Eesti

Puu- ja köögiviljatööstus suurendas tootmise efektiivsust

Puu- ja köögiviljatööstus tootis tänavu esimesel poolaastal üle 27 miljoni euro väärtuses toodangut. Vähenenud välisnõudlusele vaatamata suurendas puu- ja köögiviljatööstus kuue kuu müügitulusid, lisandväärtus kasvas võrreldes möödunud aastaga 34%, selgub sektori esimese poolaasta ülevaatest.

“Tõusnud on kõrgema väärtusega toodangu osakaal, kuna nägime lisandväärtuse kiiremat tõusu võrreldes toodangu mahu kasvuga,” ütles põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Puu- ja köögiviljatööstustes tänavu esimesel poolaastal loodud puhas lisandväärtus oli esialgsetel andmetel 6,1 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 34%.

Puu- ja köögiviljatööstuste toodangust eksporditi tänavu esimese kuue kuuga ligi 40%, mis võrreldes mullu sama ajaga vähenes viiendiku võrra. “Seni suutis ekspordi vähenemise kompenseerida suurenenud sisenõudlus. Välisnõudluse vähenemise mõjusid nägime esimesel poolaastal peamiselt puu- ja köögiviljatööstuste investeeringutes, mis vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga üle kolme korra,” selgitas Kand.

Puu- ja köögivilja töötleva tööstuse toodang moodustas 2014. aasta esimesel poolaastal 3,7% toiduainetööstuse ning 0,6% töötleva tööstuse toodangust. Sektoris tegutses esimesel poolaastal 48 ettevõtet, mis on Statistikaameti andmetel 16 ettevõtte võrra enam kui mullu samal ajal.

Kuidas maakonnaplaneeringuga suunata Põlvamaa asustust?

Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid asustuse suunamise teema käsitlemise põhimõtteid. Foto: erakogu

Eile, 29. oktoobril toimus koostatava Põlvamaa maakonnaplaneeringu avalik arutelu asustuse suunamise teemal.

Põlva maakonnaplaneeringu koostamise partneri Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid põhimõtteid, millest lähtuvalt hakatakse maakonnaplaneeringu koostamisel käsitlema asustuse suunamise teemat.

Maakonnaplaneeringus lähtutakse üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” eesmärkidest ja põhimõtetest. “Eesti 2030+” seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamise kõikjal Eestis ja selle eesmärgi saavutamiseks sätestab kaks peamist põhimõtet: olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine ja linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Selles valguses tuleks Põlvamaal keskenduda olemasolevate keskuste elujõulisuse ja selle kaudu ka hajaasustusaladel elamistingimuste säilitamisele.

Lisaks asustuse arengu suunamisele on maakonnaplaneeringu olulisteks ülesanneteks muu hulgas maakonna ruumilise arengu põhimõtete määramine ja riiklike ning kohalike huvide tasakaalustamine. Selleks tehakse koostööd maakonna kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja teiste naabrusesse jäävate maavalitsustega. Lisaks on kolm Kagu-Eesti maakonda – Põlva, Võru ja Valga – sõlminud koostöökokkuleppe maakonnaplaneeringute koostamiseks. Uued maakonnaplaneeringud on koostamisel üle Eesti kõikides maakondades.

Põlvamaa maakonnplaneeringu eskiislahendus on koostamisel ja selle avalikustamine on kavas 2015. aasta alguses ning siis on kõigil huvilistel võimalus selle kohta oma arvamust avaldada.

Rahvusraamatukogus avati Mare Mikoffi skulptuurinäitus

M__8908 — Mare Mikoff. Foto: Eesti Rahvusraamatukogu, Teet Malsroos

Näitusel eksponeeritakse läbilõiget Mare Mikoffi skulptuuriloomingust. Väljapaneku varaseim töö on valminud aastal 1984 ning hiliseimad 2013-2014. Pealkiri “Kestast välja” peegeldab tinglikult Mare Mikoffi loomingu mitmetahulisust, mängulisust ja omavahelist sidusust.

Reet Varblane on öelnud, et Mikoffi teosed lõhuvad raame ja vallutavad ruumi, haarates endasse väljapanekuvälised detailid ning astudes dialoogi põhiekspositsiooni teostega. “Klaaskupli alla vangistatud “Maria Siberimaal” (2010) on elav inimene: ajale jalgu jäänud ohvri tõlgenduses on hirmu ja segadust, aga ka sisemist murdumatust. See on kunstniku tõlgendus eksistentsiaalsest seisundist, kuid teose sügavama tähenduse loob vaataja ise,” kirjeldas Varblane üht teost.

Mare Mikoffil on Rahvusraamatukoguga tugev side, tema loodud on raamatukogu fuajees eksponeeritavad “Rotid” ning “Viitnaised” 5. korrusel, mis valmisid Tõnismäel asuva raamatukoguhoone avamiseks 1993. aastal.

Eesti Kunstnike Liidu auliige Mare Mikoff on väljapaistev skulptor ning osalenud näitustel Eestis ja välismaal 1970ndate algusest. Tema monumentaalteoseid kohtab linnapildis Tallinnas, Tartus ja mujal, näiteks Lennart Merile pühendatud teost saab näha Tallinna Lennujaamas.

Uute tantsude konkurss juhatab sisse II Eesti Naiste Tantsupeo

Laupäeval toimuv II uute naistetantsude konkurss on ühtlasi avaakordiks II Eesti Naiste Tantsupeole, mis leiab aset Jõgeval 2016. aasta 12. juunil.

Jõgeva Kultuurikeskuses 1. novembril toimuvale konkursile laekus tähtajaks 39 uut tantsu nais-, neidude- ja memmede rühmadele. Tantse hindab viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Ilma Adamson, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Helle-Mare Kõmmus ja Ülar Martjan. Lisaks jälgib kava ja teeb oma valikuid II Eesti Naiste Tantsupeo lavastustoimkond.

„Konkursi eesmärk on leida uusi tantse II Eesti Naiste Tantsupeo repertuaari ja ka teisi toredaid tantse meie tantsurühmadele, “ ütles võistluste korraldaja ja naiste tantsupeo korraldustoimkonna juht Airi Rütter. “Soovime, et II Eesti Naiste Tantsupidu annaks kõigile Eestis ja ka väljaspool Eestit tegutsevatele nais- ja neiduderühmadele taas võimaluse tunnetada seda seletamatut koostantsimise ja üheshingamise lummust.” Loe edasi: Uute tantsude konkurss juhatab sisse II Eesti Naiste Tantsupeo

Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said “Läänemere sõber 2014” tiitli

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) auhind “Läänemere sõber 2014” anti täna üle kolmele Eesti silmapaistvale meremajanduse esindajale: AS-ile Green Marine, AS-ile Läätsa Kalatööstus ja Eesti Väikesadamate Liidule.

Auhinnad anti üle SEI Tallinna korraldatud säästva arengu foorumil 2014 “Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas”. Foorumi pealelõunasest sessioonist võtsid osa ka Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel.

Seekordne säästva arengu foorum oli rahvusvahelise Soome Lahe ja Eesti jaoks ka Läänemere aasta puhul pühendatud Läänemerele. Alates juulist on Eesti eesistuja nii Läänemere merekeskkonnakaitse komisjonis (HELCOM) kui ka Läänemeremaade Nõukogus. Tänasel foorumil arutleti muutuste üle Läänemeres ettevõtete seisukohalt ning koostöövõimaluste üle, kuidas saavutada Läänemere hea tervis.

“Läänemere sõber 2014” on auhind, mis tunnustab ettevõtteid, kes järgivad oma tootmises ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Esimest korda anti auhind välja kaks aastat tagasi, säästva arengu foorumil 2012, kui parimatele ettevõtetele anti “Rohemajanduse edendaja 2012” tiitel. Loe edasi: Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said “Läänemere sõber 2014” tiitli

Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.

«Kogokund om meil väkev, a mano oodami helksä ideega peret, kiä Leevi koolimajaga midägi ette võtassi,» kutsva «Kogokunna pärli» tiitli saanu Räpinä kihlkunna Veriora valla Varõstõ külä miis Luha Riho (43) ja timä naanõ Aire (36).

«Mi kandih omma nii kinä ja tegüsä inemise, et tuu tiitli olõs võinu anda mitmõlõ tõsõlõgi,» ütli Riho ja Aire, kellele oll’ üllätüs, et küläliikmine Kodokant nä maakunnan kogokunna pärlis nimet’. «Ku meil midägi om vaia är tetä, tultas kokko ja tetäs är.»

Riho ja Aire vidävä MTÜd Võhanduveere tuun tsihin, et inemiisil olõssi uman kodokandin hää ellä. «Tahami kodokotust ilosambas ja parõmbas muuta,» ütel’ Aire. «Et olõssi häid ettevõtmiisi, latsil ja nuuril kah midägi tetä.»

Projektõ om kirotõdu nii latsi mänguplatsi ku opitarri jaos. Külä kõrdategemise talgo olli Leevil joba jupp aigu inne, ku «Teemi är!» kampaania vallalõ läts’.

Kümme aastat tegosat seldsiello
Suvõl saa MTÜl Võhanduveere kümme aastat täüs ja vidäjide mõttõ käävä joba juubõliüritüse ümbre. «Kodokandipäiv tulõ juubõlihõngolinõ,» selet’ Aire. Latsõ kõrraldasõ sääl spordivõistluisi ja plaanitas ka vahtsõt näütemängu.

Näütemängutegemine lätt Leevil suurõ huuga ülesmäke. Pundi juhendaja Mendriku Helle saa kittä tuu iist, et proovi omma häste lustligu ja kukki Helve sääd tükü kokko, saa egäüts umma rolli vabalt tävvendä. Sääne vaba mängmine ja vigurilidsõ näütemängu miildüse esieränis latsilõ ja nii omgi puul näütetrupist latsõ. Loe edasi: Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle talveajale

Pühapäeval, 26. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

Üliharuldane vöötkakk kolis fotograafi õuele

Fotograaf Karl Anders Vaikla Vormsi maakodu õuel asuvasse puuõõnsusesse kolis väga haruldane vöötkakupaar, kes suve jooksul kasvatas üles neli järglast.

Fotograaf Karl Anders Vaikla pildistas vöötkakku Vormsil, oma maakodu hoovis, kuhu lind oli elama asunud.

“Kahjuks oli üks poegadest pesast välja ronimisel hukka saanud, kuid alles jäänud neli poega kasvasid järjest suuremaks ja lendasid iga päevaga üha kaugemale küla peale,” lausus Vaikla, kelle sõnul lubas lind foto tegemiseks väga lähedale.

“Vöötkakk on Eestis haruldane pesitseja. Tänavu pesitses Eestis kolm paari, mullu üks paar ja enne seda oli viimane teadaolev pesitsus 1974. aastal,” ütles Eesti ornitoloogiaühingu röövlinnu töörühma liige Renno Nellis. 20. sajandil leiti kokku ainult viis pesitsusjuhtu ja esimene pesa Eestis avastati 1893. aastal.

Lauri Levo

Vormsi Kultuuriühing

Corelli Music – juubelihooaeg ja hingedeaeg isadega kaunimates mõisates

Kontserdiagentuur Corelli Music alustas äsja 10. juubeliaastat menukate kontsertidega Tartus ja Tallinnas muusikaliste tervitustega Viinist. Hooaeg jätkub arhitektuuripärlites, kontserdid „Hingedeaeg isadega” on 1. novembril Alatskivi lossis ja 2. novembril Kõltsu mõisas. Esineb tuntud vanamuusikaansambel Rondellus, mille ridades seekord astuvad koos lavale vanem ja noorem põlvkond muusikuid ehk siis peaaegu pereansambel.

Sarja „Mõisaromantika“ südamlik ja meeleolukas kava kaunimates mõisates ühendab hingedeaja ja peatselt saabuva isadepäeva. On ju suur osa hingedest, keda novembri alguse pimedal ajal austame ja meenutame, ju meie esiisad ning põlvkondade side ühendab mõlemad tähtpäevad. Kontserdid algavad hingestatud keskaja muusikaga, mis on pühendatud erinevatele pühakutele: Neitsi Maarjale, pühale Nikolausele, pühale Barbarale jt. Pühakute mõtteid ja tegemisi saadab mingi teine valgus, pühaduse helk. Erilise suuruse ja erakordsuse eest on nad arvatud taevaste hulka, kus nad saavad hoida kaitsvat kätt ja väge oma hoolealuste üle. Renessanssmuusikast tulevad ettekandele armastuslaulud, joogilaulud ja tantsud – tolleaegsed tõelised hitid ehk tänapäevases mõttes popmuusika tervituseks kõikidele praegustele isadele.

Corelli Music

Laupäev, 1. november kell 18 Alatskivi loss, Kodavere kihelkond, Tartumaa

Pühapäev, 2. november kell 18 Kõltsu mõis, Keila kihelkond, Harjumaa

Vanamuusikaansambel Rondellus: Maria Staak – laul, rataslüüra, Johanna-Maria Jaama – fiidel, Anna-Liisa Eller – psalteerium, plokkflöödid, torupill, löökpillid, Johannes Christopher Staak – laul, rataslüüra, Robert Staak – lauto, löökpillid

Keskkonnaõiguse Keskuse juristid korraldavad tasuta infopäevi

SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) juristid korraldavad 2014. a sügisest kuni 2015. a kevadeni tasuta infopäevi sellest huvitatud kogukondadele, kel soov kohaliku tasandi keskkonnaküsimuste otsustamise võimalustes selgust saada ning kaasa rääkida.

KÕK plaanib korraldada üle Eesti 15 tasuta infopäeva just kogukondadele ja seltsidele. Osalema on oodatud kogukonnad, kes on kokku puutunud mõne keskkonda mõjutava plaaniga (nt prügila, tehase, suurlauda, kaevanduse, maantee, tuulikupargi rajamine vmt) ja soovivad paremini mõista, kuidas otsustusprotsessid töötavad, kelle poole vajadusel pöörduda või kuidas organiseeruda. Kohapeal anname soovi korral õiguslikku nõu ka konkreetsetes küsimustes ja juhtumites.

Praeguseks on juba paika pandud Ida-Virumaa ja Harjumaa infopäevade kohad. Need toimuvad oktoobri lõpus Ida-Virumaal, Sondas ning novembri alguses Harjumaal, Murastes. Täpsemat infot leiab KÕKi kodulehelt.

Lisainfo: www.k6k.ee

Infopäevad korraldatakse KÕKi projekti “Keskkonnaasjades osalemise võimaluste tutvustamine kohalikele kogukondadele” raames. Tegevusi rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Siseturvalisusega tegelevad vabatahtlikud maakondlikud organisatsioonid saavad tegevustoetust küsida

Siseministeerium avas maavalitsuste kaudu siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse 2014. aasta toetusprogrammi, mis annab võimaluse vabatahtlikele organisatsioonidele riigieelarvest toetust küsida. Toetuse andmise eesmärk on valdkonnapõhiste vabatahtlike koostöö edendamine ja turvalisuse kasv maakondades. Näiteks võivad toetuse taotlejateks olla nii abipolitseinikke kui vabatahtlikke päästjaid ühendavad mittetulundusühendused ja ka naabrivalve tegevust edendavad mittetulundusühendused. Samuti saab toetusprogrammist abi küsida vabatahtlikku päästekomandot pidav kohalik omavalitsus, kui on sõlminud tsiviilõigusliku lepingu Päästeametiga.

Toetuse abiga saab katta maakonna vabatahtlike tegevuse edendamiseks tehtavaid erinevaid kulusid. Selleks võivad olla uuringud, analüüsid, strateegiad ja tegevuskavade koostamised ning uuendamised, reageerimisvõimekuse tõstmiseks soetatav inventar ning töövahendite ja olmetingimuste parandamine.

Loe edasi: Siseturvalisusega tegelevad vabatahtlikud maakondlikud organisatsioonid saavad tegevustoetust küsida

Toidukogumispäeval oli rekordiline tulemus

Nädalavahetusel toimunud Toidupanga toidukogumisaktsiooni vältel koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 34 881 ühikut toidukaupa, mida võib lugeda seni parimaks tulemuseks läbi aegade. Osales rekordarv poode – 31 kaupluse hulgas oli 8 Rimit, 6 Prismat, 7 ETK kauplust, 8 Selverit, üks Säästumarket ning esmakordselt üks Grossi toidukauplus.

Tallinna Toidupank kogus kaupa kuues poes ja Pärnu Toidupank neljas. Tartu, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Viljandi, Järvamaa ja Valga Toidupank olid kõik vabatahtlike abil tegutsemas kahes kohalikus poes. Iselaadse rekordi püstitas suve alguses tegutsema hakanud Jõgeva Toidupank, mis pakkus poekülastajatele võimaluse toidukaupa annetada koguni kolmes eri linnas – Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees.

Samuti sellel suvel tegevust alustanud Kuressaare Toidupank ja Võru Toidupank korraldasid toidukogumispäeva esmakordselt ja on saadud kogemuse ning annetuste hulgaga igati rahul.

Loe edasi: Toidukogumispäeval oli rekordiline tulemus

Norra-Eesti eduloo “Klaasimaailma” plaati esitletakse Umea Jazzifestivalil

Täna asusid Eesti klaasikunstnike valmistatud fantaasiapillid teele Rootsi Põhjamaade ühele olulisemale jazzisündmusele Umea jazzifestivalile, kus 24. oktoobril esitletakse plaati “World of Glass“, mille muusika on salvestatud Tallinnas. Klaaspillidel maailvad helipilte norra impromuusika virtuoosid Terje Isungset ja Arve Henriksen.

“Klaas ja muusika üheskoos tundub taevaliku abieluna – enam hapralt helisevamaks vist minna ei saagi,” kirjutas Tanel Veenre Eesti Päevalehes detsembris 2011. “Tallinna kultuuripealinna üks lõpuakorde, kontsertetendus “Klaasimaailm”, sai just nõnda sillerdav, liites üheks terviklikuks elamuseks Norra muusikute ja Eesti klaasikunstnike nägemused.”

Suurem osa “World of Glass” plaadi materjalist on salvestatud detsembris 2011 Klassikaraadioga koostöös Tallinnas, mil Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn ning Eesti-Norra kunsti ja muusika ühisprojekt “Klaasimaailm” kuulus kultuuripealinna lõpuprogrammi. “Klaasimaailm” on loonud loomingulise silla tänavuse Euroopa kultuuripealinna Umeaga, sest Eesti klaasikunstnike tööd jätkasid klaasikunstnikud Anna-Carin Öhgren ja Ulf Sankala, kes kujundasid kontserdiks Rootsis uusi pilliks sobivaid klaasobjekte.

Umea kõige olulisema muusikakeskuse NorrlandsOperan black box saalis muutub “Klaasimaailm” enamaks kui pillikomplekt. Üle 30 klaasist objekti moodustavad maagilise kunstilise terviku, mis lummab ka tavapärase ekspositsioonina. Instrumendid valmisid 2009.-2011. aastal Eesti Kunstiakadeemia (EKA) õppejõudude Eeva Käsperi ja Mare Saare juhendamisel ja tihedas koostöös muusikutega. Umeas avataval väljapanekul, mis tipneb kontserdiga, on pille 10 meie kunstnikult ja toonaselt EKA klaasikunsti osakonna tudengilt. Tallinna ekspositsioon on pälvinud ohtralt kiidusõnu ka rahvusvahelises meedias.

Loe edasi: Norra-Eesti eduloo “Klaasimaailma” plaati esitletakse Umea Jazzifestivalil

Eestisse saabus visiidile üleilmse raamatukoguliidu president

Täna ja homme viibib Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kutsel Eestis Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -asutuste Liidu (IFLA) president Sinikka Sipilä.

20. oktoobril osaleb Sinikka Sipilä Raplas raamatukogupäevade avamisel ning külastab kohalikke raamatukogusid.

21. oktoobril tutvub ta Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Rahvusraamatukoguga, kohtub kultuuriminister Urve Tiidusega ja kultuurikomisjoni esindajatega ning külastab Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu.

Aastateks 2013-2015 IFLA presidendiks valitud Sinikka Sipilä sõnul vajab tugev ühiskond tugevaid raamatukogusid: “Raamatukogud panustavad tugevama ühiskonna ehitamisse, toetades võrdseid võimalusi, pakkudes juurdepääsu elukestvale õppele, haridusele, teadusele, innovatsioonile, kultuurile ja loomele.” Ta lisas: “Tugev ühiskond koosneb aktiivsetest ja informeeritud kodanikest, kes aitavad kaasa jätkusuutlikule arengule, intellektuaalsele ja majanduslikule kasvule ning üldisele heaolule.”

IFLA on rahvusvahelist raamatukogunduse koostööd arendav organisatsioon, kuhu Eestist kuuluvad peale Rahvusraamatukogu veel Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Hoiuraamatukogu.

Üle-eestilised raamatukogupäevad kestavad 30. oktoobrini. Kavas on koolitusi, ettelugemisi, kohtumisi kirjanike ja kunstnikega jm.

Õiglase kaubanduse linnasid läbiv šokotuur jõuab Eestisse

Tänavusel õiglase kaubanduse nädalal saabub Eestisse üleeuroopalise kampaania Make Chocolate Fair! sõiduk, mis oma 10 000 km teekonnal teavitab inimesi šokolaaditootmise varjupooltest ja kutsub üles andma allkirju šokolaaditööstusele suunatud nõudmistele. Paljud läbitud linnadest kannavad õiglase kaubanduse linna tiitlit, mis omistatakse nendele omavalitsustele, kes soovivad oma avalike hangetega tagada kestlikku arengut ja edendada eetilist tarbimist. Esimesena Eestis pälvib õiglase kaubanduse omavalituse aunimetuse Hiiu vald.

“Make Chocolate Fair! kampaania šokolavka on teel olnud juba ligi 3 kuud. Alguse sai teekond Berliinist 1. augustil ning tänaseks on külastatud 22 linna, kus on samalaadsed sündmused aset leidnud,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜst INKOTA. Šokolavka peatub esmaspäeval 20. oktoobril Tartu Kaubamaja juures ning neljapäeval 23. oktoobril Tallinnas Rocca al Mare keskuses. Lisaks allkirjakogumisele esitleb kampaania temaatilist näitust, toimuvad trummi- ja tantsushowd. Esinevad FinEst sound DJ-d Ras Wu ja Masu. Trummishow ning trummide töötoa viib läbi Brasiiliast pärit trummiõpetaja Francois Archanjo. Tantsushowd ja töötuba juhib Queen Elisabeth Reggae.ee-st.

“Mitmed õiglase kaubanduse tooteid müüvad kauplused on selleks nädalaks käima lükanud erikampaaniad, milles esitletakse erinevaid õiglase kaubanduse tooteid ning nii mõnelgi pool on ka hinnad tavapärasest erinevad,” ütles MTÜ Mondo õiglase kaubanduse valdkonna juht Jaanus Välja. “Lisaks jätkame traditsiooniga tunnustada ettevõtteid ja asutusi õiglase kaubanduse sõbra märgiga.”

Šokotuur jõuab pärast Eestit veel Helsingisse ning seejärel pöördub tagasi Berliini oktoobri lõpus. Allkirju petitsioonile, mis nõuab šokolaaditööstuselt vastutustundlikku käitumist arengumaade inimeste suhtes ja eetiliselt sertifitseeritud tooraine kasutamist, on kogutud pea 50 000. Järgmise aasta lõpuks plaanitakse seda kahekordistada ja seejärel need üle anda Euroopa šokolaaditööstusele.

Iga-aastast õiglase kaubanduse nädalat ja Make Cholate Fair! kampaaniat Eestis koordineerib MTÜ Mondo.

Noorteparlament ootab delegaate kandideerima

Täna, 20.oktoobril algab Noorteparlamendi delegaatide kandideerimine. Noorteparlamendis asub tööle kokku 101 delegaati üle Eesti ning delegaadiks võivad kandideerida kõik noored vanuses 13-26 aastat.

Noorteparlament on MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel toimuv noortele suunatud projekt, mille peamiseks eesmärgiks on kaasata noori riiklikesse otsustusprotsessidesse ning anda neile seeläbi võimalus kaasa rääkida neid puudutavatel teemadel. Eemärgi täitmiseks kohtub Noorteparlament kaks korda aastas Riigikogus – 5.detsembril 2014 ja aprillis 2015. Vahepealsel ajal viiakse läbi ka avalikke foorumeid igas maakonnas. Kohtumistel Riigikogus töötab Noorteparlament viies erinevas komisjonis. Mis komisjonides täpsemalt, selgub pärast delegaatide kandideerimise lõppu.

Käesoleval aastal toimub Noorteparlament esimest korda. Tegu on “101 last Toompeale” noortefoorumist välja kasvanud ettevõtmisega.

Kandideerimine toimub Noorteparlamendi kodulehel: noorteparlament.lastekaitseliit.ee

Käsikirjalise “Don Quijote” eestikeelne peatükk saadetakse Hispaaniasse

Täna andis Rahvusraamatukogus raamatukogu peadirektor Janne Andresoo välisministrile Urmas Paetile üle “Don Quijote” eestikeelse käsikirjalise peatüki originaali, mille on käsitsi ümber kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja illustreerinud Jüri Mildeberg ning mis saadetakse Hispaanias asuvale Cervantese muuseumile.

Seoses 2015. aastal tähistatava Miguel de Cervantes Saavedra teose “Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast” 2. osa esmatrüki neljasajanda aastapäevaga koostab Cervantese muuseum eeldatavasti maailma suurima mitmekeelse ja käsikirjalise “Don Quijote”.

Eestile pakuti võimalust kirjutada ümber ja illustreerida 4. peatükk. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ütles: “Nägime siin võimalust oma tuntud luuletajat Paul-Eerik Rummot ja kunstnikku Jüri Mildebergi maailmale tutvustada ning oli suur rõõm, et nad selle ettevõtmisega nõustusid”.

Paul-Eerik Rummo sõnul räägime Don Quijote karakterist igapäevakeeles ühekülgselt, kuid täht-tähelt originaalile pühendudes avardub selle klassikateose rikkus. Ta lisas: “Ka Aita Kurfeldti tõlge eesti keelde on maailmaklass”.

Käsitsi kirjutatud raamatuga saavad eeldatavasti 2015. aastast kõik huvilised tutvuda Hispaanias El Tobaso linnas. Eestikeelset peatükki saab digiteerituna näha digitaalarhiivis DIGAR.

Eestikeelse peatüki projekti juhtis Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Kujundusgraafikute Liiduga. Materjalid jõudsid Eestisse Hispaanias asuva Eesti saatkonna ja Eesti Välisministeeriumi kaudu, illustratsioonide loomist toetas Eesti Kultuurkapital.

Hiite kuvavõistluse peaauhind nüüd 1000 eurot

Käimasoleva Maavalla hiite kuvavõistluse peaauhinda suurendati enam kui kaks korda ning nüüd ootab võitjat senise 400 euro asemel 1000 eurot. Auhindade hulka lisandus ka hõimurahvaste pühapaiga eriauhind suurusega 300 eurot.

Kuni 31.10.2014 toimuvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitestja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk onväärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tänavu seitsmendat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Eriliselt on oodatud hõimurahvaste pühapaikade pildid. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel, s.h meie hõimurahvastel.

Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele (1000 eur) ja noorte (200 eur) rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu Loodusajakirjadelt, Keskkonna- ja Muinsuskaitseametilt, ERMilt, ansamblilt Metsatöll jt.

Võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.

Aadressil www.maavald.ee/kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelnevate aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.

Hiite kuvavõistlust korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Heategevuslik koertenäitus kogus Võru kodutute loomade varjupaigale 1500 eurot

Pühapäeval toimunud Baltikumi suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show koguti Võru kodutute loomade varjupaiga jaoks 1500 eurot, millega toetatakse varjupaiga kliinikuruumi ehitamist.

“Kogutud rahast on Võru varjupaigale suur abi veterinaarkliiniku toa väljaehitamiseks,” rääkis Varjupaikade MTÜ Võru varjupaiga juhataja Maie Vumba. “Olemasolev ruum vajab soojustust ja nõuetekohaseid kergelt desinfitseeritavaid seinakattematerjale ning põrandapindu. Oleme sammu võrra lähemal sellele, et Võru varjupaiga loomad saavad oma esmased veterinaarprotseduurid kohapeal.”

Heategevuslikul koertenäitusel osales kokku 121 koera. Koertenäituse I koha võitis segavereline koer Ronja, kes on 10,5 aastane veteran. II koha sai vaaraokoer Zonda, kes oli parim punase lindi saanud koer, ning III kohale tuli segavereline 8-kuune kutsikas Poppy. IV koha sai Staffordshire’i bullterjer Bree, kes oli parim sinise lindi saanud koer.

Näitusel kuulutati välja BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi korraldatud konkursside “Minu koera lemmiktort” ja “Inimese parim sõber 2014” võitjad. Parimaks koeratordiks valiti Maris Siilmanni võistlustöö nimega “Iga koera unistus”. “Inimese parim sõber 2014” tiitli võitis Saksa lambakoer Ratsumestarin Quasy, kes kaitses oma perekonda sissemurdjate eest.

10. korda toimunud BIGBANK Match Show eesmärk on juhtida tähelepanu kodutute loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada Eesti kodutute loomade varjupaikasid. Koostöös Eesti Koeraomanike Seltsiga ning heade inimeste abiga on BIGBANK Eesti kodutute loomade varjupaikasid toetanud enam kui 16 000 euroga.

Uuringu kohaselt tugevdavad looduslikud pühapaigad Eesti ühiskonda

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist. Allikas: looduskalender.ee

Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.
Täna esitleti Tallinnas Hiite Maja sihtasutuse tellitud avaliku arvamuse uuringut “Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes”. Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad sarnaselt erinevad vanuserühmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.
Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.
Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning osaleda nende kaitsmises. Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.
Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Ahto Kaasik

Arvo Pärt valiti rahvusvahelise muusikaühingu (ISCM) auliikmeks

Rahvusvaheline Uue Muusika Ühing (ISCM) valis oma auliikmeks Arvo Pärdi.
Wroclawis, Poolas toimus rahvusvahelise Uue Muusika Ühingu poolt korraldatud festival, mille raames läbi viidud koosolekul otsustati valida Ühingu auliikmeks Arvo Pärt.
1922. aastal loodud ISCM on suurim erinevaid maid ühendav nüüdismuusika ühing, kus on liikmeid rohkem kui 50-st maast, esindatud on kõik kontinendid.
Ühingu auliikmete nimekiri hõlmab enamikku olulistest ja kaalukatest 20. ja käesoleva sajandi heliloojatest. Kuna auliikmetelt eeldatakse väga olulisi saavutusi, siis see nimekiri ei ole väga pikk. Sinna kuuluvad sellised heliloojad nagu Ravel, Stravinski, Hindemith, Sibelius, Messiaen, Cage ja paljud teised.

Ettepaneku võtta Pärt Ühingu auliikmeks tegi ISCM-i Poola sektsioon, kes tõi välja Pärdi muusikas peegelduvat vaimsust olulisust ning tema tihedat seotust Poola vaimu- ja kultuuriruumiga. Rõhutati ka Pärdi muusika imetlusväärset võimet haarata nii asjatundjaid ning samas kõnetada ka laiemat publikut. Ühingu Eesti sektsiooni esindajana oli festivalil kohal EHL esimees Märt-Matis Lill, kes tõi ettepanekut toetava argumendina välja asjaolu, et Pärdi looming on tervikuna väga eripalgeline ning peegeldab mitmeid olulisemaid 20. sajandi muusika suundumusi ja pöördeid ning et Pärt on kuulunud nüüdismuusika juhtivate tegijate hulka juba üsna varasest tegutsemisajast peale. Festivali raames toimunud mitmel kontserdil kõlas Pärdi muusika. Lisaks kanti ette ka Mirjam Tally kooriteos “Animalistic Hymn”.

Märt-Matis Lill

Leia sügisvärve ka näitusesaalist!

Fotomeenutus Võru kunstiõpetajate ühisnäituselt.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.

Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.

Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.

Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel.

Näitused jäävad avatuks 16. novembrini

Tiia Haug

Lahemaa rahvuspargis toimuvad Muuksi linnamäe talgud

Keskkonnaamet, Soomepoiste Pärimusühing, Eesti Metsaühistu ja Muinsuskaitseamet korraldavad 18. oktoobril Lahemaal Muuksi linnamäel talgupäeva. Talgutel toimub võsa lõikamine ja koristus, pärastlõunal saab kuulata põnevaid lugusid ning head muusikat. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss.

Talgupäeval puhastatakse Muuksi linnamäe klindinõlvasid, vaateid ning linnuse lääneserva. Pärastlõunal saavad talgulised lõkke ääres kuulata põnevaid lugusid siinsete randade lähemast ja kaugemast ajaloost. Juttu vestavad Ott Sandrak, Edgar Sinisalu, Gurly Vedru, Robert Treufeldt ja Madis Arukask. Talguõhtu jätkub Näkiallika talus, kus Rein Maran räägib loodusest. Päeva täidavad hea muusikaga Margus Põldsepp ja Jaak Johanson.

Muuksi linnamägi Lahemaal on ajalooliselt tähtis paik, kus inimene on toimetanud juba alates kiviajast. Pronksiajal oli siin asulakoht ning viikingiaja lõpus linnus. Piirkonna rahva jaoks on Muuksi linnamägi olnud sajandeid tähtis kogunemiskoht. Siia püstitatud Põhjatähe mälestusmärgid on pühendatud Eesti ja Soome võitlejatele Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas.

Talgutega tähistatakse ka hõimupäeva, mille eesmärgiks on tutvustada hõimurahvaid ja nende kultuure. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Talgupäeval löövad kaasa ka soomepoisid ehk Teise maailmasõja ajal Soome relvajõududes teeninud eestlased.

Talgutele on väga oodatud pered koos lastega, kellele on planeeritud eraldi tegevused.

Talgupäev on kõikidele osalejatele tasuta. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss. Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 10 (täpsem info bussisõidu kohta). Toitlustamise korraldamiseks on vajalik osalejate eelnev registreerimine. Registreerimislingi, toimumiskoha kaardi ja täpse päevakava leiab SIIT.

Talgupäeva toetavad Kuusalu vald, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Erametsakeskus.

Muuksi talgupäev toimub Lahemaal laupäeval, 18. oktoobril algusega kell 11.

Annika Remmel

Kultuuriministeerium ootab aasta kodaniku kandidaate

Aasta kodanik 2013 on folklorist Marju Kõivupuu. — Eelmisel aastal pälvis aasta kodaniku tiitli folklorist Marju Kõivupuu.

2014. aasta kodanikupäeva moto on „Liikumine tervendab maailma“, mis lähtub Eesti liikumisaastast ning teadmisest, et igat laadi liikumine on tervislik nii kehale kui vaimule. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Kandidaadi sobivust ja seost motoga tuleb esitajal põhjendada. Samuti peab kandidaat vastama aasta kodaniku statuudi tingimustele.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. november. Aasta kodaniku 2014 kuulutab kultuuriminister välja kodanikupäeva tänuüritusel 26. novembril Eesti Tervishoiu Muuseumis. Aunimetus, mille traditsioon sai alguse 2003. aastal, antakse tänavu välja 12. korda.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril ja see on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele.

Aasta kodaniku kandidaate saab esitada Kultuuriministeeriumi veebilehe kaudu SIIN.

Vaata lisa aasta kodaniku aunimetuse ja statuudi kohta SIIT.

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp