Ajaloolised piiblid jõudsid Rahvusraamatukogusse

Ajaloolised piiblid_1
Foto: Stanislav Stepaško, Eesti Kunstimuuseum

2. juunini saab Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis näha ajaloolisi piibleid Jaan Paruski kogust. Väljapanekuga tähistatakse 275 aasta täitumist esimese eestikeelse piibli ilmumisest. Näitus avatakse 14. mail kell 16.00.

Näitusel “Alguses oli sõna. Ajaloolised piiblid Jaan Paruski kogust” on üks terviklikumaid erakollektsioone ajaloolisest eestikeelsest piiblist, sealhulgas rariteetsed eksemplarid eestikeelse piibli esimesest ja teisest trükist.

Rahvusraamatukogus saab lisaks hiljaaegu Mikkeli muuseumis eksponeeritule näha ka saksakeelset nn. Karl XII sõjapiiblit 1709. aastast. Trükiste kõrval on välja pandud valik piibliainelist vanemat Lääne-Euroopa graafikat Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukogu kunstikogust.

1739. aastal ilmunud esimesest eestikeelsest piiblist kuni Teise maailmasõjani ilmunud trükiseid sisaldav kogu kajastab arenguid tõlketraditsioonis ning trüki- ja köitekunstis. Väljapanek pakub võimalust jälgida nahakunsti ja kaunistusmotiive ning paremini mõista, millist töömahtu ja meisterlikkust nõudis trükise väljaandmine ning milline oli raamatu positsioon kodudes.

Näitus on valminud koostöös kollektsionääri Jaan Paruski, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukoguga.

Tulemas on kuues muuseumiöö

Laupäeval, 17. mail toimub järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö, mida tähistatakse alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on tähti”, on inspireerinud muuseume tooma üheks ööks publiku ette põnevamaid palasid oma kogudest.

Rahvusarhiivi filmiarhiiv kutsub inimesi jalgrattaretkele mööda ajaloolisi filmi-võttepaiku Põhja-Tallinnas. Tallinna Botaanikaaed, mis sel aastal esimest korda Muuseumiööl uksed avab, kutsub inimesi uurima, kuidas taimed kosmosekliimale vastu peavad ning lubab, et kiigata saab ka teleskoopidesse. Järvakandi Klaasimuuseumis saab kätt harjutada nii klaasmulli puhumises kui tähtede klaasile graveerimises. Kunda Tsemendimuuseumis uuritakse Muuseumiööl aga üllatavalt hoopis gastronoomiavalla tähti ja toidukultuuri. Eesti Panga Muuseumis õpetatakse õigetel ja valedel rahatähtedele vahet tegema. Süvahavva villavabrik-muuseumist minnakse aga tähistaeva all matkama.

Mitmel pool on muuseumid innustunud Liikumisaasta teemast – Hiiumaa Muuseumi Pikas majas tulevad publikuga kohtuma Hiiumaa sporditähed, Eesti Spordimuuseumis Tartus korraldatakse aga taas traditsioonilist sporditeemalist Muuseumiöö öö-mälumängu, Obinitsa Seto Muuseumitarõ on öisesse tähelaeva kutsunud mägironija Alar Siku. Loe edasi: Tulemas on kuues muuseumiöö

Keskkonnaamet kutsub matkama

Keskkonnaameti korraldatud matkad toimuvad 24.-25. mail üle Eesti ning viivad tutvuma Eesti kaitsealadega. Matkad on kõikidele huvilistele tasuta ning neid juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid ning kogenud loodusetundjad.

„Tänavu on looduskaitsekuu pühendatud mere ja ranniku kaitsele. Matkadel peame koos piknikku, selleks palume kõigil osalejatel kaasa võtta oma leivakott ning jook. Riietuda vastavalt ilmastikule. Matkad on tasuta, vajalik on eelregistreerimine matkade kontaktisikute kaudu, kuni kohti jätkub,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Keskkonnaameti kevadmatkad on pühendatud looduskaitsekuule ning üleeuroopalisele kaitsealade päevale.

Täpsema info matkade kohta maakondade kaupa leiab Keskkonnaameti veebilehelt.

Matkade korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vähiravifond Kingitud Elu
toetab 55aastase pereisa võitlust vähiga

__thumb_-thumb-45305-contentHille Tänavsuu vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu andis välja järgmise toetuse. Fondist saab sel korral toetust 55aastane mees, kes vajab eesnäärme pahaloomulise kasvajaga võitlemisel ravimit Zytiga (Abirateron).

“Mõistes, mida tähendab perekonna ühe liikme võitlus vähiga, on mul hea meel, et fond saab järjekordse abivajaja elu natuke kergemaks teha,” ütles vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. “See juhtum tõestab taas, et fond on tänases Eestis hädavajalik. Teeme iga päev tööd, et avada inimeste südameid ja koguda maksimaalselt annetusi, et võimalikult paljusid vähihaigeid nende emotsionaalselt raskes võitluses aidata.”

Anonüümsust palunud toetuse saaja rääkis: “Kui arsti juures tuli esimest korda jutuks see kallis ravim, siis vähiravifondis veel taotlusi vastu ei võetud ja olin tõsise probleemi ees, sest haigekassa otsust selle ravimi kohta ei tulnud ega tulnud. Siis nägin ajakirjandusest, et fond andis välja esimese toetuse ning otsustasin ka ise abi taotleda. Muid võimalusi mul lihtsalt selleks hetkeks enam ei olnud.”

“Pean fondi tegevust väga oluliseks ja soovin fondile veel rohkem toetajaid. Vähiravi on viimasel ajal oluliselt arenenud, kuid minu hinnangul on vähihaiguse puhul suurimaks probleemiks selle hiline avastamine,” lisas toetuse saaja.

Zytiga (Abirateroni) lisamist haigekassa soodusravimite nimekirja arutas sotsiaalministeeriumi ravimikomisjon aprillis. Praegu see sinna aga veel ei kuulu, mistõttu tuleb vähihaigel endal leida ravimi ostmiseks tuhandeid eurosid. Ühe kuu jagu Zytiga ravi võib maksta üle 3600 euro ja patsiendil võib seda vaja minna terve aasta.

Abirateroni kasutatakse eesnäärmevähi ravimiseks. Fond toetab ravimi ostmist esialgu kolmeks kuuks. Pärast kolme kuu möödumist saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja annetuste hulgast fondis.

Fond paneb eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn mittekulutõhusate vähihaigete heaks saab annetada fondi kodulehel www.kingitudelu.ee asuvate pangalinkide ning annetusnumbrite kaudu.

Tornide linnuvaatluspäeval oli liigirikkaim torn Kablis

Eile, 11. mail toimus Eesti ornitoloogiaühingu poolt korraldatud neljas tornide linnuvaatluspäev. Kehvast kevadilmast hoolimata soovis tornides linde õppida üle 130 linnuhuvilise, see on tornide linnuvaatluspäeva osalejate rekord.

Linnuvaatlejad pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi üheksas maakonnas 16 linnuvaatlustornis ning neljas tornis. Seal, kus juhendajaid polnud, peeti ka iseseisvalt liigiliste. Kõige enam – 114 linnuliiki – saadi kirja Pärnumaal Kabli linnujaama vaatetornis. Liigirohkuselt järgnesid Tarvastu poldri vaatlustorn Viljandimaal 102 ja Haeska linnuvaatlustorn Läänemaal 85 linnuliigiga. Erinevates vaatlustornides saadi kirja 173 liiki sulelisi. Põnevamateks vaatlusteks olid puna-veetallaja Pärnumaal Kabli linnujaama vaatetornis, vaenukägu Põlvamaal Räpina ranna vaatetornis, rabapistrik Läänemaal Haeska linnuvaatlustornis, valgetiib-viired Tartumaal Aardla poldri linnuvaatlustornis ning Viljandimaal Tarvastu poldri vaatlustornis loendati hänilaste rändesalkades kokku vähemalt 720 isendit.

Eesti ornitoloogiaühing tänab kõiki üritusel osalenud huvilisi. Suurimad tänusõnad lähevad aga linnuvaatlejatele, kes huvilisi juhendasid. Nendeks olid Leho Aaslaid, Andres Kalamees, Margus Ellermaa, Alpo ja Hannele Koukila, Merle Kääri, Arne Laansalu, Hillar Lipp, Toomas Mastik, Kalle Muru, Riho Männik, Mariliis Märtson, Kadri Niinsalu, Margus Ots, Thea Perm, Vello Tarning, Tarvo Valker, Maie Vikerpuur, Raul Vilk ja Kaarel Võhandu.

Mariliis Märtson

Põlvamaal jagati 2014. aasta ettevõtlusauhinnad

Ühispilt ettevõtluse tunnustusürituselt.
Ühispilt ettevõtluse tunnustusürituselt.

8. mail jagati Mooste mõisas toimunud pidulikul õhtul Põlvamaa 2014. aasta ettevõtlusauhinnad.

Ettevõtteid tunnustati kolmes kategoorias:

Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse piirkonnale olulist stabiilset ja jätkusuutlikku üle viie aasta tegutsenud edukat ettevõtet, kus töötab vähemalt kümme inimest.

Põlvamaa Tõusva Tähe auhind antakse keskkonnasõbraliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga ettevõttele, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat.

Auhinnaga Põlvamaa Roheline Säde tunnustatakse keskkonda säästvat ja rohelist mõtteviisi kandvat ettevõtet või ettevõtjat.

Mastimänni auhinna võttis vastu AS Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu.
Mastimänni auhinna võttis vastu AS Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu.

Põlvamaa Mastimänni tiitli pälvis lastemööbli tootja AS Suwem.

AS Suwem toodab ja müüb männipuidust lastetoamööblit ning lasteaedade ja majutusasutuste mööblit. Lisaks kodumaale eksporditakse lastemööblit ka mitmetele välisturgudele. Ettevõtte tootmisprotsessi iseloomustab keskkonnasõbralikkus ning edumeelsusust ja ettevõtlikust näitab seegi, et ollakse Kagu-Eesti puiduettevõtete klastri eestvedajaks. Vastutustundliku ettevõttena toetab AS Suwem kohalikke üritusi, koole ja Puuetega Inimeste Koda ning on heaks praktika kohaks Võrumaa Kutsehariduskeskuse noortele. AS Suwem on tegutsenud üle 10 aasta ning loonud ligi 60 töökohta.

Põlvamaa Tõusev Täht on Wiera Naturals OÜ.

Ema ja tütre pereettevõttena alustanud pisut üle aasta vanune ettevõte Wiera Natural OÜ on tänaseks jõudnud Põlvamaalt kaugemalegi: sojavahast puidust tahiga käsitööküünlaid võib osta nii Võrust, Tartust kui Tallinnast. Toote arenduseks on tehtud koostööd EASi ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Oma seotust Põlvamaaga rõhutab Wiera nii läbi oma tootenimetuste (“Räpina roosiaed”, “Savvusann”) kui kohalike ettevõtjate loomingu kasutamisega – nii esindusriided kui tootekujundus on tellitud Põlvamaa ettevõtjatelt.

Põlvamaa ettevõtlusauhinna Roheline Säde pälvis OÜ Talutoit.

Põlva talupoodi ja kodukohvikut Tillu koondav OÜ Talutoit pakub kodumaisest toorainest tooteid. Põlva talupood oli üks esimesi omasuguste seas – pood, mille missiooniks on Eesti tootja tunnustamine, tooraine ja toote päritolu tähtsaks pidamine ja lühikese tarneahela olulisuse rõhutamine. Suurt tähelepanu pööratakse ettevõttes taaskasutusele, alustades näiteks kodukohviku mööblist ja nõudest ja lõpetades jäätmete sorteerimise ja puhastusvahendite valikuga. Talupoodi ja kodukohvikud on külastanud õpperingkäigu raames mitmed tööklubid ja ettevõtluskoolitusel osalejad. Ettevõte on praktikabaasiks Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse väikeettevõtluse eriala tudengitele.

Auhinnad andisid üle maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv ja Põlvamaa Arendusekeskuse juht Hegri Narusk. Mooste mõisas esines Põlvamaa ettevõtjatele eetikaõppejõud Meego Remmel ja musitseeris Jaan Sööt.

Maret Reinumägi

Sigrid Semmi fotod

Matsalu rahvuspark tähistab 10. sünnipäeva väliseminariga

Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.

„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.

Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.

Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Annika Remmel

HeaTegu kutsub lastekaitsepäeva toetama

Tänase seisuga on projekti eelarvest puudu veel 1100 eurot, et saaksime tagada kõikide esinejate tasud ja kindlustada üritusele planeeritud mahus batuute, võistlusi ja muid tegevusi. Seetõttu oleme tänuliku iga väiksemagi toetuse eest!
Heategevusühing Hea Tegu on korraldamas kõikidele Eesti lastele üritust “Lastekaitsepäev 2014”, mis sel aastal toimub 1. juunil Pärnus, Kaubaamajaka (Papimiidu 8/10) parklas.
Kell 12 algav ja 5 tundi kestev üritus on kõigile tasuta. “Lastekaitsepäev 2014” üritust korraldades on mõeldud ennekõike lasterikastele peredele. Ka kõige väiksema sissepääsuga üritustele minek tähendab suurele perele meeletut väljaminekut. Teie abiga me muudame seda “müüti”!
Lastekaitsepäeval ühendame meeldiva tervislikuga ning pakume kõikidele huvilistele võimalust tähistada lastekaitsepäeva sel aastal sportlikus õhkkonnas. Kuna iga lapse heaolu jaoks on kõige olulisem perekond, siis võime tänavust üritust julgelt nimetada kogupereürituseks, kus igav ei ole kindlasti 2-3 aastastel ega ka täiskasvanutel. Igal ürituse külastajal on võimalus võistelda pea kümnel erineval võistlusalal, kusjuures paljud võistlusalad nõuavad nii lapse kui lapsevanema osavõttu. Perekond ongi võistkond.
Mõistagi ei puudu lastekaitsepäeva peolt ka kingitused! Auhindu jagatakse ohtralt kõikide tegevusalade parematele, lisaks mitme tegevusala juures ka lihtsalt osalemise eest.
Selline, kõikidele huvilistele TASUTA pea 20 erineva tegevus-võistlusalaga üritus, on kindlasti ainulaadne kogu Eestis. Lisaks eelpool mainitule tulevad üritusele ka operatiivüksused oma igapäevast tööd tutvustama, esinetakse laval ja… Lastekaitsepäeva ürituse laval kuuleb nii lastelaulu kui näeb ka kõhutantsu. Ürituse avab oma esinemisega tuntud fantaasiapillidega esineja Silver Sepp, päeva lõpetab paljude lemmik Karl-Erik Taukar.
Teeme tihedet koostööd Eesti Lasterikaste Perede Liiduga ning nemad on lubanud saata eraldi kutse üritusele tulemiseks kõikidele Pärnumaa suurperedele. Meie omalt poolt püüame sarnaselt eelmisele aastale jagada varem osalemisest teada andnud lasterikastele peredele erikingitusi.
Heategevusühing Hea Tegu
http://teehead.ee/

Setomaa saab sel aastal arenguks üle veerand miljoni euro

Setomaa vallad ja mittetulundusühingud saavad sel aastal 270 000 eurot arengutoetust eesmärgiga arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti ning seeläbi parandada inimeste elujärge.

Setomaa arengu programmi tingimused kinnitanud siseministri Hanno Pevkuri sõnul on Setomaa hea näide sellest, kuidas kohalikud piirkonda arendavad ja sellesse panustavad.

„Setomaa on üks Eesti omanäolisemaid ja kaugemaid piirkondi ning on hea meel näha, et sealsed inimesed oma kodukandi arengusse pühendunult suhtuvad,“ ütles Pevkur. „Riik on Setomaad läbi erinevate programmide toetanud juba 17 aastat ja kindlasti jätkame seda tulevikuski. Veelgi enam, oleme otsustanud, et Setomaa ja teiste Kagu-Eesti piirkondade arendamiseks koostame sel aastal eraldi Kagu-Eesti tegevuskava piirkonna paremaks arenguks.“

 Setomaa programm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas.

Toetust saavad taotleda need kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot, tegevustoetuse puhul 20 000 eurot.

Programmi vahenditest toetatakse noorte ettevõtlusalast koolitust ja sidumist Setomaa ettevõtetega, ettevõtete kohapealse toimekeskkonna edendamist ning kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamist, samuti Setomaa mainekujunduslikku turundust ning sidumist piirkonna spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega.

 Lennart Komp

Aasta suurpere on perekond Muru Keilast

Perekond Muru Keilast.
Perekond Muru Keilast.

Täna, 10. mail toimunud suurperepäeval kuulutasid Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK juba viiendat korda välja Aasta Suurpere, kelleks on Keilast pärit kümnelapseline perekond Muru. Autiitliga pärjatud perekonda tunnustas AS BIGBANK 2000 eurose auhinnatšekiga.
Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunapi sõnul on perekond Muru eeskujuks tervele Eesti ühiskonnale. “Imetluse ja uhkusega tunnustame perekonda, kellel jätkub armastust ja kodusoojust nii paljudele lastele,” kiitis Õunap.

Pereema Eve Muru on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna ning töötab matemaatikaõpetajana ja õppealajuhatajana Paldiski Gümnaasiumis. Isa Jaan Muru on lõpetanud Eesti Maaülikooli tehnikainsenerina ja töötab tootmisjuhina.
Perekond Muru lapsed on koolipingis tublid õpilased, kes pärast koolitunde tegelevad aktiivselt muusika ja spordiga. Vanim, 21-aastane Eliise on lõpetanud muusikakoolis trompeti õpingud ja laulab aktiivselt kooris. Üleriigiliselt muusikaõpetuse olümpiaadilt on tal ette näidata hõbediplom. Hetkel õpib Eliise Tallinna Ülikoolis füüsikat. 20-aastane poeg Aigar õpib Mereakadeemias ja on pikka aega laulnud Estonia Poistekooris. 17-aastane Kadi-Kristel õpib veel gümnaasiumi 10 klassis. Kadi-Kristel on lõpetanud muusikakoolis viiuliõppe ning laulab Eesti Koolinoorte Segakooris ja ETV Tütarlastekooris. Muusika- ja matemaatikaolümpiaadidelt on ette näidata vaid väga tublid tulemused. Vabariiklikul muusikaolümpiaadil tunnustati teda pronksdiplomiga ning sel korral oli juhendajaks õde Eliise Muru. 13-aastane Jaan-Erik õpib põhikooli 7. klassis ja laulab vanema venna eeskujul Estonia Poistekooris. 13-aastane tütar Anna õpib samuti 7. klassis ning käib JJ Street Dance’i tantsutrennis. 10-aastane Madis Hendrik õpib 4. klassis ja käib aktiivselt ujumistrennis. Lisaks meeldib talle hirmsasti leiutada ning hiljuti valmiski poisil isemeisterdatud ja toimiv suhkruvatimasin. 9-aastane Sven õpib 3. klassis ja käib kergejõustikutrennis. 6-aastane Laura Helly käib pärast lasteaeda kunstiringis ja ujumistrennis. 5-aastane Erki käib samuti lasteaias ja ujumistrennis ning pesamuna, 2-aastane Anders, on üks pisike muhe sell.
Loe edasi: Aasta suurpere on perekond Muru Keilast

Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Kolmapäevani, 7. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus. Praeguseks on laekunud konkursile üle seitsmekümne tunnustust vääriva kandidaadi.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täita taotlusvorm Õiguskantsleri kodulehel. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.”
Loe edasi: Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

10.-11. mail toimuvad rahvusvahelised rändlindude päevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi pühapäeval, 11. mail tornide linnuvaatluspäevale. Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiad EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/773. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Mariliis Märtsonile pühapäeval hiljemalt kell 17 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

SA TÜ Kliinikumi Lastefond valis ihtüoosi põdevale 8-aastasele Kaidole uue elamise ehitamise projekti partneriks sobivaima pakkumise teinud Seve Ehituse AS-i.

Kokku laekus Lastefondile majaehituseks kolm pakkumist, millest kvalifitseerusid kaks: Ritsu AS ja Seve Ehituse AS, kelle pakkumised sisaldasid täislahendust põhimõttel „võtmed kätte“. Kandideerida oli võimalik kõikidel ettevõtetel ning kuigi oodatud olid ka näiteks vooderdusega palkmajade pakkumised, siis neid ei laekunud.

Mõlema sõelale jäänud pakkumise näol on tegemist energiasäästliku puitkarkass-elementmajaga ning pakkumiste hinnaklass oli sama. Seve Ehituse kasuks otsustati, sest hinnapakkumise sisaldab ka teed (~80 m), kuuri, imbala, päikesepaneeli ning sisustust – köögimööblit, diivaneid, lampe jm. Samuti tuldi Lastefondile lahkesti vastu maja ruumilahenduse muutmisel.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar on veendunud, et Seve Ehituse AS-i näol saab olema asjatundliku koostööpartneriga, kes on südamega asja juures. „Leidsime nende pakkumise näol Kaidole parima lahenduse ning usun, et meie koostöö saab olema edukas.“

Lahendamata aga on veel tulevasele majale puurkaevu rajamine, mis projekti raames samuti täiendavalt tuleb ette võtta. „Siinkohal on kõik puurkaevude ehitusega seotud ettevõtted oodatud Lastefondiga ühendust võtma ja oma pakkumist tegema,“ räägib Saar. Lisaks plaanib Kaido vanaema fondi kaasabil esitada puurkaevu ehitamise taotluse ka kohalikule omavalitsusele hajaasustuse programmi 2014. aasta vooru raames.
Loe edasi: Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

Tartu noored koorilauljad võitsid Iirimaal esikoha

Foto: E STuudio
Foto: E STuudio
E STuudio noortekoor võitis Iirimaal Corkis maailma ühel mainekamal rahvusvahelisel koorikonkursil esikoha. Fleischmanni-nimeliselt konkursilt toodi maailma 11 koori hulgast parim tulemus.

Nädala jooksul esines koor mitmetel kontsertidel, mis tipnes laupäeval maailma tugevaimate amatöörkooride võistulaulmisega. Lisaks Eestile kutsuti osalema koorid ka Indoneesiast, Soomest, Hong Kongist, Saksamaalt, Iirimaalt, Valgevenest, Kanadast ja Sloveeniast.

Ühte E STuudio noortekoori kontserti käis kuulamas ka Eesti suursaadik Iirimaal Mait Martinson. Suursaadiku soovil näitab Eesti koor taset maailmale täna Dublinis St Catherine’i kirikus, korraldades tunniajase kontserdi.

„See õnn, mis meid tabas, et me siia üldse saime – täiesti uskumatu. Eestile tähendab see võit tuntust ja meie oma muusika tutvustamist. Praegugi oli meil konkursikavas kaks Eesti autorit, rahvusvahelise žürii esimees Volker Hempfling kiitis meie kava kõrgelt,“ rääkis koori dirigent Külli Lokko.

E STuudio noortekoor esines Corkis kuuel kontserdil, kust koguti palju toetajaid üle kogu maailma, sealhulgas konkureerivate kooride hulgast. Viimane kontsert antakse Dublinis täna kell 19.00.

Koor on koos laulnud poolteist aastat, kuid saavutanud selle ajaga Eesti koorimaastikul väga arvestatava taseme. Hetkel Tartus tegutsevas kooris on lauljaid üle kogu Eesti.

Allikas: E STuudio

Muuseumiöö 2014 teema on “Öös on tähti”

Laupäeval, 17. mail toimub järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö, mida tähistatakse alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval.

Eesti muuseumid on ühiselt öö sündmusi ühendavaks teemaks valinud “Öös on tähti”. Muuseumiöö koordinaatori Laura Kipperi sõnul ongi pea kõigi osalevate muuseumide programmid tähtede teemast inspireeritud: “Sõnal “täht” on eesti keeles nii palju tähendusi, on olemas sabatähed, tähesära, seaduse-, kirja- ja rahatähed, lubatähed, tähtpäevad, tähtteosed, tähtkujud – pea iga muuseum leiab oma vaatenurga. Mitmed muuseumid toovad sel ööl vaatamiseks välja oma kogude tähed, paljudes paikades on muuseumiööks kohale kutsutud erilisi esinejaid – oma valdkonna tähti.”

Seni on selleaastasel muuseumiööl kaasalöömisest teatanud üle 130 muuseumi, lisaks mitmed arhiivid, näitusepaigad, samuti kirikud. Kaasa löövad mitmed ajalooseltsid. Muuseumid avavad tasuta külastusteks oma uksed kell 18–23. Harjumaal, Tartu- ja Põlvamaa, Ida-Virumaal ning veel mitmes maakonnas sõidavad muuseumide vahel ringi tasuta muuseumiöö bussid ja külalisi aitavad muuseumides vastu võtta muuseumiöö vabatahtlikud.
Loe edasi: Muuseumiöö 2014 teema on “Öös on tähti”

Tsiistre üllatab filmifestivaliga

fuff picEsimene rahvusvaheline soome-ugri filmifestival Eestis – FUFF (Finno-Ugric Film Festival) toimub 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumis, Misso vallas, Võrumaal. FUFF on lühifilmifestival, mille eesmärk on tekitada huvi soome-ugri mängufilmide ja eksperimentaalfilmide vastu.

Festivalil linastuvad filmid, mille autorid on soome-ugri filmitegijad ja mis käsitlevad soome-ugri teemasid. Tsiistre linamuuseumi külakinos jõuab vaatajateni ligikaudu 50 filmi soome-ugri väikerahvaste – handi, vepsa, ingerisoome, udmurdi, handi, seto, mari, liivi – filmitegijatelt. Samuti linastuvad festivalil eesti, soome ja ungari lühimängufilmid ning eksperimentaalfilmide valik kogu maailmast – Koreast Saksamaani. Festivali võistlusprogrammis osalevad soome-ugri väikerahvaste filmid.

Festivali raames toimub ka stsenaristika õpituba lühimängufilmide režissööridele ja stsenaristidele. Õpituba juhendavad kirjanik Mart Kivastik Eestist ja režissöör Daniel Erdelyi Ungarist. Kahel festivalipäeval saab lisaks filmidele nautida pärimusmuusika kontserti.

Loe edasi: Tsiistre üllatab filmifestivaliga

Viimane võimalus esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale!

Kuni homseni, 7. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus. Praeguseks on laekunud konkursile üle seitsmekümne tunnustust vääriva kandidaadi.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täita  Õiguskantsleri kodulehel. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.” Loe edasi: Viimane võimalus esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale!

Põllumajandusministeerium: Eesti lihaveistele hakatakse otsima eksporditurge

Põllumajandusministeeriumi eestvõttel alustati Eesti lihaveisesektori arengukava koostamist aastateks 2015-2020. Arengukavaga püütakse muuhulgas kaardistada võimalused, kuidas Eesti lihaveiseliha senisest edukamalt eksportida.

“Eestis on praegu üle 60 000 lihaveise, mis tähendab nende arvu kolmekordistumist viimase kümne aasta jooksul. Seda on oluliselt rohkem, kui Eesti jõuab tarbida, seepärast tuleb tõsiselt hakata otsima uusi eksporditurgusid,” ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Koostatav arengukava aastateks 2015-2020 peaks andma vastused ka küsimusele, kuidas tagada veiseliha ühtlaselt hea kvaliteet, populariseerida selle tarbimist Eestis, suurendada koostööd lihaveisesektoris tegutsejate vahel ja anda toormele suuremat lisandväärtust.

Täna toimus arengukava töögrupi esimene koosolek. Töögruppi kuuluvad Eesti Maaülikooli, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, MTÜ Eesti Liivimaa Lihaveis, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Viljandimaa noortebändide võistlus alustab taas

Laupäeval, 3. mail kell 18.00 saab vanas lennukitehases alguse noortebändide võistlus „Viljandimaa noortebänd 2014“.

Paariks aastaks hääbunud noortebändide võistlus on taas ellu kutsutud Viljandi Avatud Noortetehase VANT ja MTÜ Viljandi Lennukitehase koostöös. Lisaks Viljandimaa noortele tulevad eeloleval laupäeval võistlema ka bändid Valga- ja Võrumaalt.

„Viljandi vana lennukitehas on saanud uue hingamise ning uueks koduks avatud noortetoale. Koostöös lennukitehasega otsustasime, et nüüd võiks noortebändide võistlusega samuti uuesti alustada,” ütleb VANT-i noorsootöö koordinaator ja võistluse üks korraldaja Mart Saar.

Esimesele konkursile, pärast pikka pausi, avaldas soovi võistlema tulla 10 bändi. Omaloomingu kategoorias astuvad laupäeval võistlustulle GRIM GREEN (Antsla), DEFEATEM (Valga), BLACK ROSE (Valga), FLIPOUT ZONE, RÄÄBS & OTHERS GUYS, VON DORPAT ja POSÕ. Loe edasi: Viljandimaa noortebändide võistlus alustab taas

Vanemuine otsib foto- ja videojäädvustusi 70ndate aastate Tartust

Sügishooajal on Vanemuise suure maja lavale jõudmas draamanäitlejate muusikaline lavastus “Minu veetlev Tartu”, kus on mõte kasutada 1970-1980tel tehtud fotosid, slaide ja videojäädvustusi Tartu linnast. Loo toob lavale Vanemuise draamajuht Tiit Palu. Seoses sellega on teatril palve linnakodanikele: kui teil on toredaid kaadreid 70ndate aastate Tartust ja tartlastest (linnavaated, tuntud inimesed, sündmused, perepildid Tartu taustal jne), siis võtke Vanemuise teatriga ühendust! Kõik kasutusele minevad materjalid kopeeritakse ning tagastatakse omanikele. Kõik, kelle fotosid või salvestisi lavastuses kasutatakse, saavad tänuga kirja lavastuse kavalehele ning lisaks loosib teater välja pääsmed etendusele!

Materjalide saatmise tähtaeg on 9. juuni 2014.

Materjale saab saata postiga:

Aadress:

Teater Vanemuine

Vanemuise 6 Tartu

51003

või e-kirjaga aadressil sven@vanemuine.ee

Põllumajandusmuuseumid kutsuvad avatud uste päevale

Eesti Põllumajandusmuuseum, Piimandusmuuseum ja Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum kutsuvad täna, 1. mail avatud uste päevale tutvuma muuseumidega ja osalema töötubades.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis (www.kurgja.ee) Pärnumaal Kurgjal toimuvad ekskursioonid majas ja territooriumil ning viltimise ja paelte punumise töötoad. Muuseumi külastamine on täna tasuta.

Eesti Põllumajandusmuuseumis (www.epm.ee) Tartumaal Ülenurmel toimuvad roigasmööbli ja paberi valmistamise töötoad ning kõigile külastajatele on avatud sepikoda, kus sepatööd tutvustab sepp Mart Salumaa. Muuseumi piletid ja töötoad on täna 20% soodsamad.

Eesti Piimandusmuuseumis (www.piimandusmuuseum.ee) Järvamaal Imaveres saab täna muuseumipiletiga tasuta osaleda võiteo ja koorelahutamise ning sõira valmistamise töötubades. Päeva lõpus toimub muuseumi masinasaalis kontsert.

Põllumajandusmuuseumid avavad oma uksed 1. mail toimuva üle-Eestilise maaturismiettevõtete avatud uste päeva raames. Lisaks turismiettevõtete võimalustega tutvumisele saab 1. mail kas tasuta või erihinnaga osaleda matkadel ja retkedel, teha käsitööd, kogeda uusi maitseelamusi, lüüa kaasa talgutel, kohtuda pererahvaga, kogeda suitsusauna jpm. Maaturismipäeva täpsed pakkumised leiab kaardilt.  Loe edasi: Põllumajandusmuuseumid kutsuvad avatud uste päevale

RMK ootab hiidlaste mälestusi metsaistutusest

RMK paneb tänavu Hiiumaa riigimetsadesse kasvama 290 000 puud ning kutsub metsanädala ajal kõiki hiidlasi, kes varasematel aastatel metsaistutuses kaasa on löönud, taas metsa, et oma kätetöö üle vaadata.

Kuna sel aastal möödub kümme aastat sellest, kui 10 000 laulu- ja tantsupeolist ning vabatahtlikku panid suure talgutöö käigus Eesti riigimetsa kasvama miljon puud, on RMK loonud spetsiaalse veebilehe www.rmk.ee/miljonpuud. “Ootame inimesi metsa vaatama, kui kõrgeks puud kümne aastaga kasvanud on ning milliseid metsatöid selle aja jooksul tehtud on,” selgitas veebilehe loomist RMK Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi. “Et kümne aasta taguseid raiesmikke üles leida, oleme kaardile kandnud 200 tollast istutuskohta üle Eesti, sh 4 Hiiumaal.” Iga koha juures on toodud täpsed koordinaadid ja loetelu seal kümne aasta jooksul tehtud töödest, samuti on inimestel võimalus lisada oma foto ja meenutus aastatetagusest istutamisest.

Laekunud meenutuste ja fotode põhjal paneb RMK kokku näituse ning materjal antakse üle Eesti Rahva Muuseumile. Et kümnenditagust istutuskohta metsas hõlpsamini üles leida, on RMK paigaldanud toonastele lankidele uued sildid.

Tänavu paneb RMK Hiiumaa riigimetsades mulda 290 000 puud. Lembit Lühi sõnul moodustavad puudest enam kui poole piirkonnale kõige iseloomulikumad männid. “Mände istutame 186 000, kuuske 102 000 ja kaske 2000,” sõnas Lembit Lühi. “Tänavune istutusmaht on üle 50 tuhande taime võrra suurem kui eelmisel aastal. Varasemaga võrreldes teeme sel aastal ka rohkem noore metsa hooldamist.”

Metsahoolduse hulka kuuluvad need tööd, mis tehakse metsaistutuse järgselt – metsauuenduse hooldus pisikestele puudele ja valgustusraie noorendikuks sirgunud puudele. “Tänavu teeme noore metsa hooldust Hiiumaal 670 hektaril,” selgitas metsaülem Lembit Lühi.

Uuendusraiet küpsete metsade uuendamiseks ja metsade kestlikkuse tagamiseks teeb RMK Hiiumaal 245 ha, mis on 1% Hiiumaa riigimetsade pindalast ja võrreldav varasemate aastatega. Umbes sama palju, 300 ha teeb RMK Hiiumaal ka harvendusraiet, millega luuakse paremad kasvutingimused alles jäävatele puudele.

Hiiumaa metskonna metsade pindala on 24 613 hektarit. Hiiumaa metsade keskmine vanus on 79 aastat: männikutel 89, kuusikutel 86 ja kaasikutel 49 aastat. Eesti metsade keskmine vanus on 61 aastat – männid on keskmiselt 78- ning kuused ja kased 47-aastased.

Hiiumaa riigimetsadest 57% on majandatavad, 13% majanduspiirangutega ja 30% rangelt kaitstavad. Võrreldes Eesti keskmisega on Hiiumaal rangelt kaitstavat metsa rohkem ja majandatavat ning majanduspiirangutega metsa mõnevõrra vähem.

Kokku istutab RMK 2014. aastal riigimetsa ligi 18 miljonit taime. Noore metsa hooldustöid teeb RMK üle Eesti 39 500 ha, uuendusraiet 8700 ha ja harvendusraiet 10 000 ha.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning alates 2014. aastast ka Põlula kalakasvandus. RMKs töötab üle 700 inimese.

Maaelu arengukava sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu

Põllumajandusministeeriumis kogunenud maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon andis põhimõttelise heakskiidu arengukava eelarvejaotusele. Kavasse lisandub toetusmeede väikestele põllumajandusettevõtetele.

“Juhtkomisjonis saime täna põhimõttelise nõusoleku uue maaelu arengukava eelarvejaotuses. Sotsiaalpartneritelt tulid veel ka mõned ettepanekud, mis lähipäevil läbi arutatakse ja seejärel saame saata arengukava valitsusse. Tahan ka väga tänada partnereid kogu selle kahe aasta jooksul tehtud töö eest,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Ühe uuendusena lisandub arengukavasse 30 miljoni euro suuruse kogumahuga toetusmeede väikeste põllumajandusettevõtete poolt tehtavateks investeeringuteks. Kokku plaanitakse uude maaelu arengukavasse 24 meedet, mis keskenduvad põhiliselt keskkonnasõbralikule tootmisele, teadmussiirdele, ühistegevusele, toidutootmise ja -tööstuste efektiivsuse tõstmisele ning maaelu ja -ettevõtluse toetamisele.

Maaelu arengukava 2014-2020 plaanitavaks mahuks koos Eesti riigi kaasfinantseeringuga on 960 miljonit eurot. Lõplik finantstabel valmib järgmise nädala jooksul.

Arengukava jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastuvõtmiseks mai keskpaigas. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Maaelu arengukava 2014-2020 koostamises osales mitukümmend põllumajandust, keskkonda, metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jt valdkondi esindavat organisatsiooni.

Hüljatuna tunduvad looma- ja linnupojad ei vaja inimeste abi

Keskkonnaamet paneb inimestele südamele, et looduses kohatud abituna tunduvad looma- ja linnupojad on vaid näiliselt üksi ning enamasti on nende vanemad inimese poolt ajutiselt eemale peletatud.

Looduses looma-ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Mitte mingil juhul ei tohiks inimene looma- või linnupoegi katsuda ega kuhugi mujale (näiteks koju) viia. Inimesega harjunud loomad ei ole võimelised enam loodusesse tavalise elu juurde tagasi pöörduma.

Enamasti on abituna näiva looma või linnu vanemad ajutiselt eemale peletatud ning nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui oht inimeste näol on möödunud.

„Inimene samastab loomapoja käitumist tihti inimlapse abitusega ning tahab puhtast südamest loomi aidata. Sellisel moel aga katkestab ta kontakti poegade ja vanemate vahel ning seab looma edasise elu ka tegelikult ohtu,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Ilmselgelt vigastatud looma või lindu kohates tuleb sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 ning valveoperaator edastab saadud teate õigele spetsialistile, kes hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse üle.

Samuti tuletab Keskkonnaamet meelde, et kevadiste suurpuhastuste ja koristustalgute korraldamisel peab silmas pidama, et lõket tohib teha vaid selleks eraldi ettevalmistatud kohas. Lõkkekoha valikul peaks eelistama juba inimese poolt kahjustatud maapinnaga ala ning vältima loodusliku taimkatte kahjustamist. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud.