Eesti

Samson-Himmelstjerna Sihtasutus jagas toetusi

Samson-Himmelstjerna Sihtasutuse nõukogu jagas eelmise aasta lõpus 2014. aastal ellu viidavatele Rõuge kogukonna projektidele toetusi kokku 39 308 euro ulatuses.

Sihtasutus toetab Rõuge põhikooli, sealhulgas jätkuvalt saksa keele õpet, Rõuge lasteaia lastele rahvariiete ostmist, Nursi külakeskuse teenuskeskuseks arendamist (luuakse pesemisvõimalused kohalikele inimestele), Rõuge hooldekodu, muuhulgas pesupesemisvõimaluse loomist Rõuge aleviku inimestele ning Rõuge kogudust. Toetust said ka andekad noorsportlased Marten Kikas ja Thomas Kuus, veteransportlane Karin Laine ning Rõuge spordiklubi noorte jäähoki treeningud. Fond toetab ka vendade Kail ja Han-Hendrik Piho ettevalmistust Sotši olümpiaks. Lisaks toetati vallarahva Väimelas ujumas käimist, Rõuge priitahtlike pritsimeeste ja Rõuge jahiseltsi tegevust.

Rõuge valla aukodanik Alexander von Samson Himmelstjerna sõnul on tema poolt rajatud sihtasutus Rõuge kogukonna elu lahutamatuks osaks, mitte ainult rahastusallikaks. Sihtasutuse sooviks on aidata valdkondi kus esineb sotsiaalseid vajadusi, samas toetades Rõuge valla jõupingutusi muuta kogukond atraktiivsemaks. Samuti läheb osa eelarvest vallas tähtsat rolli omavatele MTÜ-dele nagu näiteks vabatahtlikud tuletõrjujad. Fondi rahastusotsused saavad teoks tihedas koostöös Rõuge vallavalitsusega.

Saksamaal Hamburgis resideeruv, kunagise Rõuge mõisniku järeltulija, Alexander von Samson – Himmelstjerna on 10 aasta jooksul panustanud kohalikku kogukonda üle 369 000 euro, mis on tähelepanuväärne panus nii Võrumaa kui kogu riigi arengu hüvanguks.

Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

Täna esitletakse Õiguskantsleri Kantseleis Statistikaameti kogumikku „Laste heaolu“, mis annab ülevaate Eesti laste olukorrast. Lasteombudsmani hinnangul näitab kogumik kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada.

Kokkuvõtte “Laste heaolu” kogumikust

Lasteombudsman Indrek Tederi sõnul on positiivne, et Statistikaamet väärtustab lapsi puudutava info esiletoomist eraldi kogumikus, sest ülevaatlik laste olukorra kaardistus loob paremad eeldused nende heaolu tagamiseks. „Lapsi puudutavaid andmeid vajavad oma töös paljud – näiteks psühholoogid, noorsootöötajad, õpetajad, arstid, seaduseloojad – ning seejuures on oluline, et infot avaldataks regulaarselt ja et see oleks kõigile kättesaadav. Kahjuks aga ei avaldata laste kohta käivaid andmeid täna ühtsetel alustel, mistõttu on keeruline laste tegelikku olukorda hinnata,“ ütles Indrek Teder. Ta avaldas lootust, et esitletav „Laste heaolu“ kogumik on aluseks traditsiooni kujunemisele ning et lisaks kogumikule avaldaks Statistikaamet laste heaolu kajastavaid andmeid edaspidi regulaarselt ka oma kodulehel. „Ilmunud kogumik näitab kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada ning aitab kaasa laste kui ühe olulise ühiskonna osa senisest nähtavamale kohale seadmisele ja väärtustamisele,“ märkis lasteombudsman. Loe edasi: Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

August Pulst 125: Külamuusikute ringreis

Teisipäeval, 14. jaanuaril kell 16.00 anname Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis avalöögi muuseumitegelase, kunstniku ja vanavara koguja August Pulsti 125. sünniaastapäeva tähistamisele – Pulsti pidunädalatele. Toimub Krista Sildoja koostatud raamatu „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” esitlus, väike rahvamuusikute kontsert ning Pulsti elu ja tegevusi tutvustava rändnäituse avamine.

Kellel ei ole võimalik tulla muuseumisse, saab valida omale sobivaima peopaiga, sest Pulsti vaimus toimuv ringreis toob 15. – 31. jaanuarini üheksasse Eesti paika tänapäeva külamuusikud, et anda inimestele võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Loe edasi: August Pulst 125: Külamuusikute ringreis

Algab talve valge aeg

Lõpuks ometi tuli lumi ja lõppes talvepimedus – üsna samal ajal, kui kalendritesse on kirjutatud 14. jaanuari tähtpäevaks taliharjapäev. Talve pooleks jagav tähtpäev on tuntud kõigis põhjamaades Taanist Jäämereni. See on üks neljast ürgvanast päevast, mis on olemas vanadel puu- ja luukalendritel. Eestis on puukalendreid ehk sirvilaudu muuseumi toodud peamiselt saartelt ja mere äärest. Siiski on need neli tähtpäeva teada kogu maal. Suveharjaks on maretapäev 13. juulil, kevadepoolitajaks on künnipäev 14. aprillil ja sügisepoolitajaks kolletamispäev 14. oktoobril.

Kõik need päevad märgivad olulist muutust aastaringis. Taliharjaga lõpeb talve pime aeg ning algab valgem ja külmem aeg. Nagu ikka, on taliharja tavad ja kombed kandunud edasi teistele südatalvistele tähtpäevadele kirikukalendrist. Lähim taliharjapäevale on tõnisepäev 17. jaanuaril. Tõnise ehk Antoniusega on ühte sulanud muistne viljakushaldjas, keda kutsuti Tõnniks. Tõnisepäeva tähistamisest loodeti head edenemist sigadele. Setomaal pandi vahaküünlad kabelis seapea peal altaris põlema, õnnistama kutsuti ka preester. See tagas sigade eduka poegimise, nii et üleskasvatatud põrsad oli minev kaup Petseri turul. Ka küünlapäev, 2 veebruar kandis jälgi muistsest taliharjast, sedagi päeva peeti talvepoolitajaks. Vastlapäevane hangest alla liugleminegi on sümboolne tegevus talvest väljumiseks.

Taliharjaga on seotud ka puudelangetamine. Hea tarbepuu saamiseks tuleb vaadata ka Kuufaase. Lehtpuu langetamisel tarbepuuks on parim aeg taliharja järgne Kuu viimane veerand, okaspuu jaoks sellele järgnev kuu esimene veerand. Lisaks on hea, kui langetamsie ajal on tuul põhja- või kirdekaarest. Saaremaal jäid mõnel aastal tarbepuud langetamata, kui õiget tuult ei tulnud. Õigel ajal langetatud puu ei mädanenud. Isegi haavapuu õigel ajal langetatud palgist tehtud maja kestab sada aastat ja kauemgi veel. Lehtpuu langetamise aeg on sel aastal 20. jaanuariga algaval nädalal, okaspuu langetamise aeg on veebruari esimestel päevadel.

Mikk Sarv

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus alustab temaatiliste teabekonverentside sarjaga

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd. — Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega
Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus alustab 2014. aastal ürituste sarjaga ”Targa Maja teabekonverentsid”, mis toimuvad Rakvere kesklinnas, Targa Maja saalis (Pangamaja), aadressil Turuplats 2.

Teabekonverentsidel käsitletakse erinevaid tarka maja, teadmistepõhist ehitust, tarka energiakasutust ja tarka linnaruumi puudutavaid teemasid ja aktuaalseid võtmeküsimusi. Konverentside sarja avaüritus on 23. jaanuaril “Targad küttelahendused energiatootmises ja energia õiglane hind”. Avaüritusel räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud.

Vaata konverentsi “Targad küttelahendused energiatootmises ja milline on energia õiglane hind” kava ja registreeru SIIN

Lähikuudel toimuvad teabekonverentside sarja üritused:

*20. veebruaril – Targad valguslahendused ja säästlik elektritarbimine.

*20. märtsil – Nutidisain. Targa maja lahendused naiseliku pilgu läbi

*24. aprillil – Tark ehitus.Teadmistepõhine ehitus ja targad ehitusmaterjalid

*22. mail – Linnakeskkond. Targa linnaruumi kujundamisest.

*26. juunil – Targa energia päev. Targa energia päev toimub Euroopa Säästva Energia nädala raames Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud regionaalse üritusena.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on Eestimaale rajatav teadus ja arendustegevusega tegelev regionaalne kompetsikeskus. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse (SA Virumaa Kompetentsikeskus) partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtted ning omavalitused.

Võrus selgusid sissekirjutuskampaania võitjad

Täna loositi Võru linnavalitsuse infosaalis välja läinud aasta detsembris Võrus korraldatud sissekirjutuskampaania “Võrus on mõnus” võitjad. 46 sedeliga loosikausist tõmbas linnapea Anti Allas välja järgmised nimed: Anna, Jaanika, Helbe, Mailiis, Mari, Pirgit, Keidi, Katriine-Maria, Lilli ja Milana. Võitjatega võetatakse ühendust, igaüks neist saab endale Võru linnaga seotud ettevõtte 100-eurose kinkekaardi.
Kuu aega kestnud kampaania eesmärgiks oli kutsuda inimesi end Võru linna kodanikeks registreerima. Kampaania raames raames sai linn juurde 41 uut kodanikku, neile lisandus viis vastsündinut. Enim registreerus inimesi Võru vallast (10), kaugemalt tulijad olid Iirimaalt, Soomest ja Venemaalt. Alanud aasta 1. jaanuari seisuga elab Võrus 13 169 inimest.

Vanemuine pakub vaegkuuljatele paremaid võimalusi teatrielamuseks

Vanemuise teatri suure maja saalis on kasutusel uuenduslik süsteem, mis võimaldab ka vaegkuuljatel etendusi täisväärtuslikult nautida.

Möödunud aasta maikuus paigaldati Vanemuise suure maja teatrisaali uudse lahendusega helisageduslik induktsioonisüsteem ehk silmusvõimendi, mille abil on kuuldeaparaadiga inimesel võimalik helisid (kõnet, muusikat jne) paremini ja selgemini kuulda. Vanemuine on seni ainus teater Eestis, kes silmusvõimendi teenust pakub. Kuigi paigaldatud süsteem katab kogu teatrisaali, on saalis kindlad tsoonid, kus seade kõige parema tulemuse annab. Vastava märgistusega saaliplaan on leitav Vanemuise kodulehelt http://www.vanemuine.ee/piletiinfo ning ka Vanemuise teatri kassades. Silmussüsteemi kasutamiseks peab kuuldeaparaat olema varustatud vastava programmiga, mis võimaldab induktsioonivälja vastuvõttu. Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaise Külliki Bode selgitusel saab kuulmiskeskuste spetsialistidel lasta paigaldada kuuldeaparaati vastav silmusprogramm, kui vastav aparaat seda programmi toetab.

Neil vaegkuuljatel, kellel pole kuuldeaparaati või on selline, millel puudub silmusvõimendi kasutamise võimalus, on võimalik kasutada kõrvaklappe, neid saab vajadusel küsida saaliteenindajalt.

Krista Leipsig

Abivajajad saavad sooja suppi

MTÜ Sihva Külaseltsil on plaanis pakkuda Otepää vallas abivajajatele sooja suppi

Sihva külavanema Eve Koseri sõnul tuli idee pakkuda sooja suppi sellest, kui ta märkas, et tema külas on palju neid inimesi, kes mingil põhjusel ei saa iga päev sooja sööki. Abivajajate hulgas on vanureid, kes ei jaksa enam ise süüa teha, või ei pääse kodust liikuma ja ka lastega peresid. Eelnevalt korraldati koos külaseltsiga prooviperiood, mille käigus pakkuti suppi kaks korda nädalas – teisipäeval ja neljapäeval.

Algatus sai väga positiivset tagasisidet ja sellest omakorda tuli idee pakkuda sooja supi võimalust ka teistele Otepää valla inimestele, mitte piirduda ainult Sihva külaga.

Et supi kojuvedu väga kalliks ei läheks (0,8 l sooja suppi maksab inimesele 1€, eeldusel, et transpordi eest tasuma ei pea), loodab MTÜ Sihva Külaselts projekti käivitamiseks leida rahastust struktuurfondidelt ja Otepää vallalt.

Selleks aga on vaja teada kui palju on neid inimesi, kes suppi endale koju tellida soovivad. Sihva külaselt palub kõigil Otepää valla elanikel, kes on sellisest teenusest huvitatud või teavad inimesi, kes võiksid seda vajada, teatada MTÜ Sihva Külaseltsi juhatuse liikmele Tiiu Aartile mobiiltelefonile 516 0830.

Otepää vallavalitsuse liige Margit Prede arvates on tegemist tänuväärse ja suurepärase algatusega, mida tasub toetada.

Monika Otrokova

Setomaa kultuuriprogramm ootab taotlusi kuni 27. jaanuarini

Avaliku konkursi programmi “Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018” projektidele taotluste esitamise tähtaeg on 27. jaanuar. Toetusprogrammi eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Programmi maht on 208 800 eurot, see on 10% suurem kui eelmisel aastal.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetab Eesti riik sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Programmi nõukogu esimehe Eino Pedaniku sõnul peab Seto kultuuriprogramm tähtsaks eelkõige just noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamist, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamist väljaspool Setomaad.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Uuendatud programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=1707

Põltsamaal avatakse pärandinäitus, mille keskmes on oskused, kombed ja tavad

Põltsamaa kultuurikeskuses avatakse 13. jaanuaril kell 16 näitus “Pärand elab!”.

“Pärand elab!” on rändnäitus, mis tutvustab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut. Näituse avamisel pöörame eraldi tähelepanu antud piirkonna kultuuritraditsioonidele. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav kõneleb avamisel kohalikust puhkpillitraditsioonist, pillilugudega astuvad üles Põltsamaa muusikakooli õpilased.

Pilkupüüdvat rändnäitust on tänaseks näinud Tartu, Hiiumaa, Kihnu, Tallinna, Karksi-Nuia ja Tallinna inimesed. Põltsamaa näitus on avatud 31. jaanuarini.

Näitusega kutsutakse inimesi märkama ja väärtustama vaimset pärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid. “Tihti arvatakse, et vaimse kultuuripärandi all mõeldakse käsitööd, tantsu või mõne pilli mängimise oskust, kuid tegelikult võib see olla ka täiesti igapäevane tegevus nagu moosi keetmine või pesu pesemine. Seetõttu püüdsingi leida iga paiga kohta võimalikult lihtsaid, kuid samas erilisi nähtusi,” selgitas näituse kuraator Jane Kalajärv.

Eeva Kumberg

Rahvakultuuri Keskus

Ellerhein kohtub Hilaroga

Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 16 toimub Võru Kandles kontsert: Ellerhein kohtub Hilaroga.
Esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja segakoor Hilaro, dirigendid Ingrid Kõrvits ja Silja Otsar.
Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna linna lastekoor, loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. 1970. aastast töötas koori juures dirigendina Tiia-Ester Loitme. Tänaseks on Ellerheinast saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2012 septembrist on tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander, vokaalpedagoog Vilja Sliževski, kontsertmeister Sten Heinoja. Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle maailma.
Segakoor Hilaro on asutatud 1991.aasta 29. aprillil. Koori muusikalise taseme kujundamise ning repertuaarivaliku eest on kogu Hilaro tegutsemise aja jooksul hoolt kandnud dirigent Silja Otsar.
Muusikaliselt püüab Hilaro pakkuda kuulajatele mitmekesist valikut. Vaheldusrikkust musitseerimisse on toonud koostöö solistidega Maris Liloson, Kait Tamra, Ivo Linna ning Võru muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru sümfooniaorkestriga Jaan Randvere juhatusel.
Kätlin Hoop

Veelindude toitmine ei ole mõistlik

Keskkonnaamet tuletab lähenevate külmade ilmadega seoses meelde, et veelinde ei ole mõistlik toita. Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Sinikael-pardid, kühmnokk-luiged ja teised veelinnud, keda võib tihti meie linnapildis kohata, peaksid külmade ilmade saabudes rändama lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Lindude toitmisega toetavad inimesed pahaaimamatult ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist, sest inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest.

„Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Saiatooted, mida inimesed enamasti lindudele pakuvad, on süsivesikurikkad ja rafineeritud toorainest jahutooted, mis ei kuulu kindlasti lindude looduslikule toidulauale. Need kahjustavad lindude tervist ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka järgmise kevade sigimisedukust,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos esinedes nakatuvad ning levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad linnud muutuda samuti ohtlikuks. Näiteks kühmnokk-luik on Eesti raskeim looduslik linnuliik, kes ebatavalistes oludes või häirimise tõttu võib olla ka inimesele ohtlik.

Veelindude jaoks on parim ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

[Minueesti] Teeme Ära tegemised

21.01. kell 18 – 20 toimub Tallinna Ülikooli Nova majas meie teine Puhta Maailma Klubi. Külaline on seekord Reet Aus.Täpsem info tekib nädal enne ka TÜ kodulehele.
17.01. kell 18.30 – 20.30 toimub Olümpia hotellis meie traditsiooniline infoõhtu. Värsked uudised Let´s Do It World Kosovo konverentsilt ja tiimipeade ülevaated oma toimkondade
tegemistest.
11.05. Suur Vahemere koristamine.Estonian Air avab samal nädalavahetusel oma Spliti lennuliini.Otsustasime, et lendame 10.05. sinna ja 14.05. tagasi. 11.05.saame siis koos horvaatidega Vahemerd kraamida.
Kes soovib kohapeal olla ja kaasa lüüa, siis ostke omale pilet ja andke märku, et tulemas olete
Vaadake infot ka http://letsdoitmediterranean.wordpress.com/about-2/

Maksuseminar 2014 – aasta tähtsaim finantsseminar

Registreeruge järgmise aasta kõige päevakajalisemale seminarile, et omandada põhjalik ülevaade eelseisvatest maksumuudatustest! Maksuseminar 2014 on tänavu kasulikum ja päevakajalisem kui ei kunagi varem!

Seminarile on kutsutud oma ala tippeksperdid: Tõnis Jakob (OÜ Marisett), Marek Herm (Raidla Lejins & Norcous) ja Aule Kindsigo (Kindsigo Konsultatsioonid OÜ).

Käsitlusel on olulisemad maksunduse ja raamatupidamisega seonduvad teemad, nagu näiteks 2014. aastal jõustuvad käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused. Ülevaade antakse ka 2013. aastal jõustunud muudatustest ja ka muudest olulisematest maksudega seotud teemadest. Samuti tulevad arutlusele alati aktuaalsed teemad nagu finantsjuhi kohustused ja vastutus, 0% määraga tehingute ja aheltehingute maksuprobleemid.
Eelregistreerumine poole hinnaga (98 eurot) kuni 10. jaanuarini.
Kõigile seminaril osalejatele kingitus. Lisaks sellele saab iga osaleja ka seminarimaterjali ja tunnistuse.
Maksuseminar toimub 24. jaanuaril Tallinnas, Hotel Euroopa, Paadi 5.
REGISTREERUGE telefonil +372 664 5438.
“Confinni/Praktikud“ meeskond

E-raamat on tulekul

UUS JA PÕNEV: Raamatukogu töötaja Liisi Ansper (paremal) demonstreerib e-lugerit Kuressaare Vanalinna kooli õpilasele Kadi-Riin Kangurile, kes varem sellist seadet käes hoidnud pole. Foto: Sander Ilvest

Saare maakonna keskraamatukogul, rääkimata maaraamatukogudest, pole lugejaile seni laenutada ainsatki e-raamatut.

“Põhimõtteliselt on e-raamatud meil ju olemas, mingi valik on lugerites ja interneti teel saame inimesi aidata tasuta e-raamatute otsikeskkondades,” ütles keskraamatukogu direktor Anu Vahter. “Paraku on e-raamatute müümise ja autoriõigustega asjad segased ja rahvaraamatukogudele mitte kõige soodsamad.” Loe edasi: E-raamat on tulekul

Miks Eesti keelas vanade vedelgaasiballoonide täitmise

1. jaanuarist 2014 on keelatud täita vedelgaasiballoone, mis ei vasta eurodirektiivile ja millel puudub selle direktiivi nõuete kohaselt paigaldatud Pii-märk. Selle taga on ELi direktiiv 2010/35/EL, mis näeb ette nõuded transporditavatele surveseadmetele, et suurendada nende ohutust ja tagada nende vaba liikumine. Direktiiv kohustab tegema vanadele balloonidele uue nõuetele vastavuse hindamise ja kui balloon selle läbib, kinnitatakse sellele Pii-märk. Ehk et Pii-märgiga balloone võib täita, ilma selle märgita balloone 2014. aastast enam mitte.

Sellise keelu eesmärgiks on kõrvaldada käibelt vanad GOST-standardite alusel toodetud balloonid, mis ei vasta enam tänapäevastele nõuetele ning mille nõuetele vastavuse hindamist ei ole võimalik läbi viia, kuna puudub osaliselt või täielikult tootjapoolne dokumentatsioon.

Kuivõrd täielikku ja vajalikel andmetel põhinevat vastavushindamist ei pruugi olla võimalik läbi viia, ei ole tagatud, et ringluses olevad balloonid on ohutud inimestele ja neid ümbritsevale keskkonnale. Kindlam on ohte vältida ohutuma seadme kasutamisega, kui oodata tagajärgi nõuetele mittevastava seadme kasutamise tulemusena, sest teadupärast gaasiplahvatuse tagajärjed võivad olla väga rasked nii inimesele kui ehitisele.

Üheks täitmise keelu ajendiks on ka asjaolu, et Lätis keelati alates 1. jaanuarist 2014 GOST-standarditele vastavate balloonide kasutamine täielikult. Meenutan, et Eesti keelab vaid täitmise, mitte kasutamise, enne aastavahetust täidetud balloone võib kasutada, kuni nad tühjaks saavad.

Kui Eestis eelnõuga planeeritavat piirangut ei kehtestataks, tähendaks see, et Lätis kasutuselt kõrvaldatud ning võimalikud nõuetele mittevastavad ja ohtlikud balloonid satuvad ringlusse Eestis, suurendades seetõttu nii järelevalve kui täitjate poolse kontrolli koormust ning võivad kaasa tuua õnnetusi kodumajapidamistes. Loe edasi: Miks Eesti keelas vanade vedelgaasiballoonide täitmise

Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga

Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga. Mitut maksejuhist saab korraga panka edastada vaid uut ISO sõnumistandardit kasutades. Eraisikutele kehtib aastane üleminekuperiood, mille jooksul saab makseid tehes vajaduse korral kasutada saaja vana kontonumbrit.

„Ettevõtete juhid ja raamatupidajad peavad arvestama sellega, et pangad ei tohi valesti vormistatud maksejuhiseid vastu võtta. Seetõttu soovitame juhtidel raamatupidajalt küsida, kas firma on maksete uutmoodi tegemiseks valmis,” ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Alates 2014. aasta veebruarist tohib Eestis arvetel ja maksete tegemisel kasutada ainult rahvusvahelisel ehk IBAN-kujul kontonumbrit. „Nii ettevõtjast kui ka eraisikust makse algataja peab tagama, et tema arved oleksid muudatustest hoolimata õigeks ajaks tasutud,” rõhutas Müller. Loe edasi:

Avatud taotlusvoorud

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kuulutab välja keskkonnaprogrammi 2014. aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprojektide rahastamiseks

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas käesoleva aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 17. veebruar 2014.

Keskkonnatasudest Eesti riigieelarvesse laekuv raha investeeritakse KIKi keskkonnaprogrammi kaudu kümnesse valdkonda: kalandus, veemajandus, jäätmekäitlus, looduskaitse, metsandus, keskkonnakorraldus, merekeskkond, maapõu, atmosfääriõhu kaitse ja keskkonnateadlikkus.

Täpsem info toetatavate tegevuste ja rahastamise tingimuste kohta on saadaval KIKi kodulehel http://kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogrammist KIK on esindatud kõigis maakondades ning küsimuste tekkimisel tasub nõu pidada KIKi maakondlike esindajatega.

Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva tähistamine saab alguse laupäeval Rannapaargu lähedal asuval lõkkeplatsil.Külalisi kostitatakse ja lõbustatakse ning soovijate osavus pannakse proovile. Osavaimaile väärikad auhinnad.

Oma panuse ürituse õnnestumiseks saab igaüks anda, tuues oma jõulukuuse Lubjaahju tänava lõkkeplatsile hiljemalt 10. jaanuariks Tormi, Pae ja Kooli/Vabaduse piirkonna kortermajadel on võimalik üks autokoorem kuuski transportida lõkkeplatsile koostöös Hiiu Vallavalitsusega.

Korraldajad paluvad kuused tuua hiljemalt 9. jaanuariks selleks tähistatud asukohale Teie piirkonnas. Täpsem info Kristjan Ojasoolt 463 6078.

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva avauritus algab 11. jaanuaril kell 17. Loe edasi: Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva

KÜSK toetas mullu vabakonda 2,5 miljoni euroga

Möödunud aastal toetas regionaalministri valitsemisalasse kuuluv Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) vabakonda enam kui 2,5 miljoni euroga, mida on pea kaks korda rohkem kui aasta varem. Riigipoolse toe sai kokku üle 1000 vabaühenduse poolt esitatud projekti ja algatuse.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul panustati 2013. aastal kõvasti ühenduste tulemuslikumasse toetamisse. “Vabaühendused on täna valmis kandma ühiskonnas suuremat rolli ja selleks tuleb neile ka võimalus anda,” ütles Kiisler. Tema sõnul tuleb sel aastal jätkata vabaühenduste finantssuutlikkuse ja tegutsemisvõimekuse arendamist, toetada kodanikuühiskonna organiseerumist ja partnerlust ning vabatahtliku tegevuse laienemist.

Toetuste maht kasvas võrreldes tunamullusega pea kaks korda, kuna 2013. aastal anti KÜSKi hallata ka seni EASi vahendatud kohaliku omaalgatuse programmi toetused. Toetatud projektidest oli enamik kohalikku arengut edendavad algatused, lisaks oli ka 126 suuremahulist projekti ning 34 Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti.

Möödunud aastal töötati regionaalministri valitsemisala eestvedamisel välja ka kodanikuühenduste rahastamise juhend. “See on aluseks ühenduste ja avaliku sektori omavaheliste suhete korrastamisel. Ka kõik KÜSKi programmid lähtuvad sellest juhendist,” selgitas Kiisler.

KÜSK toetab kodanikuühiskonna arengut nelja programmi – mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programm, uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm, kodanikuühiskonna arengu ja eestkoste tugiprogramm ning kohaliku omaalgatuse programm. Erinevatest projektidest väärib esiletõstmist näiteks Eesti esimese sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori käivitamine, “Tule maale!” algatus ning vabaühingute ühisnädal, mille tulemusel hoogustus ühingute koostöö ning avalik arutelu vabakonna rolli üle ühiskonnas. Eraldi väärib märkimist Ida-Virumaa linnade vabaühingutele korraldatud taotlusvoor, mille tulemused kinnitavad, et sealsed ühingud suudavad tegutseda võrdväärselt Eesti teiste piirkondade ühingutega.

KÜSK asutati regionaalministri valitsemisalas 2008. aasta jaanuaris eesmärgiga suurendada vabaühenduste tegevusvõimekust ning luua kodanikuaktiivsust soodustav keskkond. Lisaks rahastamisele tegeleb KÜSK infopäevade ja koolituste korraldamisega ning kodanikuühenduste nõustamisega. KÜSKi tegemistega saab lähemalt tutvuda nende kodulehel www.kysk.ee.

Lastefond kogub uuel aastal annetusi puuetega lastele hoiukodu loomiseks

Tänasest käivitub Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus”, millega kogutakse raha sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodude loomiseks.

Esimesena hakkab hoiuteenust kõrgendatud hooldusvajadusega sügava ja raske puudega lastele pakkuma SA Tartu Perekodu Käopesa. Teenust hakatakse rahastama Lastefondile laekunud annetustest.

Käopesa lastekodul on olemas aastatepikkused kogemused puuetega laste hooldamisel ning asjatundlikud töötajad, kelle hoolde vanem võib oma lapse julgelt viia. Ühele perele pakutakse tasuta teenust kuni 30 päevaks aastas ning annetuste abil on lootust tänavu natuke puhkust anda sajale perele.

Lisaks hoiuteenusele hakkab fond partnerite abiga tegevust pakkuma ka vanematele, kinkides neile näiteks kino- või teatripileteid. Puudega lapse vanem, kes on juba aastaid olnud oma lapse käsutuses ööpäevaringselt ei oska tihtipeale saadud vaba ajaga midagi peale hakata, neile proovitakse pakkuda siis sobivat meelelahutust. Lisaks olemasolevatele koostööpartneritele on oodatud ka uute partnerite pakkumised, kes sooviksid omalt poolt panuse anda. Loe edasi: Lastefond kogub uuel aastal annetusi puuetega lastele hoiukodu loomiseks

Laupäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 205. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Kindlasti on igaüks kohanud punktkirja ravimipakenditel. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftinuppudelt, teleripultidelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt. Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Loe edasi: Laupäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?

2.-5.jaanuaril kogunevad Rõugesse Võrumaa erinevate paikade noored, et koos otsustajatega otsida vastuseid küsimustele: mis rolli mängib noor inimene ühiskonnas? Millal peaks noorega arvestama, tema arvamust kuulda võtma? Milline roll on tänasel noorel Võrumaa ja kogu ühiskonna ühises tulevikus? Mis seda rolli peaks kujundama? Selleks, et sõnastada visioon Võrumaa tänasest noorest tulevase Võrumaa tarvis tulevad kokku noored ja erinevate tasandite otsustajad, et ühistes aruteludes jõuda parema teineteisemõistmiseni ja vähendada polariseerumist, et üks grupp otsustab teise grupi üle, vaid et ühised arusaamad ja eesmärgid sünniksid üheskoos.

3. jaanuaril on koos noortega aruteludes Võrumaa omavalitsuste juhid, 4.jaanuaril saame osa aga noorte rollist ühiskonnas läbi erinevate otsustustasandite. Oma mõttteid noortest on lubanud tulla jagama Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar, Riigikogu liige Kalvi Kõva, Võru Maavanem Andres Kõiv ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Kuldar Adel. Loe edasi: Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?

Aastavahetus Suurel Munamäel

Viljandi vanakraamiturg jätkab uuel aastal Sakala keskuses

Pühapäeval, 5. jaanuaril kell 10 saab Sakala keskuses alguse uue aasta esimene Viljandi vanakraamiturg.

Juba pea viis aastat on viljandlased kogunenud kauplema aastaringselt toimuvale vanakraamiturule. Laadapäeval müüakse asju, mis endale kasutuks muutunud kuid siiski veel piisavalt korralikud, et endale uus omanik leida. Milleks siis vana kraami prügikasti visata, kui kusagil võib olla keegi, kellel just seda asja tarvis võiks minna?

Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud nii talvisel kui suvisel ajal. Viljandlaste jaoks armsaks saanud täika jätkab ka uuel aastal, kuid uues kodus – Sakala keskuses. „Olles juhiks asutusele, mille üheks ülesandeks on aidata kaasa Viljandi kultuurielu korraldamisele ja olla avatud linnakodanike uutele ideedele, tundsin moraalset kohustust olla toeks viljandlastele olulise sündmuse jätkamisele. Kui vanakraamituru senised korraldajad tulid Sakala Keskusesse ettepanekuga täika korraldamine üle võtta, siis tundus see
igati asjakohane mõte,“ selgitab Sakala keskuse direktor Jaanus Kukk. Loe edasi: Viljandi vanakraamiturg jätkab uuel aastal Sakala keskuses