetjen. Pidulik auhinnatseremoonia toimub 29.mail kell 17-20 Tartu loodusmajas aadressil Lille 10. Juba 1.juunil avatakse parimatest töödest näitus Eesti Loodusmuuseumis, kus võib töid näha 20.juunini. Pärast seda liigub näitus edasi erinevatesse Eesti paikadesse, sh Avinurme puiduaita, Jääaja Keskusesse, AHHAA-keskusesse.

Kõik joonistusvõistlusele laekunud tööd avaldatakse joonistusvõistluse Facebook’i lehel. Samal lehel selgitatakse välja ka publiku lemmiktööd.

Auhindadega toetavad võistlust OÜ ÕÄ, kirjastus Koolibri, Avinurme Puiduait, Peep Veedla, Viru Folk, Berit kontserdid, Lelula, Jääaja Keskus, Taevaskoja Salamaa, jõelaev Lonny, Lexplast, Vembu-Tembumaa, Alaveski teemapark, AHHAA-keskus, Jaaniraotu loomapark, Eesti Põllumajandusmuuseum, Otepää seikluspark, Eesti Vabaõhumuuseum, Kilplaste teemapark, Tallinna loomaaed, Valgeranna seikluspark, Metsapere mängumaa ning ajakirjad Minu Maailm, National Geographic, Imeline Teadus ja Eesti Loodus.
Aasta linnuga seotud tegemisi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Maamessil selgusid eile parimad forvarderijuhid

Eile, Maamessi esimesel päeval, 24. aprillil toimus Tartus esmakordselt metsaväljaveotraktorite ehk forvarderite juhtide võistlus – Forvarderite Kevadreiv 2014. Võistlusest võttis osa 14 masinameest, tulemused selgitati juunioride (kuni 20 eluaastat) ja vanemate võistlejate arvestuses. Võistlejate oskusi mõõdeti nii palkide tõstmise kui pakkudest torni ehitamisega. Pingelises võistluses selgusid parimad.

Täiskasvanud:

1. Hando Leichter (Artiston)
2. Riho Sepp (Luua Metsanduskool, metsamasinate instruktor)
3. Kristjan Roosvald (Iisakult)

Juuniorid:

1. Taavi Ojala (elu- ja töökoht Põlvamaa Värska)
2. Mark Kostõgov (elu- ja töökoht Põlvamaa Värska)
3. Jüri Schneeberg (Luua Metsanduskooli õpilane)

Loe edasi: Maamessil selgusid eile parimad forvarderijuhid

Olümpiavõitja Jaak Uudmäe kutsub mängima liikumisaasta e-mälumängu

Liikumisaasta, Eesti Spordimuuseum ja Rahvakultuuri Keskus kutsuvad kõiki osalema 29. aprillil, rahvusvahelisel tantsupäeval toimuvas harivas e-mälumängus. Kui liikumisaasta peamine eesmärk on innustada Eesti inimesi rohkem liikuma, siis mälumänguga panustatakse ka ajugümnastikasse. Liikumisaasta e-mälumäng on jätk mullusele ülipopulaarsele kultuuripärandi aasta e-mälumängule.

E-mälumängus osalejad saavad testida, kui head on nende teadmised spordiga seotud Eesti kultuuri- ja ajaloosündmustest ja sportlastega seotud paikadest. “Mängu eesmärk on näidata Eesti spordiajaloo mitmepalgelisust, anda uusi teadmisi ja pakkuda võimalust näha tuttavaid asju teise nurga alt,” räägib mälumängu patroon, olümpiavõitja Jaak Uudmäe.

“Osalejatele on välja pandud hulk liikumisharrastuse teemalisi auhindu, mis innustavad nii noori kui ka vanemaid,” kinnitab Uudmäe, kes on ka ise üks mitmetest tuntud sporditegelastest, kes mängus osalenud koolidesse õpilastega kohtuma läheb. Interaktiivne valikvastustega e-mälumäng toimub teisipäeval, 29. aprillil 24 tunni jooksul aadressil www.liigume.ee, kus 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja
sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii liikumisaastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks.

Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit – 24 tundi kestev mäng võimaldab osaleda ka mujal elavatel eestlastel ja Eesti sõpradel.

Mälumängus osalejatele on Eesti spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja mäluasutused pannud välja enneolematult põneva auhinnafondi, näiteks võimalused professionaalide juhendamisel mõnel spordialal kätt proovida – mh curlingus, uisutamises ja golfis. Auhinnafondis on harrastusspordiürituste osaluspääsmed, spordimassaaži seansid,
personaaltreenerite abil individuaalsete treeningplaanide koostamine. Kõige tublimate osalejatega koolidesse tulevad Eesti tuntud sportlased õpilastega kohtuma. Muidugi on auhindade seas ka temaatiliste muuseumide pääsmed, raamatud ja palju muud.

Eelmisel aastal toimunud kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonna korraldatud e-mälumängu mängiti kokku üle 22 tuhande korra – siis prooviti kätt eelkõige kultuurimälestiste tundmise osas. Sel aastal saame targaks spordivallas – pärast mälumängu lõppemist saab õigeid vastuseid uurida Liikumisaasta kodulehel www.liigume.ee.

2014. aastal tähistatakse Eestis liikumisaastat, mille eesmärk on tõsta teadlikkust liikumise olulisusest ning seeläbi suurendada liikumisharrastusega tegelejate osakaalu Eesti elanikkonnas. Liikumisaasta hüüdlauseks on “Terve Eesti eest” ning teema-aastat viib ellu Eesti Olümpiakomitee. Täpsemat infot saab veebilehel www.liigume.ee ning Facebookis www.facebook.com/eestimaaliigub.

Aeg muuta looduskaitse efektiivseks ja kohalikke kogukondi arvestavaks

Eile, 24. aprillil toimunud Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul arutati looduskaitse tänast korraldust, sealhulgas Nabala looduskaitseala moodustamist. Koosolek otsustas pöörduda keskkonnaministri poole, et ministeeriumis vaadataks läbi kaitsealade loomise põhimõtted ja hinnataks kriitiliselt selle tegevuse efektiivsust võrrelduna mõjuga kohalikule elule.
Eesti Erametsaliit on seisukohal, et riik peaks soosima omanikupõhist kaitset – kaitsealade laiendamisel ja uute loomisel tuleks teha sisulist koostööd kohalike elanike, sh maaomanikega.

Metsaomanike esindusorganisatsiooni liikmed tunnevad muret, et looduskaitse maine omanike seas on praegu madal. Põhjuseks on see, et kaitsealade loomisel piirangute seadmise otstarbekust kohalikele kogukondadele korrektselt ei põhjendata, samuti ei arvestata kaitsealade moodustamisel omanike-poolsete seisukohtadega ega mõisteta piirangute õiglase hüvitamise vajalikkust.
Lisaks leiab metsaomanike esindusorganisatsioon, et valitud meetmete efektiivsus looduse elurikkuse kaitsmisel pole piisavalt tõendatud. Eestis ei ole näiteks metsiste kaitseks kunagi varem olnud nii palju metsamaad range kaitse all ja majandamisest väljas, samas on metsiste arvukus aja jooksul vaid vähenenud – valitud kaitsemeetmed on maksumaksjale küllaltki kulukad, kuid samas väga küsitava efektiivsusega.

Ilmekas näide praegusest looduskaitsealade moodustamise praktikast on Nabala kaitseala loomine. “Kaitseala moodustamine on sisuliselt kohalike inimeste, sh metsaomanike ja kohalike omavalitsuste initsiatiiv, mille hiljem võttis üle Keskkonnaministeerium. Seega ei ole kohalikud elanikud kaitseala moodustamise vastu,” selgitab Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner. “Kui aga algselt oli eesmärk vältida kaevanduste teket, siis tänaseks on ametnikud ette valmistanud arusaamatu kaitse-eeskirja, millega on soov igasugust muud elu võimalikult palju piirata.” Hepner lisas, et töörühmas tehti terve rida ettepanekuid ja küsiti palju sisulisi küsimusi, kuid teadaolevalt pole algset kaitse-eeskirja ja tsoneeringute kava plaanis muuta. Loe edasi: Aeg muuta looduskaitse efektiivseks ja kohalikke kogukondi arvestavaks

Korteriühistud: kevad on hoovi korrastuseks õige aeg

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul pööravad Eesti korteriühistud suurt tähelepanu mitte ainult elamu, vaid ka selle ümbruse korrashoiule. “Elamisväärseks muudab korterelamu mitte ainult eeskujulik remont siseruumides, vaid ka läbimõeldult kujundatud majaümbrus,” rõhutas Mardi.

“Mõnes omavalitsuses on hoovide korrastamiseks loodud ka toetused, mida korteriühistud aktiivselt kasutavad, ka on omavalitsused pakkunud abi prügikoristusel jms. Igal aastal võtavad korteriühistud järjest enusiastlikumalt osa ka “Teeme ära!” aktsioonist, tehes korda ka näiteks maja juures asuva metsatuka või pargi,” tõi Mardi näiteid. “Ühine tegutsemine seob ka majaelanikke ning ühiselt korda tehtud hoovi hoitakse hästi.”

Mardi sõnul soovivad ühistud ka hoovialasid uuendada. “Tahetakse koduõu muuta mängupaigaks lastele ja puhkekohaks täiskasvanuile. Järjest aktuaalsemaks muutub parkimiskohtade probleem, hoovi uuendamisel on see tihti üks käimatõmbav jõud.”

Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.

Tuleproov selgitas Eesti parimad noored metsamehed

Pildil teeb raievõistluse võitja Jarro Mihkelson kombineeritud järkamist. Foto – Tõnu Eller
Pildil teeb raievõistluse võitja Jarro Mihkelson kombineeritud järkamist. Foto: Tõnu Eller

Eile, 16. aprillil Luua Metsanduskoolis mõõtu võtnud 130 noort metsandus- ja aiandusala kutseõppurit selgitasid endi seast parima raievõistleja, metsamasinaoperaatori, maastikuehitaja ja metsarajal orienteeruja.

Parim raievõistleja on Jarro Mihkelson, parimad metsamasinaoperaatorid Gert Vigel (harvesteril), Rait Mitt (forvarderil) ja Egert Lass (metsamasina imitaatoril). Metsarajal orienteerumisel sai esikoha Juhan Püü metsanduserialalt ja Charlotte-Miralda Feršel maastikuehitajatest. Maastikuehitajatest napsasid esikoha Erik Rüütel ja Krista Riiman.

„Mind on lapsest saati huvitanud loodus ja jahindus, need on kaks peamist põhjust, miks asusin Luua Metsanduskoolis õppima metsamajandust,” ütles Eesti parim raievõistleja Jarro Mihkelson. „Igalt võistluselt saan kogemusi, mis on vajalikud, et olla oma ala proff ning heade tulemustega loodan silma jääda ka tulevastele tööandjatele,” lisas noor metsamees.

„Sel aastal võib kindlasti paljude võistlejate kohta öelda, et nad näitasid oma professionaalset taset ning on valmis astuma tööturule ja kõike õpitut seal rakendama,” ütles võistluse peakorraldaja Marko Vinni. Tema sõnul võib uhkusega tõdeda, et järjepidev töö noortega on vilja kandnud. „Loomulikult tiivustas õpilasi võimalus esindada nii kooli kui ka Eestit tervikuna Euroopas,” selgitas Vinni.

Metsandus- ja aiandusalased kutsevõistlused koosnesid neljast võistlusest. Raievõistlusel pandi noorte oskused proovile laasimises, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises, saeketimontaažis ja langetamises. Metsamasinate võistlusel proovisid noored jõudu erinevatel metsamasinatel. Metsarajal tuli 16 punktis ilma abivahenditeta määrata liike ja lahendada puude ning metsaga seotud ülesandeid. Maastikuehitajad pidid ehitama nelja tunniga väikevormi.

Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Lisaks ametikoolidele osalesid metsarajal ka Jõgevamaa üldhariduskoolide ja Soome partnerkooli õpilased.

Metsandus- ja aiandusalaseid kutsemeistrivõistlusi korraldas Luua Metsanduskool koostöös SA Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate

Kuni 5. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.lastega_ja_lastele_logo

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.”

Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru hinnangul on Eestis palju erilisi inimesi ja organisatsioone, kes teevad laste heaks rohkem, kui neilt oodatakse. „Laste heaks tegutsevate inimeste tegevusel on oluline mõju kogu ühiskonnale, kuid liiga tihti jääb nende inimeste pühendumus ja oluline panus silma vaid teistele sama valdkonna inimestele. Tunnustades pühendunud tegutsemist laste ja perede heaolu nimel tahame konkreetsete lugude kaudu nende inimeste panust ühiskonnas laiemalt tutvustada ja seda esile tõsta. Samuti tahame tunnustada tublisid lapsi ja peresid, kes on aidanud teisi või on muul põhjusel teistele eeskujuks,“ selgitas Andres Aru.

Kandidaatidena, kes laste heaolusse panustajatena väärivad esiletõstmist, võib üles seada nii häid inimesi (sh lapsi) kui organisatsioone (nii avalikust, era- kui kolmandast sektorist). Ettepanekuid, keda tunnustada, võivad samuti teha kõik – nii eraisikud kui organisatsioonid.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täitataotlusvorm. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ algatajateks on MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, SA Dharma, MTÜ Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Oma Pere, MTÜ SEB Heategevusfond, Õiguskantsleri Kantselei.

Eesti lihatööstussektori käive kasvas mullu 16,1 protsenti

meatEesti lihatööstussektori käive kasvas 2013. aastal 302,5 miljoni euroni, mis tähendab 16,1protsendilist suurenemist võrreldes aasta varasemaga, selgub põllumajandus­ministeeriumis valminud Eesti lihatööstussektori ülevaatest.

Lihatööstussektori 302,5 miljoni euro suuruse müügitulu juures teeniti statistikaameti lühiajastatistika andmetel 10,9 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemaga võrreldes 2,4 miljoni euro võrra enam.

“Müügitulu kasvu põhjuseks on toodangumahtude kasv ja varasemast suurem müük nii sise- kui ka välisturul. Lisaks panustas müügitulu suurenemisse liha ja osade lihatoodete kallinemine,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksportis lihatööstussektor 2013. aastal toodangut 30,6 miljoni euro väärtuses, mis on aasta varasemast 2,6% enam. Lihatööstustesse investeeriti mullu 9,4 miljonit eurot, enamik sellest masinatesse ja seadmetesse (41%).

Eesti lihatööstussektoris tegutses statistikaameti lühiajastatistika andmetel 2013. aasta lõpu seisuga 55 ettevõtet, kus töötas kokku 2731 inimest. See moodustas 19,8% toiduainetööstuses hõivatud inimestest.

Ülevaate leiab http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2013/lihatoostus-ylevaade-2013-04.pdf

August Pulst 125 – külamuusikute lisakontsert Kihnus

20.-21. aprillil jõuab Pulsti vaimus kontsertreis Kihnu saarele. Tänapäeva külamuusikud on jaanuarikuise peolustiga rõõmustanud juba sadu ja sadu inimesi, kel on olnud võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Menukaks osutunud ringreisi lisakontserdile kutsutakse kuulajaid 20. aprillil Kihnu muuseumis. Eeskava algab kell 18, sissepääs tasuta!

Eeskavas on Krista Sildoja raamatu “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale” esitlus, Pulsti rändnäitus, kontsert külamuusikutega ja simman.

Esinevad: Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja, Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Risto Lehiste.

21. aprillil toimub Kihnu koolis rahvapillide tutvustus ja kontsert õpilastele.

Krista Sildoja raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” kirjutatakse August Pulsti tegemistest nii teiste kui tema enda sõnade kaudu. Omal ajal kirja pandud meenutused 20. sajandi esimese poole külamuusikutest, nende mõtetest ja olemusest on väärt lugemine tõsisele rahvamuusikahuvilisele. Teaduslikult süstematiseeritud info muusikutest ja ringreisidest aitab orienteeruda Pulsti ajas ja elutöös. CD-plaadilt ja QR-koodidega (Eesti Rahvaluule Arhiiv) kuulatavad originaalsalvestused annavad aimu, kuidas kunagi pilli mängiti.

Korraldajad: Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Mooste rahvamuusikakool

Rohkem infot: www.tmm.ee/ringreis

Põllumajandusamet tuvastas ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma K-Rauta Võru, Valga ja Tartu kauplustes müüdavatel rododendronitel

Saastunud taimed pärinevad Saksamaalt ning nende taimede partii turustamine ASi Rautakesko kauplustes on peatatud. Taimedel on küljes tootjanumbriga etikett, millele on märgitud registreerimisnumber DE-NI-121622.

Tamme-äkksurmale iseloomulikud haigustunnused on taimede võrsete närbumine, lehelaiksus, keerdunud lehed või pruunistunud õienupud. Lisateavet ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma kohta on võimalik leida Põllumajandusameti veebilehelt taimetervise valdkonna alt.

Põllumajandusamet (PMA) palub kõigil, kes on viimastel nädalatel ostnud rododendronitaimi Rautakesko kauplustes üle Eesti ning märkavad taimedel haigustunnuseid, võtta ühendust PMA maakondlike keskuste taimetervise inspektoritega või põllumajandusameti taimetervise osakonnaga (Maria Brizmer, tel 671 2622).

Haigustunnused ei pruugi avalduda kohe, seetõttu soovitab PMA ostetud taimi jälgida kogu kasvuperioodi vältel.

Algab suvine aialinnuvaatlus

Punarind. Foto: Tiit Külaots
Punarind. Foto: Tiit Külaots

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub linnuhuvilisi jälgima oma aias pesitsevaid linde ja osalema uues pikaajalises rahvateaduse projektis “Suvine aialinnupäevik”.

Projekti eesmärk on linnusõprade abiga koguda andmeid ja täiendada teadmisi meie aedades pesitsevate linnuliikide kohta. Kuigi aialindudega puutume kokku peaaegu iga päev, teame just tavalisemate lindude käekäigust võrdlemisi vähe. “Suvise aialinnupäeviku” abil saame aga edaspidi jälgida kümnete aialindude leviku ja pesitsemisedukuse iga-aastast muutumist ja vajadusel muutustele reageerida.
Aialinnupäeviku pidamine on lihtne ja igaühele jõukohane. Selleks loodud veebirakenduse abil saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning ka muud loomad. Kõik päevikusse sisestatud andmed ja kommentaarid saab vaatleja endale päevikuvormis ka salvestada ja välja trükkida. Ühtlasi on võimalik kaardirakenduse abil jälgida teiste projektis osalevate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse. Veebilehelt leiab lisaks juhiseid linnusõbraliku aia loomiseks ja määramisabi. Suvine aialinnupäevik asub veebilehel www.eoy.ee/aed.
Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Tammsaare muuseumi aiavärvimise talgud Kadriorus 2013. aastal. Foto: Sven Puusepp
Tammsaare muuseumi aiavärvimise talgud Kadriorus 2013. aastal. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära egiidi all peetav seitsmes talgukevad kogub hoogu ning kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 3. mail kõikjal üle Eesti ühise talgupäevaga. Sel aastal kutsub Teeme Ära talgupäeva meeskond lisaks kõigile senistele talgujuhtidele ja talgulistele veelgi rohkem osalema noori, et tugevdada meie talgutraditsioone nii linnas kui maal. Nagu juba tavaks, saavad kodukandis vajalike talgutegude üle inimesed ja kogukonnad ise otsustada.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür peab talgupäeva suurimaks väärtuseks just seda, et aktiivne pealehakkamine ja koos tegutsemine muutub üha loomulikumaks elamise viisiks nii linnades kui ka maapiirkondades. „Paljude inimeste ja kogukondade jaoks on talgupäev otsekui pidupäev: kus kohtab vanu ja uusi sõpru, kogeb palju häid emotsioone ning kogub jõudu edasi elamiseks,“ rääkis Tüür.

„Talgupäeval kogetud õlatunne on inimestele väga oluline tunne olenemata sellest, kas elatakse kortermajas või hajakülas,“ lausus Tüür. „Koos tehtud talgutööd ja ühiselt veedetud hetked liidavad inimesi, loovad turvatunnet ning annavad kinnituse, et Eestimaa on tõepoolest parima paik elamiseks.“

Noored ja vanad
Tänavuse talgupäeva ettevalmistamisel on Teeme Ära talgupäeva meeskonnale appi tulnud sihtasutuse Domus Dorpatensis noored, kes võtsid enda õlule talgupäeva noortesuuna vedamise. Talgupäeva maakondlike koordinaatorite võrgustik saab täiendust kohalike noortejuhtide näol, et koos senisest veelgi paremini innustada ja toetada talgujuhte kõikjal üle Eesti.
Loe edasi: Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Täna stardib noorte metsameeste aasta tippsündmus

2013. aasta raievõistluse täpsussaagimine. Foto: SA Innove
2013. aasta raievõistluse täpsussaagimine. Foto: SA Innove
15. aprillil algavad Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis kahepäevased metsandus- ja aiandusalased kutsevõistlused, kus pea 130 kutseõppuri seast selgitatakse välja Eesti parimad noored metsamehed ja maastikuehitajad.

„Esimene päev kuulub tehnilistele aladele, kus võistlevad raievõistlejad, metsamasinaoperaatorid ja maastikuehitajad,” ütles võistluste korraldaja Marko Vinni. „Teisel päeval on metsarajal orienteerumine, kus tuleb 16 punktis ilma abivahenditeta määrata liike ja lahendada puude ning metsaga seotud ülesandeid,” lisas ta. Vinni sõnul saavad parimad võimaluse esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel.

„Metsandus on seotud väga paljude eluvaldkondadega, seetõttu on tegemist kindlasti olulise erialaga, mida õppida ja millest on edasises elus kasu,” ütles Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk. Tänast Eesti metsandusalast kutseharidust hindab Kelk kvaliteetseks ja vastavaks tööturunõuetele. „Kutsehariduse tugevusteks on head tingimused õppimiseks ja elamiseks, oma ala parimad õpetajad ja tihe koostöö ettevõtetega,” selgitas Kelk.

Tänavustel võistlustel võtavad mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Lisaks ametikoolidele osalevad metsarajal ka Jõgevamaa üldhariduskoolide ja Soome partnerkooli õpilased. Võistlused algavad mõlemal päeval kell 14.00. Võitjad selguvad 16. aprillil kell 19.00.
Loe edasi: Täna stardib noorte metsameeste aasta tippsündmus

LEO-klubi korraldab Lastefondi toetuseks tuluõhtu

22. aprillil viib heategevusorganisatsiooni LEO-klubi Tallinna esindus läbi heategevusliku tuluõhtu, mille kasum annetatakse SA TÜ Kliinikumi Lastefondile puuetega laste hoiukodude projekti rahastamiseks.

Pidulikust õhtusöögist, meeleolukast kontserdist ning harivast mälumängust koosnev tuluõhtu leiab aset 22. aprillil kell 19.00 Tallinnas NYC Piano Bar`is. Ürituse hind, mis sisaldab lisaks eelmainitutele ka tervitusjooki ning annetust, on sõltuvalt õhtusöögi menüüeelistusest kas 20, 22 või 30 eurot. Kogu heategevusliku õhtu tulu suunatakse SA TÜK Lastefondi vahendusel sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodude toetuseks.

„Meie hinnangul on tegemist äärmiselt olulise ettevõtmisega ühelt poolt just laste ravi, teisalt aga ka tublide lapsevanemate elu pisut lihtsamaks muutmise seisukohalt,“ selgitab Leo-klubi Tallinn esindaja Juhan Valge, miks osustati tuluõhtuga toetada just antud projekti. „Raske puudega lapsed vajavad pidevat hoolt, samas peavad nende vanemad lisaks lapse eest hoolitsemisele ka elatist teenima ning väärivad vahel aega ka iseenda jaoks. Hoiukodude näol on võimalik lahendus sellele probleemile olemas.“

Tuluõhtul on oodatud osalema kõik inimesed, kes soovivad head teha samal ajal meeldivalt aega veetes. Kuna kohtade arv on piiratud, siis tuleks oma tulekust teada anda tasudes õhtusöögi eest hiljemalt 20. aprilliks. Täpsem info ning registreerumine ürituse Facebooki lehel.

Puuetega laste hoiukodude projekti näol on tegemist SA TÜ Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniaga, mille raames toetatakse sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Hoiuteenuse pakkumine ühele lapsele 30-ks päevaks maksab 1075 eurot, millele lisanduvad erinevate tugiteenuste hinnad. LEO-klubi Tallinna esinduse eesmärk ongi koguda ühe lapse ühe kuu teenuse toetus. Loe edasi: LEO-klubi korraldab Lastefondi toetuseks tuluõhtu

Heategevuslik tervisepäev Tasku keskuses tutvustas tervislikku toitumist

12. aprillil toimus Heategevuslik tervisepäev, mille eesmärk oli tutvustada lastele, nende vanematele ja kõigile endast hoolivatele inimestele tervislikke eluviise: tervislikku toitumist, liikumist ja elutervet mõtlemist. Tervisepäeva tulu läheb heategevuseks läbi JCI Toomemäe Laste ande arengu stipendiumi ja koostöös Toidupangaga Tartu andekate laste ja Tartu vähekindlustatud perede toetamiseks.

Tervisepäeva käigus valmistasid Tartu linna lapsed korraga Eesti suurima koguse 50,362 kg tervislikku salatit.
Loosi tahtel said peaauhinna – Cinamoni kinoseanss tervele klassile ja ringkäik kinos – Tartu Kommertsgümnaasiumi 5.b klassi õpilased. Tartu tervislikuma klassi tiitli said Tartu Vene Lütseumi 6.a klass ja Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 3.c klass, nende auhinnaks on Tasku vaateplatvormi külastus koos giidiga. Kõigile salativalmistajatele olid kingikotid vahvate ja tervislike meenetega.

Tartu parima tervisliku salatikoha tiitli sai Cafe Truffe. Saka mõisa kinkekaardi võitis loosi tahtel salatite hindaja Lydmila Kovõlina.

Kohapeal toimus Terviselaat, kus pakuti tervislikke tooteid ja teenuseid. Lisaks toimusid munakarpidest meisterdamise ja fruktodisaini töötoad. Muusikalist elamust pakkusid Laulustuudio Fa-diees laululapsed ja noored muusikud Elina Hokkanen ja Johannes Laas. Huvitavate tantsukavadega esinesid Shate tantsulapsed. Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond korraldas lastele terviseteemalisi mänge ja viktoriini.

Tervisepäeva korraldasid Eesti Ettevõtlike Noorte Toomemäe koda (JCI Toomemäe), Parem Elu Koolitused ja Tartu Linnavalitsus, suurtoetajad olid Tasku keskus, Cinamon, Rimi, Valio Alma AS, Tartu Näitused ja Grüne Fee.

Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin Joakit
Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin Joakit

Vaatamata üsna jahedale aprillikuule, kulgeb tänavune talgukevad tõusvas joones ja 3. mail peetav üle-eestiline talgupäev läheneb sama kindlalt nagu esimene korralik soojalaine. Teeme Ära talgupäeva meeskond innustab tänasest kõiki inimesi leidma talguveebist aadressil www.teemeara.ee omale sobivad talgud ja end ka osalejana kirja panema. Esmaspäeva hommikuks oli talguveebi üles tähendatud juba 1071 talgut ning valik laieneb pidevalt.

Kõik huvilised saavad end talgupäeval osalejana kirja panna Teeme Ära kodulehel, klikates avalehel suurt rohelist nuppu “Liitu talgutega”. Jätkuvalt on talguveebi oodatud ka uued talgud, mida saab hõlpsalt registreerida, klikates sinisele nupule “Korralda talgud”. Talgute kirjapanek on avatud mai alguseni. Teeme Ära meeskond julgustab üles tähendama ka neid talguid, mis toimuvad vahetult enne või pärast 3. mai talgupäeva.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute kirjapanek on tänavu kulgenud võimsa tempoga ja nüüd on järg talguliste käes. “Talguvalik on praeguseks juba väga korralik igas Eestimaa nurgas. Kellel vähegi võimalik, pange end ka osalejana kirja, sest see aitab talgujuhtidel ühiseid töid ja tegemisi paremini planeerida. Kui talgupäeval jagub igaühele jõukohane töölõik, sobiv töövahend ning toekas supiports, on kõigil meel hea!” lausus Tüür. Loe edasi: Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

Selgusid Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid

Mariliis Valkonen
Mariliis Valkonen

Tänavuse Eesti Muusika päevade preemiate laureaadid on heliloojad Mariliis Valkonen ja Tõnu Kõrvits. Preemiad anti üle eile õhtul, Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Muusika päevade lõppkontserdil.

Traditsiooniline Eesti Muusika päevade preemia antakse iga festivali raames kahele heliloojale. Tänavu olid valiku tegemisse kaasatud esmakordselt Eesti muusikaõpetajad, kes hääletasid oma lemmikute poolt kuuldud heilifailide põhjal. Nominentide valik tehti eelmisel festivalil esiettekandele tulnud meeldejäävate uudisteoste eest. Preemianominente oli kaheksa. Eesti Muusika päevade preemia rahastaja on Eesti Autorite Ühing.

Mariliis Valkonen (1981) pälvis EMPi preemia 2013. aasta festivalil esiettekandele tulnud tsükli “Lendutõus” eest segakoorile ja keelpillikvartetile. Teose esiettekandel osalesid Tartu Ülikooli Kammerkoor ja keelpillikvartett Prezioso, dirigent oli Triin Koch. Valkoneni muusika sünni juures on eriti olulisel kohal intuitiivsus, tema muusikat iseloomustavad selged rütmid, jõulised žestid, värvikas fragmentaarsus.

Tema muusikat on viimastel aastatel eriti sageli tellinud ja esitanud just koorid, ent Mariliis Valkoneni on tunnustatud ka kammermuusika eest. EMPil 2013 tulid esiettekandele ka Valkoneni naiskoorilaul “Sinu südames” (täpsemalt toimus ettekanne Kooriühinguga koostöös toimunud uue koorimuusikaga kontserdil “Koorumine”) ja ühe päeva jooksul kirjutatud klaveripala “Naeratus”. Mariliis Valkoneni koorimuusikat sai Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärava esituses kuulata ka tänavu Tallinn Music Weeki nüüdismuusikakavas, Eesti Muusika päevade esitluskontserdil Mustpeade majas.

Loe edasi: Selgusid Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid

Seitsmes talgukevad

Tarmo TüürTarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Juba seitsmendat korda tulevad eestimaalased mai esimesel laupäeval kokku, et ühendada jõud meile kõigile olulise heaks. Tänapäeval, mil üha enam saab valdavaks projektipõhisus, lühiajalisus ja ühekordsus, on hea meel näha, et üle-eestiline talgupäev kosub ja kasvab. Iga aastaga lisandub uusi talgukohti ning laieneb talgutööde ja talguliste ring.

Talgupisik ja eeskuju on nakkavad. Talguid on peetud ju kogu aeg, ent tuues need kokku ühele kevadisele nädalavahetusele ja paigutades suurele talgukaardile, saame alles aimu ühises talgupäevas peituvast väest. Nii on aastaid või juba aastakümneid ühise toimetamise traditsiooni elavana hoidnud külad innustanud teisi asumeid ja kogukondi.

Koostegemise võlu
Viimase 10-15 aastaga on suurlinnade lähedusse sündinud lugematul hulgal uusasumeid, kus naaber ei tunne naabrit. Või kui ka tuntakse, siis ei ole veel jõudnud tekkida tava, aega ja kohta, kus omavahel kokku saada, kodukandis sündivat arutada ning tarvidusel käsi külge panna. Nii on talgupäeva järel ikka kuulda paikadest, kus endi jaoks avastatud koostegemise võlu, toredad naabrid või ideed järgmisteks ettevõtmisteks. Just selles peitubki talgupäeva maagia – talgutelt leiame elu ja rõõmu, hea tunde koos tegutsemisest!

Eestist healoomulise kulutulena juba sajasse riiki levinud „Teeme ära!“ idee ja mõtteviis on ju tegelikult üks hästi lihtne ja loomulik asi. Eks selles tema edu saladus vist peitubki. Pole ju midagi loomulikumat kui ühiselt oma elukeskkonna heaks panustada. Kui harjumus märgata enda ümber asju, mis võiks teisiti olla. Põhjusel või teisel on inimesed sellest aga võõrdunud. Või napib kättevõtmist ja usku, et mina saangi midagi muuta. Just see veendumus koos oskusega ümbritsevat probleemi märgata ning lahendamiseks käed külge panna ongi väärtus: talgud on märkamatult Eesti ekspordiartikliks kujunenud.
Loe edasi: Seitsmes talgukevad