WITENSTEIN KUTSUB TULD TEGEMA JA SELLEST MÄRKU ANDMA

Ajakeskus Wittenstein kutsub täna õhtul osalema üleriigilises aktsioonis Jüriöö Märgutuled 2020. millega tahetakse näidata, et Eestimaa küla elab. Kell 21.00 süttib Eestimaa südames, Paide kindluse vahitornis märgutuli, mis kutsub eestlasi üle kogu maa läitma oma koduhoovides jürituld.

Märgutuli koduõuel. Foto: Urmas Saard
Märgutuli koduõuel. Foto: Urmas Saard

22. aprillil tähistatakse maarahva tähtsaimat püha, jüripäeva algust. Kui algselt tehti jürituld huntide ja kurja peletamiseks, siis 1343. aasta jüriööl sai sellest märgutuli ülestõusu alguseks.

Ajakeskus Wittenstein juht Ants Hiiemaa selgitab, et praegusel muutlikul ajal on olulisem kui kunagi varem pöörduda tagasi oma juurte juurde ja väärtustada maarahva traditsioone, mis on aidanud Eesti rahval rasked ajad üle elada. „Märgutule süütamisega näitame, et suudame ühte hoides, aga ka siis kui üksteisega pole võimalik kohtuda, keerulise aja üle elada,” lisas Hiiemaa. „Näitame selle algatusega üheskoos, et Eestimaa küla elab!“

Märgutuledest osa võttes peaks märkima oma tulekoht koduleheküljel. Oma koduhoovis lõkke, tõrviku, küünla või muu märgutule süütamine toimugu täna õhtul kell 21.00. Seejuures tuleb järgida tuleohutuse nõudeid ja vältida kogunemisi ning käituda vastavalt Terviseameti 2×2 nõudele. Postitada foto või video märgutulest Facebooki lehele Jüriöö Märgutuled või saata meiliaadressile jyrioo@wittenstein.ee.

Print

 

 KU päevatoimetaja

COVID-19 KRIISIST VÄLJUMISE KAVA

Koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon kiitis heaks kriisist väljumise strateegia kava. Nüüd esitatakse see Riigikogule ja partneritele ettepanekute tegemiseks ning valitsus kinnitab strateegia pärast arutelusid järgmisel nädalal.

Jüri Ratas. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt
Jüri Ratas. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas selgitas, et väljumisstrateegia eesmärk on määratleda piirangute leevendamise ja järgmiste sammude põhimõtted ja etapid, et saaksime koroonaviiruse levikust tingitud arenguid riigis teaduspõhiselt jälgida ning neile asjakohaselt reageerida. “Eesti eesmärk on panna koroonaviiruse levikule piir ja aidata meie majandusel võimalikult kiiresti taastuda. Samuti tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana,“ lausus peaminister.

Uute nakatunute arvu vähenemine kinnitab COVID-19 teadusnõukoja hinnangul, et kehtestatud piirangud on toiminud ja neid võib hakata ettevaatlikult leevendama. „Samas vajame veendumust, et muutus on püsiv. Meie eesmärk on teha leevendused samm-sammult, et Eesti inimesi ei tabaks uus ulatuslik nakatumiste laine. Igale sammule peab järgnema piisav aeg olukorra hindamiseks ning uue nakkusriski kaalumiseks. Samuti tuleb hinnata leevenduste mõju inimeste toimetulekule ja majanduse toimimisele,“ sõnas Ratas.

Loe edasi: COVID-19 KRIISIST VÄLJUMISE KAVA

AASTA SUURPERE KANDIDATIDE ESITAMINE ON ALANUD

Alates tänasest saab esitada Aasta Suurpere konkursile kandidaate. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav stipendium summas 7000 eurot antakse võitjale üle 24. mail saates „Hommik Anuga“. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehel kuni 13. maini.

Aasta Suurpere 2019 perekond Soon (vasakult Aage Õunap, Urmas Vaino, Jonna Pechter, perekond)
Aasta Suurpere 2019 perekond Soon (vasakult Aage Õunap, Urmas Vaino, Jonna Pechter, perekond)

„Nelja või enama lapsega perekondadele ehk suurperedele mõeldud konkurss on loodud eesmärgiga tunnustada Eestimaa suurperekondi,“ sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Välja antava stipendiumiga toetame suurpere liikmete jätkuvat teadmiste omandamist, oskuste arendamist ning loomingulist tegevust, et tuua neid ühiskonnale eeskujuks,“ lisas Õunap.

Loe edasi: AASTA SUURPERE KANDIDATIDE ESITAMINE ON ALANUD

PERNOVA PAKUB KOOLIVAHEAJAL SISUKAT AJAVEETMIST

Pernova hariduskeskuse õpetajad on käimasolevaks koolivaheajaks pannud kokku põnevad ja inspireerivad väljakutsed, mis pakuvad kaasahaaravat ajaviidet nii lastele kui täiskasvanutele.

Pernova hariduskeskuse hoone Pärnus. Foto: Urmas Saard
Pernova hariduskeskuse hoone Pärnus. Foto: Urmas Saard

„Meie õpetajad on loonud koolivahejaks viis vahvat mängulist „Pärnu Pärli“ ülesannet või väljakutset. Igal tööpäeval paneme Facebooki lehele „Pärnu Pärl“ üles uue ülesande, mille lahendamisega on huvilistel aega nädala lõpuni ehk 26. aprillini (kaasa arvatud),“ räägib Pernova hariduskeskuse direktor Kaire Mertsin.

Ülesannete lahendamine eeldab info otsimist, küsimustele vastamist ja mõnel juhul ka loodusesse minekut.

Väljakutseid saab läbi teha üksi või terve perega.

Üks „Pärnu Pärli“ eesmärke ongi Mertsini sõnul anda lastele ja vanematele võimalus veeta üheskoos sisukalt aega, saada juurde uusi teadmisi ja õppida paremini tundma oma kodukanti.

Kui nädala esimesel tööpäeval avaldatud väljakutse nimega „Hoia merd“ viib väljakutsest osavõtjad ühte Pärnu linnas asuvasse jõeäärsesse mõisaparki, siis nädala teises mängus saab panna end proovile tulevikuarhitektina ehitades Minecraft keskkonnas Pärnu linna.

Loe edasi: PERNOVA PAKUB KOOLIVAHEAJAL SISUKAT AJAVEETMIST

DESOVAHENDITE LIIGTARVITAMINE VÕIB PÕHJUSTADA MÜRGISTUSI

Kevadpuhastus ja soov koroonaviirus kodust eemale peletada on toonud kaasa kemikaalide mõtlematu kasutamise ja mürgistusjuhtumid. Terviseamet tuletab meelde, et nii desinfitseerimisvahendid kui ka kodu puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Desovahend. Foto: Urmas Saard
Desovahend. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Desinfitseerimisvahend pole imerohi[/pullquote]Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on koroonaviiruse tõttu paljudel tekkinud tunne, et pidev desinfitseerimisaine õhku ja pindadele pihustamine hoiab viiruse eemal. „Desinfitseerimisvahend pole imerohi, mis kõik viirused hävitaks – korralik märgkoristus on selleks efektiivsem ja ohutum,“ ütles Oder, kelle sõnul on praegu sagenenud desinfitseerimisvahenditest tulenevad mürgistusõnnetused.

Desinfitseerimisaine on kemikaal, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis alkoholi, tavaliselt etanooli ja isopropüülalkoholi. Alkohol küll tapab viirused ja bakterid, kuid võib mõtlematul kasutamisel põhjustada organismis mürgistuse.

Eriti ohtlik on kemikaali pihustamise tõttu desinfitseerimisaine sisse hingamine, sest limaskestade kahjustus tekib kiirelt ja paranemine on ebameeldiv. Samuti imendub alkohol organismi läbi naha. Seetõttu tuleks pindade puhastamisel eelistada tavalist märgkoristust ning käte pesuks vett ja seepi.

Loe edasi: DESOVAHENDITE LIIGTARVITAMINE VÕIB PÕHJUSTADA MÜRGISTUSI

TERVISEAMET KINNITAS PLAANILISE RAVI TAASTAMISE TINGIMUSED

Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov allkirjastas järk-järgulise plaanilise ravi taastamise juhised miinimumnõuetega infektsioonikontrolli reeglite täitmisele. Ühtlasi koondatakse COVID-19 positiivsete haiglaravi edaspidi lisaks Kuressaare haiglale seitsmesse kõrgema etapi haiglasse.

Arkadi Popov, hädaolukorra meditsiinijuht. Foto: Urmas Saard
Arkadi Popov, hädaolukorra meditsiinijuht. Foto: Urmas Saard

„Üleminek plaanilise ravi osutamiseks saab olla järk-järguline, sest tervishoiuteenuse osutajatele esitatavad miinimumnõuded on ranged. Praeguses epidemioloogilises olukorras peame nii patsiente kui ka tervishoiupersonali hoolega kaitsma. Tavapäraste tervishoiuteenuste osutamisel on vaja järgida tugevdatud infektsioonikontrolli reegleid ning avada plaanilisi teenuseid ainult ohutus ja kontrollitud mahus – selle eest vastutab iga raviasutus ise,“ ütles Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.

Kuressaare haigla plaanilise ravi taastamise kava töötatakse eraldi välja lähipäevil. Seni soovitab Terviseamet kasutada ka piirangute tingimustes kättesaadaval olnud eriarstide telemeditsiini vastuvõtte video- ja telefonikõnede vahendusel.

„Paljud inimesed on plaanilise ravi taastamist pikisilmi oodanud, kuid kõik teenused ei käivitu kahjuks kohe, vaid samm-sammult ning range infektsioonkontrolli all. Plaanilise ravi taasavamise kõige tähtsam eeldus on isikukaitsevahendite olemasolu ning nakkusohutu raviprotsess,“ ütles Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.

Loe edasi: TERVISEAMET KINNITAS PLAANILISE RAVI TAASTAMISE TINGIMUSED

ANNELY AKKERMANNI SÕNUL OLID EDUKAMAD NEED ÕPILASFIRMAD, KELLE OMANIKE HULGAS OLI NII NOORMEHI KUI TÜTARLAPSI

29. märtsist – 20. aprillini toimunud virtuaalse võistluse „Pärnumaa parima õpilasfirma 2020“ tulemusena saavutas esikoha Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirma Kemihaka, kes pääses edasi üleriigilisele õpilasfirmade võistlusele, mis leiab aset juba 29. aprillil, erikolukorra tõttu samuti virtuaalsena.

Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirma Kemihaka. Foto: Kemihaka
Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirma Kemihaka. Foto: Kemihaka

[pullquote]poisid tegid töömahukamaid kaupu ja korralikumaid aruandeid, tüdrukud olid müügis palju edukamad[/pullquote]Võistlusel osalesid Pärnumaa gümnaasiumite ja kutsekoolide õpilased, kelle asutatud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ning registreeritud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade registris. Võistluse korraldasid Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, SA Pärnumaa Arenduskeskus. Eriolukorrast tulenevalt hinnati sel aastal õpilasfirmade aruandeid ning žürii küsimustele vastamist. Toodete ja firma tegevuse suuline esitlemine publikule ja žüriile jäi tänavu ära.

Loe edasi: ANNELY AKKERMANNI SÕNUL OLID EDUKAMAD NEED ÕPILASFIRMAD, KELLE OMANIKE HULGAS OLI NII NOORMEHI KUI TÜTARLAPSI

KALAMAJA PÄEVADE TÄNAVATURU KAUPLEJAD KOLIVAD E-POODI. VÄIKETOOTJATE MÜÜGIPLATVORM FRESH ON AVATUD

Riigis kehtiva eriolukorra tõttu on väiketootjad sattunud olukorda, kus nende põhiline müügiväljund ehk laadad on eriolukorra tõttu tühistatud. Paraku ei ole kõigil ressurssi, et tavapärase tootmise kõrvalt hakata tegelema ka ajamahuka turundustööga ning hakata klientidele ise kaupa ukselt uksele transportima.

Kalamaja Päevade tänavaturg. Foto erakogust
Kalamaja Päevade tänavaturg. Foto erakogust

Lahendusena loodi veebikeskkond Fresh, mis võimaldab osta Eesti väiketootjate toodangut kodust lahkumata.

Loe edasi: KALAMAJA PÄEVADE TÄNAVATURU KAUPLEJAD KOLIVAD E-POODI. VÄIKETOOTJATE MÜÜGIPLATVORM FRESH ON AVATUD

2/3 TÖÖOTSIJATEST ON VALMIS HOOAJATÖÖD TEGEMA

Kaks kolmandikku aktiivselt tööd otsivatest eestimaalastest on huvitatud tänavu hooajatööde tegemisest, näitab värskelt enam kui 2500 tööotsija seas läbi viidud tööportaali CVKeskus.ee küsitlus. Kõige enam soovitakse hooajatööd teha laos või töötada kullerina.

Teenindaja kaubahallis. Foto: Urmas Saard
Teenindaja kaubahallis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Asukohtade lõikes pakuvad hooajalised tööd enim huvi Lääne-Eestis, sh Pärnumaal[/pullquote]Pea iga neljas hooajatöödest huvitatud tööotsija (18%) sooviks töötada laos näiteks pakkija, sorteerija või komplekteerijana. Lisaks on 14% tööotsijatest huvitatud töötama ka kullerina ja 12% tööst poes näiteks müüja, teenindaja või kauba väljapanijana. Kümnendik töötajatest sooviksid teha hooajalist tööd tootmises või hoopiski aianduses ja põllumajanduses (näiteks maasikakorjajana).

Asukohtade lõikes pakuvad hooajalised tööd enim huvi Lääne-Eestis, sh Pärnumaal, kus koguni 71% aktiivsetest tööotsijatest sooviksid tänavu haarata mõne taolise tööotsa. Tartus on hooajatöödest huvitatud 68% tööotsijatest ja pealinnas 67%. Kõige vähem huvituvad hooajalistest töödest Ida-Eesti tööotsijad, kuid ka seal on enam kui iga teine tööotsija (63%) valmis hooajalist tööpakkumist kaaluma.

Loe edasi: 2/3 TÖÖOTSIJATEST ON VALMIS HOOAJATÖÖD TEGEMA

TEEME ÄRA MEESKOND LÜKKAB KÄIMA ALGATUSE „TEEME EESTI VIIRUSEST PUHTAKS”

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub alates tänasest üles kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske. See on koos teiste ennetusmeetmetega kiireim ja tõhusaim viis, kuidas saame igaüks kaasa aidata viiruse leviku peatamisele, eriolukorra meetmete leevendamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele.

Teeme Eesti viirusest puhtaks Teeme ära

Kodune maskitegu saab hoo sisse 20. aprillist ja kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 2. mail. Kõik inimesed on oodatud oma maskiteost märku andma Teeme Ära kodulehel, et innustada teisigi kaasa lööma ning valmistama riidemaske endale ja oma lähedastele.

Loe edasi: TEEME ÄRA MEESKOND LÜKKAB KÄIMA ALGATUSE „TEEME EESTI VIIRUSEST PUHTAKS”

EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS

Tallinna loomaaia amuuri tiiger Pootsmani vader Krah Pipes toetab 7200 euroga Parco Natura Viva loomaaeda Itaalias. Vaderi panus aitab koroonapandeemias raskustesse sattunud loomaaial tiiger Pootsmani ülalpidamiskulusid katta.

Pootsman. Foto: Parco Natura Viva
Pootsman. Foto: Parco Natura Viva

[pullquote]kuigi kõikjal Euroopas on loomaaedadel praegu raske, on Itaalias olukord lausa kriitiline[/pullquote]Amuuri tiiger Pootsman viibib Parco Natura Viva loomaaias üleeuroopalise ohustatud liikide paljundusprogrammi raames. Koroonapandeemia tõttu on eraloomaaed suletud ning kadunud on põhiline tuluallikas – külastajad. Pootsmani vader Krah Pipes nõustus Tallinna loomaaia ettepanekuga annetada kahe viimase aasta Pootsmani toetussumma raskustesse sattunud Itaalia loomaaiale. Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi poolt 7200 euro suuruse vaderitoetuse ülekandmine aitab Parco Natura Vival raske aeg üle elada ning tagada Pootsmani heaolu.

Loe edasi: EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS

EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE UUS LOGO PÕHINEB ILMARATTAL

1. aprillist võttis Eesti Rahvakultuuri Keskus kasutusele uue kodulehe, mis on uuenenud nii disaini, ülesehituse, funktsionaalsuse, värvigamma ja sisu poolest. Uuenenud on veel asutuse sümboolika – alates logost ning lõpetades muude visuaalse identiteedi kujunduslike elementidega.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse kommunikatsiooni ja personalijuht Kaja Mõts märkis, et keskuse uus logo põhineb rahvapärimuslikul ornamendil – ilmarattal. Selle kodarad sümboliseerivad kaheksat ilmakaart ning nende keskpunkt rahvapärandi üksikute osade kohtumist.

“Nii kohtuvad Eesti Rahvakultuuri Keskuses ka meie pärandi erinevad osad — kunst, käsitöö, rahvatants, muusika,” toonitas sümboolikat kommenteerides Eesti Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.

Mõts rõhutas, et logo stiliseering on omakorda tikandil põhinev ja see väljendab ehedust, isetegemist, erilisust ning teatavat korrapäratust ja olulisi väärtuseid, mis rahvakultuuri loovad ja edasi kannavad. “Võrreldes eelmise kodulehega on uuel lehel enam tähelepanu pööratud lihtsusele ja info leitavusele. Lisandunud on ka vaegnägijate vaade.”

Loe edasi: EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE UUS LOGO PÕHINEB ILMARATTAL

ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

Esmaspäeval algab kevadine koolivaheaeg, mis on vajalik ja oodatud puhkepaus kõigile õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.

 

Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on õpilased, koolid ja lapsevanemad olnud väga tublid distantsõppe perioodil ning väärivad igati välja teenitud puhkust. “Distantsilt õppimine on olnud uus kõigile ning nõudnud paljudelt teistsugust ja tõsist pingutamist. Kevadine koolivaheaeg on vajalik paus, mis aitab end välja puhata, akusid laadida ja uuele vastu minna,” sõnas Vinter-Nemvalts. “Olen ääretult tänulik haridustöötajatele, õpilastele ja peredele senise pingutuse eest viiruse leviku takistamisel. Olete eeskujuks kõigile!”

Loe edasi: ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

RAHVASTIKUMINISTRI SÕNUM ÕIGEUSKLIKE ÜLESTÕUSMISPÜHADEL

Täna tähistavad õigeusklikud ülestõusmispüha. Eriolukorra tingimustes pidid nemadki ära jätma kõik rahvakogunemised nii siseruumides kui väljas, sealhulgas kirikutes ja kalmistutel.

Illustreerival pildil: Tallinna Aleksander Nevski katedraali uksel. Foto: Urmas Saard
Illustreerival pildil: Tallinna Aleksander Nevski katedraali uksel. Foto: Urmas Saard

Rahvastikuminister Riina Solman ütles, et õigeusklikel on ülestõusmispühade traditsioonid väga suursugused, sest tegemist on nende jaoks kõigi pühade pühaga. Tavapäraselt tähistatakse ülestõusmist piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mille juhatab sisse suure laupäeva keskööteenistus. Toimub ka ristikäik, värvitakse mune, käiakse lahkunud lähedaste haudadel. „Kahjuks tuleb meil kõigil, ka õigeusulistel, sel aastal ülestõusmispühi teisiti tähistada,” lausus minister ja lisas ettevaatavalt, et viiruse leviku oht ei lõpe ülestõusmispühadega. „Meil tuleb arvestada, et viiruse leviku tõkestamiseks peame ilmselt ka lähikuudel hoiduma rahvarohketest kogunemistest ja korraldama oma elu selliselt, et säästa võimalikult palju enda ja teiste inimeste tervist. Üleminek eriolukorrast tavaellu peab toimuma tasapisi, et vältida uut haigestumiste puhangut,“ nentis Solman.

Print

 

 KU päevatoimetaja

MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS

Laupäeval, 18. aprillil, teatas sotsiaalminister Tanel Kiik oma Facebooki postituses, et puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid on viimane valdkond, kus sotsiaalministeerium ja riik tervikuna ühtegi kärbet teha sooviks.

Tanel Kiik. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt
Tanel Kiik. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt

[pullquote]Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited[/pullquote]Ministri sõnum oli vastuseks Eesti Puuetega Inimeste Koja laupäevasele pressiteatele, milles väljendati muret, et puuetega inimeste organisatsioonide 50% rahastuse kärbe toob neile hävingu.

Ajakirjandusele saadetud teates väideti, et Sotsiaalministeerium on teinud 272-le puuetega inimeste organisatsiooni koondavale Eesti Puuetega Inimeste Kojale ettepaneku otsida võimalusi tegevustoetuse summa kärpimiseks, tegevuste ära jätmiseks või edasilükkamiseks kuni 50% ulatuses, kuna prognoositakse hasartmängumaksu laekumise vähenemist. „Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid on tõsises mures, et niigi ebapiisava rahastuse kärpimine viib paljude ühingute hääbumiseni,” kirjutati sõnumis.

Loe edasi: MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS

APRILLI ESIMESE KAHE NÄDALAGA REGISTREERUTI RAHVUSRAAMATUKOGU LUGEJAKS ROHKEM KUI AASTA EEST TERVE KUUGA

Aprilli esimese kahe nädalaga registreeris ennast Rahvusraamatukogu lugejaks 601 uut klienti, mis on mitukümmend inimest rohkem kui mullu terve aprilli jooksul, kui uusi registreerunuid oli 577. Kasv on seotud nii võimalusega laenutada inimkontaktivabalt raamatuid kui ka juurdepääsuga mitmetele digiteenustele ja e-andmebaasidele.

Eesti Rahvusraamatukogu. Foto: Urmas Saard
Eesti Rahvusraamatukogu. Foto: Urmas Saard

Neljandat nädalat järjest oli inimeste huvi raamatute laenutamise vastu tavaajast märksa suurem – päevas laenutati keskmiselt 190 raamatut, tavaliselt jääb keskmine 143 juurde. Rahvusraamatukogu on üle vaatamas ka paljusid teisi teenuseid ning plaanib hakata lähiajal pakkuma pikematel teemadel nõustamist video teel ning laiendada tellimise võimalust ka pakiautomaatidesse üle Eesti.

Inimkontaktivaba laenutus jätkub

Nädala alguses pikendas Rahvusraamatukogu laenutustähtaegu veel kuu võrra – kõik lugejad, kelle laenutähtajad muudeti eriolukorra alguses 5. maile, saavad raamatuid veel kuu aega lugeda, sest raamatukogu ootab neid tagasi alles 1. juunil. Rahvusraamatukogu jälgib olukorda ning püüab viivisepoliitika ja laenutustähtaegade muutmisega piirata inimestel vajadust kodunt välja tulla.

Loe edasi: APRILLI ESIMESE KAHE NÄDALAGA REGISTREERUTI RAHVUSRAAMATUKOGU LUGEJAKS ROHKEM KUI AASTA EEST TERVE KUUGA

SINDI RAAMATUKOGU TEENINDAB OMA LUGEJAID OLENEMATA ERIOLUKORRA KESTVUSEST

Sindi raamatukogu asub juba mõnda aega uues asukohas ja ootab eriolukorra leevendumist, mis võimaldaks mingist hetkest alates hakata inimesi jupikaupa sisse laskma.

Sindi raamatukogu asub juba mõnda aega uues asukohas. Foto: Urmas Saard
Sindi raamatukogu asub juba mõnda aega uues asukohas. Foto: Urmas Saard

Märtsi algul asus raamatukogu sisse kolima postkontoriks ehitatud hoonesse, mis pärast põhjalikku uuendamist on saanud täiesti teistsuguse sisu. Algselt linna 82. sünnipäevaks kavandatud avamine pole enam kindel.

Loe edasi: SINDI RAAMATUKOGU TEENINDAB OMA LUGEJAID OLENEMATA ERIOLUKORRA KESTVUSEST

ERIOLUKORRA JUHT SULGEB COVID-19 NAKKUSPUHANGUGA ÜHISELAMU

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, et tõkestada COVID-19 viiruse levikut 281 elanikuga ühiselamus Tartus aadressil Raatuse 22. Inimesed, kes elavad ühiselamus, peavad jääma kuni COVID-19 testi tulemuste selgumiseni oma korteritesse ning vältima kontakti teistega.

Foto PixabayLiikumispiiranguga inimestele korraldatakse kohapeal toitlustus. COVID-19 positiivse diagnoosiga tudengid peavad jääma Raatuse 22 ühiselamusse isolatsiooni kuni tervenemiseni.

Liikumispiirang kehtib ühiselamus elavatele inimestele kuni nende COVID-19 testimise läbiviimiseni, nakatunutega kokkupuutunud lähikontaktsete välja selgitamiseni ja testi tulemuste saabumiseni. Selleks, et vältida nakkuse edasilevimist, jagatakse ühiselamu kolme tsooni. Elanikud paigutatakse vastavalt sellele, kas tegemist on COVID-19 positiivse, tema lähikontaktse või nakatunuga mitte kokku puutunud COVID-19 negatiivse inimesega.

COVID-19 positiivsed peavad püsima ranges isolatsioonis kuni haigusest tervenemiseni.

Loe edasi: ERIOLUKORRA JUHT SULGEB COVID-19 NAKKUSPUHANGUGA ÜHISELAMU

MARTA KÜLAOTS VÕITIS E-VÕISTUMÄNGIMISE

Täna toimunud e-Võistumängimise peapreemia pälvis viiulil mänginud Marta Külaots, kes võitis ühtlasi ka poogenpillide kolmanda taseme grupi. Esmakordselt välja jagatav publikupreemia läks seekord 590 häälega Kertu Zahharovile.

Marta Külaots. Foto: Merilin Mandel
Marta Külaots. Foto: Merilin Mandel

Suur Üleriigiline Võistumängimine toimus tänavu erandkorras Interneti vahendusel ning e-Võistumängimise nime all. Konkursil osalemiseks saatis eelnevalt oma video 68 noort pärimusmuusikut, kes olid jagatud erinevatesse vanuse- ja pilligruppidesse. Terve tänase päeva arutles saabunud videote üle ning valis välja parimatest parimad Zoom-keskkonnas toimetanud žürii, kes tegi võitjad teatavaks Viljandi Pärimusmuusika Aida FaceBooki lehel reaalajas.

Loe edasi: MARTA KÜLAOTS VÕITIS E-VÕISTUMÄNGIMISE

TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

Tartu ülikooli ühiselamu kuue elaniku Covid-19 proovid osutusid positiivseks, ühiselamu on suletud ja esmajärjekorras asutakse testima 42 sama korruse elanikku. Terviseamet arvestab ligikaudu 200 testi tegemise vajadusega.

Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Terviseamet teavitas nakatunuid positiivsetest proovi vastustest ning kehtestas koroonaviirusesse haigestunutele karantiini ja nende kontaktsetele isolatsiooni. Järgmises etapis asutakse korruste kaupa testima kõiki ühiselamu elanikke.

„Terviseamet jätkab täna kõikide haigestunute nõustamist, et neid isolatsiooniks ette valmistada ja selgitada välja inimesed, kellega nad on kokku puutunud. Vastavalt kogutud infole koostatakse plaan viiruse leviku piiramiseks,“ ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht.

Tartu kiirabi infektsioonivolinikud on haigestunuid ja nende kontaktseid juhendanud haigusega toime tulemiseks ja nakkuse leviku peatamiseks. Terviseamet on teavitanud üliõpilasküla, juhendanud ühiselamu personali desinfitseerimisel ning jaganud neile isikukaitsevahendeid nakatumise ärahoidmiseks.

Loe edasi: TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST

Valitsuse erikomisjon toetas tänasel nõupidamisel sotsiaalministri, terviseameti ja Eesti Haigekassa ettepanekut plaanilise ravi järk-järguliseks avamiseks. Terviseamet teeb otsuse plaanilise eriarstiabi, perearstiabi, hambaravi ja eratervishoiu plaaniliste teenuste taasavamiseks uuel nädalal, juhul kui nädalavahetus ei too uute haigusjuhtude hüppelist kasvu.

Sindi tervisekeskus. Foto: Urmas Saard
Sindi tervisekeskus. Foto: Urmas Saard

„Näeme, et eriolukorras seatud piirangud ja inimeste vastutustundlik käitumine on aidanud koroonaviiruse levikut piirata ja hoida uute nakatumiste arvu madalal. Juhul kui nädalavahetusel uute haigusjuhtude hüppelist kasvu ei tule, saame hakata tulevast nädalast plaanilise ravi ja uuringute mahtusid järk-järgult suurendama,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Mõistame, et piirangute leevendamist ootavad nii tervishoiutöötajad kui patsiendid ja ootele pandud raviga soovitakse jätkata niipea kui võimalik, kuid peame olema veendunud, et ravi jätkamine toimub turvaliselt ja nakkusoht on viidud miinimumini.“

Ravimahtude suurendamise eelduseks on nakkusriskide viimine miinimumini. Tingimused selleks seab terviseamet juhendis, mis on praegu kooskõlastamisel raviasutustega. Näiteks on kavas sätestada, et plaanilise raviga tegelev personal ei tohi igapäevase töö käigus kokku puutuda COVID-19 patsientidega. Samuti ei tohi ravi taastavas asutuses viimase kahe nädala jooksul olla personali hulgas COVID-19 nakatumist.

Loe edasi: ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST

KERGLIIKLUSTEE SINDI LINNA VIIRA ELANIKELE

Tori valla keskuses Sindis on Viira linnaosasse suunduvat Pärnu maantee äärset jalg- ja jalgrattateed ammust aega pikisilmi oodatud. Nüüd on Supluse tänavast kuni Sindi linna piirini kulgeva tee-ehitusega algust tehtud.

Sindi kergliiklusteede võrgustiku ehitamine ja renoveerimine. Foto: Urmas Saard
Sindi kergliiklusteede võrgustiku ehitamine ja renoveerimine. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindi linnast naabrite juurde, kuni Pärnuni välja[/pullquote]„855 meetri pikkuse kergliiklustee valmimise tulemusel on jällegi ühel lõigul turvalisem liigelda ja saab teha ka rohkem tervisesporti,” lausus Tori Vallavalitsuse kommunikatsiooninõunik Katariina Vaabel. „Tegemist on Sindis suurema kergteede rajamise projektiga, mis sai alguse juba mõned aastad tagasi, kuid see üks lõik jäi veel tegemata. Selle valmides saab suure projektiga ühelepoole. Viimase lõigu lõpetamine võttis aega ka seepärast, et ehitusprojekt osutus juba aegunuks ning selle järgi ehitamine polnud enam võimalik. Seda oli vaja ümber projekteerida.”

Loe edasi: KERGLIIKLUSTEE SINDI LINNA VIIRA ELANIKELE

VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

Valitsuse liikmed toetasid täna kahe Tartu Ülikooli poolt välja pakutud uuringu läbiviimist, millega selgitatakse koroonaviiruse leviku ulatust rahvastiku hulgas. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks COVID-19 tõkestamise otsuste tegemisel.

Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard
Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.

Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.

Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL

Rästikud, toidulauale jõudvad mürgised taimed ja esimesed seened on enamlevinud mürgistusohud, mis igal kevadel lõppevad paljude jaoks haiglaraviga.

 

Karulaugu kasvuga metsaalune. Foto: Merle Rallmann
Karulaugu kasvuga metsaalune. Foto: Merle Rallmann

Kõik mürgistused on aga ennetatavad, selgitab Terviseameti mürgistusteabekeskus, kelle missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase teabe kättesaadavuse edendamine.

Loe edasi: KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL

E-VÕISTUMÄNGIMISEL OSALEB 68 LAST

Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk e-Võistumängimise nime all. Sel aastal teistsugustes tingimustes peetavale võistlusele saatis oma võistlusvideod 68 osalejat.

Võistumängimine 2019. Foto: autor Ako Lehemets
Võistumängimine 2019. Foto: Ako Lehemets

Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi on nii suurest osalemishuvist üllatunud. „See on täitsa uskumatu! Formaat on ju esmakordne ja hetkel keerulised ajad ning lastel ja vanematel kodus palju koolitöödki teha. Nii olime valmis selleks, et osalejate videosid laekub vaid mõni. Seda rõõmsamad ja tänulikumad oleme, et osalejaid on nii nii palju. See arv on samas suurusjärgus, kui oli osalejaid eelmisel aastal Viljandis,” räägib Kuhi.

Loe edasi: E-VÕISTUMÄNGIMISEL OSALEB 68 LAST