Arvamus
Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ
Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ, juhib tähelepanu, et kultuuriminister eirab õiguskantslerit, millest Vabariigi Valitsus on mööda vaadanud. Samuti pole halduskohtu otsus Keskkonnaametile täitmiskohustuseks.
Loe edasi: JÄGALA KALATEED VAIDLUSTAB KOHTUS KULTUURIMINISTRI KÄSKKIRJA
Pärnu linnavalitsus tellis Pärnu linna randadele merevee teadusuuringu.
Loe edasi: LINN LASEB UURIDA PÄRNU RANDADE MEREVETT
Fotogalerii
Kõikide küüditamisel hukkunute ja kannatanute mälestuseks asetasid Tallinna linna poolt Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalile pärja linnavolikogu esimees Tiit Terik ja abilinnapea Aivar Riisalu.
Loe edasi: TALLINN MÄLESTAS KÜÜDITATUID, KELLEST KAKS KOLMANDIKKU NAISED JA VEERAND ALAEALISED
Fotogalerii
Täna mälestatakse Eestis 72 aasta taguse märtsiküüditamise ohvreid. Pärnu Leinapargis mälestasid märtsiküüditamises kannatanuid Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja abilinnapea Meelis Kukk, kes asetasid küüditatute mälestuskivi juurde pärja, süütasid küünlad ja lubasid suveks Leinapargile uut ilmet.
Loe edasi: ROMEK KOSENKRANIUS: KÜÜDITATUTE MÄLESTUSEKS RAJATUD LEINAPARK SAAB UUE ILME
Möödunud nädalal algasid mullu 12. juulil tugevas tormis kannatada saanud Kuremaa tuuliku tiibade taastamistööd.
Loe edasi: KUREMAA TUULIKUL TAASTATAKSE TIIBU
Terviseamet koondas COVID-19 vastu vaktsineerimist puudutava info veebilehele vaktsineeri.ee. Veebilehelt saab kõige ajakohasemat teavet COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta eesti, vene ja inglise keeles.
Loe edasi: TERVISEAMET AVAS COVID-19 VAKTSINEERIMISE VEEBI
Eesti linnade tühjaks jäänud teadetetahvlid võiks vallutada laste ja noorte looming.
Loe edasi: VILJANDI TEADETETAHVLID HÕIVAS TORE ALGATUS
Käesoleva nädala alguses paigutati Regionaalhaiglasse spetsiaalsed kasutatud maskide kogumiskastid, mille abil loodetakse kokku koguda võimalikult palju haiglas kasutatud ühekordseid maske ja respiraatoreid, eesmärgiga need tagasi ringlusesse saata.
Loe edasi: REGIONAALHAIGLA SAADAB KASUTATUD MASKID TAGASI RINGLUSSE
Neljapäeval, 25. märtsil kell 19 esineb antropoloog ja muusik Marko Veisson Tartu Folgiklubis, temaga vestleb Ants Johanson.
Loe edasi: MARKO VEISSON OTSE LÄBI INTERNETI TARTU FOLGIKLUBIS
Maa-alune ruum on tohutu potentsiaaliga ressurss. Sugugi mitte uus asi. Maailmas on nii maa-aluseid teatreid, restorane kui basseine, rääkimata liiklustunnelitest ja metroodest. Rahvusraamatukogul on mitu korrust hoidlaid maa all. Kui varem kuulus maja juurde pea alati kelder, siis tänapäeval ehitatakse keldritega maju pigem vähe.
Loe edasi: EESTI TEHNOLOOGIA MÜÜGIETTEVÕTE PAKUB MAA-ALUSEID HOIURUUME
Üliharuldase geenihaigusega 15-aastast Lizettet ja 11-aastast Meribeli võiks nii Eesti arstide kui ka maailma tippspetsialistide hinnangul aidata ravim, mida Eesti Haigekassa kahjuks ei kompenseeri.
Loe edasi: RASKE HAIGUSE SÜVENEMISE VÄLTIMISEKS VAJAVAD TÜDRUKUD ABIApteekri nõuanne
Kerli Vahar, proviisor
Kevadel tekkiv väsimus on levinud mure paljude inimeste seas. Tegelikult sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri ja põhjused väsimuse tekkeks on mujal. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar kirjeldab, miks me just kevadel, kui päevad on pikemad, ennast väsinuna tunneme ja mida mure ennetamiseks teha saab.
Loe edasi: KEVADVÄSIMUSE VASTU AASTARINGSE TERVISLIKU ELUVIISIGA
RB Rail AS-i koostööpartneril, konsortsiumil Obermeyer Planen+Beraten GmbH (Saksamaa) ja Prointec S.A (Hispaania), on valminud Rail Baltica raudteetrassi Tootsi–Pärnu 36-kilomeetrilise lõigu eelprojekti edasiarendus, mis täpsustab raudtee paiknemist ning ristumiste lahendusi.
Loe edasi: RAIL BALTICU TOOTSI-PÄRNU LÕIGU EELPROJEKTI EDASIARENDUS
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis kutsub inimesi üles varasemast veelgi enam vett väärtustama. Paljudes riikides on veepuudus igapäevane probleem, mis kliimamuutustega veelgi süveneb.
Loe edasi: SADEME- JA HEITVETT VÕIKS ROHKEM TAASKASUTADA
Üha rohkem käib kalal ka naisi. Värskelt valminud uuringu kohaselt koroona-aasta harrastuskalastamist oluliselt ei mõjutanud. Keskmine harrastuskalastaja oli mullu keskealine lõunaeestlasest mees, kes eelistas kala õngitseda kaldalt. Kõige rohkem püüti aga esmakordselt haugi.
Loe edasi: KESKMINE EESTI HARRASTUSKALUR ON KESKEALINE KALDAÕNGITSEJA
Mullu detsembris nimetas kultuuriminister Tõnis Lukas Harjumaal Jõelähtme vallas Linnamäe HEJ paisjärve kultuurimälestiste kaitse vööndisse ettekirjutusega, et igasuguste muudatuste tegemine on keelatud. Selle tulemusena muutus võimatuks Linnamäe paisu lõhedele rändeks avamine ja paisjärve alla laskmine.
Loe edasi: LOODUSVAENULIKU KULTUURIMINISTEERIUMI VASTU KOHTUSSE LÄINUD JÄGALA KALATEED VAJAB RAHALIST TOETUST
Suur pildigalerii
Laupäeval kell 11.27 algas kevad. Samal ajal võis Pärnu Raeküla linnaosas märgata paljude sõiduautode kogunemist. Enamikel sõidukitel lehvisid sinimustvalged lipukesed. Jäi mulje, et kodudest väljunud kohalikel polnud toimuvast suurt aimdust ja ruuporist valjuhäälseid selgitusi ei jagatud – ei kogunemise alguspunktis, ei vahepeatuses Port Arturi parklas ega ka mitme tunni pikkusele üüratus kolonnis sõidule läbi Pärnu järgnenud lõpp-peatuses Sauga alevikus.
Loe edasi: ÜÜRATU AUTODE RIVI LOOKLES PÄRNU TÄNAVATEL
Kirjanduslikus mõttes on tänase Jõgeva valla paikadest „Kevadega” kõige rohkem seotud Palamuse. Jõgeva valla kevade keskuseks kuulutakse aga kevade alguse päeval 20. märtsil Torma.
Loe edasi: JÕGEVA VALLA KEVADE KESKUSEKS KUULUTATAKSE TORMA
„Käisin esimest korda Pärnu bussijaama WC-s. Mugavam kui sente otsida on kahtlematult viipekaardiga tasumine. Kohe ei saanud aru, kus sellega lehvitada. Kõrgemal olevat teksti hästi ei näinud lugeda. Abivalmis võõrkeelne hääl andis selgitust, aga ikkagi ei mõiganud. Kohapealse töötaja abiga sain teada, et kaart tuleb pilusse lükata,” teatati toimetusele.
Loe edasi: UMBKEELSE KÕNE JA EESTIKEELSETE VIIDETE JUHATUSEL KEHA KERGENDAMAArvamus
Agnes Pulk, Pärnu Kristliku Erakooli eelkooliringi lapsevanem, algatusgrupi liige
Milleks meile veel üks erakool?
Pärnu erakoolide perre on peagi sündimas uus lapsuke – Pärnu Kristlik Erakool. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on kirjas, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (EV Põhiseadus, § 37), mis tähendab, et igal lapsevanemal on õigus valida oma lapsele kõige paremini sobiv filosoofiline, religioosne või pedagoogiline haridussuund.
Loe edasi: AGNES PULK: KRISTLIKUD ERAKOOLID TÄIDAVAD EESTI HARIDUSMAASTIKUL OLULIST ROLLI
Eesti Töötukassa tellitud uuringust selgus, et kui inimene ei saaks oma tänasel erialal enam tööd teha, siis varuplaan on olemas vähestel. Tänase töö kaotamisel on teine eriala olemas vähestel, uue ameti õppimisel on takistuseks aeg ja raha.
Loe edasi: UUE AMETI ÕPPIMIST TAKISTAVAD AEG JA RAHA
Keskkonnaministeerium palub 14. aprillini teha ettepanekuid Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märkide kandidaatidele.
Loe edasi: EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA JA LOODUSKAITSE MÄRKIDE NOMINENTIDE OTSINGULUrmas Saard, Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsi liige ja Külauudiste reporter;
Ain Keerup, 16-aastase koolijuhi kogemusega haridusteaduse magister ja Eesti lipu seltsi liige
Urmas: Käesolev töönädal algas tavatult pika telefonivestlusega. Helistajaks oli väga auväärsesse ikka jõudnud vanahärra, kes kogu elu elanud Sindi linnas ja kes tänavu septembris võib tähistada oma 90. juubelit. Ta palus mitmetele küsimustele vastuseid, milleks Külauudiste toimetajal puudusid ammendavad vastused.
Loe edasi: KUIDAS VAHEL SIHIK PAIGAST NIHKUB EHK TÕRJUTUD NOORED
Riigikogu menetluses on Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle mitu jäätmevaldkonna direktiivi. Üks olulisemaid muudatusi on biojäätmete tekkekohalt kogumine kõikjal Eestis.
Loe edasi: 2023. AASTA LÕPUKS PEAVAD KÕIK SAAMA KODU LÄHEDAL BIOJÄÄTMEID ÄRA ANDA
Tänasest on sisevetel keelatud püüda haugi, et lasta neil kaladel võimalikult rahulikult kudeda. Merest ei tohi haugi püüda juba märtsi algusest. Mõlemad püügipiirangud kehtivad kuni 30. aprillini.
Loe edasi: HAUGI KUDERAHU VALVAVAD VABATAHTLIKUD