Urmas Saard

Sindi linnaraamatukogus peetakse vanu tavasid au sees

Levinud kombe kohaselt arvatakse, et uue aasta esimesest külalisest oleneb hea või mitte väga hea õnne tulek algavasse aastasse. Eriti heaks märgiks peetakse seda, kui esimese külalisena saabub tumedapäine pikka kasvu mees.

Pildil Anne Pusse, Sirje Ristikivi, Ene Michelis, Rita Raudsepp Foto Urmas Saard — Pildil Anne Pusse, Sirje Ristikivi, Ene Michelis, Rita Raudsepp. Foto: Urmas Saard

Sindi linnaraamatukogu neli naist on oma uskumuses tagasihoidlikumad ja neile valmistab suurt rõõmu seegi, kui aasta esimese tööpäeva hommikul astub esimesena uksest sisse tavaline meeshing, olgu ta siis süsimustade või helevalgete juustega, pikk, lühike või keskmist kasvu. Laia naeru tõi aga kõigi näole kingiks saadud tilluke liköörikompvekkide pakike. Nii koksati uue aasta esimese tööpäeva tervituseks šokolaadikompvekke kokku. Rituaal olevat olnud ka ilma klaaside kõlinata terveks aastaks meeldejääv.

Lugemissaali raamatukoguhoidja Anne Pusse rebis seinalt vana-aasta viimase kalendrilehe ja nähtavale ilmus aasta 2017. Raamatukogu direktor Ene Michelis tunneb isiklikult loodususku Margus Maripuud ja sellepõhjal soovitab soojalt lugeda läinud aasta viimase päeva Pärnu Postimehes avaldatud artiklit „Taimetark: Soppa on loobitud küll“. Rasvases kirjas seisab Maripuu mõtisklus: “Esivanemate talletatud elutarkuse energia aitab meil kui rahvusel püsida. Juurteta elanikud, euroinimesed, on õnnetud, sest nende elu on tulvil ohte ja puudub kestvuse kaitse.” Michelis soovitas mehega ka vahetult kohtuda. Võibolla saab see teoks Sindi lugejatega?

Loe edasi: Sindi linnaraamatukogus peetakse vanu tavasid au sees

Poseidon huvitab lugejaid kõige rohkem

Facebooki vahendusel levitatud Külauudiste kajastustest pälvib ühtlaselt kõrgendatud lugejate huvi JK Poseidoni esindusstaadioni rajamine Sinti.

Talgulised ei hoolinud Poseidoni esindusstaadioni rajamisel kehvast ilmast ega kehvadest töötingimustest Foto Urmas Saard — Talgulised ei hoolinud Poseidoni esindusstaadioni rajamisel halvast ilmast ega kehvadest töötingimustest. Foto: Urmas Saard

Nagu enamik ajakirjandusväljaandeid jagab valikuliselt oma uudiseid sotsiaalmeedias, kasutab sama võimalust veebipõhises suhtlusvõrgustikus ka Külauudiste portaal. Mullu andis Poseidon põhjust Külauudistel neist kirjutada kuuel juhul. Kõigil kordadel äratas uudis tublisti üle keskmise taseme lugejates huvi. Juuli viimase nädalavahetuse kahel päeval toimunud talgud Sinti rajataval jalgpallistaadionil leidis samuti kajastust nii sõnaliselt kui pildigaleriina. Üllatuslikult pakkus uudis rekordiliselt suurt huvi. Edestades napilt isegi uudise Allar Rajast ja Sten Erik Andersonist, keda Sindi linnavalitsus otsustas premeerida ja väärikalt kodulinnas vastu võtta. Kui jätta vaatlusest välja veel mõned uudised Poseidonist ja olümpiameeste vastuvõtust Sindis, siis asub kolmandal kohal uudis Sindi Rockist, mis on igal aastal olnud üks linna tähtsündmustest. Kõik kolm ülevaadet olid koostatud ühetaolises formaadis ja seetõttu ei saanud oluliselt lugejat mõjutada pildimaterjali või tekstiga. Pigem sai määravaks toimunu sisu.

Loe edasi: Poseidon huvitab lugejaid kõige rohkem

Millele käesoleval aastal Eestis keskendutakse?

Alanud aastasse on sarnaselt eelnevatega kavandatud juba aegsasti hulk valikuid, mida soovitakse tänavu looduses paremini märgata või millele osundatakse suuremat tähelepanu meie tegevustes.

XII noorte laulu- ja tantsupeo ootuses meenutus XXVI laulu- ja XIX tantsupeo rongkäigust Tallinnas Foto Urmas Saard — XII noorte laulu- ja tantsupeo ootuses meenutus XXVI laulu- ja XIX tantsupeo rongkäigust Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Loodusharidusega seotud institutsioone ja lihtsalt loodushuvilisi koondav lai osalejatering valis aasta 2017 loomaks pea 10 000 aastat Eesti aladel elutsenud metskitse.

Juuli algul toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel valiti turteltuvi aasta linnuks 2017.

Eesti Maaülikoolis korraldatud mullapäeval kuulutati käesoleva aasta mullaks männimetsade
leedemuld. Sellel värvikal mullal kasvavad tootlikud männikud, hinnatud ka seene- ja marja metsadena. Muide, leedemuld on hõlpsasti kaevatavana ka kõige levinum kalmistumuld.

Eesti Orhideekaitse klubi valis 2017. aasta orhideeks terves Euroopas ohustatud liigina hariliku muguljuure (Herminium monorchis), mille õitsemine kestab harilikult juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Tema õied levitavad magusat mee lõhna. Taime kasvukohad asuvad lubjarikka mullaga niisketel või parasniisketel ja madala taimestikuga rannaniitudel, kadastikel, madalsoodel või sooniitudel.

Loe edasi: Millele käesoleval aastal Eestis keskendutakse?

Sündmusterohke lõppev aasta Sindis

Lõppeva aasta viimastel tundidel jäin mõtlema, mis võiks olla Sindi linna seisukohalt 2016. a tähtsaim sündmus, võibolla isegi tähtsündmus ja milline langetatud otsus omaks mingis plaanis tulevikus määravat kohta väikese kogukonna elus?

Sindi raekoda Foto Urmas Saard — Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard

Võibolla kõige värskemalt püsib meeles 23. detsembril Sindi raekojas allkirjastatud ühinemisleping, mille alusel moodustub 2017. a sügisel Are, Sauga, Tori valla ja Sindi linna omavalitsusüksuste liitmise tulemusena uus vald. Nimeks valiti Tori ja keskuseks Sindi. Mäletatavasti tegi Sindi linn läbirääkimisteks otsa lahti käesoleva aasta 14. aprillil, kui kutsus eelkõnelustele Paikuse, Tori, Sauga ja Are valla. Kevadel saadi läbirääkimisteks kõigilt eitav vastus. Aga sügisel tegi üllatuslikult sarnase ettepaneku Sauga vald, mis võimaldas Sindil oma algse mõtte juurde tagasi tulla. Kas valik ja otsus muudab Sindi inimeste elu paremaks, jätab samasuguseks või koguni kehvemaks, peab selgitama lähim tulevik juba mõne aasta pärast.

Samal ajal, kui poliitikud oma asjadega toimetasid, on Sindi elanud oma elu, millest meenutamist väärivat jätkuks pea igale päevale. Selliselt mõeldes polegi Sindi väga väike kogukond. Muidugi jääb eredamate kildudena märksa vähem meelde, kuid neidki oleks ühe loo kirjeldamiseks kasvõi ainsa lausega liialt palju. Millest siis taaskordselt meenutavalt jutustada linnas, millest saab uue, ligemale 11 tuhande elanikuga, valla keskus?

Loe edasi: Sündmusterohke lõppev aasta Sindis

„Täisealiseks“ saanud SG Reporter

Enne talvisele koolivaheajale jäämist vaadati Sindi gümnaasiumi aulas järjekordset SG Reporteri ringvaadet, mis võttis kokku viimase 30 päeva olulisemad sündmused kooli elus.

Sindi SG reporteri tiim — Fotol vasakult: Andro Seppi, Anette Pattik, Armin Golovanov, Annabel Leotoots. Üleval: Eliise Kull. Pildistas: Mart Nõmm

11. klassi õpilane Eliise Kull, keda oleme harjunud eelkõige uudiste vahendajana nägema, on telesaate meeskonnas nii režissöör, stsenarist, reporter, jumestaja kui ka diktor. Küsimusele, kas tema ongi kooli uudistesaate peatoimetaja, sain vastuseks vaid tagasihoidliku pearaputuse. Ta rääkis viie liikme vahel jaotatud ülesannetest, milles igaüks toimetab küll oma valdkonnas, aga otsuseid võetakse vastu ja uudiste klipid vaatajateni toomiseks valmistatakse ette ühiselt. Seda kõike ilma korraldusi ootamata. Õpetaja Mart Nõmm on küll õpilaste juhendaja, aga ega juhendada enam palju vaja polegi. Mida paremini õpilased oma asjaga hakkama saavad, seda vähem on põhjust tal uudiste tootmisse sekkuda. Siiski on ta SG Reporteri meeskonna jaoks alati olemas ja noored tunnetavad teda ühena omadest.

„SG Reporter on saanud täisealiseks,“ naeris Eliise ja selgitas, et viimane saade kandis kaheksateistkümnendat järjekorranumbrit. „Just niipalju kordi oleme kolme õppeaasta jooksul uudiseid koolipereni toonud, enamasti sagedusega üks kord kuus. Esimesel aastal mõnel juhul pisut harvem.“ Küsimusele, kas Pärnu maakonnas veel teisi sarnaseid kooli telestuudioid leidub, vastas Kull kindlas teadmises eitavalt.

Loe edasi: „Täisealiseks“ saanud SG Reporter

Aastavahetuseks

Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Raili Juss tegi aasta viimaseks päevaks valiku oma õpilaste töödest, mis võiksid ühel või teisel viisil kõnetada ka Külauudiste lugejaid. Lisaks praegustele Sindi gümnaasiumi õpilastele ja vilistlastele on kasutatud mõnel juhul ka tuntud Eesti autoreid.

Sindi muuseumi ees kasvav kuusk tulede säras. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Aastavahetuseks

Päev kaunis Tartus

Kolmapäeval Tartut külastades soovisin, et lumeta musta maad valgustaks pilvitus taevas särav päike. Kuigi linnale lähenedes näis lootus asjatuna, osutusid kahtlusevarjud petlikuks.

Tartu Foto Urmas Saard — Tartu. Foto: Urmas Saard

Kui ERM-i sisenedes vilksatas päike tumeda taeva väheste pilude vahelt mõned üksikud hetked, siis mälukeskusest väljudes suunas madalale laskunud päike oma silmipimestava valguse jalutajale otse näkku.

Tallinn on Pärnule kilomeetritelt lähem, ajaliselt asub aga oluliselt veelgi lähemal, kui Tartu. Pealegi on Tallinn pealinn ja seepärast ikka sinnapoole asja palju rohkem. Kuid iga kord Tartut külastades leian, et sinna oleks põhjust minna palju sagedamini, kui hädapärased vajadused seda nõuavad. Kasvõi sellepärast, et kiirustamata jalutada, nautida tänavatel kõndimist, peatuda monumentide juures või lihtsalt märgata tartlaste tegemisi.

Sammusin mööda Roosi tänavat Raadilt alla, päris sageli selg ees. Sest nii ei paistnud päike silma ja madalalt suunatud valgus muutis vaate tänavale huvitavamaks. Pärast suvist remonti naudin Roosi tänaval jalutamist.

Loe edasi: Päev kaunis Tartus

Vabadussõda ja Konstantin Päts

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Meeleheitlik, ohvriterohke, ent edukas võitlus oli loonud tegeliku pinna oma riigi ehitamiseks. Alates 2006. aastast on 3. jaanuar lipupäevana meie kalendrites.

Vaade Tallinnas asuvale Vabadussõja võidusambale Foto Urmas Saard — Vaade Tallinnas asuvale Vabadussõja võidusambale. Foto: Urmas Saard

Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Jaan Poska Fond ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum kutsuvad üles riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse ning kõiki kaaskodanikke peatuma 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, tänu kellele oleme oma maa peremehed.

Tallinnas Vabadussõja Võidusamba juures kõneleb nimetatud tunnil kaitseminister Margus Tsahkna, samuti Reaalkooli õpilane ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Vaimuliku palve järel asetatakse pärjad, lilled ja küünlad.

Kell 12 algab Õpetajate Majas (Raekoja plats 14), Eesti Ajutise Valitsuse esmases töökohas Vabadussõja hakul, avalik arutelu teemal „Missugust mälestusmärki Konstantin Pätsile me Tallinna soovime?“ Osalevad kujurid Jaak Soans, Tiiu Kirsipuu, Mare Mikof, Terje Ojaver, Ekke Väli, Vergo Vernik jpt, samuti kultuuri- ja avaliku elu tegelased Jüri Arrak, Mart Kalm, Juta Kivimäe, Jüri Kuuskemaa, Heie Treier, Andres Tarand jt.

Osavõtt vaba.

Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis

Süütalastepäeval külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet, kus Tiiu Koovit andis põnevalt esitatud jutupõimikuga põgusa ülevaate rahvusliku mäluasutuse museaalidest.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard — Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Püsiekspositsioonidega tutvumine algas Jakob Hurda büsti juurest. „Milline oli teie viimane kokkupuude Hurdaga?“ Giid ei pidanud vastust pikalt ootama. Enamike mälus meenus Hurt kümnekroonisel, mis kadus käibelt jäädavalt juba kuus aastat tagasi, kui euro tuli 1. jaanuaril 2011 ametliku ja ainsa maksevahendina Eestis kasutusele.

Miks püüab esimesena just Hurda büst muuseumisse siseneja tähelepanu? Hurt sündis Põlvamaal 1839. a suvel ja suri 1907. a jaanuaris Peterburis. Saanud erilist ärgitust „Kalevipojast“ ja oma kodupaigast Himmaste külast, alustas ta 1860. aastal eesti rahvaluule kogumisega. Hurt õhutas luule kogumise kaastööle umbes 1400 inimest nii Eestist kui Venemaalt. Erinevatest žanritest rahvaluule kogumise kõrval kogunes suurel hulgal kõikvõimalikke etnograafilise väärtusega esemeid.

Nõu ja teoga tuli appi Oskar Kallas, kes alustas Hurda surma aastal Eesti Rahva Muuseumi asutamist ja juba paar aastat hiljem saigi loodud vaimse ja esemelise kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ning uurimise tarbeks väga vajalik mäluasutus.

Loe edasi: Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis

Jõulumõte: „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“

Kohe jõuluevangeeliumi alguses mainitud keiser Augustuse lemmikmotoks oli „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“. Seda lihtsat põhimõtet peeti hiljem keiserlikuks tarkuseks, võttes ka kristliku elutarkuse osana, mille sümboliks kujunes ankur ja delfiin.

Joosep Tammo Raeküla vanakooli keskuses Foto Urmas Saard — Joosep Tammo Raeküla vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

„Kutsugu see antiikne elutarkus meidki jõuluajal aega maha võtma! See aitab tegutseda mõtestatult ja tähendusrikkalt,“ ütles pastor Joosep Tammo täna keskpäeval toimunud jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Pärnu Raeküla vanakooli keskuses.

Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis, et kaunis traditsioon koguneda igal aastal oma linnaosa rahva ja kaugemate külalistega ajaloolise hoone saali algas veel enne, kui Raeküla vana koolihoone sai endale kaunima välimuse ja uue nime. Algatajaks oli Raeküla seltsi asutajaliige Anne Kontus, kes ühiselt oma pereliikmetega kuni eelmiste jõuludeni alati oodatud sündmust eest vedas. „Et imeline tava jätkuks, ulatas tänavu keskusele abikäe Raeküla oma inimene Joosep Tammo,“ oli Karro-Selg tänulik.

Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel kinkis juba seitsmendaid jõule järjest jõulumeeleolulisi elamusi. „Me ei laula traditsioonilisi laule, eelistame üksnes harvade eranditega rohkem uuema aja repertuaari,“ ütles Murrand. Esitusel kõlasid Piret Ripsi „Küünal“, Aleksander Abeli „Jõuluööl“, Juhan Trumpi „Jõuluöö“ jt.

Loe edasi: Jõulumõte: „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“

Sindis peeti taas õpilaste Jõuluballi

Jõuluball on Sindi gümnaasiumis kujunemas enne talvist koolivaheaega traditsiooniliseks oodatud sündmuseks.

Jõuluball Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Jõuluball Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

See oli seitse aastat tagasi, kui Sindi gümnaasiumi õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup esmakordselt korraldas Jõuluballi, mis nüüd järjepidevalt igal aastal kordub. Ta teadis lisada, et päris esimest korda see toona siiski ei toimunud, sest Mari Suurväli direktoriks olemise ajal on ühel aastal ka varem Jõuluballi peetud, aga pärast seda tuli vahe sisse. Korraldajaid on vahepealsetel aastatel olnud rohkem kui üks ja iga ball seetõttu eelnevatest veidi omanäolisem. Tänavu oli peakorraldaja kooli huvijuht Eneli Ennok.

Eilse balli õhtujuhiks valiti Ats Tobias Pikk. Tervituslauluga esines Sindi gümnaasiumi õpilane Marion Tõldsepp. Rivo Rehe laulma hakkamine tõi esimese tantsupaari põrandale. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja Tatjana Grigorjeva-Keerup ei jäänud kauaks üksinda tantsupõrandale. Õige pea liitusid ka järgmised paarid. Tantsiti valsi taktis, aga ka teistes rütmides. Tantsude pausil kutsus huvijuht pidutsejad seltskonnamänge mängima. Kellel soovi oli, käisid kooli stuudios pildistamas. Fotografeeris oma kooli õpilane Eliise Kull.

Loe edasi: Sindis peeti taas õpilaste Jõuluballi

Sindi gümnaasiumis kõnetati hapraid hingekeeli

Asudes pärast ennelõunast külaskäiku Sindi gümnaasiumisse toimetama tavapärasel viisil järjekordset uudist, tekkis ületamatu tõrge, mis ei lasknud lakoonilises sõnastuses kuuldust ja nähtust ülevaadet kirjutada. Loobusin ühe ajakirjandusliku žanri kasutamisest teise kasuks, mis lubab ka oma arvamust ja tundeid kirjeldada.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, oma õpilastest ümbritsetuna Foto Urmas Saard — Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, oma õpilastest ümbritsetuna. Foto: Urmas Saard

Täna toimus Sindi gümnaasiumi aulas kaks aktust, millega lõppes käesoleva õppeaasta esimene pool ja lapsed saavad jääda talvisele koolivaheajale. Mõlemal aktustel oli harjumuspärasest vähem pidulikkust, kuid seda enam hingestatud südamlikkust, mille tekitamine ei vaja ilmselt mitte niipalju erialast pedagoogilist oskust, vaid hoopis äratabamist meie tundemaailma peenhäälestatud keskkonnas.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup juhtis õpilaste tähelepanu ratsionaalsele arukusele ja ei lasknud mitte kedagi uinuda püüdmatutesse helesinistesse unistustesse. Ta usub enamike jõulusoovide täitumist. Samas omab ta seisukohta, et täitumatuks osutuvad soovid ei pruugigi sageli olla kõige mõistlikumad. Aga mõned soovid olid Keerupi enda sõnul õpilastele isegi pahatahtlikud. Ometi tuleb viimane sõna kirjutada jutumärkidesse. „Ma soovin, et internett ära kaoks.“ Õpilastes tekitas selle kuulmine muidugi võimsa hämmingu kahina.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis kõnetati hapraid hingekeeli

Väike-Salatsisse tahaks tagasi minna

Pärnumaa õpilasfirmade osalemine Väike-Salatsis toimunud õpilaslaadal andis võimaluse väga põgusalt tutvuda ühe Läti väikelinnaga, mille kohta lätlased ütlevad Mazsalaca.

Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid Foto Urmas Saard — Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid. Foto: Urmas Saard

Kunagi liivlastega asustatud piirkonnas asus arvatavalt praeguse linna lähedal ka selle kadunud rahva muinaslinnus. 1528. aastal asutati Valtenbergi mõis ja viis aastat hiljem mainiti esmakordselt kirjalikult kiriku olemasolu. Nüüd asub samal kohal 1890. aastal ehitatud kirik. Salatsi jõe ääres asuv Mazsalaca sai linnaõigused 1928. aastal. Elanikke on praegu linnas 1300 ümber. Kuni üheksakümnendate keskpaigani võis Pärnu ja Mazsalaca vahet ka Tallinn-Riia rongiga sõita.

Linnaga tutvumine algas kultuurimaja juures peatunud bussist välja astumisega. Saabujatele hakkas ühena esimestest asjadest silma tänavasilt kirjaga Pērnavas iela (Pärnu tänav). Kultuurimajas jagati huvilistele eestikeelseid voldikuid, millel nii linna kui maakonna kaardid. Huvipakkuvamad vaatamisväärsused on kaartidel numbritega märgistatud ja lisatud lühikesed selgitavad tekstid. Eestikeelne tekst on küll veidi konarlik, kuid tegi ikkagi südame soojaks, et on üritatud põhjanaabritele kõike selgitada nende emakeeles.

Loe edasi: Väike-Salatsisse tahaks tagasi minna

Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Pärnumaa koolinoored kõnelesid Väike-Salatsi (Läti kohanimena Mazsalaca) õpilaslaadal läti keelt ja pälvisid hindamiskomisjoni otsusega mitmeid auhindu.

Inga Rokpelne ja Birgit Peterson Foto Urmas Saard — Inga Rokpelne ja Birgit Peterson. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval, 18. detsembril toimus viiendat aastat Mazsalaca õpilasfirmade laat, mida korraldab Mazsalaca vidusskolā (keskkooli) õpetaja Inga Rokpelne. Pärnu Koidula gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja ja projektijuht Birgit Peterson ütles, et koostööd alustati selle kooliga käesoleva õppeaasta alguses läbi rahvusvaheliste õpilasfirmade projekti “Central Baltic Students Enterprises without Borders”.“ Peale Koidula gümnaasiumi osalesid laadal veel Sindi gümnaasium ja Pärnu Raeküla kool, kus õpilasfirmade tegevust juhendab majandusõpetaja Kristi Suppi.

Umbes 1300 elanikuga väikelinnas laatade korraldamiseks sobiv suurem kaubanduskeskus puudub. Nii korraldati laat kultuurimajas, kus paraja mahutavusega pinnad võimaldavad nii kaubelda kui ka meelelahutusliku kavaga esinemiseks lava kasutada. Õpilaslaat algaski kohaliku keskkooli õpilaste esinemistega.

Loe edasi: Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Sindis kiideti jõulumeest

Jõuluvana Joonatan külastas Sindi eakaid, sotsiaaltöökeskust ja naisliitu.

Jõuluvana Joonatan Sindis Foto Urmas Saard — Jõuluvana Joonatan Sindis. Foto: Urmas Saard

Kuna linnatänavate paljal asfaltil uhke saan ei libise, vahetas jõuluvana Joonatan saani ja seda vedava hobuse lumetee lõppedes veelgi uhkema neljal rattal vurava sõiduki vastu ja jõudis nõnda väga kiiresti juba täna Sindi sotsiaaltöökeskuse maja trepi ette. Sindi sotsiaaltöökeskuses peeti ühiselt naisliidu liikmete, eakate ja keskuse rahvaga jõuluootuse pidu. Autost õuele astudes tõmbas Joonatan aega viitmata lõõtsast lustliku viisijupi välja, astus paraadnast majja ja seadis sammud otseteed kõige lõbusamalt kostvate häälte suunas.

Pika laua taga istus inimesi 30 ja pealegi, paljudel päkapiku mütsid üle kõrvade veetud. Eakate juht Juta Velleste krapsas hoobilt laua tagant püsti ja seisiski kohe abivalmilt jõulutaadi kõrvale. Näis, et jõulumehel aeg piiratud ja nii asus ilma pikema jututa kinke jagama. Juta aitas küll nimesid lugeda, aga iga nimetatu pidi suutma päris iseseisvalt luuletust lugeda, laulda või tantsida. Väga hoogsaks jalgade loopimiseks paraku ülipika laua tõttu ruumi ei jätkunud ja nii pidi mõnigi särtsakam esineja leppima rahulikema liigutusega. Mõned ei pääsenudki laua tagant välja ja jõulutaadi pikk pai jäi saamata, kuigi pikalt ette loetud luuletus väärinuks koguni kolme pikka paid. Kingiks saadud pakid toimetas nobedal käigul kõigile kätte Edvi Kukk, naisliidu juhatuse liige.

Loe edasi: Sindis kiideti jõulumeest

Pärnu muuseumis jagati tunnistusi

Pärnu muuseumis toimunud loengusarja “Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest” sügisese hooaja lõpetas kolmikloeng “Pärnu maakonna planeerimise minevikust ja hetkeseisust“.

Tiit Kask annab Tiina Tojakile üle tunnistuse, mis kinnitab Pärnu muuseumi poolt korraldatud täiendkoolituse läbimist Foto Urmas Saard — Tiit Kask annab Tiina Tojakile üle tunnistuse, mis kinnitab Pärnu muuseumi poolt korraldatud täiendkoolituse läbimist. Foto: Urmas Saard

Täna andsid Pärnu maakonna planeerimise minevikust ja hetkeseisust asjatundliku ülevaate Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi, planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn ja arengutalituse juhtaja Urmas Kase. Kõneldi asustuse paiknemisest Pärnumaal, tähtsamatest transpordiühendustest ja tehnilise taristu tulevikukavadest, rahvastikutrendidest, looduskeskkonna väärtustest ning maakonna võimalikust tulevikust kuni aastani 2030.

Asustuse paiknevust ja väljakujunenud tõmbekeskuseid tutvustades ilmnes, et selles vallas aastakümneid planeeringute valmistamisega töötanud inimeste nägemuses lähtub praegune haldusterritoriaalne ümberkorraldus eelkõige poliitilistest otsustest. Kuid täna ei räägitud poliitikast vaid planeeringutest, mida on koostatud teaduslike uuringute ja pikaaegselt omatud kogemuste põhjal.

Loe edasi: Pärnu muuseumis jagati tunnistusi

Otepää muutub talvepealinnaks 20. korda

Esimest korda tähistas Otepää talvepealinnaks olemist 1997. aastal. Sel ajal oli ainult Pärnul austav suvepealinna tiitel, kes sai selle Tallinna käest 1996. aastal.

jõuluvanade kokkutulek Otepääl 2014 aastal Foto Monika Otrokova — Jõuluvanade kokkutulek Otepääl 2014 aastal. Foto: Monika Otrokova

21. detsembril kell 12.44 saabub astronoomiline talv ja sellel hetkel saabki Otepää taas talvepealinnaks.

Talvepealinna avamispidustused algavad 18. detsembril, kell 11.00 traditsioonilise talveturu ja suure jõuluvanade kokkutulekuga. Turul pakutakse kaupa, mis on valminud tublide tegijate hoole ja armastusega. Esinevad Esteetika- ja tantsukooli Otepää lapsed, päeva jooksul toimub õnneloos. Talveturu külastajaid ootab Otepää Naisseltsi poolt valmistatud kuum supp. Otepää kuuse alla kogunevad 20 jõuluvana oma eriskummaliste sõiduvahenditega. Jõuluvanad plaanivad külastada ka Otepää Winterplaces asuvaid põhjapõtru ja krapsakamad taadid tahavad seal proovida kelkude väledust.

21.detsembril algab talve vastuvõtu tseremoonia kell 12.00. Esinevad ansamblid Lõõtsavägilased ja külalisena Pihkva folklooriansambel “Skaz”. Tartu Uisukooli uisutajad näitavad vingemaid uisuvõtteid ning platsi peal lustib Otepää karu. Kohal viibib tähetark Igor Mang, keda intervjueerib päevajuht Vaido Pannel.

Loe edasi: Otepää muutub talvepealinnaks 20. korda

HackMotion ja Hairvel ühed Prototroni edukaimad

Prototroni ideekonkursil jõudsid võitjate sekka ja rahastuseni kaks ideed Lõuna-Eestist.

Rahastu Prototron kuulutas välja sügisese ideekonkursi võitjad ja rahastuse saajad – kokku kuus meeskonda, kellest kaks on pärit Lõuna-Eestist. Erakordselt tugevate ideedega taotlusvooru parimate sekka jõudsid Tartust ja Tartumaalt pärit meeskonnad HackMotion ja Hairvel, kes mõlemad pälvisid Prototronilt 7000 euro suuruse rahastuse. Kagu-Eestist ainsana finaali jõudnud Sofable meeskond jäi küll rahastuseta, kuid pälvis Prototroni ideekonkursi eestvedajate tunnustuse kui hästi kohanduv ja arenev idee.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et kuue parima sekka jõudnud ning rahastuse pälvinud kaks ideed Lõuna-Eestist on väga head ja suure potentsiaaliga. “Sel korral panime ideekonkursi korraldamisel rohkem rõhku piirkondade kaasamisele ning oleme tulemustega kokkuvõttes väga rahul, sest lausa kolmandik ideid tuli väljastpoolt Tallinna ja kolmandik rahastuse võitnud ideedest pärineb Lõuna-Eestist,” rääkis Pavlenkova.

Loe edasi: HackMotion ja Hairvel ühed Prototroni edukaimad

Johannes Mets pälvis Külauudiste tänukirja

Eesti Kodanikuajakirjanduse selts tänab MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendajat Johannes Metsa kaastöö eest, mis toob lisatähelepanu juhtraja automudelismile ja pakub meie lugejatele huvitavat lugemist.

Johannes Mets tutvustab Sindi gümnaasiumi 3b õilastele juhtraja automudelismi Foto Urmas Saard — Johannes Mets tutvustab Sindi gümnaasiumi 3b õilastele juhtraja automudelismi. Foto: Urmas Saard

Täna külastas Sindi mudelispordi keskust Sindi gümnaasiumi 3b klass ja klassijuhataja Ene Alunurm. Sindi automudelismi juhtrajal on lisaks kohalikele õpilastele käidud põnevat tehnikasporti uudistamas ja kätt harjutamas ka teistest Pärnumaa paikadest. Kui senised külastused on esmauudistajatele üksnes küllaga põnevust pakkunud, siis tänasel ennelõunal olid kümned silmapaarid tunnistajaks, kui väga nende võõrustajat tegelikult hinnatakse.

Kodanikuajakirjanduse seltsi juhatuse esimehe ja Külauudiste peatoimetaja Aksel Lõbu allkirjaga tänukirja üleandmine ootamatult ja ilma ette teatamata valmistas Metsale tõelise üllatuse. Lõbu kirjutas tänukirjale, et rohujuuretasandi meedia on koht, kust inimesed ammutavad positiivsust ja uhkust oma kodukoha tegemiste üle. „Külauudiste poolt loodame, et meie koostöö jätkub meeldivaid hetki ja äratundmisi pakkudes.“ Koos tänukirja üleandmisega sai Mets kingituseks ka Apollo kaupluse raamatu kinkekaardi.

Mets on järjepidevalt hea asjatundlikkusega kirjutanud erineva astmega võistlustest mitmetel Eesti juhtradadel. Samuti teinud reportaaže välisriikidest.

Loe edasi: Johannes Mets pälvis Külauudiste tänukirja

Sindis on pikk vene keele päevade traditsioon

Sindis toimunud Pärnumaa kolmeteistkümnendal vene keele päeval osales 21 üldhariduskooli, 30 õpetajat ja umbes paarsada õpilast.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, kätles kõiki vene keele päevale saabujaid ja lahkujaid Foto Urmas Saard — Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, kätles kõiki vene keele päevale saabujaid ja lahkujaid. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup, Pärnumaa vene keele ainesektsiooni juht, korraldas esimese vene keele päeva 2003. a Sindis. Sellest ajast saadik on enamik maakondlikke vene keele päevi toimunud Sindis. Ainult aastatel 2005, 2012. ja 2015. toimus vene keele päev õpetaja Kai Oraste korraldamisel Audrus.

Tänane vene keele päev kujunes eelnevatest oluliselt erinevaks sellega, et osalejate hulgas oli seitse kooli Tallinnast või selle lähedalt Harjumaalt: Pirita majandusgümnaasium, Tallinna reaalkool, Tallinna Arte gümnaasium, Kallavere keskkool, Vaida põhikool, Audentese erakool, Tallinna Laagna gümnaasium. Tallinna külaliste Sinti tuleku eest kandis hoolt Leena Möls, Vene keele õpetajate seltsi juhatuse esimees.

Pärnumaad esindasid lisaks Sindi gümnaasiumile veel gümnaasiumid Vändrast ja Kilingi-Nõmmest, põhikoolidest Paikuse, Tori, Koonga, Are, Pärnjõe, Jõõpre, Sauga, Pärnu-Jaagupi, Lõpe, Audru, Pärnu linnast Tammsaare kool.

Loe edasi: Sindis on pikk vene keele päevade traditsioon

Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Täna õhtul pidas Sindi gümnaasium kuueteistkümnendat korda õpilaslaata, mis on Pärnu maakonnas kõige pikema traditsiooniga.

Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees Foto Urmas Saard — Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees. Foto: Urmas Saard

Majandusõpetaja Kristi Suppi juhendamisel kauplesid laadal nii Sindi gümnaasiumi õpilasfirmad kui Raeküla kooli minifirmad. Enamik Sindi gümnaasiumi õpilasi polnud siiski Junior Achievement Eesti programmi raames firmadena esindatud ja nemad tegutsesid töötubadena. Lisaks neile oli ka täiskasvanud kauplejaid.

MTÜ Pesapuu erineva kujuga korvid ja karbid valmistati Pärnu Postimehe paberist. Korduvkasutusena tarvitatud ajalehepaberist materjal on oskusliku töötluse tulemusena tugev ja vastupidav ning esmapilgul peale vaadates ei teagi arvate, et tegemist paberiga.

Õpilane Katrin Elisabeth müüs enda valmistatud vilditud seepi. Minifirma Jakami müüs Pirni-õuna ja virsiku-õuna suhkruvabasid, kuid magusaid jooke. Õpilaste sõnul oli neil sadakond pudelit väga tervislikku jooki, mis müüdi praktiliselt silmapilkselt ära. Ühe teise leti ääres teistsuguse maitsva joogiga sai pisut ka nalja. Enne kui kahe eurone müüja näppude vahele jõudis, otsustas münt ka ise proovida joogi värskust ja sulpsas ühe jutiga topsi põhja.

Loe edasi: Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Kurgjal lihviti kivisid ja küpsetati leiba

Tänane Särghaua õppekeskuse ja C. R. Jakobsoni talumuuseumi külastus oli preemiareis kõigile neile õpilastele, kelle abil viidi edukalt läbi 9. novembril toimunud Sindi gümnaasiumi seitsmes õpilaskonverents „Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“.

Kurgjal Foto Urmas Saard — Kurgjal. Foto: Urmas Saard

Väljasõit Vändra valda polnud üksnes tavalisele koolipäevale vaheldust pakkuv tegevusetu ajaviide. Mitme tunni pikkust ajakava täitis meelelahutuslik käeline tegevus erinevates õpikodades.

Esmalt peatuti Kurgja talumuuseumi naabruses asuvas TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua välibaasis, mis asub kultuurilooliselt huvitava ajalooga endisel talukohal. Särgava talus on karjapoisi põlve saanud tunda Johann Voldemar Jannsen, hiljem samas kohas peatunud Fridebert Tuglas ja Ernst Peterson Särgava. Korduvalt on talu külastanud Konstantin Päts.

Tänaseid külalisi võttis vastu doktorikraadiga geoloogia teadur Maris Rattas, kellelt saadi teada, et möödunud sajandi alguses oli talukoht Pärnumaal üks edukamaid. Paraku 1949. aastal Särgava pererahvas küüditati Venemaale ja majandamise võttis üle Vändra kolhoos. Nüüd asub samas paigas geoloogia instituudi välibaas, mille peamiseks funktsiooniks on kujunenud kivimiproovide hoiustamine ja esmane uurimine.

Loe edasi: Kurgjal lihviti kivisid ja küpsetati leiba

Helgi Tuul avas Sindis gobeläänide näituse

Tekstiilikunstnik Helgi Tuul tähistas 3. detsembril oma 70. sünnipäeva isikunäituse avamisega Sindi muuseumis.

Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Tema töid on olnud paljude aastate kestel vaadata väga mitmel pool, ka välisriikides. Sindi muuseumis nägid külastajad tunnustatud tekstiilikunstniku gobeläänvaipasid viimati 2009. a märtsis avatud näitusel. Sarnaselt tollele meeldejäävale päevale kogunes ka laupäeval märkimisväärselt suur hulk tema loomingu austajaid muuseumi kitsukestesse ruumidesse. Kohal olid viis Helgi lähimat kaastöölist omaaegses 1. detsembri nimelises vabrikus; Helgi tütar Tiina; tekstiilikunstnik Karin Tislar, kes alles tänavu juulis tähistas samuti Sindi muuseumis oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega; kunagine üleaedne ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin, endine majanaaber ja praegune Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk; teised lähedased, sõbrad tuttavad, kunstihuvilised.

Näituse avamisele andis tundelise pidulikkuse Merike, kes pani viiuli keeltel helisema traditsionaali „Forever joung“ (igavesti noor). Näituse avamisel liiguti ühest ruumist teise, kolmandasse. Kõigis tubades mängis Merike järgmise peatüki sissejuhatuseks.

Loe edasi: Helgi Tuul avas Sindis gobeläänide näituse

“Jäärmark 2016” Pärnus

Laupäeval, 3. detsembril toimus üheksandat korda Pärnu Kaubamajakas õpilaste poolt korraldatud laat õpilastele. Tänavu oli osalemissoovi avaldanute hulk rekordiline: 55 meeskonda, kellest kohale jõudis 48.

Korraldajad Merilin ja Lisett üritust avamas Foto Kristi Suppi — Jäärmarki korraldajad Merilin ja Lisett üritust avamas. Foto: Kristi Suppi

Oleme võtnud eesmärgiks, et osalejad ei pea tasuma osalemistasu. Kõik vajalik saab korraldatud sponsorite ja toetajate abiga. See on korraldavale meeskonnale paras „pähkel“, aga seni on kõik sellega hakkama saanud. Igal aastal on erinev korraldusmeeskond, et anda võimalikult paljudele õpilastele kogemuse omandamise võimalust.

On olnud vaidlusi selle üle, et kuna majandusõpe on õpe, mis teadvustab, et „tasuta lõnaid ei ole“, peaks siiski jääma üks võimalus, kus saavad õppe-eesmärkidel osaleda ka need õpilased, kelle majanduslikud võimalused on kesisemad. Igal medalil on aga kaks külge. Kui ikka ise ei ole raha välja käidud, on ka lihtsam loobuda – otsustasin, lubasin, aga ei tule… Muidugi ei saa siinkohal vastu haigustele – kui gripp murrab, pole parata.

Niisiis olid kohal 48 meeskonda (ÕF, MF, töötoad) ja nende kogukäive laadal ulatus 2000 euro kanti. Fikseerisime summa 1884,57 eurot, aga kahjuks jäid sinna hulka arvestamata mõned tublid müüjad, kelle lõppsumma on veel meile teatamata.

Loe edasi: “Jäärmark 2016” Pärnus

„Jõululooga“ Sindis

Eesti Lastemisjoni nukuteater Talleke külastas tänasel teisel adventpühal Sindi linna lasteprogrammiga „Avamata kingitus“, mille keskseks ootuseks oli nukunäidend „Jõululugu“.

Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis Foto Urmas Saard — Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis. Foto: Urmas Saard

„Jõululugu“ vestab Jeesuse sünniloost ja esimestest sünnipäevakülalistest väiksematele lastele hõlpsasti mõistetaval kujul. Jutustus põhineb piibliloo Luuka evangeeliumi 2. peatüki kirjeldusel, kestvusega 25 minutit. Helitaustaks on kasutatud Timo Lige muusikat ning vokaalselt ka Maarja ja Joosepi laulu. Nukud pani elama kuus vabatahtlikku, kes saanud ettevalmistuse lastemisjoni koolituspäevadel. Lisaks üks inimene valgustuse puldis ja teine arvuti taga.

Nukuetendusele eelnes vahetu vestlus lastega. Vestlust illustreerisid pildid suurel ekraanil ja vahelduseks lauldi täiel rinnal tuntud lastelaule. Näiteks: „Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö…“ Seda viis läbi Ülle Kalvik, lastemisjoni projektijuht. Seltsimaja väikese saali kõik 70 istekohta olid hõivatud ja toole tuli puudugi. Tublisti üle poolte olid lapsed. Selgelt kristlikule pärimusele tuginev vestlus polnud siinse kultuuriruumiga harjunud inimestele midagi võõristavat ja seepärast ei tundunudki religioosse müsteeriumina. Pigem oli tegemist väga eluterve käsitlusega, mis suunas lapsi ratsionaalselt, aga ka eetiliselt parimal viisil elus toimetama.

Loe edasi: „Jõululooga“ Sindis